Sissejuhatus Jõustamine on Eestis veel väga uudne, ka õigekeelsussõnaraamatust ei leia selle kohta vastet. Samas räägitakse jõustamisest juba kõikjal jõustatakse seadusi ja eeskirjasid, räägitakse vanemluse jõustamisest ja klientide jõustamisest sotsiaaltöös. Üpris palju võib kohata ka väljendeid meeskonnaliikmete jõustamine ja töötajate jõustamine. Jõustamise tähendus on olenevalt kontekstist tihti vägagi varieeruv, siiski on ka mingid ühised jooned, mis on sarnased olenemata olukorrast usk inimeste iseseisvusesse, vastutustundesse ja hoolivusse. Käesolevas töös antakse ülevaade mõningatest aspektidest töötajate jõustamise juures organisatsioonides. Jõustamise mõiste Jõustamine, volitamine inglise keeles empowerment. Termin on kasutuses eelkõige organisatsiooniteoorias ja organisatsioonide efektiivsuse tõstmisele suunatud kirjanduses. Jõustamine tähendab inimestele õiguse andmist/delegeerimist, et võtta vastutus oma tegevus...
RANNIKUPROTSESSID Mis on rannikuprotsessid? · Rannikuprotsessid toimuvad rannikul lainetuse ja vee tagajärjel. · Rannikuprotsessid hõlmavad: · setete kuhjumist · setete rännet · kulutust Mis tegurid kujundavad rannikuid? · Lainetus -> kulutab, kuhjab, purustab · Hoovused -> kannavad setteid ära · Tuul -> kuhjab · Merejää -> lõhub rannikut · Taimed, loomad -> takistavad setete ärakandumist, kinnistavad pinnast · Jõed -> kannavad rannikule setteid · Inimene -> süvendab, ohustab kogu süsteemi Tuule ja lainetuse tegevus Järskrannik · Järsult sügavneva merepõhjaga rannik · Lained jõuavad kaldale suure energiaga · Lained kulutavad, purustavad ja kannavad ära setteid · Kujunevad astangud ja pangad -> pankrannikud · Kulutusrannikutele iseloomulik õgvenemine Pankrannik Laugrannik · Lauge reljeefiga rannik · Ülekaalus lainte kuhjav tegevus · Kuhjunud materjalist ku...
Tunnikonspekt. 1. Tunni teema: Sügise meeleolu, rütmid, astmed 2. Laulu õpetamine ,,Sügis aias" rändnoodi järgi 3. Laulude kordus: ,,Tähestikulaul", ,,Tere kool", ,,Kus on minu koduke" 4. Astmete, rütmide kordamine 5. Muusika kuulamine: Antonio Vivaldi ,,Sügis" Kasvatuslikud eesmärgid: avardada laste maailmapilti innustada lapsi loovusele Huvi süvendamine ümbritseva keskkonna vastu Meeleolude mõistmine Musitseerimisrõõmu tekitamine Õpetuslikud eesmärgid: Rütmitaju arendamine läbi rütmiharjutuste, laulude Muusikalise kirjaoskuse arendamine Hääle kujundamine läbi laulmise Tutvustada klassika muusikat Rütmikoordinatsiooni arendamine Aktiivse muusika kuulamisoskuse, analüüsimisoskuse arendamine. Aja Tunni sisu Metoodilised juhised alajaotuse d 10 min. 1. Tunni alustamine Nõuda forseerimisvaba ...
Meretransport Meretransport on üks odavamaid transpordiliike. Merelaevadega saab korraga edasi toimetada suuri veosekoguseid. Mereteede "ehitamine" ei maksa midagi, küll aga nende hooldamine (süvendamine, märgistamine) ja sadamate ehitus. Väikese veomahu ja lühikese vahemaa korral on aja ja rahakulu veoste kogunemist oodates, neid ladustades ja laadides aga väga kõrge. Eestis on meretransport hästi arenenud. Siin on palju häid sadamakohti, mis ei külmu ka talvekuudel ja seetõttu on merevedusid võimalik teha aasta läbi. Eesti meretranspordil on võrdlemisi pikad traditsioonid, mis jätkusid ka Nõukogude okupatsiooni oludes. Mitmeid sadamaid kasutaski pikka aega okupatsiooniarmee, osad lasti lihtsalt laguneda. Samal ajal rajati uus ja võrdlemisi moodne sadam Muugale ja küllaltki korralik laevastik. Peale taasiseseisvumist suutis mereveondus enda kanda võtta järsult kasvanud veod ja reisiliikluse Soome, Rootsi ja Lääne Euroopa rii...
*Nüüdisühiskond-tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes ning inimõiguste tunnustamine. Majanduslikult-liberaalne ühiskond Poliitiliselt- demokraatlik Sotsiaalselt-heaoluühiskond Ühiskonna struktuurilt- kodanikuühiskond Filosoofiliselt- postmodernne Tehnika/majandus- postindustriaalne *Demokraatia tunnsjooned: -vabad valimised -kodanikuvabaduse tunnustamine -õigusriik ja kõige võrdsus seaduste ees -võimuinstitatsioonide lahusus ja tasakaalukus -kohtusüsteemi ja teistekontrorganite poliitiline sõltumatus -vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vabaajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks -tsiviilkontroll relvajõudude üle -vähemuste õigustega arvestamine -lähtumine põhiseadusest(legitiimsus) -fluralism/polüarhia-arvamuste paljusus *Siirde...
EV Eesti moodustas ajaloos esmakordselt ühtse tervikliku territooriumiga haldusüksuse 30.03.1917, kui venemaa Ajutine valitsus võttis vastu otsuse Eestimaa ajutise autonoomia kohta. EV I perioodil oli algsel 11 maakonda. Piir venemaaga määrati Tartu rahuga. 1920. a Tartu rahulepingu alusel liideti Eesti vabariigiga Venemaa Pihkva kubermangu alasid, mis varem polnud administratiivselt Eesti aladega kokku kuulunud. Lisaks sellele moodustati Petseri maakond. Liidetud ala oli mahajäänud, talud olid kruntimata, kehtis külakogukondlik maakasutus ning puudusid perekonnanimed. Petserimaa elanikkonna kultuuriliseks, ühiskondlikuks ja poliitiliseks integreerimiseks loodi spetsiaaalsed programme. Tsässon on palvemaja. Olemas näiteks Rokinas ja Võõpsus – Setumaal. Vaidlused tekkisid ka Valgas. 1920.aasta 6.septembril jagati piir Valga vahel. Lisaks sellele toimus maakonna maa-ala kindlaks tegemine. OMAVALITSUSE ARENG 1920 aasta põhiseaduse koh...
