Läänemere riigid-Taani, Rootsi , Soome , Eesti , Läti , Poola , Venemaa ja Saksamaa Kõige pikem on Läänemere rannajoon on Rootsil Kõige lühem on Leedul.ainus riik mille mandri l asuvad osad Läänemere ääres teineteisest eraldi, on vebena-lisaks Peterburi ümbrusele kuulub Poola ja Leedu vahel asuv Kalingradi oblast . Veevahetus Läänemeres -Läänemere veevarusid täiendavad kolm allikat, jõed, vee sisevoo põjamerest. -vesi jääb vähemaks kahel viisil , aurumine ja välja Põhjamerre -TÄielik vee vahetumine toimub umbes 30 aastaga Temperatuurikihistumine -läänemere pinnaveel on maksimitihedus temepratuuril vahemikus 1,5-3,5 kraadi -Päike soojendab kevadel vaid õhukest pinnakirhti ja tuul ning lainetus segavad soojuse sõgavamale -termokliin on kiht kus temperatuur järsult langeb. -termokliini sügavus suve jooksul kasvab ja on augusti lõpus umbes 14-20 meetrit. Vee kihistumine -Läänemere vesi on kihistnud ...
Mina käisin 16. oktoobril Meremuuseumis, mis asub Paks Margareetas. Muuseumisse sisenedes tundsin kohe merelist atmosfääri, sest igal pool olid laevakesed, erinevad päästerõngad, kaardid ja mitmed pildid kuulsatest meresõitjatest. Muuseumis on 4 korrust, mis on väga huvitavad. Muuseumi põrand oli kivist tehtud ning lagi oli sinist värvi. Esimesel korrusel ei olnud väga palju eksponaate, kuid oli piisavalt põnevaid elemente. Näiteks seina peal oli kaart, millel oli märgitud Eesti asulakohad keskmisel ja nooremal kiviajal. Põrandal seisis ühepuupaat, mida sai lähedalt vaadata. Klaasi taga sai näha kivist võrguraskuseid, vasest süvavee tuukriülikonda ning mitmeid kaarte. Seina peal oli plaat, mis oli mälestuseks soomuslaeva Russalka hukkunutele inimestele. Laev oli suunaga Tallinn Helsinki ning läks põhja tugeva tormi pärast. Seinal oli ka inglise auriku ,,Auk" rooliratas, barkantiin ,,Loviisa" ning klipper ,,Cutty Sark". Teisel korrusel...
EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Ain Kiisler Eliise Toomistu, Assol Saar, Helena Rattus, Kätlin Rahnel, Marit Loorits AASIA SUURIMAD KONTEINERSADAMAD Juhendaja: MENG Tõnis Hunt Tallinn 2014 1Singapuri sadam Singapuri sadam (PSA) on maailma kõige aktiivsem ümberlaadimise sõlmpunkt, selle põhitegevuseks ongi ümberlaadimine.Ümberlaadimiseks nimetatakse konteinerite teisaldamist ühelt laevalt teisele laevale, mis suundub konteineri lõppsihtkohta.Singapuri strateegiline asukoht Kagu-Aasia südames ja seos peamiste laevateedega on teinud sellest olulise logistikakeskuse ja kanali maailmakaubanduse jaoks. Olles maailma peamine ümberlaadimispunkt, on Singapur ühendatud 600 sadamaga 123 riigis, igapäevaste sõitudega kõigisse suurematesse sadamatesse maail...
8. ÖKOSÜSTEEMID 1. Masing, V. 1979. Botaanika III. Tallinn. 2. Vuorisalo, T. 1993. Keskkonnakaitse ökoloogilised alused. Kirjastus: Eesti Loodusfoto. 3. Pleijel, H. 1993. Ökoloogiaraamat. Sissejuhatus ökoloogia alustesse. Tallinna Raamatutrükikoda. 4. http://www.ucmp.berkeley.edu/exhibits/biomes/freshwater.php Kõigi maailma ökosüsteemide summat kutsutakse biosfääriks. Astronoomiliste mõõtmetega võrreldes on biosfäär õhuke kiht Maa pinna ligidal, millel leidub elu. Maakera pinnast umbes 2/3 katab meri, ülejäänu on manner. Mandritel on maismaa- ja mageveekeskkonnad, mõnes kohas ka soolase veega järvi, millest tuntuim on Surnumeri. Maismaaökosüsteemid - Elu poolt asustatud atmosfääri maht maismaa kohal (kui vötta tema keskmiseks kõrguseks 50 m) on umbes 7 444 600 km3. Eluks kõlbava maismaa pinnasekihi maht moodustab ligi 100 000 km3. Elu leviku üksikuid elukeskkondades sõltub ümbruskonnategureist ehk miljööfaktoreist (tuletada meelde lim...
