Bethoveni sümfooniad Belov Jevgeni 11-1 Sümfooniad · Beethoveni orkestrimuusika tähtsaim zanr on sümfoonia, neid on tal kokku üheksa. · Beethoven toob oma sümfooniatesse mitmeid uuenduslikke jooni. · Beethoven pikendas sümfooniate kestust. · Kui Mozarti sümfooniatest vältasid vaid vähesed üle kolmekümne minuti ning tihtipeale oli nende pikkus lausa alla kümne minuti, siis Beethoveni kuuenda ja seitsmenda sümfoonia esitused kestavad umbes 40, kolmanda sümfoonia omad 50 ja üheksanda sümfoonia esitused umbes 70 minutit. 9 sümfooniat · 1. sümfoonia, C-Duur (op 21; 1800) · 2. sümfoonia, D-Duur (op 36, 1802) · 3. sümfoonia, Es-Duur "Eroica" (algselt "Bonaparte") (op 55; 1803 1804) · 4. sümfoonia, B-Duur (op 60; 1806) · 5. sümfoonia, c-moll "Saatusesümfoonia" (op 67; 1808) · 6. sümfoonia, F-Duur "Pastoraalne", (op 68; 1808) · 7. sümfoonia, A-Duur (op 92; 181112) · 8....
Beethoveni sümfooniad Nii oma eluajal kui ka pärast surma hinnatud eelkõige kui suurepärane sümfonist. Eeskujuks paljudele 19. saj. heliloojatele (näit Schubert, Berlioz, Brahms). Beethoveni eluajal sai sümfooniast esinduslikeim žanr, looja isiklik filosoofiline eneseväljendus, kontserdikavade peateos. B. sümfoonilise stiili mõjutajad: *Haydni ja Mozarti sümfooniad * 18. saj. teise poole ooper, eriti Gluck * Prantsuse revolutsiooni vaimsus ja vaimustus, eriti sellest tulenev mässumeelsus, heroilisus ja romantiline maailmavaade Isikupärasem stiil avaldub alates Kolmandast sümfooniast Es-duur „Eroica“ (1803- 1804). Kaudselt pühendatud Napoleonile, seega esimene kangelassümfoonia muusikaloos, tähistab ka heroilise stiili kõrgaja algust B. loomingus. 3. sümfooniale iseloomulik tsükliosade mõõtmete kasvamine ning kõikide vormiosade täitmine pingelise arenduseg...
Ludwig van Beethoven (1770-1827) Beethoven ei olnud Haydni ega Mozarti eakaaslane. Kui Mozart suri, polnud Beethoven veel midagi erilist kirjutanud, ja kui Beethoven jõudis küpsesse loomeperioodi, ei kirjutanud Haydn enam peaaegu midagi. Beethoveni kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Muusikas jäid õukondlikud eelistused tagaplaanile ning tooni hakkas andma kodanliku publiku muusikaline maitse. Beethoven tuli muusikasse ajal, mil klassikaline stiil ja zanrid olid juba välja kujunenud ning kodanlikud muusikaühingud, avalik kontserdielu ja muusikaajakirjandus tegutsesid täie hooga. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära, mitte seisuslikku päritolu. Beethoveni looming juhatas sisse 19. sajandi ning temast sai üleminekuhelilooja klassitsismist romantismi. Beethoveni muusikaline mõte jäi valdavalt klassikaliselt loogilise ja tasakaalustatud vormistruktuuri raamidesse, kuid muusika programmiline tundeseisund oli tema ja...
GH Arutlus Ludwig van Beethoven Ludwig van Beethoven sündis arvatavasti 1770.aasta detsembris Bonnis. Beethoveni vanaisa oli tulnud õukonnakapelli bassilauljana ning hiljem sai temast kapellmeister. Beethoveni isa Johann oli lapsena kapelli soprani-,hiljem tenorilaulja. Muusikuna oli ta oma isast vähem võimekam, kuid suutis siiski olla oma pojale esimeseks klaveri-ja viiuliõpetajaks. Palju kõneldi ka Ludwigu isa nõrgast iseloomust ja joomakalduvusest ning ühtlasi oli pere pidevalt majanduslikes raskustes. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Bonni ülikool...
Kontserdiarvustus 10. märtsil 2018 käisin Estonia kontserdisaalis kuulamas Wolfgang Amadeus Mozarti ''Kuldse klassika'' sümfooniaid, mida esitas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester. Kontsertmeistriks oli Egert Leinsaar, solist Mantas Sernius klaveril ja dirigent Arvo Volmer. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester (EMTA SO) on vaieldamatult üks Eesti professionaalsete orkestrantide kasvulavadest. Orkestrit on juhatanud väga paljud eesti tuntud dirigendid: Roman Matsov, Vallo Järvi, Peeter Lilje, Paul Mägi, Eri Klas, Vello Pähn, Jüri Alperten, Andres Mustonen, Toomas Kapten, Toomas Vavilov, Risto Joost, Erki Pehk ja ka praegu juhatav Arvo Volmer. Samuti on ka musitseeritud välismaa dirigentide, nagu Michel Tabachniku (Sveits), Jin Wangi (Austria), Colin Mettersi (Inglismaa), Cecilia Rydinger Alini (Rootsi) ja Lutz Köhleri (Saksamaa) käe all. Ühe hooaja jooksul toob orke...
Ludwig van Beethoven (1770-1827) Beethoven oli saksa helilooja, ta sündis Bonnis muusikute perekonnas. Tema vanaisa oli väga hea viiuldaja. Beethoveni kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Muusikas jäid õukondlikud eelistused tagaplaanile ning tooni hakkas andma kodanliku publiku muusikaline maitse. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära, mitte seisuslikku päritolu. Bonnis töötas Ludwig kuurvürsti õukonnas. Tal oli raske lapsepõlv ning isa oli joodik. Kui Beethoveni ema sureb, peab ta õpingud katkestama ning kogu pere jääb tema õlgadele. 1782. aasta tõi Ludwigi ellu pöörde. Tal õnnestus saada organist Neefe õpilaseks. Neefe lasi poisil end teenistustel asendada, tutvustas teda Bachi ,,hästitempereeritud klaviiriga" ning tänu temale sai Beethoven õukonnaorkestri klavessiinimängijakoha. Bonni ülikoolis külastas ta vabakuulajana filosoofia, klassikalis...
