Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"-sündmused" - 3562 õppematerjali

thumbnail
10
docx

Tõenäosusteooria II

Tõenäosusteooria (II) Tihti võib sündmusi vaadelda koosnevaina lihtsamatest sündmustest. Näiteks, olgu ühes urnis 4 valget ja 3 punast kuuli ning teises urnis 6 valget ja 3 punast palli. Kummastki urnist võetakse üks pall. Vaatleme järgmisi sündmusi: C ­ võetud pallide hulgas on vähemalt üks punane pall, D ­ mõlemad võetud pallid on punased. Me võime need sündmused esitada järgmiste osasündmuste (nn elementaarsündmuste) kaudu: A ­ esimesena urnist võetud pall on punane B ­ teisest võetud pall on punane Sündmuse C võime esitada niimoodi: toimub sündmus A või toimub sündmus B või toimuvad mõlemad sündmused A ja B. Sündmuse D võime esitada aga nõnda: toimub sündmus A ja toimub sündmus B. Tõenäosusteoorias antakse selliselt moodustatud sündmustele omaette nimetused. Sündmuste A ja B summaks nimetatakse sündmust C, mille korral toimub vähemalt üks sündmustest A või B (s.t toimub sündmus A või toimub sündmus B või toimuvad mõ...

Matemaatika → Algebra ja analüütiline...
72 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Teemakontroll (klassidiagrammid ja Zachmani tugiraamistik)

1. Küsimused a) Zachmani tugiraamistik Zachmani tugiraamistik – 1990 John A. Zachman. Kirjeldab valdkonna infosüsteemi üldist ülesehitust ja arhitektuuri. Mudel infosüsteemile endale. Saab rakendada igale ärivaldkonnale sõltumata suurusest, „Puhtale valdkonnale“ ja (IT) infrastruktuurile. Veerud vastavad põhiküsimustele: Mis? Kuidas? Kus? Kes? Millal? Miks? Read vastavad süsteemitöö põhilistele osapooltele-huvigruppidele: juhtkond, tippjuhid, planeerijad, ärimõistete omanikud, arhitekt-disainerid, ehitaja-tehnoloogid, tehnikud, ülalhoidjad. „Puhas valdkond“ - 2 ülemist rida. IT infrastruktuur alates kolmandast allapoole. MDA (Model Driven Architecture) mudelitüübid: CIM (Computing Independent Model) – teine rida PIM (Platform Independent Model) – kolmas rida ...

Informaatika → Modelleerimine
11 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Uudise alused: Sissejuhatus ja pehmed uudised

SISSEJUHATUS (LK 79-82) Pehmetes uudistes kasutatakse juhtlõigu asemel sissejuhatust, mis koosneb kahest poolest: huvilugu ja tuumlõik. Sissejuhatuse tegemise põhireeglid • Huvilugu peab esitlema uudise keskseid tegelasi, kesket sündmust, põhimeeleolu. • Sissejuhatusega uudise kirjutamisel algab uudise tegemine tuumlõigu väljavalimisest. Huvilugu valitakse pärast tuuma. • Huvilugu peab olema ennem tuumlõiku. Nii äratab esimene lõik lugejas huvi ja teine lõik annab teada, mis on loo tuum. Huviloo tüübid Jutustus – kõige populaarsem algus. See sisaldab tegelasi, dialoogi ja olukorrakirjeldust. Jutustus tõmbab lugeja teemasse ja asetab ta otse keset tegevust. Kontrast – populaarsuselt teine. Võrreldakse või vastandatakse isikut, sündmust, seisukohta, olukorda teisega. Suur osa kontraste on kahelõigulised – üks annab ühe poole ja teine teise. Pakitud algus – pannakse kokku samatüübilised lood või näited. Seda kasutatakse, et illus...

Muu → Uudise alused
8 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Tõenäosus

Ande Andekas-Lammutaja Matemaatika ­ Tõenäosus Katse on tegevus (täringu või mündi viskamine, urnist esemete võtmine). Katse kolm tingimust nõuavad, et katse tulemusi peab olema lõplik arv, kõik tulemused on võrdvõimalikud ning katse tulemusena tuleb esile ainult üks võimalikest tulemustest. Elementaarsündmused (E1; E2; E3; ...; En) on katse tulemused, kui kõik kolm tingimust on täidetud. Elementaarsündmuste ruumi (U = { E1; E2; E3; ...; En }) moodustavad kõik elementaarsündmused kokku. Elementaarsüdmuste ruumi kõiki osahulki nimetatakse sündmusteks (A; B; C; ...). Sündmusi liigitatakse juhuslikuks sündmuseks (võib esile tulla, võib ka mitte tulla), võimatuks sündmuseks (ei saa esile tulla; V) ning kindlaks sündmuseks (tuleb esile igal katsel; ). Sündmuse A vastandsündmuseks A n...

Matemaatika → Matemaatika
335 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Modelleerimise 3 KT konspekt

Modelleerimise 3 KT Ükskord läbime me need nknii 1. Olekudiagrammid Kajastab kõiki võimalikke klassi olekuid. Nt klass tellimus võib olla uus, pooleli, katkestatud, kinnitatud jne. Ehk nooltele kirjutad tegevuse ja nool viib olekusse nt. (Algolek) - tellimuse registreerimine – (registreeritud). Hea viis oleks teha tabel, kus veerud on ’sündmus’ ja ’olek’ ning selle põhjal joonestad olekudiagrammi. Nooltele on kantud vastavaid olekumuutusi põhjustavad Sündmused ning (kaldriipsu järel) neid infosüsteemis kajastavad infotöö tegevused. Objekti olekut peab saama ’arvutada’ objekti atribuutide ja/või seoste väärtuste põhjal. 2. Põhiobjektid, elutsüklid Süsteemi põhiobjektid omavad erinevaid olekuid. Objekti elutsükkel on objekti kulgemine läbi erinevate võimalike olekute 3. Täppismodelleerimine Mudel on kas õige või ei ole. Nikerdatakse, kuni tunnistatakse õigeks ja seejärel co...

Informaatika → Modelleerimine
5 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Teatriteaduse alused I eksami mõisted

TEATRITEADUSE ALUSED, MÕISTED 1. Theatron – Vana-Kreeka keeles vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid – performing arts – laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat jne Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, teatris edastamiseks mõeldud Lavastus – koostöös kirjaniku, lavastaja, näitlejate, helilooja jne loodud teos, mida esitatakse teatris Etendus – lavastuse ühekordne esitamine, variant Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitlejana kehastatuna, näitleja + tegelane = roll 2. Teatriuurimise perspektiivid (kuidas uuritakse): Ajalooline teatriuurimise perspektiiv – alates Vana-Kreekast, kuidas teater kultuurides välja kasvas, Roomas, Euroopas jne Esteetiline ja teoreetiline teatriuurimise perspektiiv – kunstiküsimused, mis toimub laval, publikus, erinevad vaatepunktid Sotsiaalne ja kultuuriline teatriuurimise perspekt...

