Jüri Gümnaasium EESTI DIRIGENDID ERI KLAS NEEME JÄRVI Koostaja: Juhendaja: Klass: 9.h 2013 Eri Klas Eri Klas on sündinud 7. juunil 1939 Tallinnas ja on Eesti dirigent. Eri Klasi ema oli pianist ja pedagoog Anna Klas. Eri Klas on tuntud kogu maailmas. Ta on juhatanud enam kui sada sümfooniaorkestrit neljakümnelt maalt, nagu näiteks Berliini ja Müncheni filharmoonikuid. Eri Klas on olnud Estoniaga seotud alates 1965. aastast, dirigendina, kunstilise juhina ja peadirigendina aastail 19751994, aastast 1994 audirigendina ja aastast 2004 ühtlasi Rahvusoop...
Referaat Neeme Järvis Muusikaõpetus 6c Gertrud Vahtra Viimsi Keskkool Neeme Järvi on sündis 7. juunil 1937. aastal Tallinnas. Ta õppis Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimise ja löökpillide erialal ning Peterburi konservatooriumis orkestri- ja ooperidirigeerimise erialal, kus lõpetas õpingud 1960. aastal prof. Nikolai Rabinovitsi klassis, misjärel täiendas end aspirantuuris Jevgeni Mravinski juhendamisel. Esimest korda esines ta dirigendina 18-aastaselt Eestis. Ooperit (Bizet' "Carmenit") juhatas ta esimest korda Leningradi Kirovi teatris. 19601963 oli Järvi Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri dirigent ja 19631979 selle peadirigent, samas ka 19631975 Rahvusooper ,,Estonia" peadirigent. Järvi tegi väga palju mõlema kollektiivi kunstilise taseme tõstmiseks ja tutvustas kõikjal innukalt eesti muusikat, mida ta teeb siiani paljudes maailma maades. 1971 võitis Järvi I pr...
Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja avakontsert Vanemuise kontserdimajas 18. septembril 2009. a. Käisin reedel, 18. septembril Vanemuise kontserdimajas kuulamas Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja avakontserti. Kavas oli Antonin Dvorak'i Tsellokontsert h- moll op. 104 ja Johannes Brahms'i Sümfoonia nr 2 D-duur op. 73. Vanemuise Sümfooniaorkester asutati 1908. aastal Samuel Lindpere eestvedamisel. Ajalooliseks traditsiooniks on saanud, et teatri muusikalavastustes osalemise kõrval annab Vanemuise Sümfooniaorkester ka sümfooniakontserte. Orkester on esinenud ka mitmetes Euroopa riikides. Esimesena esitati Antonin Dvorak'i Tsellokontsert h-moll op.104, mis koosnes kolmest osast: I ,,Allegro", II ,,Adagio, ma non troppo", III ,,Finale: Allegro Moderato-andante- allegro vivo". Dvorak kirjutas seda kontserti New Yorgis aastatel 1894-1895. Kontserdi esiettekanne toim...
Põhjamaade Sümfooniaorkester Dirigent Anu Tali Muusika retsensioon Ma ei ole kunagi käinud ühelgi sümfooniakontserdil kontserdisaalis. Seda kontserti, millest allpool kirjutan, ma kuulasin ja vaatasin televiisorist DVD-lt. See oli väga värske selle aasta aprillikuu DVD, välja antud Põhjamaade Sümfooniaorkestri Managemendi poolt. Seda müüakse Põhjamaade Sümfooniaorkestri Sloveenia ja Austria kontsertide ajal. Nendel kontsertidel esitab orkester Arvo Pärdi 4. sümfoonia ,,Los Angeles", P.Taikovski 5. sümfoonia e-moll ja erinevaid Soome heliloojate teoseid. Dirigent on Anu Tali. Solistina astub üles Avri Levitan, kes on kontsertidele kaasa kutsutud Iisraelist. Anu Tali on noor ja professionaalne dirigent, kelle käe all näitab tema enda ja ta õe poolt asutatud Põhjamaade Sümfooniaorkester kõrget mängukultuuri ning kes on oodatud oma orkestriga paljudele maailma juhtivat...
Neljapäeval 22-ndal novembril käisin ma kuulamas konserti, kus esinesid (tenor)Mati Turi ja (klaver)Martti Raide. Mati Turi lõpetas Eesti Muusikaakadeeamia Koorijuhina prof Ants Üleoja juhendamisel ning õppis laulmist prof Jaaklo Ryhäneni juures.Aastatel 1992-2004 oli ta Eesti Filharmoonia Kammerkoori liige ning alates 2005. aastast on ta olnud vabakutseline laulja.Solistina on Turi esinenud mitmete tuntud ansamblite ja kollektiividega:Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri , Tallina Kammerorkestri, Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestri,Riia Kammerorkestri, Malmö Sümfooniaorkestri, Iisreali Kammerorkestri, Austraalia Kammerorkestri, Hollandi Kammerkoori ja paljude teistega.Ta on teinud koostööd ka mitmete tuntud dirigentitega, nende seas Tõnu Kaljuste, Paul Mägi, Arvo Volmer, Paavo Järvi, Eri Klas, Olari Elts.Mati Turi on pälvinud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2002) ning Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali preemia (2012). Martti R...
Dokumendi tüüp: Tööleht nr:1 Õppeaine: Muusikaõpetus Teema: Erinevad orkestriliigid ja pillide koosseisud Klass: 9 Õpetaja: Katrin Kobolt Koostamise aeg: 14.10.2013 Töölehti saab täita kodus iseseisvalt konspekti põhjal. Konspekti nr ja teema pealkiri on sama, mis töölehe nr ja teema pealkiri. Täidetud töölehtede järgi saab õppida arvestuslikuks klassitööks. Iga teemapõhine täidetud tööleht annab 2-punkti. 1. Nimeta, millisest esituskoosseisust alates saab aru, et tegemist on ansambliga. Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. 2. K 2. Nimeta, kuidas saab ansambleid liigitada. Ansambleid liigitatakse kahe põhitunnuse järgi: muusikute arv pillikoosseis 3. Nimeta neljast saksofoni mängijast koosnevat muusikute gruppi kvartett. Kahest klaverimängijast koosnevat muusikute gruppi nim duett...
