Kuidas portreteerida südametunnistust? Südametunnistus mõjub igale inimesel erinevalt ja on raske kirjeldada, mida see termin tähendab. Eesti kirjakeele seletussõnaraamatus on aga südametunnistust defineeritud järgnevalt:,,Omaenese tegudele ja eesmärkidele antavates kõlbelistes hinnangutes ning emotsionaalses kõlbelises enesekontrollis väljenduv isiksuse omadus, süüme". Mina arvan ,et südametunnistus võib funktsioneerida hoiatajana, kui soovitakse teha midagi kõlblusvastast. Kuid tihti tunnetavad inimesed oma südametunnistust alles peale vale teo sooritamist. Kui inimene siiski paneb toime väärteo, hakkab südametunnistus teda n-ö piinama ega anna rahu enne, kui süütegu on heastatud või vähemalt püütud heastada. O. Wilde`i romaani ,,Dorian Gray portree" võib nimetada peategelase südametunnistuse portree kujunemislooks. Kui Dorian väljendas oma soovi igavesti nooreks jääda, vahetas ...
Katrin Olhovikov 30.10.08 Kuidas portreteerida südametunnistust? ,,Eesti kirjakeele seletussõnaraamatus" on südametunnistuse kohta kirjutatud nii: ,,Omaenese tegudele ja eesmärkidele antavates kõlbelistes hinnangutes ning emotsionaalses kõlbelises enesekontrollis väljenduv isiksuse omadus, süüme". Mina arvan ,et südametunnistus võib funktsioneerida hoiatajana, kui soovitakse teha midagi kõlblusvastast. Kui inimene siiski paneb toime väärteo, hakkab südametunnistus teda n-ö piinama ega anna rahu enne, kui süütegu on heastatud või vähemalt püütud heastada. O. Wilde`i romaani ,,Dorian Gray portree" võib nimetada peategelase südametunnistuse portree kujunemislooks. Kui Dorian väljendas oma soovi...
Annemai Harak, 12. klass Mis on südametunnistus? Südametunnistus on meelekujutluste, hirmude ja kiusatuste kaos, unistuste põletusahi, urgas nende mõtete jaoks mida häbenetakse. Mina arvan ,et südametunnistus võib funktsioneerida hoiatajana, kui soovitakse teha midagi kõlblusvastast. Kui inimene siiski paneb toime väärteo, hakkab südametunnistus teda n-ö piinama ega anna rahu enne, kui süütegu on heastatud või vähemalt püütud heastada. Südametunnistuse absoluutsuse väitmine muutub võimatuks siis, kui inimeste südametunnistused lähevad üksteisega vastuollu – eriti siis, kui inimene teeb n- ö hea südametunnistusega midagi moraalselt vastuvõetamatut. Näiteks pole mingit kahtlust, et Hitler ja tema kaaskondsed, kes uskusid sügavalt oma ettevõtmisse, ei saanukski teisiti toimida, kuna nad järgisid oma (olgugi ekslikku) südametunnistust, siis t...
TEO-DEONTOLOOGIA Deontoloogiline ehk teatud kohustuste või reeglite või normide täitmisel põhinev eetika. Kesksed mõisted on tegu ja normid ja siit sugenevad teodeontoloogilised ja reeglideontoloogilised süsteemid. Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele. Moraalne tegu on ajendatud teatud motiivist ehk kohusetundest. Tähtis pole mitte teo tagajärg, vaid hea tahe. Moraalireeglid kehtivad kõigile ühtemoodi, need on universaalsed. Kohuse-eetikas eeldatakse, et tegu on hea, kui see on kooskõlas normiga ning ei ole paratamatus seoses teo tagajärjega. Siin tehakse panus käitumise subjekti enda omadustele ja võimetele. Iga tegu on moraalses mõttes unikaalne ja mingite üldiste põhimõtete rakendamine on küsitav. Inimene peab ise selgusele jõudma, mis on õige, mis mitte. Teodeontoloogia alavormiks on intuitsionism, mille kohasel...
Inimese siseheitlus hea ja kurja vahel Inimene, kumba poole ta rohkem kaldu, kas hea või kurja poole, sõltub peamiselt kahest asjast: tema iseloomust ja ümbritsevast keskkonnast. Juba väikesest saadik oleme õppinud tundma head ja kurja, mis õige ja mis vale. Me tunneme häbi ja süümepiinu, kui me oleme midagi valesti teinud, aga vahel me tahame teha mõnikord halba teisele inimesele, sest me oleme kadedad, et neil on midagi, mis pole või mingi muu selle sarnane põhjus. See eest tunneme rõõmu, kui oleme midagi hästi ja head teinud. Aga miks me oleme sellised, ühel hetkel head ja teisel hetkel kurjad? Me suudame eristada heast kurjast ja kurjast heast sellega, et meil on südametunnistus aga igal inimesel on see erinev, sest mõnel hakkab süda valutama, kui valetab inimesele, teine jällegi ei pilguta selle peale silmagi. Kuidas südametunnistus kujuneb ja miks on see nii erinev inimestel? Kindlasti oleme sat...
EETILINE ABSOLUTISM (DEONTOLOOGILISED EETIKATEOORIAD) ,,Deon" peaks Lähtub põhimõttest, et hüvesid ei saa alati kalkuleerida tulemuse järgi. Hea ja halb on midagi väljastpoolt antut. Küsib: mis on inimkonna kõrgeim siht? Ütleb, et inimeseks olemine on nagu mingil moel antud ja kingitud meile. Kristlik eetika inimese elu on kingitus loojalt e. Jumalalt. Kõrgeim siht: 1) armastada Jumalat kogu olemusega 2) armastada teist inimest nagu iseennast Ütleb, et mitte inimene ise pole eesmärk, vaid taotleda tuleb midagi inimesest üleval olevat. Mis on tõde? Kuidas ja mille abil tõde tunnetada? Esimene seletus tõetunnetamiseks on ühismoraal arusaam, et inimkonnal on olemas ühismälu ja sellest tulenevad tavad ja kombed ulatuvad väga kaugele. Läbi ajaloo on alles jäänud see, mis on vajalik ja õige. Teine tunnetusvahend on südametunnistus. Piiskop Joseph Buttler: ,,Inimesed on kõik Jumala poolt varustatud erilise kõlbelise võimega, mis...
