Bioloogia (kreeka sõnadest 'elu' ja 'logos'; varem on eesti keeles kasutatud ka sõnu eluteadus ja bionoomia) on loodusteaduse haru, mis uurib elu. Bioloogia uurib kõiki Maa elavate organismide eluavaldusi ja nendega seonduvaid kõikvõimalikke aspekte (ehitust, talitlust, kasvu, päritolu, evolutsiooni, levikut jne). Elusorganismidega on tihedalt seotud energia ja aine liikumine, mille tõttu organismidel on võimalik ainevahetuse käigus oma keha üles ehitada, paraneda vigastustest ja reprodutseerida ehk anda järglasi. Kuna bioloogia keskendub peamiselt elusorganismidele, saab eluvormide järgi eristada zooloogiat, botaanikat ja mikrobioloogiat. Neid bioloogia allharusid lahates eristatakse kitsamaid allharusid, näiteks algoloogiat ja protistoloogiat. Bioloogia tähtsaimateks meetoditeks on organismide vaatlus, kirjeldus, võrdlus ja eksperiment (katse). Elusorganismidega seotud saladused on inimesi köitnud ajast aega. Üks osa uudishimust...
RASKUSKIIRENDUS 1. Tööülesanne Maa raskuskiirenduse määramine 2. Töövahendid Pendlid, sekundimõõtja, mõõdulint. 3. Töö teoreetilised alused Mõõta antud pendli õla pikkus ja võnkeperiood, arvutada raskuskiirendus. Määrata juhuslik ja süstemaatiline viga. Arvutamisel arvestada, et tegemist on matemaatilise pendliga. 4. Kasutatud valemid T = 2 5. Arvutustabelid l (m) n t (s) T (s) T² (s²) (m/s²) - (m/s²) 1 0,668 15 24,63 1,64 2,69 9,80 0,06 2 0,595 15 23,41 1,56 2,43 9,67 0,07 3 0,750 15 25,97 1,73 2,99 9,90 0,16 4 0,789 15 26,84 1,79 3,20 9,73 0,01 5 0,587 15 23,22 1,55 2,40 9,66 0,08 6 0,778 15 26,72 1,78 3,...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine 4 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis. Gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine ning gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kasutatavad ained CO2 balloonist. Töö käik 1. Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud umbes 300 cm3 kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. 2. Juhtida balloonist kol...
Eesti hülged Hüdrobioloogia Referaat Juhendaja/õppejõud: Henn Kukk Üliõpilane Sirli Tooming 0924354 Üliõpilase meiliaadress [email protected] Õppekava nimetus Bioloogia Sisukor 1.Eesti hülged...................................................................................................................................7 1.1.Viigerhülge üldiseloomustus.................
1.Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. 2. Kasutatud Kippi aparaat või CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), mõõteseadmed, tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. töövahendid ja kemikaalid 3. Töö käik Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 cm3 kuiv kolb. Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. Sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Seejärel taas juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi saavutamiseni. Kolvimahu määramiseks täita kolbmärg...
Töö eesmärk Tutvuda metallide korrosiooni mõningate enamlevinud ilmingutega. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaasid, väike keeduklaas (50 cm3), tsentrifuugiklaas. Kasutatud ained: 0,1 M soolhape, 0,1 M väävelhape, tsingi- ja alumiiniumigraanulid, vasktraat, vask(II)- sulfaadi lahus, vask(II)kloriidi lahus, raud(II)sulfaadi lahus, kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahus, tsingitud raudplekk, tinatatud raudplekk, rauast kirjaklambrid, tahke NaCl, urotropiin. Töö käik Peale tühja kolvi kaalumist juhtida sellesse 7-8 minuti vältel süsinikdioksiidi. Seejärel sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda taas kolb. Korrata katset, kuid seekord juhtida süsinikdioksiidi kolbi 1-2 minutit. Kui kahel katsel mõõdutud masside vahe on vahemikus 0,17 - 0,22g võib korgi kolbilt maha võtta ja täita kolb veega ning mõõtesilindri abil määrata kolvi ruumala. Lõpetuseks fikseerida õhutemperatuur ja õhurõhk. Katsetule...
Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Kippi aparaat, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2 - süsinikdioksiid Töö käik Peale tühja kolvi kaalumist juhtida sellesse 7-8 minuti vältel süsinikdioksiidi. Seejärel sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda taas kolb. Korrata katset, kuid seekord juhtida süsinikdioksiidi kolbi 1-2 minutit. Kui kahel katsel mõõdutud masside vahe on vahemikus 0,17 - 0,22g võib korgi kolbilt maha võtta ja täita kolb veega ning mõõtesilindri abil määrata kolvi ruumala. Lõpetuseks fikseerida õhutemperatuur ja õhurõhk. Katsetulemused: Mass m1 (kolb+kork+õhk kolvis) m1=138,82 g Mass m2 (kolb+kork+CO2 kolvis) ...
Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis. Gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine ning gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm 3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kasutatavad ained CO2 balloonist. Töö käik 1. Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud umbes 300 cm 3 kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. 2. Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest. 3. Sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti (m 2). 4. Juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata kons...
1. Töö eesmärk: Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, keedusoola perioodilisuse määramine liiva- soola segus. 2. Kasutatud töövahendid: Keeduklaas, klaaspulk, lehter, krooniline kolb, mõõtesilinder ( 250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: Tahke naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105°C juures konstantse kaaluni. 3. Töö käik: Keedusoola protsendilise sisalduse leidmiseks lahustatakse kaalutud segu vees ja filtreeritakse. Filtraadi tiheduse kaudu leitakse tabelist NaCl protsendiline sisaldus. Teades filtraadi massi ja protsendilist sisaldust, arvutatakse keedusoola mass. Saadud andmetest arvutatakse keedusoola protsendiline sisaldus algsegus. 4. Katse andmed: Lahuse tihedus = 1,023 g/cm3. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: a. Leian lahuse tihedusele vastava Na...
Töö eesmärk Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber Kasutatud ained: Tahke naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105 kraadi Celsiuse juures konstantse kaaluni. Töö käik Lahustada ja filtreerida koonilises kolbis liiva-soola segus sisalduv naatriumkoloriid. Selleks lisada segule 50 cm3 destilleeritud vett, valmistada filter, asetada see lehtrisse, ja hakata valama lahus mööda klaaspulka koonilisse kolbi. Kolbi all on keeduklaas. Naatriumkloriidi täielikuks väljapesemiseks tuleb katset korrata veel kaks korda. Seejärel loputada filter destilleeritud veega. Saadud filtraat valada mõõtesilindrisse ning lisada destilleeritud vett, kuni lõpuks tase m...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine 4 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll esitatud: arvestatud: Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis. Gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine ning gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kasutatavad ained CO2 balloonist. Töö käik 1. Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud umbes 300 cm 3 kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. 2. Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti välte...
Loomulikes tingimustes (klass, töökoht) Rangelt määratud tingimustes (nt. labor) Tulemusi talletatakse süstemaatiliselt ja täpselt Sobib kvalitatiivse uurimuse meetodiks Läbiviimise koht Sobib, kui osal...
1. Töö eesmärk: Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus. 2. Töövahendid: Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: Tahke naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105°C juures konstantse kaaluni. 3. Töö käik: Keedusoola protsendilise sisalduse leidmiseks lahustatakse kaalutud segu vees ja filtreeritakse. Filtraadi tiheduse kaudu leitakse tabelist NaCl protsendiline sisaldus. Teades filtraadi massi ja protsendilist sisaldust, arvutatakse keedusoola mass. Saadud andmetest arvutakse keedusoola protsendiline sisaldus algsegus. 4. Katseandmed: Aeromeetri tulemus oli 1016kg/m3 = 1,016 g/cm3 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: a) Leidsin lahuse tihedusele vastava NaCl protsendilise sisalduse lahuses. Kasutatades lineaarset interpoleerimist: ...
Kadaveriin & Putreskiin Marii Rikken Anny · Mis ainetega on tegemist? Kadaveriin Valem: C5 H14 N2 Süstemaatiline nimetus: Pentaan1,5diamiin · Putreskiin Valem: C4 H12 N2 Süstemaatiline nimetus: Butaan1,4diamiiin füüsikalised ja füsioloogilised omadused Kadaveriin / Puteskriin Molaarmass: 102,18 g mol 1 / 88,15 g mol 1 Välimus: värvitu vedelik / värvusetud kristallid Tihedus: 0,873 g / ml / 0,877 g / ml Sulamispunkt: 9 ° C, 282 K / 27.5 ° C, 301 K Keemispunkt: 179 ° C, 452,2 K / 159 ° C, 431,7 K Murdumisnäitaja (n D): 1,458 / 1,457 Tekkeprotsessid Kadaveriin ja putreskiin on loomse koe mädanemisel tekkivad ained. Neid toodavad vähesel määral ka elusad organismid näiteks sisaldub kadaveriini uriinis ja spermas. Putreskiini toodetakse ka tehislikult sünteesides, saaduseks nailon materjal nimega Stanyl. LISAKS puteskriini tehniline toot...