Mai kuus 2013 aastal Eesti muusikaüritused Muusikalid ,,Shrek" ,,Anastasia" ,,Cabaret" ,,Grease" ,,Pipi Pikksukk" ,,Minu veetlev leedi" Sümfooniaorkestrite kontserdid Kose Muusikakooli Keelpilliorkester Nõmme Muusikakooli kammerkoori ja kammerorkestri kontsert Põhjamaade Sümfooniaorkestri 15. sünnipäevahooaeg Eesti Kontserdi ja Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja lõppkontsert Ooperid Liblikas (Tõnu Kõrvitsa ooper) Romeo ja Julia (C. Gounod' ooperi kontsertettekanne) 1001 ÖÖD pakett GURMEE pakett MAESTRO pakett Aken ooperi- ja balletimaailma Muusikafestivalid Rahvusvaheline J. Mravinski nimeline Muusikafestival Ida Muusika Festival Orient Türi Kevadfestival Tallinna Kitarrifestival Sõru Jazz Suure-Jaani Muusikafestival Rock ja pop Milow- Unplugged Tour...
Muusika kontrolltöö. 9.klass Ansablid, orkestrid. 1.Kuidas nimetatakse: a) 2-liikmelist lauluansablit? - Duett b) 2-liikmelist klaveriansamblit? - Duo c) 3-liikmelist meesansamblit? - Trio d) 4-liikmelist saksofonide ansamblit? Kvartett e) 5-liikmelist keelpillide ansamblit? Kvinett 2.Nimeta keelpillidekvarteti koosseis: a) viiulid b) tsello c) viiul 3. Mida tähendab ladinakeelne sõna "orkestra" ? See on Vana-Kreeka aegne teatri eeslava, kus lauldi ...
Muusika kontrolltöö. 9.klass Ansamblid, orkestrid. 1.Kuidas nimetatakse: a) 2-liikmelist lauluansablit? - Duett b) 2-liikmelist klaveriansamblit? - Duo c) 3-liikmelist meesansamblit? - Tretsett d) 4-liikmelist saksofonide ansamblit? Kvartett e) 5-liikmelist keelpillide ansamblit? Kvintett 2.Nimeta keelpillidekvarteti koosseis: a) 2x viiul b) tsello c) vioola 3. Mida tähendab ladinakeelne sõna "orkestra" ?...
Flööt on üks vanimaid muusikariistu. Tänapäeva flöödi eelkäijad ja temaga sarnased pillid olid tuntud maailma paljude rahvaste seas juba ammustel aegadel. Niisugune flööt, mida praegune pillimees mängib, kujunes välja XVII - XIX sajandil. Saksa flötisti ja pillimeistri T. Böhmi 1846. a Tehtud uuendusi flöödi ehituses kasutavad kõik tänapäeva flöödimeistrid. Tänapäeva flöödiga, selle puupuhkpillide printsiga, on juhtunud üks naljakas asi. Nimelt ei valmista praegu flööte põhiliselt mitte puust, vaid metallist. Neid on tehtud isegi hõbedast, kullast ja plaatinast. Nii et flöödi hõbedasel hääles on vahel päris otsene hõbedane kest. Flööt on ainus puhkpill, millesse puhutakse mitte toru otsast, vaid küljelt, mistõttu teda nimetatakse veel põikflöödiks. Tema toru üks ots on kinnine, teine lahtine. Kinnise otsa juures on väike kõrgendikuga auk. See on aukhuulik. Pillimees asetab flöödi aukhuuliku oma alumise huule vastu ja puhub pilli sisse n...
Beethoveni Portree Käisin 15. Jaanuaril Estonia kontserdisaalis kuulamas kontserti ,,Beehoveni portree". Kuulajatele esitati kolm Beethoveni teost: avamäng "Coriolan", klaverikontsert nr 5 Es-duur op.75, sümfoonia nr 5 op.67. Neid teoseid esitasid meile Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Sten Lasmann klaveril, Toomas Vavilov dirigendipuldis ja iga teose osade vahepeal rääkis Raivo Järvi meile Beethoveni eluloost, ajastust ja käekirjast. Sten Lassmann, kes esitas teoseid klaveril on Eesti noorema põlvkonna üks väljapaistvamaid pianiste. Ta on andnud soolo- ja kammerkontserte ning esinenud solistina mitmete orkestrite ees. Sten on lõppinud Tallinna Muusikakeskkoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalauluse- ja magistriõppe klaveriklassis. Lassmann on lõpetanud ka Londoni Kuningliku Muusikaakadeemia magistrantuuri, ning on tänaseks juba ka sama õppeasutuse doktorant. Sten Lassmann on end täie...
Minu muusikaelamus Neljapäeva õhtul 25.novembril käisin ma vaatamas balletti “Pähklipureja”, mis toimus Rahvusooper Estonias. Selle jõululoo teeb eriliseks muusika, mille on kirjutanud Pjotr Tšaikovski, kes oli 19.sajandi romantislik helilooja ja, keda peetakse üheks vene klassikalise sümfoonia rajajateks. „Pähklipureja“ on üks tema kirjutatud kolmest balletist. Lisaks on ta kirjutanud ka sümfooniaid ja oopereid. Estonias on “Pähklipureja” muusikaliseks juhiks Jüri Alperten, dirigendiks Risto Joost ja esitajaks Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester. Jüri Alperten, kes on sündinud 16. juunil 1957 on Eesti dirigent, pianist ja muusikapedagoog. Risto Joost, kes on sündinud 22. juunil 1980on eesti dirigent ja laulja, kontratenor. „Pähklipurejas“ esitati instrumentaalmuusikat, puudus solist ja koor. Edasi räägin oma kogemusest ja elamusest. Otsustasin minna seda vaatama, et tekitada endas jõulutunne. Ma...
