SOTSIAALKINDLUSTUS JA TERVISHOID PORTUGAL On õigus saada samal tasemel sotsiaalkindlustushüvitist ja sotsiaaltoetust kui vastuvõtjariigi kodanikul. Need õigused on: · Haigus ja sünnitushüvitis; · Invaliidsus, vanadus ja lesehüvitis; · Peretoetus; · Hüvitised, mida makstakse tööõnnetuste puhul. Rasedusja sünnituspuhkus Puhkusel olles saab ema 100% oma sissetulekust 120 kalendripäeva jooksul, kuid 90 päeva on vaja võtta pärast sünnitust. Peretoetused Lapsetoetus igakuuline toetus, mis makstakse kuni 16aastani või 24aastani kui nooruk on registreeritud haridusasutuses. Matusetoetus ühekordne toetus. Ajutine arstiabi On õigus saada esmast arstiabi. Selleks on vaja Euroopa ravikindlustuskaarti. Suuremates linnades ja keskustes on avatud ööpäevaringsed arstiabipunktid. Vältimatu abi saamiseks tuleb pöörduda otse tervishoiukeskuse esmaabikabinetti või Riikliku Tervishoiuteenistuse haiglasse. Arsti...
Pere ja karjäär Kuidas end töö ja pere vahel jagada? • paindlik tööaeg • lapsehoidmisteenus • ranitsatoetus • peod • loengud jpm Kas pöörata rohkem tähelepanu perele või tööle? Peresõbralikud tööandjad • Töö tulemusi parandab stressikoorma vähendamine. • “Kella kahe sündroom” – psüühilise stressi tulemus. • Tööandja: – hoiab kontakti; – pakub osaajaga töötamise võimalust ja firma koolitustel osalemist. Kaugtöö ja paindliku töö võimalused • Töötamine osaliselt kodus/töökohal või kaugtöökeskustes. • Eesmärk: inimesed leiavad endale sobiva koostöövormi. • On läbiräägitavad. Kodukontor ja kodus töötamine • Riskid: – ületöötamine; – arvutivõrkude turvalisus, interneti-ühenduse kiirus ja järjepidevus. • Kaugtöökeskused, kelle juht: - reklaamib keskuse võimalusi ettevõtetele; - vastutab kohapeal tööohutuse eest ; - tagab hea tehnilise varustuse ja turvalisus...
Äriühingu nimi: [tööandja nimi] PUHKUSEAVALDUS 1. Töötaja nimi: ________________ 2. Soovitav puhkuseliik: ________________ Põhipuhkus/ Lisapuhkus/ Õppepuhkus/ Rasedus ja sünnituspuhkus/ Isapuhkus/ Lapsehoolduspuhkus / Lapsepuhkus / Tasustamata puhkus 3. Soovitav puhkuse aeg: Algus (kuupäev): _________ Lõpp (kuupäev): _________ Allkiri: _________ Kuupäev: _________ NÕUS: TÖÖTAJA VAHETU JUHT: Allkiri: _________ Kuupäev: _________ NÕUS: JUHATUSE LIIGE: Allkiri: ___________ Kuupäev: ___________
Puhkus Põhipuhkus Põhipuhkused: tavaline töötaja 28 kalendripäeva aastas TLS § 55 ; alaealine töötaja 35 kalendripäeva aastas TLS § 56; töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel saav töötaja 35 kalendripäeva aastas TLS § 57; haridus- ja teadustöötaja kuni 56 kalendripäeva aastas TLS § 58. Põhipuhkus (2) Põhipuhkust antakse töötatud aja eest, mille hulka arvestatakse ka: ajutise töövõimetuse aeg; puhkuse, v.a lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg; aeg, mil töötajal oli seaduse alusel õigus tööst keelduda TLS § 19 punktis 3 nimetatud juhul (ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid); muu aeg, milles pooled on kokku leppinud. Põhipuhkus (3) Puhkus tuleb ära puhata kalendriaasta jooksul ning põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Põhipuhkuse nõ...
Puhkeaja õiguslik korraldus Kodutöö õppeaines MS.0119 Õigusõpetus Töö- ja puhkeaeg Kui pole kokkulepitud teisiti, siis: •8 tundi päevas (max 13 tundi) •40 tundi nädalas (max 52 tundi) Öötöö: •22:00 kuni 06:00 Puhkus Kui pole kokkulepitud teisiti, siis: •28 kalendripäeva aastas •Puhkuse katkestamine: nii töötaja kui ka tööandja õigus •Puhkusetasu: makstakse enne puhkust (kui pole kokkulepitud teisti) Õppepuhkus Koolitustel osalemiseks: •20 kalendripäeva keskmise tasuga •10 kalendripäeva tasustamata Koolituse lõpetamiseks: •15 kaledripäeva min. tasuga Lapsevanemad ja rasedad • Rasedus- ja sünnituspuhkus 140 kalendripäeva • Isapuhkus 10 tööpäeva • Lapsendaja puhkus 70 kalendripäeva • Lapsehoolduspuhkus, kuni lapse 3. eluaastani • Lapsepuhkus 3-6 tööpäeva Lapsevanemad ja rasedad • Vaba aeg sünnituseelseks läbivaatuseks • Lisavaheajad lapse toitmiseks 30min iga 3 tunni järel • Õigus nõuda põ...
Koondamine Koondamine ehk teisisõnu töölepingu erakorraline üles ütlemine, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub töömaht väiksemaks või kui töö korraltatakse ümber või muul töö lõppemise juhul. Koondamise aluseks võib olla töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel või raugemise tõttu(kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu). Tööandja kohus on pakkuda töötajale teist tööd juhul kui tööandja ei ütle töölepingut üles pankrotistumise või raugemise tõttu. Kui tööandja on otsustanud, et töötaja täiendusõppe ei põhjusta suuri kulutisi võib töötaja jääda edasi sellese ettevõtesse tööle. Samuti võib tööandja hoopiski muuta töötaja töötingimusi. Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu, on tööan...
Euroopa Liidu töökeskkonna alased direktiivid 1.1 Direktiivi eesmärk on kehtestada meetmed, et soodustada töötajate töötervishoiu ja ohutuse parandamist. Tööandja kohustused on riskide vältimine, riskide tõrjumine nende tekkefaasis. Vastav Eesti Vabariigi õigusakt on Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. 1.2.01 Direktiiv sätestab miinimumnõuded töökoha ohutuse ja tervishoiu kohta. Tööandja kõige suurem kohustus on muuta töökoht nendele nõuetele vastavaks. Peab tagama, et iga töötaja jaoks on evakuatsiooni tee kogu aeg vaba. Tagada kinniste ruumide piisava õhutamise. Kõigi ruumide temperatuurid peavad olema normi piires. Tagama igale töötajale maksimaalselt loomulikku valgust, sest kunstlik valgus pole silmadele kasulik. Ma arvan, et see on täiesti normaalne ja iseenesestmõistetav, et meestele ja naistele tuleb võimaldada eraldi dusiruumid ning et tulekustuti on kõigile kättesaadav. Vastavad Eesti Vabariigi õigu...
Lastevanemate puhkused Koostas: Martin Aulik Lastevanematele on antud suuremad õigused saada põhipuhkust neile sobival ajal. Töötaja soovitud ajal on tööandja kohustatud andma puhkust naisele vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust, mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal, samuti vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last ja vanemale, kes kasvatab 7-10-aastast last, lapse koolivaheajal. Täiendav soodustus on naistele tagatud ka töösuhte alguses. Sõltumata töötatud ajast, on esimesel tööaastal naisel enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust õigus saada puhkust täies ulatuses. Vanemapuhkused: Lastevanematele on tagatud aeg, mida saab veeta koos lapse ja ülejäänud perega.Rahulolu tagamiseks nii kodus kui tööl on vanematele seadusest t...
Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töösuhteid, need aga ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; d) tagama tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitud töölepingu alusel. kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; e) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks TLS töötaja tööandja alluvus suhe tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse; f) tagama ATS - teenistuja (ametnik) riik alluvus suhe. töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; g) Vangistus seadus kinnipeetav riik alluvus suhe. VÕS tutvustama töötajale tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu käsundusleping: käsundisaaja käsundiandja; töövõtuleping: nõudeid; h) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töövõtja ...
Puhkuse mõiste Puhkus tähendab töölepingu peatumist käesoleva seadusega ettenähtud korras ja tingimustel. Puhkuse liigid Puhkuse liigid on: · põhipuhkus, sealhulgas pikendatud puhkus · lisapuhkus Milline periood on puhkuse andmise aluseks? Põhi- ja lisapuhkust, samuti täiendavat lapsepuhkust antakse tööaasta eest. Tööaasta on aeg, mis algab selle tööandja juures tööle asumise päevast ja kestab järgmise aasta sama päevani. Kui selles ajavahemikus on perioode, mida tööaasta hulka ei arvata, lükkub tööaasta lõpp vastava arvu tööpäevade võrra edasi. Tööaastast lühema aja eest antakse puhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Põhipuhkuse kestuse üldnorm Põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva Kas töötajal on õigus puhkusest loobuda? Tööandjal ei ole õigust jätta puhkust andmata ja töötajal ei ole õigust puhkusest loobuda. Kas lisapuhkus liidetakse põhipuhkusega või antakse sellest eraldi? Lisapuhkus liidetakse põhipuhkusele ja...
Kristel Keskküla MT1-10 Lastevanemate puhkused, nende võimaldamise kord Lapsevanemate puhkused Lastevanematele on antud suuremad õigused saada puhkust just neile kõige sobivamal ajal. Puhkuse pikkus sõltub laste arvust ja vanusest. Õigus puhkusele on kas lapse emal või isal või eeskostjal või iskul, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping. Emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada tasustatud laspepuhkust : kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last.Kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps.Puudega lapse emal või isal on õigus saada lapsepuhkusele lisaks üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel. Lapse kolmeaastaseks, 14-aastasek...
ÕIGUSTEADUS ÖÖTÖÖ ja RIIGIPÜHAD Öötöö- ajavahemik kell 22:00-06:00 Hüvitatakse 1,25-kordses töötasus RIIGIPÜHAL töötamise eest hüvitatakse 2-kordses tasus PUHKEAEG IGAPÄEVANE PUHKEAEG- kahe tööpäeva vahel vähemalt 11 tundi TÖÖPÄEVASISENE PUHKEAEG- vähemalt 30 minutit IGANÄDALANE PUHKEAEG- vähemalt 48 järjestikust tundi TÖÖTAMINE ENNE RIIGIPÜHI Uusaastale Eesti Vabariigi aastapäevale Võidupühale Jõululaupäevale Eelnevalt tööpäeva lühendatakse 3 tunni võrra VAHETULT eelnevat tööpäeva!!!! PUHKUSED Tööpuhkus e. Põhipuhkus Vanemapuhkus Palgata puhkus Kollektiivpuhkus Õppepuhkus PUHKUSE ANDMISE JA KASUTAMISE PÕHIMÕTTED 1. Puhkust antakse kalendriaasta eest 2. Puhkust antakse kalendripäevades 3. Puhkuse andmine ja kasutamine on kohustuslik 4. Puhkust antakse üldjuhul katkestamatult...
1. Puhkeaeg on aeg, mis pole tööaeg 2. 13-14 a nooruki tööajanorm on 20h nädalas, 15a 30h, 16-17 35h nädalas 3. Kooliõp tööajanorm on 7 h päevas 4. Õhtune aeg- 18.00-22-00 (10%), öine aeg 22.00-06-00, (20%) 5. Ületunnitöö lisatasu 50% tunnipalga märast. Puhkep 50% 6. Tunnipalga alammääraks on 27kr, kuup alamm- 4350 7. Pühad ja riiklikud tähtpäevad- lisatasu 2 x 8. Öötööle pole lubatud rakendada 14a tüdrukuid 9. Puhkepäeval on lubatud tööle rakendada mehi ja naisi nende nõusolekul 10. Võidupühale eelnevat tp lühendatakse 3h võrra, Uus Aasta, EV aastapäev, jõululaup (töö ja puhkeaja seadus) 11. Jaanipäevale eelnevat tp lühendatakse 0h võrra 12. Töövahetuse vaheline katkematu puhkeaja kestus peaks olema vähemalt 11h 13. Vaheaeg lapse toitmiseks arvatakse tööaja hulka 14. Pedagoogi põhipuhkus on 35-56 kp 15. 0,5 koormusega töötaja põhipuhkus 28kp 16. 0,5 koormusega alaealise põhipuhkus 35kp 17. Klassikaline rasedus ja sünnituspuhkus 140...
Tööõigus §- paragrahv (1)- lõik 1)- punkt Puhkeseadus §1 (1) Seaduse reguleerimise ala Käesolev seadus sättestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistajate puhkuse korralduse alused ja kestvuse. §2 Puhkusemõiste liik (1) Puhkus tähendab töölepingu või teenistussuhte peatumist käesoleva seadusega ettenähtud korras ja tingimustel. (2) Puhkuse liigid: 1) Põhipuhkus 2) Lisapuhkus 3) Vanema puhkus 4) Palgata puhkus §3 Puhkuse andmine tööaasta eest Tööaastaks loetakse tööandja juures tööleasumise päevast ja kestvust järgmise aasta sama päevani. § Puhkust takistavad asjaolud 1) Töötaja ajutine töövõimetus 2) Rasedus- ja sünnitus puhkusel viibimine 3) Riigi või kohaliku omavalitsusorgani poolt pandud ülessannete täitm...
Elukestevõpe Monika Kukk, Kajar Kadajas, Ken Kaasik ja Marianna Jegers Õ11 Õppimine Kõrgkoolis Mis on elukestevõpe? • Elukestev õpe ehk pidevõpe. • Elukestevõpe kui keskkond • Elukestvaõppe vajalikus • Elukestvaõppe mõiste Iseloomustavad tunnused • konstruktiivsus(lahendust võimaldav)-aktiivne protsess • kumulatiivsus(kuhjunud)- toetub olemasolevatele teadmistele ja struktuuridele • kooperatiivsus(kire, vahetu, otsene)- sotsiaalne iseloom ja juhib suhtlemine • enesejuhitavus-sisaldab õppimise kavandamist, õpiprotsessi juhtimist ja selle reflekteerimist ehk tagasi peegeldamist(selle mõistmist) • eesmärgistatus- õppimist kergendab teadlikult püstitatud eesmärk. • kontekstuaalsus ehk õppimine on edukam kui ta on seotud milegi ümbritsevaga või igapäeva eluga. Õppimine täiskasvanuna • Eelkõige mis on täiskasvanulikkus!? • Bioloogiline küpsus • Juriidiline küpsus • Psüholoogiline küpsus • Sotsiaa...
Lastevanemate puhkused, nende võimaldamise kord Puhkused (lapsevanematele) Lastevanematele on antud suuremad õigused saada põhipuhkust neile sobival ajal. Töötaja soovitud ajal on tööandja kohustatud andma puhkust naisele vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust, mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal, samuti vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last ja vanemale, kes kasvatab 7-10- aastast last, lapse koolivaheajal. Vanemapuhkused Lastevanematele on tagatud aeg, mida saab veeta koos lapse ja ülejäänud perega. Alates sünnist vajab laps lähedaste inimeste abi ja toetust. Rahulolu tagamiseks nii kodus kui tööl on vanematele seadusest tulenevalt ette nähtud täiendavad puhkused. Rasedus- ja sünnituspuhkus Naisele on sünnituslehe alusel õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva. Mitmikute sünni või tüsistusega ...
Selles referaadis räägin ma Kreekast Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Riik: Kreeka Vabariik (kreeka k.: Elliniki Dimokratia) Pindala: 131 940 km² (130 800 km² maismaa ja 1140 km² meri) Rahvaarv: 10 722 816 (2008) Rahvastiku tihedus: 81 inimest/ km² Riigikeel: kreeka keel Religioon: Kreeka õigeusk Riigikord: parlamentaarne vabariik Riigipea: president Karolos Papoulias Valitsusjuht: peaminister Costas Karamanlis Pealinn: Ateena (elanikkond 3,8 miljonit, koos eeslinnade ja Piraeus'ga ligi 5 miljonit) Rahaühik: euro; 1 EUR = 15,6466 EEK Maavaradest leidub Kreekas m...
Riigi tunnused Avalik võim Territoorium Rahvas Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu (Kiris jt. 2012: 10). Riigivõimu tunnused: Ainuõigus kehtestada seadusi Ainuõigus koguda makse Ainuõigus kasutada vägivalda Otsused on kohustuslikud Omab õigust ja kohustust korraldada riigi igapäevaelu ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises Riigivõimul on selge võimuasutuste hierarhia Kodakondsus näitab isiku suhet riigiga. Võimude lahususe printsiip - Vältimaks korruptsiooni. (Seadusandlik, täitevvõim, kohtuvõim) Horisontaalne - Seadusandlik võim - Täidesaatev võim - Kohtuvõim maakohus e haldususkohus, ringkonnakohus, riigikohus (tartu) Märt Rask. Vertikaalne Parlamentaalne võim parlamendi ülemuslikkus, presidendil esindusfunktsioon. Riigikoguvalimised 2011, uu...
Teemad Füüsilise isiku tulu maksustamine Erisoodustus. Töölähetuse ja isikliku sõiduauto kulude arvestus Kingitused, annetused, vastuvõtukuluddividendid Töötasu maksustamine. TSD Haigushüvitis. Sotsiaalmaks. TSD TKM Pension Kaibemaks Millised maksud tuleb maksta töötasult? Kui ettevõttes on töölepinguga töötav töötaja, siis tema töötasult tuleb maksta riigile kõik palgamaksud – sotsiaalmaks, füüsilise isiku tulumaks, lisaks töötuskindlustusmakse ja pensionikindlustusmakse Näide Töötaja Kati töötasu töölepingu järgi on 1000 eurot. Töölepingusse märgitakse tavaliselt brutosumma, mis tähendab, et ettevõtjal tuleb juurde maksta sotsiaalmaksud, aga töötaja saab kätte tulumaksu (ja töötus- ja pensionikindlustusmakse) võrra väiksema summa (netosumma). Brutosummalt arvestame tööandja poolt lisaks makstavad maksud ; 1) sotsiaalmaksu 1 000* 33% = 330 eurot, 2) tööandja töötuskindlustusmakse 1 000*1% = 10 eurot Brutosummalt tule...
Töölähetuse mõiste ja hüvitiste maksmise kord Töölähetus ehk komandeering tähendab seda, et töötaja saadetakse tööd tegema väljapoole töölepingus määratud asukohta. Töötaja töölähetusest keelduda ei saa. Juhul kui sul on kodus alla 3a laps peab tööandja küsima lapsevanemlt nõusolekut töölähetusele saatmiseks. Töölähetus võib järjest kesta maksimaalselt 30 päeva. Kui tööandja soovib töölähetusele saata alaealist töötajat peab ta selleks alaealise seaduslikult esindajalt luba küsima. Töölähetusega seotud kõik kulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel. Töölähetuse hüvitised: 1. Sõidukulude kompenseerimine 2. Ööbimise hüvitamine 3. Reisikindlustus, viisa vormistamine ja pagasi vedu Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust, sh: töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulud. Töötajal on õigus lähetusest keeldu...
Lastevanemate puhkused, nende võimaldamise kord Lastevanematele on antud suuremad õigused saada põhipuhkust neile sobival ajal. Töötaja soovitud ajal on tööandja kohustatud andma puhkust naisele vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust, mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal, samuti vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last ja vanemale, kes kasvatab 7-10-aastast last, lapse koolivaheajal. Täiendav soodustus on naistele tagatud ka töösuhte alguses. Sõltumata töötatud ajast, on esimesel tööaastal naisel enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust õigus saada puhkust täies ulatuses. Vanemapuhkused Lastevanematele on tagatud aeg, mida saab veeta koos lapse ja ülejäänud perega. Alates sünnist vajab laps lähedaste inimeste abi ja toetust. Rahulolu ...
Tallinna Transpordikool NIMI RÜHM Tööseadusandluse alused Referaat Juhendaja: NIMI 2013 1. SISSEJUHATUS Eestis on käesoleval ajal jõus mitmed seaduseid ja lepinguid. Üheks neist on töölepingu seadus, mis seab tööandjale ja töövõtjale erinevaid kohustusi, mida mõlemad osapooles peavad jälgima. Antud lepinguid ja seaduseid mõjutavad erinevad seaduse paragraafid, mis muutuvad pidevalt vastavalt riigi vajadustele. Üheks tähtsaimaks lepinguks peatakse töölepingut, mis seadistab kogu riigi töötamise põhimõtted, alates tööle minekust, palgast ja tähtaegadest, kuni töölt lahkumiseni või töölepingu tühistamiseni. Sellegipoolest eelmainitud seadus annab samuti ka märku riigi probleemidest ning millised võivad olla selliste probleemide tekitamise tagajärjed. Kuigi Eesti riigis käib suur osa inimestest tööl, ei tea paljud lepingutest ja seaduste...
Lastevanemate puhkused, nende võimaldamise kord Puhkused (lapsevanematele) Lastevanematele on antud suuremad õigused saada põhipuhkust neile sobival ajal. Töötaja soovitud ajal on tööandja kohustatud andma puhkust naisele vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust, mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal, samuti vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last ja vanemale, kes kasvatab 7-10-aastast last, lapse koolivaheajal. Täiendav soodustus on naistele tagatud ka töösuhte alguses. Sõltumata töötatud ajast, on esimesel tööaastal naisel enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust õigus saada puhkust täies ulatuses. Vanemapuhkused Lastevanematele on tagatud aeg, mida saab veeta koos lapse ja ülejäänud perega. Alates sünnist vajab laps lähedaste inimeste abi ja toetust. Rahulolu tagamiseks nii kodus kui tööl on vanemate...