Põhjas Maksim Gorki · Paljud saavad raha kergesti, aga vähesed lahkuvad tast kergesti. · Misjaoks au ja südametunnistus ? Saabaste asemel au ega südametunnistust jalga panna ei saa ... Au ja südametunnistust läheb neile tarvis, kellel vägi ja võimus. · Iga inimene tahab, et ta naabril oleks südametunnistus, aga kellelgi pole jälle kasulik seda endal pidada. · Inimene mõtleb enesest, et - teen hästi! Korraga teised pole rahul... · Inimene saab küll terveks, aga armid jäävad külge. · Kes teisele head pole teinud, see tegi sellega juba halba. · Tõde võib sulle koguni koormaks saada... · Kui usud siis on; kui ei usu, ei ole... Mida usud, see ka on... · Armastada tuleb elavaid ... elavaid... · Asi ei seisa mitte sõnas, vaid selles, milleks sõna öeldakse. · Igal inimesel on hing hall ... kõik tahaksid teda minkida... · Inimese vastu lahke olla ei tee kunagi halba... · Vangimaja head ...
Au, väärikus, kohusetunne ja südametunnistus Tõnu Prillupile tehti pakkumine, et naise eest saab Tõnu Jaanile kuuluva piimatalu. Prillup nõustub selle tehinguga, mis on täiesti vale. Tõnu tegi seda vaid selle nimel, et olla teistest parem. Teda ei huvitanud üldse see, kuidas saada oma talu heale järjele. Ta tahtis kohe ja kiiresti saada teistest paremaks. Kui algul tundus Mari talle kui kolmas laps, siis nüüd hakkas ta Marit igatsema ja märkas kui küps ja ahvatlev naine ta on. Tõnut hakkab piinama südametunnistus, ta kahteseb, et üldse sellise tehinguga nõustus. Tõnu oli liialt egoistlik, teda huvitas vaid tema postitsioon. Mari ning laste heaolule ei mõelnud ta üldsegi. Ta kadestas Jaani elamist ja kogu elu. Kui Tõnu oleks aru saanud kohe alguses, kui tobedad on tema isekad vajadused ning kui kaunis on tema elu tegelikult, siis poleks ta tõenäoliselt sellist väära otsust teinud. Alles peale seda, kui ta Marist ilma ol...
Sõnavabaduse piirid Sõnavabadus on minu jaoks väärtus, väärtus, mis pole käegakatsutav vaid näitab iga inimese vabat tahet midagi öelda, just nii nagu ta asjast arvab- oma mõtteid vabalt levitades. See, kuidas iga inimene sõnavabadust mõistab on erinev, see sõltub inimese vanusest, soost, elukogemusest ning eelkõige väärtushinnangutest ja sellest, milline on inimese hea maitse piir. Me kõik ei taju solvanguid ühteviisi või ei oska neid ridade vahelt lugeda, mis ühe inimese jaoks on tabu võib teise täiesti külmaks jätta, just see tõttu on sõnavabadusele raske piire tõmmata. Iga inimese südametunnistus peaks ütlema, mis on vale, mis õige, on täiesti mõistetav, et oma sõnadega ei tohiks teist inimest solvata, teda laimata või mõnel muul viisil kahju tekitada, samas viib see konfliktini, kui ma ei tohi siiski midagi öelda, kas saab seda siis nimetada sõnavabaduseks? On palju punkte ja valuteemasid ühiskonnas, kus on sõnavabaduse piirid hä...
TSITAADID, ÜTLUSED Lord Henry: Loomulikkus on ikka poos, pealegi üks kõige ärritavamaid poose. Südametunnistus ja argus on üks ja sama . Südametunnistus on firma eesnimi. Head mõju pole üldse olemas. Igasugune mõju on ebakõlbeline ebakõlbeline teaduslikust seisukohast vaadatuna. Maailmas pole midagi muud kui vaid noorus. Toorest jõudu suudan ma veel kuidagi taluda, aga toores arukus on täiesti väljakannatamatu. Selle kasutamine on kuidagi ebaaus. See on löök allapoole intellekti. Et noorust tagasi saada, on vaja vaid noorusrumalusi korrata. Täpsus on suurim ajaröövel. Mehed abielluvad väsimusest, naised uudishimust: mõlemad pettuvad. Kunstis on niisamuti kui poliitikas: vanaisadel pole iialgi õigus. (see, mis kõlbas meie isadele, pole meie jaoks enam küllalt hea) Inimesed on nagu teie elu tujukad päikesekiired ei soorita kuritegusid. Inimesed armastavad ikka jagada teis...
MORAALITEOLOOGIA 1. Mis on vabadus? 1. Vabadus on (Jumala kingitud) võime toimida või mitte toimida, teha seda või teist, ning nõnda korda saata teadlikke tegusid omaenda vastutusel. Vabadus on inimlike tegude eriomane joon. Mida enam keegi teeb head, seda vabamaks ta muutub. Vabadus saavutab talle loomuomase täiuse, kui ta on suunatud Jumalale, ülimale hüvele ja meie õndsusele. Vabadusega käib kaasas võimalus valida hea ja kurja vahel. Kurja valimine on vabaduse kuritarvitamine ning see viib patu orjusse. 2. Mis on südametunnistus? 2. Südametunnistus on mõistuse otsus, mis käsib inimesel õigel hetkel teha head ja hoiduda kurjast. Tänu südametunnistusele tajub inimene tehtava või tehtud teo kõlbelist väärtust ning saab nõnda kanda vastutust oma teo eest. 3. Kas südametunnistus võib teha ekslikke otsuseid? 3. Inimene peab alati alluma oma südametunnistuse kindlale otsusele, kuid ta võib teha ekslikke otsuseid põhjustel, mis ei pruu...
E. A. Poe Edgar Allan Poe sündis Bostonis 19. jaanuaril 1809. aastal. Oma eluajal oli ta üks väljapaistvamaid kirjanikke õuduskirjanduse maailmas. Poe novellide puhul on tegemist klassikaliste, ehk suletud novellidega. Novellides on vähe tegelasi, üks keskne teema ja need lõpevad alati puändiga. Näiteks tema novelli „Reetlik süda“ tegelaste hulk on väike, keskseks teemaks on ühe vanamehe kotkasilm, mis ühte tegelast meeletult häirib, lugu lõppeb ootamatu mõrvaga. Autor käsitleb oma novellides paljusid erinevaid inimtüüpe ning nende iseloomuomadusi. Üheks läbivaks teemaks on inimeste südametunnistus ning sellest tulenevad vaimsed piinad. Ka novellis „Reetlik süda“ on samuti tegemist inimese süümepiinade ning südametunnistusega. Mõrvar on kõik jäljed täielikult ära koristanud, kuid lõpuks hakkab teda südametuunistus piinama ning tema sooritatud kuritegu tuleb päevavalgele. Poe püüab näidata,...