GEOGRAAFIA MIDA PEAB TEADMA???? Atmosfäär: troposfäär, kiirgusbilanss, antitsüklon(kõrgrõhuala) ja tsüklon(madalrõhuala), üldine õhuringlus, õhumass, õhurõhk (langeb, siis tuleb torm ja kui tõuseb, siis selgineb), soe front ja külm front(on seotud tsükloniga), passaat, mussoon, kasvuhoonegaasid, kasvuhooneeffekt, osoonikiht, happesademed(miks head või halvad), sudu, isobaar(samarõhujoon), isoterm(samatemp.joon), kliimadiagramm, El Nino, La Nina. !!!!!!Pead oskama lugeda ja teha ilmakaarte ja ilmaennustust!!!!! Osoonikiht Peamiseks osoonikihti lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmkappide, õhujahutusseadmete, pihustavate ainete balloonide kasutamisel. Selle mõju keskkonnale: Osooni kihi kahanedes jõuab maapinnale suurem hulk UV-kiirgust, mis mõjutab inimeste, loomade tervist, samuti taimi, mikroorganisme, ehitusmaterjale ja õhukvaliteeti. Happesademed Fossiilsete kütuste põletamisel õhku sattuvad väävli- ja lämmastikuühend...
Aeroobika on muusika saatel läbi viidav tempokas rütmivõimlemise rühmatreening. Sõna aeroobika tuleneb mõistest aeroobne, mis tähistab organismis hapniku vahendusel toimuvaid energeetilisi protsesse, see tähendab aeroobsel treeningul kulgeb energia tootmine hapniku osalusel. See on ka muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumis-kombinatsioonide sooritamine, kus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku alusel. Aeroobikatreening algab tavaliselt soojendusega, sellele järgneb kõrge intensiivsusega aeroobne osa ja lihastreening ning lõpuks lõdvestus- ja venitusharjutused. Treeningtunni pikkus on tavaliselt 45-75 minutit. Aeroobika sai alguse USAst ning populaarseks muutus see 1970.-80. aastatel. Aeroobika on tänapäeval maailmas üks enim harrastatavaid tervisespordialasid. Alates 1990. aastast on välja kujunenud väga palju erinevaid aeroobikas...
Läänemere põhjaloomastik Kairi Käiro Läänemere biootilisediseärasused · Vähesed liigid suutnud kohastuda Läänemeres esinevate tingimustega · Kooslused on liigivaesed ja üksikute liikide osakaal suur · Läänemere kooslused on omapärane segu mere-, järve- ja riimvee organismidest · Läänemeres on vähe ehtsaid riimveelisi liike võrreldes geoloogiliselt vanade riimveeliste Musta ja Kaspiamerega · Madala bioloogilise mitmekesisuse tõttu on Läänemere ökosüsteem kergesti haavatav · Eutrofeerumine · Soolsuse mõju: o liikide arv väheneb soolsuse vähenemisega;mageveeliikide arvu suurenemine soolsuse vähenemisega ei suuda kompenseerida mereliikide arvu vähenemist o isendite mõõtmed vähenevad soolsuse vähenemisega (söödav rannakarp, söödav südakarp, kilu, lest, meririst) Aineringe iseäras...
Temperatuur, sooslus, tihedus. Kihistumine. Ookeani ja atmosfääri tsirkulatsioon. Õppejõud Peeter Pall Vertikaalne temperatuuri käik vees. Maailmamere keskmine temperatuur on ~3,5°C. Termokliin veekiht, milles temperatuuri muutumine vertikaalsihis on suurim (võrreldes temperatuuri muutusega sele kihi peal või all asuvates kihtides). Joonis 1. Temperatuuri vertikaalse käigu erinevused poraalaladel (puudub termokliin), parasvöötmes ja troopikas. Ookeani vesi on 2-3% tihedam kui puhas vesi. Maailmamere vesi on kihistunud tiheduse järgi, kihid on üksteisest hästi isoleeritud. Tänu sellele saab teada, kust vesi tuleb ja kuhu vesi läheb. Joonis 2. Tihedus sõltub soolsusest ja temoeratuurist. Erineva temperatuuri ja soolsusega veed võivad olla sama tihedusega. Mida suurem on soolsus, seda madalamal temperatuuril vesi külmub. Magevesi on kõige tihedam 4 kraadi juures, mereves...
Põltsamaa Ühisgümnaasium Aeroobika Referaat Koostaja: Andra Lepper Klass: 11B Juhendaja: Tiia Jürisoo 2012 Sisukord SISSEJUHATUSEKS............................................................................................................................. 3 AJALOOST............................................................................................................................................ 3 AEROOBIKA STIILID............................................................................................................................ 4 VESIAEROOBIKA.................................................................................................................................. 7 TEADMISEKS........................................................