1. Tööõiguse printsiibid 1.Õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. 2.Töötingimused on riigi kaitse all. 3.Riik reguleerib õiguslikult töösuhteid niivõrd ,kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks sotsiaalse partnerluse alusel ja töötajate kui majandulikult nõrgema poole huvide kaitseks 4. Töötajate ja tööandjate organiseerumisvabadus 5.Töösuhete stabiilsuse põhimõte. 6. Tööst mittetulenevate seadusevastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus. 7. Õigustöötasule vastavalt töö tulemuslikkusele,lahtudes kokkulepitud palgatingimustest. 8 Õigus puhukusele. Igal töötajal on õigus puhkusele(töövabale ajale) 9.Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamise põhimõte. 2. Töölepingu mõiste ja sisu Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsundusl...
Tööõigus, töölepingu seadus Tööleping on võimalik sõlmida isikuga, kes on vähemalt 7 aastat vana. Vanuses 7-14 noore tööle vormistamisel on vaja vanema või seadusliku hooldaja ja tööinspektori nõusolekut. Alaealise tööle palkamiseks on vajalik lapsevanema nõusolek. Töölepingut võib sõlmida suuliselt, juhul kui töösuhe on lühike(maks 2 nädalat). Lepingus peavad olema osapoolte andmed: töötaja andmetest vajalikud isikuandmed, elukoht, kontaktandmed. Tööandja puhul samuti asukoht ja registrikood. TÖÖLEPING garanteerib töötajale puhkuse, haiguslehed jne. Tööettevõttelepingu või töövõtulepingu puhul on tegemist konkreetse tellimuse täitmisega, need on võlaõiguslepingud. Tööettevõtulepingut iseloomustab see, et töö tehakse ära oma vahenditega. Tasu makstakse siis, kui töö on valmis (töövõtulepingu puhul). Samalaadne töövõtulepinguga on käsundusleping. Töölepingus peab olema ametinimetus, tööülesannete kirjeldus...
Õigusteadus Puhkuse ajal ei pea inimene tegema tööd. Tööpuhkused: need, mis inimene saab igal aastal. ( igaaastane korraline puhkus, ette nähtud tehtud töö eest igal aastal, pikem periood) Vanemapuhkused/lapsepuhkused. Töötamine ja õppimine korraga õppepuhkused. Reguleeritud eraldi seaduses. Ka kollektiivpuhkused. Palgata puhkus töötaja enda vajadus, läheb tööandja jutule. Haridus- ja teadstöötajad puhkus kestab 52 kalendri tööpäeva. Ametnikel ja alaealistel on ettenähtud 35 kalendritööpäeva. Oma asutus võib eeskirjades olla puhkus pikendatud. Puhkuse andmisel ja kasutamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: · Puhkust antakse kalendri aasta kohta · Puhkust antakse kalendripäevades v.a riiklikud pühad ei lähe arvesse. Need lisatakse puhkusele juurde lisaks. · Puhkuse andmine ja kasutamine on kohustuslik. Kellel jääb puhkus kasutamata, siis puhkusen...
Sotsiaalpoliitika lk 156-176 + konspekt 1)Kuidas oleks võimalik hõivatute osakaalu Eesti tööjõuturul tõsta? Millised probleemid ühe või teise võimalusega kaasenvad? Soodustada töökohtade loomist ja ettevõtlust. Töökohtade loomiseks peaks olema ka vajadust. (Reisisaatjate näide) 2)Mille poolest erineb heitunu töötust? Heitunud on need, kes väga pikaajalise tööotsimise käigus pole suutnud tööd leida ja selle tulemusena on kaotanud lootuse. 3)Mis põhjustab tööpuudust? Kuidas oleks võimalik vähendada struktuurset tööpuudust? Hariduse puudumine põhjustab kindlasti, teatud piirkondades on raskusi töö leidmisega. Kui töötaja kvalifikatsioon ei vasta töökoha nõudmistele(struktuurne tööpuudus). Selleks, et seda vähendada, peaks prognoosima, milliseid teadmisi ja oskusi vaja läheb, koolisüsteem peab võimaldama hiljem ümber- ja täiendõpet. Transpordi ja infrastruktuuri parandamine. Tsükliline tööpuudus on tingitud majandus...
Konkurentsiseadus Ettevõtja - äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. Kaubaturg - hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa. Vertikaalne - ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise erinevatel tasanditel. Horisontaalne - ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise samal tasandil konkurentidena. Erand on ettevõtja taotlusel Konkurentsiameti peadirektori...
Omandi sarnaseks piiratud asjaoluks on hoonestusõigus mis annab isikule, kelle kasuks see on seatud võõrandatava ja pärandatava tähtajalise õiguse omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Omaniku poolt vaadatuna on hoonestusõigus maatükki koormavaks piiratud asjaõiguseks. Hoonestusõigus on vajalik neile, kellel on püstitatud ehitus või soovivad seda püstitada võõrale maale. Hoonestusõigus on ka ainsaks võimaluseks juhul, kui tahetakse, et maa ja sellega püsivalt ehitatud ehitised oleksid erinevate isikute omandis. Hoonestusõigus võib seada kindlaks tähtajaks, kuid mitte rohkemaks kui 99 aastaks. Piiratud asjaõigused tekivad reeglina selliselt, et asja omanik loovutab teatud osa talle endale asja suhtes kehtivatest õigustest ajutiselt teisele isikule. Seega eeldab piiratud asjaõiguse tekkimine enamasti asja omaniku ja piiratud asjaomaniku ja piiratud asjaõiguse omandaja vahelist kokkulepet asja koormamise kohta. Koormatud a...
Demograafiline üleminek Koostaja: Ülle Liiber Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ http://mitchieville.com/category/descending-families/ Miks maailma rahvaarv kiiresti kasvab? • Maailma rahvastiku kasvutempo on langenud 2,1%-lt 1960. aastal 1,2%-le 2010 aastal. • Siiski jätkub rahvaarvu kiire kasv, peamiselt arengumaade arvel. miljardit Arengumaade rahvastik Arenenud riikide rahvastik • Et mõista, miks maailma rahvastik nii kiiresti kasvab on vaja selgitada, kuidas toimub demograafiline üleminek. United Nations Population Division, World Population Pr...
Töötasu arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Töötasu arvestuse regulatsioon 3 Dokumentatsioon 4 Töötasu arvestamine 5 Deklareerimine 6 Puhkuse arvestuse üldine korraldus 7 Puhkusetasu arvestus 8 Finantsarvestuses puhkusetasu kajastamine 9 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·tead palga maksmise korda; ·tead palgast tehtavaid kinnipidamisi; ·tead palga arvestamisel kasutatavaid algdokumente; ·oskad arvestada bruto töötasust netotöötasu; ·oskad koostada töötasu arvestusega seotud lausendeid; ·tead puhkuse erinevaid liike; ·oskad arvestada puhkusetasu; ·tead, mis on puhkusekohustis ja kuidas seda arvestatakse; ·oskad koostada puhkusetasu ja puhkusekohustise arvestamise lausendeid; ·oskad koostada deklaratsiooni STD. 2 Töötasu arvestuse regulatsioon Töötasuga seotud mõisted ja arvestuspõhimõtted on sätestatud Töölepingu seadusega. Töölepingu seadus Vastu võetud 17.12.2008 ...
Tööõiguse aines kordamisküsimused 1. Tööõiguse printsiibid 1.Õigus vabalt valida tegevusala ,elukutset ja töökohta. 2.Töötingimused on riigi kaitse all. 3.Riik reguleerib õiguslikult töösuhteid niivõrd ,kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks sotsiaalse partnerluse alusel ja töötajate kui majandulikult nõrgema poole huvide kaitseks 4. Töötajate ja tööandjate organiseerumisvabadus 5.Töösuhete stabiilsuse põhimõte. 6. Tööst mittetulenevate seadusevastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus. 7. Õigustöötasule vastavalt töö tulemuslikkusele,lahtudes kokkulepitud palgatingimustest. 8 Õigus puhukusele. Igal töötajal on õigus puhkusele(töövabale ajale) 9.Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamise põhimõte. 2. Töölepingu mõiste ja sisu Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest ...
TÖÖÕIGUS Kaitstud paindlikkus Eesmärk üheaegselt suurendada tööturu ja töösuhete paindlikkust sissetulekute- ja tööhõiveturvalisusega, eriti madalama konkurentsivõimega isiku jaoks. Klassikaliselt koosmõjus: paindlik tööõigus, kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid, aktiivsed tööturumeetmed. Seda toetavad elukestev õpe ja sotsiaaldialoog. Tööõiguse koht õigussüsteemis Avalik õigus vs eraõigus, suurem osakaal töötaja ja tööandja vahelistel kokkulepetel, TsÜS, VÕS. Töölepingu seaduse normid on erinormid. Üldnormi rakendatakse siis, kui puudub vastav erinorm või kui seadus näeb ette valikuvabaduse eri- ja üldnormi vahel. Tööleping (TLS §1): füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu kohta sätestatu...
1. Töölepingu mõiste Töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning ta saab selle eest palka. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. 2. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused Töölepingu pooldeks on töötaja ja tööandja. Kohustused. Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. Töötaja peab tegema kokkulepitud tööd, täitma tööandja korraldusi ja pidama kinni kokkulepitud tööajast. Töötajal on: ...
TÖÖLEPING Töölepingu seaduse muutmise põhjused • Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. • Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. Sotsiaalpoliitilised muudatused Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestva õppesüsteem Tõõigus- erinevad definitsioonid Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus. Inge-Maret Orgo. Merle Muda. Gaabriel Tavits. Thea Treier. Tallinn, 2005. lk.21 Tööõigust võib jagad...
TÖÖÕIGUS Mall Gramberg Kutsekoolide õpetajate koolitus Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus 21.02.2008 Tööõiguse olemus Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides. Tööõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Kollektiivne ja individuaalne tööõigus. Ajalooliselt on kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Mall Gramberg Töösuhteid reguleerivad õigusaktid Tsiviilseadustiku üldosa seadus 2002 Võlaõigusseadus 2001 Töölepingu seadus 1992 Palgaseadus 1994 Töö ja puhkeaja seadus 2001 Puhkuseseadus 2001 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 1999 Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus 1993 Kollektiivlepingu seadus 1993 Usaldusisiku seadus 2007 Kollektiivse töötüli lahendamise seadus 1993 Individuaalse töövaidluse lahendamise...
I TÖÖSUHE JA SELLE ÕIGUSLIK REGULEERIMINE Töö tegemine on ühiskonna liikme sihipärane tegevus püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Töö tegemine on enamikule vajalik elatusvahendite hankimiseks. Kui ühiskonna liikmel on tööriistad, materjal, vahendid, siis võib ta ise oma tööd korraldada ning töötulemus kuulub talle. Tal ei teki töösuhteid teiste ühiskonna liikmetega, vaid kujunevad mitmesugused tsiviilõiguslikud suhted. Kuid enamikel juhtudel tööd tegev isik peab müüma oma tööjõudu kas teisele füüsilisele isikule v juriidilisele isikule. See isik, kes saab tööjõu kasutamiseks, peab organiseerima ka kogu töötegemise protsessi ning töötulemus kuulub talle. Tekivad tööalased suhted töötegija ja tööandja vahel. Olenevalt töö iseärasustest võib riik kehtestada töösuhetesse astumiseks erinevad viisid: 1) tööleping kahepoolne kokkulepe, mille alusel üks pool TÖÖTAJA (T) - teeb teisele isikule tööandjale (TA) tööd -...
Units 12-18 1. system of pandects pandektiline süsteem 2. general provisions üldosa 3. law of property asjaõigus 4. family law perekonnaõigus 5. law of sucession pärimisõigus 6. law of obligations võlaõigus 7. General Part of the Civil Code Act TsÜS 8. Law of Property Act AÕS 9. Family Law Act perekonnaseadus 10. Law of Succession Act PäRS 11. Law of Obligations Act VÕS 12. persons and transactions isikud ja tehingud 13. natural persons 14. legal persons 15. passive legal capacity õigusvõime 16. active legal capacity (an ability to independently asume civil rights and incur civil obligations) teovõime 17. live birth elussünd 18. bequeath property pärandama 19. mental state vaimne seisund 20. restricted active legal capacity piiratud teovõime 21. mental illness vaimehaigus 22. mental disability nõdrameelsus 23. mental disorder psüühiline häire (sickness ...
Tööõiguse kordamine 1. Töölepingu mõiste e tunnused. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik(töötaja) teisele isikule(tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. TL loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldata üksnes tasu eest. 2. Töölepingu sõlmimine TLS Peatükk 2, § 4. Töölepingu sõlmimise erisus (1) Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta satestatut. VÕS Peatükk 2, 1. Jagu § 9. Lepingu sõlmimine (1) Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel...
TÖ KT TEEMAD ÕPPEMATERJALIDEGA Seadustest need pm-d, millele on loenguslaidides viidatud. PTS - Pühade ja tähtpäevade seadus. Vastu võetud 27. jaanuaril 1998 http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Valjaanded/toolepingu_seaduse_selgitused.pdf Seletuskiri http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems2&emshelp=true&eid=353198&u=20120902152153 TTOS - Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Vastu võetud 16. juunil 1999 TäKS - Täiskasvanute koolituse seadus. Vastu võetud 18. veebruaril 2015 TäKSE seletuskiri https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d8feef3b-a519-480f-9585- 7c24850d9030/Täiskasvanute%20koolituse%20seadus I Töö- ja puhkeaeg 1. Tööaja mõiste ning kestus. Täistööaeg. Lühendatud täistööaeg. Osaline tööaeg. Tööaja arvestamise viisid. Tööaja summeritud arvestuse kasutamine Tööajaks on aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid, ning sum...
TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud - tööandja kindlustab töötajale teatud töötingimused ja maksab töövahendite eest - tööandjal lasub töö tegemisega kaasnev risk, töötaja vastutus on piiratud - tulu ja kasum lähevad tööandjale ja tö...
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED Kersti Liiva 1. Töölepingu mõiste? Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 2. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused? Töölepingu pooled on töötaja ja tööandja. Töötaja võib olla füüsiline isik ja tööandja nii füüsiline kui juriidiline isik. Töötaja on tavaliselt vähemalt 18-aastane isik, kuid seadus sätestab ka alla 18-aastase isiku tööle võtmise eritingimused. TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Töötajal on tööandja ees mitmeid kohustusi: Teeb kokkulepitud tööd kokkulepitud mahus, ajal ja kohas. Osaleb koolitustel, teeb koostööd teiste töötajatega, teatab tööandjale töötakistusest, hoidub tegudest, mis ...
TALLINNA ÜLIKOOL XXX INSTITUUT Referaat TÖÖÕIGUS Õiguse alused TALLINN 2012 SISSEJUHATUS Tööjõud on sageli ettevõtte kõige kulukam, ettearvamatum ning haavatavam vara, sellel lihtsal põhjusel, et selle moodustavad inimesed. Just sellepärast on moodustatud organisatsioonid, mis kaitseks inimeste tööõigusi. Tööõigus on õigusaktide kogum, milles määratletakse töötajate ja tööandjate õigused ja kohustused töökohal. Ühenduse tasandil hõlmab tööõigus kahte peamist valdkonda: esiteks töötingimused, sealhulgas tööaeg, osaline tööaeg, tähtajaline töö ning töötajate lähetamine ning teiseks töötajate teavitamine ja nõustamine, sealhulgas kollektiivsete koondamiste ja ettevõtete ülevõtmise korral. Järgnevas referaadis anname ülevaate töötaja ja tööandja õigustest ning kohustustest, töölepingu erinevatest külgedest, ettevõtte üleminekust, töö- ja puhkeaja korraldusest, tööaja tasustamisest ja tervishoiust töökohas. VAST...
TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud - tööandja kindlustab töötajale teatud töötingimused ja maksab töövahendite eest - tööandjal lasub töö tegemisega kaasnev risk, töötaja vastutus on piiratud - tulu ja kasum lähevad tööandjale ja tö...
I RAAMATUPIDAMISE ALUSED 1. RAAMATUPIDAMISE SEADUSES KASUTATAVAD MÕISTED Raamatupidamise seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe kajastavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ). Nendes sätestatakse konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete ja informatsiooni avalikustamise osas. Raamatupidamise seaduses kajastatakse mõisteid järgmiselt: VARA – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) – raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majandusl...
RT I avaldab riigikogu, parlamendi , presidendi õigusaktid. RT II avaldab välislepingud. Need välislepingud mida eesti on rafitseerinud. RT III avaldab riigikohtulahendeid. RT L mis avaldab seadusest madalamaid õigusakte. Õhtumaise ehk lääne õigusemõistmise kindlad määrad: 1. Normid ehk kindlad ettekirjutused käitumiseks 2. Normide autoriitne allikas 3. Normide kajastumine inimeste käitumises 4. Norme tagavad organid. 5. Tihe seos kõigi eelnevate osade vahel Õigus on käitumisreeglite või normide kogum, mis on kehtestatud või sanksonineeritud riigi poolt ja mile täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Eristatakse õigust objektiivses ja subjektiivses vormis see tähendab kehtivat õigusnormide kogumit ja õigust subjektiivses mõttes õigussubjektile objektiivsest õigustest tulenevat ja kuuluvat õigust. Riigi ja õiguse tekkimine ja riigi mõiste ja õiguse mõiste. Ürgkonna kogukonnas oli võimu teostus suhteliselt ...
I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) idee mõju töösuhete reguleerimisele TLS par 1 sätestab TL mõiste, mille kohaselt TL alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TL pooled: töötaja võib olla ainult füüsiline isik, aga tööandja võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes, töötegija sõltub tööd andvast isikust, tööd tehakse isiklikult, oluline on tööprotsess, tööd tehakse tasu eest TL vorm: -tööleping sõlmitakse kirjalikult -vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat -vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust -tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest Tööõiguse kuju...
Harjutustöö 2: Euroopa Liidu direktiivid 1.1 Council Directive 89/391 - "Framework Directive" Tööandja kohustused: Artikkel 5 Üldsäte 1. Tööandja kohustus on tagada töötajate ohutus ja tervis kõikides tööga seotud aspektides. 2. Kui tööandja kasutab artikli 7 lõike 3 kohaselt pädevaid majaväliseid teenistusi või isikuid, ei vabasta see teda kõnealuses valdkonnas vastutusest. 3. Töötajate kohustused töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas ei mõjuta põhimõtet, et tööandja vastutab. 4. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide võimalust näha ette tööandja vastutusest vabastamine või tema vastutuse piiramine juhul, kui sündmused toimuvad ebatavalistel ja ettenägematutel asjaoludel ning tööandjast sõltumatult, või erakorraliste sündmuste puhul, mille tagajärgi ei oleks olnud võimalik ära hoida, hoolimata kõikidest asjakohastest abinõudest. Liikmesriigid ei pruugi esimeses lõigus nimetatud võimalust kasutada. Artikkel 6 Tö...
Tööõigus. 1. Mis eristab tööõigusliku suhet teistest lepingulistest suhetest? Töösuhe on oma olemuslikult võlaõiguslik suhe, millele kehtib põhiseaduslik lepinguvabaduse põhimõte, st. lepingu pooled on sisu kujundamisel vabad. 2. Mis on tööõiguse allikateks. Tööõiguse allikateks on Rahvusvaheline Tööorganisatsiooni konventsioon, Euroopa sotsiaalharta, Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid, Eesti Vabariigi põhiseadus, seadused, Vabariigi Valitsuse ja ministri määrused, KOV normatiivaktid, kollektiivleping. 3. Mis nõuded esitatakse alaealisele töötajale. On sätestatud üldreegel, et alla 15. aastase koolikohustusliku alaealise töötamine on keelatud. Siin on seadusandja näinud ette erandeid. Erandjuhtudel (vastavalt TõS) võib olla töötajaks ka alaealised. 1) 7-12 aastased võivad tehad kerget tööd kultuuri, kunsti, spordi ja reklaami alal. On vajalik seadusliku esindaja, tööinspektori ja vajadusel ka lastekaitsetöötaja nõusolek. 2) 1...
1. Teema - Sissejuh. Ainesse Tööõiguse funktsioon ühiskonnas, tööõiguse allikad. Õigus vabalt valida tegevusala, elukutset, töökohta. Töötingimused on riigi kaitse all- eelkõige kaitstakse töötajat tööinspektsiooni poolt. Riik reguleerib töösuhteid niivõrd, kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks. Töötajate ja tööandjate organiseerimisvabadus tuleneb põhiseadusest, on õigus moodustada erinevaid ühinguid, organisatsioone. Töösuhte stabiilsus üldiselt sõlmitakse määramata ajaks TL. Tööst mittetulenevate seadusvastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus usulistel põhjustel ega ka erakondliku kuuluvuse järgi ei saa kedagi vallandada, eelised on väikeste lastega emad, rasedad. Õigus töötasule, puhkusele. Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamine tuleneb rahvusvahelistest lepingutest. Õigusallikad: Põhiseadus, ILO, Seadused, Ministri määrused, Valitsuse määrused, Riigikohtu lahendid, Tööinspektsiooni kodul...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
