Aine Omadused Saamin Kasutami Veel Ühendid e ne omadusi Vesinik Värvitu, lõhnatu Tööstuses, Ammoniaagi H2; kerge, hästi Hüdriidid. (KH, CaH2). gaas, kerge, laboris süntees, difundeeruv. Toa Võivad olla happelised, hea soojusjuht, raketikütusen temp reag ainult aluselised või vees lahustub a, fluoriga, amforteersed halvasti, keevitamine, kõrgemal temp soolhappe paljude tootmine mittemetallidega Vesi Suurim tihedus Igalt poolt Kõikjal vaja D2O raske D2O raske vesi. +4C juures. saab ...
Fluor 1. Fluor, elemendi tähisega F, on levinuim halogeen maakoores. See on värvuselt kahvatukollane. Fluor on õhust raskem, terava lõhnaga ja väga mürgine gaas. Kui õhus on miljondik osa fluori, siis põhjustab sellise õhu sissehindamine inimesele surma. 2. Keemiliselt on ta kõige aktiivsem mittemetall ja reageerib kõikide metallide ja mittemetallidega v.a. lämmastik, heelium ja argoon. Fluoris süttivad peale metallide ja mittemetallide veel põlema puit, paber, grafiit, väävel ning isegi ka sellised tulekindlad matrjalid nagu asbest ja tellis. Isegi vesi süttib fluoris põlema, kusjuures selle käigus eraldub hapnik. 3. Fluori sisaldavaid freoone kasutatakse jahutusvedelikuna külmutusseadmetes, mis aga atmosfääri sattudes kahjustavad osoonikihti. 4. Vähesel määral lisatakse fluoriühendeid hambapastasse hambakaariese tekke vähendamiseks. 5. Täiskasvanud inimorganismis on keskmiselt 2-2,4 g fluori, millest enamik paikneb...
Referaat Naatriumhüdroksiid ehk seebikivi Timo Stogov 10a Valga 2008 Naatrumhüdroksiid Naatriumhüdroksiid ehk Seebikivi keemiline valem on NaOH. Naatriumhüdroksiidi esineb : Naatriumhüdroksiid lahusena, graanulitena Seebikivina , kaustilise soodana , leelisena. Füüsikalistest ja keemilistest omadustest tingitud ohtlikkus: Aine ei ole tule ega plahvatusohtlik. Aine rekstsioonil mõnede metallidega tekib plahvatusohtlik gaas: H2. Reaktsioonil ammooniumsooladega tekib tuleohtlik gaasiline ammoniaak. Sissehingamisel Terviseohtlikkus : Aine on tugevalt söövitav. Nii aine kui tema vesilahus on sööbiv, tekitab naha, silmade, lihasmembraani ja hingamisteede ärritust ning põletust. ...
Kordamisküsimused: halogeenid 1)Halogeenide üldiseloomustus VII A rühma elemendid ja nendeks on fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Kõige aktiivsemad mittemetallid, keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt ülesse. Aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni tema ühenditest välja.Lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid. 2)Fluori : Leidumine: Fluor on levinuim halogeen maakoores. Fluori saadakse tavaliselt mitmevärvilisest fluoriidist ehk sulapaost ja krüoliidist.(mineraal) omadused: Fluor on kahvatukollane, õhust raskem, terava lõhnaga ja väga mürgine gaas Hoidmine: Fluori hoitakse vasest või niklist anumates,( kuna nende pinnale moodustuvad vastavate fluoriidide õhukesed kelmed, mis takistavad metallide edasist reaktsiooni.) keemilised omadused ja reageerimine veega: Keemiliselt on ta kõige aktiivsem mittemetall ja rea...
Referaat Naatrium Steve Mägi A-08 Pärnumaa Kutsehariduskeskus 08.12.08 Pärnu 2008 Sisukord: Naatriumi referaat Naatriumi omadused: ............................................................................ 4 Füüsikalised ja keemilised omadused:........................................................................................7 Kasutatud kirjandus:................................................................................................................... 8 Naatriumi kohta tutvustus: Na Naatrium -metall Aatomnumber: 11 Aatommass: 22,989 Klassifikatsioon: leelismetallid, s-elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s1 Elektronskeem: +11|2)8)1) Elektronite arv: 11 Neutronite arv: 12 Prootonite arv: 11 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I, 0, I Krista...
Fosfor(V)oksiid P4 + 5O2 = P4O10 Happeline oksiid Valge, tahke, sööbiv ja väga hügroskoopne aine Seob tugevasti õhuniiskust Kasutatakse paljude ainete ja gaaside kuivatamiseks http://keemiavideod.ut.ee?video=6 Ortofosforhape P4O10+6H2O=4H3PO4 valge kristalne aine sulamistemperatuur 42,5 °C keskmise tugevusega hape, mis lahustub hästi vees tööstuses saadakse kaltsiumfosfaadi töötlemisel konsentreeritud väävelhappega Ca3(PO4)2 + konts. 3H2SO4= 2H3PO4 + 3CaSO4
Sisukord 1 Mis on halogeenid? ............................................................................................................................... 3 2 Halogeenide omadused ........................................................................................................................ 4 3 Halogeenide kasutamise valdkonnad ................................................................................................... 5 4 Halogeenid looduses sealhulgas elusorganismis ehk BIOTOIME ........................................................ 6 1 Mis on halogeenid? Fluor, kloor, broom, jood ja astaat on halogeenid, mis on VII A rühma elemendid. Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, kusjuures nende keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt üles. Suure keemilise aktiivsuse tõttu leidub neid looduses vad ühenditena. Sõna halogeen tuleneb kreeka keelsest (`hals' meresool; `gen' tekitama...
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Jane Ilves 12R klass Inimesele ohtlikud ained Referaat Kohtla-Järve 2014 1. OHTLIKUD AINED 1.1 Definitsioon Ohtlik aine on kemikaal, mille omadused põhjustavad kahjustusi elule, keskkonnale ja varale. Need ohud võivad väljenduda vastavate ainete või esemete plahvatuse-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste kaudu. Mõned kemikaalid võivad olla väga mürgised ning põhjustada allergiaid või ärritada nahka. Teised võivad tekitada pöördumatuid terviseprobleeme, näiteks soodustada vähi tekkimist või põhjustada viljatuse probleeme. Kuna kõigi ohtlike ainete jaoks on välja töötatud kasutamise ja hoidmise juhised, siis seni, kuni vastavad ained on suletud nõuetekohasesse pakendisse, nad ohutud. 1.2 Milles seisneb ainete ohtlikkus? Ohtlik aine võib oma oma...
Kemikaaliohutus Silver Tõgen EV107 Näiteid ohtlikest ainetest · Bensiin · Läbipaistev aromaatse ja eetrit meenutava lõhnaga kergesti aurustuv eriti tuleohtlik vedelik. · Ohud Põlengus tekkiv soojuskiirgus ja suits, mahutite lõhkemisel tekkiv ülerõhk ja laialipaiskuvad killud. · Mõju tervisele Soojuskiirguse toimel saadud põletused ja suitsust põhjustatud hingamisraskused, ülerõhust tingitud põrutused ning laialilenduvatest kildudest põhjustatud haavandid. · Tegutsemine Väljas viibides liikuda risti tuulesuunaga ohualast kaugemale. Katta kinni hingamisteed. Ruumides sulgeda kõik uksed, aknad ja ventilatsiooniavad. Vältida sädeme teket! · Esmaabi Kannatanud toimetada ohutusse paika ja aseta kõhuli. Leegipõletuse korral kustuta teki või vaiba abil kannatanu rõivad ning alusta kiiresti jahutamist. Jahutamiseks ...
Kaltsiumoksiid Lubjakivist saab põletada lupja. Kõrgel temperatuuril kaltsiumkarbonaat laguneb ja süsihappegaas lendub. Järele jääb põletatud(kustutatud) lubi kaltsiumoksiid. Kasutavad ehitajad ning põllumehed.Mullas vähendab põletatud lubi selle happesust. Kaltsiumoksiidi toodetakse tööstuses tavaliselt lubjakivi või muude kaltsiumkarbonaati sisaldavate ainete termilise lagundamise teel. Kaltsiumoksiidi on kasutatud ka klaasi tootmisel. Kaltsiumoksiidi saadakse : Ca+O2=CaO Keemiline valem on CaO. Molaarmass 56,08 g/mol Normaaltingimustel tahke .Värvuselt valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine Tööstuslikult toodetud kaltsiumoksiidil on rauasisalduse tõttu kollakas või pruunikas varjund.Kaltsiumoksiid on kristalne aine. Sulamistemperatuur on 2572 °C.Keemistemperatuur on 2850 °C. Normaalsel temperatuuril ja rõhul on kaltsiumoksiid keemiliselt stabiilne. Kaltsiumoksiid on sööbiv. ...
Metaanhape Metaanhape ehk sipelghape keemiline valem HCOOH või CH2O2 värvuseta, söövitav, vees lahustuv vedelik. kõige lihtsam karboksüülhape Metaanhape esineb looduslikult sipelga- ja mesilasmürgi sees, sellest ka rahvapärane nimetus sipelghape. Hea redutseerija Tootmine: Aastal 2009 toodeti maailmas 720 000 tonni metaanhapet. Kaubanduses esineb enamjaolt 85–99% lahuseid. 2010. aasta seisuga on metaanhappe hind olnud keskmiselt 650 €/tonn Lääne-Euroopas ja 1000 €/tonn USA-s. Leidumine: Metaanhapet esineb looduslikult kuuse- ja männiokastes, mesilaste mürgis kui ka sipelgate eritises, sellest ka rahvapärane nimetus sipelgape. Füüsikalised omadused: Terava lõhnaga, vedel, läbipaistev, söövitav, terava maitsega, hüdrofiilne sööbiv aine. Teistest karboksüülhapetest tugevam. Sisaldab kahe aineklassi omadusi- nii aldehüüd- kui ka karboksüülrühma. Kasutamine: M...
Kaltsiumoksiid Kus leidub? Leidub lubjakivis, on kasutatud ka klaasi tootmisel. Kuidas saada? Saadakse tööstuses lubjakivi lagundamisel kõrgel temeperatuuril. Lubjakivi põhikoostisaine CaCO3 laguneb kuumutamisel vastavalt reaktsioonivõrrandile: CaCO3 CaO + CO2 Laboratoorselt valmistatakse kaltsiumoksiidi samuti peamiselt kaltsiumkarbonaadi termilisel lagundamisel. Väikesi koguseid saab valmistada ka kaltsiumi oksüdatsioonil, kaltsiumhüdroksiidi termilisel lagundamisel ja muul teel. Võrrand: Ca + O CaO Valem: CaO Molaarmass: Mr(CaO) = 40 + 16 = 56g/mol Olek: Tahke. Omadused: · Kaltsiumoksiid on sööbiv. · Valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. · Kristalne aine. · Lahustub hästi vees. · Ei lendu ning on lõhnatu. · Sulamistemperatuur on 2572 °C. · Keemistemperatuur on 2850 °C. · Kaltsiumoksiid reageerib eksotermiliselt veega, tekib kalt...
Alused · Alus on aine , mis annab vesilahusesse hüdrooksiidide omadusi: 1. Sööbiv 2. Reageeribhappega ja happeliste oksiididega · Leelis ja Leelismuldmetallide hüdrooksiide nimetatakse leelisteks(tugevateks alusteks) · Ülejäänud metallid on nõrgad alused. · 1A ja 2A rühma metall ja OH kõrvuti, on tegemist tugeva alusega N:LiOH · 3A, 4A ja kõik B rühma metall ja OH kõrvuti, on tegemist nõrga alusega N: Cr(OH)3 NEUTRALISATSIOONIREAKTSIOO N · Neutralisatsioonireaktsioon- on hapete ja aluste vaheline reaktsioon. H + O --)H2O · Sama reaktsioon toimub ka aluste ja happeliste oksiidide vahel. N: CaO + 2HCl --) CaCl + H2O PH · PH > 7 aluseline NaOH · PH < 7 happeline HCl · PH = 7 neutraalne H2O Võrran...
Halogeenid 1. Halogeenide üldiseloomustus ja keemilised omadused Halogeenid on VII A rühma elemendid ja nendeks on fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, kusjuures nende keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt ülesse. Seda on võimalik tõestada ka katseliselt, kus aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni tema soolast välja. F2 + CaBr2 _ CaF2 + Br2 Cl2 + 2NaI _ 2NaCl + I2 Suure keemilise aktiivsuse tõttu leidub neid looduses vaid ühendite koosseisus. Halogeenid lihtainena koosnevad kaheaatomilistest molekulidest, mistõttu reaktsoonivõrrandites neid kirjutatakse alljärgnevalt: F2, Cl2, Br2 ja I2. Kuna nende molekulide vahel on suhteliselt nõrgad molekulidevahelised jõud, siis on halogeenidel suhteliselt madalad keemistemperatuurid. Fluor ja kloor on toatemperatuuril gaasid, broom on ainukene toatemperatuuril vedelas olekus olev m...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Tiina Ruven TÖ11K Puhastusvahendid Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tiina Ruven Puhastusvahendid Tallinn 2010 Sisukord Puhastusvahendid........................................................................................................................3 Rekkal Handdisk- Nõudepesuvahend.....................................................................................3 Rekal WC-Rent.......................................................................................................................4 Tucana.....................................................................................................................................5 BD-100..................................
Oksiid - on aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. 1) aluselised oks. - reageerib happelise oksiidi ja hapetega, veega tugevalt aluseline. 2) happelised oks. - reageerib alustega, aluselise oksiidiga ja veega. 3) amforteersed oks. - reageerib hapete ja alustega. saamine : *lihtainete vaheline reaktsioon * hüdroksiidide ja soolade lagundamine kuumutamisel Alus - on aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. OM.- *sööbiv toime, *reageerimine hapetega, *reageerimine happeliste oksiididega. Hüdroksiid - on mitte- molaarne kristalne aine. Leelis - vees lahustuv tugev alus. Sool - kristalsed ained, mis koosnevad aluse katioonidest ja happe anioonidest. 1) lihtsoolad Na2CO3 2) vesiniksoolad NaHCO3 3) hüdr.soolad MgClOH OM. - * reageerib leelistega, *hapetega, *metallidega, *sooladega saamine: metall+mittemet.=sool alus+hape=sool+vesi oksiid+hape=sool+vesi aluseline oks.+happeline oks.=sool sool+leelis=alus+sool sool+...
OKSIIDID - TK 1. A. Tõmba joon alla aluseliste oksiidide valemitele. BaO, NO, CO2, SnO, Cl2O7, Na20, MgO, B2O3 B. Vali allajoonitutest üks ning koosta ja tasakaalusta võrrand selle oksiidi reageerimisest veega. BaO + H2O = Ba(OH)2 2. Kirjuta ühe toatemperatuuril tahke oksiidi valem ja nimetus. Fe3O2 = raud(III)oksiid 3. Kirjuta järgnevate oksiidide nimetused. Li2O = liitiumoksiid BeO = berülliumoksiid FeO = raud(II)oksiid N2O5 = dilämmastikpentaoksiid Cr2O3 = kroom(III)oksiid SO3 = vääveltrioksiid 4. Tõmba joon alla oksiididele, mille reageerimisel veega tekib söövitav lahus. K2O, CuO, SO2, CaO, Al2O3, SiO2, N2O5, Li2O, P4O10, H2O, Ag2O 5. Kirjuta järgmiste oksiidide valemid. Alumiiniumoksiid Al2O3 dilämmastikoksiid N2O kroom(VI)oksiid CrO3 raud(II)oksiid FeO 6. Nimeta üks metallioksiid ja üks mittemetallioksiid ning kirjuta, kus neid kasutatakse. ...
Vees lahustuvad alused muudavad punase või lilla lakmuslahuse siniseks või värvusetu fenoolgaleriini lillakasroosaks. Kuna tugevalt aluselistel ainetel on söövitav toime, tuleb vältida nende sattumist kätele, riietele või töölauale ja eriti silma. Tugevalt aluselise aine sattumisel kätele või riietele tuleb need kõigepealt kiiresti ära pesta ja vajaduse korral loputada kahjustatud koht üle lahustatud äädikhappe lahusega ning seejärel uuesti veega. Kätele sattunud alust ei tehta kahjutuks mõne tugeva happe abil, kuna ka happed on tervisele ohtlikud. Alus on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone. Kõik alustele iseloomulikud omadused, nagu sööbiv toime, võime muuta indikaatorite värvust ning libedus on tingitud nende lahuses esinevatest hüdroksiidioonidest. Leelised on vees lahustuvad söövitava toimega tugevad alused, mis muudavad indikaatorite värvust. Naatriumhüdroksiid (NaOH) on tugev leelis. Ta on valge tahke aine, mis lahustub väg...
Kus võime igapäevaelus kokku puutuda alustega ? Aluseid kasutatakse sageli pesemisel: nii pesupulbrid kui nõudepesuvahendid on aluselised. Mis on sarnast erinevate hüdroksiidide koostises ? Nad kõik sisaldavad lahustes anioonidega hüdroksiidioone OH. Millest on tingitud alustele iseloomulikud omadused ? Nimeta neid omadusi. Need omadused on tingitud sellest, et nad kõik sisaldavad hüdroksiidioone. Need omadused on : sööbiv toime, indikaatorite iseloomulik värvus aluselistes lahustes, reageerimine hapetega, reageerimine happeliste oksiididega. Mis on neutralisatsiooni reaktsioon ? Millised ained seejuures reageerivad ja millised saadused tekivad ? Neutralisatsiooni reaktsioon on happe ja aluse vaheline reaktsioon, kus saaduse keskkond on neutraalne, mille saadusteks on sool + vesi. Missugused on tähtsamad ohutusnõuded aluste kasutamisel ? Käes tuleks kanda kindaid, silmade kaitseks prille ja keha võimalikult kinni katta. Kuidas liig...
