Taaskasutus Taaskasutus on toimimisviis, mille korral kasutatakse varemkasutatud seadmete ja materjalide jäätmeid või jäätmetes sisalduvat ainet.Taaskasutus aitab vähendada loodusvarade tarbimist, säästamist ja jäätmeteket ning soodustab säästvat arengut.See on nii endale kui ka keskkonnale kasulik.Taaskasutamist saab mitmel viisil kasutada.Kõige populaarsemad on pudelite - ,riiete- ja vanapaberi taaskasutus.Tänapäeval on hakanud päris paljud inimesed vanu asju taaskasutama. Miks peaks viskama vanu riideid ära ,mis on sulle väikseks jäänud või lihtsalt mida sa ei kanna enam. See on lihtsalt raha õhkuviskamine. Neid võivad vajada need inimesed ,kellel võivad olla rahalised probleemid ja ei saa riideid osta või hoopis disainida endale ümber. Isegi see on oma viisi taaskasutamine ,kui sa annad enda vana telefoni nt oma väiksemale õele või vennale. On olemas paberivabrikud kus tehakse vanadest paberit...
Taaskasutus Mis on taaskasutus? ● Taaskasutus on toomisviis, mille korral kasutatakse varem tarvitatud seadmete ja materjalide jäätmeid või jäätmetes sisalduvat ainet. ● Taaskasutus vähendab energia- ja veekasutust ning õhusaastet. ● Tänu ümbertöötlemisele väheneb jäätmete kogus. Mida ümbertöödeldakse? ● Materjale, mida annab kokku koguda, ümbertöödelda ning taas ringlusesse saata. Metalli taaskasutus ● Taaskasutus vähendab 60-95% energiat. ● Väheneb maakide kaevandamine ja nende rikastamine. ● Ümbertöötlemisel metall sulatatakse ning eksporditakse, saadud massist toodetakse uusi mitmesuguseid metallesemeid. ● Ühe alumiiniumpurgi ümbertöötlemisel säästetakse piisavalt energiat, et 20 W säästupirn saaks põleda 100 tundi järjest. Paberi taaskasutus ● Loodusressursside puidu ja vee säästmine...
Roheline maailm klaasi taaskasutus Katri Tseskidov Tartu Karlovagümnaasium 10.h klass Juhendaja: Anneli Lukanson 2009 Klaas on ohutu, looduslik ja kemikaalide vaba. Klaasi saadakse kvartsliiva, lubja ja sooda sulatamisel. Esimesed klaasileiud arvatakse olevat Egiptusest pärit klaashelmed ning juba 2500 a eKr. Looduslik kvartsklaas on tekkinud vulkaanilise tegevuse tulemusel. Tavaline klaas on enamasti ränidioksiid (SiO2), mis on sama keemiline ühend, mis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Klaasi valmistamisel lisatakse alati veel kahte ainet soodat (naa...
Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat KLAASI RINGLUS 103SKA Juhendaja: Aire Brük Õpilane: Berta-Benita Lusmägi Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD ............................................................................................2 SISSEJUHATUS ......................................................................................3 KLAASI TOOTMINE ...............................................................................4 PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMIS SÜSTEEMID ............................................5 KLAASI TAASKASUTAMINE SISEKUJUNDUSES ....................................6-7 KOKKUVÕTE .........................................................................................8 KASUTATUD MATERJAL .........................................................................9 ...
Prügi ja selle taaskasutamine Me tekitame pidevalt prügi. Me ei saa seda vältida, küll aga saame prügi kogust vähendada asju ümber töödeldes. Sellest allpool lähemalt jutt ongi Alustame pudeltaarast. Taara kogumine on üpris populaarne. Poodide juures on automaadid, mis annavad pandimärgiga pakendite eest raha. Saadud tsekki saab kaupluses kasutada rahana. Osades paikades on ka tavaline, pandimärgita taara vastuvõtupunkt. Ka seal antakse pudelite eest raha. Näiteks märgistuseta pudel on 50 senti. Kui ma sugulaste juures olen, siis me viime tädipojaga alati taarat ära. Saadud raha jagame võrdselt.See on ideaalne võimalus noortel veidi taskuraha teenida ja samas aidata viia ära sellel perel kogunenud pudeleid. Ajalehed, mida enam ei loeta, saab kasutada kütteks või lemmiklooma pesa vooderduseks või õunakastides kahe kihi vahele panemiseks, aga päris paljud k...
TARTU KARLOVA GÜMNAASIUM Kätlin Joost Triinu Toss OLMEJÄÄTMED Referaat Juhendaja: Tiina Vöö Tartu 2010 Kodumajapidamises tekivad olmejäätmed - inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. Olmejäätmed on kõige raskemalt käideldavad, sest sisaldavad läbisegi mitmesuguseid materjale ning nende koostis on erinev ja võib kiiresti muutuda. Olmejäätmeis on umbes kolmandik paberit ja papi, kolmandik orgaanilist ainet ning kolmandik kõiki muid materjale kokku, ohtlikud jäätmed moodustavad 1..2 %. Seega võivad olmejäätmed sisaldada nii tava-kui ka ohtlikke jäätmeid. Olmejäätmeist saab välja sorteerida taaskasutatavat materjali (klaasi, paberit, plasti, metalli jms, pakendeid, orgaanilisi või põletamiskõlblikke jäätmeid ning ohtlikke jäätmeid. Olmejäätmete konteinerisse tohib panna alljärgnevaid jäätmeid: Aknaklaas (vä...
Kehra Gümnaasium HIV ja AIDS Miniuurimustöö Kehra 2009 2 SISUKORD Mis on AIDS?......................................................................................................................... 4 Kuidas levib HIV?.................................................................................................................. 4 Kuidas ravida HI-viirust?........................................................................................................4 TULEMUSED............................................................................................................................ 5 3 TEOORIA Mis on AIDS? AIDS (Acquired Immune Deficiency Syndrom) on immuunussüsteemi puudulikkus, mis hävitab keha võime tulla toime ja võidelda teiste haiguste ...
