Alkaanid Tekkeviisid: Alkeenide hüdrogeenimine Alkadieenide hüdrogeenimine Alküünide hüdrogeenimine Tsükloalkaanide hüdrogeenimine detsükliseerimisel Kõrgemate süsivesinike lagunemine Alkoholide retutseerimine vesinikuga Aldehüüdi katalüütiline redutseerimine Keemilised omadused: Täielik oksüdatsioon Oksüdatsioon alkoholi tekkega Oksüdatsioon adlehüüdi tekkega Täielik lagunemine Dehüdrogeenimine Dehüdrogeenimine (tsükli teke) Asendusreaktsioon halogeeniga (järkudes) Kõrgemate alkaanide lagunemine madalamateks Isomerisatsioon Alkeenid Tekkeviisid: Alkaanide hüdrogeenimine Tsükloalkaanide detsükliseerimine Alküünide hüdrogeenimine Alkadieenide hüdrogeenimine Alkoholide dehüdraatimine Kõrgemate süsivesinike lagunemine Keemilised omadused: Täielik põlemine Mittetäielik põlemine Täielik lagunemine Lagunemine madalama...
1.Mis on allotroopia, allotroobid? Nimeta 4 süsiniku allotroopi. Allotroopsed allotroobid on lihtained. Grafiit, teemant , karbüün, fullereenid. 2. Osata võrrelda süsiniku allotroopide ehitust (struktuuri) ning teemanti ja grafiidi omadusi. Teemant - ei juhi elektrit, saab lõigata klaasi, keemiliselt püsiv mineraal, tekib süsiniku teistest vormidest, tekib üli suure rõhu ja kerge temperatuuri toimel, erakordselt suur murdumisnäitaja . Grafiit hallikasmust ja läbipaistmatu, üsna pehme, juhib elektrit , struktuuris leidub vabu elektrone, põleb õhu käes kõrgel temperatuuril. 3. Nimeta vähemalt 2 põhjust, miks on süsinikühendeid palju rohkem kui teiste elementide ühendeid? 1) Kuna süsiniku aatomil võib olla kuni 4 sidet erinevalt teiste elementide aatomitest, annab see võimaluse arvukateks kombinatsioonideks. 2) Võivad ühineda mitmesuguste teiste elementide aatomitega, võivad tekkida väga pikad ja mitmesuguse kujuga ...
Peatükk 16 16.5 Nimetada ja kirjutada d-metallide kompleksühendite valemeid; Abileht ,,kompleksühendite nomenklatuur" 16.6 Tunda ära erinevaid isomeeride paare: ionisatsiooni-, seose-, hüdraat-, koordinatsiooni-, geomeetrilisi ja optilisi isomeere; Struktuuriisomeerid jagunevad omakorda: ionisatsiooniisomeerid [CoBr(NH3)5]SO4 ja [CoSO4(NH3)5]Br hüdraatisomeerid [Cr(H2O)6]Cl3 ja [CrCl(H2O)5]Cl2·H2O seoseisomeerid [CoCl(NO2)(NH3)4]+ ja [CoCl(ONO)(NH3)4]+ koordinatsiooniisomeerid [Cr(NH3)6][Fe(CN)6] ja [Fe(NH3)6][Cr(CN)6] · Stereoisomeerid jagunevad omakorda: optilised isomeerid (teineteise peegelpildid); geomeetrilised isomeerid. 16.7 Teada, kuidas ionisatsiooni- ja hüdraatisomeeride paare saab keemiliselt eristada; Peatükk 18 18.1 Eristada alkaane, alkeene, alküüne ja areene nendes esinevate sidemete, struktuuri ja reaktiivsuse põhjal; Alkaanid (CnH2n+2)järelliide aan, hargnenud ahelal-üül on küllastunud süsivesinikud...
Märjamaa Gümnaasium Referaat Nafta Koostaja: Marii-Heleen Raidmets Märjamaa 2013 1 Sisukord 2 Nafta 1)Mis on nafta? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. KOOSTIS põhiliselt süsinik (82.87%) vesinik (12.15%) väävel (1,5%) lämmastik (0,5%) hapnik (0,5%) 1.1Kütused: · Bensiin- on peamiselt mootorikütusena kasutatav kergetesüsivesinike segu keeb temperatuurivahemikus 30200°C, kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik. Saadakse peamiselt nafta töötlemisel. · Diisel- Diiselkütus on hele , kollaka värvusega , veidi õline vedelik. Diislikütust saadakse mitme nafta segamisel teatud vahekorraga. Diislikütused koosnevad põhiliselt küllastunud süsivesinikest(alkaanid ja tsükl...
Nafta saaduste kasutamine Naftasaadused ● Bensiin ● Asfalt ● Diislikütus ● Jääkõli ● Parafiin ● Rafineeritud õli ● Raske nafta Asfalt Asfalt on musta või pruuni värvi viskoosne, peamiselt süsivesinikest koosnev looduslikult esinev aine. Asfalti leidub looduses peamiselt nafta muundumise saadusena. Asfalti kasutatakse teede ehitamisel. Bensiin Bensiin on vedelik, mis koosneb kergete süsivesinike segust. Bensiini kasutatakse enamasti mootorikütusena. Bensiin on kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik. Diislikütus Diislikütus on peamiselt mootorikütusena kasutatav süsivesinike segu. Diislikütus saadakse nafta töötlemisel. Parafiin Parafiin on naftast eralduv värvitu vahataoline saadus. Parafiinist valmistatakse küünlaid. AITÄH!
1. Mõisted Alkaan- Süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult üksiksidemeid. Süsivesinik- Ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust. Lineaarne ahel- Aatomid asuvad molekulis järjest Hargnenud ahel- Aatomid on molekulis hargnenud ( Tee Näitejoonis) Tsükliline ahel- Molekuli ahel on kinnine. Monomeer- Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid. Polümeer- Aine, mille väga suured molekulid koosnevad enamasti ühesugustest väikeste molekulide jääkidest. Elementaarlüli- Komponent millest koosneb ahel. Polümerisatsiooniaste- Elementaarlülide arv polümeeri molekulis. Nafta- Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on tekkinud miljoneid aastaid tagasi mereloomadest ja taimedest. Maagaas- Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tüh...