NSV Liit pärast II maailmasõda. 1945-1953 - J.V. Stalin HILISSTALINISM Majandus: ¤plaanimajandus, käsumajandus ¤maj. raskused ¤sõjatööstuskompleksi eelisarendamine põllumajanduse allakäik ja näljahäda ¤kaardisüsteemi kaotamine ¤rahareformi läbiviimine ¤tarbekaupade defitsiit ¤algatati diskussioon maj. arenguteede üle ¤"abi ja toetus" Ida-Euroopa riikidele Sisepoliitika: ¤võimuvõitluse ägenemine, vana kaardiväe taandumine repressioonide uus laine ¤küüditamised ¤pol. süüasjade korraldamine ¤võimustruktuuri reorganiseerimine ¤äärealade soviteseerimine ¤Nõukogude patriotismi süvendamine ¤tsensuur hariduse ja kultuuri üle ¤eraldatus teistest riikidest (raudne eesriie) ¤rahvusküsimuse teravnemine ¤vene rahva esiletõstmine Välispoliitika: ¤stalinistliku sotsialismimudeli juurutamine Ida-Euroopa maades ¤Saksamaa lõhestamine ¤raudse eesriide kujundamine ¤kujunevate kommunistlike reziimide toetamine Aasias...
Majandusgeogr-majandusnähtuste ruumiliste ilmingute ja iseärasuste ning ruum.arengu uurimine.Geogr. töötusjaotus- otstarbekat kaupade tootmise ja vahetamise ruumiline korraldus.Hankiv majandus-eluks va jalikkude ainete hankimine-põllumaj,kalandus,jahindus,metsandus,tuleb ümber töödelda.Töötlev maj-töö stus(puidu,mäe,kütuse,tekstiili,naha,keemia,metalli),ehitus,tööstusharud,maavarade kaevandamine.Teeni ndav maj-veondus,kaubandus,tervishoid,haridus,riigi-õiguskaitse,teadus,kunst,kirjandus jm.Nende majan dusharude võib isel.neis hõivatud töötajate jaotuse kui ka nende toodangu väärtuse alusel.Majanduse aren gut ja paiknemist võib sood.või takistada loodusvarade(maavarad,mets,vesi)olemasolu ja lood.tingimuste( maavarad,kliimating,pinnamood,vetevõrk)eripära.Põllumajandus,selle kaudu toiduainetetööstus,teiseks metsandus ja metsatööstus kolm.energeetikat.Eesti niiske kliima pakub head võimalust söödataimede kas vuks ning põllumaj.tähtsaim haru...
Politsei Reimo Lehtmets 8.A Tartu 2009 Kes on politsei? Politsei on ühiskonna poolt ametisse pandud jõudu rakendav struktuur, mis on ette nähtud ühiskonnaliikmete vahelistes suhetes korra säilitamiseks . Selle poolest erineb ta sõjaväest mille eesmärk on kasutada jõudu välissuhetes . Seega Politsei tagab avaliku korra, kaitseb inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestab kuritegevust, teostab kuritegude kohtueelset uurimist, määrab ja viib täide karistusi oma pädevuse piires. Organiseeritud ühiskondades tavaliselt taunitakse jõu kasutamist ühe ühiskonna liikme poolt teise suhtes. Politseile tehakse selles suhtes erand eeldusel, et taunitavale jõu kasutamisele ei saa vastata muul moel kui jõudu kasutades. Politseid peavad ülal ühiskonnaliikmed. Ühiskond võib teatud juhtudel lubada ka teis...
Täiskasvanute koolitamise probleelmid Essee Praeguseks on möödas järjekorras juba 10. täiskasvanud õppija nädal, mis tuletab kõigle meelde, et inimene tõesti saab õppida kogu elu. Enese pidev täiendamine, teadmiste süvendamine, nende värskendamine või uute kogumine aitab paremini tööturul läbi lüüa. Kuid nagu igas valdkonnas, on ka täiskasvanute koolitamises ning eelkõige selle korraldamises problemaatilisi külgi. Viimaste aastate jooksul on eriti aktuaalseks kerkinud tasuta hariduse küsimus. Seda eelkõige noorte üliõpilaste seas, kes peavad õppemaksu tasumiseks õppelaenu võtma. Vaadates natuke laiemalt, leiame probleemi ka erinevate koolitusfirmade poolt pakutavates teenuste hindades. Näiteks keelekursuste hinnad Eestis on enam kui 50% kallimad kui sarnased kursused Saksamaal või Skandinaaviariikides. Märkimisväärne on aga see, et võrreldavates riikides on palgad palju kõrg...
Tõde ja õigus Anton Hansen Tammsaare epopöa ,,Tõde ja õigus" kuulub vaieldamatult eesti kirjanduse klassika hulka. Teose üheks peategelaseks on Indrek Paas. Esimeses osas ei olnud Indrek eriline töötegija, vaid hoopis unistaja. Teda ei tõmmanud igapäevased põllutööd ja muu selline rassimine, teda köitis hoopis rohkem õppimine. Noor Andres tahtis kogu aeg jõudu proovida ja rähelda, Indrekule meeldis aga unistada. Nende ärplemise pärast saab Mari kord põllul Indreku visatud (Andresele määratud) kiviga vastu külge ning see jääb korduma läbi teose kui süütunde sümbol. Indrekule ei meeldinud üldsegi maa elu, ta tahtis linna elama minna. Teises osas oli kogu tähelepanu suunatud Indrekule ning sellel, kuidas ta Taaralinnas Mauruse koolis õppis. Indrek tahtis ennast väga harida, aga ta elu ei sujunud hästi, ta oli vaene ja pidi elama pööningul. Indrek aitas ka direktorit ja teisi n...
Iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort Maa siseehitus Sfäär Alajaotus Ulatus Keskmine Peamised Temp. °C Aine olek tihedus kivimid g/cm3 Maakoor Mandriline 0-70km 2,7 Graniit 0-600 Tahke Ookeanilin 0-20 km 3,0 Basalt 0-600 Tahke e Vahevöö Astenosfää 50-400km 5,5 Perdotiidid 1300 Plastiline r -2900km 1200-2500 Vedel Alumine vahevöö Tuum Välistuum 2600- 10,0 3000 Vedel 5100km Sisetuum 5100- 13,3 Raud, 3500 tahke 6400km nikkel Mandrilise j...
Seen Boletus satanas, saatana-kivipuravik (juuda-kivipuravik, kuradipätak) Kirjeldus: Viljakehad värvuvad vajutamisel ja murdes kiiresti kahvatusiniseks. Kübar kahvatuhall, kleepiv, vatjas-viltjas, kuni 25 cm läbimõõdus. Torukesed hele- kuni oliivkollased, ümardunult jalale kinnitunud; poorid ere-karmiinpunased, väikesed, ümarad. Jalg vähemalt vööndina ere-karmiinpunane, osaliselt kollane, ülal peene punase võrguga, jämenuijas, kuni 17 × 5 cm. Raipelõhnaga. Seeneliha kollakas. Eospulber oliivkollakas. Eosed kitsaskäävjad, 1115 × 57 µm. Elupaik: lehtmetsad Ohutegurid: puuliikide osakaalu muutumine metsades, lageraied Ohustatuse kategooria: tähelepanu vajav Samblik Lobaria pulmonaria, harilik kopsusamblik Kirjeldus: Tallus on lehtjas, läbimõõt kuni 30 cm, oliivroheline kuni pruun, hõlmad lapikud. Kergesti äratuntav kopsukudet meenutava roidelis-lohkliku talluse ülapoole järgi. Elupaik: lehtmetsad, segametsad Ohutegurid: met...
Millest koosneb litosfäär? Litosfääri all mõistetakse planeedi pindmist kivimkesta, mis hõlmab maakoort ja astenosfääri pealset vahevööd e. vahevöö ülemist osa. Litosfääri peamisteks koostiselementideks on O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K, Na. Kuidas toimub laamade liikumine? Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega laamadeks ehk plaatideks, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Laamad võivad olla erineva suurusega. Laamadel on mitmeid liikumisviise. Mida tähendab mandrite triiv? Mandrilised alad teevad läbi ulatuslikke horisontaalsuunalisi triive, nende suunad ei ole juhuslikud. Aja jooksul triivides liituvad mandrilised laamad üksteisega superkontinendiks, ning võivad ka lahkneda. Vulkaanide levikualad, vulkanismiga kaasnevad nähtused. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel, massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise võõndeis. Vulkaanidega kaasnevad maavärinad, vulkaanipur...
Kirjuta iga numbri järele õige vastus (konspekt) 1. ............................................................................... 2. ............................................................................... 3. ............................................................................... 4. ............................................................................... 5. ............................................................................... 6. ............................................................................... Millest maa põhiliselt koosneb? (mis ainetest) (konspekt) 1. ............................................................................... 2. ............................................................................... 3. ............................................................................... Mis kaasnevad vulkaanidega? (Konspekt) 1. .......
TOIDUAINETE KUUMTÖÖTLUSVIISID 10.KLASS KUUMTÖÖTLEMISVIISID Kuumtöötlemisviisid võib jagada põhi- ja abiviisideks. Põhiviisid on keetmine ja praadimine ning kombinatsioonid nendest, abiviisid on kupatamine, blanšeerimine ja lühiajaline kuumutamine rasvas. KEETMINE • Keetmisel pehmeneb toiduaine kuumas vedelikus või veeaurus. Keetmise alguses tuleb vesi keema ajada (100 °C) ning seejärel kuumust vähendada, et vedelik terve kuumtöötlemise aja tasaselt keeks (95–97 °C). • Väheses vedelikus • Rohkes vedelikus. • Omas mahlas • Veeaurus keetmisel • Veevannis • Rõhu all kiirkeetjas KEETMINE • Väheses vedelikus keetmisel on toiduaine vaevalt vedelikuga kaetud või on vedeliku maht vaid 1/3 toiduaine omast. Keetmiseks kasutatakse kaanega nõu, et vedelik ei aurustuks. Väheses vedelikus keedetakse aedvilja, kala jm. • Rohkes vedelikus keetmisel on vedelikku niisama palju või rohkem kui toiduainet. Nii keedetaks...
I MAAILMA RAHVASTIK Kordamisküsimused, 10. kl 1. Miks on vaja teada rahvastikuandmeid? Millistes eluvaldkondades on see vajalik? 2. Iseloomusta lühidalt rahvastiku muutumist viimase 2000 aasta jooksul. 3. Millised tagajärjed on demograafilisel plahvatusel ühiskonnale. 4. Milline oli inglise demograafi Thomas Robert Malthuse kõige tuntuim rahvastikuteooria? 5. Millised looduslikud- ja inimtegurid soodustavad asustuse paiknemist? 6. Kuidas arvutatakse rahvastiku tihedust? 7. Millised erinevused on arenenud maade ja arengumaade rahvastikuprotsessides. 8. Millised tagajärjed on rahvastiku vananemisel ühiskonnale? 9. Too välja erinevused arenenud- ja arengumaade rahvastikupoliitikates. 10. Millised on Hiina rahvastikupoliitika (nn ühelapsepoliitika) tagajärjed? 11. Mida hõlmab pereplaneerimine? 12. Mõisted: dem...
Eesti julgeolekuriskid Eestil, kui väikesel iseseisval riigil on julgeolekuriske palju. Peamised riskid on ebastabiilsus ja rahvusvahelised kriisid. Kuid ohud seisnevad teisteski eluvaldkondades Minu arvates on ühed suurimad riskid majanduslikud riskid. Sealhulgas sõltuvus teistest riikidest. Üks parimaid näiteid on kütus, mille saamiseks peame lihtsalt lootma jääma naftariikidele. Majanduslike riskide alla kuuluvad veel kõik kauba sisse ja väljaveod, energiasüsteemid, vesi, söök jne. Teine suur mure on keskonnariskid. Sinna alla kuuluvad kõik erinevad reostused, uputused, keemiatehased, kaevandamine, põllumajandus ja igasugune muu tootmine ning kui jätkub koondumine suurlinnadesse siis võib kasvada ka inimtegevuse hävitav mõju ühele piirkonnale. Kolmas alapunkt oleks kuritegevus ja narkomaania. Järjest kasvav narkomanide arv nõrgestab riiki. Erinevalt tavalisest inimesest ei ole...