,,Nukumaja" Henrik Ibsen 1.) Kas Nora on vääriline vastane Helmerile? Raamatu alguses paistis Nora ja Helmeri abielu väga idülliline. Nora oli loodud koduperenaiseks, kes väga reaalse elu ning teiste inimestega kokku ei puutunud, ning kellel raha ning kodu asjades väga sõnaõigust polnud. Nora tundus oma eluga rahul olevat ning ka mees hellitas teda ning tundus ka armastavat. Mingil hetkel hakkasid aga raamatus välja tulema ebakõlad. Raamatust tuleb välja, et Helmer kohtleb Norat nagu last. Selle asemel, et Noraga tõsiselt rääkida raha raiskamise tõsidusest, kutsub ta teda lõokeseks ja oravakeseks ja üritab piltlikult seletada, miks ei tohi raha raisata. Ta kohtleb teda kui last, kes veel elust midagi ei jaga. Helmer: ,,Ega maiasmokk täna linnas ometi laial teel ole olnud? Nora: ,,Ei. Kuidas sa selle peale tuled?" Helmer:"Kas maiasmokk tõesti kondiitri juures ei ole käinud?" Nora:"Ei, k...
Karismaatiline mõju, Palunõid-palmima Aabe täht mõjukas Pardel Aapestik tähestik Karismaatiline mõjujõuline habemeajamismasin Adekvaatne samasugune Karts vangla Pedak mänd Adekvaatne sisult kattev Kasin napp Pelgalt ainus Ahas-kitsas Kesv oder Pelk ainuüksi Aime populaarteaduslik Kiikama piiluma Pelutama kartma Aime-aimefilm Kilbar mälumängur Perv kallas Amerikanism Komparatsioon võrdlema Pihkama lekkima ameerikapärane sõna Kompareerima võrdlema Piibeleht maikelluke Ampel rippvalgusti Konjugatsioon sidesõna Pitsa pirukas Anglitsism inglisepärane Konjugeerimine Pitsa-pistis sõna ...
Röövli südametunnistus Pesen hambad, seejärel kausis pesen jalgu, samal ajal tuletades meelde kõiki tänase päeva sündmusi. Tänane päev on eriline mitte vaid minu jaoks, vaid ka kogu maailma jaoks, sest täna läks kaduma kurikuulus Leonardo da Vinci maal Mona Lisa. Louvre'i turvameetmed ei takistanud mind selle röövimisel, sest olen üks Louvre'I töötajatest, kes kandis sellel külalistevabal päeval samasugust ülikonda nagu kõik teisedgi, ei paistnud kellegi seast välja ega olnud eriline. Nende mõtetega liikusin voodi poole ja korraks vaatasin kella, mis näitas kolmveerand kümmet. Heitsin voodisse pikali, puurisin korraks oma pilguga kohvrit, mis sisaldas varastatud maali, kustutasin küünlaleegi ning uinusin. Seisan ühe naise ees, kes tundub mulle väga tuttav. Tagapool mängib muusika, vasakul minust on molbert, mille taha ma kahjuks ei näe ja paremal laiub suur tumepruun sein. Ma ei oska midagi teha, naine,...
Eetika on teadus moraalist. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb küsimusega, kuidas me peaksime elama. Eetika tuleneb kreeka keelsest sõnast ethos, mis tähendas asupaika, inimeste elamut. Sõna moraal tuleneb ladina keelest morales, mis tähendab kõlbeline. Vanade kreeklaste moraali iseärasused tulenesid nende ajalookogemusest. Maine elu oli tõeline elu ja vääris elamist. Kreeklased ei muretsenud eriti hauataguse elu pärast. Teine iseärasus väljendus püüdes olla riigile kasulik. Kolmas iseärasus: Mõistus täpsustab käitumise motiivid ja mõjutades tahet kujundab kasulikud harjumused. Sokrates (469-399 eKr) hindas kõige enam inimeses mõistust, mehisust ja tasakaalukust. Sokratese eetika oli elurõõmus. Elu eesmärgiks on õnn. Naudingud on selleks, et õnnelikult elada. Mõistus peab valitsema tundeid. Platon (428-348 eKr) arendas edasi Sokratese ideid. Platoni järgi peab inimene arendama vaimseid võimeid. Kui inimesel...
Eetika on teadus moraalist. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb küsimusega, kuidas me peaksime elama. Eetika tuleneb kreeka keelsest sõnast ethos, mis tähendas asupaika, inimeste elamut. Sõna moraal tuleneb ladina keelest morales, mis tähendab kõlbeline. Vanade kreeklaste moraali iseärasused tulenesid nende ajalookogemusest. Maine elu oli tõeline elu ja vääris elamist. Kreeklased ei muretsenud eriti hauataguse elu pärast. Teine iseärasus väljendus püüdes olla riigile kasulik. Kolmas iseärasus: Mõistus täpsustab käitumise motiivid ja mõjutades tahet kujundab kasulikud harjumused. Sokrates (469-399 eKr) hindas kõige enam inimeses mõistust, mehisust ja tasakaalukust. Sokratese eetika oli elurõõmus. Elu eesmärgiks on õnn. Naudingud on selleks, et õnnelikult elada. Mõistus peab valitsema tundeid. Platon (428-348 eKr) arendas edasi Sokratese ideid. Platoni järgi peab inimene arendama vaimseid võimeid. Kui inimesel...
Hitler ja Mussolini 22.11.15 Germaani päritoluga hõimud olid need, kes panid aluse Põhja-Ameerika praegusele tsivilisatsioonile. Just tänu nn. aaria rassile, eelkõige saksa päritoluga ümberasujatele on tekkinud seal selline riik nagu me praegu seda tunneme ja kõik mineviku suured kultuurid on välja surnud algse aaria rassi veresegamise tõttu. Väidetakse isegi, et jaapani kultuur ja kogu areng võlgneb tänu ammusele aaria kultuuri mõjule. Edasi süüdistatakse juute kõigis võimalikes hädades, mis maailma on tabanud - juutidel polevat kunagi olnud mingit oma kultuuri - nad olevat kogu oma vaimse taseme saavutanud ümbritseva maailma arvel. jne...Seetõttu leidis ka Hitler, et valitseva kasina majanduse hetkeseis on juutide kasuahnuse tulemus, kus rahvas oli näljas, tööpuudus oli tohutu, mille muutmiseks oli vaja puh...
ARHAILINE ÕIGUS 13. X MMXII Arhailise õiguse erinevused ratsionaalsest (Hattenhaueri järgi) · Arhailised mõttevormid püsivad elus ka kõrgkultuurides ja võivad isegi aastasadade pärast uuesti mõjule pääseda. · On vormirikkamad kui kõrgkultuurid · Keele ja normide põimik on keeruline · Erinevad kõrgkultuuridest olemuslikult teist laadi mõtlemise ja arusaama, elu ja maailma tõlgitsemise poolest Arhailine mõtlemine on kaemuslik, mitte abstraktne · Kinnituseks toob Hattenhauer vanade barbarite seaduste (Lex Salica umbes aastast 500) trahvikataloogid. Ei võeta tegu vargusena kokku, ei kasutata asja mõistet ja ei ole järjestanud väärtuse järgi. · Järjekord on olulisuse järgi elatusmajanduse tingimustes elava talupoja jaoks. · Teo objekti peab nägema või piltlikult ettekujutama. Suuline kultuur · Unustada ei tohi suulise kultuuri mälutehnilisi võtteid ja kirjaliku kultuuri vajadust väljendad...
Kas tõde on olemas? Tõe definitsiooni kohaselt peab teadmine olema tõene. Väär saab olla uskumus, kuid mitte teadmine. Aga mis on tõde? Igapäevaselt kuuleme enda ümber erinevaid jutte ja infot. Kuid kas need on tõesed seda, ei oska keegi öelda. Läbi aegade on välja kujunenud kolm traditsioonilist tõeteooriat. Esiteks korrespondentsiteooria järgi on tõesed väited need, mis on kooskõlas tegelikkusega. Kõnekeeles väljendudes: tõtt räägib see, kes räägib, nagu asjad tegelikult on. Korrespondentsiteooria viga on see, et seda on raske defineerida, mis on tegelikkus. Pragmatismiteooria järgi on tõesed need uskumused, mis "töötavad", millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad. Tõesed on need protsessid, mis reaalselt aset leiavad, isegi kui pole üldtunnustatud väidetega kooskõlas. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla ming...
Naturalism 19. saj teise poole kirjandusvool. Selle voolu tekkimine on seotud loodusteaduste arenguga. Charles Darwini evolutsiooniteooria mõjutas seda voolu. See teooria ütles, et liikide vahel toimub olevusvõitlus ja ellu jääb tugevam, aga ka kohanemisvõimelisem. Naturalistis hakkasid samuti kujutama olevusvõitlust inimeste ühiskonnas ja kujutasid seda, kuidas inimesed peavad oma oludega kohanema. Nad hakkasid kujutama pigem vaesemat ühiskonnakihti, kus seda viletsust ja võitlust on veel rohkem. Nad otsisid olukordi, kus inimesed loomastuvad ja käituvad pigem oma kirgede ja ürgsete tungide ajel, mõistus jääb neil tagaplaanile. Kujutasid sageli pahelisi inimesi ja kurjategijaid. Nende teooria oli see, et igas inimeses on peidus ürgne alge, mis siis avaldub äärmuslikes oludes, aga mõnel juba ka varem. Inimene käitub teostes pigem instinktide mõjul ja mõistust kasutab ta ain...
,,Dorian Gray portree'' Oscar Wilde 1. Teada on, et inimesed on omamoodi olevused, kes lähevad tihti peale kõigega kaasa. Samuti muudab inimene väga tihti enda põhimõtteid või kohandab neid vastavalt vajadusele, üritavad olla keegi kes nad pole. Selle mõtiskluse paralleeriks analüüsin teose ,,Dorian Gray portree'' peategelase muutust teose algusest teose lõpuni. Analüüsin seda, kuidas peategelane Dorian Gray on teose jooksul muutunud ja mis tema juures ei ole muutunud. Raamatu alguses on Dorian Gray ilus, noor, kergeusklik, rikkumata olekuga, puhta hinge ja südametunnistusega. Kuid Dorian kohtub kunstniku Basil Hallward'ga ja lord Henry Wotton'iga ning sellest hetkest hakkab kõik muutuma. Lord Henry püüab Dorianile õpetada enda põhimõtteid ning naudingu filosoofiat, selle käigus teeb lord Henry Dorianile selgeks, et noorus ja ilu ei ole igavesed. Seega...
30.10.2012 Slide 1 Slide 3 Kohustuslik EETIKA kirjandus: Eetika: õiget ja väära avastamas. Sissejuhatus Louis P. Pojman ...
Piirid meie ümber ja meie sees Inimene on saladus kaitsva väliskesta all peitub mitmekesine sisemus, mis omakorda koosneb sadadest väikestest iseärasustest, muutes igaühe ainulaadseks. Üldtunnustatud moraalinõuded seavad käitumisele teatud piirid, mis on vajalikud ühiskonnaliikmete edukaks kooseluks. Teiselt poolt kitsendavad need normid võimalust avalikustada oma mõtteid ja ideid. Lisaks sellele hoiab inimesi tagasi südametunnistus, omamoodi piirang, millega on vahel raske toime tulla. Tekib olukord, kus on raske endale teadvustada ja selgelt määratleda, mis on õige ning mis mitte. Tänapäeva tsivilisatsioonis on inimeste lubatud käitumisele üsna selged piirid seatud. Eesti Vabariigi kodanikena teame, missugused õigused ja kohustused meil on, oskame vajadusel pöörduda vastavate institutsioonide poole, mis strukt...
Kuritegevuse mõju inimesele ja ühiskonnale. Piiblilugudes on seik, kus Aadama ja Eeva poeg Kain tappab kadedusest oma venna Aabeli.Jahve pagendas Kaini selle teo eest ning lõpuks ta ka sureb läbi õnnetuse.See näitab , et kuritegevus on levinud juba iidamast-aadamast.Kuidas tänapäeval inimesed kuritegusid tõlgendavad ja millised on tagajärjed? Iga inimene on ainulaadne isiksus.Samamoodi on tal ka vajadused, mille rahuldamiseks teeb inimene tööd.Toit, elupaik, riided, raha, haridus-kõigel sellel on oluline roll, et inimene saaks edukalt elatud ja täita oma unistusi.Selle nimel on inimesed võimelised tegema kõike, isegi tapma, varastama, petma ja röövima.Nende ajendiks on tavaliselt soov kiiresti rikastuda ja näha vähem vaeva, et elada mugavamalt või hoopis ühiskonna poolt tekitatud olukord, kus inimestel ei ole tööd ja võimalusi, et ennast ära elatada.Kas on vahe kui abielus ahne naine laseb oma mehe maha, et saada raha, mida ta tegelik...
"Mäeküla piimamees" Südametunnistus on isiksuse omadus, mis väljendub omaenese tegudele ja eesmärkidele antavates kõlbelistes hinnangutes. Ta kujuneb kasvatuse ning ühiskonnas valitsevate moraali- ja eetikanormide mõjul. Läbi ajaloo on moraali- ja eetikanormid olnud erinevad. Romaani tegevustik toimub möödunud sajandi lõpuaastail. Üheks peategelaseks on raskustes vireleva mõisa omanik Ulrich von Kremer. Mees on juba aastates, omamoodi elus pettunud. Pärit perekonnast, kus ettevõtlikkust ning auahnust vähevõitu, kus valitseb minnalaskmismeeleolu. Mõisnik on senini poissmees, sest saatus pole teda kokku viinud sobiliku partneriga, kellega tõesti tahaks abielluda. Samuti on vallalised tema vend ning 3 õde. Mõisaehitus on pooleli ning on seda juba aastaid olnud, lootust olude paranemiseks pole. Ometi annab mõisa sissetulek piisavalt äraelamiseks ning on kadest...
Seadused koodeksites ja tegelikkuses. Ühiskond, kus me elame on üles ehitatud tuhandetele seadustele. Läbi aegade on neid nii kirja pandud kui ka suuliselt levitatud. Seadused annavad küll inimkonnale ette juhised, mille järgi elada ja käituda, kuid väga tihti tuleb igapäevaelus ette, et ühiskonnaliikmed ei täida üldiseid norme ja seadusi, vaid rikuvad neid igal esimesel võimalusel. Mõnel korral neid rikutakse isegi ise aru saamata. Kuidas tegelikkuses seadusi järgitakse? Esimesed seadused pandi kirja juba sajandeid tagasi. Loodi seadusi, et austataks oma valitsejat ja tööandjaid. Karistused olid väga karmid, et inimesed ka neid järgiksid. Väga palju mõisteti inimesi surma. Samuti ihunuhtlused tulid kergelt. Mida rohkem aeg edasi, seda enam hakkasid ka tavakodanikud endale õigusi nõudma. Üks tuntuim õigus, mis tavakodanikud ka endale said, oli põhimõttel ,, silm silma, hammas hamba vastu" . Karistus olenes tehtud kuri...
Ei taevas ega keset suurt merd, ei mäekuristikus ega kusagil mujal maa peal ei ole paika, kus inimene leiaks pääsu oma pahelsite tegude viljadest. Igalühel meist on midagi südametunnistusel. Mõnel kergemad, teisel jälle raskemad asjad. Kuid kellegil meist ei ole südametunnistus täiesti puhas ja rikkumata. Ükskõik, kui väga me ei püüaks ja tahaks, ei saa me selle vastu. Me jääme ikka sellisteks nagu oleme mineviku tegude pärast välja kujunenud. Ma olen minevikus teinud mitmeid rumalaid tegusid. Kahjuks ei saa aga tagajärgede eest põgeneda või aega tagasi keerata, et endi vigu parandada. Tagajärjed jäävad terveks eluks jälitama ja minuga kaasas käima ükskõik kuhu ma ka ei läheks. Mitmeid kordi kui olen saanud millegi väga rumalaga hakkama - olen teinud kellegile haiget või midagi hoopis ära lõhkunud. Olen üritanud oma tegusid peita või kuidagi heastada, aga ükskõik kui palju olen proovinud, olen alati karistada saanud. Küsimus on ...
FAUST On teos, mille kallal autor töötas 60 aastat ja millest ta esialgu soovis kirjutada näidendit nimelt tragöödiat,kuid see kasvas liga mahukaks ( I ja II ),et seda tervikuna lavastada polnud võimalik. Mitmeid kordi on aga lavastatud Fausti ja Margareta armastuslugusid. Idee teose kirjutamiseks sai Goethe ühest vanast legendist, mis räägib ühest mehest, kellel olid sidemed saatanaga ning kes oli selle läbi väga hea mustkunstnik. Sellest teosest sai lugemisdraama ( tavaliselt kirjutatakse draama lavastamiseks) EELMÄNG TEATRIS Selles eelmängus sõnastab Goethe oma suhtumise kunsti. Kunst on oluline, sest see ühendab inimesi erinevatest põlvkondadest ja jääb sajanditeks püsima. Kunst peab tulema inimese südamest ja kunstis peab leiduma midagi igaühe jaoks. PROLOOG TAEVAS ( EELMÄNG) Jumal ja kurat (Mefistoteles ) arvavad inimesest erimoodi. Jumal arvab,et inimene on oma põhiolemuselt hea,ta ei...
Võit iseenda üle Kas te olete kunagi iseend võitnud? Kas vahepeal on tunne, et te üritate põgeneda iseenda eest? Kas te olete kunagi selle VÕISTLUSE ka võitnud? Nüüd mõelge järele, kas on üldse on võimalik võita iseend? Võisteldes me tihtipeale petame teineteist .. Kas ennast on võimalik petta? Seda ma ei usu, endale ei saa öelda: "Ära nüüd vaata, et ma teen väikese kõrvalepõike. Pigista silm kinni ja unusta see." Kas te olete tundnud, et keegi justkui vaataks kõrvalt, kui teete midagi keelatut? Keegi justkui oleks piitsaga teie selja taga ning valmistuks kohe karistusi jagama vale sammu järel. See on vist meie südametunnistus, seda oskame me enamik võita. Aga kas me suudame siiski iseend võita? Selleks ei tohi me mõelda, peame lihtsalt käituma. Kuid kui me ei mõtle, siis on tagajärjed tavaliselt kõike muud kui head. Samas kui me võtame vastu tagajärjed, peame me mõtlema, seedima ja kaalutlema oma tegud...
Õpetaja kutse-eetika Õpetajate eetilisus ja professionaalsus, samuti ka südametunnistus ja pühendumus panevad aluse meie ühiskonnas väärika põlvkonna ja õnneliku inimese kujunemisele. Õpetajatel on kohustused oma õpetajakutse, õppurite, kolleegide, õpetajate lastevanemate ja ka juhtivate töötajate ees. Õpetaja peab suhtuma õpilastesse võrdselt. Ta peab olema salliv kõigi suhtes Õpetajad peavad hoidma oma professionaalset hoiakut oma kutse suhtes. Üldkättesaadav haridus peab olema kvaliteetne, kuna see annab oma panuse nii ühiskonna majandus-, sotsiaal- kui ka kultuurivaldkonna arengusse. Haridustöötajad peavad lugu oma kolleegidest, arvestades nende kutsealastest arusaamadest ja arvamustest, ning on valmis andma nõu ja abi neile, kes on oma karjääri alguses või alles õpivad Õpetaja kavandab iseseisvalt ja koos teiste õpetajatega õpitegevust, õpetab ja kujundab selgeks õppija arengut toeta...
Kuningas Oidipus Sophokles Millest jutt? Teeba linn hukkumas Rahvas palub oma kuningalt Oidipuselt, abi Delfi oraakli juurest saabub Kreon Targa tõde Iokaste mure Koori vaherepliigid Oidipus mõistab oma sünget minevikku Oidipus jääb ootama lõppu Oidipus Teeba kuningas Sai troonile sfinksi mõistatust ära aimates Perekonnatraagika: tappis ise Leion'i ja naitus ema Iokastega (mõlemat teadmatult) Oli hea valitseja, demokraatlik Laste ja alamate vastu armulik Kasvuperes üles kasvanud Needis eelmise kuninga mõrvarit, needes seeläbi iseennast Iokaste Teeba kuninganna Imeilus ja tark Oidipuse ema ja abikaasa Usub seda, mida peab õigeks ja enesele või teistele enam kasulikuks kui jumalik ettekuulutus Kreon Teeba kuninganna Iokaste vend Võimuahne, ent Oidipust-respekteeriv Tark Sihikindel Õiglane Küllaltki kõrges eas ...
2.02.2012 Slide 1 Slide 2 Eetikateooriate üldjaotus EETIKA Tuntumad normatiivsed eetikateooriad on: tagajärje-eetika (konsekventsialism ehk ...
Kassi tänu Peategelase valikud vaadates läbi erinevate eetika teooriate Keset päist päeva päästab noor tütarlaps Haru elava liiklusega tänaval möödakihutava veoauto rataste alt suurepärase kassi. Tüdruku suureks üllatuseks tõuseb tänulik kõuts tagajalgadele ja tutvustab end inimkeeles kui Kasside Võluriigi printsi. Tema isa, kassiriigi kuningas, otsustab tänutäheks tüdrukust oma minia teha, ent Haru pole sugugi vaimustatud väljavaatest saada kasside printsessiks. Niisiis röövib kasside kuningas Haru ära ja kui tüdrukul poleks ustavaid sabalisi sõpru, paksu hulkuvat kassi Mutat ja iludust Parunit, siis peakski ta kõutsile mehele minema. Kasside kuningriigis ootavad Harut ja tema sabalisi saatjaid ootamatud kohtumised ja kõige uskumatumad seiklused. Kassi tänu võib tunduda lihtsa multifilmina, kuid seda võib tõsisemalt vaadelda läbi erinevate eetika teooriate. Mina tooksin välja näited läbi kolme ...
Aus mäng spordis ja elus Aus mäng on olümpia- ja üldse spordiideaal, mis hõlmab ausust nii meeskonnakaaslaste kui konkurentide vastu ja kehtestatud võistlusreeglitest kinnipidamist. Nii on minu arvates ja elus, et inimesed peaksid olema oma pere, tuttavate ja sõprade vastu ausad ning austama end ümbritsevat. Aus mäng ei ole ainult võistleja õigus ja kohustus, see on ka treenerite, ametiisikute ja teiste spordiga seotud isikute panus sporti. Kõigil peaks olema võrdne võimalus võita. Nii on ka elus, inimese ausus hakkab peale perekonnast ja teda ümbritsevatest inimestest. Elu hakkab peale nullist ning kõik läheb nii nagu ise oled oma elu elanud, nagu ka spordis on elus kõigil võrdsed võimalused n.ö. elus läbi lüüa. Kahekordne olümpiavõitja Erika Salumäe on on öelnud ,,Sport ei ole võitlus läbi võistluse, läbi küünarnukkide, sport on tegelikult võistlus läbi ausa mängu". Nagu ütleb ka vanasõna ,,...
Adekvaatselt hinnata teiste meetmete ja kohtunik peab ise olema isik kõrgete kõlbeliste põhimõtetega. Sõltumatus ja erapooletus - need on omadused, mis on kõige olulisemad spetsiti juures, kelle tööülesannete hulka kuulub sõltumatu otsustamine ja mis mingil juhul ei tohi minna ähvardamise või "vastastikku kasulikud ettepanekud." Kohtunik peab olema aus. Ausus - kõige olulisem nõue kõlblusnormidega. See sisaldab ausus, terviklikkus, subjektiivne usk õigsuses nende põhjust, siirusest teistele ja endale seoses motiive oma käitumist. Antipodes aususe - valeta, silmakirjalikkus ja reetlikkuse.Ei ole vaja tõestada, et aus kohtuniku kohtu ettenähtud ülesandeid vande nõuab kohtunik nagu inimene aus. Sa ei saa olla aus oma ametikohal ja ebaaus igapäevases elus, mis ei ole riietatud kohtu riideid. Kohusetundlikkus täitmisel kohtusüsteemi tollimaksud koos oma kohusetunnet.Asendamatu moraalse kvaliteedi kohtunik - kõrgendatud kohusetunne oma mor...
Biheiviorism Humanism Kognitiivne Bioloogiline Evolutsioonline Sotsiokultuuriline Psühhodünaamiline käsitlus: Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. (Teene bioloogias on alateadvuse mõiste kasutamine, erinevate psüühikahäirete ravi). Ajendav jõud instinkt: Eluinstinkt - libido ja surmainstinkt thanatos. Freud näeb inimest mõjutatuna: 1) Id- naudinguprintsiip 2)ego-reaalsusprintsiip 3)superego - (moraal, sotsiaalsed normid,) südametunnistus, ideaalne mina. Freudi meetodid: unenägude analüüs-manifeseerunud(mida me unes näeme ja kuidas sellest aru saame) ja latentne sisu (mida meiepoolt nähtud sündmused tegelikult tähendavad) vabad assotsiatsioonid ülekanne hüpnoos Alfred Adler: Individuaalpsühholoogia rajaja, võimutung vs alaväärsustunne, sünnijärjekord Erich Fromm: psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord. Biheiviorism: J.B. Watson sisend > must ka...
,,Libahunt" August Kitzberg Mina tegin siis oma raamatu kokkuvõtte raamatust nimega ,,Libahunt". See raamat räägib ühest perest, kelle ukse taha ilmus ühel talvisel päeval hirmunud noor tüdruk, kes oli üleni ära külmunud ning pererahva südametunnistus ei lubanud teda ukse taha huntide juurde jätta. Perenaine ja peremees otsustasid mida teha ja mõtlesid, et võiks koos kasutütre ja suurema pojaga ta üles kasvatada ning panid ta nimeks Tiina. Läks umbes kümme aastat mööda ja poeg pidi endale naise võtma, kuid selle juures oli üks asi millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma, kuna Tiina oli tumedat verd. Oli kätte jõudnud jaanipäev ning kõik mängisid lõbusaid mänge, kuid järsku ühel tühisel mängul, nuku jooksul, sai kõigile selgeks, et Margus eelistab Marile tiin...
Mis on eetika? Kr. ethos komme, tava, harjumus Lad. moralis komme, tava Laiemas tähenduses kasutatakse mõisteid eetika, moraal, kõlblus sünonüümidena. Näit. kutseeetika = teatud elukutsega (arst, advokaat jm.) seotud moraalipõhimõtted = kõlbelised omadused, mis on seotud kindla kutsega. Moraalivaldkonnas inimene käsitleb ja hindab maailma oma vajaduste ja püüdluste kaudu, väärtustab seda. Moraaal on normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist kõigis eluvaldkondades. Moraal väljendab isiksuse suhet teise inimesse, ühiskonda, loodusesse. Lad. Norma reegel, ettekirjutus Kitsamas tähenduses eetika (ka moraalifilosoofia, normatiivne filosoofia) on valdkond, mis mõtestab konkreetsete moraalinähtuste esinemist, käsitleb valikutegemist hea ja halva vahel üldteoreetiline tasand, praktiline filosoofia. Moraalifilosoofia vastab küsimusele ,,Mis peaks olemas olema?" Inimeseprobleemi ja moraaliprobleemid iseseisvate küsimus...
MÄEKÜLA PIIMAMEES Kirjelda ja iseloomusta Mari Mari oli ilus ja väga huvitava iseloomuga naine. Tal oli palju eneseväärikust, mis ei lubanud tal end pilgata ja käsutada. Tolle aja perekonnas oli mees naise üle valitseja. Mari teadis seda, kuid hakkas sellele vastu. Esimest korda võib Mari sellist iseloomu märgata juba tema esimesel kohtumisel Kremeriga, kui Mari mõisas aknaid pesi. Kremeri küsimuse peale, kas Mari mitte alla ei karda kukkuda vastas ta ainult: "Kellel mu'st siis kahju oleks -härral või?" Näha on, et Mari tajub meeste võimu, kuid hakkab sellele vastu. See vastuhakkajalik iseloom ongi põhiliseks põhjuseks, mis määrab Mari käitumise. Marit ei ole lihtne paigutada mingisse selgelt piiritletud lahtrisse. Ta käitub ootamatult ja kummaliselt. Tundub, et tema tegusid ja mõtteid pole võimalik asjalikult põhjendada. Prillupile oli Mari tulnud õe laste hooldajana, abiellumin...
Eduard Vilde ,,Mäeküla piimamees" Vastused: 1. Tõnul oli sisemine konflikt iseendaga. Abielud ei olnud pea kunagi armastusest ja nii oli ka naisest ja aust lihtsam loobuda suurema sissetuleku nimel. Ta soovis piimamehe ametit, loovutades seetõttu Mari mõisnikule, kuid hiljem piinas teda südametunnistus. Ta avastas, et tal siiski on tunded Mari vastu. Võib-olla see, et temal uue äriga hästi ei läinud, võis põhjustada selle, et ta mõistis Mari tähendust temale. Siis ta sai aru, millest ta loobus. Oma omandist. 2. Tõnu oli oma traagilises saatuses ise süüdi. Ta soovis kiiresti rikastuda, teda ei huvitanud mitte miski peale selle. Seoses selle ahnusega, tegi ta lepingu Kremeriga, lepingu sisuks oligi põhimõtteliselt inimkaubandus. Oma primitiivse mõtteviisiga ei osanud ta alguses selle plaani juures midagi halba näha. Kuid praktiliselt müüs ta maha oma naise...
Kuu ja kuuepenniline W. S. Maugham Teos põhineb kunstniku Paul Gauguini elulool ning räägib keskeas oleva börsimaakleri Charles Sticklandi enese uuesti leidmisest. Äkitselt otsustab ta maha jätta oma naise, 2 last ja majanduslikult hästikindlustatud elu ning kolida Pariisi, et alluda oma tegelikule sisetungile- kunstile. Sealt edasi läheb ta elu täiesti pöörast radapidi Stickland vaarub elu ja surma vahel, sõidab Tahitile, kust leiab endale ka uue naise, polüneeslase Ata. Nad asuvad elama väljaspool täielikku tsivilisatsiooni keset paradiisilikku saart. Seal leiab Stickland lõpuks täieliku hingerahu ning kus ta ka hiljem sureb leeprahaigusesse, kuid jõuab enne veel valmis teha oma elutöö. See on raamat inimhinge keerukatest ja pealnäha irratsionaalsetest valikutest, mis juhatavad ta lõpuks täielikku rahuollu. Kui palju on inimesi, kes on piisavalt tugev...
Kas kohustuste täitmine teeb inimese vabaks? Mis on inimese kohus, selle saab kindlaks teha kategoorilise imperatiivi alusel, mis ütleb, et lähtuda tuleb sellisest motiivist, millest võiksid ja peaksid lähtuma kõik inimesed kui mõistuslikud olendid. Kant loetles selliseid kohuseid: ausus, enesetapust hoidumine, teiste aitamine, õnnelik olemine, ligimese armastamine. Mis on vabadus, sellele mõistele on hea definitsiooni andnud Mihhail Bakunin teaoses ,,Revolutsiooni katekismus", ,,Vabadus on kõigi täiskasvanud meeste ja naiste absoluutne õigus mitte otsida kelleltki oma tegemistele luba, välja arvatud omaenese südametunnistuse otsused ja omaenese mõistus, tugineda oma tegemistes ainult iseenda tahtele ja järelikult ka vastutada kõigepealt just nende ees, järgmiseks ühiskonna ees, kuhu kuulutakse, kuid ainult niivõrd, kuivõrd need annavad oma vaba nõusoleku millelegi sellisele alluda." Ma nõustun selle väitega, et kohustsute tä...
Lunastuse leidmine ,,Põrgupõhja uus vanapagan" on teos, mis kajastab lihtsa inimese allasurumist ühiskonnas. Teose peategelaseks on Jürka ehk vanapagan, kes on maailma sündinud inimesena. Nimelt on ta sunnitud jätma põrgu järelvalveta, kuna Jumal määras ta sündima siia maailma, et välja selgitada, kas inimesel on ikka võimalik siin maailmas õndsaks saada või mitte. Jürka on lihtsameelne ja kergeusklik talupoeg, kes ei mõista siinsete olevuste kavalaid trikke. Teda veetakse igat moodi ninapidi, kuid ta ise jääb seejuures rahulolevaks ja justkui ei saagi aru miks tema elus õnnetud juhtumid aset leiavad. Jürka kajastab heasüdamliku ja lihtsa inimese kannatusi, kes on lollitatud rikkamate ja kavalamate inimeste poolt. Säärast olukorda võib võrrelda tänapäeva pangandussüsteemiga. Pankurid ei arva, et nad toovad teistele inimestele kannatusi ja ei arva et nad on röövlid, vaid peavad oma tegusi õigustatuks ning...