Halogeenid Sissejuhatus. Mittemetallilised elemendid võtavad enda alla vähem kui veerandi perioodilisus süsteemi tabelist. Võrreldes metallidega on mittemetallid oma ehituselt ja omadustelt palju vähem sarnased. Halogeenid on aga omavahel tunduvalt sarnasemad, kui teiste rühmade mittemetallid. Nimetust halogeenid kasutatakse VII A rühma mittemetallide fluor, kloor, broom ja jood kohta. Halogeenide hulka loetakse ka radioaktiivne element astaat, kuid tema omadusi tuntakse vähe. Füüsikalised omadused halogeenidel: 1) F2 ( Flour ) - helekollane mürgine gaas Leidumine ja saamine: Fluor on levinuim halogeen maakoores ja oli elemendina ühendite koostises tuntud juba 18. sajandil. Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektrolüüsil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt. Fluori saadakse tavaliselt mitmevärvilisest fluoriidist ehk sulapaost CaF2 ja krüoliidist...
OKSIIDID Oksiid aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. Aluseline oksiid aluseliste omadustega, reageerib hapetega. Happeline oksiid happeliste omadustega, reageerib alustega. Oksiidide saamine: *Põlemise teel: C+O2 CO2 2Ca+O2 2CaO *Kuumutamise teel: 2Cu+O2 2CuO HAPPED Hape aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone. Liigitamine: Hapnikusis Prootonite Tugevuse järgi alduse järgi arvu järgi Hapnikhappe Hapnikut Üheprootonilis Mitmeprootonilis Tugevad Nõrgad d a ed happed ed happed happed happed happed Sisaldavad Ei Sisaldab ainult Sisaldab mitut Vesinikkloriid Süsihape ühe sisalda ühte vesinikiooni. , , elemendina hapnikku vesinikiooni. vesinikbromii fosforhap hapnikku. . ...
Puhastusvahendite kordamine: I. Selgita lahti mõisted puhastusvahendite pakenditel: - Sensitive - Kontsentreeritud nõudepesuvahend - Sisaldab nahasõbralikke pesuaineid - Aloe Vera - Extra Power - pH neutral - Dermatologiacally tested - Up to 300 x - Ärritav - Antibacterial - Ocean (WC puhastusvahendi peal) - Like new (Musta värvi riietele mõeldud pesemisvahendi peal) - Re-new Black Effect (Musta värvi riietele mõeldud pesemisvahendi peal) - Free phosphate & zeolite - Free phosphate II . Selgita lahti märgised Mürgine (T) (T+) väga mürgine Ärritav (Xi), kahjulik („Xn“) Väga tuleohtlik („F“) (F+) eriti tuleohtlik Oksüdeeruv („O“) Sööbiv („C“) ehk aine o...
FLUOR Leidumine ja saamine Fluor on levinuim halogeen maakoores ja oli elemendina ühendite koostises tuntud juba 18. sajandil. Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektrolüüsil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt. Fluori saadakse tavaliselt mitmevärvilisest fluoriidist ehk sulapaost CaF2 ja krüoliidist Na3AlF6. Fluori ja fluoriühendite tootmiseks kasutatakse rohkem siiski fluoriiti, kuna krüoliit on haruldane mineraal, mille ainsad tööstuslikud varud asuvad Gröönimaal. Fluoriit Krüoliit Fluoriit oli tuntud juba vanadest aegadest muistsetele juveliiridele, metallurgidele ja klaasimeistritele oma erakordse ilu ja värvitoonidega. Igal mineraalitükil oli kordumatu muster. Fluorist tehti ehteid ja ilusasju, kaunistati losse ja templeid. Fluori saamise ja uurimise ajalugu on traagiline. Kuna fluor on väga mürgine gaas, siis said paljud seda elementi avastada püüdnud teadla...
Lämmastik Lämmastiku leidumine ja saamine Lihtainena leidub lämmastikku atmosfääris ja ka komeetide aatomitena ning udukogudes. Ühendite koostises leidub mineraalides ja nitraatides ehk salpeetrites. Eluslooduses leidub valkudes ja nukleiinhapetes. Lämmastiku kui lihtaine iseloomustus (omadused) Värvusetu, maitsetu, lõhnatu vees vähe lahustuv, õhust kergem gaas. Sulamistemp. On -210 ja keemistemp -195,8. Lämmastik on kõikidest molekulidest keemiliselt kõige püsivam, kuna tema molekulis on kahe lämmastiku aatomi vahel kolmikside, selletõttu on ta lihtainena keemiliselt passiivne ehk väheaktiivne gaas ja mittemetallidega toatemp. ei reageeri, ainult mõnede metallidega. Lämmastikku saab akiivseks muuta väga kõrgel temperatuuril, sel põhjusel tekib nt äikese ajal õhku lämmastikoksiidi. Väheaktiivsete metallide nitriidides on valitsev metalliline side, nad on kõvad ja keemiliselt inertsed. Aktiivste m...
Keemia oksiid koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik Aluselised oksiidid on aluseliste omadustega, reageerivad hapetega Happelised oksiidid- on happeliste omadustega, reageerivad alustega Tugeval aluseliste oksiidide - reageerimisel veega tekivad tugevad alused ehk leelised. Enamiku happeliste oksiidide reageerimisel veega tekib vastav hape. Veega ei reageeri nõrgalt aluselised ning ka mõned happelised oksiidid nt SiO2 Oksiidide põhilised saamisvõimalused : 1. vastavate lihtainete reageerimine hapnikuga, 2. suhteliselt ebapüsivate hapnikku sisaldavate ühendite lagunemine Aluselised oksiidid on metall oksiidid(ainult I ja II A rühma metallid reageerivad veega) ja happelised oksiid on mittemetal oksiid. SO2 ja CO2 saamise võimalused: Põlemine,hingamine Hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone Hape molekulid jagunevad lahuses vesinikioonideks ja happe anioonideks Ha...