RANNIKUD REET TUISK RANNIKU SKEEM pagurand MÕISTED • RANNIK – ALA, KUS NII MAISMAAL KUI VEEKOGU PÕHJAS ILMNEB LAINETUSE MÕJU • RAND – ALA MAISMAAL, KUS ILMNEB LAINETUSE MÕJU JA RANNA- MOODUSTISED • RANNAJOON – PIIR VEE JA MAA VAHEL. MUUTUB VASTAVALT VEETASEMELE • AJUVESI – KÕRGE VEETASE. PÕHJUSEKS PÜSIVAD MERETUULED • PAGUVESI – MADAL VEETASE. PÕHJUSEKS PÜSIV MAATUUL • LUIDE – TUULE TEGEVUSEL TEKKINUD KUHJEVORM • RANNAVALL – LAINETUSE TEGEVUSEL TEKKINUD KUHJEVORM • RANNABARR – LAINETUSE MÕJUL VEEKOGU PÕHJAS TEKKINUD KUHJEVORM TEGURID JA NENDE MÕJU • RELJEEF – JÄRSKRANNIKUL KULUTAV, LAUGRANNIKUL LAINETUSE KUHJAV TEGEVUS • KIVIMID – PEHMED KIVIMID ALLUVAD LAINETUSE KULUTAVALE JA KUHJAVALE TEGEVUSELE ROHKEM • JÕED – TOOVAD SETTEID, MIDA PIKILAINETUS JA HOOVUSED EDASI KANNAVAD • KLIIMA – TUUL TEKITAB LAINETUSE, KUHJAB LUITED, MÕJUTAB ...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Eesti disain Arvustus Sandra Vaikna 10.a klass Tallinn 2013 Igal riigil on omad eripärasused, mis on tingitud aja jooksul kujunenud traditsioonidest, kultuurist, ajaloost ning disain on üks viisidest, kuidas seda jäljendada. Disain on kunst luua ja arendada tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis on senistest lihtsamad, huvitavamad, turvalisemad, loodussäästlikumad, parema väljanägemise ning suurema kasutamisvõimalusega. Inimest, kes töötab elukutselt disainialal, nimetatakse disaineriks. Disain on väga laialdane valdkond, mille alla mahuvad mitmed alaharud. Eesti graafiline disain, valgusti-, mööbli-, tekstiili-, ehte- ja rõivadisain on suures osas le...
Vooluvee tekkelised pinnavormid Maapind muutub vooluvete toimel väga tugevasti. Vooluveed on tähtsaimad nüüdisaja maapinda kujundavad jõud. Vooluvete tegevus sõltub pinnavormidest. Suure kallakusega aladel uhuvad vooluveed tugevasti kivimeid ja viivad neid endaga kaasa. Väikese kallakusega tasandikel, kus veevool aeglustub, kaasatoodud materjal settib. Vooluvete jõud sõltub ka vee hulgast. Mida rohkem vett, seda suurem on tema uhtuv tegevus. Jõesäng ehk voolusäng on jõeoru sügavaim osa, milles voolab vesi. Jõesängi veeri (külgi) nimetatakse jõekallasteks. Suurvee või tulva ajal võib vesi jõesängist välja tulla ja ujutada üle ümberkaudsed alad. Ala, mida enam-vähem igal aastal mõnikord üle ujutatakse, kutsutakse lammiks. Kiirevooluline jõgi erodeerib (kulutab maapinda ja kannab setteid minema) kivimeid ja kannab neid edasi. Suurvee ajal muutub jõgi laiemaks ja vool tugevamaks ning seetõttu...
Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Eesti Disain Katriin Bachmann 10B 2010 Igal riigil on oma ajalugu, eripärasused ja sama moodi ka disain. Disain on kunst luua ja arendada tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis on senistest lihtsamad, huvitavamad, turvalisemad, loodussäästlikumad, parema väljanägemise ning suurema kasutusmugavusega. Disaini efektsiivsus ja kvaliteet väljendub erinevate distsipliinide vahel kõige sobivama kombinatsiooni leidmises ja kasutamises ning selle haakumises lõppkasutaja nägemusega. Disain Eestis pole minu arvates veel enda täishoogu sisse saanud, kuid on jõudsasti teel. Aastast aastasse toimub enam disainiga seotud üritusi ning pööratakse rohkem tähelepanu kultuuri arendamisele. Eesti graafiline disain, valgusti-, mööbli-, tekstiili-, ehte-, rõivadisain on suures osas leidnud tee erinevatele näitustel...
LAAMTEKTOONIKA e. LAAMADE LIIKUMINE Laam = maakoor + vahevöö ülaosa. Suur plokk, mis liigub astenosfääri peal. Astenosfääris on aine plastiline ning erineva temperatuuri ja tihedusega, selle liikumisest tekkivad pöörised panevad laamad liikuma. Selle avastas Alfred Wegener. Pangaea suur manner, mis eksisteeris enne lagunemist. Lauraasia ja Gondvana kaks osa, mis tekkisid Pangaeast. Laamasid on kokku 7 suurt ja 20 väiksemat. Geoloogilised protsessid laamade liikumisel: 1. ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge Lõuna-Ameerika ja Nazca laam a) ookeaniline maakoor hävib (sest on õhem, läheb mandrilise alla) b) maavärinad c) vulkaanipursked d) kurdmäestike (kõrged mäestikud) teke e) Süvikute teke 2. kahe laama lahknemine Atlandi ookeani keskosas (Islandi juures) Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Euraasia, Aafrika a) tekib juurde uus maakoor (laava tuleb...
Praegu kasutatakse Rakvere veevarustuses umbes 200 meetri sügavuselt pumbatavat põhjavett, mis sisaldab liiga palju gaase ning rauaühendeid. TALLINNA VESI · puurkaevude sanitaarkaitsetsoon on 30-50m raadiuses ( linnas 30 ) · pinnaveekvaliteedi probleem on fütoplanktoni suur hulk( puhastamiseks vaja kloreerida) · vee kloreerimisel tekivad tervisele kahjulikud ühendid · vee kloreerimise käigus tekivad kõrvalproduktid trihalometaanid · ülemiste järve veekogude valgala on 1772 ruutkilomeetrit · ülemiste veepuhastusjaam toodab ca 60 000 tonni vett päevas · kloreerimise asemel saab kasutada osooni PÕHJAVESI · põhjavesi moodustab 1% maailma veevarudest · hüdrogeeoloogia - teadus põhjaveest ja veekihtidest, nende säästlikust kasutamisest ja kaitsest. · põhjavesi ei sisalda patogeenseid mikroobe · põhjaveevaru- vee kogust mida lubatakse veehaarete abil kasutusele võtta, tagades vee...