EUROÜLIKOOL Keskonnakaitse teaduskond Anna Golubtsova TEEMA: Taaskasutuse majanduslikud aspektid Referaat Õppejõud: Jana Kivimägi Tallinna Keskkonnaamet Tallinn 2009 Eessõna Me elame samal planeedil, meil kõigil on eluks vaja puhast õhku, vett, toitu, ruumi. Sõltuvana kohalikest loodustingimustest on vaja rohkemal või vähemal hulgal energiat, kommunikatsioonivahendeid ja paljusid muid ressursse enda arendamiseks ja soo jätkamiseks. Vaatamata sellele, kui teravmeelselt me oma tehnilisi vahedeid ka arendame, peab kõikide nende ressurssidega meid kindlustama meie koduplaneet. Kõikide inimkonna toimetamistega kaasneb alati ja paratamatult jääkpr...
Jäätmete taaskasutamine. Võimalused ja tegelikkus. Ohtlikud jäätmed. Mida peaks teadma tavainimene. 11.klass Jäätmete taaskasutamine Jäätmete taaskasutamine on selline jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed, neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele kas uute toodete Click to edit Master text styles valmistamiseks või energia Second level saamiseks. Third level Fourth level Eesmärk: loodusvarade Fifth level säästmine, energia säästmine, õhusaaste vähendamine ja prügilate arvu vähendamine. Taaskasutamise võimalused Tähtsaim eeltingimus: Click to edit Master text styles jäätmete sorteerimine ja Second level kogumine. ...
Säästlik ja keskkonnasõbralik majandamine Irena seleznjova 8 c klass Saku ühisgümnaasium Saku 2008 PRÜGI JA JÄÄLME KÄITLUS Jäätmete sortimine Keskkonnaministeerium tuletab meelde, et alates 2008. aasta 1. jaanuarist on prügilatesse keelatud ladestada sortimata olmejäätmeid, mis tähendab, et jäätmeid tuleb liigiti koguda. Esmajoones tuleks püüda jäätmeid sortida juba nende tekkimise ajal ja tekkekohas ning anda need jäätmekäitlejale üle juba sorteeritud kujul. Seda, et vedelema jäetud prügi on silmale halb vaadata, teab igaüks. Loomadele võib seesama prügi ohtlik olla. Kasvõi selle pärast peaksime me püüdma prügi nii sorteerida kui ka prügi oodusest eemal hoidma. Jäätmete sorteerimisjuhend Kuhu minna ja mida panna? · T...
Madis Arula Jõgeva Gümnaasium 12.A Jäätmete väärtustamine ja taaskasutamise ohud. Jäätmed kuuluvad paratamatult meie igapäevaellu ning seetõttu peaks otsima kõikvõimalikke lahendusi, et mitte hävitada meid ümbritsevat loodust ning mitte matta endid prügi alla. Jäätmete tekke poolest ühe elaniku kohta on Eesti ühel esimestest kohtadest maailmas, seda aga eelkõige meie põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemiatööstuse tõttu. Jäätmeid tuleks väärtustada ja võimalikult ratsionaalselt kasutada. Üldtunnustatud põhimõtete kohaselt on eesmärgiks jäätmetekke vältimine, tekkivate jäätmete taaskasutamine, samuti nende korduskasutamine ja materjalina ringlussevõtt või taaskasutamine energia saamiseks. Kõrvaldamine, sealhulgas ladestamine keskkonnakaitse nõudeid arvestades, on viimane lubatav käitlusviis, siiski ladestatakse suur osa olmejäätmetest Eestis endiselt sortimata kujul ja keskkonnanõuetele mittevastavatesse prügilatess...
Ohtlikud jäätmed RaidoM, Janno Mis on ohtlikud jäätmed? ● Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju inimese tervisele ja keskkonnale ● Nende käitlusel tuleb arvesse võtta eritingimusi. Vältida tuleb segunemist omavahel, tavajäätmetega või muude ainetega ● Ohtlike jäätmete näited Ohtlike jäätmete liigitus Ohtlikud jäätmed liigitatakse sadamas kogumisseadme järgi kahte gruppi: ● Tahked ohtlikud jäätmed ● Pumbatavad ohtlikud jäätmed Kogumine ja transport ● Ohtlike jäätmete kogumine ● Tahkete ohtlike jäätmete kogumine ● Pumbatavate ohtlike jäätmete kogumine Ohtlikud jäätmed kodus ● Tooted, mis sisaldavad ohtlikke ja mürgiseid aineid, peavad olema märgistatud vastavate ohutusmärkitega ● Ohutusmärkide nimetused Jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine ● Ohtlikud jäätmed antakse üle ohtlike jäätm...
Üleriigine jäätmekava Vähendada ja vältida olmejäätme teket suurendada liigiti kogutud olmejäätmete osakaalu suurendada olmejäätmete taaskasutamist vähendada ladestatud olmejäätmete hulka. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Vähendada ladestatud olmejäätmete koguseid võrreldes baastasemega Pakendite tagastamine vastavasse konteinerisse või kauplusse on Sulle tasuta. Pakendite ära viskamisel koos olmejäätmetega tuleb sul maksta prügi äraveo ja ladestamise eest. Olmejäätmetega koos ära visatud pakendit ei saa enam taaskasutada. Paljude joogipakendite eest olete joogi ostmisel tasunud tagatisraha ehk panti (kas 0,08 või 0,06 senti). Selle saab tagasi, kui viite pudelid või purgid kauplusse. Liigiti kogutud olmejäätmete osakaal on viimasel viiel aastal olnud suhteliselt stabiilne, moodustades keskmiselt 11% olmejäätmete kogutekkest. Suurenenud on pakendi- ning ai...