1. Mõisted Alkaan- Süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult üksiksidemeid. Süsivesinik- Ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust. Lineaarne ahel- Aatomid asuvad molekulis järjest Hargnenud ahel- Aatomid on molekulis hargnenud ( Tee Näitejoonis) Tsükliline ahel- Molekuli ahel on kinnine. Monomeer- Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid. Polümeer- Aine, mille väga suured molekulid koosnevad enamasti ühesugustest väikeste molekulide jääkidest. Elementaarlüli- Komponent millest koosneb ahel. Polümerisatsiooniaste- Elementaarlülide arv polümeeri molekulis. Nafta- Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on tekkinud miljoneid aastaid tagasi mereloomadest ja taimedest. Maagaas- Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tüh...
!!! Kes soovib, kirjutab selle õppematerjali endale konspekti; kui on võimalus see välja printida, siis tehke seda. Mõlemad tegemised on lubatud. III k ,,Keemia meie ümber" 1. ptk Karbonüülühendid * Karbonüülühendid on süsivesinike funktsionaalderivaadid, mis sisaldavad molekulis nn karbonüülrühma C= O I ALDEHÜÜDID JA KETOONID 1. Aldehüüdid * Aldehüüdid on süsivesinike funktsionaalderivaadid, mille molekul sisaldab nn aldehüüdrühma CHO, milles C on O-ga seotud kaksiksideme (+)-sidemega ja C on sp2- valentsolekus see rühm on planetaarne; * Aldehüüdide molekulis asub -CHO rühm süsinikahela lõpus. 1.1 Molekuli üldvalem ja ehitus. * strukt. üldvalem - R-CHO (vt teistsugust kirjutist ka) * aldehüüdrühma elektroniline ehitus R-C+HO- - hapniku aatomi suurema elektronegatiivsuse tõttu on elektronpilv (elektronpaar) sidemest kandunud tema poole, põhjustades sellel negatiivse laengu, mille tõttu C-aatomile jääb positiivne laeng; need...
Milline võib olla süsinikahela kuju molekulis? Süsinikahel võib olla hargnemata, hargnev või tsükliline. Milline on süsivesinike lahustuvus vees? Süsivesinikud ei lahustu vees. Milline on süsivesinike agregaatolek toatemperatuuril? Viis naftasaadust: bensiin, diislikütus, määrdeõlid, masuut, bituumen. Mitu sidet on tavaliselt süsiniku, hapniku, lämmastiku ja vesiniku aatomil? Süsinik: 4 sidet (4 üksiksidet, 1 kaksiksideme ja 2 üksiksidet, 2 kaksiksidet, 1 üksik- ja 1 kolmiksideme. Hapnik: 2 sidet ( 2 üksiksidet, 1 kaksikside). Lämmastik: 3 sidet (3 üksiksidet, 1 kaksik- ja 1 üksikside, 1 kolmikside). Vesinik: 1 side Miks on süsinikuühendeid palju rohkem kui teiste elementide ühendeid? Süsinik asub perioodilisustabelis oma perioodi keskel. Moodustab sidemeid mitmesuguste teiste aatomitega, ka süsiniku aatomitega. Süsiniku aatomid võivad olla mitmesugustes olekutes. Etanool: C2H5OH Vänge lõhnaga, läbipaistev, lahustub vees hästi, alkohoo...
SÜSIVESINIKE NOMENKLATUUR Kõikide küllastunud ja küllastumata süsivesinike nimetamise süsteem tugineb hargnemata ahelaga alkaanide nimetustele. Süsinike Alkaani valem Alkaani Alküülrühma valem Alküülrühma arv nimetus nimetus 1 CH4 metaan CH3 metüül 2 C2H6 etaan C2H5 ehk CH2CH3 etüül 3 C3H8 propaa C3H7 ehk CH2CH2CH3 propüül n 4 C4H10 butaan C4H9 ehk CH2CH2CH2CH3 butüül 5 C5H12 pentaan ... ... 6 C6H14 heksaan ... ... 7 C7H16 heptaan ... ...
Milliseid süsivesinikke nim. küllastumata süsivesinikeks? Defineeri Ühendeid, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel kaksik ja kolmiksidet Nimeta eteeni ja etüüni füüsikalisi omadusi. Eteen värvitu gaasiline aine, mis vees paktiliselt ei lahustu. Iseloomuliku lõhna ja narkoosi tekitava toimega Etüün Värvitu gaas, nõrk eetri lõhn. Sissehingamisel tekitab narkoosi. Mis on hüdraatimine, nitreerimine, hüdrogeenimine?- Hüdraatimine alkeeni liitmine veega Hüdrogeenimine alkeeni liitmine vesinikuga Nitreerimine - kui benseeni molekuli üks vesiniku aatom asendatakse nitrorühmaga. Nimeta benseeni füüsikalisi omadusi. Värvitu, veest kergem. Iseloomuliku lõhnaga vedelik, ei lahustu vees. Toatemperatuuril aurustub, aurud on väga mürgised. Iselahustiks rasvadele ja valkudele. Mis on alkeenid ja alküünid? Seleta mõisted ja too iga rühma kohta üks näide. Alkeenid ühendid mis sisaldavad süsivesinike vahel kaksiksidet. Nt: -C=C- / CH2=CH2 Alkü...
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Saamismeetodid.......................................................................................................................... 4 Füüsikalised omadused............................................................................................................... 5 Keemilised omadused................................................................................................................. 6 Kasutusalad.................................................................................................................................9 Ohutusnõuded............................