Kordamisküsimused Hüdrograafia I töö 2SS1/11 1. Hüdrograafia 2 mõistet: Loodusgeograafia haru, mis uurib ja kirjeldab siseveekogusid Merenduse haru, mis selgitab merede ja suurte siseveekogude laevasõiduteid ja tingimusi ning tagab ohutu laevaliikluse. Tihe seos on kartograafia geodeesia arvutustehnika ning merefüüsikaga. 2. Maailmamere keskmine soolsus on 35 Promilli ja süvavee keskm temp on 2-4 C 3. Mõisted: Glatsiaalne: Liustikutekkeline, Fütogeenne: Taimtekkeline, Zoogeenne: Loomteggekine, Mariinne:meretekkeline Pinnavormide sklulptuursuse tekkepõhjus. 4. Nõlvade jaotus kuju järgi: Nõgusad, Kumerad, sirged, astmelised. Tekke järgi: Varingu, rusukalde, erosiooni. 5. Mäetipp on suletud pinnavorm, Ta koosneb Piiratud nõlvadest ja jalamijoontest. Mäehari on avatud kahest suunast, ühendatud on pikk tippude kogum. 6. Geosünklinaal: Maakoore väljavenitatud kujuga liikuvad alad, ...
Tallinna Tehnikaülikool UPWELLING’UTE PIIRKONNAD OOKEANIDES Referaat Autor: Natalia Novak Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 1. UPWELLING’U MÕISTE JA MEHHANISM ...................................................... 4 1.1 Upwelling’u definitsioon ..................................................................................... 4 1.2. Upwelling’u tekkimine........................................................................................ 4 2. UWELLING’UTE PIIRKONNAD ......................................................................... 6 2.1. Ranniku lähedane upwelling ............................................................................... 6 2.1.1. Soome lahe upwelling ............
Geenitehnoloogia Insenergeneetika DNA valitud lõikude eraldamine,töötlemine in vitro ja siiramine kromosoomi,plastiidi või viirusesse. Eelduseks rekombinantse DNA loomine so. DNA molekul,mis koosneb eri liigi DNA juppide ühendusest.(1970) restiktaasid bakterites leiduvad ensüümid mis tagavad neile nn ,,immuunsuse" viiruste vastu lõigates nende DNA juppideks. · Bakterid omavad võõra DNA vastu nn R/M süsteemi · toimub kahe ensüümi koostöö : restriktaas(R) mis lõikab DNA tükkideks ja metüültransferaan(M) mis metüleerib ära oma DNA ja kaitseb seega oma DNA-d lõhkumise eest. · Restriktaasid tunnevad ära teatud järjestusega nukleotiidi paarid (4-8)DNA-s · teada erinevaid restriktaase üle 3500 · vastavalt restriktaasi toimele lõigatakse DNA lahti kas lõikuvalt või tömbilt. Kahe DNA kleepuvate otste liitumine toimub komplementaarsus printsiipide alusel ja ...
Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus................................................................................................................................ 2 Reostuse põhjused ning nende kõrvaldamine............................................................................. 3 Tagajärjed ja kahjud..................................................................................................................... 5 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................... 8 Si...
Mereteadus Hüdroloogia tuleneb kahest kreekakeelsest sõnast: hydor(vesi) ja logos (õpetus, teadus). See termin tähendab õpetust veest kõige laiemas mõttes, õpetust maakera vetest. Hüdroloogia teadusharu maakera vesikestatas (hüdrosfäärist). Sisevete hüdroloogia Merehüdroloogia ehk okeanoloogia ehk okeanograafia ehk mereteadus Teadus jõgedest ehk potamoloogia Teadus järvedest ehk limnoloogia Teadus soodest ehk telmatoloogia Teadus liustikest ehk glatsioloogia Mereteadus käsitleb mitmesuguseid maailmamere nähtusi ja protsesse. · Füüsikalisi merevee liikumine; · Keemilisi vee keemilist koostist: · Geoloogilist ookeanipõhja geoloogilist kujunemist ja arengut; · Bioloogilisi mereelustiku probleemid. Mereökoloogia on teadus seostest mere keskkonnatingimuste ja elustiku erinevate kompon...
Mikroevolutsioon Mikroevolutsiooi uutused viivad uue liigi tekkele. Muutused toimuvad populatsiooni tasandil. Mikroevolutsiooni materjal: 1) Uued alleelid (mutatsioonid annavad esmase päriliku muutlikkuse väheses hulgas, kuna enamus mutatsioone on kahjulikud ja sageli ilmnevad pöördmutatsioonid. Organismidel mitmeid võimalusi mutatsioonide mõju vähendamiseks. Geenivool e. geenisiire- uute isendite sisseränne, kes ristuvad kohapealsetega) 2) Olemasolevate alleelide sageduse muutus (geenitriiv- väiksemates populatsioonides jääb juhuslikult ellu juhuvalim. Näiteks looduskatastroofide korral. Ellujäänud isendid kujundavad konkurentsivabades tingimustes uued põlvkonnad. Rajajaefekt- populatsioonist eraldub isendite grupp juhuvalimina ning uues levilas ...
