Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu- Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu- Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu- Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu- Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu- Seoses demokr ideedega, nende levikuga, võimalu- sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse andmisele kodumaal. Ants Laikmaa ateljeekool tln. andmisele kodumaal. Ants Laikmaa ateljeekool tln. andmisele kodumaal. Ants Laikmaa ateljeekool tln. andmisele kodumaal. Ants Laikmaa ateljeekool tln. andmisele kodumaal. Ants L...
Süsinik 1. Mitu elektroni on süsiniku aatomi välisel elektronkihil ? Süsiniku aatomi välisel kihil on 4 elektroni . 2. Mitu sidet ta saab moodustada ? Süsinik moodustab ühendites peaaegu alati 4 kovalentset sidet . 3. Süsiniku leidumine looduses . Süsinik on looduses üsna laialt levinud element . Esineb nii ehedalt kui ka ühendites. Süsiniku ja tema ühendeid leidub looduses suurtes kogustes . Süsiniku ühenditest koosnevad : 1. Kõik elusorganismid (taimed , loomad ...) . 2. Kütused (nafta, maagaas , kivisüsi). 3. Süsihappe soolad ehk karbonaadid (CaCO3 , Ca(HCO3)2 . Kõige levinum on CaCo3 (lubjakivi ,paas, maromor, kriit ) . Väiksem osa karbonaate on lahustunud kujul looduslikes vetes näiteks Ca ( HCO3)2 kaltsiumvesinikkarbonaat . Atmosfääris on pea...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina TO11MK Liha- ja kalakonservide sortiment erinevate tunnuste alusel Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 LIHAKONSERVID 1. Kanalihakonservid A. Hautatud kanaliha Frank Pott Hautatud kanaliha 240g Toote kaal 240 Portsjonite arv2 Säilivusaeg 2 aastat Säilivustemperatuur +0...+25°C Kanalihamass (55%), joogivesi, kananahk, porgand, sibul, keedusool (max.1,3%), maitseained, suhkur, säilitusaine E250. 100 grammi toodet sisaldab: Energiat 152 Valke 11 Rasvu 12 Süsivesikuid 0 Ühe portsjoni toiteväärtus: * kcal valke süsi- vesikuid rasvad 182 13g 0g 14g 9% 26% 0% 20% B. Kanaliha omas mahlas Rannarootsi Kanaliha omas mahlas 240g Toote kaal 240 Portsjonite arv2 ...
Puistlast · Puistlast ühetaoline last, mis koosneb väiksemaest osakestest ja tükkidest ning pole pakitud. 5 olulisema puistlasti mereveomahud 1970-2011, mln t 5 puistlasti Kokku % 9000 100,0 8000 90,0 80,0 7000 70,0 6000 60,0 5000 ...
Jüri Gümnaasium SÜSINIK Referaat Koostaja : Keit Putrolainen Jüri 2010 Süsiniku levik looduses Süsinik (C) on keemiliste elementide perioodilisustabelis IVA rühma 2. perioodi esimene element. Süsinik on mittemetalliline element. Kõik tema lähemad naabrid tabelis boor (B), räni (Si) ja lämmastik (N) on samuti mittemetallilised. Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatommass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta positiivse laenguga ioone ega negatiivse laenguga ioone. Süsinik võib loovutada 4 elektroni või võtta juurde 4 elektroni. Sellepärast moodustab ta teiste aatomitega peamiselt kovalentseid sidemeid. Iga sidememoodustab elektronipaar, milles üks elektron pärineb süsiniku aatomilt ja üks mõnelt teiselt aatomilt, näiteks vesinikult. Süsinik on looduses üsna laialt levinud element maakoores massi järgi 13. kohal. Teda esineb nii ehedalt kui ka ühendites. Süsinikku ja tema ühen...
V Eluslooduse ilu aluseks on süsinikuühendid SÜSINIK. SÜSINIKUÜHENDID 32 V. SÜSINIK. SÜSINIKUÜHENDID 14. SÜSINIK LIHTAINENA 14.1. Süsiniku levik looduses Süsinik (C) on keemiliste elementide perioodilisustabelis IVA rühma +3 2. perioodi esimene element. Süsinik on mittemetalliline element. Kõik tema lähemad naabrid tabelis boor (B), räni (Si) ja lämmastik (N) on samuti mittemetallilised. Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatom- liitium (Li) leelismetall mass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta posi- IA rühm tiivse laenguga ioone (nagu leelismetallid tabeli vasakul serval) ega ...
teenused - ärteenus tootmisprotsessis osutatud teenused, mille hind kajastub lõpp toodangu hinnas, (uurimus ja arendustegevus, ramatupidamine, turu uuring), isikuteenus lõpptarbimine, kus tarbija maksab teenuse eest (juuksur, maniküür, arstiab), avalikud teenused teenus, mida riik või omavalitsus korraldab kogutud maksude eest, riigieelarvest: politsei, haridus, riigikaitse, omavalitsusest: sotsiaalabi, tänava valgustus, teede korrashoid, teenuste globaliseerumine suurem kauplemine teenustega, infotehnoloogia areng, rahvusvaheliste firmade konkurentsi eelised, teenuste osatähtsuse suurenemine nõudluse kasv, uute teenuste tekkimine, tootmise spetsialiseerumine, teenuste tootmisprotsess uurimus ja arendustegevus, kvaliteedi kontroll, toodete müük, teenuste rahvusvahelistumine kõige enam finantsteenused, kuna tehnoloogia on kiiresti arenenud. transport veondus, mis tegeleb kaupade või inimeste veoga, kaubavedu jaguneb logis...
Tartu Ülikool Loodus- ja Tehnoloogiateaduskond Põlemisel tekkinud emissioonide mõju õhu kvaliteedile ja kliimale- alates kivisöest lõpetades biokütustega Kevin Ambus Tartu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................................... 3 2. Kütused ning emissioon ...................................................................................................... 4 2.1 Süsi .............................................................................................................................. 4 2.2 Kütteõlid ...................................................................................................................... 5 2.3 Bensiin .............................................
Nikolai Colarossi), Académie Julian'is ning aastal 19071908 École des Beaux-Arts'is Gabriel Ferrier'i juures. 1907. ja 1908. aasta suvel viibis Norras. 1908. aasta sügisel läks uuesti Peterburi ning täiendas end vabakuulajana Nikolai Roerichi juhendamisel Kunstide Edendamise Seltsi kunstikooli juures. Aastani 1910 elas vaheldumisi Peterburis ja Tartus, kus oli innukalt tegev kunstielu arendamisel (kogus Eesti R...
Energiamajandus. Taastumatud energiavarad. Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Energiamajanduse mõiste Energiamajanduses tegeletakse: energiavarade hankimisega (primaarenergia) nafta ja gaasi ammutamine, söe, põlevkivi, turba, uraani jm kaevandamine) nende töötlemisega elektriks (elektrijaamad) mootorikütuseks (nafta töötlemistehased) ahjukütuseks (kütteõlide tootmine) energia kättetoimetamisega tarbijale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad). Inimeste igapäevane energiatarve kasvab päevane tarbimine tuh kcal Mis valdkondades on energia tarbimine kõige enam kasvanud? Maailma rahvaarv kasvab kiiresti energia vajadus suureneb miljardit BTU ...
Toiduainedinimtoiduks mõeldud taimsed/loomsed ained Toitainedtoiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhestamisel vabaneb energia. Seedekulglatoidu liikumise tee (suu, neel,söögitoru,magu, peensool,jämesool,pärak). . Pärakväljuvad tahked toidujäägid. ). Jämesool seedimist enam ei toimu ja toidujäägid muutuvad tahkemaks, imendub vesi See See Seedenä Seede En dek dita äre nõre sü ulgl v üm a toita osa ine SUU Süsi Süljenää Sülg A vesi rmed mü kud laa s MA Valg Maonäär Maom Pe GU ud med ahl psi in PEE Ras Kõhunää Sapp, lip NSO vad, re, soole aa OL valg maksanä nõre, s ud, äre,soole Kõhun süsi nääre äärme vesi nõre kud Peensooltoidu lõplik seedimine. . Söögi...
Leidumine looduses Süsinikku leidub looduses nii lihtaine kui ka paljude ühendite koostises. Ta kuulub kõikide orgaaniliste ühendite seega ka taim- ja loomorgnanismide koostisesse. Süsinik on kivisöes ja naftas esinevate ühendite peamine koostisosa. Lubjakivi, marmori ja kriidi põhiosaks on kaltsiumkarbonaat. Õhus ja looduslikes vetes esineb süsinik süsinikdioksiidina. Lihtaine leidub süsinikku teemandi ja grafiidina. Allotroopsed teisendid Teemant Läbipaistev, värvuseta kristalliline aine. Ta on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemandi kristallivõres on süsiniku aatomid üksteisest võrdsel kaugusel ja iga aatom on seotud nelja kovalentse sidemega. Niisugune struktuur põhjustabki teemanti erandliku kõvaduse. Teemanti kasutatakse klaaside lõikamiseks, kivimite puurimiseks, tema pulbriga lihvitakse metalle, vääriskive ning teemandit ennast. Lihvitud, korrapärase kujuga teemante nimetatakse briljantideks. Teemante on looduses harva....
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS V-10 Merili Miir AUSTRAALIA Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................... ............3 Üldandmed..................................................................................................................... ...........4 Rahvastik........................................................................................................................ ............4 Loodusvarad................................................................................................................... ............5 Majandusharud............................................................................................................... ......
Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus? Hankimine(metsi), töötlemine, jaotamine Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses? Anult puit, tuul, lisandus süsi, nafta, maagaas, tuumaenergia. Miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid? Nende kütteväärtus on suur, osatakse hästi energiat kätte saada Milliseid energialiike nim alternatiivseteks? Energia,mis on toodetud fossiilkütustest erinevate energiakandjate baasil (päike,tuul) Nafta transp. Mööda torujuhtmeid Nafta transport tankeritega Eelised: odab, valvata pole vaja, palju Eelised: saab viia igalepoole, kus suuremad tööjõudu, suur kogus, 24 h veekogud odavam, mahub palju Puudused: ei ole võimalik kõikjale ehitada Puudused: õnnetused- vereostus ei viida mõlemalt otsa täiskoormaga ...
Järva-Jaani Gümnaasium Kunstiõpetus Marten Vaas Nikolai Voldemar Triik Referaat Järva-Jaani 2013 Sisukord · Elu · Looming · Tööd · Näiteid töödest · Kasutatud kirjandus Üldine Nikolai Voldemar Triik sündis 7. august 1884 Tallinnas ja suri 56-aastaselt 12. august 1940 Tallinnas. Ta oli Eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog. Ta õppis Ants Laikmaa ateljeekoolis. Nikolai Triiki autoportree Elu Nikolai Triik õppis Tallinna Nikolai I gümnaasiumis ja Aleksander II linnakoolis, mille lõpetas 1901. aastal. Aastal 1901 astus Peterburi parun Alexander Stieglitzi asutatud kunsttööstuskooli, mille nimekirjast Nikolai Triik kustutati 1905. aastal õpilasstreigist osavõtu pärast. Jätkas kunstiõpinguid Tallinnas Ants Laikmaa ateljeekoolis ning 1906. aasta algusest Peterburis Josef Braszi ateljees. 1906. aasta kevadel sõitis Helsi...
Odilon Redon 1840-1916 Kristin Laas 11.B Tõrva Gümnaasium Elust Oli prantsuse sümbolistlik maalija, graafik ja pastellist Tema õige nimi oli Bertrand-Jean Redon, aga tuntud oli ta oma kunstniku nimega Odilon Redon Redon hakkas joonistama nagu väikse lapsena ja 10-aastaselt sai ta kooli joonistus preemia 15-aastaselt hakkas õppima arhitektuuri, isa tungival soovil Ta ei olnud alguses väga kuulus kunstnik, aga peale raamatu ilmumist sai ta kuulsaks Noorusajal oli väga rõõmsameelne ja vilgas Väljendas end säravate värvidega mütoloogilistes stseenides ja lillelistes maalides Peale viiekümnendat hakkas maalima must-valgeid maale Nendes ta väljendas väga omanäolist repertuaari, imelikud objektid (kummalised amööbilaadsed olendid, putukad ja taimed, inimeste pead jne) Odilon Redon Teosed Kimp lilli sinises vaasis Liblikad ...
Energiavarad Energia ja loodusvarad Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, mootorite ja seadmete tööks. Seega on vaja energiat kõikjal. Energiat saame jagada taastuvaks ja taastumatuks. Loodusvarade all mõeldakse üldiselt otse loodusest võetavat (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavarad. Energialiigid Nafta ja naftasaadused Maagaas Tahked energiavarad (süsi, turvas) Veejõud Tuumaenergia Alternatiivenergia Alternatiivsed energialiigid Tuuleenergia Maa siseneenergia Bioenergia Päikeseenergia On veel mitmeid energialiike (Maa pöörlemise energia, gravitatsioonienergia, termotuumaenergia), mida hetkel olemasoleva tehnoloogia abil ei osata või liiga kõrge hinna tõttu ei ole mõtet tootmisesse võtta. Maailma energiatarbimine Hüdroenergia: 5% Tuuleenergia: umbes 1% Biomassi energia: 15% Tuumaenergia: 2% Maa siseenergia: 1% Fossiilenergia: umbes 75% Nafta on ülemaailmselt ü...
Olulised faktid Huvitavad faktid Aurumasin leiutati 1765. Esimene inimese a energiallikas oli puit Nafta on inimkonna Naftat hakati puurima 20. tähtsaim energiaallikas. sajandi keskel 72% maailma Esimene gaasil töötav naftavarudest asub OPEC- linnavalgustus süüdati i riikide maapõues. 1807 Inglismaal. Suurimad neist Lähis- Naftat toodab üle saja Idas. riigi, suurtootjaid ainult Kogu maailma kümmekond. naftaressursiks Maailma suurim hinnatakse ligikaudu naftaeksportija on Saudi- 4600 mld barrelile. Araabia ja importija Maagaas on maailmas Ameerika Ühendriigid. tähtsuselt teine Maagaasi suurimad energiaallikas. tootjad on Ameerika Kivisütt leidub enam Ühendriigid ja Venemaa. Ameerika ühendriikides. ...
Majandusharude kuuluvus majandussektoritesse. metalli-, keemia-, masina-, mäe-, ehitusmaterjalitööstus. Nende osatähtsus erinevates riikides. Energeetika ja kergetööstus) ja ehitus Hankiv majandus- Põllumajandus, kalandus, jahindus, Eesti tähtsamad põllumajandus- ja tööstusharud metsandus Põllumajanduses: Loomakasvatus (sea, piimaveise, linnu, Teenindav majandus- haridus, kaubandus, veondus, hobuse, lamba) ja taimekasvatus (rukis, kartul, loomasööt) tervishoid, riigihaldus ja muud Tööstusharud: (energeetika), metalli- ja masinatööstus, Töötlev majandus- Tööstus(Toiduainete-, puidu-, puidutööstus, kergetööstus, keemiatööstus. metalli-, keemia-, masina-, mäe-, ehitusmaterjalitööstus. Majandu...
26. TAHKED KÜTUSED Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Kivisüsi on neist ainus, millega kaubeldakse maailmaturul. Seda kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades, koksisöena metallurgias ja keemiatööstuse toorainena. Kuigi söe osatähtsus maailma energiabilansis on pidevalt vähenenud, jääb see suurte varude tõttu ilmselt veel pikaks ajaks arvestatavaks kütuseliigiks. Samas saastab söe põletamine õhku. Turvas, põlevkivi ja pruunsüsi on madala kütteväärtuse tõttu enamasti kohalikud kütused, mida ei tasu kaugele vedada. Suurim söetootja on Hiina, kelle varud võimaldaksid kaevandamist tunduvalt laiendada. Valdav osa toodangust jääb siseturule, kuid viimasel ajal on kasvanud ka eksport, eelkõige Jaapanisse, kelle enda söevarud on ammendunud. Vanimate söekaevanduspiirkondade Euroopa ja Põhja-Ameerika söekaevandamise paigutuses leidub mitmeid sarnasusi. Mõlemas piirkonnas eristub üks vana, lõppevate varudega ja kah...
Kiviõli 1 Keskkool Kätlin Palm 7b Päikeseenergia ja taastuvenergia Kiviõli 2006 Sisukord · Sissejuhatus · Mis on Päike? · Päikeseenergia · Päikeseenergia skeem · Taastuvenergia · Taastuvaenergia pilt · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Päike Päike on Kosmose ruumi täht. Päike on nagu põlev pall ta on väga kuum. Päikese ümber keerlevad planeedid. Päike on Maale lähedamal kui gaashiiglased. Kuigi on Päike planeet Maast kaugel. Päikeseenergia Päikeseenergia on taastuvenergia. Päikeseenergiat saab veel kasutada umbes viis miljardit aastat. Energia on pealmiselt lühilaineline kiirgus kosmoses. Päike toodab energiat suurel määral, aga inimesed ei saa seda veel endale päikeseenergiat suurel määral lubada kuna tehnika on kallis. Paljud inimesed kasutavad päikeseenergiat juba ammu. Taastuvenergia Taastuvenergia on energia mi...
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste instituut Loodusainete ja tehnoloogia didaktika Ulvar Kaugemaa Pliiats Referaat Juhendaja: Jaan Keerdo Tallinn 2016 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Ajalugu................................................................................................................... 3 Puit......................................................................................................................... 4 Tugevus.................................................................................................................. 4 Tänapäevane tootmine..........................
Referaat Kivisüsi, pruunsüsi ja antratsiit Koostajad : Mathias Erik Tempel Liis Viljak ( Andres) Erich Jagomägis Klass:11b Õpetaja : Helgi Muoni Tartu Kivilinna Gümnaasium 2008 Sissejuhatus Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Need moodustusid miljoneid aastaid tagasi pikaajaliste ning eriliste geoloogiliste protsesside tulemusena. Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad. Isegi turvas, mis kasvab n-ö meie silmade all, moodustub sedavõrd aeglaselt, et me ei saa seda nimetada taastuvaks maa...
,,Inimestel on kergem hoida keelel tulist sütt kui saladust." Sokrates Tuline süsi keelel kõrvetab ja teeb hirmsasti valu, kuid saladus kõrvetab veelgi ning seda keelel hoida on palju vaevanõudvam. Mõnede inimeste puhul ei püsi saladused üldse keelel ning leiavad peagi tee teiste inimeste kõrvadesse. Inimestel on kergem hoida keelel tulist sütt kui saladust, sest inimesed tahavad tähelepanu. Nad loodavad, et saladuste levitamisega saavutavad nad teatud autoriteetsuse ja kuulsuse. Nad tahavad olla esimesed, kes mingit saladuslikku informatsiooni levitavad, sest neile meeldib, kui inimesed hakkavad uurima ja küsimusi küsima. Mingi informatsiooni jagamine tõstab neid mingiks ajaks justkui teistest kõrgemale positsioonile, olles nagu inimeste ,,valgustajad". Tihti janunevad inimesed ka teiste inimeste reaktsioonide järele. Nad tunnevad mõnu, kui näevad, et nad on suutnud ...
Teemant: värvuseta; väga kõva; sulamistemperatuur3500C; ei juhi elektrit; juhib hästi soojust. Ehitus: teemantis on kõik süsinikuaatomid üksteisest võrdsel kaugusel. Süsinikuaatomid paiknevad tetraeedriliselt. Miks teemat elektrit ei juhi: sest puuduvad vabad elektronid (kõik süsiniku aatomid on seotud 4 ühekordse kovalentse sidemega) Kasutamine:kõvadust nõudvate töövahendite valmistamiseks; lihvimiseks; ehete valmistamiseks. Grafiit: hallikasmust; läbipaistmatu; katsudes tundub rasvane; väga pehme; sulamistemperatuur 3700C; juhib elektrivoolu; juhib soojust teemantist halvemini. Struktuur: on kihilise ehitusega; süsiniku aaromid –asuvad kihtides, paiknevad kihtides korrapäraste kuusnurkadena; kihtide vahel mõjuvad nõrgad molekulide vahelised jõud; grafiidis on vabad elektronid mis põhjustavad elektrijuhitavuse. Kasutamine: valmistatakase: elektroode, kontakte, metallise sulatustiigleid, pliiatsisüdamikke. Süsiniku allotroobid: allotr...
Energiamajandus Kaasaeg ja tulevik Energiamajanduse põletavamad probleemid ·Energiatarbe kiire kasv ·Kvalitatiivselt kõrgemal tasemel oleva energia vajaduse kasv ·Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus ·Traditsiooniliste energiaressursside ammendumine ·Energiajulgeolek (varustuskindlus) ·Keskkonnaprobleemid Maailma energiatarbe prognoos Maailma primaarenergia tarbe kasv 1980-2030 (miljardit tonni naftaekvivalendina) Globaalse energiatarbe rahuldamiseks kasutatavad energiaallikad Elektrienergia tootmine maailmas Süsi, nafta, gaas 10934 Hüdroenergia 2759 Tuumaenergia 2615 Geotermaalne, tuul, päike, puit, jäätmed 341 Kokku 16650 miljardit kWh Elektrienergia tootmine maailmas energiaallikate lõikes (mlrd. kWh) Hubbert'i kõver e. Peak Oil teooria Hubbert'i t...
Nafta ja keemiatööstuse seos keskkonna, majanduse ja poliitikaga NAFTA Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Naftast eraldatakse gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Keskkonda saastavaist aineist on enam levinud naftasaadused. Vette sattunud õlid ja kütused põhjustavad kalade, veeloomade ja lindude hukkumist. Õhku sattunud kütuseaurud, on mürgised ning võivad inimestel ja loomadel esile kutsuda tõsiseid tervisehäireid, haigusi ning üksikjuhtudel ka surma. Naftasaadused võivad sattuda pinnasesse ja vette transportimisel, hoidmisel, tankimisel, masinate kasutamisel ning tehnilisel hooldamisel. Reostustõrjevahendite nappus tingib reostuse jõudmise rannikule, kust selle likvideerimine on kümneid kordi kallim reostuse likvideer...
SISSEJUHATUS ENERGIAMAJANDUS. ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel kujunenud energiaallik...
Vesipiip Rauno Kaiv Steven Leis Vesipiip Vesipiip on piip veefiltriga tubaka või herbaalsete taimede manustamiseks. Ajaloost · Esimene vesipiip meisterdati enam kui 500 aastat tagasi Indias kookospähklikoorest. · Vesipiip oli karmis islamireligioonis pea ainukeseks lubatud inimlikuks nõrkuseks. · 9.-20. saj muutus vesipiip populaarseks ka Euroopas. · Saavutas erilise populaarsuse aastatel 1923-1940. · Vesipiibul on olnud väga tähtis roll isegi diplomaatilistes suhetes. · Türklased täiustasid oluliselt vesipiibu ehitust ja tehnoloogiat ning lisasid kaunistused ja graveeringud. · Spetsiaalsete tubakaseadustega määrati öra reeglid ja rituaalid mida vesipiibu tõmbamisel pidi järgima. Kultuur · Vesipiip on levinud kõigis araabiamaades. · Araabiamaades ei kutsuta iial "piibutama" võõrast inimest, keda ei usaldata või ei peeta sõbralikuks. · Araabiamaades peetkase eakamate tõmbajate seas parimaks musta, nn. "mee" tubakat. ...
PÕLLUMAJANDUS On esmasektori haru,mis tegeleb taimse ja loomse tooraine tootmisega teiste majandusharude tarbeks. Jaguneb taimekasvatuseks ja loomakasvatuseks: nt teraviljad, mugulviljad,õlikultuurid,suhkrukultuur,mõnukultuurid,söödakultuurid,kiukultuurid,köö gi- ja puuviljad. Loomakasvatus Veised piimakari,lihakari,tööloomad. Sead Lambad: villa-ja lihalambad Linnud:kanad,pardid Karusloomad:polaarrebased Muud loomad: hobused, kitsed Siidiussikasvatus Mesindus PÕLLUMAJANDUS -TOIDUAINETÖÖSTUS- TEKSTIIL-,NAHA-,JALATSI-,FARMAATSIATÖÖSTUS, ENERGIAMAJANDUS Nb! Inimene sööb selleks,et elada,mitte ei ela selleks,et süüa. Näitajad, millega iseloomustatakse riigi põllumajandust: Plm hõivatud inimeste osatähtsus Plm maa osatähtsus Plm osas SKP-s Plm toodete osa ekspordis(impordis) Plm spetsialeerumine Tootmise efektiivsus Põllumajandust mõjutavad tegurid Looduslikud tegurid: ...
SÜSINIK Süsinik on keemiline element järjenumbiga 6, süsinik on mittemetall. Süsinik on oluline element orgaanilistes ühendites ning keskel kohal orgaanilises keemias- seetõttu nimetatakse seda keemiavaldkonnas sageli ka süsinikukeemiaks. C + 6| 2) 4) Süsiniku üldine iseloomustus Süsinik asub elementide perioodilisuse tabelis teises perioodis, seega on tema elektronkate kahekihiline. Süsiniku aatominumber on 6, ümardatud suhteline aatomimass 12. Sellele vastavalt on tuumas on 12 nukleoni A=N+Z, millest neutronite arv , N=A-Z, 12-6=6 ja prootonite arv on samuti 6. Kuuest elektronist kaks paiknevad esimesel elektronkihil ja 4 teisel . Süsiniku aatomiraadius on suhteliselt väike ja elektronid asuvad kahes kihis, seepärast on väliskihi elektronid tuumaga tugevasti seotud. Süsiniku omadused Süsinik esineb looduses kahe erineva lihtainena- teemandi ja ...
Süsinik Ülevaade · Süsiniku keemiline tähis C. · Mittemetalliline keemiline element. · Asub IVA rühmas. · Süsinik võib loovutada oma elektronid kui ka võtta juurde. Keemilised omadused · Madalal temperatuuril on süsinik inerte, kõige inertsem on teemant. · Süsinik ületab keemiliste omaduste mitmekesisuselt ja ühendite arvult kõiki teisi elemente. · Hapnikuga reageerimisel (süsi 300-500 C, grafiit 600-700C) tekivad CO ja CO · Vesinikuga (grafiit 1200C) moodustavad süsivesinikud metaan CH ja etüün CH. · Halogeeniga reageerimisel (grafiit) tekivad sageli kiilühendid. · Süsi reageerib vaid fluoriga. · Grafiit reageerib vaid klooriga, broomiga ja fluoriga. Leidumine, omadused · Elusa looduse peamine koostisosa, omastatakse taimede poolt fotosünteesiprotsessis. 6CO2 + 6H2O C6H12O6 + 6O2 · Looduses leidu ehedalt (gafiit, teemant) kui ka ühenditena ...
Süsinik *mittemetalliline element *moodustab ühendites tavaliselt 4 kov. sidet *esineb mitme allotroopse teisendina e. puhta lihtainena(teemant,grafiit jne) AT erinevad üksteisest ainult aatomite paigutuse või molekulis olevate aatomite arvu, mitte elementkoostise poolest. Teemanti omadused: kõva, rasksulavus. tiheda struktuuriga. Teemanti struktuur - ei ole üldse vabu väliskihi elektrone. Sp ei juhi elektrit. Grafiidi omadused: hallikasmust, läbipaistmatu, väga rasksulav, pehme. Grafiidi struktuur - kihid üksteisega nõrgalt seotud. * võib omada oksüdatsiooniastmeid -4 kuni 4 * kõrgel temperatuuril võib käituda oksüdeerijana või redutseerijana. Süsi - ei ole süsiniku allotroopne teisend.Koosneb peeneteralisest grafiidist nin sisaldab lisandeid. Tekib orgaaniliste ainete kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta. Kivisöest saadav süsi on KOKS. Süsinikuühendid Metaan CH4 - * oa -4 *molekul on ruumiline tetraeeder * sisaldab vaid üks...
TAIM JA INIMENE 1. Taimede nimetamine a) Kui vanad on taimede nimed - sama vana kui keel (aga missugune keel kas ainult sõnaline või ka mingi muu märgiline kas nt. simpansitel on olulisemate taimede jaoks märke??) - sõltuvalt taime(liigi) tähtsusest inimesele suured ja tavalised pedajas, kõiv, hong ~10 000 vanad nimed b) Kui täpsed on põlised taimenimed - üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase ...
TAIM JA INIMENE 1. Taimede nimetamine a) Kui vanad on taimede nimed - sama vana kui keel (aga missugune keel kas ainult sõnaline või ka mingi muu märgiline kas nt. simpansitel on olulisemate taimede jaoks märke??) - sõltuvalt taime(liigi) tähtsusest inimesele b) Kui täpsed on põlised taimenimed - üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase tunnusega liigilt teisele (viirpuu nii Crataegus kui ka Rhamnus ...
ENERGIAMAJANDUS MÕISTED ENERGIAMAJANDUS- ehk energeetika, majandusharu mis tegeleb energiavarade hankimise, nendest kütuste või soojus-, ja elektrienergia tootmisega ning edastamisega tarbijale. FOSSIILNE KÜTUS- orgaanikat sisaldav ainete segu mis on tekkinud tuhandeid aastaid tagasi Maal elanud organismide jäänustest, nende mattumisel maapõue ning muundumisel suure rõhu all (nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi, turvas), energiat saab nendest kätte ainult põletamisel TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD- energiaallikad, mis ei taastu või teevad seda inimese seisukohast lõputult pika aja jooksul (fossiilsed ja tuumkütused) TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD- energiaallikad mis on kättesaadavad nii suures koguses et ned saab kasutada lakkamatult (päikesekiirgus, tuul, voolav vesi, looded, Maa sisesoojus) või mis taastuvad ökosüsteemi aineringes (biomass) TUUMAENERGIA- ehk aatomienergia, aatomituuma moodustavate elementaaro...
Energiamajandus Energiavarad Tahked kütused Energiamajandus ..tegeleb energiavarade uurimise hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale Milleks on energiat vaja? Valguse ja soojuse saamiseks Toidu valmistamiseks Mootorikütuseks Masinate tööks Inimkonna energia kasutamise struktuur ja dünaamika % Energia allikas 2000 1500 1910 2000 e Kr Lihaste jõud 70 10 0 0 Orgaanilised 25 20 16 0 jäätmed Puit 5 70 15 0 Süsi 0 0 63 28,7 Nafta 0 0 3 38,6 Hüdroenergia 0 0 3 3,7 Maagaas 0 0 0 22,1 Tuumaenergia 0 0 0 6,9 Muutused energi...
A 1. Tänapäeva energiamajanduses on kolm kõige enam kasutatavat kütust: Süsi Maagaas Nafta 2. Nimeta nafta kasutamise eeliseid ja puuduseid, suurimad nafta tootjad ja ekportijad. Kõrge kütteväärtus - reostusoht on väga suur, kuna - Üsna mitmekülgne toore vedelikuna valgub laiali. Menetlused on keerukad ja kallid( nafta töötlemine on keerukas ja kallis) - Terrorism ja santaasi oht, kui tahetakse kahjustada tootjariiki või tarbijariiki. Nafta tootjad: Saudi Araabia, Venemaa, USA, Iraan ja Hiina. Eksportijad: Saudi Araabia, Venemaa, Iraan, Araabia ja Norra. 3. Koosta tabel tuumaenergia kasutamise eeliste ja puuduste kohta Eelised Puudused Ei pasika õhku kasvuhoonegaase Tõsisem õnnetus, ohustab ümbruskonda Kütuse kulu on väike See on kallis 4. Mil...
Põlemine võib mõnikord toimuda ilma leegita, seda nimetatakse hõõgumiseks. Hõõgumisel eraldub samuti soojust, valgust ning põlemissaadusi, mille hulgas on ka süsihappegaas ja vesi. Kui süsi, turvasd või riie hõõgub, siis ta tegelikult põleb. Üks põlemise eriliikidest on plahvatus. Ülikiire põlemisprotsessi korral, nt gaasisegus ei jõua eralduv soojus hajuda ning põlemiskohas tõuseb temperatuur järsult väga kõrgele. Plahvatuse purustavat toimet põhjustavad tekkiv kõrge rõhk ning sellega kaasnev lööklaine.
Süsinik Lihtaine: valemiga C Tuleb tast alati 4 keemilist sidet. Näiteks: teemant, grafiit, süsi (antratsiit, kivisüsi, põlevkivi, puusüsi), karbüünid, fullereenid See on süsiniku allotroopia! (Sama element esieb mitme erineva lihtainena) Liitainetes: Co2 süsihappegaas Co vingugaas H2O + Co2 --- H2Co3 süsihape Ca(HCo3)2 vee karedus CaCo3 erinevad karbonaadid Näiteks: marmor, katlakivi, paekivi, kriit Kõik orgaanilsed ühendid on süsinikuühendid!!! C + O2 --- Co2 Redutseerijaks süsinik C ja Co redutseerivaid omadusi kasutatakse metallurgias metallide tootmiseks.
Stirlingmootor Tõnu Kaine AL12 Juhendaja: Tõnu Kruusmaa Stirlingmootor eelisteks on väike toksilisus, müra ja vibratsioon. Mootor on gaassoojuslik kolbmootor välise soojusvahetusega. Töötav keha (õhk, heelium, süsinik) ei saa soojust kütuse otseselt põlemisest silindris vaid selle pealejuhtimisest läbi silindri seinte. Töötav keha asub suletud süsteemis ja töö ajal ei vahetu. Energia jõuseadmes, mis töötab kaevandavatel kütustel (nafta, süsi, gaas) toimub pidev põlemisprotsess ja seetõttu on heitgaasid väiksema toksilisusega. Mõned pildid mootorist ja ka üks video: http://www.youtube.com/watch? v=nOO8Ohf2GX0
Inglismaa maavarad 1)Kivisüsi 2)Kips 3)Kaoliini 4)Maagaasi, Põhjameres 5)Naftat, Põhjameres 6)Tina, Cornwalli poolsaarel * Süsi ( taastumatu loodusvara) * Nafta ja maagaas ( taastumatu loodusvara ) Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. * kips,liiv,kruus ja lubjakivi Need on kaubanduslikud mineraalid , mida kasutatakse ehitusmaterjalide tööstustes. Neid kaevandatakse pinnastes karjäärides, kasutatades raskeid masinaid. Olulised on need põllumajanduses ja keraamikatööstuses Ludjakivist tehakse kriiiti. Kõrge kvartsi liiva kasutatakse klaasi valmistamisel. * Karoliin (Hiina savi) kasutatakse keraamikatööstuses ja ka paberitööstuses.
SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................. .....3 1 TERVISLIK TOITUMINE..................................................................................................4 2 TOITAINED......................................................................................................................... .5 2.1 Valgud................................................................................................................................... 5 2.2 Rasvad................................................................................................................................... 5 2.3 Süsivesikud........................................................................................................................... 5 2.4 Vitamiinid........
AUSTRAALIA JA QUEENSLAND Lipp ja vapp Üldandmed Kirdepoolseim osariik 1 700 000 km² 4 500 000 elanikku Lähisekvatoriaalne kliima Pealinn Brisbane Brisbane Brisbane Kultuur Korallimeri Sügavus kuni 7661m Nime on andnud maailma suurim korallriff Suur Vallrahu Korallmeri Maailma kultuuripärand Üle 450 looduskaitseala Kõrbed Vanimad vihmametsad Sood Jungle surfing Koopamaalingud Tuhandeid aastaid vana Quinkan Liivakivil Kraabitud ja värvitud Kujutab inimesi ja loomi Loomastik Väga liigirikas piirkond Küttimise oht Mitmete liikide väljasuremisoht Maavarad Vask Süsi Tsink Kuld Hõbe Nafta Maagaas Puuvill Queensland Cotton Corporatio n Pty Ltd Kasutatud materjalid Google märksõnad – que...
HAPNIKU TÄHTSUS: HINGAMINE,PÕLEMINE JA KÕDUNEMINE HINGAMINE Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga. molekulaartasandil toimuvat hingamist nimetatakse ka rakuhingamiseks. molekulaarne hapnik jõuab organismi rakkude mitokondreisse ja seejärel biokeemilistes oksüdatsiooniprotsessides vabanev CO2 (käsikäes teiste ainetega) väljutatakse organismist. Hingamine on üks vähestest kehalistest funktsioonidest, mida on võimalik teatud piirides tahtega mõjutada PÕLEMINE Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused. namasti on põlemisel tegemist sellise oksüdatsioonireaktsiooniga, milles toimub kiire ühinemine atmosfääri õhuhapnikuga. namasti on põlemisel tegemist sellise oksüdatsioonireaktsiooniga, milles toimub kiir...
SÜSÝNÝK Hanna Ulrika Eltmaa, 11B Süsinik kui keemiline element Moodustub kolme heeliumi tuuma ühinemisel Väliskihis neli elektroni Oksüdatsiooniaste saab olla vahemikus 4 kuni +4 4 keemilist sidet kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 12 ja 13 10 miljonit erinevat ühendit Taimede, loomade ja inimeste rakud Süsiniku keemilised sidemed Süsivesikud, rasvad, aminohapped Kofeiin Süsinik lihtainena Allotroopia Teemant Grafiit Fullereenid ja nanotorud tuntuim fullereen C60 Süsiniknanotoru Teemant Grafiit Väga kõva materjal · Süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm Juhib hästi soojust ...
Tüvevaheldused eesti keeles I Sõna tüvevariandid Atüvi Btüvi sõnastikuvorm 1 A-tüvi Käändsõnal ainsuse omastav Pöördsõnal kindla kõneviisi oleviku ainsuse I pööre 2 B-tüvi Käändsõnal ainsuse omastav Pöördsõnal dategevusnimi 3 Sõnastikuvorm Käändsõnal ainsuse nimetav Pöördsõnal mategevusnimi 4 Tüvevaheldused eesti keeles II Astmevaheldus Vokaalivaheldus Kujuvaheldus 5 Astmevaheldus Laadivaheldus Vältevaheldus 6 Laadivaheldus Käändsõnad jala: jalga hamba: hammast süsi: söe: sütt Pöördsõnad anda: annan õmmelda: õmblen 7 Vältevaheldus Käändsõnad laulu: l'aulu mõ'tte: mõtet Pöördsõnad sei'sta: seisan leinata: l'einan 8 Välte ebavahe...
Leelo Tungla luuleleid Leelo Tungal ,,Kodu" Mis seal siis on üks paju, üks kustumas jõgi, üks väsinud maja, üks lumiste takjate ala, üks katkine trepp ja kaugenev mets kõik... Kõik. Ilmunud luulekogus "Õitsev kuristik" ning valikkogudes "Käsi on valge ja süsi on must" (2002) ja "Täisminevik" (2007) Leelo Tungal ,,Piparkoogisüda" Vana aasta sammub vaikselt ajalukku, keerab enda kannul ajaukse lukku. Kõik jääb seljataha - kes see mullust muudaks! Kui vaid kõik, mis paha, maha jätta suudaks! Tulgu ilus aasta küünla valgusvuhus! Pipargoogiraas ta pisikeses pihus pärast jõulupuhkust meenutagu seda: piprast kui ka suhkrust tehti aasta süda! Ilmunud Leelo Tungla kogumikus "Kirjad Jõuluvanale" (2001) Leelo Tungal ,,Pimedusest Koorub Valgus" Sündida võib sädemest suure sooja algus. Pimeduse südamest koorub kirgas valgus. Need, kel osaks saanud rõõm...
Polümeer-ained mille suured molekulid koosnevad väga paljudest enamasti üksteisega seotud väikeste Molekulide jääkidest või lõikudest.nafta- majapidamisgaas,bensiin,petroleum,diislikütus,määrdeõlid,parafiin, Bituumen.-alkaanid,destillatsioon.vettõrjuvad,lahus,mare,kütus,asphalt,kreemid.süsiniku allotroopsed Teisendid-allotroopia-keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena,alotrobid-puhas lihtaine.teemant, Grafiit,grafeen,fullereenid.alotrop põlemine-CH4+2O2-2CO2,vingugaas-2CO2+O2- 2CO2,süsihappegaas- C+O2-CO2,süsihape-CO2+H2O-H2CO3,metalliga-fe2o3+co-fe+co2, saamine-metanooli-ch4+o2- ch3-oh Co2+h2-ch3-oh, Etanooli-c6h12o6-ch3-ch2-oh+co2 elutähtsad- sahhariidid(c,h,o),rasvad(glütserool rasvhape),valgud(aminohapete jääkidest)allotroobid koosnevad samast elemendist, kuid on erineva struktuuriga.süsiniku reaktsioon vesinikuga c+2H2-CH4(metaan), hõõguv süsi veega C+H2O- Co+H2 alcohol-OH karboksüülhape(R-COOH)saadakse alkoholide oksüdatsioo...
Teraviljapõld Taimed · Suvinisu · Talinisu · Oder · Suvioder · Talioder · Rukis · Kaer · Tritikale Rukis · Tatar · Hernes Putukad Domineerivad süsi-, ehmes-, kuiva- ja pisijooksikud Jooksiklased võivad Maakirp teraviljapõllul hävitada olulise osa lehetäidest Maakirp Hiidmardikas Lepatriinu Jooksik Muld Parim kerge Soostunud mineraal- ja liivsavilõimisega muld soomuldade viljakus oleneb Rukis on leplikum kergete veereiimi reguleeritusest. kuivemate muldade suhtes Saagikus sõltub sademete Talinisu eelistab raskemaid kogusest ja jaotusest muldi kasvuperioodil Suvinisu ja odra nõuded Kuivendussüsteemi puhul on mulla lõimise suhtes on lähedased soostunud mine...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