SÜSIVESINIKE SAAMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE · Suurem osa süsivesinikke on alkaanid süsivesinikud, mille molekulid sisaldavad ainult üksiksidemeid. · Alkaane saadakse maagaasist ja naftast. (maagaas koosneb metaanist ning nafta on süsivesinike segu. Naftat töödeldakse destillatsiooni abil. Nafta destilleerimisel saadavaid saadusi liigitatakse keemistemperatuuri järgi ning madalaim neist on bensiin. · Naftasaadusteks on naftagaas, bensiin, petrooleum, diislikütus, masuut, määrdeõlid, parafiin ja bituumen. · Oktaaniarv näitab bensiini kvaliteeti. · Asfaltiseerimisel kasutatakse bituumeni. · Majapidamisgaas koosneb propaanist ja butaanist. · Alkaanid ei lahustu vees ja on kolmes agregaatolekus. POLÜMEERID · Polümeeriks nimetatakse ained, mille suured molekulid koosnevad väga paljudest üksteisega seotud väikestest molekulide jääkidest või lõikudest. · Parafiin on tahkete alkaanide segu, millest tehakse küünlai...
Enamlevinumad polümeeride lähtematerjalid · Kõik plastid on polümeerid aga kõik polümeerid pole plastid. Mõned tuntud polümeerid, mis pole plastid on tärklis (ingl k starch), valgud (aminohappe polümeerid), DNA. · The simplified diagram below shows the relationship between monomers and polymers. Identical monomers can combine with each other to form homopolymers, which can be straight or branched chains. Different monomers may combine together to form copolymers, which also may be branched or straight. · plastid on polümeerid- see tähendab, et nad koosnevad tuhandetest samadest polüetüleen, millest on tehtud aatomidest. Näiteks materjal kilekotid koosneb etüleenist valemiga c2h4. · Tselluloos atsetaat, mis on kasutusel kilede tegemisel saadakse puuvillast. Mõned kummid on tehtud erinevate puude mahla...
1) Mõisted: areenid - süsivesinikud, mis sisaldavad üht või mitut benseenituuma ehk tsüklit kuuest süsinikust ja kuuest vesinikust. Areenide üldvalem on CnH2n-6 (n=6,10,14,...) benseenituum benseeni molekulis p-orbitaalide kattumisel tekkinud ühine ring nitreerimine - asendusreaktsioonid mineraalhapetega vinüülrühm - kaksiksidemega süsivesinikrühm (-CH=CH2) aromaatne struktuur dioksiinid ülimalt keskkonnaohtlikuks peetav ühend heterotsülilised ühendid - aromaatsed ühendid, mille tsüklit moodustuvad peale süsinike veel teiste elementide aatomid süsivesinike halogeeniühendid - orgaanilised ühendid, kus süsivesinikes on üks või mitu vesiniku aatomit asendatud halogeeni aatomi või aatomitega pestitsiidid bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatatakse kahjulike elusorganismide ja haigustekitatajate hävitamiseks. herbitsiidid - umbrohutõrjeks kasutatavad pestitsiidid insektsiidid - kahjulike putukate tõrjeks kasutatavad pestitsiidid...
Alkaanid on niisugused süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. · Metaani ja temaga sarnaste süsivesinike - alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis. · Metaan ja temale järgnevad alkaanid erinevad üksteisest aatomite rühma - CH2 - võrra. Niisugust ühendite rida nimetatakse homoloogiliseks reaks. Rea üldvalem on CnH2n + 2 · Metaani homoloogilise rea 4 esimest ühendit on gaasid, viiendast kuni kuueteistkümnendani vedelikud ja kõrgemad on tahked ained. Molekulmassi kasvuga homoloogilises reas suureneb alkaanide tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. · Alkaanid vees ei lahustu. · Homoloogilises reas muutuvad homoloogilise rea liikmete - homoloogide - füüsikalised oma...
Füüsikalised omadused:alkaanid on mittepolaarsed ühendid,ei lahustu vees.C 1-C4on toatemp gaasiline C5-C10 on toatemp vedelikud ...on toatemp tahked e. parafiinid.Vedelad alkaanid on head lahustid rasvadele,nad on lõhnatud,värvitud.Gaasilised alkaanid on narkootilised ained. Keemilised omadused:CH4+2O2--CO2+2H2O ; C5H12+8O2--5CO2+6H2O ; C4H10+6,5O2-- 4CO2+5H2O pikema ahelaga alkaane saab lõhkuda väiksemaks kasutades katalüsaatori ja temp toimel. Seda nim krakkimiseks.kasutatakse naftast suurema hulga bensiini saamiseks. CH3-CH2--CH2-CH2-CH3--- ; reageerimine halogeenidega.asendusreaktsioon CH 4+Cl2-- CH3Cl+HCl ; ta onradikaalne ahelreaktsioon(radikal:üksiku vab elektroniga aktiivne osa) TAHKE KÜTUS: looduslik-kivisüsi,põlevkivi jm. tehis-turbabrikett,koks.VEDELKÜTUS :looduslik-nafta tehis-bensiin,kütteõli.GAASKÜTUS:looduslik-maagaas tehis- ...
_____________________ _________ NAFTA MUST KULD Referaat Tallinn 2007 Sissejuhtus Nafta on oma avastamisest saati olnud ühiskonnale tähtsaks energeetiliseks ressursiks. Ilma sellise mahuka energia ressursita ei oskaks ilmselt keegi igapäeva elu ette kujutada. Kuigi me sellele tava elus suurt tähelepanu ei pööra, sõltub sellest maavarast suuresti kogu inimtegevus: soojus, valgus, transport, materjalid meie ümber. Millised on aga tuleviku probleemid nafta varude lõppemise korral, ei oska keegi veel prognoosida. Ka varude mahtu ei ole kindla piiriliselt määrata. Nafta tekkimine Nafta on tekkinud tõenäoliselt mereloomade ja taimede ning alamate organismide miljonite aastate vältel sadestunud jäänustest. Naftaks on need muundunud anaeroobsetes tingimustes bakterite, kõrge temperatuuri ja rõhu ning mineraalide katalüütilisel mõjutusel. Mailma teadaole...