ÖKOLOOGIA EKSAMI PROGRAMM Ökoloogia sisu ja mõiste Ökoloogia kuulub elusloodust uurivate teaduste hulka. Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi vastastikuseid suhteid Ökoloogia teadusharud: Autökoloogia organismiökoloogia, liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru Demökoloogia ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat Sünökoloogia Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid Geoökoloogia- uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. Käitumisökoloogia Globaalökoloogia ökoloogia haru, mis uurib Maad kui terviklikku süsteemi elukeskkonnana. Üldökoloogia uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi, kõigil looduse süsteemtasandeil kehtivaid seaduspärasusi. Populats...
Eesti Kunstiakadeemia Disainiteaduskond Klaasikunst- ja disain, III kursus Mai Schults Louis Comfort Tiffany vitraaz Feeding Flamingoes Referaat Pilt 1 Juhendaja: Prof. Mare Saare, Tallinn 2011 Sissejuhatus Selles referaadis tutvustan vitraazi Feeding Flamingoes, mis on loodud muuseumite ja kollektsionääride poolt väärtustatud kunstniku Louis Comfort Tiffany (18481933) poolt. Alustan ülevaatega juugendstiilist, mis on nimetatud vitraazi valmimise perioodiks. Sellele järgnevalt toon lugejani informatsiooni vitraazi autorist Louis Comfort Tiffanist endast. Vitraazi tutvustamisel lähtun enamjaolt Hugh F. McKean´i (1908-1995) raamatus The ,,Lost" Treasures of Louis Comfort Tiffany kirjeldatust. Raamatu autoriks on kunst...
Eesti Kunstiakadeemia Disainiteaduskond Klaasikunst- ja disain, III kursus Mai Schults Louis Comfort Tiffany vitraaž Feeding Flamingoes Referaat Pilt 1 Juhendaja: Prof. Mare Saare, Tallinn 2011 SISSEJUHATUS 2 Ülevaade Juugendist 3 Louis Comfort Tiffany 4-5 Vitraaž Feeding The Flamingoes 6 KOKKUVÕTE 7 Kasutatud kirjandus. Kasutatud pildiallikad 8 1 Sissejuhatus Selles referaadis tutvustan vitraaži Feeding Flamingoes, mis on loodud muuseumite ja kollektsionääride poolt väärtustatud kunstniku Louis ...
Ookeani primaarproduktsioon Õppejõud Kai Piirsoo Bioproduktsioon biosüsteemi (organism, populatsioon, kooslus) biomassi sünteesimise määr; juurdekasv, mis moodustub kasvu või paljunemise tulemusena. Sisaldab 2 komponenti: 1.1 Primaarproduktsioon näitab orgaaniliste ainete moodustamise intensiivsust anorgaanilistest ühenditest; mõõdetakse biomassi (mg C, g C, t C) või energia (cal, J) ühikutes veepeegli pindala või veemassiivi ruumala kohta mingi ajaühiku jooksul. Ühik: mgC m-3tund-1; mgC m-2 ööpäev-1 jne. 1.2 Sekundaarproduktsioon heterotroofsete organismide biomassi juurdekasv või talletatud energiahulk. Maailmameres on sekundaarprodutsendid tavaliselt taimedest ja vetikatest toituvad loomad (fütofaagid). 1.1. Primaarproduktsioon võib olla: 1.1.1 Primaarne koguproduktsioon (gross primary production, GPP): autotroofsete (foto...
Elame kliimaheitluste vaherahu ajas Tuhandeaastast rahuriiki on inimesed alati igatsenud ja seda on oma alamatele tõotanud koguni ajaloo suurimad diktaatorid. Aidaku vaid see viimane sõda ära võita ja siis ta tuleb. Ülemaailmne püsiv rahu on seni unistuseks jäänudki. Aga ka siis, kui see unistus täituks, oleks täieliku turvalisuse tarvis vaja veel rahulikku püsivat kliimat. Äkiliste soojenemiste ja jahenemiste ning sagedaste looduskatastroofide meelevallas on elu peaaegu sama halb korraldada kui sõja ajal. Õigupoolest olemegi kliima poolest ära hellitatud, sest inimtsivilisatsiooni ajalugu on kulgenud pigem erakordselt rahulikus, tavapärases kliimas. Mõnel teisel ajal olekski vaevalt korda läinud seda tsivilisatsiooni luua. Nüüd muretseme põhjendatult, kas mitte tsivilisatsioon ise ka kliima mõjutamise kaudu ennast ei hävita. Pärast viimast jääaega on kliima olnud rahulik Päris muutumatu ei ole kliima ka sellel rahulik...
SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................lk 3 Aeroobika ajalugu....................................................................................lk 4 Aeroobika stiilid.....................................................................................lk 5-9 Vesiaeroobika........................................................................................lk 10 Nõuandeid harrastajatele..........................................................................lk 11 Hea teada aeroobika huvilisel....................................................................lk 12 Kokkuvõte.............................................................................................lk 13 Kasutatud kirjandus.................................................................................lk 14 SISSEJUHATUS AE...
Tallinna Tehnikaülikool Matemaaika-loodus õppetool Maria-Julia Järv Vahemeri Referaat Tallinn 2014 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Üldine iseloomustus 2. Kuidas tekkis Vahemeri 3. Tsirkulatsioon 4. Vee iseloomustus 5.Veemassid 6.Keskkond 7.Keskkonnaprobleemid Kokkuvõtte Kasutatud allikad 2 Sissejuhatus Vahemere rannikutele on arenenenud mitu silmapaistvat ja võimsat tsivilisatsiooni. Roomlased nimetasid seda „Mare Mediterranea“ ja tähendas see meri keset maad. Tänapäevani on Vahemeri kohaks, mis ühendab juba saja aasta jooksul Euroopat, Aafrikat ja Lähis-Idat. Vahemerd võib julgelt nimetada tsivilisatsiooni hälliks.Tema rannikutel sündisid kõige võimsamad tsivilisatsioonid, mis kunagi maal elanud.Vahemere basseini vanaaegsed kultuurid on näitajaks inimkonnale lõputu ajaloovaramuks.Suur osa tsiviliseeritud inimkonna varajasest ajaloost on ko...
Eesti Mereakadeemia Lõkspüünis Referaat Anniki Jalast Juhendaja: Ahto Järvik Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. Püük lõkspüünisetga....................................................................................................... 4 1. Lubatud lõkspüünised on:....................................................................................................... 4 2. Lõkspüüniste eelised on järgmised:....................................................................................... 4 3. Lõkspüünised juba kiviajal..................................................................
TTÜ EESTI MEREA KADEE MIA MERENDUSK ESKUS M E R E T R A N S P O R D I J U H T I M I S E L E K T O R A 1 A T KURSUSETÖÖ „Optimaals e laevatüübi ja töökorraldu se vormi valik liinidele või suundadele ” Õppeaine: Meretransp ordi ökonoomika Koostaja(d) : 2 Tallinn 2016 3 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 5 Lähteandmed.............................................................................................................. 6 Lasti transpordiiseloomustus....................................................................................... 8 2. Tööregiooni looduslik-navigatsiooniline iseloomustus.........................
1. Ökoloogia sisu ja mõiste. Ökoloogia teadusharud. Populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär. Gaia hüpotees. Ökoloogia mõiste – Ökoloogia uurib elusorganismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Ökoloogia teadusharud Autökoloogia (organismiökoloogia) – uurib liigi ja keskkonnategurite vahelisi suhteid Demökoloogia (populatsiooniökoloogia) – uurib populatsioonide ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Sünökoloogia (koosluste ökoloogia) – uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Geoökoloogia e maastikuökoloogia – uurib maastikuüksuste omavahelisi suhteid ning aineringet ja energiavoogu maastikul (uurib maastiku mõju kooslustele) Käitumisökoloogia – uurib loomade käitumist ja sobivust keskkonnatingimustega Globaalökoloogia e biosfääriökoloogia – uurib Maad kui terviklikku süsteemi elukeskkonnana Üldökoloogia – uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi seaduspärasusi, mis kehtiva...
Biosfäär 1.04 Alt ülesse produktsiooni kontrollib - toitained vesikeskkonnas (paneb vetikad vohama) Ülevalt alla produktsiooni kontrollib - herbivoorid, need kes toituvad vetikates Zooplankton koosneb ainuraksetest, aineõõsetest, kammloomadest, harjaslõugsetest, rõngasussidest, molluskitest, koorikloomadest (kõige arvukamad), keelikloomadest. Ookeanidel 3 kihti: Ülemine epilinnium(segunenud kiht), keskmine termokliin(metalinnon), sügav hüpolinnium Aastas eraldub ookeanis keskmiselt 1,1 gigatonni süsinikdioksiidi. 04.02 Mereökoloogia areng on jaotunud: uurimine ja kirjeldamine (Esimesteks mereuurijateks olid meresõitjad, kes pajatasid ...