Tallinna Teeninduskool Referaat Biojäätmed ja nende käitlemine Eestis 011K Leevika Vilja Juhendaja:Ülle Toots Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi tellimusel on valminud biolagunevate jäätmete käitlemise tegevuskava aastani 2013, põhieesmärkidega: · Vähendada prügilatesse ladestatavate biolagunevate jäätmete hulka kooskõlas Jäätmeseadusega · Taaskasutada maksimaalne kogus tekkivatest biolagunevatest jäätmetest kaubalise väärtusega toodangu saamiseks (energia, tooraine, orgaanilised väetised jm.). Töö sisuks on: · biolagunevate jäätmete käitlemise hetkeseisu analüüsimine riigis; · võimaluste leidmine säästliku jäätmekäitluse eesmärkide saavutamiseks biolagunevate jäätmete käitlemisel; · lahenduste pakkumine biolagunevate jäätmete käitlemiseks maakondade kaupa. Biolagunevate jäätmete käitl...
1. Nimeta üks asi, mida saad teha, et meie keskkond säiliks • Pakendite taaskasutamine • Prügi sorteerimine • Veepudeli ostmise asemel kodust vee kaasa võtmine • Kilekottide taaskasutamine • Puude ja taimede istutamine • Liha söömise vähendamine 2. Milliseid neist materjalidest saab taaskasutada? a) Klaaspudel b) Plastpudel c) Plekkpurk d) Piimapakend e) Kõiki e) Kõiki 3. Kui kaua lagunevad plastpudelid? a) 5-10 aastat b) 20-30 aastat c) 50-80 aastat d) 100-120 aastat Plastpudelid lagunevad 50-80 aastat. Kui nad on maa sisse maetud, siis 500- 1000 aastat. 4. Nimeta 2 asja, mida saab plastpudelitest teha • Uusi plastpudeleid • Riidematerjale nt fliispusa, vatiin, jalgpallisärk 5. Kui kaua laguneb (alumiiniumist) plekkpurk? a) 100-200 aastat b) 200-500 aastat c) 600-800 aastat b) 200-500 aastat 6. Mitu korda saab alumiiniumpurki taaskasutada? a) 1 korra b) 10 korda ...
Jäätmed õmblustööstused ja nende käitlemise võimalused. Jäätmete liigitus: · Tavajäätmed-mis ei kuulu · Biolagundavadjäätmed- ohtlike jäätmete hulka. looduses lagunevad · Püsijäätmed-tavajäätmed, jäätmed. milles ei toimu füüsikalisi, · Näiteks:toidujäätmed,pab keemilisi ega bioloogilise er ja papp. muudatusi. · Nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasootsalt nendega kokku puutuvaid aineid, seega ei põhjusta keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Jäätmekäitluse hierarhia põhimõtted langevas järjestuses: · 1)Taaskasutamine · 2)Jäätmete tekke ära hoidmine, vähendamine ja korduv kasutamine. · 3)Taaskasutamine · 4)Uuesti ringlusesse võttes. · 5)Komposteerimine. · 6)Põletamine, soojusenergia taaskasutusega. · 7)Lõplik kõrvaldamine, ehk prügilasse viimine. Jäätmed. · -Ohtlikudjäätmed-jäätmed misvähemalt ühe jäätme seaduses nimetat...
Kuidas ühitada rohelist eluviisi praeguste tarbimismallidega Roheline eluviis on saanud viimaste aastate jooksul palju kuulsust ning seda on hakatud aina rohkem rakendama igapäevases elus. Aina rohkem on hakanud tekkima prügikaste, mis on spetsiaalselt mõeldud teatud sorti prahi jaoks ja telekates on võimalik näha reklaame, mis pooldavad rohelist eluviisi. Enamik inimestest on laisad ja ahned ning ei vaevu prügi sorteerima või loodust aitama, kui nemad sellest mingit kasumit ei saa. Sellepärast on tähtis rõhutada, kuidas rohelisest eluviisist kasu saada ja seda endale isegi tulusaks teha. Tähtsal kohal on praegu pudelite taaskasutamine. Ostes jooke või muid sorti tooteid, on nende peal märk, mis tähendab, et neid on võimalik taaskasutada, kuid sellega kaasneb ka lisa maks ostu sooritamisel, mis ei ole suur, kuid piisav, et mitte koheselt prügikasti ära visata. See on tehtud kavalalt, sest nüüd on inimestel põhjus pudele...
Jäätmed Carmen Koppel Ääsmäe 2005 Referaadi sisu · Mis on jäätmed? · Loodusinimestel tekib vähe jäätmeid · Tänapäeval tekitab inimene palju jäätmeid · Prügisorteerimine on vajalik · Prügiveo homne päev · Inimkonna tulevikku aitab kindlustada säästev eluviis Mis on Jäätmed · Jäätmed on mistahes vallasasjad mis on minema vistud ehk kasutuselt kõrvaldatud. · Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis on inimesele ja loodusele kahjulikud. · Olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed · Taaskasutatavad jäätmed on sellised jäätmed, mida saab uuesti kasutada kas toodangu valmistamiseks, töö tegemiseks või energia saamiseks. Jäätmete taaskasutamine 1. Jäätmeid taaskasutatakse selleks, et säästa looduslikku toorainet ja pikendada samal ajal prügila kasutusaega. Näiteks kui kogutakse 70 kg vanapaberit, siis säästetakse sellega üks puu. 2. Jää...
Pakendid ja nende sorteerimine Mis on pakend? Pakend on plastikust, klaasist, pappist, paberist, metallist, puidust või teistest materjalidest valmistatud toode mida kasutatakasse toodete säilitamiseks, hoidmiseks, pakendamiseks jne. Pakendite sorteerimine Pakendid tuleb sortida 4 liiki: 1. Paber ja papp Paberist ja papist pakendid tuleb viia konteinerisse, mis on markeeritud ,,Paber ja papp". 3. Segapakend. Plast-, klaas-, metall- ja joogipakend tuleb viia konteinerisse, mis on markeeritud ,,Piima- ja mahlakartong, metall-, plast- ja klaaspakend". 5. Klaaspakend Klaasipakendid tuleb viia konteinerisse, mis on markeeritud ,,Segapakend" või klaasipakenditele spetsiaalselt ettenähtud konteinerisse markeeringuga ,,Klaas". 4. Pandipakend Pandipakend tuleb viia taaraautomaati. Paber ja papp Paberi ja papi konteinerisse sobivad : Click ...