Kordamine KT (Alkaanid Mõisted: Alkaan süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on üksik sidemed Isomeer ühesuguse sumaarse valemiga, ainetel on erinev struktuur, mis põhjustab ainete erinevaid omadusi Allotroop Element, sama keemiline element võib esindada mitme erineva lihtainena Tetraeedriline süsinik nelja üksiksidemega süsinik Bensiin - Tehis vedelkütus, kergeti süttiv, enamasti värvusetu ning saadakse peamiselt nafta töötlemisel Diislikütus Saadakse enamasti nafta töötlemisel, kasutatakse mootorikütusena. Süsivesinike segu Nafta Looduslik vedelkütus, peamiselt leiduv vedelate süsivesinike segu Krakkimine Nafta ddestilleerimissaaduste lagunemine lühemate ahelatega ühenditeks Fraktsioneeriv destillatsioon - on destillatsioonimeetod kasutades destillatsioonikolonni, milles toimub korduv aurustumine ja ko...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS V-10 Merili Miir AUSTRAALIA Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................... ............3 Üldandmed..................................................................................................................... ...........4 Rahvastik........................................................................................................................ ............4 Loodusvarad................................................................................................................... ............5 Majandusharud............................................................................................................... ......
Trijodometaan e. jodoform CHI3 Süsivesiniku halogeenühend Trijodometaan ehk jodoform on süsivesinike halogeenühendite üks tuntumaid esitajaid Inglise keelne nimetus: Iodoform Iseloomustus Kollane Tahke Väga omapärase "hambaravi kabineti" lõhnaga Desinfitseeriva toimega Saamine Jodoformi saadakse metaanist asendusreaktsiooniga. Kasutamine Hambaarstid kirurgilistel protseduuridel desinfitseeriva vahendina Hambaarstid hambajuurekanalis raviks
SÜSIVESINIKUD. ALKAANID Süsivesinikud on orgaanilised ühendid, mis koosnevad vaid süsiniku (C) ja vesiniku (H) aatomitest. Süsinikul on eripärane võime moodustada pikki ahelaid, kus süsiniku aatomite vahel on kovalentsed sidemed. See muudab süsinikuühendite maailma erinis paljunäoliseks. Alkaanid on sellised süsivesinikud, mille molekulid sisaldavad vaid C-C ja C-H üksiksidemeid. Näited lihtsamatest alkaanidest: metaan – CH4 butaan – C4H8 etaan – C2H6 isobutaan – C4H8 propaan – C3H8 Butaani ja isobutaani molekulide struktuure uurides näeme kergesti, et nende (summaarne) molekulvalem ehk molekuli koostis on ühesugune, kuid aatomite paigutus ehk struktuur erinev. Selliseid aineid, millel on ühesugune koostis ehk summaarne molekulvalem, ent erinev struktuur ja seega ka erinevad omadused, nimetatakse isomeerideks. Alkaanide molek...
1. Kirjeldage d-metallide kompleksühendite struktuuri mõne näite abil. Selgitage kompleksühendite struktuuriga seotud mõisteid: kompleksimoodustaja, ligandid, sise- ja välissfäär, koordinatsiooniarv. [Cu(H2O)6]2+ ongi tüüpiliseks näiteks kompleksist osakesest, mis koosneb tsentraalsest metalliaatomist ja sellega koordinatiivse kovalentse sidemega (doonor-aktseptorsidemega) seotud molekulidest või ioonidest. Kompleksimoodustaja keskne metalliaatom, võib olla neutraalne või katioonina. Molekule või ioone, mis liituvad kompleksi moodustamisel tsentraalse metalliiooniga nim ligandideks. Kompleksis tsentraalaatomiga otseselt seotud ligandid moodustavad tsentraalaatomi koordinatsioonisfääri ehk sisesfääri. Sidemete arv tsentraalaatomi ja ligandide vahel on kompleksi koordinatsiooniarv, levinumad on 4 ja 6. Välissfäär - nurksulgudest väljaspool. Kui kompleks on laenguta, siis välissfääri ei moodustu. 2. Andke d-metalli kompleksühendile n...
Sisukord Sissejuhatus 2 1. Mis asi on biodiisel 2 1.1. Biodiisli eelised 2 2. Kuidas tehakse biodiislit ja selle turustamine 3 2.2. Millest saaks biodiislit toota 3 2.2.1. Rapsist õli saamine 4 2.3. Õli käes, mis edasi 4 2.3.1. Biodiisli näitlik tootmine baaskatalüüsitud transesterifikatsiooni skeemi 5 põhjal 2.3.2. Baaskatalüüsitud transesterifikatsiooni skeem 6 2.4. Kui biodiisel valmis 6 2.4.1. Kontroll 7 2.4.2. Kütust hoitaks...
Mootori kütused (keemia) Omadused: - Nafta on õlitaoline põlev vedelik, värvusega helepruunist kuni mustani. - Vees ei lahustu ja veest kergem, seega tuleb pinnale - Vette sattudes katab pinna väga õhukese kihina- oht veeloomadele ! Koostis : - Koostiselt keerukas süsivesinike segu - Alkaanid - Erinevaid ühendeid on ca 1000 - Erinevate leiukohtade nafta on erineva koostsega Koostis. Töötlemine : - Puudub kindel keemistemperatuur, miks? - Keemistemperatuuride asemel räägime keemispiiridest - Kuumutamisel eralduvad koostisained kt0 suurenemise järjekorras - Eralduvad koostisained jaotatakse fraktsioonidesse. - Bensiinis (5-9 süsiniku aatomit) - Ligroiin (150-240 C) (c8-C14) Reaktivlennuki, raketikütus - Diiselkütus (240-360 C ) , (c12 c16 ) - Solaarõli (300-410C) (c14-c20) raske diiselkütus, kütteõli - Masuut fraktsioneerimisjääk , määrdeõlid ...
Kiviõli I Keskkool NAFTA Referaat Koostaja: Elina Sergunina XI klass Kiviõli 2009 Nafta -on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Ajalugu Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Väga ammu tunti naftat ka Hiinas ja osati sellest petrooleumi saada. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahest kõige enam sõjapidamiseks. Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puutornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks. Enam- vähem tänapäevane nafta puutorn lasti käiku USA-s Pennsylvanias 1855. a. Koos nafta tootm...