Hüdrobioloogia on veeloomade ja -taimede elu ning veekogudes toimuvaid bioloogilisi protsesse käsitlev bioloogia haru - teadus elust ja eluprotsessidest vees. Hüdrobioloogia - teadus veeökosüsteemidest ja veeorganismide suhteist ümbruskonnatingimustega (vesikeskkonna), vesikeskkonda uuriv ökoloogiaharu. /Veeorganismide ja nende koosluste ning veekogudes toimuvate bioloogiliste protsesside uurimise alusel loob h. meetmeid veekogude majandamiseks ja reostustõrjeks./ H. tähtsaimad harud: ¤produktsioonihüdrobioloogia (uurib veekogude tootlikkust ja kasuliku produktsiooni suurendamise võimalusi), ¤kalanduslik hüdrobioloogia (tegeleb kalade toiduvaru ja toitorganismide kasvatamisega, kalade ja veeselgrootute aklimatiseerimisega, veekogude fauna rekonstrueerimisega), ¤sanitaarhüdrobioloogia (hüdrobioloogia haru, mis uurib veekogude reostumist ja isepuhastumist ning toksiliste reoainete toimet veeorganismidesse ja nende kooslustesse), ¤meditsii...
Läänemeri Referaat/Uurimustöö Juhendaja: Pärnu 2008 1 Sissejuhatus Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Veereziim Läänemerre suubub hulk jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre u. 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt ära aurab, vahet hinnatakse u. 2000 kuupmeetrile sekundis. Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on Läänemerel äravool u. 16 000 kuupmeetrit sekundis ehk 500 kuupkilomeetrit aastas. See leiab aset ...
HÜDROSFÄÄR 23. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) ning iseloomustab veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades; Et üksikasjalikult teada saada, kus vesi maakeral paikneb, vaata juuresolevat tulpdiagrammi. Pane tähele, et Maa koguveevarust (1,386 miljardit kuupkilomeetrit) on üle 96 protsendi soolane. Ning et üle 68 protsendi mageveest on kinni jääs ja liustikes ning 30 % on maa sees. Magedat pinnavett on järvedes, jõgedes jm pinnaveekogudes vaid umbes 93 100 kuupkilomeetrit, s.o ainult 1/700 koguhulgast. Ometi on jõed ja järved inimeste peamised mageveeallikad. Veeringest: http://ga.water.usgs.gov/edu/watercycleestonian.html Lisaks: http://okomaja.edu.ee/failid/ettekanne.pdf kah päris asjalik http://www.slideshare.net/helina20/aine-ja-energiaringe http://www.freewebs.com/margeku/MOISTE~1.pdf ...
ÖKOLOOGIA · Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. · Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused · Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat · Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III · Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa · Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities · Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja ne...
Geograafia eksam -Teadus, mis tegeleb kõigi Maa pindmiste sfääridega. Põhiküsimused, millele geograafid peavad suutma vastata on järgmised: Kus? Selle küsimuse lahendamiseks kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad määrata objektide asendit ruumis. Abivahendeiks on peamiselt klassikaline kartograafia ja uuemad nüüdisaegsel tehnoloogial põhinevad meetodid (digitaalkartograafia jms). Milline? Sellele küsimusele vastamine tähendab erinevate keskkonnanäitajate mõõtmist, milleks rakendatakse klimatoloogilisi, geoloogilisi, hüdroloogilisi, maastikulisi ja muid meetodeid Millal? Sellele küsimusele vastamiseks tuleb appi võtta paleogeograafia, mis aitab mõista, milliste minevikuprotsesside kaudu on tänapäevane maailm kujunenud. Kolmemõõtmelisele geograafiale liitub neljas mõõde – aeg. Siia kuuluvad meetodid, millega uuritakse mineviku sündmusi ja leitud seaduspärasustele tuginedes koostatakse tuleviku arengustsenaarium. Kuidas? Et saada vast...
ÖKOLOOGIA Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nen...
ÖKOLOOGIA Ökoloogia arvestus on 2 hes osas. 1. osas on mõisted ja 2. osas tuleb mõisted kokku vedada, võib kasutada materjaale. Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus Mõisted: seletus (1 punkt) Näide (1 punkt) 1. Ökoloogia 2. populatsioon 3. kooslus 4. ökosüsteem 5. biosfäär 6. abiotilised keskkonnategurid 7. sünergism 8. Populatsiooni tihedus 9. Populatsiooni kandevõime 10. Elustrateegia 11. Dominantliik 12. Servaefekt 13. ? 14. Kohanemine 15. Õkonišš Rakuhingamine Fotosõntees 1,2,3 troofilisus tase Süsinikuringlemine ökosüsteemis Veeringlemine ökosüsteemis Energialiikumine toiduahelas Toitaineteliikumine toiduahelas Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sara...
Rapla Ühisgümnaasium 10. r klass LOODUSHOID Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Maarika Laanisto Rapla 2010 SISUKORD RAPLA ÜHISGÜMNAASIUM..............................................................................................................................1 10. R KLASS............................................................................................................................................................1 LOODUSHOID......................................................................................................................................................1 UURIMISTÖÖ.......................................................................................................................................................1 JUHENDAJA: ÕPETAJA MAARIKA LAANISTO............................................................................................1 RAPLA 2010........................