Ludwig van Beethoven Sissejuhatus Ludwig van Beethoven oli saksa helilooja, kes suurema aja oma loomeperioodist elas Viinis ja keda seetõttu nimetatakse koos F. J. Haydni ja W. A. Mozartiga Viini klassikuks. Beethovenit on peetud viimaseks heliloojaks klassitsismi perioodil ja ka esimeseks romantikuks. Tema ideedes ja loomingus on olulisel kohal vabadusearmastus ja veendumus õigluse võidus. Elulugu Ludwig van Beethoven sündis 15. või 16. detsembril 1770. aastal Bonni linnas Saksamaal. Tema vanaisa oli tunnustatud helilooja ning töötas Bonnis õukonna kapellmeistrina. Tema isa Johann oli õukonna laulja. Avastanud oma pojas erakordse ande, tahtis ta temast teha Mozartile sarnast imelast. Beethovenil oli raske lapsepõlv, sest isa sundis teda pikkadeks tundideks klaveri taha harjutama ja püüdis oma sõprade ees poja andega kelkida. Tihti juhtus ka, et kui isa öösel joobnuna koju tuli, äratas ta poja ja käskis lugusid ette mängida...
FERENC LISZT Ferenc Liszt Ungari helilooja, pianist, pedagoog, dirigent ja muusikapublitsist Tema muusika mõjutas paljusid tema kaasaegseid ja ka 20. sajandi heloloojaid Elukäik Sündis 22. oktoobril 1811. a. Ungaris, Soproni linna lähedal Muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt 9-aastaselt esines esmakordselt publiku ees Esimeseks õpetajaks oli tema isa 1822 õpingud Viinis, Czerny ja Salieri käe all 1823 läks perekond elama Pariisi, kus Liszt üritas sisse saada Pariisi konservatooriumi 1824. a esimene avalik kontsert Pariisis 1830-1840 reisis Liszt Euroopas, andes kontserte Peterburis, Moskvas ja ka mujal 1835. a sai alguse kooselu krahvinna Marie d´Agoult´ga, kolisid Sveitsi, alustas tööd Genfi konservatooriumis 1842. a esines Liszt Tartu Ülikooli aulas 1847.a. tutvus Liszt Kiievis vürstinna Caroline von Sayn-Wittgensteiniga 1848 1861 elas helolooja Saksamaal, peamiselt Weimaris ...
KIRJALIKU TÖÖ HILISROMANTISM, IMPRESSIONISM, EKSPRESSIONISM. Küsimused: HILISROMANTISM, IMPRESSIONISM KONTROLLTÖÖ XII klass. 1. Leia romantilise ja hilisromantilise muusika ühisjooned ja erinevused. Hilisromantikud- orkestri koosesisud liiga suured, sümfoonia orkestri saatega (kantaat?) Teose aluseks filosoofiline idee. iseloomulikud jooned: hiigelkoosseisud, vaskpuhkpillide meeletu osatähtsus, kromatisme täis harmoonia, ebapüsiv tonaalsuse (laulja laulab, aga puudub helistik) täielik puudumine 20.-ndal sajandil. Hilisromantism on aluseks hiljem tekkinud ekspressionismile. 2. Kuidas võis töö dirigendina mõjutada Mahleri loomingut? Orkestri töö nõuab head orkestri tundmist, ei lämmatanud kedagi ära, pööras tähelepanu pausidele. Ooperi dirigent Dirigendina pälvis ta palju tunnustust ja see tegi ka kindlasti teda enesekindlamaks muusikamaastikul. Dirigenditöö oli mahukas ja aeganõudev, kuid sellegipoolest suutis ta kirjutada selle...
Hilisromantism tekkis 19. Saj. II poole kõrgromantismi järellainetusena. Kirjutati suurtele orkestrikoosseisudele, teosed olid pikad. Teoste programm oli pigem ideelis-filosoofiline kui jutustav. Tekkis 19.-20. Saj vahetusel Saksamaal ja Austrias. Gustav Mahler ( Austria helilooja ) Juut Pärit Böömimaalt (Austria-Ungari tol ajal, praegu Tsehhi Peres oli palju lapsi, majanduslikult vähekindlustatud lapsepõlv mis põhjustas alandust. Erialase koolituse sai Viini konservatooriumis, kuid tuntust kogus enne maineka dirigendina. Muusikadirektor Viini Õukonnaooperis. Ooperilauljate ja orkesrantide seas despoot. Juut 1907 oli sunntiud lahkuma USA-sse, kus juhatas NY'is Metropolitan Operat ning oli NY Filharmoonikute muusikajuht. '' Traditsioon on lohakus '' hiigelpikad sümfooniad. LOOMING Looming jagunes kaheks : sümfooniad ja orkestrisaatega laulutsüklid. Sümfooniates kasutas vahetevahel vokaalsolisti või koori. Sümfooniad olid programmi...
20. sajandi muusika Hilisromantism Impressionism Neoklassitsism Ekspressionism Hilisromantism • Saksamaa, Austria • Tonaalsuse mõiste laienemine (harmoonias rohked kromatismid) • Suured koosseisud; vaskpuhkpillide ja löökpillide tähtsus Gustav Mahler • Helilooja ja silmapaistev dirigent • Elu traagika – kõikjal võõras • Sümfooniad (9) ja orkestrisaatega laulutsüklid • Ka sümfooniates kasutab vokaali • Tippteos – 8. sümfoonia (1906); unikaalne teos kogu muusikaloos; “Tuhande sümfoonia”, kestus 1,5 tundi! • “Kantaatsümfoonia “Laul maast” • Richard Strauss • Max Reger IMPRESSIONISM • Prantsusmaa • Mõiste maalikunstist (Monet, Pissarro, Degas, Renoire) • “impressioon” – mulje! • puudub kirglik eneseväljendus, äärmuslikud meeleolud • Kõlavärvid • Sillerdav koloriit • Vabad harmoonilised järgnevused; vabadus, lähenes kohati improvisatsioonile Claude Debussy (1862-1918) • Sümf...
Hilisromantism Termin Kõrgromantismi järellainetus Wagneri mõju Saksamaa & Austria 19. saj II pool Avaldus muusikas ja kirjanduses Uusromantism Kaks suunda Tunnused Tunded Mineviku idealiseerimine Võõrdumus tegelikkusest Ebatavalised tegelaskujud Richard Strauss (1864-1949) Sakslane Edukas dirigent Lavamuusika Instrumentaalne orkestrimuusika 14 ooperit Sümfoonilised poeemid Programmilised sümfooniad Gustav Mahler (1860-1911) Pärist Tsehhist Lõpetas Viini konservatooriumi Sümfooniad Esituskoosseisud suured Orkestrisaatega laulutsüklid "Poisi võlusarv" Kantaatsümfoonia "Laul maast" Täname kuulamast!