Alkaanide füsioloogilised omadused: · On inertsed ühendid ja enamik erinevatega reageerivad aeglaselt või üldse mitte. Gaasilised ja alkaanide aurud elusorganismidele ohtlikud · Inimestele ja loomadele narkootiline toime. Ei lahustu vees ja ka veres. · Kahjustavadkeknärvisüsteemi, perifeerset süsteemi hiljem, võib olla surmav ALKAANIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED : · Alkaanid on vees peaaegu lahustumatud. Vett-tõrjuvad · Metaani ja temaga sarnaste süsivesinike - alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis. · Metaan ja temale järgnevad alkaanid erinevad üksteisest aatomite rühma - CH 2 - võrra. · Metaani homoloogilise rea 4 esimest ühendit on gaasid, viiendast kuni kuueteistkümnendani vedelikud ja kõrgemad on tahked ained. ALKAANIDE KEEMILISED OMADUSED: ·
Dioksiinid Dioksiinid Dioksiinid on üldine termin, mis kirjeldab gruppi keskonnas globaalselt levivaid ja püsivaid orgaanilisi ühendeid mullast,taimedest,kaladest,loomsetest kudedest,piimast ning inimesemaksast,neerudest,rasvkoest ja rinnapiimast ning sigaretisuitsul värvitud, lõhnatud peetakse keemias üheks tugevamaks mürkaineks Kuidas dioksiinid tekivad? Dioksiinid tekivad kõrvalproduktidena klooritud süsivesinike tööstuses kloori sisaldavate ainete, näiteks polüvinüülkloriidi, põletamisel, paberi valgendamisel ning ka looduslike protsesside, vulkaanipursete ja metsatulekahjude käigus. Dioksiini allikad Põletusseadmed (olmejäätmete põletus) Metalli(maagi) sulatamine Rafineerimine Keemiatööstus Looduslikud allikad Keskkondlikud reservuaarid mõjud inimestele Rasket vormi akne ( kloorakne ) Pahaloomuline kasvaja ( sarkoom ) Vähk Arenguhäired laste hammaste emailil Kesk ja perifeerne närvisüsteemperifeerse...
ARVESTUSED Õppeaines: Keemia Klass: 11 Õpilane: Keila 2005 I Arvestus ALKAANID Alkaanid ehk parafiinid on kõik küllastunud süsivesinikud ja alifaatsed ühendid. Alkaanid on mittepolaarsed molekulid. Üldiselt on nad inaktiivsed, kuid põlevad õhus, moodustades süsinikdioksiidi, ja reageerivad halogeenidega. Neid kõiki v.a metaani, saadakse naftast. Mõnede alkaanide füüsikalisi omadusi: Üh. nimetus Molekuli valem Struktuurivalem Olek 25 oC Keemistemperatuur oC juures Metaan CH4 CH4 gaas - 161, 5 Etaan C2H6 CH3CH3 gaas - 88, 0 Propaan C3H8 CH3CH2CH3 gaas - 42, 2 Butaan C4H10 CH3CH2CH2CH3 gaas - 0, 5 Pentaan C5H12 CH3CH2CH2CH2CH3 ...
Diiselkütused ja määrdeõlid Diiselkütused Hele, kollaka värvusega, veidi õline vedelik. Diislikütus saadakse mitmete nafta destillatsiooniproduktide segamisel teatud vahekorras. Süsivesinikest on ülekaalus alkaanid. Tihedus on 810...860 kg/m³. Viskoossus Sellest sõltub kütuse pihustatavus, segunemine õhuga ja määrimisvõime. Liiga suure viskoossusega kütus pihustub halvasti ja ei põle seetõttu täielikult. Väikese viskoossusega kütus pihustub ja aurustub hästi, kuid tal on halvad määrimisomadused. Diislikütuse viskoossus suureneb rõhu tõustes. Voolavus Kergemini kaotavad voolavuse suurema viskoossusega kütused. Voolavust iseloomustavad hägustumis- ja hangumistemperatuurid. Hägustumistemperatuur on selline, mille juures algab parafiinide kristalliseerumine ja kütus kaotab läbipaistvuse. See temperatuur on kütuse voolavu...
"Keemia alused" 4. kontrolltöö Küsimused, mis on toodud kaldkirjas, ei tule kontrolltöösse, kuid võivad esineda eksamiküsimustes. 1. Kirjeldage d-metallide kompleksühendite struktuuri mõne näite abil. Selgitage kompleksühendite struktuuriga seotud mõisteid: kompleksimoodustaja, ligandid, sise- ja välissfäär, koordinatsiooniarv. [Cu(H2O)6]2+ ongi tüüpiliseks näiteks kompleksist osakesest, mis koosneb tsentraalsest metalliaatomist ja sellega koordinatiivse kovalentse sidemega (doonoraktseptorsidemega) seotud molekulidest või ioonidest. Kompleksühend või ka koordinatiivühend on rangelt võttes neutraalne ühend, mille koostisesse kuulub vähemalt üks kompleks. Keskne metalliaatom võib kompleksis olla neutraalne, nt [Ni(CO)4], või katioonina, nt K4[Fe(CN)6]. Kompleksühendid on keemias ja elus äärmiselt olulised: hemoglobiin, klorofüll, paljud ensüümid on kompleksühendid. Kompleksimoodustaja- Tsentraalne aatom Ligandi...