Adizes eristab nelja juhi põhitüüpi: produtseerijat, administraatorit, ettevõtjat, integreerijat. + tulemusele orienteeritud + suure loovuse ja algatusvõimega + hästi organiseeritud, täpne, hoolas + paindlik, muutustega kaasa minev + efektiivne jätab tihti töö lõpetamata + töökas distsiplineerimatu + kiireid otsuseid tegev aeglane + kaugele mõtlev riskialdis + entusiastlik jäik + inimesi kaasav otsustusvõimetu + hea kuulaja ja suhtleja ...
1. Töö eesmärk: Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, keedusoola protsendilisuse määramine liiva soola segus. 2. Kasutatud vahendid: Keeduklaas, klaaspulk, lehter, krooniline kolb, mõõtesilinder ( 250 cm3), areomeeter, filterpaber, statiiv. Kasutatud ained: Tahke naatriumkloriidi- liivasegu, destilleeritud vesi. 3. Töö käik: Naatriumkloriidi ehk keedusoola sisalduse leidmiseks liiva-soola segust pidi lahustama liivasegu 50cm3 destilleeritud vees. Vastav segu pidi läbima filterpaberi. Seda protsessi korrati kolm korda, et saada kõige täpsem tulemus. Saadud lahusele lisati vett nii palju, et veetase oleks täpselt 250cm3 ning eejärel sai mõõta soola sisaldust aeromeetriga. Filtraadimassi ja protsendilise sisaldusega saab arvutada keedusoola massi. Nende andmetega arvutatakse keedusoola protsendiline sisaldus algsegus. 4. Katse andmed: Lahuse ti...
Õendusprotsess Õendusprotsess on loogiline, süstemaatiline lähenemisviis patsiendi täielikule hooldusele. 1. Patsiendi õendushooldusvajaduste ja jõuvarude määratlemine: Andmete kogumine: Andmeid saadakse: Patsiendilt Sugulastelt ja sõpradelt Õe enda tähelepanekutest Eelmistest õenduslugudest, saatedokumenditest jne Raamatutest, kirjandusest(saadakse üldinfot) Õendusanamnees: 1) Isikuandmed(nimi,vanus,aadress,lähimad omaksed) 2) Andmed momendi haigusest(haigus,kulg,prognoos,ravi) 3) Kogemused seoses varasemate haigestumistega 4) Inimese eluviis(igapäevatoimingute sooritamine) 5) Sotsiaalne teave(sotsiaalne võrgustik, inimsuhted, harrastused, amet) 6) Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kasutamine ...
1. Töö eesmärk Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3) Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). 3. Töö käik A. Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Võtta kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust ja valada büretti. Mõõta koonilisse kolbi 10cm3 hapet ja lisada 2-4 tilka ff’i. Seejärel tilgutada leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), mida kergelt loksutada samal ajal, kuni lahuse värvus muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Lugeda büretis oleva leelise nivoo asukoht. Korrata katset kuni tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahtude vahe ei ületa 0,1cm3, saadud tulemustest leida aritmeetiline keskmine. Seejärel tuleb arvutada tiitrimiseks kulu...
1. Töö eesmärk Lahuse valmistamine tahketest ainetest.Ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus. 2. Kasutatud töövahendid Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. 3. Kasutatud ained Tahke naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105°C juures konstantse kaaluni. 4. Töö käik Lahustame kaalutud segu vees, et leida selles liiva-soola segus keedusoola protsendiline sisaldus. Mõõdame saadud filtraadi tiheduse areomeetri abil. Filtraadi tiheduse järgi leiam ette antud tabelist NaCl protsendilise sisalduse. 5. Katse andmed Lahuse tihedus ρ = 1,015 kg/m3 Maht 250ml 6. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs a)Leian lahuse tihedusele vastava NaCl sisalduse lahuses. Kasutan lineaarset interpoleerimist kuna ette antud tabelis ei leidunud minu poolt mõõdetud lahuse tihedust. C%= C1+ (C%2 – C%1)/( ρ 2-...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool Laboratoorne töö nr 1 1. Töö eesmärk: Lahuse valmistamine tahketest ainetest, einete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus. 2. Kasutatud töövahendid Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250), areomeeter, filterpaber, tahke naatriumkloriid segus liivaga 3. Töö käik · Lahustada kolvis liiva-soola segus sisalduv NaCl selleks tuleb lisada 50dest. Vett ning lahust segada · Voltida filter ning asetada see lehtrisse eelnevalt niisutatuna, et filter liibuks vastu lehtri seina · Alustada filtreerimist valades lahust kolm korda mööda klaaspulka lehtrisse · Pesta filter, et viia kogu lahustunud sool lahusessu, selleks täita filter dest. Veega · Lahus hoolika...