Eduard Tubin 18.06.190517.11.1982 Eduard TubinSümfoonia nr 3 ("Heroiline") dmoll 19401942 http://www.youtube.com/watch?v=1Vj4fXrNdhY Lapsepõlv Õppis algul Naelavere koolis, hiljem Torila Ministeeriumikoolis. Õppis pikoloflööti ja mängis ka kooli orkestris. Lapsepõlv polnud kerge: 10aastaselt pidi ta üle elama Esimese maailmasõja ja seejärel ka Vabadussõja. Kui ta oli 6aastane, suri tema vanem vend. Varsti pärast seda suri ka ta isa. Enne Teist maailmasõda Pärast õpinguid oli Tartu Meestelaulu Seltsi dirigent. Juhatas mõnda aega Miina Hermanni Lauluseltsi ning "Vanemuise" ja "Estonia" segakoore. Eesti aja teostest on kindlasti kuulsaim ballett "Kratt". Oli Tartu maleseltsi liige. Teine maailmasõda ja elu Rootsis Sõja ajal kirjutas Tubin oma Kolmanda ja Neljanda sümfoonia. 20. septembril 1944 põgenes Rootsi. Pea aasta elas Stockholmi põgenikelaagris. Aastatel 19451959 ja 19751982 juhatas Tubin Stockholmi...
Kordamisküsimused: 20. sajandi I poole muusika. 1. 20. sajandil kehtib märksõna stiilide paljusus. Iseloomulik on ka geograafiliste piiride avardumine. Kunstmuusikat hakati ühendama rahvamuusikaga. 20. sajandi I poolel valitsesid hilisromantism, impressionism, ekspressionism, neoklassitsism. 2. Neoklassitsismile iseloomulikeks joonteks on lihtsustatud vorm, orkestratsioon, meloodia ja harmoonia. 3. Igor Stravinski muusika iseloomustus: olulisel kohal on tämbri ja rütmi dramaturgia. Iseloomulik on erinevate zanrite ühendamine. Suur hulk muusikat on lavamuusika, samas kirjutas muusikat pea kõikides zanrites. Muusika jaguneb kaheks erinevaks perioodiks: Vene periood (balletid ,,Petruska" ja ,,Kevadpühitsus") ning neoklassitsistlik periood (muusikaline etendus ,,Sõdurilugu" ja ooper-oratoorium ,,Kuningas Oidipus"). 4. Carl Orffi peateos on ,,Triumfid". Selle teose esimene osa kannab nimetust...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Marian Jürisalu-Lisitsyna 12E Eduard Tubin Referaat Juhendaja: Õpetaja Aaro Pertmann Tallinn 2019 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................3 1. Joonis 1................................................................................................3 2. Eesti-periood.......................................................................................4 3. Rootsi periood.....................................................................................5 4. Muusikaline elukäik ja looming..........................................................6 5. Eesti-perioodi sümfooniad..................................................................7 6. Rootsi-perioodi sümfooniad..............
Muusika Sonaat-allegro vormiskeem: Sissejuhatus Ekspositsioon Töötlus Repriis Kooda -peateema -arendatakse -peateema -kõrvalteema teemat -kõrvalteema Sonaat on kolme- või neljaosaline instrumentaalteos. Sonaati esitab soolopill, võib kaasneda ka saade. Klassikalise kuju saavutas sonaat Haydni ja Mozarti loomingus. Instrumentaalkontserti esitavad soolipill (või pillid) sümfoonia- või kammerorkestri saatel. Kontsert, milles soolopill on oboe, on oboekontsert. :D Keelpillikvartetis mängivad 1. viiul, 2. viiul, altviiul ja tsello. Enamasti on keelpillikvartett kirjutatud 4-osalises sonaaditsükli vormis. J. Haydni ,,Keisrikvartetist" sai hiljem Saksa keisririigi hümn. Avamäng tähendas algselt sissejuhatavat muusikapala, mis eelnes suuremale teosele, nt. ooperile, balletile või oratooriumile. Avamängu tempolised põhip...
Schubert Romantism. Austria. Tegutses veel õukonna konviktis, mängis kooli sümfooniaorkestris, mõnikord seisis ka dirigendi puldis. Kolm aastat abiõpetajana koolis. Soololaulud ning programmilise muusika, lühipalad. Sümfooniad, kõige suurem laulude looja. Klaverisaated. Kammermuusika lühipalad, tsüklilised teosed. Ooperid, missad vähemtuntud. Üle 600 laulu. ,,Luigelaul" Schumann Romantism. Saksmaa. Õppis õigusteadust. 7aastaselt tegi teoseid. Klaveriõpingud. Töötas ajalehes kümme aastat. Soololaulud, klaverimuusika. Klaveriteosed ja vokaalmuusika. 4 Sümfooniat. Vähem tuntud on kammermuusika ja ooper. 4 sümfooniat. ,,Karneval" Liszt Romantist. Ungari, saksakeelt kõnelev piirkond. Väljapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublitsist. Programmiline muusika, monotematism, enamus olid klaveriteosed, kogumikud. Tõi uue zanri sümfooniline poeem. 2 klaverikontserti, 400 klaveritranskriptsiooni, 2 sümfooniat...
KLASSITSISM KORDAMINE II kursus I töö. Klassitsismi heliloojad – Looming Haydn „Lahkumissümfoonia“ – mängijad lahkuvad lavalt Haydn „Üllatussümfoonia“ – sümfoonia ootamatustega Haydn „Keisrikvartett“ pühendas valitsejale Haydn Sümfoonia „Kana“ Haydn Sümfoonia alusepanija Haydn Keelpillikvarteti väljakujundaja Haydn Kokku 104 sümfooniat Haydn Saksa hümni autor Haydn Pariisi sümfooniad, Londoni sümfooniad Haydn Veidrate nimedega sümfooniad Haydn Vokaalmuusika tippteosed „Loomine“ ja „Aastaajad“ Mozart Ooper „Figaro pulm“ Mozart Ooper „Võluflööt“ Mozart Ooper „Don Giovanni“ Mozart „Türgi marss“ Mozart ...
Gustav Mahler oli Austria helilooja ja koorijuht. Oma eluajal oli ta kõige paremini tuntud kui tolle aja orkestrijuht. Sellest ajast peale on teda tunnustatud kui üht tähtsamat hilis- romantismi heliloojat, kuigi tema muusika ei olnud kunagi aksepteeritud Viini muusikalise asutuse poolt tema eluajal. Mahleri loomingusse kuuluvad peamiselt sümfooniad ja laulud, siiski, tema lähenemine zanrile hajutas kõik piirid orkestrilugude, sümfooniate ja sümfooniliste poeemide vahel. Olles teadlik orkestri värvikusest, täitis ta oma sümfooniad voolavate meloodiatega ja ilmeka harmooniaga(, saavutades heleda tonaalse kvaliteedi kasutades oma meloodiliste liinide puhtust). Tema orkestriaalne stiil põhines kontrapunktil. Kaks meloodiat alustasid kumbki pealtnäha samaaegselt, valides selguse massilise heli üle. Mahler kombineeris romantismi ideeid, lisas neile programmilise muusika, kasutas ära lugude meloodiaid sümfoonilistes teostes. Mahler sündis 7....
Impressionism Impressionism on 19.sajandi lõpu (70.-ndate) vool, mis sai alguse Prantsuse maalikunstist (Impressioon ,,Tõusev päike" Monet). Monetil oli ka mõttekaaslasi (Renoir, Manet jne). Mõte oli see, et väljuks kuivast ja umbsest ateljeest loodusesse, kus joonistaks muljet (puuduvad selged piirjooned, hajus, sabruline, varjud, valguse muutumine). Kirjanduses on impressionism sümbolism. Muusikas oli impressionism 19.sajandi viimasel lõpuveerandilkeskendub hetkelisele nautimisele, orkestrimuusika tähtsal kohal, detailid, nüansid. Meloodia asendub akordikaga. Meloodia on liikuv, voolav. Huviobjektid idamaine (pentatoonika- Jaapani ja Jaava mõju) harmoonia asemele (toonika, subdominant, dominant). Üritati leida sisemist avarust kujutada valgust (polüfoonilised võtted ühel hetkel kihiti). Palju programmilist muusikat ja muusikat, mis kujutas inimesed ja looduse suhteid. Kirjanduses lu...
Tallinna ARTE Gümnaasium GUSTAV MAHLER Referaat Autor: Klass: 2008/2009 SISUKORD 1. Sisukord lk. 2 2. Nooruspõlv lk. 3 3. Haridustee lk. 4 4. Järgnevad aastad lk. 5 5. Looming lk. 6 6. Kasutatud kirjandus lk. 8 2 NOORUSPÕLV Gustav Mahler sündis 7. juulil 1860 saksa keelt kõnelevasse juudiusku perekonda linnas nimega Kaliste, mis asub tänapäeva Tsehhis. Tema isa oli viinavabriku manager ning ema koduperenaine. Mahler kasvas üles vägivaldses perekonnas. Gustav oli teine 14-st lapsest ja on üks kuuest ellujäänust. Ta vanemad kolisid peagi Saksamaale, Jihlavasse, kus Gustav veetis oma lapsepõlve. Gustav Mahler 6- a...
Romantism Koostaja: Kaisa Nurk Juhendaja: Külli Kreegi · Romantism muusikas on umbes 18201880 valitsenud suund, see oli romantismi ideoloogia ja stiili avaldumine muusikas. Romantismi peamised tunnusjooned. · väljendusrikas meloodia · värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele · klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt · kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid) 2 · Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. · Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. · Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. · Loodi muinasjutulisi (" Undine "), fantastilisolustikulisi (" Nõidkütt "), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Te...
Tööleht: heliloojad romantikud võrdlev tabel Helilooja Elu- Sünni-maa Tegevusalad Õpingud Muusik Vokaal- Instrumentaal- Uuendused Muusika aastad alised muusika muusika muusikas üldiseloomustus eeskuju d, mõjutaj ad Schubert 1797- Viini lähistel Laulupoiss, Ilma teooriakoolituseta, Beetho Loodusteema, Romantilise ...
Romantism sai alguse 19.sajandi teisel kümnendal. Tekkis Prantsuse revolutsiooni ajal . Eeskujuks võeti gooti stiil . Näiteks väljendus see arhitektuuris. Tähelepanu pöörati üksik isikule, näiteks kunstnikud , heliloojad. Olid vastandlikud tunded oli kord õnnetu armastus ja siis õnnelik armastus jne. Muusikas väljendub romantism astelises liikumises, kasutati terve pilli klaviatuuri. *Võeti kasutusele ühed ja samad motiivi. *Pealkirjad võeti kunstist ja kirjandusest. *Teosed lühenesid ja teostel tekkis sisu. * Laulud olid tsüklites. * Palju oli rahvamuusikat. *Esimesena tuli vokaal muusikasse. Ooper jagunes kaheks oli Suur ooper ja lüüriline ooper. Suur ooper oli ajalooline ooper. Lüürilises ooperis rääkis tunnetest jne. Uusvorm oli sümfooniline poeem. Romantism jagunes kaheks: Romantismteosed, kriitiline realism. kritiseeriti tegelikkust. Tulid uued teemad revolutsioon, leinamuusika . Sai alguse operett Selle tähtsaim esindaja ol...
Muusikaelu linnades 19.saj II poolel Linnade muusikaelu 19.sajandi II poolel oli elav ja mitmekülgne. Pärnust, Tartust, Tallinnast, Võrust, Kuressaares, Rakverest, Paidest, Viljandist ja mujalt on teateid koolikooride heatasemelise esinemise kohta. Esitati keerukaid teoseid Haydni, Mozarti ja Händeli loominguid. Tallinnas kõlas 19.sajandi jooksul peaaegu kogu Lääne-Euroopa ooperite paremik esitajaiks nii rändtrupid kui ka kohalikud baltisakslastest asjaarmastajad. Muusikaelus oli tähtsaks teetähiseks koorijuhi August Wiera algatatud muusikalavastused. Esimene eestikeelne ooperietendus oli 1883 aastal mängitud Carl Maria von Weberi ’’Preciosa’’. Innustavamat mõju eesti publikule avaldas kahtlemata saksa kooride ja lauluseltside tegevus. Just seetõttu tõusis ka esimestes Tallinna eesti seltsides Estonia(1865) ja Lootus(1878), nagu ka Tartu seltsis Vanemuine(1865), esiplaanile koorilaul. Võimekad dirigendid olid Liedertaf...
ALEKSANDER BORODIN (1833-1887) Loomingu iseloom ning sümfooniad: Borodin on tugeva isikupära ja rahvusliku helikeelega komponist. Tema mehine ja jõuline muusika kannab kuulaja muistsetesse vägilasaegadesse. Rahulikult ja laialt, arhailiste meloodiliste ja harmooniliste kujundite abil jutustavad tema teosed iidsest minevikust, vägilastest, nende kangelastegudest ja tugevusest. Borodinit nimetatakse vägilasooperi, vägilassümfoonia loojaks. Eriti palju vägilaslikkust on II sümfoonias, mida tuntakse kui "Vägilassümfooniat", mis valmis aastal 1876. Selle alapealkirja andis Stassov, toetudes ühele jutuajamisele Borodiniga, kes märkis, et I osas püüdis ta luua pilti vägilaste kokkutulekust Veetsele, III osas elustada muistse lauliku Bajani kuju, kes gusli saatel jutustab bõliinat vanadest aegadest, ning IV osas luua hoogsat ja rõõmsat peopilti. Sisu on helides tajutav, mõistetav. Kõige väljenduslikum 1. osa, mida antakse kuulajale edasi massii...