Taaskasutus Taaskasutus on kõigile kättesaadav võimalus hoolitseda meie ühise keskkonna eest ning vähendada prügilas ladestatavaid jäätmeid. Taaskasutusest on meil kõigil võimalus osa võtta, näidates välja hoolivust puhtama Eestimaa nimel. Võrdselt oluline on nii üksikisiku kui ka suurettevõtete tegevus, sest väikestest kogustest saavad lõpuks kokku suured. Loodust koormab kõige vähem see, kui kasutuskõlblikku materjali kas toote algsel või uuel kasutusotstarbel uuesti kasutatakse. Mida arenum on keskkond, seda rohkem toodetakse prügi, sealhulgas ka esemeid, mida oleks võimalik taaskasutada. Kuid üha enam kohtame me inimesi, keda see ei huvita ja kes arvavad, et neid see teema ei puuduta. Kindlasti puudutab. Tarbijaid on palju ja me peame hoolitsema selle eest, et pidurdada kasutatud asjade kuhjumist. Iga aasta saastab keskkonda Eestis 1000 tonni joogitaarat, mis tähendab seda, et visatakse minema...
Kooli nimi Prügimajandus Ees- ja perekonna Klass 2017 Sisukord Sisukord……………………………………………………………….2 Sissejuhatus…………………………………………………………...3 Töö sisu……………………………………………………………….4 Kasutatud kirjndus…………………………………………………….5 2 Sissejuhatus Mida arenenum on ühiskond, seda rohkem prügi toodetakse. Seetõttu kasvab tekitatava prügi hulk aastatega. Rohkem prügi tähendab aga suuremat tarbimist ja ressursside raiskamist. Et seda protsessi pidurdada, on hädavajalik jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine. Siis jääb eluks vajalikke ressursse ka tulevastele põlvedele. Enamikku tekkivatest jäätmetest saab kodus sorteerida. Mida rohkem prügi sorteerida ja vanu esemeid taaskasutusse saata, seda vähem jäätmeid jääb konteinerisse ja vähem tuleb jäätmeveo eest maksta. Seega kokkuvõttes tuleb prügi sorteerimine tarbijale odavam. Kodumajapidamises tekkivatest...
ÄÄTMESEADUS id: Jana Raudsepp, Keidi Kolts, Birgit Vana, Helen Meier SEADUSE REGULEERIMISALA Käesolevseadus sätestab üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest KARISTUSED Jäätmete tekke vältimise ja jäätmehoolduse nõuete rikkumine - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, juriidilise isiku puhul kuni 3200 eurot Jäätmete käitlemise nõuete rikkumine - rahatrahv kuni 300 trahviühikut, juriidilise isiku puhul kuni 32 000 eurot Jäätmete käitlemine registreerimistõendita - rahatrahv kuni 100 trahviühikut, juriidilise isik puhul kuni 3200 eurot Ohtlike jäätmete käitlemine käitluslitsentsita või litsentsi nõudeid rikkudes - rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, juriidilise isik puhul kuni 32 ...
EL Jäätmekäitluse peamised nõuded ja Eesti valikud 3.05.2006 Peeter Eek Jäätmeosakonna juhataja Keskkonnaministeerium [email protected] Juhatuseks - EL Jäätmedirektiivi jõustumisest möödub 30 a. - Selle aja jooksul on 'vanas Euroopas' kogunenud ka oluline praktiline kogemus 'mis toimib Jäätmekäitluses ja mis mitte' (Eestis seda tihti ei usuta....) - Jäätmekäitluse regulatsioonide esmane eesmärk 'tagada käitlus(kohtad)e keskkonnaohutus' on juba ammu suundunud JÄÄTMETE KOGUSTE VÄHENDAMISE ja TAASKASUTAMISE suunas Kui majanduslikult vähegi võimalik, tuleb kasutada kõiki võimalusi, et vältida Jäätmete kõrvaldamist sh. ladestamist Kui kaugel on sellel teel EESTI 2006 ? Kas on oodata, et meile antakse '30 a. Jäätmekäitluse arendamiseks' ? EL Õigussüsteem - üldist EL esmane e. primaarõigus (asutamisl...
Ohtlikud jäätmed Eestis tekkivatest jäätmetest üle poole moodustavad ohtlikud jäätmed. Tekkivatest ohtlikest jäätmetest moodustavad 94%-98% nn. suuremahulised jäätmed, mis tekkivad põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemia tööstuse protsesside tulemusel väga suurtes kogustes. Kui välja arvata suuremahulised jäätmed siis jäävad järele mujal ettevõtluses ja kodumajapidamistes tekkivad ohtlikud jäätmed mille tekkekogust Eestis hinnatakse umbes 20 tuh. tonnile aastas. Kusjuures Tallinn koos Harjumaaga on piirkond kus selliseid ohtlike jäätmeid tekkib Eestis kõige enam, mis on tingitud ettevõtluse ja tööstuse kogunemisest Tallinna ümbrusse. JS § 6. Ohtlikud jäätmed (1) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe käesoleva seaduse §s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. JS § 8. Jäätmete kahjulik toime Kahjulik toime, mille alusel jäätmed loetakse ohtlik...
Jäätmekäitluse prioriteedid: jäätmetekke vältimine jäätmete taaskasutamine jäätmete põletamine sooja saamise eesmärgil jäätmete prügilasse ladestamine Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta Jäätmete sorteerimise eesmärk: olmejäätmetest eraldada taaskasutust leidvad jäätmed. Olmejäätmeid saab sorteerida: firma, kellel on selleks vajalik tehnika ja oskustega töölised või inimesed sorteerida kodus ise. Taaskasutuse liigid: Otsene taaskasutus- kui jäätmed lõhutakse ja siis kasutatakse uuesti. Kaudne taaskasutus- jäätmeid kasutatakse energia saamiseks Prügila liigid: Ohtilike jäätmete prügila. Tavajäätmeprügila. Püsijäätmeprügila.