Maa siseehitus. MAAKOOR Mandriline: ulatus o-7o km ; tihedus 2,7 ; tahke ; temperatuur o-6oo ; peamine kivim graniit. Mandriline maakoor - mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-4o km, mägede all 6o-7o km paksune. Ookeaniline: ulatus o-2o km; tihedus 3,o ; tahke ; peamine kivim basalt. Ookeaniline maakoor - ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseits kivimeist koosnev keskmiselt 11 km paksune maakoor. VAHEVÖÖ Astenosfäär: 5o-4oo km; tihedus 5,5 ; plastiline/tahke; temperatuur 12oo-25oo ; peamine kivim peridotiid. Astenosfäär - ookeanide all ~5o km, mandrite all ~2oo km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri plokid ehk laamad. Vahevöö: 2o/7o - 29oo km; tihedus 5,5 ; -- " -- Vahevöö - ehk mantel on maakoore ja tuuma vahele jääv kivimkest. TUUM Välistuum: 29oo - 51oo km ; tihedus 1o.o; vedel ; temperatuur 3ooo ; koosneb peamiselt rauast ja niklist. Sisetuum: 51oo - 637o; tih...
Globaliseerumine e. Üleilmastumine- maailma maade vastastikuse sõltuvuse süvenemine,sarnaste arengute ja ohtude ilmnemine.Inimeste elukogemus,mured ja rõõmud on järjest sarnasemad.Massikultuur. 3 mõõdet: 1)majanduslik (rahvusvahelised korporatsioonid, majanduskriiside mõju)2)kultuuriline- (sarnased trendid, sümbolid, väärtused) ja 3)poliitiline üleilmastumine(tugevad rahvusvahelised organid) Internationaliseerumine e.rahvusvahelistumine- tihedam suhtlemine riikide ja rahvaste vahel.Ilmneb nt majanduses(kaupade liikumine), hariduses(õppijate vahetus) ja teaduses(teadlaste stazeerimine välismaal) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia e. IKT Kasvav mõju ehk digitaliseerumine- riikides,kus IKT valdkond on heal järjel, on ka arengutase kõrgem; riigid,kus IKT on mahajäänud, on ka sotsiaal-majandlikus mõttes mahajäänumad. Digitaalne lõhe- erinevus IKT tasemes ja kättesaadavuses(nii riikide kui põlvkondade vahel) Globaalprobleemid- Probl...
Liivi sõda ● Toimus 1558-1583 ● Osapooled: ○ Moskva suurvürstiriik ○ Poola-Leedu ehk Rzeczpospolita ○ Taani ○ Rootsi ● Iga riik soovis oma valdusi laiendada ● Sõda algas venelaste pealetungiga. Saare-Lääne piiskop müüs oma alad Taanile, Orduriik andis end Poola kaitse alla, Harju-Viru ja Tallinn andsid end Rootsi kaitse alla. ● 1561 lõppes Vana-Liivimaa periood. Liivi sõda oli kujunenud riikidevaheliseks konfliktiks. ● Koos Liivi sõjaga toimus ka Põhjamaade seitsmeaastane sõda. ● 1582 - Jam Zapolski vaherahu Venemaa ja Poola vahel. Liivimaa ala läks Poolale. ● 1583 - Pljussa vaherahu Venemaa ja Poola vahel. Põhja-Eesti ja Ingerimaa Rootsile. Piir Venemaaga hakkas kulgema mööda Narva jõge. Poola aeg Liivimaal ● Aadlid said endised maavaldused tagasi. ● Kinnitati talupoegade pärisorjus. ● Luteri usk säilis. ● Korrastati Liivimaa halduseid....
Sotsiaalsed suhted ja hoiakud 22.03. Hoiak On õpitud eelsoodumus reageerimaks püsivalt soodsal või ebasoodsal viisil antud objekti, isiku või sündmuse suhtes. Hoiak on õpitud, kestev, seoses positiivse või negatiivse reaktsiooniga(kui mul on eelnev kokkupuude selles vallas ning kui see on olnud neg, siis seda väldin. Kui on neg hoiak kooli suhtes, siis see võib kooli vältimiseni viia või see võib viia diskrimineerimiseni, seksismini,), seos tegevusega Hoiakul on kolm mõõdet 1. Tunnetuslik – uskumused, arvamused 2. afektiivne – emotsionaalne. Kui uskumus on neutraalne. Ma tean, et mõtlen nii, et . emotsionaalne eristabki uskumust, arvamust hoiakust. Sellel on emotsionaalne taust taga. Mulle Meeldib, mulle ei meeldi. 3. käitumuslik – neg hoiak kooli vastu, väldin seda. Neg hoiak erinevate eagruppi kuuluvate indiviidide osas ja käitungi nii, et see väljendub eristumisest käitumisega, kuida skäitun nt vanemaealiste suhtes. Hoiakul on seo...
KURSUSETÖÖ Kuressaare sadama laevatee süvendamise ning ristlus- ja väikereisilaevade sildumiskai rajamise keskkonnamõjude hindamine. S. Kruuser, A.Jalast, M.Kiholane, T.Engmann 4.4 Võimalik mõju merepõhjataimestiku ja loomastiku kooslustele. Sissejuhatus: · Tavaliselt hävivad merepõhjataimestik- ja loomastik alal, kus teostatakse süvendamist. · Halvasti mõjub mereelustikule ka süvendamisel tekkiv heljum, kuna heljum vähendab vee läbipaistvust ja seega ka valguse ning hapniku jõudmist põhjataimestikuni. Sissejuhatus · Samas põhjaloomastiku asustustihedus võib suureneda, kuna orgaanilise aine mass vees suureneb heljumi tekke tõttu kasvab süvendamispiirkonna vahetus lähedused filtreerijate arv. · Tavaliselt on süvendamisel ja kaadamisel tekkivad muutused ajutised. · Kokkuvõttes võib saada häiritud antud piirkonna liigiline tasakaal. ...