Atsetüleen Atsetüleen on alküün, mis koosneb kahest vesiniku aatomist ja kahest süsiniku aatomist kolmiksidemega seotuna. Kolmiksideme tõttu kuulub see küllastumata süsivesinike hulka. Atsetüleen on alküünide tähtsaim esindaja. Keemiline nimetus: atsetüleen; süstemaatiline nimetus: etüün Keemiline valem: C2H2 Molaarmass: 26,0373 g/mol Keemistemperatuur: -80,8 °C; sulamistemperatuur: -84 °C. Lahustub vees. Etüün on värvitu, omapärase lõhnaga ning narkootilise toimega gaas. Selle tihedus on 1,09670 kg/m3. Kolmiksideme olemasolu tõttu on etüünile eriti iseloomulikud liitumisreaktsioonid. Ajalugu Atsetüleeni avastas 1836. aastal Edmund Davy. Uuesti avastati see 1860. aastal prantsuse keemiku Marcellin Berthelot’ poolt, kes nimetas aine "atsetüleeniks". Kasutamine Atsetüleeni kasutatakse keemilises sünteesis ja tööstuses, näiteks põlevgaasina metallide keev...
Füüsikalised omadused · o Metaani ja temaga sarnaste süsivesinike - alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis. o Metaan ja temale järgnevad alkaanid erinevad üksteisest aatomite rühma - CH2 - võrra. Niisugust ühendite rida nimetatakse homoloogiliseks reaks. Rea üldvalem on CnH2n +2 o Metaani homoloogilise rea 4 esimest ühendit on gaasid, viiendast kuni kuueteistkümnendani vedelikud ja kõrgemad on tahked ained. Molekulmassi kasvuga homoloogilises reas suureneb alkaanide tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. o Alkaanid vees ei lahustu. o Homoloogilises reas muutuvad homoloogilise rea liikmete - homoloogide - füüsikalised omadused korrapäraselt. Molekulmassi suurenemisega kasvab homoloogide tih...
Orgaaniline keemia: alifaatsed süsivesinikud · Süsivesinike üldiseloomustus ja klassifikatsioon · Alifaatsete süsivesinike nomenklatuur · Isomeerid ja konformeerid · Alkaanide omadused · Alkeenide omadused ja saamine · Hüperkonjugatsioon · Alküünide omadused Orgaaniline keemia · Orgaanilise keemia all mõistetakse üldiselt süsinikuühendite keemiat, kuigi täpse piiri tõmbamine on siin raske. Reeglina mõistetakse orgaaniliste ühendite all C, H, O, N ja halogeene sisaldavaid ühendeid. · Elementorgaanilise keemia all mõistetakse selliste ühendite keemiat, kus süsinik on seotud mõne metalli või eelpool nimetamata mittemetalliga. Süsivesinikud · Süsivesinikud on ühendid, mis koosnevad vaid süsiniku- ja vesinikuaatomitest. · Süsivesinikud moodustavad orgaanilise keemia aluse. Vahel ongi orgaanili...
"NAFTA" Uurimistöö 2 Sisukord SISUKORD.............................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................2 NAFTA TÖÖTLEMINE...........................................................................................3 NAFTA LEIDUMINE............................................................................................... 4 MOOTORIKÜTUSED............................................................................................. 6 KESKKONNAPROBLEEMID.................................................................................7 MOOTORIKÜTUSTE HIND....................................................................................7 MOOTORIKÜTUSTE JÕUDM...
Sissejuhatus...............................................................................................3 I Butüüni saamine.......................................................................................4 II Butüüni omadused.................................................................................5-6 - Füüsikalised omadused...........................................................................5 - Keemilised omadused...........................................................................5-6 III Butüüni kasutamine.................................................................................7 Kokkuvõte.................................................................................................8 Kasutatud materjalid....................................................................................9 Lisad......................................................................................................
Süsivesinik keemiline aine, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Polümeer - keemiline ühend, mille molekul koosneb paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Kaksikside keemiline side, kus on ühinenud 2 elektronpaari. Kolmikside - on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari. Üksikside - ühendis süsiniku aatomi ja teise süsiniku aatomi või muu elemendi vahel. Alkaan - (vahel ka parafiin) süsiniku ja vesiniku ühend, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Süsinikahel - üksteisega vahetult seotud süsinikuaatomitest tekkinud ahel. Tsükkel - kinnine süsinikuaatomitest tekkinud ahel. Süsivesinike omadused: *vett tõrjuvad;*lahustuvad orgaanilistes lahustites;*bensiin, tärpentiin;*agregaatolek toatemp.'l * C1kuniC4- gaasid, C5kuniC15- vedelikud, alates C16+ - tahked (parafiin);* põlemine . 2C2H6 + 7O2 -> 4CO2 + 6H2O. ...
SÜSIVESINIKUD.- sisaldavad ainult H ja C aatomeid. Küllastunud süsivesinikud. C vahel on ainult üksiksidemed Alkaanid. Üldvalem: CnH2n+2 Metaan CH4 Vees mittelahustuvad gaasid. Etaan C2H6 Lõhnata, maitseta. Kas. Küttegaasina jm. Propaan C3H8 Butaan C4H10 C5 C15 Vees mittelahustuvad, veest kergemad, bensiini lõhnaga vedelikud. Nendest koosnebki bensiin ja petrooleum. Bensiin-hea lahusti. Alkaani nimetusel on lõpp- aan Alkaani nimetused on alusteks kõigi teiste ainete nimetuste moodustamisel. Süsivesinike täielikul põlemisel tekib CO2 ja H2O CH4+O2 - CO2+H2O SÜSIVESINIK + O2 CO2 +H2O Süsivesinikud reageerivad halogeenidega ja moodustavad ühendeid (üks või mitu vesinikku asendub halogeeniga) N: freoonid Küllastunud süsivesinikud C vahel on kaksiksidemed alkeenid CnH2n (lõpp - een) Eteen ehk etüleen....