Alused ehk hüdroksiidid On ühendid, mis koosnevad metalli ioonist ja hüdroksiid ioonist. Annab vesilahuses hüdroksiide. Üldised omadused *sööbiv toime *indikaatorite iseloomulik värvus aluselistes lahustes *reageerimine hapetega *reageerimine happeliste oksiididega. Hüdroksiid-mittemolekulaarne kristalne aine, mis annab dissotsieerumisel lahesesse metalli katioone ja hüdroksiiniioone. Leelis- vees lahustuv tugev aine nt NaOH. Vähemaktiivsete metallide hüdroksiid-nõrgad alused ja nad lahustuvad vees halvasti nt Cu[OH](2). Hüdroksiidide nimetused on analoogsed vastavate metallioksiidide nimedega. Nimi antakse nagu metallioksiididele. Nime lõpp on hüdroksiid. NaOH - naatriumhüdroksiid Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid Fr(OH)2 - raud(II)hürdoksiid Alused jagunevad kahte gruppi vees lahustuvad ja vees lahustumatud. Vees lahustavaid nim. leelisteks. Leelise lahuseid saab kindlaks teha indikaatorite abil. Mitte lahustuvad hüdr. indikaatori värvust...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Elis Kuller 011M Ökomärgised Õpimapp Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2010 Sissejuhatus Käes olev õpimapp räägib erinevatest loodussõbralikest ökomärkidest ning hoiatusmärkidest. Mis on Ökomärgis? Ökomärgis on tähis, mis kinnitab toote või teenuse keskkonnasõbralikkust. Ökomärgis antakse tootele või teenusele, mis avaldab keskkonnale vähem negatiivset mõju kui samaväärne märgiseta toode või teenus. Üle maailma eksisteerib ligikaudu 20 erinevat keskkonnamärgi süsteemi. Lisaks toote/teenuse märgistamisele tuntakse ka ökomärgiseid, mis peavad andma tarbijale informatiivset teavet: toode on taaskasutatav, toodet võib põletada jne. Ka tuntakse märke, mis propageerivad näiteks puhtuse hoidmist. Kõigi selliste märgiste eesmärk on propageerida keskkonnasäästlikku käitumist ja tarbimist. Ökomärgid Põhjamaade märg...
Keemilised ohutegurid Mõisted · Keemilised ohutegurid on on ettevõttes käideldavad määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid (Kemikaaliseadus § 5 lõige 1) · Ohtlik kemikaal on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara · Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara · Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, turustamine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus Statistika · 22% töötajatest hingab vähemalt veerandi oma tööajast sisse erinevaid ohtlikke kemikaale · Kantserogeenidega puutub kokku 32 miljonit töötajat · 2/3 EL-s enim kasutatavast 30 000 kemikaalist ei ole täielikult toksikoloogiliselt uuritud · 96% keemiatööstuse ettevõtetest on väikesed või keskmise suurusega seega on ettevõtte...
LK63 1. Kuidas muudavad lahused indikaatorite värvust? Aluste toimel omandavad indikaatorid teistsuguse värvuse kui hapete toimel. Vees lahustuvad alused muudavad punase või lilla lakmuselahuse siniseks, mustikamahl muutub aluselises keskkonnas samuti siniseks. 2. Kus võime igapäeva elus kokku puutuda alustega? Pesupulbrite või seepide lahused, puhastusvahendid, söögisooda 3. Ohutusnõuded tugevate aluste puhul Kui tugevat alust satub kätele või riietele, tuleb need kiiresi veega puhtaks pesta. Või siis kahjustatud koht loputada üle lahjendatud äädikhappe lahusega ja siis uuesti veega pesta. 4. Miks ei või kätele sattunud alust teha kahjutuks mõne tugeva happe abil? Sest happed võivad omakorda nahka, riideid kahjustada ja tekitada söövitavadia auke 5. Mis on alus? Mis on sarnas erinevate aluste koostises? Ained...
HAPNIK KOOSTAJA: LIIS KULDMA SISSEJUHATUS · Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid elemente Maal. · Maa atmosfääris on hapnikku ~21%. · Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. · Hapnik osaleb ka teistes looduslikes oksüdatsioonireaktsioonides: kõdunemis, mädanemis ja põlemisprotsessides. · Hapnikku leidub väga paljudes ühendites. HAPNIKU AVASTAJAD · Inglise teadlane Joseph Priestley tuntud Prestley katse. · Hiina õpetlane Mao Hoa arvas, et õhk koosneb kahest gaasist. · Uppsala apteeker Carl Wilhelm Scheele esimene, kes kogus hapnikku ja kirjeldas selle omadusi. · Inglise teadlane daniel Rutherford nimetas õhku hapniku ja lämmastiku seguks. · Hollandi teadlane Cornelius van Drebel. HAPNIKU ÜLDISELOOMUSTUS Hapniku keemiline sümbol on O. Hapnik asub perioodilisustabeli 2.perioodi VI rühmas. Tema tuumalaeng on 8....
Alused on hüdroksiidid, mis koosnevad enamasti metallioonist ja hüdr. ioonist OH-.(nt.NaOH,Mg(OH)2,Al(OH)3,Fe(OH)2)Hüdr.ioonide arv aluse valemis sõltub metalliiooni laengust.Vees lahustuvad hüdr.on leelised.Liigitamine:1)Vees lahustuvad alused-leelised,IA ja IIA(alates Ca)rühma metallide hüdroksiidid.2)Vees mittelahustuvad e.rasklahust uvad alused.Kõik ülejäänud alused.Nimetamine:Püsiva metalli o.-a.pu hul->metalli nimi+hüdr.(nt.KOH->kaaliumhüdroksiid,Mg(OH)2->ma gneesiumhüdr)Muutuva metallio.-a.puhul->metalli nimi+metalli o.-a. +hüdr(nt.Fe,Cr,Mn,Cu,Pb,Su)Cu(OH)2->vask(II)hüdr.Fe(OH)3->raud (III)hüdr.Füüs.omadused:1)Leelised:valged kristalsed ained,hügrosko opsed-seovad õhustvell,sööbivad,värvivad indik(fenoolftaleiin-ff)ff värvitu-aluseline keskkond-lillakasroosa,käega katsudes tunduvad libedad. 2)Rasklahust.alused:ei lahustu vees,enamasti värvilised ühendid,ei ole sööbivad,ei anna lahusesse hüdr.ioone ning seetõttu indikaatorite värv...