(6)1. Klassitsismi üldiseloomustus. 1.Klassitsism muusikas. * Nõrgenes õukonna ja kiriku võim * Lihtsustus harmoonia *Määravaks klassiks sai haritud kõrgkodanlus *vormiskeemid muutusid selgeteks * Elavnes avalik kontserdielu *süvenes homofooniline väljenduslaad *Nooditrükindus *muusika tonaalsust hakati rõhutama *muusikaajakirjandus *muusika lihtne ja tasakaalustatud *peeti tähtsaks teadmisi ja haridust. *teoses üks juhtiv hääl (2)2. Beethoveni loomingu teemad. 2.Haydni loomingu iseloomustus. * inimkonna võitlus vabaduse ja valguse nimel *Keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajaja *kangelasliku, targa ja õilsa inimese elu *kirjutas 104 sümfooniat ...
Muusika Orkester 1. Mis on orkester? mille järgi eristatakse neid? Sõna ,,orkester“ tähistas algselt AntiikKreeka teatris ümmargust väljakut lava ees, kus laulis ja tantsis koor. Orkester on suure koosseisuline instrumentaalansambel, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Orkestri liiget nimetatakse orkestrandiks. sümfooniaorkester puhkpilliorkester rahvapilliorkester 2. Millal võeti kasutusele orkestri mõiste tänapäevases tähenduses? milline pill oli eestvedaja rollis? Terminit ,,orkester“ hakati pillimängijate kohta kasutama 18. sajandil Prantsusmaal. Eestvedajad olid vaskpuhkpillid. 3. Millal ja kelle loomingus kujunes välja klassikalise sümfooniaorkestri koosseis? Klassikaline orkestri koosseis kujunes välja 18. sajandi keskel, Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus. Domineeris keelpillide kõla, I ja II viiulid,vioolad, tšellod, kontrabassid. 4. Nimeta sümf.ork 4 pilli...
TALLINNA MUSTAMÄE GÜMNAASIUM 4B ,,Muusikariistad" Referaat Andri Suga Merle Adelman Tallinn 2010 SISUKORD Eessõna..............................................................................................................................................3 Muusikariistad...................................................................................................................................3 Klaver................................................................................................................................................3 Keelpillid...........................................................................................................................................4 Puhkpillid.......................................................................................................................................
Aleksander Läte Koostas: Anni Saharov ELULUGU Sündis 12. jaanuaril 1860. aastal Tartumaal Aakre vallas Pikasilla külas. Helilooja ja pedagoog. Professionaalne muusikakriitik. Taimetoitlane. Dirigent. Suri Tartus 8. septembril 1948. aastal. Sündis kõrtsmiku peres. Lapsena kuulas rohkesti kõrtsipillimeeste rahvalikke lugusid ja nautis nende laule. 8-aastaselt kingiti talle kohaliku mehe tehtud pill. Haridustee ning töökohad 1873 astus Rõngu kihelkonnakooli. 1876 astus Valga J.Cimze Õpetajate Seminari. 1879-1883 töötas kooliõpetajana Puhja kihelkonnakoolis. 1883-1895 töötas kooliõpetajana ja köstrina Nõos. 1895-1897 jätkas õpinguid Dresdeni konservatooriumis koorikompositsiooni erialal. 1897-1900 pöördus tagasi Nõosse. Võimalused oma muusikaande arendamiseks avanesid Rõngu kihelkonnakoolis. Ta otsustas pärast kihelkonnakooli muusikaga tõsisemalt edasi tegeleda. Asutas Valga seminaris kui ka Nõos koori ja orkestri. ...
Romantism 19. sajandi muusika peamised zanrid Romantismiajastu - Klaver muutus üheks armastatumaiks soolopilliks. Raamatukauplused pakkusid klaverinoote ning algse klaveriõpetusega pidi hakkama saama iga koduõpetaja. Järjest sagedamini palgati aga jõukamates kodudes ka eramuusikaõpetajaid. Tekkisid uue zanrina väikevormid ja esile kerkis mängutehniliselt nõudlik kontsertetüüd. - Romantismiajastu kunsti iseloomustavad esteetilisus, zanrite segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. - Olulisemad muusikazanrid: sümfooniline poeem, soololaul, operett, sümfoonia, oratoorium, kantaat ja paljud teised. Virtuoosid (Eestis ja välismaal) - Üha enam leviv virtuoosikultus esitas interpreetidele erakordselt kõrgeid tehnilisi nõudmisi ja mõne särava kontserdi esiettekanne võis muusiku teha üleöö kuulsaks terves Euroopas. - Virtuoosikultus oli solisti proovile panek. - Kuulsad virtuo...
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Malmö muusikaakadeemia Sümfooniaorkester Dirigent Neil Thomson VILHELMAS CEPINSKIS Muusika retsensioon XXXXXXXXXXXXXXXX Tallinn 2009 Mina külastasin 13. märtsil kell 19.00 Malmö Muusikaakadeemia Sümfooniaorkestri kontserti mis toimus Estonia Kontserdisaalis. Saal oli üllatavalt tühi ja palju oli välismaalasi kes tundusid üksteist kõik tundvat millegi pärast. Dirigentiks oli Neil Thomson kes on pärit suurbritanniast ning solist viiludaja Vilhelmas Cepinski Leedust. Orkster esitas instrumentaalmuusikat kolme erineva helilooja loomingust: Tõnu Kõrvitsa ,,Passacaglia" (esiettekanne) ,Max Brauchi ,,viiulikontsert nr1 g-moll,op. 26" ja Wilhelm Stenhammari ,,Sümfoonia nr 2 g-moll. Op. 34" Kontserti esimese teosena kõlas Tõnu Kõrvitsa ,,Passacaglia" mille all mõisteti algselt hispaania päritoluga tantsu pidulikult mõõdukatempolises kolme...
Viimne Reliikvia Eesti film aastast 1969. Sisu!! "Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad". Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth leve Inimesed , kes filmi muusikale kaasa aitasid: Geo...
Eri Klas Eri Klas on Eesti dirigent, kes on sündinud 7. Juunil 1939 Tallinnas. Ta on üks tuntuim muusik kogu maailmas. Tema ema oli pianist ja pedagoog Anna Klas. Eri Klas on üks tuntumaid Eesti muusikuid maailmas. Ta on juhatanud enam kui sada sümfooniaorkestrit neljakümnelt maalt, Islandist Austraaliani, Jaapanist USA-ni, sh Berliini ja Müncheni filharmoonikuid, Pariisi Opéra SO-d, Londoni BBC SO-d, Haagi Residentie-Orkest'i Euroopas, nimekaid USA orkestreid nagu Cleveland Orchestra, Chicago SO, Bostoni SO, Los Angelese FO, Detroidi SO, San Francisco SO ja Washington National Symphony Orchestra, Tokyo SO-d ning nimekaid Austraalia orkestreid nagu Sydney, Adelaide'i Brisbane'i ja Melbourne'i SO-d. Alates 1965. aastast on ta seotud Estoniaga, dirigendina, kunstilise juhina ja peadirigendina aastail 1975-1994, aastast 1994 audirigendina ja aastast 2004 ühtlasi Rahvusooper nõukogu esimehena. Estonias on ta juha...
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Malmö muusikaakadeemia Sümfooniaorkester Dirigent Neil Thomson VILHELMAS CEPINSKIS Muusika retsensioon XXXXXXXXXXXXXXXX Tallinn 2009 Mina külastasin 13. märtsil kell 19.00 Malmö Muusikaakadeemia Sümfooniaorkestri kontserti mis toimus Estonia Kontserdisaalis. Saal oli üllatavalt tühi ja palju oli välismaalasi kes tundusid üksteist kõik tundvat millegi pärast. Dirigentiks oli Neil Thomson kes on pärit suurbritanniast ning solist viiludaja Vilhelmas Cepinski Leedust. Orkster esitas instrumentaalmuusikat kolme erineva helilooja loomingust: Tõnu Kõrvitsa ,,Passacaglia" (esiettekanne) ,Max Brauchi ,,viiulikontsert nr1 g-moll,op. 26" ja Wilhelm Stenhammari ,,Sümfoonia nr 2 g-moll. Op. 34" Kontserti esimese teosena kõlas Tõnu Kõrvitsa ,,Passacaglia" mille all mõisteti algselt hispaania päritoluga tantsu pidulikult mõõdukatempolises kolme...
1. Mis lauluga algavad Eesti üldlaulupeod alates 1969. Aastast? (teos helilooja) Mihkel Lüdig „Koit“ 2. Kus sai keskajal Eesti aladel õppida muusikat? Kloostrites, kloostrikoolides, kirikutes 3. Mis keeles toimus õpe keskaja koolides? Ladina keeles 4. Kuidas nimetatakse kirikukoguduse laule? Koraalid 5. 17. Sajandil hakati tõlkima kirikulaule ladina keelest eesti keelde? 6. Kes asutas 1684. Aastal Tartu lähedale Eesti soost õpetajate ettevalmistamiseks seminari, kus sai õppida ka kirikulaulu? Forseliuse seminar 7. Et parandada koguduse lauluoskust, andis kirikuõpetaja J. E. Punchel 1839. Aastal välja Ühtne lihtsustatud viisidega koraaliraamat 8. Usuliikumine 18. saj, mille eesmärgiks oli kõlbeliselt täiusliku, alandliku ja tööka inimese kasvatamine? Hernhuutlus ehk vennastekoguduse liikumine 9. Liikumne, tänu millele algas 18. Saj mitmehäälse koorilaulu ja erinevate pil...
MUUSIKALISED KOOSSEISUD 2. ORKESTER Orkester on suurekoosseisuline muusikagrupp, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast orchestra mis 6. - 5. sajandil eKr tähendas antiikteatri eeslava (orkestrat). Orkestrist tänapäevases mõistes saab rääkida alles barokiajast (1600 1750). Sel ajal toimus instrumentaalmuusikas tormiline areng, arenesid keelpillid. Klassitsismiajal (1750 1830) muutus orkestrimuusika väga populaarseks. Orkestrisse kuulusid: 10 I viiulit, 10 II viiulit, 4 vioolat, 4 tsellot, 4 kontrabassi, 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 2 metsasarve, 2 trompetit ja timpanid. Tekkis tänapäevane klassikaline sümfooniaorkestri koosseis. /Korraldati palju kontserte. Instrumentaalmuusikat mängiti ooperiteatrites, õukondades, sellega tegelesid ka linnakodanikud muusikasõprade ...
NEEM E JÄRVI GETTER ANETT ARRO ELULUGU o Sündinud 7.juunil 1937 Tallinnas. o Neeme Järvi on eesti dirigent. o Tallinna Muusikakoolis õppis koorijuhtumist ja löökpille. o Peterburi konservatooriumis õppis orkestri- ja ooperidirigeerimise erialal. o Lisaks täiendas end aspirantuuris Jevgeni Mravinski juhendamisel. o Aastal 1980 emigreerus Järvide perekond USA- sse. KARJÄÄR o 1960-1963 Eesti Riikliku Sünfooniaorkesti dirigent, 1963-1979 peadirigent. o 1963-75 Rahvusooperi “Estonia” peadirigent. o 1982-2004 Göteborgi Sünfooniaorkestri peadirigent o 1984-1988 Kuningliku Šoti Rahvusorkestri peadirigent. o 1990-2005 Detroidi Sümfooniaorkestri muusikadirektor ja peadirigent. o 2005 New Yersey Sünfooniaorkestri muusikadirektor, Haagi Residentie orkestri peadirigent. o 2010. aasta septembrist Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kunstiline juht ja peadirigent. o ...
Uus huvitav kogemus Minu ooperi külastus oli 18.märtsil 2017. aastal Jõhvi kontserdimajas.Vaatamas käisinkontserdisarja ,,Kuldne klassika. Beethoven", mille esitajad olid Triin Ruubel, kes mängis viiulit,Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ning dirigent Mihhail Gerts. Ettekandele tuli Beethoveni ,,Prometheuse lapsed" millele järgnes Elgari viiulikontsert h-moll op.61 ja viimaks Beethoveni sümfoonia c- moll nr 5 op. 67. Avamänguks esitatud ,,Prometheuse lapsed" on loodud 1800-1801 aastail. Teose tellis itaalia tantsija ning koreograaf Salvatore Vigano. Kavas kirjeldatud beethovenlik väljenduslaad jõuline ja dramaatiline, oli vägagi tuntav, aga samas oli selles minu arvates ka üsna palju helget ja pehmet tooni. Viiulikontsert h-moll op. 61 on kirjutatud Edward Elgari poolt 1909-1910 aastail Londoni Kuningliku Filharmooniaühingu tellimusel Fritz Keisrile. See teos on pälvinud kogu viiuliliteratuuri ühe ke...