Litosfäär Alajaotus Ulatus Tihedus Kivimid Temp. Olek Maakoor Mandriline 5-80km 2.7 Basalt, 0-600 C Tahke graniit, settekivimid Ookeaniline 5-10km 3 Basalt, 0-600 C Tahke graniit, settekivimid Vahevöö Ülemine -350km 5.5 Räni 1300 C Poolvedel Alumine 350- 5.5 Räni 1200- Vedel 2900km 2500 C Tuum Välimine 2900- 10 Raud, 3000 C Vedel 5140km Nikkel Sisemine 5140- 13.3 Rau...
EUROOPA LIIT Eellugu Nagu enamike tänaste rahvusvaheliste organisatsioonide puhul, algab ka euroopa liidu kujunemine pärast esimest maailmasõda. Vajaduse nii poliitilise kui ka majanduse koostöö järele tekitas NL oma vastandumisega lääne demokraatlikele riikidele. Tol hetkel kerkis peamiseks küsimuseks, millistele põhimõtetele see koostöö ehitada. 1946a pakkus Churchill välja idee euroopa ühendriikidest, kuhu esialgu kuulunuks Saksamaa ja Prantsusmaa. Tänasel päeval võime öelda, et antud idee ei saaks kuidagi realiseeruda. Esiteks on Euroopa liit kasvanud liiga suureks, esindades kümneid rahvuseid ja riike. Teiseks- liitu kuuluvate riikide majanduslik areng on seinast seina. Konkreetsemad lahendused hakkasid esile kerkima 1948a Haagis toimunud Euroopa kongressiga. Selle tulemusena moodustati aasta hiljem Euroopa nõukogu ehk Council of Europe. Nõukogu seadis endale oma töös kolm eesmärki: ...
Kontrolltöö I kooliastme matemaatika õpetamise metoodika I Teooria 1. Lasteaiamatemaatika kordamine ja süvendamine. 1) Mis on esemete loendamine ja millised on loendamise nõuded ? Loendamine on käeline ja sõnaline tegevus, mis seab loendatavad esemed ja järjestikused arvsõnad üksühesesse vastavusse. Samaaegselt esemetele osutamisega öeldakse arvsõnu alates ühest, viimasena öeldud arvsõna tähistab loendatavate esemete arvu (Mitu on?). Loendamine on ainus vahend, mille abil saab kindlaks teha esemete arvu. Loendamistegevus peab vastama järgmistele nõuetele: Loendada saab ainult konkreetseid esemeid ja nähtusi, mis asuvad lapse käe-, kuulde- või pilguulatuses. Loendamiseks peab laps teadma arvude järjestikusi nimetusi. Loendamise ajal käivitub nn loendamise füsioloogiline mehhanism – käsi, pea või keha hakkab arvude järjestikuste nimetuste ütlemise rütmis liikuma mööda loendatavaid esemeid....
Isesisev töö nr. 2 Küsimused 4. peatüki kohta (Virma, F. 2004. Maasuhted, maakasutus ja maakorraldus Eestis. Lk 114 193) 1. Millised olid maasuhted ja maakasutus Eestis 1918. aastal? Osa maafondist kuulus mõisnikele. Osa mõisade mast oli antud rendile talupoegadele, renditaludena. Alla poole maafondist oli eraomandis, ehk puhtalt talupoegade oma. Metsamaa ja kõlbmatumaa oli peaaegu täies ulatuses mõisnike omandis. 2. Millised oli enamlaste agraarpoliitika peamised tunnusjooned (1917-1918)? Dekreet: maa natsionaliseeritakse ning antakse kasutusele neile, kes selle maa peal elavad ja tegutsevad reaalselt. Lisaks konfiskeeriti mõik mõisad ning mõisnike hüved kadusid. Rohkem võimu anti talupoegadele. Hakati looma talupoegade kommuune, kuhu sunniti. 3. Milline oli 1919. a maareformi sisu? Eramõisad anti vallavolikogude alluvusse, Korratud m...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Haridusteaduste instituut AP I Loovmäng Juhendaja: Katrin Saluvee Rakvere 2016 Loovmäng Mängul on väga oluline tähtsus lapse elus, selle kaudu antakse edasi oma tundeid ja emotsioone ning saadakse teadmisi ümbritsevast maailmast.Mäng annab lapsele elulisi kogemusi, kutsub esile vajaduse väljendada end tegevustes. Üks esimesi mänge lapse elus on Kuku-mäng. Ema paneb käed oma näo ette ja hüüab lapsele “kuku”, imikule meeldib see väga ja ta naeratab. Kuni kolmanda eluaastani mängivad lapsed enamasti üksinda või vanematega. Koos teiste kaaslastega mängides, on lastel sageli vaja leida üksmeel, olla mõistev ja lahendada tekkinud probleeme. Mäng nõuab lapselt aktiivset mõttetööd. Mängus elab laps üle mitmesuguseid emotsioone ja tundeid. Kõik see omakorda rikastab last, aitab kaasa tema kui isiksuse igakülgsele harmoonilis...
ISESEISVUMINE Olulised eeldused, mis valmistasid ette Eesti omariiklust Iseseisvumise kultuurilised eeldused 1.ühtlustus kirjakeel 2.levisid eestikeelsed raamatud ja eestikeelsed ajalehed 3.kujunes välja rahvuslik haritlaskond 4.rahva eneseteadvust tugevdasid mitmed suurüritused 5.aktiivne seltsielu, organiseerituse tase kasvas Iseseisvumise majanduslikud eeldused 1.talupoeg oma maa peremees 2. tööstuse areng, eriti XX sajandi algul tsaari Venemaa üks tööstuslikult enamarenenud piirkond 3.laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule Iseseisvumise poliitilised eeldused 1.1905 a rev äratas rahva poliitilisele elule 2.hakati looma erakondi, kerkisid esile eestlastest poliitikud 3.tõusis eestlaste osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi 4.I MS a) variseb kokku senine poliitiline süsteem b)I MS venimine, mis kurnas välja Venemaa c)Venemaa ja Saksamaa nõr...
HÜDROSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 52-67, Õ lk 53-70, 83-88 1. Iseloomusta vee jaotumist Maal. (maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood)) Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. Mõned autorid haaravad hüdrosfääri hulka ka atmosfääris oleva vee. Hüdrosfääri saab jagada kaheks: magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) soolased veed (maailmameri). 2. Iseloomusta veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades. SADEMED ATMOSFÄÄR AURUMINE TAIMKATE ...
Euroopa asub ida- ja põhjapoolkeral Euraasia mandri lääneosas. Pindala on 10,3 mln. km² ja rahvaarv 700 mln. Nimetus tuleneb semiidi keelest ja on algselt tähendanud päiseloojangu- e. õhtumaad. Kujult on ta hiiglaslik poolsaar, mida kolmest küljest piiravad Põhja-Jäämeri, Atlandi ookean ning nende mered. Euroopa ja Aasia vaheline maismaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali mäestiku telge, ligikaudu 60ºip meridiaani. Euroopa rannajoon on tugevasti liigestatud (Skandinaavia, Pürenee, Apenniini ps; Island, Briti saared jne). Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkyni neem Norras (maismaal Fligley neemel, Franz Josephi maa saarestikus), mandriosa lõunapoolseim punkt Marroqui neemel Hispaanias (üldse Kreekas, Gaudose saarel), läänes Portugalis, Roca neemel (Florese saarel), idas Polaar-Uuralis. Suurim ulatus läänest itta on ~5200 ja põhjast lõunasse ~3900 km. Keskmine kõrgus on 300 m., kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineer...
Euroopa asub ida- ja põhjapoolkeral Euraasia mandri lääneosas. Pindala on 10,3 mln. km² ja rahvaarv 700 mln. Nimetus tuleneb semiidi keelest ja on algselt tähendanud päiseloojangu- e. õhtumaad. Kujult on ta hiiglaslik poolsaar, mida kolmest küljest piiravad Põhja-Jäämeri, Atlandi ookean ning nende mered. Euroopa ja Aasia vaheline maismaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali mäestiku telge, ligikaudu 60ºip meridiaani. Euroopa rannajoon on tugevasti liigestatud (Skandinaavia, Pürenee, Apenniini ps; Island, Briti saared jne). Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkyni neem Norras (maismaal Fligley neemel, Franz Josephi maa saarestikus), mandriosa lõunapoolseim punkt Marroqui neemel Hispaanias (üldse Kreekas, Gaudose saarel), läänes Portugalis, Roca neemel (Florese saarel), idas Polaar-Uuralis. Suurim ulatus läänest itta on ~5200 ja põhjast lõunasse ~3900 km. Keskmine kõrgus on 300 m., kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineer...
Elukestva õppe võimalikkus Marit Sepma Kutseõpetaja/1 Asut use juhi vaatenurk. Elukestev õpe,- moodne tänapäevane väljend või pigem väljund, milleta pidevalt arenevas ühiskonnas on raske toime tulla. Keskkond uueneb, paljud teadmised aeguvad, (kuna terve hulk selliseid elukutseid, mis olid 10 aastat tagasi ei ole enam olemas) on tekkinud vajadus ümberõppeks. Seega elukestva õppe vajadus on oluline kõikidele inimestele, olenemata soost ja vanusest ja hõlmab pidevat enese täiendamist. Tööandja jaoks on samuti oluline, et tema töötajad käiksid ajaga kaasas ja oleksid professionaalsed. Järgnevalt toon põgusad lõiked...
DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1919-1939 USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel Peale I ms järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. I SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS 1) riikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused 2) Riigikorralduselt olid: · USA presidentaalne vabariik - president oli nii riigipea kui ka valitsusjuht · Ing parlamentaarne monarhia · Pr parlamentaarne vabariik 3) Riigipead ja valitsusjuhid: riigipea valitsusjuht USA president president ...
Mõisted waldorfpedagoogika ja steinerpedagoogika tähistavad ühte sedasama pedagoogikat. Kusjuures üks mõiste viitab esimese kooli asukohale, teine suuna algatajale. Esimene Waldorf kool (Stuttgarti Freie Waldorfschule) loodi 7. septembril 1919. aastal Stuttgardis, pärast Rudolf Steineri esinemisi Waldorf-Astoria sigaretivabriku töölistele E. Molti toetusel. Rudolf Steiner (1861 1925) oli saksa austria filosoof, kes pani aluse antroposoofiale, mis uurib inimese mõtte-, tunde- ja tahtearengut terviklikes seostes kogu elu jooksul. Eestis on viis waldorf kooli (Tallinnas, Tartus, Harjumaal, Viljandis, Põlvamaal) ja maailmas on kokku 847 waldorf kooli. Waldorfpedagoogika püüab arendada algusest peale õpilaste loovust. Kogu õpetus peab lähtuma inimesest. Erinevaid aineid õppides peab selgeks saama seose inimese ja maailmaterviku vahel. Waldorfpedagoogika püüab õppetööd elavalt ja kunstiliselt läbi viia. Waldorf koolis toimub ...
Hüpnoos Sissejuhatus Hüpnoos on selline teema, mis on tekitanud palju lahkarvamusi. On neid, kes arvavad, et tegu on suure pettusega ja et see ei vääri teaduse nime, aga on ka teatud kontingent inimesi, kes on veendunud selle abistavas toimes ning usuvad selle teaduslikke või vaimseid tagamaid. Ja muidugi on palju minusuguseid, kes on kuskilt midagi natuke kuulnud, aga ei oska seisukohta võtta. Seega otsustasingi hüpnoosi kohta põhjalikumalt uurida ja sellest rohkem teada saada. Selle referaadi eesmärgiks ongi anda lühiülevaade hüpnoosi ajaloost, toimest ja kasutamisest. Ajaloost Vaimujõud on inimesi lummanud ja hirmutanud läbi ajaloo. Egiptuse, Kreeka, Rooma ja teised tsivilisatsioonid kasutasid tehnikaid, mida tänapäeval peetakse sarnaseks hüpnoosiga. Keskajal tunnustati laialt raviviisi, kus kuulsad inimesed tervendasid haigeid oma kohaloleku või puudutusega. Hüpnoosiga tänapäeva mõistes...