1. Kõik happed annavad lahusesse vesinikioone. 2. Hapete omadused on tingitud vesinikioonide esinemisest lahuses. Om.-d: hapu maitse, muudavad indikaatorite värvust, reag. aluste ja aluseliste oksiididega, reag. metallidega. 3. Indikaatori muudavad happed punaseks. 4. Happed liigitatakse: 1)hapnikusisalduse järgi- *hapnikuta hape (n. HCl), * Hapnikhape (n.H2SO4) 2)vesinikioonide e prootonite arvu järgi-*üheprootonihape, *Mitmeprootonihape 3)tugevuse järgi- tugevad happed, nõrgad happed 5.Üheprootonihape- hape, mille molekul annab lahusesse ainult ühe vesinikiooni. (n. HCl, HNO3) 6.Mitmeprootonihape- hape, mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni. (n. H2SO4) 7. Vesinikiooni nim. ka prootoniks, sest ta koosnebki vaid ühest prootonist. 8. Sattumisel kätele või riietele- pesta veega, loputada söögisooda lahusega ja uuesti veega. ...
Vereurmarohi See taim oli vanasti tarkadele tohtritele terve varandus, aga enne vereurmarohu omadustega tuttavaks saamist tuleb temaga ettevaatlikult ringi käia. See kollakas piimmahl on suhteliselt mürgine, tugevasti sööbiv aine. Vahel võib see nahale sattudes tekitada raskesti paraneva haavandi, kuid suhu pääsenult ei vabane te niipea kõrvetavast valust suus ja kurgus. Kui mürgine mahl aga kõhtu satub, siis võib tekkida raskem mürgistus koos mao ja maksa valude ning iiveldusega. Selline asi võib juhtuda väikelaste puhul, kes on harjunud kõike hammastega proovima. Õnneks on vereurmarohu mahlal siiski hoiatavalt ja peletavalt vastik lõhn. Ettevaatust ka mahla silma sattumise suhtes: kui vigastatud oksale vastu minna, siis võib viimane mõne teise oksa või lehe tagant valla pääseda ja mürgine mahlatilk lendab teadmata suunas. Tugevalt sööbiva ainena on teda ammusest ajast kasutatud ...
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik ning teine mingi muu aine. Oksiidi molekulis puudub hapnikuaatomite vahel keemiline side. On olemas metallioksiidid ja mittemetallioksiidid. Kaltsiumoksiid Üks tähtsamaid metallioksiide argielus on kaltsiumoksiid (CaO) ehk kustutamata lubi. Seda saadakse tööstuses lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Selle oksiidi sulamistemperatuur on 2572 C° ja keemistemperatuur 2850 C°. Kaltsiumoksiid on valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. Ta on kristalne. Normaaltingimustel on ta tahke. Molaarmass on 56,08 g/mol. Lahustub hästi vees ja on lõhnatu. Kaltsiumoksiid on sööbiv. Ta võib ärritada nahka ja tekitada sügavaid haavandeid. Suurtes kogustes sissesöömisel võib olla surmav. Tänapäeval kasutatakse kaltsiumoksiidi terase, magneesiumi, alumiiniumi ja muude värviliste metallide...
Halogeenid Halogeenid on VII A rühma elemendid ja nendeks on fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, kusjuures nende keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt ülesse. Suure keemilise aktiivsuse tõttu leidub neid looduses vaid ühendite koosseisus. Halogeenide oksüdatsiooniastmed on vahemikus –I kuni +VII. Ainult fluoril võivad olla oksüdatsiooniastmed –I ja 0. Looduses leidub halogeenidest kõige rohkem ühendina fluori ja kloori. Broomi- ja joodiühendid on palju vähem levinud ning radioaktiivset elementi astaati leidub üldse maakoores vaid mõnikümmend milligrammi. Arvatavasti on astaat Maal leiduvast 93 elemendist üldse kõige vähem levinud element. Halogeenid lihtainena koosnevad kaheaatomilistest molekulidest, mistõttu reaktsoonivõrrandites kirjutatakse neid : F2, Cl2,Br2, I2 Halogeene iseloomustavad järgmised omadused: Madalad kee...
Keskkonnamärgised Sigmar Naudi LU II Tartu 2014 Keskkonnamärgis? Annavad teavet toote või teenuse soodsate keskkonnaaspektide kohta. Keskkonnamärgiste eesmärgiks on: 1. Edendada tooteid, 2. Aidata kaasa loodusvarade tõhusale kasutamisele, 3. Keskkonnateadlikkuse tõestamiseks, 4. Turu mõjutamine. Märgised... Riiklikud ja eramärgised. Kohustuslikud ja vabatahtlikud. Sertifitseeritavada ja ise deklareeritavad märgised. Ökomärgised. Energiamärgised. Informatiivsed märgised. Jäätmekätilusele mõeldud märgised. Märgised teenustel. Ökomärgis... Ökomärgis on tähis, mis kinnitab toote või teenuse keskkonnasõbralikkust. Ökomärgise taotlemine on vabatahtlik. http://www.bioneer.ee/static/files/081/t2_nordi ...
PÄRM Pärmid on meie planeedi taimse elu esimesi vorme. Vanasti oli pärmipott perekonna aare ja pruut viis pärmipoti oma uude koju. Me tegeleme pärmi kui toiduga, aga pärm on üks väärtuslikum vastumürk happelise või toksilise sapi puhul. B-grupi vitamiinide allikana on ta ületamatu. Pärm parandab süsivesikute seedimist ja hoiab ära mittetäielikult oksüdeerunud rasvhapete kuhjumist, nagu pürodruuv-, piim- ja äädikhape, mis on kahjulikud organismi kudedele. Pärm, olles aluseline, neutraliseerib ärritused sooles ja on võimeline taastama normaalseid sooleliigutusi, kuid teda ei lii-gitata lahtistite hulka. Pärmil on hea toime nahale ja teda on kaua aega tarvitatud vinnide ja vistrike vastase vahen- dina. Vitamiinid pärmis aitavad haiget maksa oksüdeerida rasvu toidus õigesti. Mittetäielikult oksü-deeriv rasv põhjustabki vinne ja nahalöövet. Ehkki pärmi söömine ravib löövet ja vistrikke, on vaj...