Muusika Klassitsism on klassitsismiajastul loodud muusika, ajavahemikus 1750-1820. Üldine kunstiline huvi klassitsismi vastu tuli Pompei varemete avastamisega 1748. aastal, mis pani kirjanikud, maalikunstnikud ja skulporid jäljendama Kreeka ja Rooma eeskujusid. Heliloojad olid raskemas olukorras, keegi ei teadnud, kuidas Kreeka või Rooma muusika tegelikult kõlada võis ja seepärast ei olnud võimalik ka seda järgida. Selle asemel püüdsid nad klassitsismi kujutada piinliku vormitäitmise ja ekstravagantsetest liialdustest hoidumisega. Romantism muusikas on umbes 1820–1880 valitsenud suund, see oli romantismi ideoloogia ja stiili avaldumine muusikas. Klassitsismi ja romantismi ajastu muusika vahel ei ole nii selget üleminekujoont nagu varasemate suurte stiilide vahel. Romantilisi jooni võib leida juba Haydni "Tormi ja tungi" perioodi teostes, Mozartil esineb romantilisi jooni ooperis "Don Giovanni". Ka Beethoveni hilist loomingut on ...
Rakke Gümnaasium Eesti interpreedid Liisi Remmet Liisi Remmet Rakkes 2008 Sisukord Sisukord 3 Maarja-Liis Ilus 4 Eda-Ines Etti 5 Neeme Järvi 6 Urmas Alender 7 Olav Ehala 8 Minu kokkupuude nende interpreetide muusikaga 9 Lisad 10 Kasutatud materjal 11 3...
Tartu Kutsehariduskeskus Majutusteeninduse eriala Anu Tali foto Jouni Haralaa/Finlandia Records ANU TALI Referaat Koostaja: Õppegrupp: Tartu 2011 Anu Tali foto Chris Dunlop/Warner Classics Dirigent Anu Tali on muusikamaailmas omamoodi fenomen. Väike ja tubli, kes teab, mis on selle ameti paradiis ja põrgu. Meie näeme ainult glamuurset Anu Tali orkestrit juhatamas, aga higist, verest ja pisaratest, mida selle karmi ameti juures tagatubades valatakse, pole enamikel aimu. Anu Tali on rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud dirigent, kes teeb ja toob Eestile vaid au. Muusika juurde tuli Anu Tali (sündinud 18.06.1972) klaverimängu kaudu Nõmme Lastemuusikakoolis, kus ta õpetajaks oli Maire Oidekivi. Et "ilma muusikata ei saa", selgus pärast kaheksanda klassi "viielist" lõpetamist. K...
Viimsi Keskkool VIIUL referaat Õpilane: Anna-Mari Ausa Juhendaja: Kätlin Puhmaste Tallinn 2011 SISUKORD 1) Viiul a) Viiuli ajalugu b)Viiuli ehitus 2) Kasutatud kirjandus VIIULI AJALUGU Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi, Euroopa aladel on viiuli kaugemaid eelkäijaid võimalik paigutada IX sajandisse. Idamaadest rändurite ja kaupmeeste meelelahutajana Lõuna-Euroopasse jõudnud pillidest võib viiuli vaarisaks pidada keskaegset rebekki. Tänapäeva viiuli kujunemislugu on keeruline ja kulgenud mitut liini pidi. Meie viiuli sarnaseid pille hakkasid põhjapoolse Itaalia meistrid tegema XVI sajandi alguses. XIX-XX sajandi muusikute maits...
Aleksander Läte (1860-1948) · Kooridirigent, orkestridirigent, helilooja, muusikakriitik, muusikaõpetaja, klaveri- ja orelisolist · Õppis: Cimze seminaris, Saksamaal Dresdeni Konservatooriumis · Töötas: kooliõpetajana Puhjas ja Nõos, klaveriõpetajana, ajalehe Postimees muusikakriitikuna · Moodustas esimese eesti sümfooniaorkestri (Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed, õpetajad, kooliõpilased) Looming: · ligi 150 koorilaulu; 15 soololaulu (''Primula veris''); kantaadid (''Rändajad ja tähed''); orkestri-, klaveri- ja viiulipalad · Laulud: ''Kus Põhjalahe kohiseb'', ''Kuldrannake'', ''Malemäng'', ''Ärka üles, isamaa''; ''Laul rõõmule''; ''Küla kõrtsis''; ''Pilvedele'' · Avamäng ''Kalevala''; Lühemad palad ''Eesti tants'', ''Tempo di mazurka''
MUUSIKA AJALUGU Periood Ajastu sotsiaalne ja muusikaline üldiseloomustus Muusika vahendajad (interpreedid) Muusikainstrumendid Uued vormid ja zanrid Heliloojad ANTIIK Ühiskond väärtustas inimest avaliku tunnustusega, kas tema eluviisi, teenete, Muusik oli jumaliku andega prohvet, kes Keelpillid: kitara, lüüra. Auloodia dionüüsilistel pidustustel aulose saatel Lüürikutena on tuntuks saanud Sappho ja 8. saj eKr 4. saj suuremeelsuse või kangelastegude eest. Seda kõike sai realiseerida avalikel vahendas inimesi ja jumalaid. Puhkpillid: aulos, paaniflööt, põikflööt, esitatav orgialikult ...
Arengusuunid Euroopa muusikaelus 20. sajandi keskpaiku Nõo Reaalgümnaasium Jaanuar 2013 Benjamin Britten 1913 1976 Inglise helilooja Väga mitmekülgne: komponist, silmapaistev dirigent, erakordselt hea mängutehnikaga pianist. Heliloojana kirjutas kõikides zanrides. Loomingu põhiosa moodustavad ooperid, koorid ja orkestrimuusika. Looming Orkestrimuusika Kõige populaarsem teos "Variatsioonid ja fuuga Purcelli teemale". On tuntud ka nime all "Teejuht noortele orkestri juurde". Selle teose läbi tutvustab noortele sümfooniaorkestri pille. Ooperid ( 15 tk.) Tema peamine lavateos on ooper "Peter Grimes". ... Vokaalsümfooniline looming "Sõjareekviem" Olivier Messiaen 1908 1992 Prantsuse helilooja Tunnustus tema loomingule ei tulnud kiirelt. Maailmakuulsuse tõi teos "K...
4.detsembril õnnestus mul külastada minu ühe suure lemmiku Austria dirigendi ja helilooja Gustav Mahleri 150. sünniaastapäevale pühendatud kontserti. Estonia kontserdisaalis toimunud kontserdil esitas Eesti Riikliku Sümfooniaorkester Gustav Mahleri 6. Sümfooniat, kriitikute poolt antud alapealkirjaga traagiline. Mahleri sümfooniaid esitavad mujal maailmas maailmakuulsad orkestrid enamasti täissaalidele. Seekord oli Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontserdile kogunenud vaevalt poole saalitäie jagu publikut. Põhjus oli arvatavasti Mahleri loomingu keerulisuses ja raskepärasuses, mistõttu olid kontserdil vaid tema muusika tõelised austajad. Mind isiklikult inimeste vähesus ei seganud ja lisas pigem erilist nukravõitu õhkkonda, mis aitas mul seda vapustavat teost paremini mõista. ERSO dirigent Nikolai Aleksejev suutis suurepäraselt helide keeles välja tuua selle teose isikupära. Helilooja abikaasa Alma Schindler on iseloom...
Anu Tali 18.06.1972 ... Mart Tikkerbär elulugu Dirigent Anu Tali on muusikamaailmas omamoodi fenomen. Väike ja tubli, kes teab, mis on selle ameti paradiis ja põrgu. Meie näeme ainult glamuurset Anu Tali orkestrit juhatamas, aga higist, verest ja pisaratest, mida selle karmi ameti juures tagatubades valatakse, pole enamikel aimu. Anu Tali on rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud dirigent, kes teeb ja toob Eestile vaid au. Muusika suunda valides tegutses Anu salaja . Salaja sellepärast, et haritlastest vanemate arvates pidid lapsed saama tugeva ja korraliku hariduse, mis nende nägemusel erilise muusikaõpetusega küll seostuma ei pidanud. Anu Tali õppis aastatel 19791987 Tallinna 3. Keskkoolis, aastatel 19871991 Tallinna Muusikakeskkoolis. Muusikakeskkoolis õppis Anu põhierialana koorijuhtimist Elo Kaarepere juhendamisel ning paralleelselt ka klaverit Ada Kuuseoksa juures. Abituuriumi ajaks oli An...
Vanemuise teatri 10. fakti 1. 1865 vanemuise laulu- ja mänguseltsi asustamine Tartus. 2. 1870 Eesti kutselise teatri sünd - esietendub Lydia Koidula näidend “Saaremaa onupoeg” 3. 1883 Eesti muusikateatri sünd - esietendub draama “Preciosa” Carl Maria von Weberi muusikaga. 4. 1906 Vanemuise teatrihoone avamine, kutselise teatri asustamine. 5. 1908 Vanemuise seltsi sümfooniaorkestri asustamine. 6. 1935 Evald Aava ooperi “Vikerlased” esmalasvastus Vanemuises. 7. 1939 Esinemine tantsuetendus Vanemuises - Pjotr Tšaikovski “Karnevalisõi 8. 1941 Esimene õhtut täitev ballett Vanemuises - Cesare Pugni ja Reinhold Glieri 9. 1939 valmib Vanemuise kontserdisaal. 10. Esineb Eesti algupärane ballett Vanemuises - Eduard Tubina Praegused etendused Vanemuises: ● Sööbik ja Pisik ● Deemonid ● Raimonda ● Väikese onu saaga ● Evita
Aleksander Lätte (1860-1948) Helilooja ja pedagoog. Esimene eestlasest profesionaalne muusikakriitik.Tartus asutatud esimese eesti sümfoonia dirigent. Lätte on päris Pikasillalt. Alustas viiuliõpinguid 8-aastaselt, 19-aastaselt lõpetas Cimze seminari. Töötas koori ja orkestrijuhina Nõos ja Puhjas. Esimene Eestlane , kes sai kõrghariduse Lääne-Euroopas. Lätte tähtsamateks ettevõtmisteks olid esimene Eesti sümfooniaorkestri asutamine, sammuti sümfoonilise avamängu ,,Kalevala" ja keelpillikvarteti loomine, mis kuuluvad esimeste hulka vastavais zanreis.1900-1907 tõusis Lätte Tartus esile aktiivse muusikuna, tema tegevus hõlmas mitut valdkonda:Muusikaelu organiseerija ( esimene sümfooniaorkester);Koori- ja orkestrijuht ( IV üldlaulupeo üldjuht);Klaveri- ja orelisolist;Pedagoog ( klaveriõpetaja);Muusikakriitik;Helilooja;Klaverimängu õpiku ja teiste muusikateoste autor.Andis kultuurielule uue suuna. Hakati esitama kantaate ja oratooriume.Pä...
Meremäe kool Keelpillid Referaat Jan-Erik Heering 2016 Sisukord Sisukord…………..……………………………………………………………2 Keelpillide sissejuhatus……………………………………………………….3 Keelpillid………………………………………………………………………..4 Mõisted…………………………………………………………………………9 Sissejuhatus Keelpillid ehk kordofonid on muusikainstrumendid, mille heliallikaks on võnkuv pillikeel. Keelpillide heli tekitajaks on pingutatud keelpillikeel, mis on valmistatud metallist, soolest või mõnest muust materjalist. Keel pannakse võnkuma näiteks poognatõmmete, sõrme või plektrumiga näppimise, poogna, haamrite või muude vahenditega löömisega.Viiuli keeled on roobi ja keeltehoidja kaudu ühendatud kõlakastiga. Viiuli õõnes korpus toimib resonaatorina, võttes üle keelte võnkumise ja võimendades tekitatud heli. Klaveri keeli lüüakse haamritega. Klavessiini keeli näpitakse sulerootsuga.Klassikalise sümfooniaorkestri koosseisus kasu...
1.Romantismiajastu muusika üldised teemad: üksikisiku läbielamised, loodus, müstika, surm ja teispoolsus, unistuste maailm, rändurimeeleolu, mineviku idealiseerimine ja vabadusearmastus uuendused muusikas: Kõlapildid - Uued värvid ja värvikombinatsioonid instrumentatsioonis. Harmooniasse ilmusid pingestatumad ja kirevamad kooskõlad. Puhkpillid hakkasid domineerima Orkestriteosed muutuvad pikemaks. sümfooniaorkester suurenes Täiustati pille ja võeti kasutusele uusi instrumente. olulisemad zanrid vokaalmuusikas: klaverisaatega soololaulud klaverimuusikas: Väikevormid klaverile - instrumentaalminiatuurid: sõnadeta laulud, nokturn, etüüd, prelüüd, tantsuzanris muusika- valss (armastatuim seltskonnatants), masurka, polonees jne. orkestrimuusikas: Sümfooniline poeem üheos...
Võru Kesklinna Kool Puhkpillid Robin Kendra 7a klass Sissejuhatus Vaskpuhkpillid Puupuhkpillid Kuidas tehtud Kokkuvõte Kasutatud allikad Vaskpuhkpillid Vaskpuhkpillid on puhkpillide hulka kuuluvad muusikainstrumendid, millel tekib heli, kui pilli resonaatortorus hakkab õhk võnkuma pillimängija huulte vibreerimisel. Nimetus "vaskpuhkpill" ei tähenda seda, et kõik vaskpuhkpillid on vasest. Puupuhkpillid Fagott Sümfooniaorkestri puupuhkpillide rühma neljas kõige madalamahäälsem pill. Fagoti kõla on natuke naljaka ja natuke naljaka maiguga. Fagotte valmistatake vahtrapuust Kuidas puhkpillid on tehtud Puhkpille valmistatakse kas puust või vasest (vahel ka mõnest muust metallist). Selle põhjal, mis materjalist on puhkpill valmistatud, jagunevadki nad kahte rühma: puupuhkpillid ja vaskpuhkpillid. Kokkuvõte Vaskpuhkpillid ...
Ülesehitus Pillid Näide Sonaat I kiire- tsükli põhiosa Enamasti klaver, aga W. A. Mozarti II aeglane on loodud ka teistele klaverisonaat C-Duur III tantsuline-menuett/ pillidele skertso IV kiire- finaal Kontsert Põhineb Kõikvõimalikud Teosed heliloojatelt sonaaditsükklil, kuid soolopilli ja nagu Joseph Haydn, on loodud soolopillile orkestripillid W. A. Mozart, ja orkestrile. See on Ludwig van kolmeosaline (kiire- Beethoven jpm aeglane-kiire) Sümfoonia ...
Orkester Sõna ,,orkester" tähita algselt Antiik-Kreeka teatri ümmargust väljakut lava ees, kus laulis ja tantsis koor. Orkester on suurekoosseisuline instrumentaalansambel mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast orchestra, mis 6. - 5. sajandil eKr tähendas antiikteatri eeslava (orkestrat). 16. sajandil muutus orkestri mõiste. Orkestriks hakati nimetama lava ja kuulajate vahelist ruumi kui ka seal mängivaid pillimehi. Varajased orkestrid sisaldasid keelpille, puu- ja vaskpuhkpille, klahvpille ja näppepille. Piir orkestri- ja kammermuusika vahel oli ähmane. See sõltus ettekande kohast ja kui palju milliseid pille kasutati. Kuni17. sajandini ei loodud muusikat kindlatele muusikainstrumentidele. Heliteostel oli märge per cantare o sonare, mis viitab sellele, et neid võis laulda või käepärast oleval pillil mängida. Sümfooniaorkestri põhikuju kujunes välja 18. sajandi teisel po...
A n t s l a g ü mn a a s i u m Liis Kikas PUHKPILLID 7. a klass Juhendaja: E. Hirson 2004 Antsla 1 S i s u ko r d Sissejuhatus..............................................lk. 3 Üldist.......................................................lk. 4 Puupuhkpillid............................................lk. 5- 6 FLÖÖT ....................................lk. 5 OBOE ..................................... lk. 5 KLARNET.................................lk .6 FLAGOTT.................................lk. 6 Vaskpuhkpillid ......................................... lk. 7- 9 TROMBET ............................... lk. 7 METSASARV............................ lk. 7 TROMBOON ............................ lk. 8 ...
Klassitsism muusikas. Klassitsism hõlmab muusikas 18.saj. II poolest 19.saj. Alguseni. Lõpule jõudis suur murrangu periood. Barokkmuusik oli arenenud ääretult keerukaks ja kuulaja kaugeks. Klassitsism pöördub lihtsusesse. Arhitektuuris loobutakse liigsest kaunitustest ja ovaalsetest kujunditest. Valdavad sirged jooned, siledad seinapinnad ja fassadil egiptuse temli otsaviilu imiteeriv sammastele toetuv kolmnurkne katuseviil. Klassitsitliku perioodi muusikakeskuseks saab Viin. Selle aja muusikat iseloomustab lihtsus ja läbipaistvus. Meloodia on meeldejääv ja muusika tihti optimistlikult rõõmsameelne. Kasvab ilmaliku muusika osakaal. Helilooja on enamasti õukondade teenistuses. Peamiseks saab instrumentaalmuusika. Alus pannakse tähtsamatele muusikazanritele ja vormidele. Sonaat-allegro vorm klassitsistliku muusika tätsaim vorm, mis on üles ehitatud kahe kontrastse teema vastandamisele. Sonaat 3(või 4) osaline suurteos sümfooniaorkest...
Barokk (~1600-1750) Klassitsism (~1750-1800) Kestis ~150 aastat Kestis ~50 aastat Barokk-ajastu maalid koosnesid paljudest Maalikunstis domineerisid portreed. Piltidel erinevatest detailidest ja olid seetõttu kujutati lihtinimesi. Jooned ja vormid raskesti mõistetavad. Kunstiteostes kujutati muutusid selgemaks. Ühel kunstiteosel ajaloosündmusi ja kangelasi. polnud nii palju detaile. Maalidel kujutati ka ajaloosündmusi. Barokk-ajastul pöörasid rikkad oma Klassitsismi ajastul muutusid riided välimusele suurt tähelepanu. Mehed kandsid tagasihoidlikumaks, kõik ei olnud enam nii parukaid ja naistel olid juuksed seatud kaunistatud. Mehed kandsid veel parukaid uhketesse soengutesse. Riided olid kuid mitte enam nii uhkeid. Kõik oli väga kaunistatud peenete mustritega ja ...
Tõnu Kõrvits Juula Reinumägi MGH 12c 2012 Elulugu *Sündis 1969. aastal Tallinnas *1987. a astal lõpetas ta Tallinna Muusikakeskkoolis Alo Põldmäe *1994. aastal Eesti Muusikaakadeemias Raimo Kangro kompositsiooniklassi *1994-1997 õppis ta Muusikaakadeemia magistrantuuris Jaan Räätsa juhendamisel *Levimuusika arranzeerija ja orkestreerija *2001. aastast õpetab ta Eesti Muusikaakadeemias orkestratsiooni *Aastaid on ta teinud saateid Klassikaraadiole Elulugu * Eesti Heliloojate Liidu liige. *2003/2004 aasta hooajal oli ta Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) resideeriv helilooja Looming *Algselt oli tema looming lihtsas helikeeles (1990) Sellel ajal üks hinnatumaid helitöid on "Concerto semplice" *Hiljem on Kõrvitsa käekiri muutunud keerukamaks, kuid alles on jäänud muusika südamlik tundetoon ja hingestatus *Teosed kannavad poeetilisi pealkirju, mis...
Järva-Jaani Gümnaasium Neeme Järvi Referaat Koostaja: Jan Kristian Mõtsnik Juhendaja: Kalli Vainula Järva-Jaani 2012 1 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Neeme Järvi..................................................................................................................... 4 1.1Karjäär.............................................................................................................................5 1.2Perekond......................................................................................................................... 6 2. Diskograafia...........................................................
Dokumendi tüüp: KONSPEKT Õppeaine: MUUSIKAÕPETUS Teema: ERINEVAD ORKESTRILIIGID JA PILLIDE KOOSSEISUD Klass: 9 Õpetaja: KATRIN KOBOLT Koostamise aeg: 10.10.2013 Õppeaine: Muusikaõpetus Klass: 9 Teema: Erinevad orkestriliigid ja pillide koosseisud 1. ANSAMBEL Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. Ansambleid liigitataks tavaliselt kahe põhitunnuse järgi. 1. Muusikute arv 2. Pillikoosseis Sõna ,,ansambel" (prantsuse keelsest sõnast ensemble - koos) tähendab algselt terviklikku kogumit. Muusikas nimetatakse ansambliks väikesekoosseisulist muusikute rühma või ansamblimuusikat. Ansambel on mitme esitaja ettekantav number mitmeosalises lavateoses, nt ooperis või balletis. Teatrikunstis nimetatakse ansamblimänguks näitlejate kunstite...
Barokiajastu muusika 17-18 saj. Iseloomusta barokk kultuuri. - kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Vastandina renessansi harmoonilisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusika osatähtsus kultuuris: - barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Iseloomusta barokkmuusikat: - puudus muusika sisemine areng. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Kus tekkis barokkmuusika? - Itaalias. Epohhid barokkajastul: · tekkis kontsertstiil kujunes välja professionaalsete muusikute klass muusika senisest õukonnakesksem vokaalmuusika varjus kerkis esile ins. muusika pillide tormiline areng basso continuo katkematu bassihääl Barokktriosse kuulusid: meloodiapill ja basso contunuo katkematu bassihääl. Barokkorkester kasvas välja barokktriost. Homofoonilise mitmehäälsu...
Viiul Koostas : 2010 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Viiuli ajalugu 5. Viiuli ehitus Sissejuhatus Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja. Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiul on keelpill, mida mängitakse poognaga, harvemini sõrmitsedes. Viiul on üks enim kasutatav soolopill. Viiuli ajalugu Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi. Euroopa aladel on viiuli kaugemaid eelkäijaid võimalik paigutata 9. Sajandisse. Eesti linnadesse jõudis viiul 17. Sajandil. Juba 18. Sajandil levis viiul ka maarahva hulka. 19. Sajandil hakkas viiul torupilli kõrvale tõrjuma, sest uute tantsude (kadrill, polka, reinlender, galopp, polkamasurka, va...
Franz Schubert ( 1797-1828) oli Austria helilooja. 31 aastat kestnud elu jooksul kirjutas üle 1000 teose. Pani aluse romantismile muusikas. Muusikalise hairudse sai kodust, isa ja vend õpetasid. Isa käsul õppis õpetajaks, töötas paar aastat abiõpetajana, tuli koolist ära ja hakkas vabakutseliseks muusikuks, läks isaga tülli. Ta oli sõbrlaik, heatahtlik ja tagasihoidlik. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta lõi muusikasse palju uut, soololaulud kontserteosteks. Uued žanrid: soololaulude tsükkel, ekspromt, muusikaline hetk. 9 sümfooniat, 17 keelpillikvartetti, 22 klaverisonaati, 19 ooperit ja üle 600 soololaulu, 7 missat. Kuulsaimad soololaulud on „Metsahaldjas”(1815), „Forell”(1817), „Muusikale”(1817), Ave Maria”(1825) Frederic Chopin (1810- 1849) oli Poola helilooja, sündis Varssavi lähedalt, emalt sai esimesed klaveritunnid, need olid ranged. Noorelt hakkas andma kontserte, läks 1819. aastal Pariisi ennast täiendama. Tema palades vä...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
