Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

" sööde" - 51 õppematerjali

sööde - vedel või pooltahke toitainete ja kasvufaktorite segu rakkude, embrüote, organialgete kasvatamiseks väljaspool organismi (raku-, koe-, organikultuuris). Sperm (spermatosoid) - seemnerakk (isasugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis.
thumbnail
1
docx

RAKU- JA EMBRÜOTEHNOLOOGIAD mõisted 19-23

2 RAKU- JA EMBRÜOTEHNOLOOGIAD Taimede meristeempaljundus, hübridoomitehnoloogia ja monoklooonsed antikehade mõisted Koonimine ­ DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine Kloon ­ isendi,raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond Meristeempaljundus ­ taimede vegetatiivne paljundamine Meristeem ­ taimede algkuge Kallus ­ taime vigastatud kohal arenev haavakude, sisaldab meristeemirakke Kasvufaktor ­ rakkude jagunemist ja diferentseerumist ning kudede ja organite kasvu reguleerivad ained; taime hormoon Totipotents ­ rakkude arenguline täisvõimelisus Sööde- vedel või pooltahke toitainete ja kasvufaktorite segu rakkude, embrüote organialgete kasvatamiseks väljaspool organismi Hübridoomitehnoloogia ­ rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks Hübridoom ­ antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks Selek...

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

Mehhaaniline steriliseerimine ­ läbi filtrite ( keraamiline filter ). Bakterite, gaaside, mikroobide vabastamine läbi peenepoorilise filtri. Iooniseeriv kiirgus ( gamma kiired ), põhjustavad vees vabade radikaalide teket, mis ühinevad DNA-ga ja saavad bakterile saatuslikuks. Mitteiooniseerivad kiired ­ lõhub mikroobide DNA ( UV-kiired ). 7. Erinevad külviviisid ja söötmete tüübid Sööde on selline keskkond, kus mikroobid saavad kasvada, elada ja paljuneda. Kuus tähtsamat makroelementi: C, H, O, N, P, S. Mikroelemendid: Zn, Mn, Ni, Na, Si, Se. Kasvufunktsioonid ­ orgaanilisedühendid, mida mikroobid ise toota ei suuda ( aminohapped ). Söötmeid on võimalik liigitada koostise järgi: 1)Looduslikud söötmed: ( piim, puljong, marja- ja puuviljamahlad ) kasutatakse mitmete mikroobi kultuuride säilitamiseks....

Mikrobioloogia
221 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Aktinomütseedid

ACTINOBACTERIA (AKTINOMÜTSEEDID) · Grampositiivsed bakterid · Eristatakse 2 hõimkonda: 1) Firmicutes (madal GC sisaldus DNA-s) 2) Actinobacteria (kõrge GC sisaldus DNA-s) 3) Piiriks GC sisaldus 55% · Grampositiivsed bakterid ei eristu evolutsiooniliselt vanima rühmana 16S rRNA puul. Küll aga eristuvad nad vanimate rühmadena valgujärjestuste analüüsi põhjal tehtud puudel (Gupta koolkond). · Gupta järgi on arhed lähedased grampositiivsete bakteritega ja evolutsioneerunud ühisest eellasest (mõlematel ka ühekihiline rakukest ­ rühm Monodermata. Gramnegatiivsed bakterid on keerulisema kahekihilise rakukestaga ja evolutsiooniliselt nooremad ­ rühm Didermata Hõimkond Actinobacteria (aktinomütseetide rühm). Suur ­ ca 130 perekonda · Morfoloogiliselt on siin rühmas 1. ebakorrapärased pulgad ja mikrokokid, 2. bakterid, kelle elutsüklis on pulk-kokk-pulk tsükkel j...