Süsivesinik-ühend,mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust Polümeer-aine,mille väga suured molekulid koosnevad enamasti ühesugustest väikeste molekulide jääkidest Kaksikside-kaks ühist elektroni paari kahe elemendi aatomi vahel Kolmikside-kolm ühist elektroni paari kahe elemendi aatomi vahel Üksikside-aine elektron paar kahe elemendi aatomi vahel Alkaan- süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult üksiksidemeid Süsinikahel- omavahel on seotud mitu C aatomit, mille vahel võib esineda peale üksiksidemete ka kahe ja kolmekordsed sidemeid (süsinikud ei ole tetraeedrilised) Süsivesinike omadused: · Vees ei lahustu · C1-C4 gaasid · C5-C15 vedelikud · C16-C... tahked · Kõik põlevad hästi Nafta saadused: · Majapidamisgaas · Bensiin · Petroolium · Diislikütus · Määrdeõli Miks on süsiniku ühendeid palju rohkem kui teiste elmentide ühendeid? · Sest süsiniku aatomid võivad moodustada mitmesuguse pikkuse ja kujuga ahel...
Energeetikaprobleemid Taastuvad Taastumatud Tuul Kivisüsi Vesi Pruunsüsi Päike Põlevkivi Biomass Turvas Maasoojus Nafta Maagaas Millest probleemid? Alternatiivenergia vähene kasutus oht, et taastumatud energiaallikad saavad otsa Tarbijate piiratud teadmised (mis on odavam, võrdlus, oht ja ohutus tootmised ja tarbimisel) Globaalprobleemid (tootmise kõrvalnähud) Looma-, linnu- ja taimeliikide häving (keskkonna reostus) Maagaas Mis on maagaas? "Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides. Suurema osa maagaasist moodustab metaan." Leidub koos naftaga Maagaasi ülemaailmne varu on umbes 15×1013 m³ Riigiliselt: Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Suurbritannia, Alzeeria, Holland, Norra, Indoneesia, Iraan ja Usbekistan Probleemid maagaasiga Laialdane kasutus: elektri- ja soojusenergia tootmine, kütus...
Nafta Pelgulinna Gümnaasium 11.c klass Sigrid Praats Mis on nafta? · Nafta on maakoorse leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu Nafta keemiline koostis: · süsinik (82...87%) · vesinik (12...15%) · väävl(1,5%) · lämmastik (0,5%) · hapnik (0,5%). Naftat moodustavad ühendid: · Parafiinid(CnH2n+2 ) · Nafteenid(CnH2n ) · Aromaatsed ühendid(CnH2n-6 ) Rafineerimine · Selle käigus puhastatakse nafta väävlist,sest väävel tekitab palju keskkonnaprobleeme. Nafta omadused · On väga tuleohtlik · Erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel · Värvus peaaegu läbipaistvast kuni mustani Nafta teke · Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal ...
Nafta kontrolltööks kordamine 1. Millest on nafta tekkinud? 2. Tähtsamad leiukohad? 3. Mis on OPEC? 4. Nafta ja kriisikolded? 5. Nafta süsivesinike koostis? 6. Nafta fraktsioonid, kasutusalad? 7. Nafta Krakkimine? 8. Oktaanarv, mida see iseloomustab? ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -- 1. Nafta ja maagaas on moodustanud bakterite ja vetikate biomassist. 2. Venemaa, Rumeenia ja USA. 3. OPEC - Naftat eksportivate riikide organisatsioon. 4. Nafta on põhjustanud hulgaliselt riikide vaheliseid kriisikoldeid ja isegi sõdasid: Lahesõda, Tsetseenia sõda, konflikstid Läti ja Leedu vahel. 5. Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustanud saategaasi (C2-C4 süsivesinikud). 6. gaasid- kodugaasid petroleeter- bensiinid- autokütus petrooleum- lennukikütus, lambid diislikütus- katlamajad gaasid- kütted sol...
Keemia 2012 Orgaaniline keemia - Keemia jaguneb anorgaaniliseks ja orgaaniliseks keemiaks. - Anorgaaniline keemia eluta looduse keemia. - Orgaaniline keemia elusorganismiest pärinevate ühendite keemia. - Orgaanilised ühendid sisaldavad kõik süsinikku. - Õigem definitsioon on elusorganismides olevate või elusorganismide elutegevuse tulemusena tekkivate süsinikuühendite keemia. Koostis: - Orgaanilised ühendid C; H; O; N; S. - Anorgaanilised ühendid kõik keemilised elemendid. - Anorgaanilised ühendid ca 100 tuhat. - Orgaanilised ühendid üle 10 miljoni ja pidevalt kasvab. - Orgaanilised ühendid sulamis temperatuur on reeglina madal. - Anorgaaniliste ühendite tuleohtlikus on madal, aga orgaanilistel ühenditel on tuleohtlikus väga kõrge. - Termiline püsivus on orgaanilistel ühenditel madal, ja anorgaanilist...
Maagaas 10.a Maagaas Maagaas on orgaaniliste ainete lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides. Suurema osa maagaasist moodustab metaan.Maagaas on taastumatu energiavara. Maagaasi jaotamine Tekkimise järgi jaotatakse maagaasi: biokeemiliseks vulkaaniliseks metamorfoosseks atmosfääriliseks keemiliseks radioaktiivseks termotuumseks Maagaasi kasutamine Maagaasi kasutatakse elektri ja soojusenergia tootmiseks, kütusena mootorsõidukites, pliitides ja lokaalsetes kütteseadmetes. Maagaasi kasutavad Eesti tarbijad peamiselt soojusenergia saamiseks, elektri tootmiseks, tootmisettevõtetes erinevate tehnoloogiliste vajaduste katmiseks ning koduses majapidamises. Maagaasi eelised Maagaas on puhas ja küllaltki keskkonnasõbralik energiaallikas, sest tema gaasiline olek t...
ISOMEERIA Aatomite paigutus molekulis on erinev. Öeldakse, et neil ainetel on erinev struktuur. Struktuur on määratud aatomite paigutusega molekulis ja nendevaheliste keemiliste sidemetega. Igal ainel on kindel struktuur. Kui see mingil põhjusel ei ole veel teada, on olemas põhimõtteline võimalus struktuur kindlaks määrata. Ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga aineid nimetatakse isomeerideks. Butaan ja metüülpropaan on isomeerid. Seepärast nimetatakse metüülpropaani ka isobutaaniks, kuid see nimetus on triviaalne. Süstemaatiline nomenklatuur sellist nimetust ei kasuta. Kuna isomeeride struktuur on erinev, on erinevad ka nende omadused. Näiteks keeb butaan temperatuuril 0,6 C, isobutaan aga 10,2 C juures. Süsiniku suurema aatomite arvu korral saavad struktuurierinevused olla suuremad ja seetõttu ka omadused võivad märgatavalt erineda. Vaatleme kahte pentaani isomeeri: Pentaan (normaalpentaan, ...
Keemia kordamis küsimused 1. Mõisted Süsivesinik ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust. Alkaan süsivesinik , mille molekul sisaldab ainult üksiksidemeid. Üksikside side, mis koosneb ühest samal poole suunatud üksiksidemest. Kaksikside side, mis koosneb kahest samale poole suunatud üksiksidemest. Kolmikside side, mis koosneb kolmest samale poole suunatud üksiksidemest. Süsinikahel kui süsinikud on järjest seotud. Tsükkel keemiliste elementide ahel, mille otsad on omavahel seotud, kinnine ahel. Polümeer aine, mille väga suured molekulid koosnevad enamasti ühesugustest väikeste molekulide jääkidest. 2. Milline võib olla süsinikuahela kuju molekulis? Võib olla sirge, siksakiline, võib olla hargnenud, võis olla tsükliline, mõjutab oluliselt vastava alkaani omadusi. 3. Miks on süsinikuühendeid palju rohkem kui teiste elementide ühendeid? Kuna nad moodust...
Taavi Ragul AT109 Sissejuhatus Nafta on looduslik maavara. Ta on peamiselt vedelate süsivesinike segu. Koostis Nafta koosneb: 1) Süsinikust - 82-87% 2) Vesinikust 12-15% 3) Väävlist 1,5% 4) Lämmastikust 0,5% 5) Hapnikust 0,5% Ühendid Nafta koosneb peamiselt 3-st ühendist: 1) Nafteenidest 2) Parafiinidest 3) Aromaatsetest ühenditest Nafteenid Nafteenide valem on: CnH2n Nafteenid on oluliselt raskemad ja ka keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nafteenide hulka kuulub asfalt. Parafiinid Parafiinide e alkeenide valem : CnH2n+2 Parafiinid on nafta peamiseks koostisosaks Nende keemistemperatuur on 40-200°C Aromaatsed ühendid Aromaatsete ühendite valem on : CnH2n-6 Aromaatsed ühendid moodustavad nagfta koostisest väikese osa Aromaatsete ühendite hulka kuulub nt benseen. Nafta omadused Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on väiksem vee omast. Nafta on ma...
Võõrsõnad 1.Andrus tankis oma autot uue ja kvaliteetsema bensiiniga. Bensiin- peamiselt mootorikütusena kasutatav kergete süsivesinike segu 2.Mari ostis omale uued beežid teksad. Beež- helepruun värvus 3.Vanaisa pani oma vana grammofoni tööle. Grammofon- vinüül plaadimängija 4.Peale rasket päeva isa otsustas pikutada diivanil. Diivan- mööbliese 5.Kooli direktor ja õppealajuhataja pidasid pikka dialoogi. Dialoog- kahekõne 6.Kõik omad joped ja kotid võib jätta garderoobi. Garderoob- riietehoidja 7.Terve eelmine nädal ma veetsin Laulasmaa sanatooriumis. Sanatoorium- raviasutus 8.Uus head&shoulder-si šampoon on väga kvaliteetne. Šampoon-pea pesemis vedelik 9.Meie koolis on dressides käimine keelatud. Dress- spordiriiestus 10.Ahju küttmiseks brikett sobib väga hästi. Brikett- pressitud turvas Algustäheortograafia Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse: 1. isiku- ja olendinimed, 2. ko...
BIODIISEL Seoses fossiilsete kütuste hindade tõusuga ning fossiilsete kütuste kasutamisel atmosfääri paisatavate saasteainete probleemi teadvustamisega, on hakatud järjest enam otsima alternatiivseid kütuseid. Üheks sobivaks alternatiiviks on osutunud biodiisel. Biodiislit saab toota erinevaid tootmisprotsesse kasutades mitmetest erinevatest looduslikest rasvainetest ja õlidest. Euroopas on enamkasutatavaks tooraineks biodiisli tootmisel rapsiõli, USAs kasutatakse aga laialdaselt sojaõli.Euroopas, eriti aga Saksamaal ja Rootsis, on biodiisli kasutamine kogunud .populaarsust just viimastel aastatel.Seni pole aga Eestis rapsist kütust tööstuslikult toodetud,vaid mõned põllumajandusettevõtjad on seda peamiselt enda tarbeks teinud.Rapsiõli on Eestis leidnud rakendust valdavalt toidulaual, kuid seda võidaks kasutada ka kütusena. Mis asi on biodiisel Biodiisel (mono alküül estrid) on puhta...
ISESEISEV TÖÖ TEEMAL SÜSIVESINIKUD Koostas: Tenno Sirgi Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Klass: 11K1 1. Millistest keemilistest elementidest koosnevad süsivesinikud? C ja H 2. Kuidas jaotatakse keemilise sideme kordusest lähtuvalt süsivesinikud? Küllastunud või küllastumata süsivesinikud 3. Kuidas nimetatakse kinnise e. tsüklilise ahelaga süsivesinike klasse? Alkaanid, alkeenid, alküünid 4. Märkige alkaanide, alkeenide, alküünide üldvalemid ja kolm esimest liiget homoloogilistes ridades (valem, nimetus) 5. Alkaanid on keemiliselt püsivad. Kirjutage 3 võrrandit omal vabal valikul 1. Põlemine 2. Pürolüüs 3. Asendusreaktsioon 6. Alkeenid on võrreldes alkaanidega reaktsioonivõimelisemad. Kirjutage liitumisreaktsioonid: 1. Eteen+ vesinik (hüdrogeenimine) 2. Eteen+kloor (halogeenimine) 3. Propeen+ HCL (li...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