Franz Joseph Haydn Pilt 1 (1792) Franz Joseph Haydn Sündis: 31. märts 1732 Rohrau Suri: 31. mai 1809 Viin Tuntakse rohkem Joseph Haydn’ina Austria helilooja Stiil: Klassikaline muusika Ametid: helilooja, kapellmeister Pilt 2 Perekond Isa: Mathias Haydn- tõllassepp ja külavanem Ema: Maria oli töötanud Harrachi krahvi kokana Vend: Michael Viisi ei osatud. Isa oli innukas rahvamuusik, kes mängis iseõppijana harfi ja laulis. Pilt 3: Michael Haydn Pilt 4: Maria Keller Muusikamaailma 1738: Saadeti 6-aastaselt Johann Matthias Frankh-i juurde. 1739: Viini Püha Stephani katedraali muusikajuhi Georg von Reutteri tähelepanu 1740-1749: Püha Stephani katedraali poistekooris Töö-ja loominguaastad 1750- 1752: vabakutseline muusik 1752: Itaalia helilooja Nicola Porpora teenrina 1754–1756: lisamuusik Viini õukonnas 1756: parun Fürnbergi alluvuses Weinzierlis 1759-1761: krahv Morzini väikese kapelli juht 1...
Hector Berlioz(1803-1869)14aastaselt komponeeris oma esimese teose,1826 astus Pariisi konservatooriumi,suur ooperihuviline,1830 valmis esimene suurteos "Fantastiline sümfoonia",27 aastaselt sai Rooma preemia.Looming:läbinisti programmiline,teose läbivale ideele,mille aluseks oli kas kirjandusteos,helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused,oli allutatud nii muusika stiil,orkestratsioon kui ka vorm,experimenteeris julgelt orkestriga,kirjutas orkestratsiooniõpiku. Teosed: programmilised sümfooniad "Fantastiline","Harold Itaalias","Romeo ja Julia",ooperid "Benevenuto Cellini" , "Troojalased", "Beatrice ja Benedict", vokaalsümfoonilised suurvormid- oratooriumid "Fausti needmine","Kristuse lapsepõlv","Reekviem","Te Deum". Georges Bizet(1838-1875), 9aastaselt võeti vastu pariisi konservatooriumi,õppis klaverimängu,1857 võitis Rooma preemia,1863 esietendus Pariis Theatre-Lyrique'is "Pärlipüüdjad. Looming: kirjutas mitmes zanris (orkestr...
Kordamisküsimused klassitsismiajastust. 1 Millal oli klassitsismiajastu? U 1730 – 1820. Bachist Beethovenini (?) 2 Miks nimetatakse klassitsismi ka valgustusajastuks? Milles seisnes „valgustamine“? Valguse all on siin mõeldud mõistuse ja tõe valgust. Valgustusajastul võideldi vaimupimeduse vastu, kunst pidi olema kasvatav ja valgustatud. 3 Nimeta klassitsismiajastu kultuuritegelasi (kirjanikke, filosoofe, kunstnikke, teadlasi) - Voltaire, Jean – Jacques Rosseau, Schiller, J.W. Goethe, Descartes, J.L. David 4 Missugune muusikavorm sai kõigi klassitsismiajastu muusikažanrite aluseks? Sonaadivorm 5 Nimeta ja seleta sonaadivormi osad. - Sonaadivormi ehitus on järgmine: ekspositsioon – seal esitletakse peateemat ja kõrvalteemat. - Töötlus – teemade arendamine, vastandamine, erinevad helistikud, muudetakse teemasid - Repriis – ekspositsiooni kordus mu...
Franz Joseph Haydn (1732-1809) Haydn sündis Viini lähedal väikses Pohrani linnas. Perekond oli musikaalne, isa laulis ja mängis harfi. Haydn'i esimene õpetaja tuli tema ellu, kui ta oli 2. aastane, kuna Haydnil oli ilus hääl, kutsuti ta 8-aastaselt Viini Püha Stephani Toomkirikusse kooripoisiks. Laulmise kõrvalt õppis ta klaviiri- ja viiulimängu ning omandas teooria ja kompositsiooni põhialused. Ta polnud nõus õppima vaimulikuks, nagu seda soovisid vanemad, ning jäi seetõttu ilma nende rahalisest toetusest. Haydn kannatas elus palju nälga. Tal õnnestus hankida pooleldi häälest ära läinud klaver ja hakkas sellega tunde andma. Üüris tuba Viini juuksur kelleri juures nin maksis sellega, et õpetas Kelleri kahele tütrele klaverimängu. Haydn armus nooremasse tütresse, tegi abieluettepaneku, aga tüdruk keeldus. Haydn abiellus vanema tütre Maria Annaga. Aastal 1761 kutsuti Ha...
1. Barokk kunstis kasvas välja renessansist, sai alguse 17-18 saj. Iseloomulikud jooned arhitektuuris: kuld, kõrged tornid, Versaille loss, (prantsusmaa), Talvepalee (venemaa), ovaalsed aknad, keeridsambad. Ehitati palju losse ja kirkuid. Iseloomulikud jooned maalikunstis: hoogne liikumine, rahutud poosid, tugevad ja erksad värvid kuulsamad kunstnikud: Michelangelo, Ruben Van Dyek 2. Barokk muusikas homofoonia, Jackob Peri, Monteverdi, Händel, Bach, ilmalik muusika vokaal, tanstusüit. Vokaalmuusika suur tähtsus, kuid üha enam tõusis selle varjust instrumentaalmuusika.Pärit itaaliast. Ilmaliku muusika esiletõus. 3. Tantsusüit- On mitmeosaline teos väikestele pillikoosseisudele. allemande-Rahulik saksa sammtants. courante- 3-osal , kiire prantsuse hüppetants. sarabande-aeglane 3-osal. Pidulik hispaania tants. gigue-soti hüppetants, kiireim osa. 4. CONCERTO GROS...
Klassitsismi muusika: Muusika kohta, mis kestab üle oma aja ja mida ka järgmised põlvkonnad eeskujuks võtavad, kasutatakse sõna "klassikaline", sidumata seda kindla ajastuga. Rahva hulgas tuntakse seda perioodi muusikas just kolme Viini klassikuga- Haydni, Mozarti ja Beethoveniga- ning 18. sajandi teise poole ning järgmise algusega. Põhimõtteliselt hõlmab klassitsism tervikuna muusikaajaloos pikema ajajärgu, ning nagu ka kirjanduses ja kujutavas kunstis, pole talle anda kerge ühemõttelist ja kindlat ajalist määratlust. Viini klassikud: 1) Franz Joseph Haydn - klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku kui sümfoonia ja keelpillikvarteti looja. Haydnit on nimetatud sümfoonia isaks. Tema loomingus kujunes sümfoonia tõsiseks kontsertteoseks. Ta on kirjutanud 104 sümfooniat, neist esimese 1759. aastal. Tuntuimad on number 45 (Lahkumissümfoonia), 6 Pari...
1. Koorikontsert 2. Glinka tähtsus vene muusikas 3. Kirjelda Musoski poolt rajatud uut ooperitüüpi 4. Üldiseloomusta võimsat rühma ja nimeta selle liikmed 5. Millistel asjaoludel Tsaikovski suri? Mis teose ta enne surma kirjutas? Sergei Rahmaninov (1873-1943) Helilooja, pianist ja dirigent. Oli aadlisoost, lõpetas Moskva konservatooriumi kõigil kolmel erialal. Eelkõige tuntud klaverimuusika heliloojana. Kirjutas virtuoosset klaverimuusikat, mis on võrreldav ungarlase F.Liszti klaverimuusikaga. Rahmaninovi helikeel jäi heakõlaliseks, sellepärast on teda kritiseeritud ka vanamoodseks. Kõige tähtsamaks väljendusvahendiks pidas ta meloodiat. Konservatooriumi lõputööna valminud sümfoonia kukkus esiettekandel läbi, sest dirigent Glazunov oli purjus. Rahmaninov sai sellest psühhotrauma, mida ravis 2 aastat terapeuti juures, et eneseusku taastada. See tal ka õnnestus. Kõige olulisemad teosed on tema 4 klaverikontserti....
Hilisromantism-19.ja 20.saj vahetusel Saksamaal ja Austrias, eeskujuks Wagner-hiigelkoosseisud ja vaskpillide suur osatähtsus, ebapüsiv harmoonia. Gustav Mahler- Austria.Pärit Böömimaalt, peres 12 last, isa voorimees, oli juut. Trots alanduse vastu= läbilöögivõime. Õppis Viini konservatooriumis, tuntud pigem dirigendi kui heliloojana. Peeti despoodiks, oli nõudlik. Tuntud ütlus: ,,Traditsioon on lohakus!" 1907 oli sunnitud lahkuma usa'sse, kus juhatas Metropolitan Operat ja oli Filharmoonikute muusikajuht. Tagasi Viini enne ema surma. Kirjutas kammermuusikat, sümfooniaid-9, 10s jäi lõpetamata ja orkestrisaatega laulutsükleid. Sümfooniad olid tundide pikkused, programmilised, põhinevad kirjandusteostel. Huvitasid filosoofilised probleemid elu, surm, headus, kurjus, inimese tugevus, nõrkus. Sümfooniad on sarnased Beethoveni omadega. Orkestratsioonis oluline roll tämbridramaturgial. Richard Strauss- saksa. Pillimehe perekond, õppis varak...
1. Millistes maades oli hilisromantism kõige mõjuvõimsam Austrias ja Saksamaal. 2. Millise helilooja mõjud ilmnevad hilisromantikute heliloojate helikeeles ja orkestri kasutuses? Richard Strauss ja Gustav Mahler 3. Nimetada esimene impressionistlik kunstiteos ja muusikateos. Debussy sumfooniline preluud *Fauni parastl6una* 4. Millised olid Mahleri sümfooniad, orkester? Too näiteid. Programmilised ja pikad . Sumfoonia No 1 *Titaan* 5. Kuidas avaldub Maurice Raveli muusikas tema baski päritolu? Too näiteid Ravel ise pidas ennast paljuski klassitsistlikuks heliloojaks. Tema teostes on aga palju ka impressionismi ja ekspressionismi tunnuseid. Tema muusikal on täpne ja selge vorm, kasutab eredaid värvinguid. Ta huvitus jazzmuusikast, aasia ja teiste rahvaste muusikast ja kasutas motiive oma loomingus. Ta oli ka väga hea orkestritundja. Selle heaks näiteks on tema tuntuim teos "Boléro". 6.Milliste žanritega on R Straussi looming läinud maailm...
Franz Schubert Austria Soolo laulud Robert Schumann Saksamaa Klaver ja vokaalteosed Ferenc Liszt Ungari Klaveriteosed Richard Wagner Saksamaa Ooperid Johannes Brahms Saksamaa Sümfooniad Georges Bizet Prantsusmaa Oooperid Frédéric Chopin Poola Klaverimuusika Giuseppe Verdi Itaalia Oooperid ( "Ernani"; "Macbeth"; "Luisa Miller"; "Traviata") Edvard Grieg Norra Klaveriteosed Jean Sibelius Soome Sümfoonia teosed
Ludwig van Beethoven Referaat Tartu 2009 Sisukord Elulugu............. ...........................................................................................4 Periodiseering.. ..........................................................................................5 Looming.................................................................................... .................6 Kasutatud materjalid.................................................................................7 Elulugu Beethoven sündis Bonnis. Tema vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister, isa õukonnakapelli laulja. Isast sai ka Beethoveni esimene klaveri- ja viiuliõpetaja. Ta soovis, et pojast kujuneks teine Mo...
1 Mis on: Avamäng-Lavateose või vokaalinstrumentaalse suurteose instrumentaalne, tervikliku osaga sissejuhatus. Reekviem-Leinamissa surnute mälestamiseks. Fuuga-Polüfooniline 2-5 häälne teos, millel on kolm osa. Programmiline muusika-Instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd-Sissejuhatus muusikalisele teosele. Nokturn-Instrumentaalpala ööst ja armastusest. Aaria-Saatega vokaalmuusika zanr. Libreto-Vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees-3/4 taktimõõdus Poola rahvatants. Ooper-Muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. Ekspositsioon-Kunstiteoste, näituse-või muuseumieksponaatide väljapanek Oratoorium- Koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline heliteos. Concerto grosso-Esimene orkestrizanr. Kontsert-Muusikateose ettekanne. Zanr-Kunstiloomingu sisu iseloomust tingitud kirjutamisvorm. Vo...