Teatrikunst → Teatriteaduse alused
65 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

KÜLMA SÕJA KRIISID

Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Külma sõja kujunemine. Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat ...

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Vana-Rooma

Vana-Rooma 1) Sõjaväereform pani aluse Makedoonia laienemisele. Aleksandri Suure juhtimisel ja Makedoonia valdus piirnes Doonau, Aadria mere, Egiptuse, Kaukasuse ja Indusega.. 2) Aleksander Suur omab suurt tähtsust hellenismis, tänu temale levis see plajudesse eri paikadesse. Rajas Egiptusesse Aleksandria, millest sai hellenismi pealinn. 3) Kuningate aeg (723-509 eKr) iseloomulikud jooned: plebeid ja patriitsid, valitses 7 kuningat, kodanikuõigused olid seotud sõjaväekohustusega. Sündmused: Alba Longa linna hävitamine, Ostia rajamine, kuningavõimu kaotamine 509 eKr. Isikud: Romulus, Numa Pompilius, Tullus Hostilius, Ancus Mardus, Tarquinius Priscus, Servius Tuilius ja Tarquinius Superbus. Varane vabariik (509-265 eKr) iseloomulikud jooned: valitses kaks konsulit, kes igal aastal ümber valiti. Sündmused: Gallid rüüstasid Roomat 390 e.K.r, Rooma vallutas Kampaania ja Laatiumi maa...

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Tõenäosuse konspekt

TÕENÄOSUS SÜNDMUSED Tõenäosusteooria uurib esinevate juhuslike nähtuste seaduspärasusi Meie käsitluse aluseks on katse. Katse seisneb teatud tingimuste realiseeerumises ning selle käigus jälgitakse sündmuste toimumisi. Sündmus võib olla kindel, võimatu või juhuslik. Kindel sündmus (tähistatakse K) sündmus, mis teatud tingimuste korral alati toimub. Kindlateks sündmusteks on kooliaasta algus 1. septembril, igahommikune päikesetõus, vesi on ämbris vedelas olekus kui temperatuur on 10 kraadi. . Võimatu sündmus (tähistatakse V) sündmus, mis antud vaatluse või katse korral kunagi ei toimu. Võimatuteks sündmusteks on näiteks täringul üheaegselt 6 ja 4 silma heitmine; vesi ei saa tahkes olekus olla, kui temperatuur on +10 kraadi. Kindla sündmuse vastandsündmus on võimatu sündmus. Juhuslik sündmus sündmus, mis antud vaatluse või katse korral võib toimuda, aga võib ka mitte toimuda. Juhuslik...

Matemaatika → Tõenäosusteooria ja...
53 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Teatriteaduse alused: mõisted

Teatriteaduse mõisted: Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, mis on mõeldud teatris esitamiseks Lavastus – kirjaniku, lavastajate, näitlejate, heliloojate jt koostööl loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis Etendus – lavastuse ühekordne esitamine Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab laval tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitleja kehastatuna Tuntud teatriteoreetikud: P.Brooke, K.Stanislavski, B.Brecht / P.Pavis, E.Fischer- Lichte, H-T.Lehmann Teatrikriitika funktsioonid: jäädvustamine, tagasiside teatrile, teatri vahendamine publikule: informeerimine, tähenduste selgitamine, hindamine ja väärtustamine antropoloogia – teadus inimesest kui liigist; hermeneutika – tõlgendusõpetus Teatrisemiootika uurib teatri märgisüsteeme, märkide loomist ja kasutamist etenduses. Performatiivsus: atmosfäär, kehalisus, sündmuslikkus (Erika Fischer-Lichte) Retseptsiooniuuringud – keskendutakse e...

Teatrikunst → Teatriteaduse alused
21 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ajaloo 10.klassi eksami materjal

Ajaloo eksami küsimused 1. Nimeta vähemalt 3 ajalooallikat, mis on aidanud rekonstrueerida Eesti muinas-ja keskaega.  Henriku Liivimaa kroonika  Töö-ja tarberiistad (Potikillud, ehted, mündid)  Asulakohad (Linnused, kalmistud, Pulli küla, Kunda lähedal) 2. Nimeta ja dateeri (sajandites) Eesti ajaloo perioodid.  Muinasaeg – 9000 eKr-13saj. (1227)  Keskaeg – 13.saj-16.saj keskpaik (1557/1561)  Uusaeg – 16.saj-20.saj Rootsiaeg – 1561-1710 Veneaeg – 1710-1917/1918  Lähiajalugu – 20.saj kuni tänapäevani Eesti esimene vabariik – Eesti iseseisvus Esimene Nõukogude okupatsioon 1940-1941 Esimene Saksa okupatsioon 1941-1944 Teine Nõukogude okupatsioon 1944-1991 3. Muistse Vabadusvõitlus/ Liivimaa ristisõda : aeg (aastates), osapooled, muistse eestlase allajäämise põhjused ja tagajärjed, olulisemad sündmused ( nimeta 2) Muistne Vabadusvõitlus : Aeg : 1208-122...

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Meedia ja kommunikatsioon - küsimused ja vastused

Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Millise mudeli põhjal kommunikatsioon toimib? 2. Mis rolle meedia ühiskonnas täidab ning kuidas on meediumite areng ühiskonda mõjutanud? Meedia – katusmõiste erinevate meediumite kohta, mis reguleerivad ühiskonna arengu seisukohalt olulisi protsesse ning talletavad ja edastavad infot. Ülesanded: informeerimine, arvamuste ja reaalsuse vahendamine ning kujundamine, riiklike ja ühiskondlike institutsioonide mõjutamine, meelelahutus. 3. Millised on peamised meediumid ja mis on nende iseloomulikud jooned? Trükiajakirjandus - Valdavalt kirjalik (järjest rohkem ka pilti), paberkandjal, võimalik tekste süvenenult ja korduvalt lugeda, mahult ja tiraažilt piiratud. Raadio - Info kiire edastamine ja kättesaamine, hõlmab ainult kuulmismeelt, saatejuht kui eriline meelelahutaja, võimalus teemasid süvitsi käsitleda. Televisioon - Hõlmab nii nägemis kui kuulmismeelt, rõhk visuaalil, toetav jutt on konkreetne ja l...

Meedia → Meedia
1 allalaadimist
thumbnail
13
odt

I. MAAILMASÕDA

TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS Grissel Kaur 203 SKA I.MAAILMASÕDA Referaat Juhendaja: Silva Kiveste Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus lk. 1 Põhjused lk. 2 Sõdivate riikide sõjaplaanid lk.3- 4 Sõjakäik lk. 5-7 Tagajärjed lk. 8-9 Kasutatud kirjandus lk. 10 Põhjused Sõja tegelikud põhjused on kaugemas minevikus. 20. sajandi alguseks oli maailm jaotatud põhiliselt Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel ning eeskätt Saksamaa taotles senise maailmakorra ümbervaatamist. Teravaid erimeelsusi suurriikide vahel oli ka Lähis-Idas, kus põrkusid Saksamaa ja Suurbritannia huvid. Esimese maailmasõja puhkemise põhi põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud : a) Võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võim...

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Iseseisvuse kaotuse tabel

Iseseisvuse kaotus 1939. aasta Rahvusvaheline taust. Sündmused Eestis. Sündmused mujal Läänemere regioonis. 20. märts 1939 22. märts 1939 Leedu Saksamaa nõuab annab Klaipeda Saksamaale Leedult Klaipeda alade loovutamist. Keeldumise korral ähvardab sõjaga. 23. aug. NSV Liit ja Eesti läheb NSV Liidu NSV Liidu huvisfääri Saksamaa sõlmivad huvisfääri. lähevad ka osa Poolast, Molotov ­ Ribbentropi Läti ja Soome. pakti salaprotokolli. 1. sept. Saksamaa tungib Eesti kuulutab enda sõjas Neutraalsuse säilitavad ka Poolale kallale. Algab II neutraalseks. Läti ja Leedu maailmasõda. Sõja...

Ajalugu → Eesti ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
12
odp

Kodusõda Inglismaal

Kodusõda Inglismaal 16431651 Inglismaa kodusõda jaguneb kolme etappi: · Esimene (16421646) · Teine (1647/16481649) · Kolmas (16491651/1652) Põhjused Kuningas (Charles I Stuart) süüdistas parlamendi liikmeid reetmises Kuninga ja parlamendi tüli maksude pärast Kuninga soosiv suhtumine katoliiklastesse Puritaanide tagakiusamine kuningavõimu poolt Konfliktide algus 1640 tungisid sotlased Põhja Inglismaale Uus parlamendi kokkukutsumine, nim Pikaks parlamendiks (kuni 1653) Parlament likvideeris 1641. aastal Tähekoja, Kuninga Kõrge Komisjoni ning saatis laiali kuninga sõjaväe. ,,Suur remonstrants" Pooldajad Kuninga pooldajad ­ aadlikud, anglikaani kiriku esindajad, rojalistid e ,,kavalerid" Parlamendi toetajad ­ kodanikud, puritaanid. Eesotsas oli Oliver Cromwell Parlament Parlament koosnes kahest kojast: Alamatek...

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika

tõenäosuse omadustega). Sündmuse A suhteliseks suuruse X jaotustabel järgmine: 1, Sündmus ja tõenäosus. Kindel, võimatu ja juhuslik sageduseks Pn(A) antud katseseeria puhul nim. sündmuse sündmus, nende tõenäosused. Sündmus on Aesinemiste arvu m ja kõigi katsete arvu n suhet: P n(A)= tõenäosusteooria põhimõiste. Tavaliselt tähistatakse m/n Juhusliku sündmuse A statistiliseks tõenäosuseks suurte tähtedega, vajadusel kasutatakse indekseid. Nt. A, nim. konstantse arvu P(A), mille läheneb sündmuse A A1, Bi, Cjk jne. Sündmuse tõenäosus on sündmuse suhteline sagedu, kui katsete arv n käheneb lõpmatusele. võimalikust näitav arv lõigul [0,1], mida tavaliselt Suhtelise sageduse omadused: 1. Sündmuse suhteline tähistatakse P. Võimatu sündmuse V tõenäosus P(V)=0, ...

Matemaatika → Tõenäosus
117 allalaadimist
thumbnail
2
doc

"sündmused muudavad inimest" Alexandre Dumas

,,Sündmused muudavad inimest." Alexandre Dumas Tihtipeale inimesed ütlevad ja teevad naeruväärseid asju. Nad näitlevad, võtavad erinevaid rolle ja hoiakuid. Mõnikord mängivad neid nii dramaatiliselt kui vähegi võimalik. Inimesed usuvad, et nende arvamused ja suhtumine ei muutu mitte kunagi. Aga inimesed muutuvad ka enda teadmata ja koos inimesega ka tema vaated. Elus edasi liikumiseks ongi vaja muutusi, kas me neid tahame või ei. On juhuseid, kus me peame millestki lahti ütlema, et edasi minna. Suured sündmused nagu sõjad või ülestõusud, muudavad eelkõige rahvast kui tervikut. Aastail 1987-1988 Eestis toimunud Laulev revolutsioon on kindlasti üks pöördepunkt meie ajaloos. Taastati Eesti Vabariigi isesesvus. On ka öeldud, et eestlased laulsid endid vabaks, sest lauluväljakule kogunes lausa üle kolmesaja tuhande inimese, kes üheskoos laulsid isamaalisi laule. Sellised sündmused tugevdavad ühtsustunnet ja ...

Eesti keel → Eesti keel
193 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Arutlus: kas olnuks alternatiive?

1939-1940 Kas olnuks alternatiive? 1939-1940 Selle ühe aasta jooksul toimus palju sündmusi Eestis ja mujal maailmas. 1939 aastal rikkus Saksamaa oma lubadusi ning alustas pingestamist Poolaga, mida peetakse II maailasõja alguseks. 23. augustil 1939 kirjutati alla Molotovi-Ribbentropi paktile ning salajase lisaprotokolliga jagati Venemaa ja Saksamaa vahel ära Poola, Soome, Eesti ja Leedu. Samuti 1939. aastal 2. august ­ Albert Einstein tegi USA presidendile Franklin Delano Rooseveltile kirja teel ettepaneku tuumauurimisprogrammi käivitamiseks ja 25. augustil avati Tallinna Loomaaed . Kõik need sündmused on ühtemoodi tähtsad ja tänu neile sündmustele oleme ja elame nüüdses Eestis. Kui maailmasõda puhkes, säilitas Eesti valitusus range neutraliteedi, vältimaks sattumist relvakonflikti. Hoiduti osaliselt mobilisatsioonist. Eesti president Konstantin Päts andis Moskvas viibivale Eesti delegatsioonile korralduse teha vas...

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
26
pdf

Uudise alused: Sündmuste valimise lisakriteeriumid

Sündmuste valimise lisakriteeriumid Uudisväärtused on keskne alus uudiseks tehtavate sündmuste valimisel. Tuleb arvestada ka teisi kriteeriumeid, mille keskseks eesmärgiks on tagada lehematerjali mitmekesisus ja selliselt erinevate lugejarühmade huvide rahuldamine + meedias kajastatu reaalsus. 1. Esiteks, ajaleht peab tooma lugejani tõelisi sündmusi. Meedia võimu laienemine ning meedia ja poliitika kokkusulamine on toonud kaasa pseudosündmusi, mis toimuvad ainult ajalehe vahenduse pärast. Ajakirjanduse ideaaliks peaks olema pseudosündmuste vältimine. 2. Teiseks saame sündmusi liigendada rühmadesse oodatavuse ja varjatuse alusel: oodatavad ja ootamatud sündmused; ise avalikuks tulevad sündmused ja varjatud sündmused. 3. Kolmandaks, ühiskonnaelu jagatakse tavaliselt valdkondadeks: poliitika, majandus, kultuur jne. ajakirjandus ei käsitle neid kõiki, vaid ainult valitud valdkondi. Leht on ...

Muu → Uudise alused
3 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kiur Aarma ja Jaak Kilmi dokumentaalfilm „Disko ja tuumasõda“

Kiur Aarma ja Jaak Kilmi dokumentaalfilm ,,Disko ja tuumasõda" 1. Millised märksõnad, sündmused, isikud vm seostuvad Teil külma sõja perioodiga (Eestis)? Vastus: NSVL , Stalin, televisiooni algus, fotograafia ( isa tegi valmis kõik enda pildistatud pildid- see oli nii põnev punane tuba). 2. Mida te saite filmist teada külma sõja aegse perioodi kohta? Vastus: Filmist külma sõja aegse perioodi märksõnad on: range eesriie, Nõukogude liit, ainus side oli raadio, viiekümnendatel alustab Eesti Televisioon, põrandaalune äri, disko levimine (vaenalase sammud selgeks), rock-kontsert, punkarid, Soome televisiooni vaatamine ja selle vaatamise piiramismeetmed, malevad, ise tehtud antennid ja nende maha võtmine, keskendumine sõjatööstusele, kaupa ei jätku piisavalt, et mitte öelda kunagi, pikad järjekorrad, Eesti iseseisvumine. 3. Millised klassikalise dokumentaali tunnusjooned on filmil ,,Disko ja tuumasõda"? Vastus: Minu arvates on selle...

Kirjandus → Kirjandus
20 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Vabadussõja slideshow

Vabadussõda Autorid: Rauno Sander Karlo Kalamees Vabadussõda sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse säilitamiseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõjakäik 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega üle Eesti piiri, armeese kuulusid kokku umbes 12000 meest. Eesti väed asusid vastupealetungile. 24. veebruaril 1919. 12. mail läks Eesti armee üldpealetungile ja vallutas 25. mail Pihkva. Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid. Novembris ja detsembris 1919 toimusid Narva rindel Vabadussõja ägedaimad lahingud. 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. Vabadussõda=kaitsesõda Strateegiliselt oli Eesti Vabadussõda kaitsesõda, olles täielikus kooskõlas Eesti tolleaegsete välispoliitiliste eesmärkidega. 1919 aasta ja...

Ajalugu → Ajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Lastekirjanuse töö

Lastekirjanduse töö 1.Riim-sarnasekõlaliste sõnade kunstikasvatuslik kordamine, sõnade või häälikute kokkukõla.Riimi ülesandeks on teksti instrumenteerimine(vt instrumentatsioon), värsi piiri ja teksti rütmi markeerimine, assotsiatsioonde loomine, värsside omavaheline sidumine. Asendi järgi värsis jagunevad riimid alg-,lõpp-ja siseriimideks. Riimi lihtsaim ja arhailisim vorm on algriim(sõna algushääliku(te) kordus), mis jaguneb omakorda alliteratsiooniks(korduvad konsonandid) ning assonantsiks(korduvad vokaalid). Algriim on iseloomulik eesti vanemale rahvalaulule: Nägin karu kaera seessa, /põtrsa põlluvilja seessa. Rütm-samasuguste või sarnaste nähtuste või elementide korrapärane vaheldumine (aastaaegade,ööpäeva, muusika, liigutuste, lause jne rütm). Rütm on seotud kõne e luule aluseks. Luuleteose rütm saavutatakse sarnaste silpide või sõnade süsteemse kordamise ja vastandamisega. Rütmi aita...

Kirjandus → Lastekirjandus
50 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Tõenäosus

P(A)= 1. Kindel sündmus, võimatu sündmus, juhuslik sündmus; nende tõenäosus. Kindel sündmus (K) - sündmus, mis teatud tingimuste korral alati toimub. P(K) = 1. Võimatu sündmus (V) - sündmus, mis antud vaatluse või katse korral kunagi ei toimu. P(V) = 0 Juhuslik sündmus - sündmus, mis antud vaatluse või katse korral võib toimuda, aga võib ka mitte toimuda. 2. Teineteist välistavate sündmuste summa, korrutis ja vahe. Sündmuste A ja B summaks elementaarsündmuste hulgas nimetatakse sündmust, mis toimub parajasti siis, kui toimub kas sündmus A või sündmus B või mõlemad. Sündmuste A ja B summat tähistatakse sümboliga A U B. N 1. Olgu täringu viskel sündmus A = {1, 3, 5} ja sündmus B = {1, 2, 3}, siis A U B = A + B = {1, 2, 3, 5}. Sündmuste A ja B korrutiseks elementaarsündmuste hulgas nimetatakse sündmust, mis toimub parajasti siis, kui toimuvad üheaegselt nii sündmus A kui ka sündmus B. Sündmuste A ja B korrutist tähistatakse sümboliga A B. ...

Matemaatika → Tõenäosusteooria
145 allalaadimist
thumbnail
24
ppt

Kultuuri arengu seoseid ühiskonna korralduse, majanduse ja haridusega

Kultuuri arengu seoseid ühiskonna korralduse, majanduse ja haridusega Mõistekasutuse fikseerimine MÕISTED • (post)modernsus — tähistab ühiskonna arengu kontekstis: objektiivset nähtust, olgu siis seda moodustavate tunnuste hulk, milline tahes (autoriti erinev). • Pre-modernne • (post)modernne — Feodalism. Agraarmajandus omadussõnana seega mingi Religioon, ettemääratus nähtuse või mõtleja kuulumist Seisuslik ühiskond (post)modernsusse. • Modernne • (post)modernism, (post)modernistlik — tähistab Rahvusriik. Industriaalühiskond subjektiivset valdkonda, mingit Individualiseerumine. mõttevoolu või end Klassiühiskond manifesteeriv...

Kultuur-Kunst → Kultuuriajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Friedebert Tuglas "Popi Ja Huhuu" analüüs

Annika Lindok 01.11.2013. Proosaanalüüs Friedebert Tuglas "Popi ja Huhuu" Tegemist on suletud narratiiviga. Keskseid tegelasi on vähe. Karakterid on asetunud hierarhiasse, kus üks domineerib teise üle, siinkohal siis Huhuu ehk ahvipärdik koera Popi üle. Loo algusest lõpuni möödub määramatu palju aega. Ei saa teha kindlaks, kas möödub mitu nädalat, kuud või isegi aastat. On võimalik aimata aja kulgu toidu koguste järgi, mida kaks tegelast üksi jäänuna majast leiavad ning millal viimased otsa saavad. Suletud narratiivi kinnitavad ka koera unenäod ja põgusad meenutused ja lootuslikud tulevikumõtted. Teksti sündmustik on toodud lugejani Popi vaatevinklist. Huhuu maa...