Romantism kui kunstisuund tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Romantism avaldus eriti maalikunstis ja graafikas. Maalikunstis asetati pearõhk eelkõige koloriidile, valguse-varju kontrastidele ja hoogsale pintslikäsitlusele. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest ja kirjandusteostest. Suurt huvi tunti eksootika vastu, kuid ka kaasaja sündmusi ei jäetud kujutamata. Romantismiaja arhitektuurile on iseloomulik minevikustiilide eklektiline taaskasutamine. Romantismiga algas ühe osa kunstnike nn boheemlus, isikupära rõhutav ja tavaliste inimeste nn normaalset elu trotsiv käitumine. Boheemlane peab kunstnikuksolemist, loomisseisundis viibimist tähtsamaks kui lõpetatud kunstiteost. Kunstnikke ühendas ühine ellusuhtumine, mitte sarnane vormikäsitlus. Õigem ongi romantismi nimetada mitte stiiliks, vaid vooluks, mis sarnast sisu väjendades kasutab erinevaid stiile.
SUBKULTUUR HIPID Kirke-Marie Plakso 9.B 2019 MIS ON HIPILIIKUMINE? Noorsoo protestiliikumine, lillelapsed Algas 1960.aastate Ameerika Ühendriikides TEKKIMISE PÕHJUS? Tarbimisühiskonna ideaalides pettunud Kodanlikest või väikekodanlikest perekondadest Tarbimisühiskond - ühiskond, milles kaupu tarbitakse üle tegelike vajaduste LOOSUNG ÜHISED ARUSAAMAD Eeskujud – zen-budism, hinduism Vabadus Lihtsus Siirus Loomulikkus Looduse armastamine Free love Muusika, kunst, luule VASTANDUMINE Vastanduvad tarbimisühiskonnale Valitsusele Ei võta seadusi omaks Ei sea endale piire TARBIMINE TARBIMINE prügikasti toit pakendivaba elu taaskasutamine MAITSEEELISTUSED Raamatud Luule Elav muusika VÄLIMUS pikad juuksed kirkad värvid pärlitest käenöörid ja kaelakeed liibuvad trikoosärg...
PORTERI KONKURENTSITEEMANT Eesti paberi- ja tselluloositööstus Ajalugu · Tselluloosi-ja paberitööstus on metsatööstuse kõrgeim aste · Eestis on tselluloosi- ja paberitööstus tegutsenud ligi 100 aastat. · Nõukogude ajal valmistati tselluloosi ja paberit neljas paberivabrikus, millest suurimad asusid Tallinnas ja Kehras. · Põhiline turg toodangule oli Venemaa. · Taasiseseisvunud Eesti sai päranduseks aga peaaegu täielikult vananenud ja lagunenud ettevõtted · Põhilise argumendina paberi- ja tselluloositootmise arendamisel Eestis on sobiva toorme olemasolu · Tselluloositehas Kundas, mis ekspordib Valitsus- vähene põhitoodangu välismaale riiklik rahastamine · Tootearendusele orienteerumine · Kolm suuremat paberitööstusettevõtet, millest kak...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Probleem-prügi ja jäätmed Keskkond Koostas: Ain Tuvikene V-06 Prügi ja jäätmed Suurte linnade ja asulate ligiduses kohtab kahjuks üsna sageli prügihunnikuid. Jäätmed visatakse sageli suvalistesse kohtadesse ning need muutuvad ohuks loomadele. Prügi, mida inimene iga päev toodab, muutub surmaohuks lindudele, imetajatele ja roomajatele. Paljud jäätmed lagunevad alles aastakümnete pärast. Prügi sorteerimise ja selle korduv- ning taaskasutamise algatused on äärmiselt vajalikud. Tänu neile saame hukust säästa loomi ja nende elukeskkonda. PRÜGIGA SEONDUVAD PROBLEEMID Inimesed on ainsad jäätmeid tootvaid olendid. Prügi kohtab peaaegu kõikjal. Hoolimatult ära visatud plastpakendeid, klaaspudeleid ja purke ei pane me tegelikult isegi tähele. Peaaegu 50 protsenti Eestis äraantavast prügist (paber, klaas, metall, mõn...
Rohelise mõtteviisi poolt ja vastu Planeet Maa on meile kõigile ühiseks elupaigaks ning sellega tuleb targalt ümber käija. Selleks, et järgnevatele põlvkondadele ka midagi rohelisest loodusest järgi jääks, peab olema väga mõistlik ja tuleb arvestada tarbimisega. Kuna paljud inimesed ei hooli üldsegi loodusest ja arvavad, et pärast neid tulgu kasvõi üleujutus, siis nemad ei pea tähtsaks koristada oma lohakuse eest, mis häirib aga loodusliku tasakaalu. Seetõttu tuleks mõõdukalt tarbida taastumatuid loodusvarasid ja hoida loodust reostuse eest, näiteks väga tõhusaks on kasutada taastuvaid loodusvarasid energiasaamiseks ning asjade taaskasutamine, aga neilgi on mõned negatiivsed jooned. Viimastel aastatel on hakanud ,,rohelised" rohkem tegutsema ning nad on saavutanud inimeste seas populaarsuse. Nende liikumine ja nõuded võivad mõnel juhul pidurdada majanduse arengut, aga samas aitavad nad looduse puhtana ja ko...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Prügi ja jäätmed Pärnu 2011 Eestis on probleemiks on kõigi suuremate linnade prügimäed, mis ei vasta tänapäeva nõuetele. Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada inimeste, taimede, loomade mürgistusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnase pöördumatuid kahjustusi. Prügimägedest ja aherainemägedest leostub looduskeskkonda orgaanilisi ühendeid, mis on reostatud mürgiste ainetega ning sisaldavad mikrobioloogilist reostust. Kontroll selliste lekete üle puudub või on nõrk. Nende prügimägede kahjulik toime võib olla lühikeses perspektiivis üsna väike. Pika ajaperioodi vältel võib aga levi olla tunduvalt laialdasem. Jäätmete tekke vähendamine on üheks üldiseks globaalseks trendiks. Lisaks olmeprügimägedele on Eesti probleemiks kaevandusjäätmed ja elektrijaamade aherainemäed Kirde-Eestis ja Maardus.Jäätm...
Looduse väärtused: Esteetiline (võimalus olla meeldivas keskkonnas) Virgastav (tervistav) Teaduslik (inimene tahab kõike teada ja uurida) Majanduslik (ressursid saame siit). Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) Keskkonna reostuse kiire kasv Loodusvarade üha kiirenev kasutamine Looma- ja taimeliikide hävimine Ökosüsteemide hävimine Linnastumine Energia puudus. Loodust ja inimest ähvardavad ohud: Fossiilsete kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa atmosfääris Radioaktiivne saastumine ja sellest tulenev vähi ning pärilike haiguste levik Keskkonnamürkide kuhjumine akumulatsioon looduses Veekogude reostumine inimtegevuse tagajärjel, magevee varude pidev vähenemine, veekvaliteedi halvenemine. Loodusressursid loodus annab inimestele kõike ja kõik mis meie tegevuseks vajalik. Paljud loodusvarad on lõppenud või lõppemas tootmine läheb kallimaks, raske toorainet kätte saada. M...
REFERAAT "VANADE HOONETE LAMMUTAMINE" alustekst: "Vanade hoonete targa lammutamisega tagatakse rusude taaskasutus" autor: Ib Salomon allikas: ajakiri "Imeline teadus" 2/2012 KAVA: 1. Sissejuhatus 2. Hoonete lammutustöödel kasutatavad meetodid minevikus ja tänapäeval. 3. Ohud ja ohutus lammutamisel. 4. Lammutusjääkide taastatutus. 5. Tulevikuvõimalused hoonete lammutamisel. Euroopas uuendatakse praegu hooksalt hoonestust. Mahajäetud tehasehoonete, hüljatud laohoonete ja aegunud kortermajade, mille uuendamine ennast ära ei tasu, lammutamine nõuab teadmisi,oskusi,masinaparki ja tipptasemel thenika kasutamist. Samuti on oluline tekkinud ehitusjäätmete organiseeritud sorteerimine, ladustamine ja taaskasutamine. Praegu lammutuses kasutatavad meetodid erinevad oluliselt vaid mõned aastakümned tagasi kasutuses olnutest. Toona töötati käsitsi ja hooneid lõhuti haamri, raudkangi või esk...
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine (regenereerimine) linnastute veetarbe tagamiseks Tartu 2014 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.1 Põhjavesi....................................................................................................... 4 2.1 Tavapärane lähenemisviis............................................................................. 7 4.1 Vee kasutamine ariidses kliimas Mexico City näitel.....................................14 4.2 Vee kasutamine sademeterohkes kliimas Singapuri näitel...........................
Jäätmed Me kõik puutume iga päev kokku prügiga oleme ise prügi tekitajad. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja loodussõbralikuna, peaksime tekkinud jäätmed võimalikult keskkonnasõbralikult koguma ja käitlema. · Rahvastiku arvu suurenemine toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale, sest tarbimise ja tootmise kasvuga tekitatakse paratamatult rohkem jäätmeid. Üha enam kasutatakse materjale (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine vältab aastasadu. Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb ka jäätmete hulk, mida keegi ümber ei töötle, nii ladestatakse aina rohkem jäätmeid prügilatesse ning aina rohkem ressursse visatakse lihtsalt minema. Jäätmed satuvad ka maailmamerre - igal aastal juhitakse ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti. Teadlased on väitnud, et pinnas prügimägede all on lootusetult saastunud. Olmeprügist leostub välja kahjulik...
Ohtlikud jäätmed Eestis SLAID1 Mida nimetatakse ohtlikeks jäätmeteks? On jäätmed, mis erinevad lihtjäätmetest, kuna avaldavad negatiivset mõju keskkonnale juba väikestes kogustes. Eelneva tõttu on oluline, et inimesed mõistaksid, kui oluline on eristada ohtlike jäätmeid tavajäätmetest ning viidaks vastavasse kogumispunkti. Kus toimub ohtlike jäätmete käitlus õigel viisil, mitte ei ladestata viimaseid loodusesse. Ohtlike jäätmete käitlus on oluline ka seetõttu, et vältida terviseriski oma kodus. SLAID2 Tüüpilised ühe hariliku inimese elustegevuse käigus tekkinud ohtlikud jäätmed on vanad akud ja patareid, õlijäätmed (vanaõli, õlifiltrid, õlised kaltsud), elavhõbedajäätmed (kraadiklaasid, lambid), vananenud ravimid, värvi-, laki- ja liimijäätmed, lahustid ning mitmesugused muud erinevad kemikaalid, elektroonika seadmed. ( kõrvale pilt oko 1) Ohtlike jäätmete pakendid tühjana ei ole meile ohtlikud, kui...
Jäätmeseadus Seaduse ülesanne Jäätmeseaduse ülesandeks on jäätmete tekke ja neist tuleneva tervise-ja keskkonnaohu vältimine ning jäätmehoolduse korraldus jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamine, samuti vastutus kehtestatud nõuete rikkumise eest. Jäätmed on mis tahes jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi,mille valdaja on ära visanud kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Jäätmed jaotuvad Tavajäätmed (jäätmed,mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka) Püsijäätmed (tavajäätmed,millel ei toimu olulisi muutusi) Olmejäätmed (kodumajapidamis jäätmed) Ohtlikud jäätmed (patareid) Biolagunevad jäätmed (paber,papp) Ülesanne Preili Karbik teeb kevadel kodus ja aias suurpuhastust. Prügi, sealhulgas katkised klaasid, vanaraua, paberi, tühjad värvipurgid, vanad patareid ja puulehed paneb ta kokku suurtesse prügikottidesse. Kotid tõstab ta auto järelkärusse ning läheb prügimäge otsima. Prügimäge otsides eksib ta lootusetult ning lõ...