1 RASKUSKIIRENDUS 1.1 Tööülesanne Maa raskuskiirenduse määramine. 1.2 Töövahendid Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 1.3 Töö teoreetilised alused Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest kōrgemal asuvast punktist ja vōib raskusjōu mōjul vabalt vōnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vōngub lōpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt: kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste vōnkeamplituudide korral,kui vōnkumist vōib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). 1.4 Arvutus tulemuste tabel Katse nr. I, m n t, s T, s T2, s2 gi, m/s2 gk-gi, m/s2 1 0,407 15 19,49 1,29...
Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon (Elmemesser gaas; 50bar; 15L/min; 99,7% CO2), korgiga varustatud seisukolb (300cm3), tehnilised kaalud (KERN 440-33; d=0,01g; max=200g) mõõtesilinder (250cm3), elavhõbeda termomeeter(jaotus 2o C; skaala ulatus -2 kuni 54o C), aneroid-baromeeter (jaotus 0,1 kPa; skaala ulatus 79,8-106,4 kPa,). Antud töös kasutatakse aja ja reaktiivide kokkuhoiu mõttes süsinikdioksiidi balloonist. Töö käik 1. Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300cm3 kui kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale 2. Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 5 minuti vältel. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani. 3. Sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti (m2). 4. Juhti...
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus Kasutatud valemid: m(CO 2) D= Δ=M(CO2)-44,0 g/mol m2 Mgaas=Dõhk*29 |M ( CO 2 )−44,0|∗100 Δ= 44,0 Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. CO2balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehniline kaal, 250 ml mõõtesilinder, termoeeter, baromeeter. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Kaalusin tehnilisel kaalul korgiga varustatud ~300 ml kuiva kolbi. Kolvi kaelale tegin viltpliiatsiga väikse märke korgi alumise serva kohale. Juhtisin balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgisin, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks ...
looduskaitse – looduse bioloogilise mitmekesisuse, loodusvarade ja looduskaitsealade kaitse inimtegevuse negatiivsete mõjude või ebasoodsate looduse mõjude eest, nende hooldamine, säilitamine ja taastamine tulevaste inimpõlvede hüvanguks keskkonnakaitse – tegevus, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja looduse kui terviku kaitse elujõulise ja meeldiva keskkonna säilitamiseks looduskaitseväärtus – objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on teatud objekti kaitse põhjenduseks. Kaitsealune objekt Eestis on ohustatud, haruldane, tüüpiline, teaduslikku, kultuuriloolist või esteetilist väärtust omav taime-, seene-, loomaliik, kivistis või mineraal, mis on looduskaitse alla võetud summaarne looduskaitseväärtus – liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse ja maastiku väärtus kodifitseerimine – õigusnormide...
Valge-toonekurg (Ciconia ciconia) on toonekurglaste sugukonda kuuluv lind. Lindu nimetatakse rahvapäraselt ka toonekureks, Lääne-Eestis on kasutusel ka vorm toonakurg, Lõuna-Eestis toonikurg. Valge-toonekurge on kaks alamliiki: Ciconia ciconia ciconia, kes elab Euroopas, Loode- Aafrikas ja Aasia lääneosas, talvitub Aafrikas; ja Ciconia ciconia asiatica, kes elab valdavalt Kesk- ja Lääne-Aasias; talvitub Indias. Ida-toonekurge (Ciconia boyciana), keda praegu loetakse omaette liigiks, käsitleti varem samuti valge-toonekure alamliigina. Välimus Sulestik on valge, vaid hoosuled on mustad, jalad ja nokk on punased. Täiskasvanud lind kaalub umbes 34 kg. Kehapikkus on 100115 cm, tiiva siruulatus 200215 cm. Levik Valge-toonekurg on levinud Euroopa ja Aasia metsavöötmes ning Lõuna-Aafrikas. Ta on rändlind, kes talvitub troopilises Aafrikas ja Indias. Hispaanias elavad isendid on paiksed. Eestis on levila põhjapiiril. Pesitsemine ja...
Alkaanid Nimetused tulevad süsiniku aatomite arvu järgi: 1C metaan ; 2C etaan ; 3C propaan ; 4C butaan ; 5C pentaan ; 6C heksaan ; 7C heptaan ; 8C oktaan ; 9C nonaan ; 10C dekaan . Isomeeria CH3CH2CH2CH3 CH3CHCH3 C4H10 - butaan | CH 3 C4H10 - 2metüülpropaan Isoeeridel on ühesugune molekulvalem, aga erinev struktuur. Isomeeridel pole ühesugused omadused. Omadused sõltuvad struktuurist. Lineaarse ahela korral on suurem tihedus, kõrgem sulamis- ja keemistemperatuur. Füüsikaliste omaduste hulka kuuluvad lahustuvus, tihedus, sulamis-, keemistemperatuur. *Hüdrofiilne lahustub vees. Hüdrofoobne ei lahustu vees. Füsioloogilised omadused on narkootiline toime, lõhn, maitse. Keemiliste omaduste puhul tekib ühest ainest teine aine (teised ained). Alkaanide omadused Koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust. Vahel on ainult üksikside. Molekulid tetraeedr...