Mikroobisüstemaatika
19 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Mikrobioloogia konspekt

6 miljardit a. ­ Maa vanus · 4.4 miljardit a. ­ kõige vanemate siiani leitud mineraalid (tsirkoonkristallid) · 4.1-3,5 miljardit a tagasi ­ tekkisid esimesed organismid · 4 miljardit a. ­ kõige vanemad settekivimid (leitud Gröönimaalt) · 3,5 miljardit a ­ Lääne-Austraaliast ja Lõuna-Aafrikast leitud fossiilide vanus · 1,7 miljardit a ­ esimesed üherakulised eukarüoodid · 1683 a ­ A von Leeuvenhoek avaldas esimese joonistuse bakteritest · 1836 a - C. Ehrenberg vaatles esimesena vibureid · 1872 a - F. Cohn avastas viburid teistkordselt · 1893a. - Pfeiffer toksiinid endo - ja eksotoksiinideks · 1920a ­ Oparin ja Haldan näitasid üksteisest sõltumatult, et tingimused primitiivsel Maal toetasid keemilisi reaktsioone · 1970 ­ Richard Blakemore isoleeris järvemudast bakterid, kes reag magnetväljale, avastati magnetosoomid · 1977 a ­ hakati võrdlema erinevate organismide RNAde järjestusi, sai sel...

Mikrobioloogia
256 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Biotehnoloogia labori arvestuse küsimused ja vastused

Millal on otstarbekas üht või teist kasutada? Joonkülvi kasutatakse põhiliselt tahketel agarsöötmetel kasvatatavate ja säilitatavate mikroorganismide kollektsioonide või töökultuuride uuendamiseks. Külvatakse enamasti katseklaasidesse valatud längagarile (kaldagarile), vahel ka Petri tassis olevale söötmele. Külvinõelaga kantakse kultuur agari pinnale (analoogiliselt joonkülviga kaldagarile) kas teatud sektorisse või üle kogu tassi pinna. Isoleeritud kolooniate saamiseks (N: puhaskultuuride eraldamisel) kasutatakse joonkülvi meetodi modifikatsiooni. Steriilse külviaasa või -nõelaga võetakse veidi külvimaterjali ja tõmmatakse sellega Petri tassi ühte serva mõned paralleeljooned (skeemil A). Külvinõel steriliseeritakse leegis ja läbi joonte A lõppude tõmmatakse ristjooned B. Külvinõel steriliseeritakse uuesti ja läbi joonte B tõmmatakse jooned C jne. Külvatava...

Biotehnoloogia
245 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Rakubioloogia

RAKUÕPETUSE KUJUNEMINE I periood - algab mikroskoobi leiutamisega · Jannsenid, Mezius, Lippersheim, Galilei. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros ­ väike; skopea ­ vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. · Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". · II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise (tal oli piisavalt raha) ja ta oli piisavalt uudishimulik. Vaatas rakke ja mikroorganisme nende loomulikus keskkonnas (I korda) 1. Bakterite ja ainuraksete esmakirjeldaja (vaatas veetilgas); 2. Vaatas ka hambakaab...

Bioloogia
132 allalaadimist
thumbnail
91
doc

Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid

Sissejuhatus Metaboolne ja geneetiline regulatsioon bakterites Bakterirakkude efektiivseks kasvuks on vaja, et kõiki raku põhilisi ehitusblokke ja nendeks vajalikke makromolekule produtseeritaks õiges vahekorras. Selleks, et sünteesi lõpp-produktide kontsentratsioon rakus liiga kõrgele ei tõuseks, on rakus välja kujunenud kaks kontrollmehhanismi: 1. Ensüümiaktiivsuse tagasisidestuslik inhibitsioon (feedback inhibition) ­ metaboolne regulatsioon 2. Ensüümi sünteesi repressioon ­ geneetiline regulatsioon Tagasisidestusliku inhibitsiooni tulemusena inhibeeritakse rakus juba olemasoleva ensüümi aktiivsus reaktsiooni lõpp-produkti poolt. Inhibitsiooni võib esile kutsuda ka teatav metabolismiraja vaheprodukt. Geneetilise repressiooni korral inhibeerib tavaliselt lõpp-produkt metabolismiraja esimese ensüümi sünteesi vastava geeni avaldumise pärssimise kaudu. Metaboolne regulatsioon tagasisidestusliku inhibitsiooni kaudu ja geneetilin...