Vanaõlide teke ja käitluse esimesed etapid Vanaõli on mis tahes mineraal-, taimsel või sünteetilisel õlil põhinev määrdeaine, kütte-, tööstus- või muu õli, emulsioonid kaasa arvatud, mis on muutunud kõlbmatuks sellele algselt määratud otstarbe jaoks ning mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on [1] kohustatud seda tegema. Vanaõli kuulub ohtlike jäätmete hulka. Kuna ohtlikud jäätmed on oma omaduste poolest inimesele ja keskkonnale kahjulikud, nõuavad nad erikäitlust ning seetõttu tuleb neid koguda olmejäätmetest lahus. Vanaõli tekib nii ettevõtetes(autoremondi töökojad, autobaasid jne) kui ka koduses majapidamises. Kui vanaõli tekitajal, ehk jäätmevaldajal, ei ole olemas jäätmeluba ega ohtlike jäätmete käitluslitsentsi, siis on ta kohustatud oma vanaõli edasi andma isikule, kes omab nii jäätmeluba kui ohtlike jäätmete käitluslitsentsi. Füüsiline isik on kohustatud oma kodumajapidamises ja ...
Jäätmekäitlus Valdis Jõgi VA15 Viljandi Kutseõppekeskus Vana-Võidu 2015 Mis on jäätmekäitlus? Jäätmekäitlus on vastavalt Jäätmeseadus jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Mis ei tohi kaasneda jäätmekäitlusega ja mis on selle aluseks. Jäätmekäitlusega ei tohi kaasneda normatiive ületavat mõju tervisele ega keskkonnale. Jäätmekäitluse aluseks on Eesti keskkonnastrateegia põhimõtted - säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, keskkonnanõuete integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega. Jäätmed jagunevad järgmiselt (Jäätmeseaduse § 3-7 järgi) Tavajäätmed onkõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandusvaldkond Jäätmekäitluse alane töö kaubandusettevõttes Referaat Juhendaja: Koostaja: Tartu Sissejuhatus Jäätmekäitlus on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, vedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist. Igale loodusest hoolivale inimesele on selge, et keskkonna hoidmiseks on jäätmekäitlus tänase tarbimise ja prügitekitamise juures väga oluline tegevus. Jäätmekäitluse reguleerimiseks on välja antud mitmeid riiklikke ja kohalikke õigusakte. Riiklikult on paika pandud jäätmete liigid, nende käitlemise nõuded ning jäätmekäitluse osapoolte üldised kohustused. Kohaliku omavalitsuse tasandil pannakse...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR JÄÄTMETE VÄHENDAMINE KODUSES MAJAPIDAMISES LHTT Kerli Loopman Õppejõud: L.Viikman TALLINN 2012 JÄÄTMETE TASAKASUTAMINE Jäätmete taaskasutamine on selline jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed, neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele kas uute toodete valmistamiseks või energia saamiseks. Taaskasutada saab mitmeid inimeste igapäevases kodumajapidamises ning ettevõtluses tekkivaid jäätmeid, nagu näiteks klaas, plastmass, kile, metall, paber, papp ja kartong, puit või biolagunevad jäätmed. Jäätmete taaskasutamisel on mitu head põhjust: 1) Loodusressursside säästmine. Näiteks:70 kg vanapaberi kogumisega s...
JÄÄTMEKÄITLUS · Igaühe arusaam asjast (mida teised räägivad, mida kajastab meedia) · Üldised kogemused ja parim praktika · Rahvusvahelised lepped · EU direktiivid Eesti seadused ja arengukavad, ministeeriumid KOV, kohalikud eeskirjad · Jäätmefirmad (kogujad, käitlejad) · ETTEVÕTTED- jäätmetekitajad · ERAISIKUD- jäätmetekitajad Eesmärk: säästa loodus säästa loodusressursse kaitsta tervist Jäätekäitlus on majandusharu (eesmärk: saada kasumit, vältida raiskamist) Kõik asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem kasutuks (jäätmeteks). Tavaliselt mõtleme prügist halvasti, sest see on inetu ja igal pool. · Elanike arvu suurenemise tõttu materjalide ja energia tarbimine kasvab (eelmise aasta seisuga juba 7 mld elanikku) · Loodusvarasid üha raskem kätte saada. TÄNAPÄEVA JÄÄTMEKÄITLUS MEENUTAB MITTE KESKKONNA KAITSMIST VAID ELLUJÄÄMISKURSUST. Jäätmeseadus (I(1992)...
Sisukord 1.Sissejuhatus.................................................................................................................... 5 2. Rehvidest üldiselt.......................................................................................................... 7 2.1 Rehvi ehitus ja koostis.............................................................................................7 2.2 Rehvide mõju keskkonnale......................................................................................8 2.2.1 Autorehvide utiliseerimise riskid......................................................................8 2.2.2 Rehvide põlengud.............................................................................................8 3. Kasutatud rehvide kogumist ja käitlemist reguleeriv seadusandlik taust....................10 4. Kasutatud rehvide kogumissüsteem Euroopa Liidu liikmesriikides........................... 11 ...
TALLINNA TRANSPORDIKOOL JÄÄTMEKÄITLUS MEID ÜMBRITSEVAS KESKKONNAS ESSEE KOOSTAJA: TALLINN 2015 Inimtegevuse on mõjunud juba väga palju aastaid keskkonnale . Keskkond on see, mis on meie ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning kus toimub igapäevane inimtegevus. Keskkonna moodustavad väga paljud asjad, mis on inimestele üliolulised, et eksisteerida maal: õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse pikaajalise tulemusena avaldavad keskkonnale üldiselt halba mõju. Mida rohkem on inimene õppinud oma elu mugavamaks tegema, seda rohkem kannatab selle all loodus ja keskkond, mis meid ümbritseb. See mõju võib avalduda keskkonnale mitmel erineval viisil: õhu saastamisega, os...