Muusika konspekt Klassitsism: 18. sajandi II pool – 19. Sajandi esimene veerand Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel Vastandus tugevalt barokile Klassitsismiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassilist või parimat. Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiikkultuuride põhimõtteid (vormi lihtsus, tasakaal ja harmoonia). Klassitsism teistes valdkondades peale muusika: Prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau) – kritiseerisid kuningavõimu „Vabadus, võrdsus, vendlus“ ; „Inimese ja kodanike õiguste deklaratsioon“ Suur Prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõda, Viini kongress Klassitsismi perioodid: 1) Üleminekuaeg 1720- 1760 1730. aastatel hakkas välja kujunema klassitsism Tekkisid uued muusikavormid ja žanrid 2) Varaklassitsism 1750-1780 Sündisid uued vormid ...
Kordamisküsimused kontrolltööks 10. klass Klassitsism 1. Millal oli klassitsism muusikas? 1750-1825 2. Millal oli muusikaajaloos keskaeg, renessanss ja barokk? Keskaeg – 4.-5. - 14. saj Renessanss - 14.-17. saj Barokk - 16.-18. saj 3. Nimeta mõned valgustusfilosoofia poliitilised, hariduslikud ja usulised tõekspidamised. Religioossus oli pigem seotud inimese isiklike usuliste veendumistega, mitte kirikuga. Õukond ja kirik polnud vaimukultuuris enam määraval kohal. Seisti hariduse ja loodusteaduste arengu eest. Räägiti inimese loomupärastest õigustest. Inimene on olemuselt arukas ja hea. Üldine optimism ja usk ühiskonna progressi. Usk maailma mõistuspärasesse korrastamisse. Väärtustati mõistust ja hakkas murenema usk autoriteetidesse. 4. Nimeta mõni poliitiline suursündmus, mis leidis aset klassitsismiajastul. Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) ...
Ludwig van Beethoven, 1770-1827 Üldiselt: Kuulub Viini klassikute hulka, kuid ei ole nende põlvkonnakaaslane. Küpse loominguga alustas siis, kui teised Viini klassikud olid juba lõpetanud s.t. zanrid olid juba välja kujunenud. Olulised sotsiaalsed muutused, publik muutus õukond kodanlus. I periood, Bonn (1770-1792): sündis 1770. aasta detsembris, täpset kuupäeva pole teada. Arvatavasti flaami päritolu, kuigi juba mitmendat põlvkonda suguvõsa Bonnis. Isa ja vanaisa õukonnas muusikud. Taheti teha teist Mozartit, ei õnnestunud. Õpetajad: C. G. Neefe, tahtis Mozarti juurde õppima, ei õnnestunud tuli tagasi Viini, kuna ema haige. Temast sai perekonnapea isa alkohoolik, ema surnud. II periood, Viin (1792-1802): varase loomingu periood. Tahtis saada Haydni õpilaseks, oli seda umbes aasta kuni Haydni Londoni-reisini. Erilist sidet ei tekkinud, loomused liiga erinevad. Juba siis nähti neid kolme heliloojat lahutamatus seoses. Hakkasid...
EDUARD TUBIN 1905 1982 Sündis 1905. aastal Peipsi järve äärses külas kaluri pojana. Juba lapseeas mängis ta kohalikus puhpilliorkestris flööti. Tema isa oli suur muusikaarmastaja, kes mängis ise orkestris trompetit ja trombooni. Õppis alguses Tartu Õpetajate Seminaris kooliõpetaja ametit. Hiljem ta töötaski mõnda aega Nõos õpetajana. Kuid tema muusikahuvi aina süvenes. Nõnda asuski ta õppima Tartu Kõrgemasse Muusikakooli. Tema õpetajaks oli Heino Eller. 1931 1944 töötas "Vanemuises" dirigendina. Sageli juhatas ta sümfoonia- kontserte. Samal ajal tegeles helilooja ka väga intensiivselt loominguga. Juba 1930- ndatel äratas tema looming suurt tähelepanu, kuulsus kasvas iga aastaga. 1944 emigreerus Rootsi ja elas elu lõpuni Stockholmis. Töötas seal Drottning- holmi teatris vanade partituuride restauraatorina. Juhatas Stockholmi Eesti Meeskoori. Ka Roo...
EDUARD TUBIN 1905 – 1982 Sündis 1905. aastal Peipsi järve äärses külas kaluri pojana. Juba lapseeas mängis ta kohalikus puhpilliorkestris flööti. Tema isa oli suur muusikaarmastaja, kes mängis ise orkestris trompetit ja trombooni. Õppis alguses Tartu Õpetajate Seminaris kooliõpetaja ametit. Hiljem ta töötaski mõnda aega Nõos õpetajana. Kuid tema muusikahuvi aina süvenes. Nõnda asuski ta õppima Tartu Kõrgemasse Muusikakooli. Tema õpetajaks oli Heino Eller. 1931 – 1944 töötas “Vanemuises” dirigendina. Sageli juhatas ta sümfoonia- kontserte. Samal ajal tegeles helilooja ka väga intensiivselt loominguga. Juba 1930- ndatel äratas tema looming suurt tähelepanu, kuulsus kasvas iga aastaga. 1944 emigreerus Rootsi ja elas elu lõpuni Stockholmis. Töötas seal Drottning- holmi teatris vanade partituuride restauraatorina. Juhatas Stockholmi Eesti Meeskoori. Ka Roo...
BORODIN Merlyn, Laura, Jessika, Kristina, Sten, Joosep 11a Alexander Porfiryevich Borodin Elulugu 12.11. 1833 – 27.2. 1887 Andekas keemik Suur muusik Maailmatuntud helilooja Oskas mitmeid keeli Žanrid: Klassikaline ooper Sümfooniad Kammermuusika Looming 1867 "Sümfoonia nr 1" 1876 "Sümfoonia nr 2„ 1879 "Keelpillikvartett nr 1" 1880 sümfooniline poeem "Kesk-Aasia steppides„ 1881 "Keelpillikvartett nr 2" 1886 "Sümfoonia nr 3" 1887 ooper "Vürst Igor" Loomingu iseloomustus Mihhail Glinka rahvuslik ja võimas „Vägilassümfooni” Voolavad ja laulvad Teosed http:// www.youtube.com/watch?v=Sw1weml0- r0 http://thechristmasmania.ru/play.php ?id=LUpTUzAxY0U2c0U=
Johannes Brahms (1833-1897) Brahms oli saksa helilooja. Sündis ta Hamburgi linnas. Muusikust isa, kes oli kontrabassimängija Hamburgi teatris, kuid oskas veel mitut pilli, andis noorele Johannesele hea alguse muusikamaailmas. Hiljem võttis Brahms õppetunde veel teisteltki meistritelt ning liikus seetõttu kiiresti edasi. Veel aitasid tema arengule kaasa meeletu töötahe ja loomulikult looduse poolt antud talent. Suured anded ja suur usinus aitasid Brahmsi peagi muusikalise täiuse teele niihästi komponeerimises kui ka klaveri- ja teiste pillide mängimises. Aastal 1853 käis Brahms Ungari kuulsa viiuldaja Remenyi´ga kontserte andmas; neil kontsertidel pandi Brahmsi väga ilusat klaverimängu imeks. Selle abil sai ta peagi viiuldaja Joachimi, klaverdaja Liszti ja komponisti Schumanniga tuttavaks. Viimane kirjutas oma ajakirjas Brahmsile suurt tulevikku ennustava artikli. Sellegipärast ei jäänud Brahmsil ka raskused tulemata. Oli ka neid, kes S...