Elustamine Suust-suhu-meetodit kasutada juhul, kui kannatanul on hingamine seiskunud. Kannatanu panna seliliasendisse, avada tema riiete kaelus, eemaldada hingamisteid takistavad rõivad. Seejärel tuleb kannatanu suu puhastada, pea painutada maksimaalselt kuklasse. Hügieeniline on asetada kannatanu suule suumask. Esmaabiandja avab kannatanu suu, samaaegselt kinni pigistades tema nina. Pärast sügavat sissehingamist puhub abiandja õhu kannatanu hingamisteedesse. Seejuures peab kannatanu rindkere tõusma sissehingamine; õhu sissepuhumise lakkamisel peab rinnakorv langema väljahingamine; esmaabiandja hingab samal ajal sügavalt sisse. Joonis nr.1 joonis nr.1 SÜDAMEMASSAAZH Kui koos hingamise seiskumisega on lakanud ka südametegevus (pulssi ei ole, pupillid on ahenenud, südamelööke ei ole), tuleb kannatanule teha nii südamemassaazhi, kui ka kunstlikku hingamist vahekorras 2 puhumist...
Keemia: oksiidid, alused, soolad, happed. 1. Oksiidid Koostis: koosnevad kahest elemendist, üks on hapnik. AlO3; CaO Nimetused: a. metallioksiidide puhul märgitakse esikohale metalli nimi, tesele kohale oksiid, vahele metalli o-a, kui o-a on muutuv. Fe2O3 raud(III)oksiid b. mittemetallide puhul kasutatakse eesliiteid. CO2 süsinikdioksiid, P2O5 difosfor- pentaoksiid. Saamine: 1.lihtainete ühinemine hapnikuga: C + O2 => CO2 2. liitainete põlemine: CH4 + 202 => CO2 + 2H2O 3. liitainete lagunemine: CaCO3 => CaO + CO2 Oksiidide liigid: · Sooleatekitajad (reageerivad hapete ja leelistega, annavad soolad) · Mittesoolatekitajad (inertsed, ei reageeri hapete ja leelistega) NO, CO Soolatekitajad jagunevad: 1. aluselised 2. happelised 3. amforteersed 1. Aluselised oksiidid: Metallioksiidid, kui metalli o-a on 1,2,3, näiteks CuO. Keemilised omadused: 1. Mõned neist moodustavad veega aluse (...
Fosfor Fosfori avastas Hamburgi kaupmees ja alkeemik Hennig Brand 1669. Ta eeldas, et ,,tarkade kivi" peab olema seotud inimorganismiga. Uurimist alustas ta uriinist. Brand kogus tünnitäie uriini, aurutas seda siirupi konsistensini ning sai pruunika vedeliku, mille nimetas uriiniõliks. Viimase segas ta liiva ja söega ningkuumutas siis tugevasti õhu juurdepääsuta. Äraarvamatu oli alkeemiku rõõm, kui ta avastas anumas omalaadse, nõrgalt küüslaugulõhnalise vahataolise aine, mis pimedas helendab. Fosfor (keemiline sümbol P) on keemiline element, mille järjenumber on 15 ning massiarv on 31. Fosfor lihtainena esineb üldiselt kolme allotroopse (sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena) vormina: valge, punane ja must fosfor. Tuntumad on valge ja punane. Valge fosfor Punane fosfor Valem P4 ...
Mis on heelium ? Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2. Heelium (He) on lõhnata ja värvuseta, natuke õhust kergem väärisgaas. Mingeid ühendeid pole seni avastatud. He sulamistemperatuur on -270 kraadi ja keemistemperatuur -269 kraadi. Heelium ei ole põlev, mürgine ega sööbiv. Levimus : Planeedil Maa on heelium vähelevinud element, mida leidub looduses vaid vabas olekus. Kerguse tõttu esineb peamiselt ülakihtides, kust levib aeglaselt kosmosesse. Sel teel on suurem osa heeliumist, mis Maal on tekkinud radioaktiivse lagunemise käigus miljardite aastate jooksul, planeedilt lahkunud. Heelium sisaldub looduslikes gaasides ja absorbeerunult haruldastes radioaktiivset es mineraalides kleveiidis, monatsiidis ja torianiidis (kuni 10,5 l/kg). Atmosfääris esineb peamiselt Heelium-4, heelium-3 osakaal on väga väike. Universumis on heelium üks levinumaid elemente. He tekib termotuumasünteesil prootonitest tähtede sis...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Allan Part 011MT KEEMILISED OHUTEGURID JA KUIDAS KAITSTA Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Allan Part Keemilised ohutegurid ja kuidas kaitsta Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ÕIGUSAKTID...............................................................................................................4 1.1 SEONDUVAD SEADUSED.............................................................................4 2. KEMIKAALIDE OHT TÖÖTAJATELE......................................................................5 3. KEMIKAALIDE RISKIDE HINDAMIN...
HALOGEENID 1. Üldiseloomustus · Halogeenid on kõik VIIA rühma elemendid: fluor (F), kloor (Cl), broom (Br), jood (I) ja radioaktiivne astaat (At). · Lihtainena koosnevad 2 aatomilistest molekulidest (F2, Cl2, Br2, I2), kus on mittepolaarne kovalentne side. · Kõige aktiivsemad mittemetallid. · Nad kõik on omavahel sarnaste omadustega. · Kuna nad on väga aktiivsed, siis looduses neid lihtainena (puhtal kujul) ei leidu. Neid leidub mitmesuguste sooladena (NaCl). (halogeenid - soolatekitajad). · Välisel elektronkihil on 7 elektroni. Selleks et saavutada püsiv väliselektronkiht, võetakse 1 elektron juurde ja tekivad halogeniidioonid laenguga -I (Cl-, Br-). · Kõrge elektronegatiivsusega elemendid (eriti F)=>halogeenides on iooniline side. 2. Omadused · Lahustuvad vees vähe (Cl2 + H2O kloorivesi). Sama ka broomi ja ioodiga. Kloorivesi...
Tarbekeemia ohumärgid Mürgine (T) Tuleohtlik (F) Oksüdeeriv Plahvatusohtlik Keskkonna- (O) (E) ohtlik (N) Sööbiv (C) Kahjulik (Xn) Tarbekeemia märgistused Toodet soovitab Astma ja Allergia Ühing , et tootes, (põhiliselt seebid ja pesuvahendid) pole kasutatud lõhnaaineid ja valgendajaid. Rootsi Looduskaitse Seltsi ökomärk: pesupulbrid ja -vedelikud, plekieemaldajad ja valgendajad, puhastusvahendid, nõudepesumasina detergendid. Rõivaste märgistused Pleegitamine keelatud Pleegitamine lubatud Pleegitamine lubatud üksnes hapnikupõhiste mitte ...