Geograafia KT kordamine 4. ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. 4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed *Põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast, jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. *Põllumajanduse võib kaheks jagada: naturaalmajandus (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline) PÕLLUMAJANDUS MÕJUTAVAD: LOODUSLIKUD TEGURID MAJANDUSLIKUD TEGURID Kliima Mullad Reljeef Kapital Tööjõud Valitsusepoliitik a *temperatuur *viljakus *tasane, mägine *hooned,masina *tööjõu kvaliteet *toetused *niiskusolud ...
ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL JA INGLISMAAL 17.-18. SAJANDIL 1. Erinevad seisukohad uusaja dateerimises. TV 1 1453. a, sest sel aastal vallutati türklaste poolt Konstantinoopol, millega kadus keskaegne maailma süsteem. 1492. a, sest sel aastal jõudis Kolumbus Ameerikasse, avastati Uus Maailm 1517. a, sel aastal algas reformatsioon 1640. a, sel aastal Inglismaal algas kodanike revolutsioon, mis lõpetas feodaalsuhted Inglismaal, alguse sai kapitalism 17. sajandi algus, sest paljudes riikides toimusid sel sajandil mingid nende jaoks olulised sündmused 2. Uusajal toimunud muudatused majanduses, vaimuelus ja riigivalitsemises. TV 2 Kaubanduses: Kujunes välja kaubandus ja tihenes kaubavahetus erinevate riikide vahel. Põllumajanduses: Lääne-Euroopas kadus pärisorjus. Ida-Euroopas talupojad orjastati. Pärisorjuse kaotanud riikides tekkisid kapitalistlikud suhted, Ida-Euroopas säilisid feodaalsuhted. Tööstuses: Kõige suure...
GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Tänapäeval kogutakse andmeid Maa sisetegevuse kohta puuraukude rajamisel ning kivimite, mis jõuavad maapinnale vulkaanilise tegevuse ja maavärinatega, uurimisel. Maa siseehitus: Maakoor: 1)mandriline-ulatus on 5-80 km; keskmine tihedus 2,7 g/cm 3; peamised kivimid on graniit ja basalt; temperatuur on 0-600°C; aine olek on tahke. 2)ookeniline-ulatus on5-20km; keskmine tihedus 3 g/cm3; peamine kivim on basalt Vahevöö: 1)ülaosa-ulatus on kuni 400 km; temperatuur on 1300°C; aine olek on plastiline. 2)alaosa-ulatus kuni 2900 km; temperatuur on 1200-1500°C; aine olek on tahke. · Astenosfäär-vahevöö ülemine osa; kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. · Litosfäär-astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks Tuu...
Positsioneerimine turul Positsioneerimine ``..positsioneerimine pole midagi sellist,mida saab teha tootega.Positsioneerimine on see,mida sa teed potentsiaalse kliendi mõtete ja suhtumisega. See tähendab,et toodet positsioneeritakse potentsiaalse kliendi peas.'' Jack Trout ja Al Ries Positsioneerimine Ettevõtted kasutavad positsioneerimist selleks, et luua tarbijate teadvuses tootele, teenusele või brändile unikaalne ehk eristuv, väärtuslik ja atraktiivne kuvand. See lihtsustab tarbijale oma toote või teenuse müümist. Positsioneerimine on turundaja poolt teadlikult kujundatud protsess. Positsioneerimisega tegeleb ettevõte, kuid positsioon tekib tarbija teadvuses. Positsioneerimine Sageli pole tarbijad oma vajadustest teadlikud, s.t need on uinuvas olekus ning hea õnne korral on ühel toote/teenuse arendajal võimalik neid esimesena teenindama hakata. Nt, kui Evian tuli esimesena turul...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Ökoloogilised koridorid Juhendaja Kaire Lanno Tartu 2017 SISUKORD EESTI MAAÜLIKOOL.........................................................................................................1 Põllumajandus- ja keskkonnainstituut....................................................................................1 Ökoloogilised koridorid.........................................................................................................1 .............................................................................................................................................1 Juhendaja Kaire Lanno...........................................................................................................1 Tartu 2017..............................................................................................
KINNISOMAND Kinnisomand on omandiõigus kinnisasjadele Kinnisomandi esemeks on: 1) kinnisasi – so maapinna piiritletud osa (maatükk) (TsÜS § 50 lg 1), 2) kinnisasja olulised osad - kinnisasjaga püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili (TsÜS § 54 lg 1), kuna vastavalt TsÜS § 53 lg 1 ei saa olla asi ja selle olulised osad eri isikute omandis 3) Kinnisomand ulatub ka kinnisasja päraldistele, kui seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 57 lg 3) Kinnisasjaga ajutiselt ühendatud asjad ja piiratud asjaõiguse alusel ühendatud asjad säilitavad oma iseseisvuse. Kinnisomandi ulatus 1. Horisontaalne ulatus Seotud maatüki piiridega. Pannakse paika piiriga külgnevate maatükkide vahel seaduses sätestatud korras plaanide ja piirimärkidega (AÕS § 128...
VEESEADUS Õigusaktid Seadused • Veeseadus Vabariigi Valitsuse määrused • Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse eeskiri • Otsingu- ja päästetööde, sealhulgas merereostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel • Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded • Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded • Vesikondade ja alamvesikondade nimetamine • Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid • Heitvee veekogusse ja pinnasesse juhtimise kord Õigusaktid Keskkonnaministri määrused Keskkonnaministri määrus ja selle lisad "Meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" tingimused avatud taotlemise korral Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite se...
Muinsuskaitse ja renoveerimine Tallinna Ehituskool Referaat Kristo Kukk 35 rühm Tallinn 2009 Muinsuskaitse Muinsuskaitset korraldavad Eesti Vabariigis Kultuuriministeerium, Muinsuskaitseamet ja valla- ja linnavalitsused. Muinsuskaitseamet on Kultuuriministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsemisasutus, mis esindab oma ülesannete täitmisel riiki. Muinsuskaitseameti põhiülesanne on muinsuskaitsetöö korraldamine, riikliku järelvalve teostamine mälestiste ja muinsuskaitsealade üle, kultuurimälestiste riikliku registri pidamine ning kultuuriväärtuste väljaveotaotluste läbivaatamine ja lubade väljastamine. Muinsuskaitseamet väljastab tegevuslubasid, mis annavad õiguse mälestise konserveerimise, restaureerimise ja remondi projekte ning muinsuskaitse eritingimusi koostada, muinsuskaitselist järelevalvet teosta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