KEEMIA 1. Mõisted 1) süsivesinikud- keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. NT metaan- CH4 2) alkaanid- süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult sigma-sidemeid. Nt: heksaan C6H14 3) alküülrühm- alkaanist tulenev asendusrühm. Nt. CH3- metüül 4) trivaalnimetus- aine (peamiselt ajalooline) nimetus, mis ei vasta nomenklatuuri reeglitele.Nt. Met(aan) 5) süstemaatiline nimetus- aine nimetus, mis on antud nomenklatuurireegleid järgides. Nt soogaas, süstemaatiline nimetus metaan(CH4) 6) tetraeedriline süsinik- süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedi tippudesse. Nt. CH4 7) pürolüüs- aine muundumine kõrge temperatuuri toimel. Nt. Kuumutamisel laguneb metaani molekul radikaalideks 8) hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega Nt. Alkaanid (etaan) ...
Teaduse süstemaatilisus Teadusikud kirjeldused Süstemaatilisus on teaduse üks peamisi omadusi. Teadusliku teadmise esimene süstemaatiline lähenemisviis on korrastatud teaduslikud kirjeldused. Teadus liigitab nähtusi erinevatesse teadusharudesse, mis otsivad üldisi kirjeldusi mingi valdkonna nähtuste kirjeldamiseks. Leitud kirjeldusi saab kasutada sarnaste nähtuste seletamiseks. Teaduslikud seletused Hästi kirjeldatud nähtuste valdkond, mida ei ole läbinisti seletatud, leiab tihti seletuse teadusliku teooria näol. Näitena võib tuua planeetide liikumise seletamise Isaac Newtoni poolt kasutades gravitatsioonijõudu. Teadusteooria võib anda põhjuslikke seletusi tervele valdkonnale, mis hõlmab erinevaid nähtusi. Võttes appi teooriad, saab teha ka uusi ennustusi. Veel on ühe seletusviisina kasutusel reduktsionistlikud seletused, mis on tulemuslikud, kui süsteem ei ole väga keeruline ja välismõjusid ei ole vaja arvestada. Teadmispretensioonide...
Laboratoorne töö 4 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Nimi, Rühm, Matrikli nr. Õppejõud: Nimi Aeg: kuupäev Ülesanne Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehniline kaal, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Töö käik/Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs 1. Kaalun tehnilisel kaalul korgiga varustatud 300 cm3 kuiva kolvi (mass m1). Kolvi kaelale teen viltpliiatsiga märke korgi alumise serva kohale. 2. Juhin balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. Jälgin, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest. 3. Sulgen kolvi kiiresti korgiga ja kaalun uuesti (m2). 4. Juhin kolbi 1-2 minuti vältel täien...
Mõisted Dispersioon [Variance] - mõõtmiskogumi dispersioon on iga mõõtmise hälvete ruutude summa Element - indiviid, nähtus, ese vms mille kohta kogutakse informatsiooni, mida mõõdetakse, vaadeldakse, küsitletakse. Juhuslik [Random] - juhusest sõltuv. Juhuslik valik [Random Sampling] - metoodika indiviidide valimiseks populatsioonist nõnda, et igaühel populatsioonist on võrdne võimalus saada valitud valimisse. Juhuslik varieeruvus/erinevus (Random variation) - andmete kõikumine, mis on tingitud ebakindlatest või juhuslikest sündmustest. Juhuvalim [Random Sample] Tõenäosuslik valim (probability sample) - taolisel viisil kokku seatud populatsiooni valim, et igal populatsiooni liikmel on võrdne ja mitte null võialus saada valitud. Kordustäpsus [Precision] - omadus, mis näitab millegi täpset määratletust või väljendatust. Viitab testi või mõõtmisvahe...