Erkki-Sven Tüür (1959) Looming · ,,Sümfoonia seitsmele esitajale" (1980) · ,,Lumen et cantus" (1982) · ,,Päikesevene" (1983) · Tema muusikas võib leida varase mitmehäälsuse ja baroki sugemeid, minimalismi ja rock-muusikat, diatoonikat ja 12-toonilist seeriatehnikat. · Helikeelele on iseloomulik nii polüfooniliste liinide selgus ja klastrite kõlamass kui ka improvisatsiooniline vabadus. · Orkestrimuusikas on esikohal sümfooniad. · Neljas sümfoonia ,,Magma" (pühendatud E.Glennie'le) · Sümfooniaorkestrile on loodud ,,Searching for Roots", ,,Zeitraum", ,,Exodus" · ,,Aditus" (Lepo Sumera mälestuseks) · Keelpilliorkestrile on ,,Insula deserta" · Annab instrumentaalkontserte, viiulikontserte, tsellokontserte, klaverikontserte. · Kammermuusika: keelpillikvartett Urmas Kibuspuu mälestuseks, ,,Lamentatioga" saksofonikvartetile · Vokaalsümfooniline looming: oratoorium ,,Ant...
4.detsembril õnnestus mul külastada minu ühe suure lemmiku Austria dirigendi ja helilooja Gustav Mahleri 150. sünniaastapäevale pühendatud kontserti. Estonia kontserdisaalis toimunud kontserdil esitas Eesti Riikliku Sümfooniaorkester Gustav Mahleri 6. Sümfooniat, kriitikute poolt antud alapealkirjaga traagiline. Mahleri sümfooniaid esitavad mujal maailmas maailmakuulsad orkestrid enamasti täissaalidele. Seekord oli Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontserdile kogunenud vaevalt poole saalitäie jagu publikut. Põhjus oli arvatavasti Mahleri loomingu keerulisuses ja raskepärasuses, mistõttu olid kontserdil vaid tema muusika tõelised austajad. Mind isiklikult inimeste vähesus ei seganud ja lisas pigem erilist nukravõitu õhkkonda, mis aitas mul seda vapustavat teost paremini mõista. ERSO dirigent Nikolai Aleksejev suutis suurepäraselt helide keeles välja tuua selle teose isikupära. Helilooja abikaasa Alma Schindler on iseloom...
Sonaaditsükkel- Klassitsismiajastu enamike mitmeosaliste teoste ülesehituse põhimõte. Tingimus: vähemalt üks nendest osadest peaks olema sonaadivormis. Sonaaditsükkel sümfoonilisele orkestrile on Sümfoonia. Sonaaditsükkel ühele ja kahele instrumendile on sonaat, kolmele trio, neljale kvartett, viiele kvintett. Sümfoonia (žanr) Orkestrimuusika tähtsaim žanr. Sümfooniažanri rajaja on Viini klassik Haydn. Tüüpilisel sümfoonial on 4 osa: 1. osa- sonaadivormis, kiiretempoline ja dramaatilise meeleoluga. 2. osa- aeglase tempo, laulva ja lüürilise karakteriga. 3. osa- tantsuline (menuett) 4. osa- kiire tempo ja optimistliku meeleoluga. Esimesed sümfooniad olid ~20 minutit pikad. Koomiline ooper Tekkis 1733 aastal. Esimese koomilise ooperi tegi Pergolesi „Teenijanna-käskijanna“. Esimesed olid umbes 15 minuti pikkused, lühikesed. Aja jooksul said neist õhtut täit...
Romantism sümfonismis: Tsaikovski 2013 Pjotr Tsaikovski Sündis 25.04 1840. a. Suri 6.11 1893 Peterburis Vene klassikalise sümfoonia rajaja 1849. aastal koliti Peterburi Perekond Aleksandra Andrejevna ja Ilja Tsaikovski teine laps Pärit kuuelapselisest perest Isa oli mäeinsener ja töötas tehasedirektorina Tsaikovski ema mängis klaverit ja laulis Looming 6 sümfooniat + programmiline sümfoonia "Manfred" 10 ooperit 3 balletti 3 klaverikontserti Üle 100 klaveriteose Sümfooniad Sümfoonia nr 1 http://www.youtube.com/watch?v=0dop_dPIgeI Sümfoonia nr 2 http://www.youtube.com/watch?v=chw1lBHYMvg Sümfoonia nr 6 http://www.youtube.com/watch?v=V04QdGuFHYQ Sümfoonia nr 6 Kuues ehk "Pateetiline" sümfoonia Kirjutatud 1893 Esimene osa kirglikkus, usk, janunemine millegi järele Teine osa armastus Kolmas pettumus Finaal kustumine, hääbumine surm Tsaikovski Haapsalus Tsaikovski puhkas Haapsalus 1867.a. Tema auks püstita...
Renessanss (14. sajandi teine pool kuni 16. sajand) Seda ajastut iseloomustab kõige paremini sõna ,,taassünd". Toimus eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimkeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Renessansi ajal hakati uuesti huvi tundma unarusse jäänud antiikaja kultuuri, igapäevaelu, kirjanduse, filosoofia ning kunsti vastu. Renessanss oli nagu antiikaja kultuuri taassünd, aga mis ei tähenda tingimata seda, et kõik piirduks ainult vana meenutamisega, antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. Teine väga tähtis märksõna renessanse puhul on humanism, tähelepanu keskmesse jäid inimvärtused ning inimese vaba areng. Hinnati inimest, kes teostab ja kehtestab end iseseisvalt. Kirjandus ja kunst võtsid suuna inimlikkuse poole, kui varem oli jumal alati kõige kõrgemal, siis nüüd pääses esile ka inimk...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