Mikrobioloogia
85 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Rakubioloogia arvestuse kordamisküsimuste vastused

Milleks on söötmesse lisatud antibiootikumid? Et bakterid vohama ei hakkaks 2. Milleks on söötmesse lisatud pH indikaator? Enamus rakuliine vajab kasvamiseks temperatuuri 37°C ja pH-d vahemikus 7,2-7,4. pH indikaatorina kasutatakse fenoolpunast. pH muutumisel happelisemaks muutub indikaator kollaseks ja pH muutumisel aluselisemaks muutub indikaator lillamaks. Rakud taluvad happelist keskkonda paremini kui aluselist. 3. Nimeta sagedasemaid rakukultuuri saastajaid. Pärm, bakterid, mükoplasma, viirused, teised rakuliinid 4. Mis on rakuliin ja rakkude primaarkultuur, mille poolest need erinevad? primaarsed kultuurid ­ koest eraldatud, paljunevad piiratud arv kordi (meie majas kasutatakse näiteks roti neuroneid) rakuliinid ­ surematud st. paljunevad piiramatu arv kordi, kuid peab siiski arvestama asjaoluga, et aja jooksul rakud siiski muutuvad. Pärinevad reeglina embrüonaalsetest või kasva...

Molekulaar- ja rakubioloogia...
188 allalaadimist
thumbnail
45
docx

Mikrobioloogia I konspekt

) 1. September 2009 Õppematerjale: 1. ,,Brock biology of microorganisms" by Michael T. Madigan 2. ,,Microbial Life" ( www.sinauer.com/microbial-life/index.html) 3. ÕIS 2009 õppematerjalid 1. ELU TEKE MAAL: · Maa vanuseks on määratud 4,6 miljardit aastat. · Vanimad leitud mineraalid on tsirkoonikristallid ( 4,4 miljardit aastat vanad ). · Vanimad settekivimid on leitud Gröönimaalt ( 4 miljardit aastat vanad ) vee olemasolu. · Vanimad bakterite kivistised on prekambriumist. · Stromatoliit- kivistunud mikroobne matt ( Lääne Austraalia ) · Tsüanobakterid- hapniku kogumine atmosfääri TÄNAPÄEVA TINGIMUSTES EI SAAKS ELU MAAL ENAM MEILE TUTTAVAL KUJUL TEKKIDA, kuna: · Tollal oli hapnikku väga vähe, selle asemel oli CH4, CO2, N2, NH3, CO, H2 · Kõrgem temperatuur · Ere valgus, UV kiirgus · Tugev vulkaanil...

Mikrobioloogia
118 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Füüsikalis-keemiliste tegurite mõju mikroorganismide kasvule

Tallinnatehnika Ülikool Biotehnoloogia õppetool Laboratoorse töö nimetus: Füüsikalis-keemiliste tegurite mõju mikroorganismide kasvule Üliõpilased: Õppejõud: Tiina Randla Õpperühm: Kuupäaev: 08.11.2010 Tallinn 2010 I töö: Füüsikalis-keemiliste tegurite mõju mikroorganismide kasvule Sissejuhatus Keskkonnatingimustest sõltub mikroorganismide kasvukiiris ja samuti ka fermentatiivsed omadused, näiteks tenperatuurist, happesusest, erinevate ühendite sisaldusest keskkonnas, aeratsioonitingimustes. Tegelikult, enamus tüvesid soovib neutraalset keskkonda kasvamiseks ja temperatuurivahemiku liigikaudu 20-45°C, selleseid mikroorganisme nimetatakse mesofiilideks. Olemas ka teised mikroorganismid, leidub neid kuumaveeallikates ja jäälistikel. Madalatel temperatu...

Biotehnoloogia
96 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Bioloogia (12. klass)

lk. 8-10 1. Mis on fundamentaalteadus? Fundamentaalteadus ehk alusteadus on teadus, mis tegeleb objektide või nähtuste olemuse, ehituse, toimimise, arengu ja vastastikuse mõju seaduspärasuste uurimisega ja sellekohaste teooriate loomisega. 2. Mis on rakendusteadus? Rakendusteadus on teadus, mis tegeleb mitmesuguste loodusteaduste abil saadud teadmiste praktilise rakendamise põhimõtete ja meetodite otsimise ja arendamisega. 3. Mis viis USA-s maisi puhastusliinide aretuseni? USA-s viis maisi puhastusliinide aretuseni viis mõningate sortide ja tõugude ristamine, mille tulemuseks saadavad hübriidid on suurema jõudlusega kui kumbki vanemvormidest.(Tekkis vajadus uurida, mis ja millistel juhtudel põhjustab seda hübriidjõudu ehk heteroosi.) 4. Milles seisneb rakendusbioloogia? Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatud prakt...

Bioloogia
365 allalaadimist
thumbnail
14
odp

Taimede kloonimine ja meristeempaljundus

12.12 Taimede kloonimine ja meristeempaljundus Click to edit Master subtitle style Koostaja:Kaupo Kantsik 12.A klass Märjamaa Gümnaasium 2010 22.12.12 Kloonimine Kloonimine ­ see on geneetiliselt identse järglaskonna saamine, kui me paljundame mingit üksikobjekti (DNA molekul, rakk, organism) Saadud järglaskond moodustab klooni 22.12.12 Meristeempaljundus taimede vegetatiivse paljundamise ehk kloonimise üks meetod meristeemkude ehk algkude on taimedel võrsete tippudes, pungades jm. meristeemkoe rakud on totipotentsed ­ ei ole diferentseerunud (rakud võivad diferentseeruda mistahes tüüpi rakkudeks ja areneda tervikorganismiks) esmalt kasutati raskestipaljundatavate taimede istutusmaterjali saamiseks võimaldab saada v...

Bioloogia
70 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Raku- ja embrüotehnoloogia

klass Biotehnoloogia Õp lk 8-18 Mille poolest erineb rakendusteadus fundamentaalteadusest ja kuidas nad omavahel seotud on? 2.Selgitage, mis erinevus on rakendusbioloogial ja biotehnoloogial. Nimeta bioloogia erinevaid rakenduslikke teadusharusid ning nende uurimisvaldkondi (bioonika, biokeemia, biofüüsika, biogeograafia, biomeetria, looduskaitse, meditsiin, biotehnoloogia, geenitehnoloogia). Mille poolest erineb rakendusteadus fundamentaalteadusest ja kuidas nad omavahel seotud on? Mis on biotehnoloogia? Biotehnoloogia eelised Biotehnoloogia probleemid Millega tegeleb bioonika? Millega tegeleb küberneetika? Mis on biogeograafia? Kuidas kasutatakse toiduainete tööstuses seente poolt toodetud ensüüme? Milliseid organisme kasutatakse biotehnoloogias ja millised on nende eelised teiste organismide ees? Nimeta prokarüootide eelised...

Bioloogia
74 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Embruosiirdamine ja viljastamine

EMBRÜOSIIRDAMINE ja VILJASTAMINE in vitro IMETAJATEL EMBRÜO- varases arengujärgus loode EMBRÜOSIIRDAMINE- varase embüo viimine indleva emase looma või rasestumisvalmis naise emakasse. Esimene edukas embrüosiirdamine Inglismaal 1890 kahe küülikutõu vahel 1930.-1950. a. üksikud siirdamised erinevates liikides- küülikud, malmbad. Uuriti ema mõju lootele. Alates 1950 põlumajandusloomadel- avastati hormoon, mille manustamisega vallangus emasloomal superovulatsioon. TEHNOLOOGA (õpik lk 25) 1. Superovulatsioon, mille käigus küpseb ja eraldub korraga kuni 10 munarakku. 2. Kunstilk seemendus 3. 6-8 päeva pärast pestakse viljastunud munarakud välja. 4. Embrüod pannakse söötmele, valitakse välja kõige paremad. 5. Valitud embrüod siiratakse mitme emaslooma kehasse (surrogaatlus e retsipientlus) VILJASTAMINE in vitrio ehk katseklaasis- kunstliku seemendamise asemel viljastatakse munarakud laboris kats...

Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Õhumikroobide määramine

Võeti Petri tass. 2. Laminaarboksis steriliseeriti söötmekolbisuue ning siis valati Petri tassi põhjale kasvusöödet nii, et põhi oleks ühtlaselt kaetud. 3. Siis hajutati ringikujuliste liigutustega sööde Petri tassis ühtlaselt laiali. 4. Söötmel lasti paar minutit tarduda. 5. Võeti välisõhuproov koridorist. 6. Petri tassilt võeti kaas pealt ja lasti seista 5 minutit. 7. Siis pandi Petri tassile uuesti kaas peale. 8. Petri tass paigutati termostaati ehk inkubaatorisse (30°C). 9. Petri tassil lasti seal seista kaks nädalat. 10. 2 nädala pärast loeti Petri tassilt kokku 11 mikroobipesa. 11. Katses on selgeks tehtud õhumikroobide arvutamise seos. 5 minuti jooksul sadeneb 100 cm2 söötme pinnale ligikaudu samapalju mikroobe, kui neid on 10 l õhus. Leida 1 m3 õhus olevate mikroobide arv, kui Petri tassi diameeter on 10 cm...

Mikrobioloogia
50 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mikroobide üldarvu määramine õhust (1m3)

Nimi : Eriala, kursus: Kuupäev: Aruanne Mikroobide üldarvu määramine õhust (1m3) Töö käik: Võeti Petri tass. Laminaarboksis steriliseeriti söötmekolbisuue ning siis valati Petri tassi põhjale kasvusöödet nii, et põhi oleks ühtlaselt kaetud. Siis hajutati ringikujuliste liigutustega sööde Petri tassis ühtlaselt laiali. Söötmel lasti paar minutit tarduda. Võeti välisõhuproov laboriruumis. Pandi Petri tass õhuproovi võtmise kohta (riiulile) ja oodati 5 minutit. Pärast 5 minutit ootamist suleti Petri tass. Petri tass paigutati termostaati. Termostaadis hoitakse proovi 48-72 t (2-3 ööpäeva). Õhumikroobide arvutamiseks...

Mikrobioloogia
76 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Molekulaarbioloogia protokoll

Molekulaarbioloogia I praktikumi töö (2012 a) Nimi: Inimese genoomi CpG "saarekestel" paiknevate geenide kloneerimine (genoomse DNA restriktsioon Cfr42I (SacII) abil, fragmentide kloneerimine pBS SK+ plasmiidi, E.coli transformatsioon, rekombinantse klooni eraldamine, restriktsioon-analüüs, PCR, sekveneerimine, bioinformaatiline analüüs) Imetajate genoomides on mitmed geenid koondunud nn. CpG saarekestele (CpG islands). CpG saareke on vähemalt 200 bp pikkune DNA lõik, milles on dinukleotiidi GC sisaldus vähemalt 50 %. Tavaliselt leidub CpG saarekesi (eriti koduhoidja-)geenide transkriptisooni alguspunktides või nende lähedal. Mujal genoomi piirkondades on CpG dinukleotiidi vähe, sest sellise dinukleotiidi tsütosiin metüleeritakse (replikatsioonijärgselt aitab eristada värskelt sünteesitud DNA ahelat vanast ahelast). Ekspresseeruvate geenide promootorpiirkondi ei metüleerita. Metüleeritud tsütosiin...