Tööstusmelanism – loomade ja taimede pärilik kohastumine inimeste põhjustatud keskkonnamuutustega. Maailma rahvaarv – praegu ~7 miljardit. ÜRO arvates 2013 aastal on meid 8 miljardit ja 2050 9 miljardit. Mahepõllundus – mineraalväetiste asemel kasutatakse komposti ja sõnnikut. Ei kasutata keemilisi taimekaitse vahendeid. Gaasiliste heitmete puhastusmeetod – gravitatsiooniga? (selle vastuses pole kindel) Milline kõver iseloomustab jätkusuutlikku rahvaarvu kasvu? Valikud: S kujuline, naturaallogaritmiline (ln) , J-kujuline (kindlasti vale). Naturaal on vist õige!? Kõige tõhusam tööstusliku reovee puhastamise viis? Variandid: septik, imbväljak. Vastust ei tea! Maailmamere taseme tõusu ei mõjuta – sademed! Autotroofid – TAIMED! Tsüanobakterid ja vetikad. Heterotroofid – kõik loomad, seened ja bakterid! Kuidas veepuudust parandada? Vett kokku hoida ja korduvkasutada. (vihmavee kogumine) CO2 tõuseb meres, mida teeb PH-tase? Langeb. (kui co2 t...
Keskkonnakaitsjad Keskkonnakaitsjad lähtuvad · Loodusvarade säästmisest · Keskkonnakahjustuste vältimisest · Ettevaatlikkusest · Koostööst teiste riikidega Paberiga seotud probleemid · Peetakse metsade hävitajaks ja hiiglaslikuks loodusressursside raiskajaks. · Tekitab palju CO2. · Vähendab metsi. . Faktid · Puit paberitoorainena kasut. 95% juhtudel. · Paberit tuntakse ligikaugu 2000 aastat. · Paberi leiutasid hiinalsed. · Puitu tarbitakse ka ehitus, energia, mööblitööstuses. · Vastutusrikas suhtumine metsadesse> toodang. · Hädavajalik jätkusuutlike metsade olemasolu> stabiilne tooraine · Mida suurem nõudlus, seda rohkem pöörab paberitööstus tähelepanu taastuvate metsade olemasolule. · Metsahoolekogu rahvusvaheline mittetulundusorganisatsioon. · Igal aastal tarbitakse 4 kuupmeetrit metsa> paberitööstuses kasut. sellest u. 10%. · Paberpuidust toodetakse ka teisi tooteid nt. viskoos kasut. tekstiilitö...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Põlevkivi tuhk sideainena Õpilane: Reio Saarniit Juhendaja: Andres Kapp Kbp-12 Väimela 2012 Sisukord: Sissejuhatus...................................................................................3 Põlevkivituha taaskasutamine.......................................................4 Põlevkivituha tuhastamiseehnoloogiad.........................................5 Tuhaväljad.....................................................................................6 Põlevkivituha keemiline koostis ja mõju keskkonnale.................7 Kokkuvõte.....................................................................................8 Kasutatud materjal........................................................................9 Sissejuhatus: Põlevkivituhk on põlevkivi põletamisel tekkiv mineraalne jääk....
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EV-12 Sigrid Pau Passiivmaja, ökomaja, nullenergia maja Referaat Juhendaja: Einar Potter Väimela 2013SISUKORD: 1. SISSEJUHATUS Tänapäeva uus trend majade ehitamisel on võimalikult loodussõbralik. Minu töö eesmärgiks on uurida kolme maja, mis on igast küljest inimesele kasulik ning jätab võimalikult väikese ökoloogilise jalajälje maailma, milliseid materjale kasutatakse nende ehitamisel ning püüan leida nende kolme maja erinevused. 2. PASSIIVMAJA Passiivmaja on hoone, mille energiatarvidus on vaid kümnendik tavalise uue maja energia vajadusest ning kus tänu madalatele küttekuludele on aktiivsetest küttesüsteemist võimalik loobuda. Passiivmaja tähendab vaba soojuse (päikese, hoone, kodumasinate ja inimeste soojuse) maksimaalset ärakasutamist. Energiasäästlikud komponendid on väga häs...
Romantism 1. Mis iseloomustab sellist kunstivoogu nagu ,,romantism"? Romantism avaldus maalikunstis ja graafikas. Pearõhk asetati koloriidile, valguse-varju kontrastidele ja hoogsale pintslikäsitusele. Romantismiaja arhitektuurile on iseloomulik minevikustiilide eklektiline taaskasutamine. 2. Mida tähendab boheemlus ja boheem? Boheemlus isikupära rõhutav ja tavaliste inimeste normaalset elu trotsiv käitumine. Boheemlane peab kunstnikuks olemist, loomisseisundis viibimist tähtsamaks kui lõpetatud kunstiteost. 3. Mis toimus romantistlikus arhitektuuris? Klassitsistlikesse ehitistesse lükati varem esinenud stiilide elemente. Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti. 4. Mis on historitsism? Mõne vana stiili jäljendamine. 5. Mis on eklektika? Erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega. Ehitustehniliselt hakati kasutama raud...
Jäätmed kui ülemaailmne keskkonnaprobleeem 2016 Jäätmed Jäätmed on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid Jäätmete liigid Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp Biojäätmed on järgmised biolagunevad jäätmed: aia- ja haljastujäätmed; kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed; toiduainetööstuses tekkinud jäätmed Jäätmete liigid Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale ning nõuavad erikäsitlust. Näiteks: patareid, värvid, lakid, ravimid Olmejäätmed on koduses majapidamises nin...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