Suureõieline kellukas Elisabeth Kangro 7a Tallinna Reaakool 2015 Nimetused (Campanula persicifolia) kurekatel, konnakübarad, kurekellad, käokatla', tondikübar Levik ja kasvukohad Levinud Ida-, Kesk- ja Lääne-Euroopas ja Lääne-Siberis, Väike-Aasias. Eestis kõikjal sage. Kasvab päris-, loo- ja puisniitudel, hõredates metsades ja metsalagendikel (sagedamini loo-, palu- ja laanemetsas). Eelistab kuivemaid kasvukohti. Õhusaastet ja linnades olevaid heitgaase talub keskmiselt. Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Kasutamine ja kasulikkus Kasvatatakse vahel aedades ilutaimena, sest õied on suured ja dekoratiivsed ning taim õitseb pikaajaliselt. Leidub ka täidisõielisi vorme. Sobib omaette rühmadena ja püsilillepeenrasse. Loetakse meetaimeks. Tolmeldavad putukad saavad nektarit. Välimus - õis Suured mõlemasugulised kaheli õiekattega longus õied. Nii kroon kui tupp on liitlehised. Tupe tipmed 1¼1,5 cm pi...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne Töö pealkiri: Lahuse kontsentratsiooni määramine töö nr. 2 Õpperühm: Töö teostaja: Tuuli Viliberg EAEI 12 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Jekaterina Gorohhova 20.10.2011 03.11.2011 1. Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine ning gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. 2. Töövahendid CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm 3), tehniline kaal, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. 3. Töö lühikirjeldus Kõigepealt kaalusime tehnilisel kaalul korgiga varustatud 300 cm 3 kuiva kolvi m...
Laboratoorne töö nr 1 1 Töö eesmärk: Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus. 2 Kasutatud töövahendid 3 Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm ), areomeeter, filterpaber, tahke naatriumkloriid segus liivaga 3 Töö käik Lahustada kolvis liiva-soola segus sisalduv NaCl selleks tuleb lisada 3 50 cm destilleeritud vett ning lahust segada. Filtreerimiseks voltida filter, asetada see lehtrisse, niisutada destilleritud veega ja suruda tihedalt vastu lehtri seina. Alustada filtreerimist valades lahust mööda klaaspulka lehtrisse. 3 Kolvi jäänud segule lisada uuesti 50 cm destilleritud vett ning ...
Tallinna Tehnikaülikool Laboratoorne töö 1 Keedusoola määramine liiva-soola segus Töö nr 15 02.09.2013 Tallinn Töö eesmärk. Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, keedusoola protsendilisusemääramine liivasoola segus. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. · Tahke naatriumkloriid segusliivaga, kuivatatud 105 ºC juures konstantse kaaluni. · Keeduklaas · Klaaspulk · Lehter · Kooniline kolb · Mõõtesilinder (250 cm 3 ) · Areomeeter · Flterpaber Töö käik. 1. Lahustada eelnevalt koonilisse kolbi kaalutud liiva-soola segus sisalduv NaCl. Selleks lisada segule umbes 50 cm3 destilleeritud vett. Lahus...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne Töö pealkiri: Lahuse kontsentratsiooni määramine töö nr. 2 Õpperühm: Töö teostaja: Tuuli Viliberg EAEI 12 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Jekaterina Gorohhova 22.09.2011 06.10.2011 1. Töö eesmärk Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. 2. Kasutatavad ained Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin ja metüülpunane. Katseseadmed: koonilised kolvid (250 cm 3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3). 3. Töö lühikirjeldus I KATSE Happe kontsentratsiooni kindlaksmääramiseks võtsime kindla kontsentratsi...
Töö eesmärk: Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatavad ained: Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). Töövahendid: Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3). Töö käik A: Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega: Kindla kontsentratsiooniga NaOH lahuse valan büretti, jälgin, et büreti väljalaskeavas ei oleks õhumulle, ning täidan mahuskaala 0- märgini. Pipeti abil mõõdan koonilisse kolbi 10 cm3 hapet ja lisan 2- 4 tilka ff. Järgnevalt tilgutan büretist leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värv muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Loen büretis oleva leelise nivoo asukoha 0,05 cm3 täpsusega. Kordan katset kuni tiitrimiseks kulunud leelise lahuse mahtude vahe ei ületa 0,1 cm3. Katse tulemused: 1) katse 11,5 cm3 (üle tiitritud) 2) katse 11,1 cm3 3)...
Teooria Mõõtmisvigade teooria alused, arvutusmeetodid ja arvutusabivahendid. Geodeetiliste mõõtmistulemuste matemaatiline töötlemine, kõige tõenäolisema väärtuse leidmine võrdtäpsete ja isetäpsete mõõtmiste puhul. Geodeetiliste mõõtmistulemuste täpsuse hindamine. Geodeetiliste võrkude lihtsustatud tasandamise viisid, geodeetiliste punktide koordinaatide ja kõrguste arvutamine. Suuruse mõõtmine suuruse võrdlemine vastavat liiki mõõtühikuga. Mõõtmise tulemusena saadakse arv, mis näitab mõõdetud suuruse suhet mõõtühikusse. Mõõtmise tingimused mõõdetav objekt, mõõtja, mõõtmisvahend, mõõtmise metoodika ja keskkond. Mõõtmistingimused pole alati stabiilsed, sellepärast ei saa alati sama tulemust. Mõõtmistulemused on sellepärast mõõdetava suuruse ligikaudsed väärtused. Paremates mõõtmistingimustes saadud tulemused on täpsemad. Liiga väikese täpsusega saadud mõõtmistulemused võivad põhjustada edaspidistes töödes praaki. Ülearune täpsus ...
Laboratoorne töö 2 Lahuse kontsentratsiooni määramine Nimi, Rühm, matrikli nr Õppejõud: Aeg: Ülesanne Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatavad kemikaalid Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). Töövahendid ja mõõtmeseadmed Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3). Töö käik [A] Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega- Kindla kontsentratsiooniga NaOH lahuse valan büretti, jälgin, et büreti väljalaskeavas ei oleks õhumulle, ning täidan mahuskaala 0- märgini. Pipeti abil mõõdan koonilisse kolbi 10 cm 3 hapet ja lisan 2- 4 tilka ff. Järgnevalt tilgutan büretist leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värv muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Loen büretis oleva leelise nivoo asukoha 0,05 cm3 täpsusega. Kordan katset kuni tiitrimiseks kulunud leelise ...
Kordusnivelleerimised Lugege teemast ülevaate saamiseks Ants Torimi artiklit ajakirjas Geodeet nr 21, 2000: "Eesti kõrgusvõrgu renoveerimine" lk 3-4. Esimesest kordusnivelleerimisest detailsema ülevaate saamiseks lugege A. Torimi artiklit ajakirjas Geodeet nr 3, 1993: "Nivelleerimistööd Eestis (1868-1943)". Teisest ja kolmandast kordusnivelleerimisest üksikasjalikuma ülevaate saamiseks lugege A. Torimi artiklit ajakirjas Geodeet nr 38/39, 2009: "Eesti kõrgusvõrgu nivelleerimine aastail 1950-1996". Vastake alltoodud küsimustele ja postitage vastused foorumisse "Esimene, teine ja kolmas kordusnivelleerimine". 1. Milline oli kõrgusvõrgu konfiguratsioon esimese kordusnivelleerimise (1933-1943) ajal? Milliseid konfiguratsiooni muutuseid täheldate teise (1950-1969) ja kolmanda (197...
Laboratoorne töö 4 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kasutatavad ained CO2, Töö käik 1. Kaalun tehnilisel kaalul korgiga varustatud ~ 300 cm3 kuiva kolvi (mass m1). Kolvi kaelale teen viltpliiatsiga märke korgi alumise serva kohale. 2. Balloonist juhin kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. Jälgin, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest. 3. Sulgen kolbi kiiresti korgiga ja kaalun uuesti (mass m2). 4. Juhin kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgen korgig...
SÕNA NAER, sest tegemist on pealtnäha lihtsa ja igapäevase sõnaga, aga seda lähemalt uurima hakates selgus, et on päris keeruline ja abstraktne, mis andis võimaluse ennast proovile panna. NAER on naermise, õnnelikkuse ja rõõmu sümbol. Kui keegi naerab, on tal järelikult hea tuju, keegi/miski on teda naerma pannud millegi naljakaga. 1. Paradigmaatilised leksikaalsed suhted Sünonüümid: mügin, pugin, kihin, kõgin, itsitus, irvitus, lagin, lõkerdus, naerupahvak, naerupuhang, naerupahvatus, naerupurse. Sõna NAER skalaarne vastandus ehk antonüüm, täpsemalt võrdne antonüüm, on NUTT. Sõnad on ühel tasemel ja võrreldavad nagu hea vs halb. Hüponüümiline suhe: NAER on sõnade IRVITUS, NAERATUS hüperonüüm, sest see on nii-öelda liiginimetus. NAER on kõige laiem mõiste, mille tähendus saab kitseneda, täpsustuda. IRVITUS ja NAERATUS on omavahel taksonoomilises suhtes. MUIE on sõna NAERATUS hüponüüm, sest on sellest laiem mõiste. Meronüümiline s...
Tallinna Tehnikaülikool Laboratoorne töö 4 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine 25.09.13 Tallinn Töö eesmärk. Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. · Kippi aparaat või CO2 balloon; · korgiga varustatud seisukolb (300 cm3); · tehnilised kaalud; · mõõtesilinder (250 cm3); · termomeeter; · baromeeter. Töö käik. · Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 cm3 kuiv kolb (mass m1). (Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale.) · Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. · Sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti (m2). ...