Molekulaar- ja rakubioloogia...
103 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Mikrobioloogia kordamisküsimuste vastused 2012

Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng Mikrobioloogia (micros -- väike; bios -- elu; logos -- teadus) -- teadus väga väikestest palja silmaga nähtamatutest organismidest, milliseid kutsutakse mikroorganismideks ehk mikroobideks. 2. Mikroorganismide taksonoomia (eukarüoodid, prokarüoodid; binaarne nimestik, mikroobi pesa, segakultuur, puhaskultuur) E. Chaton (1937. a) jaotas elusolendid rakulisel alusel prokarüootideks ja eukarüootideks. Prokarüoodid (eeltuumsed) - raku tsütoplasmas olevad organellid, kaasaarvatud DNA, ei ole eraldatud tsütoplasmast membraaniga. Puudub organiseeritud struktuuriga rakutuum. Siia riiki kuuluvad bakterid ja sini-rohe vetikad (ehk tsüanobakterid). Eukarüoodid (päristuumsed) - raku tuum on ümbritsetud membraaniga, mis paikneb ühes sekundaarsetest õõnsustest, kuhu on kontsentreeritud DNA. Siia riiki kuuluvad ainuraksed ehk a...

Mikrobioloogia
213 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Mikrobioloogia eksami kordamisküsimused

Mis võiks varuaineteks olla? Polüsahhariidid, rasvad ja polühüdroksüvõihape on varuained, mida saab kasutada nii energia saamiseks kui ka endogeense süsiniku allikana. 2.Mille poolest erineb graampos ja neg viburite basaalkeha?? Graamneg kaks paari kettaid, graampos ainult sisemine. Lisaks sisemistele ketastele esinevad graamneg. bakteritel ka välimised kettad: P (periplasma) ja L (LPS) ketas. Need välimised kettad ilmselt ei pöörle, vaid stabiliseerivad telgvarrast. Viburi basaalkeha ehitus gramnegatiivsetel bakteritel. Sisemist ketast ümbritsevad rakumembraanis paiknevad Mot valgud, mis toimivad kettaid pöörlemapaneva mootorina (moodustavad ioonkanali) ja nendega on seotud Fli valgud, mis võimaldavad muuta viburi pöörlemise suunda. 3.Kuidas saab bakter liikumissuunda muuta? Mööda kõverjoont sujuvalt liikuda ei saa, bakteri liikumine käib piki sirgjoont, lii...

Mikrobioloogia
93 allalaadimist
thumbnail
23
doc

KLASSIKALINE GENEETIKA

Kas tütarkromatiidid on geneetiliselt identsed vi ei ja miks? On, sest nad tekkisid replikatsiooni tulemusel (samad geenid, samad alleelid). 2. Kas homoloogilised kromosoomid on geneetiliselt identsed vi ei ja miks? Ei, sest üks on saadud isalt ja teine emalt. 3. Millisteks osadeks jaotub rakutsükkel? Interfaas (G1, S, G2), profaas, metafaas, anafaas, telofaas (meioosi puhul jagunemisi 2). 4. Mis on mitoosi bioloogiliseks funktsiooniks? Organismi kasv, mittesuguline paljunemine, hävitatud rakkude asendamine; geneetiliselt identsete tütarrakkude saamine. 5. Mis on meioosi bioloogiliseks funktsiooniks? Geneetilise materjali ümberkombineerimine suguliselt sigivatel organismidel. 6. Miksa on mehed geneetiliselt kaitstud, naised aga mitte? Geneetiline konsultatsioon. Naistel munarakkude eellasrakkude arv määratud juba sünnihetkel ja elu jooksul neid juurde ei moodustu, seega vib sinna kuhjuda kikvimalikke muta...

Geneetika
118 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun