Hommikusöögid (25% päevasest kaloraažist) Grammid Kogus Kell 09.00 1.variant Kodujuustutortilla Kodujuust 4%/ või kanafilee 50 2 spl kuhjaga Hapukoor, 20% 15 1 spl Kurk söö palju tahad Pähklid (metsapähklid/mandlid/kreeka pähklid) 16 8 tk Tomat söö palju tahad Täisteratortilla 52 2tk 2.variant Omlett puuviljaga Seemneleib 70 2 viilu Kanamuna 80 2 muna Pirn või õun 75 1 väiksem Värske salat söö palju tahad 3.variant Kaerahelbepuder singilei...
Ajatempel Teie sugu Kui tihti sööte koolitoitu? Kui hea on tavaliselt koolit 5/26/2016 7:36:06 Mees Tihti 3 5/26/2016 7:49:09 Mees Peaaegu iga päev 4 5/26/2016 7:57:27 Naine Harva 3 5/26/2016 10:28:39 Mees Ei söö eriti, kuid söö 3 5/26/2016 11:11:45 Keskdooline Ma ei söö sööklas mid 1 5/26/2016 11:13:06 Naine Tihti 4 5/26/2016 11:13:41 Naine Ma ei söö sööklas mid 3 5/26/2016 13:01:23 Mees Tihti 2 5/26/2016 13:46:16 Naine Ei söö eriti, kuid söö 2 5/26/2016 13:53:23 Mees ...
TERVISLIK TOITUMINE INIMESEÕPETUS Kertu Ojamäe 4 PÕHITÕDE TERVISLIKULT TOITUMISEKS · Söö vastavalt vajadusele · Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges koguses · Mõõdukalt võib süüa kõike, mis maitseb · Söö mitmekesiselt TALDRIKUREEGEL · See on hea viis toidukorra kokkupanemiseks. · Soovitatav on jälgida, et taldrikul oleks vähemalt 5 värvi toiduaineid. · Kui jälgid taldrikureeglit, on su toitude osakaal söögikorras õige. TOIDUPÜRAMIID 10 SOOVITUST MITMEKESISEKS TOITUMISEKS · Ära unusta hommikusööki · Söö regulaarselt · Söö rohkem kiudaineterikast toitu · Söö vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju päevas · Söö rohkem kala · Söö vähem rasva ja küllastunud rasvhappeid · Söö vähem suhkrut · Söö vähem soola · Joo piisavalt vett · Ära liialda alkoholiga KUIDAS POES TOITU VALIDA · Kaupluses alusta alati puu- ja köögiviljade juurest ning...
Toitumine Peeter Leesi Klass 8.b 05.11.2013 Sisukord • MIKS ON TERVISLIK TOITUMINE NII TÄHTIS? • TALDRIKUREEGEL • ENERGIA • 10 SOOVITUST MITMEKESISEKS TOITUMISEKS • TOIDUVALIKU PÕHIMÕTTED • TOIDUPÜRAMIID • VITAMIINID • TAIMETOITLUS • TOITAINETE PAKENDID JA MÄRGISTUS • VANASÕNAD TOITUMISEST Miks on tervislik toitumine nii tähtis? • Viimasel ajal on inimestel väga kiire elutempo.Koolis on õpilastel palju tunde,peale kooli on kursused ja huviringid ;vanemad on õhtuni tööl ja koju tulles ei jää enam aega millegi peale.Seepärast toitumine mängib tähtsat rolli meie elus, sest sellest sõltub inimese enesetunne, tervis ja isegi tuju. Taldrikureegel • erinevad salatid või aurutatud-hautatud- keedetud köögiviljad peaksid moodustama koguseliselt pool taldrikust. • põhitoit, nagu kala, kana või liha peab moodustama veerandi. • l...
Tervislik toitumine ja toitumishäired Kristina Rabi 9. A Toiduvaliku põhimõtted Pidevalt ilmub uut infot toiduainete kohta Tootjad pakuvad üha uusi tooteid, mis on väidetavalt meile kasulikud- kas on ka nii? Ei ole olemas imedieete ega imetoiduaineid Tervisliku toitumise lauseks on neli põhimõtet. Neli põhimõtet Söö vastavalt vajadusele Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras Mõõdukalt võid süüa kõike, mis maitseb Söö mitmekesiselt! Toidupüramiid Toidupüramiid näitab, kui palju ja mida süüa Püramiidis on välja toodud erinevad toidugrupid,mida organism vajab Alumises osas on need,mida organism kõige rohkem vajab Mida üles poole,seda vähem neid toiduaineid tuleb süüa Püramiidi alus: liikumine! (iga päev vähemalt 30 minutit) Click to edit Master text styles Second level Third level ...
Dukani dieet. 1. Rünnakufaas Esimesed viis kuni kümme päeva peaksid ainult valgurikkaid toiduaineid sööma. Näiteks hommikusöögiks munad, lõunasöögiks kala ja õhtusöögiks lihalõik. Süsivesikutest tuleks täielikult loobuda. Range toitumisplaan peaks keha üle kavaldama ja kaks-kolm kilogrammi kergema kehakaalu kindlustama, lihasmassi seejuures kaotamata. Selle faasi ajal võib hingeõhk halvasti lõhnama hakata ja samuti võib esineda suukuivust. Mõlemad märgid näitavad, et kaotad kaalu. Menüü: - Veis või jänes, loobu sea- või lambalihast (liiga rasvane). Grillimisel, praadimisel või keetmisel ära kasuta võid, koort või õli. Juhul, kui kuidagi ilma ei saa, hõõru liha majapidamisrätiga õlist või võitükkidest kuivaks. - Hakkliha võib kasutada lihapallidena (segatud ühe muna ja maitsetaimedega)- Kana- ja kalkuniliha söömise korral eemaldada nahk. - Rasvavaene sink, loobu suitsusingist (liiga rasvane). - Kõik ka...
Jrk. nr. Vanus Sugu Klass Elukot Hommikusöök Äratus Magama minek Aastat M/N 10-12 klass Maakond Jah/Ei Kell Kell 42 16 N 11 Ida-Viru Jah 07.00.00 00.00.00 1 43 17 M 11 Jõgevamaa Jah 07.00.00 00.00.00 2 60 18 M 12 Tartumaa Jah 07.00.00 00.00.00 3 39 18 M 12 Lääne-Viru Ei 07.10.00 00.00.00 4 7 16 M 10 Valgamaa Jah 07.15.00 00.00.00 5 10 16 M 10 Valgamaa Jah 07.15.00 00.00.00 6 20 17 M 11 Jõgevamaa Ei 07.20.00 00.00.00 7 48 18 M 12 Jõgevamaa Jah 07.20.00 00.00.00...
Õige toitumine. Tervisliku toitumise ABC. Õige toitumine tõstab organismi vastupanuvõimet ja immuunsust, üldist töövõimet, keskendumisvõimet, tagab parema une, annab aktiivsust ja elurõõmu. 10 nõuannet tervislikuks toitumiseks 1. Ära unusta hommikusööki Hommikusöök peaks olema päeva põhitoidukord, millest sa saad piisavalt stardienergiat päevatoimetusteks. Korralik hommikusöök vähendab vajadust vähem tervislike vahepalade järele. Parim hommikusöök on täisterahelvestest valmistatud puder, aga kui selle valmistamiseks napib aega, siis on hea süüa täisteraleivast valmistatud võileibu. 2. Söö regulaarselt Ürita päevarütm sättida selliseks, et leiad mahti einetamiseks vähemalt 3 korda päevas. Söögikordade vahele vali tervislikke vahepalu, nagu puu- ja köögiviljad, jogurt, mahl 3. Söö rohkem kiudaineterikast toitu Et sinu toidusedelis oleks rohkem kiudaineid, söö täisteraleiba. Aitab ka see, kui toidus on t...
J. Liivi nim. Alatskivi Keskkool 10. Klass TERVISLIK TOITUMINE Koostas : Keity Eres Toiduvaliku põhimõtted Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: Söö vastavalt vajadusele Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada. Füüsilist ja kontoritööd tegeva inimese energiavajadus võib erineda kuni kaks korda. Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib üleliigne hakata põhjustama rasvumist. Pikapeale võib nii kujuneda ülekaal ja tekkida ülekaaluga kaasnevad tervisehäired...
Referaat Tervislik toitumine Päevast päeva ilmub uut infot toiduainete tervistavate omaduste või nende kahjulikkuse kohta. Homme võib juhtuda, et lükatakse see info ümber. Tootjad pakuvad üha uusi tooteid, mis väidetavalt on meile kasulikud. Samuti mõeldakse pidevalt välja uusi dieete. Tervisliku toitumise info tundub muutuvat väga kiiresti ja raske on selles orienteeruda. Trendidesse ja sensatsioonilistesse uudistesse toitumisest tasub suhtuda eluterve kahtlusega. Ei ole olemas imetoiduaineid ega imedieete, kõige tähtsamad tervisliku toitumise põhimõtted ei ole tegelikkuses kuigi palju muutunud juba aastakümneid. Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet. · Söö vastavalt vajadusele Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks t...
Tervist edendav valdkond. Tervislik toitumine. Sisukord: Miks peaks toirtuma tervislikult? Mis on tervislik toitumine? Tervisliku toitumise juhised. Kas õige toitumine ja lapse õppeedukus on omavahel seotud? Mida süüa, et ajutegevus paraneks? Tasakaalustatud toidutaldrik. Miks peaks toituma tervslikult? See on hea tervise aluseks. Aitab säilitada normaalset kehakaalu. Suurendab üleüldist heaolutunnet. Parandab ajutööd. Vähendab riski erinevatesse haigustesse haigestumiseks. Mis on tervislik toitumine? Süüa tuleks 3 põhitoidukorda ja 2 oodet päevas. Valida tuleks midagi igast toiduainete grupist (teravili, puu-ja köögivili, piim ja piimatooted, seemned, õlid). Eelistada toitaineterikkamaid toiduaineid ja vähendada maiustuste ja kiirtoidu tarbimist. Süüa tuleks siis, kui oled näljane ja peatuda siis kui kõht saab täis. Tervisliku toitumise juhised. Naudi toitu. Toitu mitmekesiselt....
1.Joo päevas vähemalt 2l vett 2. Kui alkoholi juua soovid,joo natuke punast veini 3. Enne hommikusööki tühja kõhuga juua üks klaas vett sidruni ja meega. Ainult 20min enne sööki. 4. Joo vett pool tundi enne sööki. Söömise ajal ära joo. 40min pärast sööki void uuesti juua. 5. Söö 4-5 korda päevas. 6. Viimane söögikord peaks olema 3 tundi enne magamaminekut. Pärast ainult vesi, roheline tee, madala rasvasisaldusega jogurt. 7. Tee ilma suhkruta, saab teha meega. Kohv ei sisalda lisaaineid (näiteks koor, piim, suhkur). Need on tühjad kalorid. 8. Ära söö kartulit rohkem kui 2x nädalas. Söö ainult keedetud või küpsetatud kujul. 9. Viinamarju ja banaani ära söö enne kui oled kaalust alla võtnud!!Ja kui sööd siis mitte rohkem kui 2 korda nädalas. 10.Ära paastu nädalas rohkem kui 2korda(näiteks esmaspäev ja reede) 11. Ära unusta sporti ,käi kasvõi kord päevas sörkimas. 12. Ideaalne aeg sportimiseks - 17,00-20,00 13. Söö kindlasti hommikusööki! 1...
Toitumist mõjutavad tegurid Raido Selge Vanus, perekond, terviseseisund Toitumist mõjutavad paljud tegurid. Vanus mõjutab toitumist palju nt kui sa oled kahe aastane, siis sa ei söö seda mida söövad täiskasvanud. Toitumist mõjutab ka su enda perekond nt kui su perekond on vaesem kui mõni teine perekond, siis ei söö seda sama mida nemad ja kõik oleneb muidugi sellest mida su pere sulle pakkuda suudab. Terviseseisund mõjutab ka sinu toitumist nt kui sa oled millegi vastu allergiline siis sa ei tohi seda süüa või arst ei luba sul mingit toitu süüa kuna see pole sinu tervisele hea. Toitumis alased teadmised, toidu maksumus, elukoht Toitumis alased teadmised mõjutavad toitumist, sest kui sa tead mida ei ole tervislik süüa, siis sa ka ei söö seda, aga kui sa ei tea toitumisest midagi siis sa sööd omale iga sugust rämpsu sisse. Toidu maksumus on ka väga oluline, sest ega saa ei osta poest mingit väga kallist toitu vaid vaatad ikka mis on ...
Tervislik toitumine Mis on tervislik toitumine? · süüa tuleks 3 põhitoidukorda ja 2 oodet päevas. · valida tuleks midagi igast toiduainete grupist (teravili, puu-ja köögivili, piim ja piimatooted, seemned, õlid). · eelistada toitaineterikkamaid toiduaineid ja vähendada maiustuste ja kiirtoidu tarbimist. · süüa tuleks siis, kui oled näljane ja peatuda siis kui kõht saab täis. · Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: Söö vastavalt vajadusele: Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu...
Tervislik toitumine Mis see on? Teades nüüd mis on tervis, peaks selgeks tegema, mis täpselt on toitumine ning mis on tervislik toitumine. Et mõista, mis on toitumine peaks teadma, mis on toit. Mõiste ,,toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega ,,toit" hõimatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste ,,toit" alla ei kuulu: sööt, elusloomad, välja arvatud juhul kui need on ette valmistatud turule viimiseks inimtoiduna; taimed enne saagikoristust; ravimid; kosmeetikatootet; tubakas ja tubakatootet; narkootilised ja psühhotroopsed ained; jääkproduktid ja saasteained. Toitumine on järelikult kõige selle, mida loetakse toiduks, tarbimine. Meie organism vajab mitmekülgset toitumis...
RIIK SUGU PIKKUS MASS PEA_P JALANR ODE_VEND MAT_HINNE HOMMIK PUDER Eesti M 186 95 59 44 1 4 võileib jah Eesti N 170 85 57 42 6 4 helbed või müsli nii ja naa Eesti N 169 50 54 38 1 3 võileib jah Eesti M 180 70 56 43 0 3 helbed või müsli nii ja naa Eesti N 170 55 55 37 1 4 ei söö tavaliselt ei hommikul Eesti N 160 58 55 38 1 5 võileib ei Eesti N 161 57 55 39 1 4 võileib jah Eesti N 171,5 59 57 38 1 ...
Minu ökoloogiline jalajälg. Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogiline jalajälg on meetod, mis suudab ligikaudselt arvutada maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside (nt soojusenergia, mootorikütus või toiduained) tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kui ressursikasutus ja jäätmeteke ületab maakera eluslooduse kandevõime piirid, siis ei käitu inimkond enam jätkusuutlikult. Ökojalajälge ja eluslooduse kandevõimet mõõdetakse globaalhektarites inimese kohta aastas (gha / in a). Üks globaalhektar on tingühik, mis vastab maakera keskmise bioloogilise tootlikkusega hektarile. Kodu 1. Minu leibkonnas elab 2 inimest. 2. Elan ridaelamuses. 3. Minu maja on paneelmaja. 4. Minu kodumaja valmis aastal 1975. 5. Minu korterielamispind on 47.60 ruutm...
RIIK SUGU PIKKUS MASS PEA_P JALANR ODE_VEND MAT_HINNE Eesti M 186 95 59 44 1 4 Eesti N 170 85 57 42 6 4 Eesti N 169 50 54 38 1 3 Eesti M 180 70 56 43 0 3 Eesti 179 72 55 40 1 4 Eesti N 170 55 55 37 1 4 Eesti N 160 58 55 38 1 5 Eesti N 161 57 55 39 1 4 Eesti N 171,5 59 57 38 1 4 Eesti N 180 63 58 41 2 5 Eesti N 168 54 57 38 1 4 Eesti N 170 57 52 40 2 3 Eesti N 163 61 57,5 39 0 4 Eesti M 172 66 54 42 1 4 Eesti M 183 73 54,5 44 ...
RIIK SUGU PIKKUS MASS PEA_P JALANR ODE_VEND MAT_HINNE Eesti M 186 95 59 44 1 4 Eesti N 170 85 57 42 6 4 Eesti N 169 50 54 38 1 3 Eesti M 180 70 56 43 0 3 Eesti 179 72 55 40 1 4 Eesti N 170 55 55 37 1 4 Eesti N 160 58 55 38 1 5 Eesti N 161 57 55 39 1 4 Eesti N 171,5 59 57 38 1 4 Eesti N 180 63 58 41 2 5 Eesti N 168 54 57 38 1 4 Eesti N 170 57 52 40 2 3 Eesti N 163 61 57,5 39 0 4 Eesti M 172 ...
RIIK SUGU PIKKUS MASS PEA_P JALANR ODE_VEND MAT_HINNE Eesti M 186 95 59 44 1 4 Eesti N 170 85 57 42 6 4 Eesti N 169 50 54 38 1 3 Eesti M 180 70 56 43 0 3 Eesti 179 72 55 40 1 4 Eesti N 170 55 55 37 1 4 Eesti N 160 58 55 38 1 5 Eesti N 161 57 55 39 1 4 Eesti N 171,5 59 57 38 1 4 Eesti N 180 63 58 41 2 5 Eesti N 168 54 57 38 1 4 Eesti N 170 57 52 40 2 3 Eesti N 163 61 57,5 39 0 4 Eesti M 172 66 54 42 1 4 Eesti M 183 73 54,5 44 ...
SUGU PIKKUS MASS PEA_YMBJALANR ODE_VEND MAT_HINNE HOMMIK PUDER HAIGE N 160 86 50 39 0-1 3 võileib jah ei N 162 60 55 37 0-1 3 võileib nii ja naa jah N 164 51 55 38 0-1 3 puder jah jah 165 54 54 37 0-1 4 ei söö tavaliselt ei hommikul ei N 165 68 55 39 2-3 3 võileib nii ja naa ei N 168 58 56 41 >3 3 muu ei jah N 168 68 52 39 2-3 4 võileib ei ei N 169 60 50 40 0-1 4 muu ei ei N 169 65 55 39 2-3 4 ei söö tavaliselt ...
LASSID Lassid on Indiast pärinevad jogurtipõhjalised joogid, mis aitavad leevendada põletavate maitseainete toimet. Lassi sisaldab alati ohtralt purustatud toidujääd, mis aitab organismi jahutada. Lassit võib meie toidukultuuris pakkuda ka järelroana, serveerides seda eelnevalt sügavkülmas hoitud kõrgetest klaasidest ja pikavarrelise teelusikaga varustatuna. Indias elab palju rahvaid, suure maa-ala looduslikud ja klimaatilised tingimused on eri paikades erisugused. Paljud usundid on toitlustamise suhtes rangete nõuetega. Selle kõige tagajärjel ei ole olemas ühtset india kööki. Kuigi looduslikud eeldused toiduainete tootmiseks on enamikul maal väga head, on paljude Indias elavate inimeste toit kehv. Mitmed usundid keelavad liha ja igasuguse lihasaaduste, isegi kalade, munade ja piima tarbimise. Seepärast on hulk rahvast puhtakujulised vegetaarlased ja söövad peamiselt riisi, putrusid, aedvilju. Kellel piima kasutamine on lubatud, need...
Kes ei tööta,see ei söö Väljend kes ei tööta,see ei söö tuleb minu meelest sellest,et kes ikka tööd teeb sellel on alati kodus toit laual olemas. Aga see kes ei tööta see ka eriti süüa ei saa. Neil inimestel on oma eluga mingit sorti probleemid ega saa kuidagi moodi kohe oma eluga hakkama. Täna päeval on ikka nii ,et enamustel inimestel on sobiv töökoht olemas ja teenivad endale raha mille eest süüa osta ja end mugavalt tunda. Aga paljudes maades on hoopis nii ,et inimesed teevad tööd küll aga sellest nad eriti välja oma resursidega ei venita,siis on niimodi et süüa nad eriti iga päev ei saa oma toidulauale lubada. Iga endast lugu pidav inimene peaks ikka tööl käima ja raha teenima,et saaks ikka endale hommikuti päeval ja õhtul maitsvat toitu lubada.Aga on ka inimesi kes ültse ei viitsi kuidagi tööd teha ja selle tulemusena osad ültse unustavad söömise ära. Tihti juhtub näiteks niimodi joodikutega kes võivad sö...
SUGU PIKKUS MASS PEA_YMBJALANR ODE_VEND MAT_HINNE HOMMIK PUDER HAIGE N 164 51 55 38 0-1 3 puder jah jah N 165 68 55 39 2-3 3 võileib nii ja naa ei N 168 58 56 41 >3 3 muu ei jah N 168 68 52 39 2-3 4 võileib ei ei N 169 65 55 39 2-3 4 ei söö tavaliselt nii ja naa hommikul ei N 170 70 55 40 2-3 4 võileib jah jah N 172 65 53 40 2-3 3 müsli või helbed nii ja naa jah 173 80 57 44 0-1 3 võileib ...
RIIK SUGU PIKKUS MASS PEA_P JALANR ODE_VEND MAT_HINNE Eesti N 170 55 55 37 1 4 Eesti N 171,5 59 57 38 1 4 Eesti N 180 63 58 41 2 5 Eesti M 180 84 60 43 1 3 Eesti N 170 100 56 42 1 4 Eesti M 179 59 56 44 1 3 Eesti N 173 80 56 40 1 3 Eesti N 171 64 54,5 39 1 4 Eesti N 173 55 57 39 0 4 Eesti N 162 55 57 39 2 4 Eesti N 171 58 55 39 2 4 Eesti M 180 74 56 42 1 3 Eesti M 186 95 59 44 1 4 Eesti N 170 ...
Üldine ja lihtne teadmine tervislikust toitumisest. Üldiselt on soovitatav süüa 4-6 korda korda päevas(hommik, enne lõunat, lõuna, peale lõunat ja õhtu poole vajadusel) ning pöörata tähelepanu eriti sellele, et vahepalad oleksid täisväärtuslikud. Süües tihti, väikeses koguses täisväärtusliku toitu, hoiad ainevahetuse kiire ning väldid tühja kõhuga mõttetut ahmimist, mis põhjustab rasvumist. 1. Hommikuks võib süüa põhimõtteliselt kõike head mida soovid, sest keha vajab ärkamiseks energiat(kuigi tuleks alati võimalusel vältida rasvaseid toite). Müslid, pudrud, võileivad jne. 2. Enne toekamat lõunat võiks olla väike vahepala puuviljade näol. 3. Lõuna ajal söö korralikult sooja toitu ning jälgi, et see sisaldaks võimalikult palju salateid jm. aedvilju(50% portsijonist). Söö kõrvale 1-2tk leiba ja joo võimalusel pärast sööki. 4. Peale lõunat võid lubada endale väikse maiuse(küsist, sh...
Jõutreening 3 päeva nädalas: ESMASPÄEV, KOLMAPÄEV, REEDE ESMASPÄEV Rind, õlg, biitseps. KOLMAPÄEV Reie esikülg, tagakülg, säär, kõht. REEDE Seljalailihas, triitseps, trapets. ESMASPÄEV 1. Surumine lamades 4 6 x (8 5) 2. Lendamine neg. kaldega pingil 3 x (12 7) * vaheta, ühes trennis hantlitega, järgmises trenazööril trossidega 3. Liblikas + käte ristamine trenazööril trossidega 4 x (12 7) * 2 esimest seeriat ainult liblikal, 2 viimast on superseeria LIBLIKAS + KÄTE RISTAMINE, superseeriaid ära tee iga kord 4. Surumine istudes trenazööril (Smith`il) või istudes hantlitega 4 x 10 6 5. Lendamine seistes trossidega või hantlitega või kangi tõstmine ette 3 x 15 8 6. Biitsepstõste seistes hantlitega vahelduvalt 4 x 10 6 * tehnika olgu korralik, tempo 2 sek. alla, 2 sek. üles 7. Biitsepstõste seistes kangiga + biitsepstõste kangiga istudes pingil 3 4 x (10 6) (see on superseeria)* teise harjutuse puhul vali ra...
Mitmekesise toitumise põhitõed Triinu Tellis Keskmise inimese kohta Tervise seisukohalt ohtlikud äärmused on ülekaal ning alakaal KMI on suurus, mis näitab kaalu ja pikkuse suhet toidulisandid ning kiirdieedid ei ole lahendusvalgud 10-15% rasvad 25-30% süsivesikud 55-60% Lihtsad põhitõed Söö selleks, et elada, mitte vastupidi! ❏ Energia ja toitained on vajalikud igapäevasteks tegevusteks ja organismi normaalseks toimimiseks ❏ Inimeste energiavajadused on erinevad ❏ Süües rohkem, kui tarbitakse, siis kehakaal tõuseb ❏ ka ebastabiilse rutiiniga süües tõuseb kehakaal Toit olgu mitmekesine! ❏ Ouline on ka see, millistest toiduainetes saadav energiahulk saadakse ❏ Ühekülgse toitumise korral võib organism paljudest ainetest puudust tunda, nind võivad tekkida erinevaid tervisehäireid ❏ Ka loomne toit on inimese organismile vajalik, sest on valke/aminohappeid, mida taim...
1.SISUKORD SISUKORD 2. SISSEJUHATUS Teema on valitud pisut ka isiklikel põhjustel, kuid eelkõige huvi pärast inimeste toitumisharjumuste vastu ning selleks, et näha, milliseid võimalusi pakutakse. Samuti on teema valik tehtud seetõttu, et ajakirjanduses pidevalt üritatakse meid panna vältima mingisuguseid teatud toiduaineid, pidevalt tehakse kuskil uuringuid selle kohta, kuidas üks või teine toiduaine võib jäädavalt meie tervist kahjustada. Minu hüpoteesiks on see, et kõiki toiduaineid võib tarbida, kuid teatavas koguses ning et end piirates, muutub inimene pigem stressialtiks ja/või kurjaks. Tervislikust toitumisest räägitakse tänasel päeval palju. Niisamuti vaieldakse ja leitakse pidevalt uut tõestusmaterjali erinevate ´´kõige õigemate´´ toitumisharjumuste kohta. Selle töö eesmärgiks on objektiivselt vaadelda erinevaid võimalusi ja leida kuldne kesktee, seejuures vältides äärmuslikke dieete. Töö meetoditeks on eelkõige kirjand...
RELIGIOONIDE MÕJUD TOITUMISKAVADELE. RELIGIOONID SÖÖVAD EI SÖÖ HINDUISM TAIMETOIDUD-riis, mais, Veise ja teistest sarvloomadest läätsed ja kaunviljad, käkid liha söömine on keelatud, kaasa madalasordilisest jahust, arvatud sealiha- pole lubatud köögiviljad. süüa religioonsetel kui ka Piimatooted-kohupiim ja jogurt. vanaaegsete tavade kohaselt. Ei Jogurtis marineeritud söö sibulat ja küüslauku. kanapoegi.taimetoitlastele Tomatitest ja peedist keelduvad küpsetatakse köögivilju ja nad punase vävuse tõttu. Lõuna maitseainetega kohupiima. ajal ei ole kombeks juua õlut, Riis kanaga on põhit...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Taimetoitlus Referaat Juhendaja: Väimela 2010 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Taimetoitluse liigid.............................................................................................................. 5 Taimetoitluse kasulikkus ja kahjulikkus..............................................................................6 Ühe päeva menüü taimetoitlasele........................................................................................ 7 Kokkuvõte..........................................................................................................................
Jaanimardikad, keda meil ka jaaniussideks kutsutakse, on võimelised kiirgama valgust, mis on palju tõhusam inimeste leiutatud säästulampide omast. Suurema osa elust veedab jaanimardikas röövelliku vastse kujul. Enne kui ta täiskasvanud mardikaks muutub, sööb väiksemaid limuseliike. Suguküpseks saades jaanimardikad enam ei söö. Nad otsivad endale partneri, paarituvad ning varsti pärast seda hukkuvad. ELUVIIS Heledat kollakasrohelist valgust kiirgavad nii emased kui isased, mõningatel liikidel ka vastsed. Valgus tekib keemilise reaktsiooni tulemusena lutsiferiiniks kutsutava aine oksüdeerumisel. See aine peitub külgedel ja tagakeha kolme viimase lüli tipul paiknevates helenduselundites. Valgusreaktsiooni tekkeks vajavad jaanimardikad hapnikku, vett, lutsiferiini ja erilist, lutsiferaasiks kutsutavat ensüümi. Oma valguse kustutamiseks katkestab jaanimardikas hapniku juurdepääsu helenduselunditele. Keemiline reaktsioon on äärmiselt tõhu...
Valga Kutseõppekeskus Dana Makejenko KS 14 VÕRDLUSTABEL erivajadustega klientide kohta eripärat toitlustamisel Referaat juhendaja: Klaire Vaher VALGA 2014 Dana Makejenko Võrdlustabel SISUKORD: lk 3 Sissejuhatus lk 4 Toidupüramiid lk 5 Taldrikureegel lk 5 Valgusfooritabel lk 6, 7 Võrdlustabel lk 8 Kõik on nii lihtne lk 9 Oma arvamus; Allikad: 2 Dana Makejenko Võrdlustabel SISSEJUHATUS MILLEKS VAJAME TOITU? Kõikideks igapäevasteks toiminguteks (liikumine, magamine, rääkimine, aga ka seedeelundite töö ja hingamine) vajab inimene energiat. Energiat saadakse toidust. Lisaks on söömine veel nauditav ja meeldiv tegevus, mis annab ka rahulolutunde. TOIT KOOS...
Vanasõnad Külas hea, kodus veel parem. Üks kõigi eest, kõik ühe eest. Igaüks on oma õnne sepp. Igal asjal oma aeg. Keelatud vili on magus. Tervis on parem kui rikkus. Kus suitsu, seal tuld. Silm on hinge peegel. Silm on südame aken. Laisal alati päev pikk. Kuri keel on teravam kui nuga. Tühi kõht on kõige parem kokk. Suvel tee saani, talvel valmista vankrit. Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal. Kingitud hobuse suhu ei vaadata. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Aus nimi on enam kui raha. Ükski kivi ei tõuse ilma tõistama. Haigele arsti, tervele vorsti. Pool vaest isata, üsna vaene emata. Kõik, mis teed, tee hästi. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. Sõpra tuntakse hädas. Homseks hoia leiba, aga mitte tööd! Töö kardab tegijat. Ärgpüks kardab ka oma varju. Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga. Sõpra tuntakse hädas. Hirmul on suured silmad. Õpi palju, näe palju, ära p...
Tervisliku toitumise aluseks on 4 põhimõtet: 1) Söö vastavalt vajadusele Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib üleliigne hakata põhjustama rasvumist. Pikapeale võib nii kujuneda ülekaal ja tekkida ülekaaluga kaasnevad tervisehäired. 2)Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energia hulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest. Igal toitainel on organismis täita oma vajalik roll. Näiteks piim ja piimasaadused sisaldavad rohkelt kaltsiumi ja valke, kuid neis on vähe rauda. Rauarikkamad o...
Lühike mitmuse osastav Mitmuse osastava tüvevokaal sõltub ainsuse omastava(osastava) tüvevokaalist: palli - palle -i -e taime - taimi -e -i kannu - kanne -u -e kala kalu -u külma külmi -a -i ??? tühja - tühje -e a-tüveliste sõnade mitmuse osastava tüvevokaal sõltub omakorda sõna esimesest vokaalist. Seda aitavad meeles pidada järgmised laused: KASS KÕRTSIS EI KÄI EKS ÄMM KODUS SÖÖ SÜTT -a -u Esimese silbi vokaal sõna lühike mitmuse osastav kAss kala kalu kÕrt võla ...
TOITUMISE PÕHITÕED 2014 Tervisliku toitumise 4 põhimõtet Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: Söö vastavalt vajadusele Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras Mõõdukalt võid süüa kõike, mis maitseb Söö mitmekesiselt Toidupüramiid Taldrikureegel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Energia Toiduenergiat mõõdetakse kilodzaulides (kJ), megadzaulides (MJ) või kilokalorites (kcal). 1 kcal= 4,2 kJ ja 1 MJ= 1000 kJ. Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Energiat saadakse ka alkoholist ja orgaanilistest hapetest. Energiavajadus sõltub: vanusest soost organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast paljudest väiksematest teguritest kõige enam füüsilisest aktiivsusest ...
Kes ei tööta see ei söö Kirjand On selge, et enamus inimesi käib tööl juba sellepärast, et päevast päeva toita ennast ja/või oma peret. Et ei tekiks puudust kõige lihtsama asjaga tänapäeval toidust. Võib küll tihti tunduda iseenesestmõistetavana, et igal inimesel on päevast päeva kõht täis ja ei pea suuremast ajast selle peale muretsema, et kuidas ja kas ta süüa saab, siis tegelikkuses on palju inimesi meie enda silme all keset tänapäevast ühiskonda, kes elavadki päevast päeva olles puuduses toidust. Miks ei suuda meie riik ega ka inimesed tekitada piisavalt head süsteemi selle jaoks, et ka kõige hullemas seisus olevad inimesed ei peaks tundma tühja kõhtu? Me elame riigis, mis on arvestatud kui arenenud riik ja meie poed on küllusliku valikuga igast maailma nurgast kokku toodud erinevate roogadega. Me ostame iga päev endale korvitäie toitu ja ei mõtlegi se...
Ülesande püstitus ja seosed. Statistika töö eesmärgiks oli teada saada, mis kell ärkavad Nõo Reaalgümnaasiumi õpilased ning leida, kas esineb varem ja hiljem ärkavate õpilaste vahel vahesid erinevusi hommikusöögi söömise kohta. Veel soovisin teada, milliste klassida õpilased lähevad hiljem magama ning ärkavad hommikul hiljem ning leida samasid erinevusi lähtudes õpilase soost. Veel soovisin teada saada, millistest maakondadest on õpilased pärit. Selleks, et saada vastuseid oma küsimustele koostasin küsitluse, kus küsisin 60 õpilase käest järgmisi küsimusi: Õpilase vanust Õpilase sugu Õpilase klassi Elukohta Kas sööb hommikusööki või ei Ärkamise kellaaega Magama mineku kellaaega Andmed Jrk. Magama nr. Vanus Sugu ...
Õpilaste arv kuni 19,9 33 20-21,9 42 KMI jaotus 22-23,9 24 45 24-25,9 12 40 Üle 26 6 35 30 25 Õpilaste arv 20 15 10 5 0 kuni 19,9 20-21,9 22-23,9 24-25,9 Üle 26 24-25,9 Üle 26 KMI Sum - KMI 18.08 18.08 18.34 18.34 18.37 18.37 18.50 18.50 18.59 18.59 Kokku 18.69 18.69 18.76 18.76 3000 18.93 18.93 18.94 18.94 2500 18.94 18.94 2000 18.96 18.96 19.03 38....
TOIT JA SÖÖGIRÕÕM KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. MILLIST OSA TEEPÕÕSAST KASUTATAKSE TEE TEGEMISEKS? 2. SOOLA SAAB PUU SEEST. ÕIGE VÕI VALE? 3. MILLEST OLI TEHTUD HANSU JA GRETE LOOS NÕIA MAJA? 4. MIS KALA VALITI EESTI RAHVUSKALAKS? 5. KAS TOMATILEHED ON MÜRGISED? 6. KES TOITUVAD SÖÖDAST? INIMESED VÕI LOOMAD? 7. MESILASED TOODAVAD TAIMEDE ÕITEST SAADAVAST NEKTARIST MAGUSAT TOIDUAINET. MIS SEE ON? 8. MIS ON LOODUD SELLEKS, ET PALJU NÄRIDA, AGA MITTE KUNAGI ALLA NEELATA? 9. MILLINE NEIST EI OLE TERAVILI: KAER, OAD VÕI NISU? 10. MILLISE LOOMA PIIMAST TEHAKSE FETAJUUSTU? TOIT JA SÖÖGIRÕÕM KLASS ................................................... 7-12.KLASS 1. MILLISE LOOMA PIIMAST TEHAKSE FETA JUUSTU? 2. KUI PALJU KAALUS MAAILMA SUURIM SO...
KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Nimi 15 16 AASTASTE ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA TERVISLIK ELUVIIS Uurimustöö Juhendaja: Nimi Keila 2009 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................3 1. Tervislikud eluviisid.............................................4 2. Toitumisharjumused.............................................5 3. Rämpstoit ja selle kahjulikkus..............................6 4. Vitamiinide kasulikkus.........................................7 5. Uuritav objekt.......................................................8 6. Analüüs.................................................................9 Kokkuvõte.................
Dzainism · India usund ja filosoofiakoolkond mis tekkis u 570 a. eKr. · Dzainismi nimetus on tuletatud sanskriti sõnast jina `võitja' · kasutab suurel määral sama terminoloogiat, mida budism. Ka neil on kogudus- sangha (samgha); kolmikaare (triratna) õige vaade asjadele, õige eluviis ja õige teadmine; nad järgivad väga rangelt ahinsa põhimõtet, millest tuleneb taimetoitluse nõue ühtki elusolendit ei tohi ju kahjustada · Ka neil on sansaara ja nirvaana mõisted, sest ka nende eesmärgiks on pääsemine ümbersündide ahelast. Sarnane on vabanenute (trthankra) ideaal, teatud määral võrreldav ehk bodhisattva ideaaliga budismis · Omal ajal dzainism konkureeris budismiga, hiljem jäi tagaplaanile, on aga ometi suutnud tänaseni Indias püsima jääda. · Kui arvestada neid suuri muutusi, mida hinduism on oma pika ajaloo vältel läbi teinud, ja selle erinevaid suundi ning budismi vahepealset kadu...
TERVISLIKUD ELUVIISID II KOOLIASTE Kristel Hokkonen 2013 Toitu mitmekülgselt Väldi rasvast toitu Ära maiusta liiga tihti Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine ja mineraalaineid Söö juur- ja puuvilju vähemalt 5 korda päevas Soolaga ei tohi liialdada Söö 5 korda päevas (hommikusöök, vahepala, lõunasöök, vahepala, õhtusöök) Janu kustuta vett juues TOITUMINE Ole kehaliselt aktiivne Spordi vabas õhus Liigu iga päev vähemalt 30 minutit Tegele meeldivate ning toredate asjadega Innusta ka sõpru sportima LIIKUMINE JA SPORT Puhka piisavalt Maga regulaarselt (8 -10 tundi ööpäevas) Ära loobu enda uneajast Magades puhkab kogu sinu keha Vähene uni võib põhjustada ärevushäireid, meeleolumuutusi, hüperaktiivsust ning erinevaid haigusi UNI OHUD SINU TERVISELE Alkoholimürgistus on etanooli ehk alkoholi tarvitamisest põhjustatud äge mürgistusseisund, m...
Tallinna Ülikool Keegi ei arvanud, et midagi nii tavalist, meie keha hävitab Veenmiskõne Koostaja: Kadri Lehtla Õpperühm: TSKB-1kõ Juhendajad: Annika Hussar Halliki Põlda Tallinn 2014 Keegi ei arva, et midagi nii tavalist ja loomulikku, võib põhjustada nii palju kahju. Väike tegevus, mis invaliidistab sinu keha. Esmalt muteerides sinu lihased ning see järel kõverdades kogu skeleti. See tegevus isegi hävitab terve kasu tervislikust toitumisest ja liikumisest. Nii on paljud inimesed sulgunud nõiaringi. Tasahilju ja endale märkamatult liigutakse viletsama töövõime, piinava valu ning isegi krooniliste haiguste poole. Siiski on arstid lõpuks ometi hakanud tunnistama nende uurimustöö...
Tervislik toitumine ja eluviis Alusta päeva hommikueinega. See täidab Sinu pika öö jooksul tühjaks kulunud „paagi“ uue energiaga. Hommikune söömine aitab Sul ka koolis paremini toime tulla. Hommikueineks sobivad pudrud, teraviljahelbed piima või mahlaga, täisteraleib juustu-vorsti vm kattega. Võimalusi on palju, peaasi, et Sa kooli tühja kõhuga ei lähe! Liigu! See on lihtne. Kõnni, sõida jalgrattaga, sörgi – koos sõpradega võib see saada mõnusaks ajaviiteks! Püüa teha aktiivseid 10-minutilisi pause ka kodus õppimise, lugemise ja televiisori vaatamise vahele. Püüa liikuda vähemalt 30 minutit iga päev! Pinguta higistamiseni! Energiline pingutus, mille puhul tekib hingeldus ja higistamine, aitab sinu südamel paremini töötada, lisab energiat, aitab parandada Sinu väljanägemist ja tunda e...
TAPA GÜMNAASIUM Keili Viks 9.c klass Tänapäeva noorte toitumisharjumused Uurimistöö Juhendaja: Aivi Leimann TAPA 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1.Noorte toitumine koolis.................................................................................................... 4 2.Noorte toitumisharjumused välismaal.............................................................................. 5 3.Dieet..................................................................................................................................6 4.Noorte suvised toitumisharjumised...................................................................................8 Kokkuvõte..........................................................................................
Menüü koostamine- Kaisa Rooba Kadrina Keskkool 7.a 2012 Sisukord Toit Energiavajadus Süsivesikud Valgud Toidurasvad Vesi Vitamiinid ja mineraal ained Lisaained toiduainetes Mitmekülgse ja tasakaalustatud menüü koostamine Toidukorrad Toiduainete toitainelise koostise hinnang Tervisliku toitumise keskkonnad Internetis Toit Organismi esmane vajadus Toiduvajadus sõltub inimese vanusest, soost ja füüsilisest aktiivsusest Toiduvalikut mõjutavad erinevad tegurid NB! Tea millest toiduaine koosnevad!!! Energiavajadus Toiduenergia-toitained Erinev energiavajadus igal inimesel erinev Erergiakulu eriti suur: rattaspordis, ujumise Suur energiakulu: tantsimises, lume lükkamises Vähene: jalutamises, shoppamises Väga väga vähene energiakulu:magamine,lugemine Suurim energiavajadus on sportlasel:4000-7000 kcal Väikseim energiavajadus on beebil:880 kcal Tähtis!!! Energia saamine ja kulutamine peavad olema tasakaalus!!! Inimes...
Tekstitöötlus Väino Tuisk Eesnimi ja perekonnanimi: Tiia-Triin Tomson 1. Pane vanasõnades sõnad õigesse järjekorda, jälgi ka kirjavahemärke: Kus vaesel õigus või kehval kohus! (Kus vaesel õigus või kehval kohus!) Tõsi tõuseb ja vale vajub. (Tõsi tõuseb ja vale vajub.) Laiskus ning hooletus on vennakesed. (Laiskus ning hooletus on vennakesed.) Söö mis küps ja räägi mis tõsi! (Söö mis küps ja räägi mis tõsi!) Homseks hoia leiba, aga mitte tööd. (Homseks hoia leiba, aga mitte tööd.) 2. Pane järgmises tekstis tühikud õigesse kohta: Väga paljud on seisukohal, et raha ei ole elus tähtis. Nad arvavad et tähtis on õnn ja sõprs. Teised arvavad et õnn on küll tähtis aga oma koht on ka rahal. Täiesti õnnelikud võivad nad olla kui neil on raha ja sõbrad. On ka inimesi, ...
Tallinna Arte Gümnaasium KEVADINE VÄRSKENDAV JOOKS KARGES METSAS essee Koostaja:Brittany Krijer Tallinn 2019 SISUKORD Sissejuhatus………………………………………………………3 1. Kuidas tuleks kevadel esimeste jooksutreeningutega alustada?.........................................................................................4 1.1 Mida jälgida?.....................................................................................4 2.2. Jooskija tervislik toitumine………………………………………5,6 3.3. Allergiad ja kuidas tegeleda?...........................................................7 Kokkuvõte……………………………………………………………….8 Kasutatud allikad……………………………………………………….9 2 SISSEJUHATUS Kevad saabub, lumi sulab ära ja ilmad lähevad ilusaks. Käes on viimane aeg jooksutossud välja otsida ja neilt tolm pühkida, sest ae...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