Võsapuuk ja Sametlest Erik Mukk / Gregor Mikk Maasik Võsapuuk / Ixodes scapularis Erik Mukk Süstemaatiline kuuluvus Riik Loomad Hõimkond Lülijalgsed Klass Ämblikulaadsed Selts Nugilestalised Liik Võsapuuk Rohkem infot ei leidnud Välimus ja üldtunnused Click to edit Master text styles Nende tagaosa on Second level Third level pruunikas Fourth level Neil on 6 jalga (3 Fifth level paari) Neil on 1 paar "sõrgasid" Siseehitus ja elundkonnad Seedekulgla koosneb ees-, kesk- ja tagasoolest Hingamissüsteem koosneb peenikestest torudest ja nende avaustest Neil on süda ja 8 jalaarterit ning mõned väiksemad arterid Neil on närvisüsteem ja nad orjenteeruvad...
Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis. Gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine ning gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kasutatavad ained CO2 balloonist. Töö käik 1. Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud umbes 300 cm 3 kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. 2. Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest. 3. Sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti (m 2). 4. Juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m 2) ...
Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Darvinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid populatsioonid ja liigid. Populatsiooni isendid on omavahel fenotüübiliselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonidesse kuuluvad isendid. Populatsiooni genofondiks nim populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeeritavate osade kogumit. Populatsiooni geneetiline struktuur on eri alleelide ja genotüüpide arvuline suhe. Hardy-Weinberg- nad tõestasid, et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist str ei muuda. Seadus: teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Aga see kehtib ainult järgmistel tingimustel: populatsioon on väga suur, ristumised on vabad, mutagenees puudub, populatsioon on isoleeritud, puudub looduslik valik. Selline populatsi...
Keemia praktikum.Ideaalgaaside seadused. Eksperimentaalne töö nr 1: Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Antud laboratoorses töös määratakse süsinikdioksiidi molaarmassi. Sissejuhatus Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1 atm; 760 mm Hg) Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm =22,4 dm3/mol. Boyle'i seadus. Konstant...
Laboratoorne töö nr 4 1. Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. 2. Kasutatud töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. 3. Töö käik Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 cm3 kuiv kolb (mass m1).Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätk...
1. Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõistad (varad, kohustised, omakapital, kasum(kahjum), tulu, kulu, majandustehing, algdokument. Vara – ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu Kohustis - Raamatupidamiskohustlase lasuv rahaliselt hinnatav võlg Omakapital - Raamatupidamiskohustlase varade ja kohustuste vahe Kasum (kahjum) - aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Tulu – aruandeperioodi sissetulekud (vara suureneb, kohustised vähenevad, omakapital suureneb) Kulu – aruandeperioodi väljaminekud (vara väheneb, kohustised suurenevad ehk tekkivad, omakapital väheneb) Majandustehing – algdokument, muutub rmpk vara, kohustise või omakapitali koosseis. Algdokument – majandustehingut kinnitav tõend 2. Varade ja kohustiste klassifitseerimine. Käibevara ja põhivara. Lühiajalised kohustised ja pikaajalised kohustised. Omakapital. 3. Majandusaasta aruanne. Põhiaruanne (bilanss, kasu...
1. Töö eesmärk. Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Kippi aparaat või CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kippi aparaat. Klassikaliselt saadakse mitmeid gaase laboratooriumis Kippi aparaati kasutades. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse, millest see voolab läbi toru alumisse nõusse ja edasi läbi kitsenduse, mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse. Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile. Tekkiv CO2 väljub kraani kaudu. Kui kraan sulgeda, siis CO2 rõhk keskmises nõus tõuseb ja hape surutakse tagasi alumisse ning toru kaudu ka...
Test 1 mood, mediaan, aritmeetiline keskmine, asendikeskmine, mahukeskmine aritmeetiline keskmine, mood aritmeetiline keskmine, mood, mediaan, detsiilid detsiil, kvartiil lihtne harmooniline keskmine, kaalutud aritmeetiline keskmine, kaalutud harmooniline keskmine, lihtne aritmeetiline keskmine, mood, järjestusskaala kaalutud aritmeetiline keskmine, mediaan keskmise hinnaga, keskmine hind, arvukogumis, geomeetriline keskmine, harmooniline, aritmeetline mood, mediaan, harmooniline, aritmeetiline aritmeetiline, geomeetriline, harmooniline, mediaan Test 3 asümmeetriakordaja, püstakus, järku keskmoment, algmoment, tingmoment 1. 50 2. 65 3. 65 4. 90 5. 40 6. 70 kvartiilihaare, variatsiooniamplituud 3. 30 4. 10 5. 55,6 intervallskaala, standardhälve, püstakus kordaja, ekstsess järjestusskaala, mood, kvartiilhaare, standardhälbe valem, standardhälve tsebõsovi võrratus, variatsioonikoefit...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