Kirjandus → Kirjandusteadus
37 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Romantismi kokkuvõte 8kl

Romantismi kokkuvõte · Romantism on 18.sajandil Saksamaal tekkinud kirjanduse suund ehk vool. · Romantism väärtustab isiksust koos puhaste ja peitmata tunnete, igatsuste, lootuste, armastuse, õnne, hiilguse ja salapäraga. · Romantilised tegelased. · Erandlikkust toonitatakse. · Positiivsed tegelased tihti idealiseeritud. · Tegelasi vastandatakse. · Mehed ­ julged, õilsad, ausad ja vaprad. · Naised ­ naiivsed, õrnad, kauni välimusega, kaastundlikud, truud armastajad, uhked ja kindlameelsed. · Loodus iseloomustab salapärast ja sügavaid tundeid äratavat tegevust. · Tegevuspaigaks sageli metsik maastik, salapärased vanad lossid, varemed või eksootilised paigad. · Looduskirjeldused loovad tegelaste meeleolu ja elamused. § Tormine ilm ­ ärevus § Kaunis päikesepaiste ­ õnnelik armastus § Äikesetorm ­ segadus § Kotka laskumine ­ kindlus § Rebase hiilimine ­ kavalus § Koera lamamine peremehe kõrval ­ usaldus * Romantismiaja kirja...

Eesti keel → Eesti keel
168 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Konspekt Eesti iseseisvumisajast

Eesti iseseisvumine. Aastad 1917-1918 1Kultuurilised eeldused: · Ühtlustus kirjakeel · Levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti · Kujunes välja rahvuslik haritlaskond · Rahva eneseteadvust suurendasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine) · Aktiivne seltsielu · Professionaalse rahvusliku kultuuri kujunemine (kirjandus, muusika, teater, kujutav kunst, sport) Majanduslikud eeldused: · Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks · Algas tööstuse areng; 20 sajandi algul toimunud arenguhüppega kujunes Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks Venemaal · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene turule · Eestlaste jõukus kasvas · Algas linnade eestistumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) Sisepoliitilised: · 20. sajandi algul kerkisid esile eestlastest poliitikud · 1905. a. revolutsioon äratas rahva pol...

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Teatriteadus II

Etenduskunst(id)- laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti vms Näitekunst- teatri ja näitlemise sünonüüm Näidend- draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamisex mõeldud dialoogiline tekst Lavastus- kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etenduses. Etendus- lavastuse ühekordne esitamine Lavastuse põhiinfo- kavalehed, afišid, flaierid jne Teatriantropoloogia tegeleb teatri tekke, piiride ning f-de uurimisega Publiku- ja reseptsiooniuuringud uurivad teatripubliku ja etenduse vastuvõttu Sõnateater e draamateater põhineb kirjalikul tekstil- näidendil. Peamised väljendusvahendid on näitleja kõne ja mäng. Ooper- klassikaline, rangelt reglementeeritud muusikateatri žanr Operett- koomilise sisuga muusikaline teos, kus laulud vahelduvad dialoogide ...

Teatrikunst → Teatriteaduse alused
13 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Tõenäosusteooria I

Tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika Ajaloost Tekkinud 17. saj. seoses hasartmängudes (kaardid, täringud) tekkinud probleemidega ­ kuidas jaotada panuseid, kui mäng juhtuks mingil põhjusel pooleli jääma, milliste kaartide korral on mõtet edasi mängida jms Tuntumad teadlased, kellel on suuri teeneid tõenäosusteooria arendamisel: De Fermat, Pascal, Huygens, Bernoulli, Gauss, Laplace, Kolmogorov jt Tänapäeval on tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika paljude ülikoolide mitmete erialade õppekavas. Põhimõisted katse ­ põhimõtteliselt lõpmatult palju kordi teostatav toiming, mille korraldamise protseduur on fikseeritud; katse käigus jälgitakse, kas teatud sündmused toimuvad või mitte sündmus ­ katse tulemus või erinevate tulemuste ühendamisel saadav tulemus Näit. Katseks on täringu viskamine, sündmusteks võivad olla järgmised: - saadakse 4 silma - saadakse 5 silma - saadakse 3 või 6 silma - saadakse ...

Matemaatika → Algebra ja analüütiline...
61 allalaadimist
thumbnail
34
doc

TÕENÄOSUSTEOORIA

TÕENÄOSUSTEOORIA 1 Juhuslik sündmus 1.1 Juhusliku sündmuse mõiste. Mingi katse või vaatluse tulemusena toimub teatud sündmus. Sündmusi tähistatakse tähtedega A, B, C, … . Iga sündmust vaadeldakse teatud tingimuste kompleksi olemasolu korral. Näiteks lumi sulab 0 kraadi juures normaalrõhul. Sündmused võib jaotada kolme liiki: 1. Kindel sündmus , mis toimub alati antud tingimuste juures ( päike tõuseb idast ja loojub läände). 2. Võimatu sündmus  , mis ei saa kunagi antud tingimuste kompleksi korral toimuda (rong sõidab maanteel, päike loojub itta). 3. Juhuslik sündmus, mis võib toimuda või mitte toimuda (paarisnumbrisaamine täringuviskel, mündi viskamisel saada kull või kiri). 1.2 Sündmuste vahelised seosed. Sündmuste vahelised seosed on nagu vastavate hulkade vahelised seosed. 1. AB, sündmus B järeldub sündmusest A ehk sündmus A sisaldub sündmuses B. Näiteks: A = (2) ja B = (2;4;6), s...

Matemaatika → Tõenäosus
46 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Vältides Holokausti

Vältides Holokausti Holokaustiks nimetatakse Teise maailmas Saksamaa poolt täide viidud juutide massiline hukkamine ehk genotsiid. Selle aja sündmused olid väga võikad ja hirmutekitavad. Rääkides võimalusest, et ak tänapäeval võib selline asi toimuda üks kõik mis vähemuste suhtes tasuks välja tuua kaks punkti. Esiteks peab välja tooma fakti ,et tänapäeval on rohkem levinud sümpaatia ja demokraatlik riigikord, mis tähendab, et selliste julmade sündmuste uuesti toimumine võib tunduda väga ebatõenäoline. Teiseks, aga on ka väga suur määraja selles, et need riigid, mis on suutnud ennast välismaailmast eraldada on suhteliselt isepäised ja arvavad, et teiste kirjutatud seadused neid ei mõjuta. Hirmus kaotada oma võim ja iseseisvus võivad selliste riikide juhid kergesti murduda ja võivadki korduda Teise maailmasõja sündmused, mitte küll sama tagaplaaniga, aga siiski omades sama põhimõtet. Näiteks võib tuua Põhja ­ Ko...