Geograafia 2006/07 Üldmaateadus Uurimismeetodid Geograafia on teadus, mis tegeleb kõigi maa pindmiste sfääridega. Geograafia uurimisala on lai ja seetõttu on see jagunenud kitsamateks valdkondadeks. Geograagia ülesandeks on mõista oma lähemat ja kaugemat ümbrust: objektide ja kohtade asendit ja nende omavahelisi ruumilisi suhteid, looduslike protsesside kulgemist minevikus, olevikus ja tulevikus. Igasuguse geograafilise uurimistöö võib jagada järgmisteks etappideks: 1) Ülesande püstitamine 2) Andmete kogumine 3) Andmete töötlemine ja vormistamine 4) Andmete lõpptöötlus ja järelduste tegemine Põhiküsimused, millele geograafid peavad vastama, on järgmised: 1) KUS? - Vastamiseks kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad määrata objektide asendit ruumis. Abivahendiks on klassikaline kartograafia ja uuemad nüüdistehnoloogial põhinevad meetodid (digitaalkartograafia jms)....
1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti paikneb IdaEuroopa lauskmaal. Selleest lähtuvalt on Eestile omane kõrgustike ja lavamaade vaheldumine madalike, nõgude ja orunditega ning suusr osa territooriumist jääb kõrgusvahemikku 50100m. Üldjoontes on Eesti pinnamood tasane ja väikeste kõrgusvahedega. Eesti paikneb umbes 58° põhjalaiust ja 25° idapikkust. Eesti asub Euraasia mandi loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Põhjapoolseim punkt on Vaindloo saar, mandril Purekkari neem. Lõunapoolseim Naha talu. Läänepoolseim on Nootama laid, mandril Ramsi neem. Idapoolseim Narva linn. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas, e. suurtel laiuskraadidel, on ...
Eesti loodus- ja majandusgeograafia kordamisküsimused 1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti jääb vahemikku 57°30´ ja 59°40´ põhjalaiust ning 21°45´ja 28°15´ idapikkust. Eesti asub Euraasia mandri loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Kahest küljest ümbritsevad teda Läänemere osad: põhjast Soome laht, läänest ja edelast Väinameri ja Riia laht. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas e. Suurtel laiuskraadidel, on meil välja kujunenud neli oluliselt erinevat aastaaega. Suvel on päeva pikkus maksimaalselt 18 tundi, talvel on lühima päeva pikkus ainult 6 tundi, kevadel ja sügisel on öö ja päev enamvähem ühepikkused. Eesti asub vööndis, kus kehtib Ida-Euroopa aeg, mis määratakse 30° idapikkuse meridiaani järgi. Sellest tulenevalt on meie aeg ma...
Väikelaevajuhid: navigatsioon www.tkj.ee Maa on ebakorrapärane geomeetriline keha, mida nimetatakse geoidiks. Geoid - keha, mille pind on alati risti raskus-kiirenduse vektoriga ning teoreetiliselt ühtib ookeanide veepinnaga. Kõige paremini vastab geoidile lapikellipsoid, mida nimetatakse maaellipsoidiks e. sferoidiks. Suurem pooltelg a = 6378,245 km; väiksem pooltelg b= 6356,863 km, seega vahe on 21,387 km, mis moodustab ainult 0,3 % pikemast. Navigatsioonis loetaksegi Maad ellipsoidiks, mille maht võrdub sferoidi mahuga, s.o R=6371109.7 m või R=6371,1 km. Telge, mille ümber toimub maakera ööpäevane pöörlemine, nimetatakse maakera teljeks. Punkte, kus telg lõikub maakera pinnaga, nimetatakse geograafilisteks poolusteks: Pn - põhja- ehk nordipoolus, Ps - lõuna- ehk süüdipoolus. Kõik punktid maakeral pöörlevad itta (E) Vaadates itta on vasakul põhi (N), paremal lõuna (S) ja ...
2. Avatud ja suletud aineringe- Kultuurökosüsteemide rajamisega suureneb tähtsate makroelementide P ja K ringe intensiivus, samal ajal kõigi elementide ringe maht väheneb. Ringe muutub avatuks, st. Rohkem elemente eemaldatakse ringest ja seda tuleb kompenseerida nende juurdeandmisega väljaspoolt(väetisena) . Vaja on korraldada suletum ringe loodusliku süsteemi näit. Metsa eeskujul. Ringet aitab suletuna hpida sisseküntava varise hulga suurendamine põllul. Süsiniku ringe- so.atmosfääri ja veekoude vaba süsinikdioksiidi(co2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud(taandunud) süsinikuks ja tagasi.Atmosfääris ja hüdrosfääris olev süsinik on biosfääri olemasolu ajal palju kordi läbinud elusorganisme. Maismaataimestik omastab kogu atmosfääris oleva süsiniku 3-4 aasta jooksul.Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevse p...
Väikelaevajuhid: navigatsioon www.tkj.ee Maa on ebakorrapärane geomeetriline keha, mida nimetatakse geoidiks. Geoid - keha, mille pind on alati risti raskus-kiirenduse vektoriga ning teoreetiliselt ühtib ookeanide veepinnaga. Kõige paremini vastab geoidile lapikellipsoid, mida nimetatakse maaellipsoidiks e. sferoidiks. Suurem pooltelg a = 6378,245 km; väiksem pooltelg b= 6356,863 km, seega vahe on 21,387 km, mis moodustab ainult 0,3 % pikemast. Navigatsioonis loetaksegi Maad ellipsoidiks, mille maht võrdub sferoidi mahuga, s.o R=6371109.7 m või R=6371,1 km. Telge, mille ümber toimub maakera ööpäevane pöörlemine, nimetatakse maakera teljeks. Punkte, kus telg lõikub maakera pinnaga, nimetatakse geograafilisteks poolusteks: Pn - põhja- ehk nordipoolus, Ps - lõuna- ehk süüdipoolus. Kõik punktid maakeral pöörlevad itta (E) Vaadates itta on vasakul põhi (N), paremal lõuna (S) ...
Eesti Meremuuseum SISUKORD Eesti Meremuuseum MUUSEUMID Muuseum on mittetulunduslik, püsiv ühiskonna teenistuses ja juhtimise all olev publikule avatud asutus, mis kogub, säilitab, uurib, tutvustab ja eksponeerib uurimise, harimise ja meelelahutuslikul eesmärgil materiaalset tõestusmaterjali inimese ja keskkonna kohta. Muuseum (kreeka keeles museion 'muusade tempel') on asutus, mis kogub, uurib, säilitab ja tutvustab teadusliku või kunstiväärtusega esemeid ja vaimuvara. Muuseumid on välja arenenud eraisikute kunsti-, dokumendi-, harulduste ja muudest kogudest. Kõige esimesed muuseumid tekkisid Vanas-Kreekas, kus nad tähistasid õppe- ja uurimisasutust. Varaseimad kunsti- ja haruldustekogud olid kirikute, kloostrite, ülikute jm. varakambrid. Antiikaja kõige suurem muuseum oli Aleksandria museion. 14.15. sajandil hakkas jumaliku maailma väärtustamine taanduma ja väärtuseks...
Eesti Meremuuseum SISUKORD Eesti Meremuuseum EESTI LOODUSMUUSEUM Muuseumist Eesti Loodusmuuseum on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mis on vabariigi keskmuuseumi staatuses. Kasvanud välja 1842. aastal loodud Eestimaa Kirjanduse Seltsi Provintsiaalmuuseumist töötab ta 1941. aastast alates iseseisva muuseumina. Loodusmuuseum lähtub oma tegevuses 1996. aastal vastu võetud muuseumiseadusest (RT I 1996, 83, 1487) ja Eesti Loodusmuuseumi põhimäärusest (keskkonnaministri 29. juuli 2005. a määrus nr 57). Muuseum paikneb kahes hoones. Lai t 29A majas on ekspositsioon, geoloogia fondihoidla, fotokogu ning tööruumid nii administratsioonile kui ka geoloogia ja loodushariduse osakonnale. Toompuiestee 26 mahutab ülejäänud fondid ning botaanika, entomoloogia ja zooloogia osakonna tööruumid. Kokku on muuseumil põrandapind ca 1000 m2. Loodusmuuseumi edasine areng oleneb olulisel määral sellest,...
I Üldosa 1. Üldise maateaduse objekt, aine ja ülesanded. Üldmaateadus uurib Maa kui terviku ehituse, koostise, arenemise ja geograafilise liigestuse üldisi seaduspärasusi. 2. Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Loodusgeograafia tegeleb looduse uurimisega. See teadus jaguneb omakorda terveks reaks teadusharudeks (geomorfoloogia, hüdroloogia, biogeograafia jne.). Ühiskonnageograafia tegeleb ühiskonnateaduste hulka kuuluvate geograafiliste probleemide uurimisega. Siia kuuluvad sellised geograafia haruteadused nagu rahvastikugeograafia, poliitiline geograafia, kultuurigeograafia jne. Üleminekuteaduste geograafia asub loodus- ja ühiskonnateaduste piiril ning hõlmab eriteadusi nagu meditsiinigeograafia, looduskasutuse geograafia jne. Üldmaateadus on geograafilise hariduse peamine õppeaine, loodusgeograafiliste teaduste alus. Üldmaateadus uurib Maa kui terv...
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppid...
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadu...
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAM...
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