KEEMILISED OHUTEGURID TOIDUAINETÖÖSTUSES Referaat Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. MÕISTED................................................................................................................4 2. KEEMILISED OHUTEGURID.................................................................................4 2.1. TÖÖKESKKONNA KEEMILISI OHUTEGUREID ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD................................................4 2.2. ÕIGUSAKTID............................................................................................5 2.3. KEMIKAALIDE MÕJU TÖÖTAJATE TERVISELE...............................5 2.4. KEMIKAALIDE RISKIDE HINDAMINE................................................6 2.5. KEMIKAALIDE ORGANISMI SATTUMISE TEE...
Vesinik –, 1s1, esimesena sai Paracelsis, uuris Cavendish ja Lavoisier, maakoores massi järgi 0,87%, leviku poolest maal 9.kohal, universumis kõige rohkem. Saamine– suurtootmises looduslikest ja tööstuslikest gaasidest sügavjahutamise või katalüütilisel töötlemisel. Om - mõõduka aktiivsusega, lihtsaim ja kergeim element (14,5Xkergem kui õhk), o-a 1, 0, -1, molekul kaheaatomiline H2 , parim gaasiline soojusjuht, keemist 20,4K sulamist 14K, difundeerud kiiresti läbi paljude materj, lah halvasti vees ja org lahustes, raskesti poleriseeritav. Kasut – keemiatööstustes, raketikütustes, tuumaenergeetikas, termotuumapommis, keevitamisel. Ühendid – 1) hüdriidid (kui H o -a on -1), 2) vesi H2O – tähtsaim ja levinuim ühend, ¾ maa pinnast on vesi, lood vesi sis alati lisandeid (mered, ookeanid – kloriidid, mageveekogud – vesinikkarbonaadid), puhatatakse – destillatsioon, ioonvahetus, jää sulamisel ruumala väh 9%, soojusmahtuvus kasvab 2X, 3) deutee...
I A RÜHMA METALLID: nende metallide veega reageerimisel tekivad leelised. Leelismetallid on kõige metalsemad elemendid.mida kaugemal väliselektron aatomituumast asub, seda kergemini see loovutatakse. Leelismetallid on väga tugevad redutseerijad ja keemiliste omaduste poolest kuuluvad kõige aktiivsemate metallide hulka. Ehedalt (lihtainena) neid looduses suure keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu!! esineb väga paljude ühendite koosseisus. Füüsikalised omadused: Leelismetallides on kõige puhtamal kujul metalliline side, nad on metalse läikega, enamik neist on hõbevalged metallid, ainult tseesium on kuldkollase värvusega. Nendel on madalamad sulamis- ja keemistemperatuurid, nad on pehmed. Väikese tiheduse tõttu on nad kerged metallid ning hea soojus- ja elektrijuhtivusega. Kui vaadelda füüsikaliste omaduste muutumist rühmas, siis rühmas allapoole liikudes alaneb metallide sulamis- ja keemistemperatuurid, kasvab nende tihedus Keemilised omad...
Keemia CaO - Kaltsiumoksiidi ehk kustutamata lubi või põletatud lubi Kaltsiumoksiid reageerib ägedalt veega, nii et tekib kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi Ca(OH)2 Kustutatud lubja saamist nimetatakse lubja kustutamiseks. Kaltsiumoksiidi omadused: on valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. On kristalliline. Lahustub hästi vees. Kaltsiumoksiid ei lendu ning on lõhnatu. Molaarmass on 56,08 g/mol. CaO reageerimine veega on eksotermiline reaktsioon. CaO + H2O Ca(OH)2 Kaltsiumoksiid on aluseline oksiid. Ta reageerib happega CaO + 2HCl CaCl2 + H2O ja happelise oksiidiga CaO + SO2 CaSO3 Normaalsel temperatuuril ja rõhul on kaltsiumoksiid keemiliselt stabiilne. Kaltsiumoksiid on sööbiv. Ta ärritab nahka ning võib tekitada nahapõletust, eriti märjal või niiskel nahal. Pikaajaline või korduv kokkupuude nahaga võib põhjustada dermatiiti. Nahale võivad tekkida sügavad haavandid. Kaltsiumoksiid ärritab...
Halogeenid Halogeenid Sõna halogeen tuleneb kreeka keelest ja tähendab soolatekitajaid Halogeenid on VII A rühma elemendid Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka Looduses leidub halogeenidest kõige rohkem ühendina fluori ja talle järgneb kloor Broomi- ja joodiühendid on palju vähem levinud ning astaati leidub üldse maakoores vaid mõnikümmend milligrammi Halogeenid Halogeenid lihtainena koosnevad kahe aatomilistest molekulidest Koik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt murgised. Halogeeniaurud on terava lohnaga ja kahjustavad hingamisteid. Seetottu tuleb koik halogeenidega tehtavad katsed sooritada tootava tombega tombekapis. Fluor Fluori avastamine: Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektroluusil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt. Paiknemine: Fluor on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII A-rühma element, 2. perio...
TUNTUMAD HAPPED 1) HCl – vesinikkloriidhape (ehk soolhape) See on tugev hape, mis oma omadustelt on terava lämmatava lõhnaga, söövitava toimega õhus suitsev värvusetu vedelik. Maomahlas on umbes 0,5 %-line vesinikkloriidhape, mis võtab osa toiduainete seedimisest. Liigne maomahla happelisus häirib organismi elutegevust ja tekitab kõrvetisi. Seevastu alahappelisus raskendab seedimisprotsessi. Vesinikkloriidhapet kasutatakse liimide, lakkide, ravimite, reaktiivide, plast- ja kummimaterjalide valmistamisel, metallide söövitamisel, roostepuhastus- ja muude pindadepuhastusvahendite (näiteks katlakivi eemaldusvahend) valmistamisel. 2) H2SO4 – väävelhape (ehk akuhape ehk lõngaõli) See on väga tugev, raske õlitaoline vedelik, mis on väga sööbiv hape. Selle vees lahustumisel eraldub palju soojust. Kontsentreeritud väävelhape söestab paljusid orgaanilisi ain...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