„Kuritöö ja karistus“ Fjodor Dostojevski Teose „Kuritöö ja karistus“ peategelane on vaene üliõpilane nimega Raskolnikov, kes juba mõned aastad ei õpi ega ka tööta. Tudeng tapab liigkasuvõtjast võlausaldaja Aljona kirvega. Kuna ohvri õde Lizaveta satub Raskolnikovile peale, kui tuba verd täis on ning mees ehteid ja muud kallist vara kaasa otsib, on noormees sunnitud ka Lizaveta elupäevad lõpetama. Raamatu peamõte minu silmade läbi oli see, et isegi, kui kuritöö sooritajale ei saadagi jälile ning ta justkui pääseks puhtalt, ei lase inimese südametunnistus rahulikult elada. Hingepiinad jäävad igale poole jälitama, lõhestavad kurjategija täielikult ning panevad viimaks ikkagi üles tunnistama. Ma ei olegi selgusele jõudnud, kas teos mulle meeldis või mitte. Süzee oli huvitav, kuid alguses ei kutsunud raamat üldse lugema. Jõudsin korraga lugeda vaid mõne...
Abort, südametunnistus ja seadus Aborditegemine on teema, mille kohta on inimestel mitmeid erinevaid arvamusi. Mõned väidavad, et abort peaks olema seadusega keelatud, aga teised ei näe probleemi ja pooldavad seda. Kas abort peaks olema seaduslik või mitte ja kas aborti tehes inimesed süümepiinu ei tunne? Enamikes riikides on abort lubatud, aga on ka riike, mis on selle ära keelanud. Keelustamist põhjendatakse enamasti sellega, et aborti tehes tapetakse inimene ja see on lubamatu. Mina arvan, et teatud juhtudel on ikka mõistlik rasedus katkestada ja seadus ei tohiks selle tegemist keelustada. Näiteks, kui ema, isa on liiga noored ja/või ei suudaks lapsele head elukeskkonda pakkuda. Mina arvan, et iga rasedus, mis ei ole soovitud, peaks olema lubatud seaduslikult katkestada. Huvitav seis on muidugi Hiinas, kus teatud juhtudel on lausa kohustuslik teha abort. See on karm poliitika, aga minu arvates ...
Kas Tiina on võitja või kaotaja? Selles jutustuses mina tahaksin öelda seda et Tiina on nii kautaja kui ka võitja, sest Tiina ju oli tugev inimene tegelikult üksinda metsa minna, kuid siiski teda millegipärast ei hoolitud.Inimesed ei saanud lihtsalt aru et ta pole mingi hunt, kuid kõik klappis sellega mida nag mõtlesid.Inimesed on karmid ja see ongi inimeste miinus, et nad ei usu inimesi. Aga eks ma jutustan natukene siis mida mina arvan.Tiina satub peale ema surma Tammaru perekonda, kes on võtnudm ukse tagant leitud külmunud ja nälginud laps söötnud ja üles kasvatada.Kuid Tiina erineb aga teistest inimesest ja Tammaru perekonnast ka sest tal on tume veri, ning ta on alati vabaduses elanud. Seetõttu ei suuda Tiina teistele selgitada et ta pole mingi hunt. Tema südametunnistus ei suuda leppida inimest alandavate ja kiusavate oludega. Nõnda satub ta konfliktiTammaru perekonnaga. Inimesed lihtsalt ei...
Kohtunik-õigusemõistja või karistaja? Kõige üldlevinumas tähenduses peetakse kohtunikuks isikut, kelle võimuses on langetada otsus mõne juhtumi või küsimuse üle. Kuid siiski- seda teemat saab vaadelda kahest aspektist. Esmalt, kohtunik. Kohtunik on inimene, nagu iga teinegi. Teeb oma tööd ehk mõistab ja tõlgendab seadusi vastavalt praktikale. Lisaks sellele on tal ka oluline abiline- tema ise. Südametunnistus. Küsimus on ka selles, kuidas ja kellena kohtunik end ise oma ametitoolis tunneb. Muidugi ei saa kohtunik olla ka liialt heldekäeline ning halastav. Tema võimuulatus on kindlalt piiritletud ning vale otsuse tegemine võib maksta valusalt kätte. Nagu öeldakse: ,,Omad vitsad peksavad". Sama kehtib ka kohtusaalis. Mõlema osapoole- nii kohtuniku kui ka karistatava suhtes. Kohtunikele on ette antud väga selged piirid, eetika normid ning reeglid, millest tuleb neil ilmtingimata lähtuda. Kuid kõik vastused ei pruug...
PARIM ENESEKAITSE Head sõbrad, minu eesõigus on täna rääkida sellest, mis meid kõiki seob. Sellest, mis kuulub inimeseks olemise juurde. Arvake, mis see on... ei, te ei arva ära, tahan rääkida egoismist. Teil võib tekkida küsimus, et miks? Vastus sellele on vägagi lihtne see on viis ennast säästa. Enda säästmise all mõistan ma säästmist teiste murede ning elu keerdkäikude eest. Me ei saa küll põgeneda kõige eest, kuid sellegipoolest. Musternäide on see, kui isikule usaldatakse kõik oma saladused ning mõtted, lootes, et need ei levi, kuid tark inimene (ehk siis egoistlik) inimene teaks, et inimusaldus on alati olnud õnnega mängimine. Egoistlik käitumine aitab inimesel paljudes olukordades säilitada enesehinnangut läbi enese väärtustamise. Pidevalt võetakse südamesse kõigi teiste erapooletu arvamus ning tuntakse muret, et ehk ongi nii. Idiootsus. Ma ütlen, et kui hoolida vähe sellest, mis teised arvava...
Kirjutatud ja kirjutamata reeglid minu elus Ühiskonnas on kirjutatud ja kirjutamata reeglid ning need omavad suurt mõju. Nende alla kuuluvad tavad, seadused, moraalsed normid ja väärtused. Kirjutamata reeglid on näiteks kombed. Pole üles kirjutataud, kuidas neid tähitatakse, vaid igaüks tähitsab neid nii nagu nendele see tavaks on muutunud. Kirjutatud reeglid on näiteks seadused. Eestis on põhiseadus, kus on kirjutatud kõik seadused, mida peab kindlalt järgima, kui neid rikud siis on sellele vastav ka karistus. Me kõik oleme kohustatud järgima nii kirjutatud kui ka kirjutamata reegleid. Seadused on kirjutatud reeglid, näiteks me oleme kõik kohustatud maksma aktsiisi-,käibe-,sotsiaal-ja füüsilise isiku tulumaksu. Igal maksul on oma %, mis moodustab mingist asjast mingi summa. Kui ma poes käin siis ma näiteks maksan käibemaksu ning see on minu jaoks ka hetkel ainuke maks mida maksma pean. Väärtused on igal i...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