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
2
doc

TN teooria III kordamisküsimused

1. Kirjeldava statistika põhimõisted: Aritmeetiline keskimine X=(x1+x2+...+xN)/N=( i=1N xi)/N Kaalutud keskmine- keskmiste keskmine. On teada rühmade keskmised ja objektide arvud. Mediaan ­ Kui N on paaritu, siis on mediaan järjestatud statistilise rea keskmine liige. Kui N on paaris, siis on mediaan järjestatud arvrea kahe keskmise liikme poolsumma. Kvartiilid ­ p-protsentiil on arv, millest p protsenti andmetest on temast väiksem või võrdne ja (100-p) protsenti suurem või võrdne. 25- protsentiili nim. esimene kvartiil. Mediaan on 50-protsentiil e. teine kvartiil. 75-protsentiil nim. kolmas kvartiil. Mood ­ arvrea suurima sagedusega liige. Dispersioon ­ 2= ((x1-x)2+(x2-x)2+...+(xN-x)2)/N =(i=1N(xi-x)2)/N Standardhälve ­ =2 Haare ­ arvrea suurima ja vähima vä...

Matemaatika → Tõenäosusteooria ja...
252 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Muistne vabadusvõitlus

EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS PERIOOD ja PÕHISISU VÕITLUSE TÄHTSAMAD TÄHTSAMAD JÄRELDUSED ALAPERIOOD OSAPOOLED SÜNDMUSED(aeg,koht) ISIKUD I 1208 -1215 *Vaenlastel puudud vastastikused Ugandi ja Sakala 1208 Otepää ja Sakala rüüstamine süstemaatiline 1.1. 1208-1210 rüüsteretked 1210 vasturünnak Võnnusse Võnnu Berthold eestlaste alistamise Liivlased, latgalid, plaan Mõõgavendade ordu 1210 Ümera lahing *Ümera võidul ...

Ajalugu → Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kultuurilood I - eksami vastused

1. Suurte narratiivide olulisim sündmustik toimub kangelase ümber. Sellest tulenevalt on paljud Euroopa rahvaste eeposedki oma nime saanud, kas või meie oma ,,Kalevipoeg". Oluliste indiviididena kujutatakse ka tähtsamaid kõrvaltegelasi ­ peategelastele lähedalseisvaid või neile vastuoksuslikke karaktereid. Eeposte peategelased on oma ajas ja ruumis väljapaistvad. Nende erakordsuse tõttu ei kujuta nad oma ajastule iseloomulikku, vaid pigem selle ideaale. Iga ühiskond on jagunenud gruppideks. Antiikajal eristusid seisuslikud ja etnilised grupid, aga vastandusid ka linna- ja maaelanikud. Keskajast pärit narratiivides ilmneb jaotumine seisuslikesse klassidesse, rüütlikultuuri puhul on oluliseks kuuluvuse märgiks veresugulus. Eepostes avaldub kangelase suhe grupiga. Peategelane võib olla rühma liider või sellele vastanduda ­ igatahes tõuseb ta esile. Kangelase esilekerkimine teeb temast ,,suure" inimese. Ta o...

Kultuur-Kunst → Kultuurilood i
137 allalaadimist
thumbnail
3
docx

proosaanalüüs Kivirähk "Ajaloo keerises"

Proosaanalüüs: Andrus Kivirähk ,,Ajaloo keerises" Valisin proosaanalüüsiks ühe oma lemmikkirjaniku Andrus Kivirähki lühinovelli ,,Ajaloo keerises". Erinevalt tema paljudest teistest lugudest, on selles novellis tegelasteks täiesti tavalised inimesed. Kivirähki teostes arenevad sündmused üsna kiiresti, ta ei peatu pikalt detailide kirjeldamisega, vaid annab olulise info edasi lühidalt ja arusaadavalt. Näiteks kirjeldamaks selles novellis vana lagunenud kortermaja annab ta kogu kirjelduse edasi vaid ühe lausega ,,See oli ebamäärast värvi viiekorruseline ehitis, kooruva krohvi ning täissoditud seintega." Minule kui lugejale sellest piisab: silme ette tuleb remonti vajav, laguneva krohviga, räämas paneelmaja. Novelli tegevus kulgeb ühe päeva vältel (umbes hommikust lõunani) ja ilmselt on tegu tänapäeval aset leidva looga. Teose sündmustik toimub kronoloogilises järjekorras. Teoses on peaagu kõik klassikalise narratiivi omadused: sisse...

Kirjandus → Kirjandus
47 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Suure Prantsuse Revolutsiooni mõju Euroopale ja ühiskonnale.

Suure Prantsuse Revolutsiooni mõju Euroopale ja ühiskonnale. Üks suurimaid sündmusi Euroopa ajaloos on kahtlemata Suur Prantsuse Revolutsioon. 1789.aastal kasvav rahulolematus Prantsusmaa feodaalkorraga veriseks revolutsiooniks, mis juhtis kogu Euroopa tähelepanu endale. Millised Suure Prantsuse Revolutsiooni sündmused aga tõmbasid tähelepanu ja mõjutasid Euroopat ning ühiskonda? Peale aastaid suurenevat rahulolematust, selle üle, kuidas lihtrahvast kohtlesid kuninglik perekond ja aristokraatlik seisus, hakkas prantsuse rahvas liikuma oma olukorra parandamise suunas, asutades 1789. aasta 17. juunil Asutava Kogu. Rahva eesmärgiks oli lahti saada ülemäära suurtest maksudest ja teiste seisuste priviligeeritud olukorrast. See oli esimene suurem saavutus Prantsusmaal, mille lihtrahvas läbiviis. Rahulolematus aga kasvas suuremaks ning kuu aega hiljem, 14. juulil, läks see üle...

Ajalugu → Ajalugu
131 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mis sinuga juhtus, Ann?

Aidi Vallik Mis sinuga juhtus, Ann? ,,Akna taga on vihm. Muudkui vihm. Tundide kaupa". Nende süngete sõnadega algab veelgi süngem raamat ,,Mis sinuga juhtus, Ann?". Aidi Valliku triloogia kolmas osa räägib Anni perest ja suhetest teispoolsusega. Anni peresse on oodata juurdekasvu. Ta vanemad on väga hõivatud ning Ann leiab, et temal puudub koht siin ilmas. Sellest hetkest, kui ta satub satanistide saidile internetis, saab elu täiesti uue pöörde. Hoogu lisab ka Anni uus klassiõde Maya. Ann soovib oma väikese venna surma ning uskumatul kombel hakkab kõik liikuma selles suunas nagu, ta tahtis. Loomulikult hakkas Ann seda palvet lõpuks väga kahetsema, aga siis oli juba hilja. Väike vend oli juba Soomes arstide hoole all, elu ja surma vahel kõikumas. Nagu kõikidele omapärastele raamatutele kohane, algas seegi teos lõpuga, mis väga kutsub lugema, sest ju...

Kirjandus → Kirjandus
54 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Bioloogia (evolutsioon ja lamarck)

Bioloogia kordamine 1. Evolutsioon mõiste ja vormid. - evolutsioon- kõige üldisemas mõttes mingi süsteemid pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. - I füüsikaline evolutsioon- elementaarosakestest kujunesid aatomid ja molekulid. - II keemiline evolutsioon ­ lihtsatest molekulidest tekkisid lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. - III bioloogiline evolutsioon ­ elu areng esmastest elusolenditest tänapäevaste organismideni. - IV sotsiaalne evolutsioon ­ inimühiskonna areng 2. Lamarcki ja Darvini evolutsiooni teooria 1) Lamarck - ,, Zooloogia filosoofia" - teos - põhiseisukohad : a) uskus, et elu jooksul omandatud tunnused mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele b) elu tekkis isetärkamise teel. Spontaanselt. c) uskus, et algelistest olestest aren...

Bioloogia → Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
24
pptx

Eesti Vabadussõda

Eesti Vabadussõda 1918-1920 Koostas: Reelika Villak Vabadussõda Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvumise säilitamiseks ja kindlustamiseks 28.novembrist 1918 - 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.aastal Lätis Landeswehr’ist ja nn. Rauddisviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõjakäik ● 28.novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega üle Eesti piiri, armeesse kuulus vähemalt 12000 meest. Eesti vabadussõda oli alanud. ● 12.mail läks Eesti armee üldpealetungile ja 25.mail Pihkva. ● 2.veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. ● 1919.aasta jaanuari pealetungis selgus omade kindel üleolek: kindel rahvuslik meelsus, võitlejate suur alagatusvõime ning juhtkonna parem sõjaline ettevalmistatus. 1918.aasta tähtsamad sündmused ● 3.-12.jaanuar - Tallinnas toimub teine ülemaailmne Eesti sõjaväelaste kongress. Kongress nõuab Eesti iseseisvumise välj...

Ajalugu → Eesti ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Proosaanalüüs Friedebert Tuglas "Popi ja Huhuu"

Proosaanalüüs F. Tuglas ,,Popi ja Huhuu" Novell ,,Popi ja Huhuu" käsitleb võimu temaatikat. Alguses on kõige tähtsam tegelane Isand, varsti peale tema lahkumist saab uueks Isandaks Huhuu. Alguses ei saa loomad omavahel läbi, aga teose lõpuks on nende vahel tekkinud teatud mõttes sõprus ning Popi ei mäleta enam enda vana Isandat, vaid peab Huhuud enda uueks heaks Isandaks. Sündmustest jutustatakse nende toimumise hetkel ehk jutustamistüüp on samaaegne. Jutustaja on autodiegeetiline ­ loo edastab kõiketeadev jutustaja, kes annab tegevust edasi läbi looma silmade. Lugu esitatakse jutustaja perspektiivist. Lugejale avaneb sügavam sisevaade jutustaja sisemaailma. Jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega. Novelli sündmuskohaks on Isanda kodu, kus elavad veel Popi ja Huhuu. Sündmuspaika kirjeldatakse läbi Popi silmade. Võrreldes tavalise novelliga on siin rohkelt kirjeldusi ja detaile. Näiteks kirjeldatakse sündmuspaik...

Kirjandus → Kirjandusteadus
49 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Raadiote ülevaade

Nimi Sky Plus Raadio Elmar Kuku raadio Russkoe radio Power Hit Star FM Vikerraadio Spin FM Radio Keel eestikeelne eestikeelne eestikeelne venekeelne eestikeelne eestikeelne eestikeelne eestikeelne Jutu-või · horoskoop · uudised · uudised Eestist ja · poliitika · muusika · mängud · uudised · muusika muusika · uudised · õnnesoovid maailmas toimuvast · sündmused · uudised · muusika · ilmaennustus raadio · tüngakõned · horoskoop · spordisündmused maailmas · mängud · perepilt · muusika · mängud · arutlus perekonnast · kultuur · ilmateade · pol...

Meedia → Meedia
25 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Augustiputš

AUGUSTIPUTS Augustiputs oli 18. ­ 22. augustil 1991. a Nõukogude Liidus toimunud riigipöörde katse. Augustiputs Eestis moodustas ühe osa kogu NSV Liidus 1991. aasta augustis toimunud augustiputsi sündmustest. Ei ole mõtet sellest sündmusest mingit kangelastegu pliiatsist välja imeda. Ma ei mõtle seejuures neid, kes olid Teletornis. Sündmused Tallinnas möödusid väga rahulikult. Tele- ja Raadiomaja ei rünnatud. Süüa tõid alates Keila Naisliidu pakkidele pea kõik ENSV toiduaineid töötlevad firmad. Mitmes liiduvabariigis suhtuti riigipöördesse äraootavalt või koguni poolehoiuga. Balti liiduvabariikides aga asusid kohalikud võimud otsustavalt tegutsema. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja valitsus kuulutasid korraldused ebaseaduslikuks. st. Eestis paiknevad sõjaväeosad viidi lahinguvalmidusse. Mitmete kohalike garnisonide (Võru, Viljandi, Pärnu) ülemad nõudsi...

Ajalugu → Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti aastatel 1917-1920

Eesti aastatel 1917-1920. Sündmused, mis viisid iseseisvumiseni Eesti iseseisvumist on mõjutanud erinevad sündmused. Esiteks puhkes 1917.aastal veebruarirevolutsioon Petrogradis , mille tulemusena tsaar loobus troonist ja võim läks Ajutise Valitsuse kätte. Eestis sai revolutsiooni sõlmpunktiks Tallinn , kuna siin elas kõige rohkem vene töölisi. Venemaa reageeris rahutusele kiiresti ja see suruti maha ning Eestis määrati kubermangukomissaariks Poska. Venemaa pidi lahendama nüüd oma siseriiklikke probleeme. Revolutsioon ja Venemaa osalemine I maailmsõjas, mille tulemusena Venemaa ei võitnud sellest sõjast midagi, vaid kurnas teda, nõrgestas Venemaad ja eestalsed kasutasid seda olukorda ära ning taotlesid autonoomiat. Nad ootasid õiget hetke, et läbi viia reforme ja uusi seadusi , kasutades selleks isiklikke sidemeid kõrgemal tasandil. Eestlased korraldasid demonstratsiooni Petrogradis, kus punalipu kõrval kanti Eesti lipp...

Ajalugu → Ajalugu
140 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Essee: Maailm toimib juhuslikult aga selles on korda

Maailm toimib juhuslikult aga selles on korda Maailmas, kus me elame, esineb palju juhuslikke sündmusi ja olukordi. Ometi leidub igal asjal oma korrapära, mille järgi me saame otsustada, mis suunas ja kuidas mingi asi liigub või on. Selliseid asju võib märgata nii looduses kui ka meie igapäevaelus. Kuid tekib küsimus, milline seos on juhuslikkuse ja korra vahel. Planeedid tekkisid ja hakkasid ümber päikese tiirlema täiesti juhuslikult. Siiski näeme nende paigutuses maailmaruumis teatud korrapära: planeedid tiirlevad ümber päikese kindlal trajektooril ja kaugusel. Selline korrapära tagab selle, et planeedid saavad eksisteerida miljardeid aastaid ilma teiste planeetidega kokku põrkamata. Kui mingite kokkusattumuste tulemusel kalduks planeet oma trajektoorilt kõrvale ja uus liikumistrajektoor kattuks teise planeedi trajektooriga, toimuks mingil hetkel suur kokkupõrge, millest tekiks tuhandeid väiksemaid kehi, mis liiguksid oma kindlas suu...

Füüsika → Füüsika
24 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Külmsõda 1945.a

Külm sõda 1945-1990/91 Probleemid liitlaste vahel 2. MS ajal USA, NKL, SB olid liitlased. · Üksmeelel: Saksa purustamine. · Erimeelel: Teherani knerents- NKL tahtis teise rinde avamist. Jalta konverents- Saksa jagati okupatsiooni piirkondadeks (USA, SB, NKL). Potsdami konverents- 1945a allkirjastatakse Saksa täielik kapituleerumine. Pariisi rahukonverents sõja lõpuks · Territoriaalsed muutused: NKL sai Baltiriigid, Soome karjala, Ida-Poola, Bessaraabia, Põhja-Bukoviina, Kaliningradi. Poola sai osa Preisimaast ja lääne piir hakkas jooksma mööda Oder-Neisse jõge. · Saksamaa probleeme konverentsil ei arutatud. · Reparatsioone nõuti kaotajatelt: It, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria ja Soome. Kõige vähem pidi maksma Bulgaaria, kõige rohkem It, Soomel kõige rängem (elanike arv väike). Külm sõda- propagandistlik ideoloogiline, kultuuriline ja majanduslik...

Ajalugu → Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Test vastustega modelleerimine

B Test kestab 10 minutit. Tõmmake ring Teie arvates õige vastuse juures. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui üks. 1. Äriprotsess a a. On tegevuste kogum, mis muundab sisendid väljunditeks b. Ei tohi sisaldada sündmuste-tegevuste tsükleid c. Koosneb ainult sündmustest d. Toimib protsessi enda pärast e. Võib olla ilma ühegi lõppsündmuseta 2. Järgmine protsess on äriprotsess a*,b,c*,d*,f a. Brauseri abil veebiportaalist (näiteks Delfi.ee) uudise lugemine b. Riigihanke läbiviimine c. Südame koormustesti läbitegemine käimislindi peal südame tööd mõõtvate sensoritega d. Ülikooli klassiarvutisse sisselogimine e. Järelvalveta metsa kasvamine raiesmikul f. Metsa raieküpsuse jälgimine ja hindamine (näiteks aerofotode abil) 3. Järgmised elemendid kuuluvad BPMN 2.0 notatsiooni: b,c a. andmetabelid, paketid, sõnumivood, üldistusseosed b. sündmused, tegevused, lüüsid ...

Informaatika → Modelleerimine
10 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Uudise alused: uudis ja tema alaliigid

Uudise käsiraamat 23-44 lk: Mis on uudis? Uudis – materjal, mida avalikkus peab teadma ja mis aitab inimestel nende probleeme mõistlikult lahendada; lahutab meelt; tavalisest sündmustevoolust väljaulatuv sündmus. Meedias ilmuvad materjalid: toimetuse materjal ja reklaam. Toimetusmaterjal väljendusvahendite poolest: kirjutatud lood ja pildilised lood. Toimetusmaterjal tekstide ehituselt ja eesmärkidest: uudislood, arvamuslood(kolumn, juhtkiri, repliik jne), publitsistlikud žanrid(olemuslugu, portree, reportaaž jne) ja pisiinfo(börsiinfo jne). Võtab kokku kaks viimast arvamusloona ja eristab: kõvad ehk analüüsitavad ning pehmed ehk jutustavad arvamuslood. Uudis erineb muudest žanritest: uudis on objektiivne; uudis erineb oma ülesehituse poolest. Leheuudiste tüübid Liigendamine: lähenemine ajalehe ja lugeja poolt - põhilised rühmad on kõvad ja pehmed uudised ning ülduudised ja eriuudised; on oluline ka välja tuua muud uudiserühmad, mille t...

Muu → Uudise alused
7 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Ilukirjanduse põhiliigid ja kirjanduse põhimõisted.

ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Ilukirjanduse põhiliigid klassikalise jaotuse järgi on eepika, dramaatika, lüürika. Põhiliigid jagunevad zanriteks ehk ajalooliselt väljakujunenud traditsioonilisteks kirjandusvormideks. EEPIKA ­ üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on enamasti rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika olulisemad zanrid on: suurvormid eepos ja romaan; väikevormid jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Eepikat on kirja pandud nii värsivormis (nt valm, eepos) kui ka proosas (nt romaan, novell, anekdoot) PROOSA ­ sidumata (värsistamata) kõne. LUULE ­ värss- ehk seotud kõne. Kompo...

Kirjandus → Kirjandus
234 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Bioloogiline evolutsioon

Bioevolutsioon 1.Millised 19. sajandi teiseks pooleks tehtud avastused ja aset leidnud sündmused olid evolutsiooniteooria sünni eeldusteks? Charles Darwini evolutsiooniteooria. 2. Evolutsiooniteooria põhiseisukohad. 1.) Liikide sigivus on selline, et isendite arv on kiire, kuid populatsioonid säilitavad sama suuruse. 2.) Ressursid on looduses piiratud. 3.) Isendite sigivuse tõttu peab tekkima konkurents ressursside pärast – olelusvõitlus. 4.) Iga liigi isendid erinevad üksteisest ehk populatsioonides esineb muutlikkus. 5.) Suurem osa pärilikest muutustest tekivad keskkonnast sõltumatult ehk keskkonna suhtes juhuslikult. 6.) Osad muutused võimaldavad isenditel keskkonnas paremini hakkama saada ehk muudavad organismi kohasemaks, mistõttu võrreldes populatsiooni kaaslastega võivad nad elada kauem või saada rohkem järglasi. Selline ebavõrdne sigimine aitab keskkonnaga paremini sobivatel tunnustel järglaspõlvkondades levida ning kaotab kahju...

Bioloogia → Bioloogia
194 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

EEPIKA

EEPIKA Jutustus ­ suhteliselt vaba eepikazanr, kujutab sündmusi, mis valgustavad peategelase elu tervet ajajärku. Mitu kõrvaltegelast grupeerunud peategelase umber. Tavaliselt (tuleneb kreekakeelsest sõnast epos - ´lugu, jutustus, laul´) on jutustav kirjanduse piirdutakse ühe vaatepunktiga, ühe teema ja väiksema arvu tegelastega kui romaanis, põhiliik. Põhitunnuseks jutustaja ja jutustatava olemasolu. Peegeldab elu jutustamise vorm novellist hajusam, pole nii tihe, sündmused rahulikumad, väldib fantastikat. kaudu. Teosed jutustavad inimestest ja sündmustest, millest inimene osa võttis, inimese Novell ­ eepika väikevorm (novella ­ jutt). Pühendub inimese elu üksikule sündmusele, käitumisest, elamustest eri situatsioonides, suhtumisest mi...

Eesti keel → Eesti keel
16 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun