VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärikoolituse õppetool Kristjan all Sõnavabadus ning tööõigusliku probleemi analüüs Ainetöö õppeaines ,,Õiguse alused ja tööõigus" Väimela 2010 Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1.Miks on sõnavabadus oluline?......................................................................................... 4 1.1.Sõnavabaduse piiramiseks on palju mooduseid........................................................ 4 1.2.Sõnavabadus aitab kaasa ka teiste õiguste tagamisele............................................ 5 2.Tööõigusliku probleemi analüüs...................................
Sõnavabadus-mis see on? Sõnavabadus on õigus avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Sõnavabadus on omane demokraatlikule riigile, see on üks inimeste põhiõigustest. Meie ühiskonnas on see täiesti tavaline ja igapäevane. Sõnavabadus on oluline. Igal inimene võib arvata, seda mida ta soovib, isegi kui see arvamus on erinev tavalisest ja harjumuspärasest. Öeldakse ka, et erinevus rikastab. Kõik inimesed näevad maailma erinevalt. Keegi ei pea arvama midagi ainult selle pärast, et temalt seda oodatakse. Paistab, nagu sõnavabadusel polegi piire, kuid siiski võiks igaüks omada ka mõõdutunnet sõnavabaduse suhtes. Arvan, et ühelgi inimesel ei ole lubatud solvata teist inimest. Kriitikat saab väljendada ka viisakalt. Kõige jaoks on oma aeg ja koht. Piirangud ei ole alati negatiivsed, vahel on need vajalikud olukorra kontrolli all hoidmiseks. Sarnaselt sõnavabadusele,...
Miks kaasneb sõnavabadusega vastutus? Meil on Eestis sõnavabadus ja see on minu arvates väga hea. Sõnavabadus laseb meil väljendada oma mõtteid, tundeid ja tegusid ilma, et peaksima karta karistada saamist. Mina ei kujutaks ette elu, kui ma ei saaks rääkida kõigest, mis mul mõttetes. Või kui mõne sõna ütlemine oleks rangelt keelatud. Eestis ei ole alati sellist sõnavabadust olnud, seega peaksime olema õnnelikud, et meie elu on praegu nii hea, sest sõnavabadus on ikka võrratu asi. Kuid seda peab mõistma, et sõnavabadus ei tähenda seda, et sa võid kõike rääkida, mis pähe tuleb. Oma sõnadega ei tohi laimata, alandada, alavääristada ega sõimata teisi inimesi. Me ei tohi inimestele oma sõnadega haiget teha. Samuti ei ole lubatud valede levitamine. Meedias on sõnavabadus piiratud. Ei tohi kasutada roppusi väljendeid ja vandumis. Samuti ei tohi meedia valesid ja laimu levitada. See ongi sõn...
Sõnavabadus meedias ja ühiskonnas Tänapäeval on meedia jagunenud kolme erinevasse teemasse: uudismeedia, osalusmeedia ja sotsiaalmeedia. Kuna Eestis on sõnavabadus, siis ideeliselt peaks olema meie riigis ka meediavabadus. Sõnavabadus on meie jaoks elementaarne asi, kuid me ei kujuta ilmselt ette, kui ka meedia täielikult vaba oleks. Meedias peavad siiski inimesed kontrollima, mida ütlevad, et mitte kahjustada teisi tahtlikult või tahtmatult. Meedia on Eesti taasiseseisvumisaja jooksul väga palju arenenud. Meil on palju erinevaid meediaväljaandeid, kuid lisaks uudismeediale on ka osalusmeedia ja sotsiaalmeedia, mis on samuti väga laia kõlapinnaga. Kõikides nendes meediaallikates on väga palju erinevaid arvamusi ja uudiseid. Pea iga inimene saab oma sotsiaalmeedia kontole postitada, mida tahes ning seda ei kontrolli enne avaldamist keegi. Praegusel hetkel, kui sotsiaalvõrgustikud on nii vabad, ei saa me tegelikult k...
Sõnavabadus ja vastutus Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid, levitada nende kohta informatsiooni ja laiemas mõttes ajakirjandusvabadust ja väljendusvabadust. Inimesel on vabadus oma mõtteid avalikult väljendada ning oma ideid ja arvamusi levitada ka sõnadega, trükis või mingil muul moel. Internet on hõlbus vahend levitamaks oma mõtteid. Kui isiku väljendusvabadust hakatakse piirama, on tegemist tsensuuriga. Samas ongi sõnavabadus piiratud, see nõuab vastutust ja kohustusi, et mitte rikkuda kellegi teise õigusi või huve. Nõukogude võimu ajal, mis oli totalitaarne, ei avanenud mitte kellelgi võimalust öelda, mis tema asjast arvab. Kirjandus oli range tsensuuri valve all. Näiteks autorit, kelle luule sisu oli riigivastane, ootas karistus. Ajakirjanduses ilmunud info oli riigile sobival viisil moonutatud. Riigi sõna ei saanud usaldada. Tänapäeval on uudiseid niipalju ja neid on võimatu...
Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas Harri Gellart 9.klass Ühiskond Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Sõnavabadus hõlmab oma ideede väljendamist mitte üksnes sõna kujul, vaid ka näiteks pildis, trükis, filmis, pantomiimis ja muul viisil. Lisaks arvamusvabadusele ja väljendusvabadusele hõlmab sõnavabadus ka infovabadust ehk isiku õigust saada avalikku informatsiooni. Sõnavabadus on üks inimese põhivabadustest, sisaldudes näiteks Inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 19 ja Eesti Vabariigi põhiseaduses. Viimase § 45 kohaselt: Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, terv...
Mida tähendab sõnavabadus? Eesti on olnud iseseisev demokraatlik riik, kus hinnatakse sõnavabadust, juba mitmeid aastaid. Vaatamata sellele mäletavad vanemad eestlased hästi aega, kus valimata sõnastus võis esile kutsuda vaikse üksinduse mõne Pagari tänava maja keldris. Tänapäeval võib öelda, mis pähe tuleb, ja mida mahlakam sõnastus, seda suurem on lootus pääseda oma mõttelennuga ka mõne ajakirja esikaanele. Praegusel ajal on enda mõtete väljendamise teinud lihtsamaks ka arenev infoühiskond koos interneti ja globaalse meediaga, mis omakorda soodustab sõnavabaduse levikut ning tekitab ka paramatult vajadust selle mõistlikuks piiramiseks. Võimalus avaldada vabalt oma arvamust on demokraatia üheks tähtsamaks alustalaks. Sõnavabadus, see on õigus eneseväljendusele ja avaliku informatsiooni saamisele. Eesti riigis on need võimalused tänapäeval tagatud kõigile elanikele võrdselt, mis omakorda loo...
Sõnavabadus ja kõlbelised piirid Prantsuse filosoof Voltaire lausus: ,, Ma ei nõustu sinu arvamusega, kuid võitlen surmani, et sul oleks õigus oma arvamus välja öelda." Sõna- ehk väljendusvabadus on eelkõige demokraatliku riigi üks oluliseim vabadus. See tähendab õigust levitada oma ideid, arvamusi ja veendumusi vabalt, ilma karistust kartmata, kuid iga õigusega kaasneb ka kohustus. Mis seab sõnavabadusele piirid? Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 45 ütleb, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Sama mõtet väljendab ka Euroopa inimõiguste konventsioon, mille kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust oma arvamusele ning vabadust saada ja levitada teavet samuti ka mõtteid ilma võimude sekkumiseta ning sõltumata riigipiiridest. Nendele seadustele tuginedes on meil õigus avaldada oma arvamust ja rääkida, mida me õigeks peame,...
1) Selgita, mida tähendab autori mõte "oleme kõik oma aja lapsed"? Autori mõte "oleme kõik oma aja lapsed" tähendab seda, et inimesed on erineval ajal sündinud ja on sündides ikka lapsed. Meie aega iseloomustab informatsiooni üleküllus, arvamuste pinnapealsus ning sõnavabadus. Kõik need aspektid mõjutavad meie igapäevaelu. Kui palju igaüks nendele tähelepanu pöörab on iga inimese enda teha. 2) Kuidas kirjeldab autor praegust aega ja kas nõustud tema arvamusega? Põhjenda. Autor iseloomustab praegust infoajastut mitmete tunnustega. Esimene neist on informatsiooni üleküllus, sest erinevat teavet tervest maailmast saabub iga päev ning inimesed puutuvad sellega kokku nii tänaval, tööl kui ka meedia kaudu. Sellest omakorda on tingitud uudiste, arvamuste ja kirjelduste pinnapealsus, mis tekitab inimestes segadust ning probleeme. Üks peamisi infoajastu tunnuseid on ka piiramatu sõnavabadus, mida on autori arvates inimestel liiga palju....
Mis piirab meie vabadust? Minu ettekande teema on ,,Mis piirab meie vabadust?". Selleks, et mõelda selle üle, mis piirab meie vabadust, tuleb esmalt mõista, mis on vabadus. John Stuart Mill, Inglise filosoof, on öelnud ,,Ainus vabadus, mis vabaduse nime väärib, on püüd jõuda omal viisil enda eesmärgile, võtmata teistelt õigust teha sedasama ning tegemata neile nende teel takistusi." Teisest küljest ütles Simone Weil, Prantsuse filosoof. ,,Vabadus selle sõna otseses mõttes tähendab valikuvõimalust." Seega on vabadus see, kui inimesel on võimalus jõuda eesmärgini ja teha valikuid. Kahjuks ei ole tänapäeval suurel osal inimestel võimalust jõuda eesmärgini või valida. Ühiskonna-, usu- ja moraalipiirangud valitsevad meie igapäevast elu, sõnavabadus on mõnes kohas midagi ulmelist. ,,Inimene sünnib vabana, sellegipoolest näeme teda kõikjal ahelais," lausus Jean-Jaques Rousseau, prantsuse filosoof. Üheks ...
Ajakirjandus kui piinapink. Tänapäevases maailmas, või vähemalt selle demokraatlikus osas, kehtivad mitmed reeglid, õigused ja vabadused, mis on muutunud iseenesestmõistetavateks ja võõrandamatuiks. Üheks peamiseks demokraatliku ühiskonna tunnuseks on inimõiguste ja poliitiliste vabaduste kõrval sõnavabadus. Sõnavabadus on ka vundamendiks, millele on üles ehitatud kogu tänapäevane moodne meedia. Kuid viimasel ajal on mõningate ajakirjanike jaoks sellest vabadusest saanud õigus ja lõpuks lausa kohustuski. Nii ei panegi enamikku inimestest imestama kodanike eraasjades urgitsev ja inimesi mõnitav ajakirjandus, mis on uudise nimel valmis kõigeks. Seega tekibki küsimus - kas ajakirjandusel on õigus muutuda vaimseks piinapingiks, kuhu seatakse istuma kõik avaliku elu tegelased? ... Eelpool öeldust järeldubki, et kuigi sõnavabadus on demokraatia alustala ei tohi tavakodanik ega ka ajakirjanik s...
Inimese vabadus 21.sajandil - kas müüt või tegelikkus? ,,Vabadus on kõigi täiskasvanud meeste ja naiste absoluutne õigus mitte otsida kelleltki oma tegemistele luba, välja arvatud omaenese südametunnistuse otsused ja omaenese mõistus, tugineda oma tegemistes ainult iseenda tahtele ja järelikult ka vastutada kõigepealt just nende ees, järgmiseks ühiskonna ees, kuhu kuulutakse, kuid ainult niivõrd, kuivõrd need annavad oma vaba nõusoleku millelegi sellisele alluda." Mihhail Bakunin Mida mõeldakse sõna ,,vabaduse" all võib arutleda tundide kaupa, kuid on 21. sajandi inimese vabadusteks peetakse: sõnavabadus, valiku vabadus, usu vabadus. Samas vabaduste all võib mõelda ka kohustusi ja õigusi. Nende piirjooned on väga ähmased. Küsimus seisnebki selles, kas inimese vabadus 21. sajandil on müüt või tegelikkus. Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Sõnavabadus hõlmab om...
Vabadus on parem kui vabaduse puudumine Vabadus on kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. Minu jaoks tähendab see mõtte- ja sõnavabadust ning vabadust saada haridust ja valida amet kus edasi töötada, vabadus ennast arendada, vabadust omada sõpru, valida elukohta ning vabadust reisida, vabadust valida ja olla valitud. Mina olen sündinud Eesti Vabariigi ajal ning ei ole kogenud elu ilma vabaduseta. Kui Eesti oli NSV võimu all (1944 1990) olid inimese vabadused piiratud. Siis oli ainult üks vene kanal, Tallinnlased nägid ka soome kanaleid aga muud välismaa kanalid nii televiisoris kui ka raadios olid keelatud. Kõik filmid jms oli poliitiline propaganda, isegi kirjandus. Seega suurem osa inimestest ei teadnud mujal toimuvast midagi. Usuvabadust ei olnud kõik pidid olema ateistid ning kirikus käia ei tohtinud. Õigus valida ja olla valtud puudus, valimisvabadust ei olnud. Arvamust ei tohtinud avaldada seega ...
Internet ja sõnavabadus Alates 1980. aastatest on laiemalt levima hakanud Internet. Kui varem toimus selle vahendusel vaid sõjaväe ja teadusasutuste vaheline suhtlus, siis nüüd on igal inimesel võimalik endale koju personaalarvuti soetada, mille üheks funktsiooniks on Interneti kasutamine, mis omakorda annab inimestele hea vüimaluse end ja oma mõtteid avameelselt väljendada. Kuid kas selline sõnavabadus on positiivne või hakkavad inimesed end liiga hästi tundma ja sellist vabadust kurjalt ära kasutama? Inimestele võib küll tunduda, et Internet on üle maailma levinud ja kõigil on võimalus sellele ligi pääseda, kuid tegelikult see päris nii ei ole. ÜRO statistika järgi on vaid 2,4% kogu maailma elanikkonnast pidev ligipääs Internetile. See väike protsent kõlab uskumatuna, kuna näiteks juba peaaegu igal Eesti riigi kodanikul kasutab terve tutvusringkond Internetti kas lihtsalt värskete uudiste lugemiseks, uute tutvuste soetamiseks või iga...
Inimõigused Urmas Kukk 03.10.2009 Tsiviil- ja poliitilised õigused Õigus era- ja perkonnaelu kaitsele EIÕK art 8 – igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning korrespondentsi saladust. IÜD art 12 PS §§ 26, 27, 33 ja 43 2 Tsiviil- ja poliitilised õigused Mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus EIÕK art 9 – õigus: - muuta oma usku või veendumusi; - kuulutada vabalt oma usku või veendumusi. IÜD art 18 PS §§ 40 ja 42 3 Tsiviil- ja poliitilised õigused Sõnavabadus EIÕK art 10 – vabadus oma arvamusele ja vabadus saada ja levitada teavet ja mõtteid ilma võimude sekkumiseta ja sõltumata riigipiiridest. IÜD art 19 PS §§ 44 - 42 4 Tsiviil- ja poliitilised õigused Sõnavabadus Kaasneva kohustuse ja vastutuse võib seostada reeglite, tingimuste, piirangute ja karistu...
Anonüümne kommenteerimine tuleb keelustada Anonüümne kommenteerimine on olnud internetis juba selle aegade algusest peale, aga teemakohaseks on see saanud just eelnevatel aastatel .Sõna anonüümne tähendab, et põhimõtteliselt ei ole inimestel mitte mingisugust vastutust oma sõnade eest ja nad ei pea südant valutama, et keegi neid ära tunneks. Tõsi ta on..üldjuhul ei pea andma vastust politseile ,kuid just teistele inimestele. On ju tuntud ütlus:“ Sõnavabadus sul on ,aga sõnade eest vastutad ikka ise“. Nüüd proovingi välja selgitada, kas anonüümne kommenteerimine tuleks ära lõpetada. Tavaliselt kui räägitakse kommentaaridest ja millegi või kellegi kommenteerimisest võetakse enda poolele ütlus, et „Eestis on ju sõnavabadus… Sina ei saa mul keelata seda ütlemast“ Ja tõsi see ongi. Neutraalse poole pealt olen ma täiesti nõus sellega ,et meil on sõnavabadus ja, et me elame sellisel ajal kus ma tõesti võingi öelda mida tahan...
Kuidas ohjeldada netikommentaatoreid? Kuidas oleks võimalik ohjeldada netikommentaatoreid? See töö oleks päris raske. Pole võimalik kõiki kommentaatoreid korraga korrale kutsuda. Kõige lihtsam võimalus oleks üleüldiselt netikommentaarid ära keelustada. Arvatavasti seda ei tehta. On veel olemas teisigi võimalusi. Üks võimalustest oleks suurem kontroll kommenraatide üle. Kahjuks on see enamasti kõikidel neti saitidel võimatu. Kuna kõigil pole võimalust moderaatorite palkamise jaoks, kes näiteks kasvõi ebameeldivaid kommentaare kustutavad. Kahjuks on paljud uudiste saidid need, kes panevad uudistele pealkirjad sellised, mis juba ise kutsuvad kommenteerima, ilma järele mõtlematta. Kahjuks ei loeta siis ka uudist. Tiit Hennoste ütles, et seda tehakse selleks, et kommentaarid toovad klikke, klikid näitavad väljaande suurt loetavust, see toob reklaami ja reklaam raha. Ja raha on just see mida online saidid soovivad.1 K...
Sõnavabadus Kunagi oli võimalus inimestel võimalik infot edastada vaid näost näkku, neile kes olid kuulde- või nägemiskaugusel. Aga uus järjest arenev tehnoloogiline maailm andsid meile võimaluse nüüdseks suhelda kogu maailmaga. Suhtlus kümnetelt inimestelt kujunes välja miljarditeni. Mitte kunagi pole olnud nii ulatuslikku enseväljenduse võimalust kui nüüd. See sõnavabadus ja enseväljenduse vabadus annab aga suurepärased võimalused tungida terroristidel ja pedofiilidel miljonite inimeste eraellu ja saata korda midagi enneolematut. Kogu maailm peab vaba olema, aga seda tuleb osata piirata, sest sõnal on määramatu jõud ja tohutu vägi, mis võib korda saata väga palju ootamatut. See vabadus pole aga turvaline ega täiuslik nagu pole enam miski siin ilmas, aga me vajame seda, et teha vajalikke otsuseid ja kuulda teiste arvamusi ja argumente ning võrrelda neid enda omadega. Seega me vajame seda kunagi kaua ihaldatud sõnavabadust, aga seda...
Demokraatia plussid ja miinused Demokraatia näiks olevat nagu tarkus, mis tuleb tagumikust pähe taguda. Ja demokraatia `paika' tagumine käib kumminuiaga. Demokraatia on selline valitsemise süsteem, milles kõik täiskasvanud ühtsete reeglite raames omavad õigust võrdselt osaleda üldiste seaduste ja poliitika tegemisel. Demokraatia peaks põhinema rahva soovidel. Nime poolest on meie valimissüsteem kujundatud nii, et iga kodanik saab valida omale sobiva erakonna, kelle liikmetest moodustub valitsus, kuid tegelikult valivad parteid oma esindajad valitsusse. Tegelikult ei kujunda tavaline kodanik poliitikat, vaid "kõrgemal" asuvad isikud valivad, kes asuvad riiki juhtima. Näiteks Tallinnas soovib inimene valida Keskerakonnast kandidaadi number 489 Andrei Novikovi. Aga Andrei Novikov ei pruugi pääseda valitsema, vaid valitsema pääseb temast kõrgemal paiknev kandidaat Edgar Savisaar. Enamus kandida...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond Helen Rohtla SR083 SÕNAVABADUS Referaat Juhendaja: Mare Visnapuu Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 3 Sõnavabaduse viis, sihtgrupp ja kanal............................................................................................. 4 Sõnavabaduse tähendus................................................................................................................... 4 Sõnavabaduse piirangute lubatavus.................................................................................................9 Piirangu aeg.................................................................
Kas demokraatia on Eesti tugevus või nõrkus? Demokraatia tähendab rahva võimu. Rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks. Eesti demokraatia on esindusdemokraatia avaliku elu küsimuste üle otsustavad rahva poolt valitud esindajad ehk saadikud.Peale Eesti iseseisvaks saamist on demokraatia areng olnud kiire. Meil on tagatud demokraatia kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Oleme Euroopa Liidus ja NATO-s. Eesti riigikogu, valitsus ja president on lahus ja hoiavad üksteist tasakaalus, sõltuvad üksteisest ja saavad alguse demokraatlikest rahvavalimistest. Aga demokraatia on alles väga noor ja habras. Eesti taasliitus demokraatlike riikide hulka 20 aastat tagasi, praeguses mõistes demokraatia on ehk paarisaja aasta vanune. Et ta võiks kosuda ja areneda, püsida ja süveneda, on vaja kultuurilisi eeldusi, poliitilist tahet ja eelkõige kodanike valmidust, oskust ja tahtmist seda ...
Vabadus teeb keele lõdvaks Mihkel Mutt on nimetanud meediat "oma ajastu südametunnistustuseks". Ajakirjanduse kaudu on meil võimalik aru saada, mida ühes või teises ühiskonnas väärtustatakse ja kuidas tervik toimib. Kõige lihtsam on vaadelda käimasolevaid protsesse, eriti keelelisi ja kultuurilisi, just meedia vahendusel. Kõik, mida ksutab meedia jõuab inimesteni ja muutub normaalsuseks. Demokraatliku ühiskonna tunnuseks on sõnavabadus. Tõenäoliselt ei kujuta paljud ette, kuidas oleks võimalik elada nii, et oma arvamust pole võimalik mitte mingil moel väljendada. Samas on olnud aegu ja praegugi veel eksisteerib teatud piirkondi, kus sõnavabadust ei ole või on osaliselt piiratud ja kohati lausa inimeste endi huvides. Muutes arvamuse avaldamise väheke keerulisemaks, hakkavd inimesed selle peale mõtlema. Hakatakse kaalutlema enne, kas mõte on üldse väär väljütlemist või mitte ja kui otsustatakse esimese kasuks, et see oleks ka korrektn...
ME KT1 1. Punase tule teemad · Kaitsetud inimesed (lapsed, haiged, vähese haridusega · Konflikti sisaldav lugu (kuritegu) · Inimeste eraelu (lapse hooldusvaidlus, haigused, surm, enesetapp) · Positiivne, ühe firma/kauba/teenuse lugu (varjatud reklaam) · Sildi kleepimine (rassi, rahvuse, usu rõhutamine) 2. Mis iseloomustab info liikumist totalitaarses ja demokraatlikus ühiskonnas? Totalitaarne - võimalik/vajalik, põhiliselt info sõjaväele, valitsuse reguleeritav. Demokraatlik - võimalik, avatud ühiskond, iseloomulik on võimalus küsida ja saada vastuseid, arvamusi on palju 3. Kommunikatsioonirevolutsioonid (+aeg) · Ratas (3000 ekr sumerid) · Kiri (3000 ekr sumerid) · Trükikunst (1454 Gutenberg) · Raadio (1901 Marconi) · Kino (1895 vennad Lumiere'id) · Televisioon (1926 John Logie) · Uus meedia ( alates 60.ndatest) satelliitkommunikatsioon arvu...
Kelle sõna on õige, kelle sõna on vale? Meedia on tänapäeva maailmas väga tavaline. Ei kujutaks ju keegi ette hommikut, kus uudised ühtäkki vaikiksid, ajalehed jääksid saabumata ning internetki oleks ühenduseta. Infosulg oleks täielik. Loomulikult järgneks sellele kohe suur pahameelelaine kuidas julgetakse ära võtta midagi, millele meil on õigus. Kuid kas meediavabadus on ikka inimõigus? Eesti vabariigi põhiseadus kätkeb endas lõiku, mis kinnitab, et sõnavabadus on iga inimese õigus, mida piirab vaid teiste paragrahvidega seonduv. Nii ei tohi teisi laimata ega avaldada väärinformatsiooni, samuti ei tohi avalda riigisaladusi või riigi julgeolekut ohustavaid materjale. Meediavabadus võiks ideeliselt olla sama lai mõiste nagu sõnavabadus, see võiks olla isegi inimõigus. Soome õigusteadlane Sakari Huovinen on aga seisukohal, et kui sõnavabadus loob põhja arutelule, siis meedia peab seda ka tõlgendama ja piire tajuma. Seega, mida võib rä...
Voltaire'i filosoofilised mõtted Refereering "Tervet arusaamist tuleb väga harva ette.“ (Voltaire, lk 148) Paljude juures pidurdavad eelarvamused arusaamist, et see kes ühes asjas väga kainelt otsustab, eksib mingi teise asja üle otsustamisel väga suuresti. Voltaire nimetab eelarvamusteks kõiki traditsioonilisi metafüüsilisi ning loodust ja moraali puudutavaid ettekujutusi, millel puuduvad mõistupärased põhjendused. Inimesi, keda mõistuse juurde ei tooda, usuvad kõige arusaamatumaid asju. Ma mõtlen, et kuidas selline veider vaimu tagasilangus saab ikkagi toimuda? Selle ainukeseks põhjuseks saab olla hirm. Nagu näiteks hirm selle ees kui must kass läheb üle tee, et siis juhtub midagi halba või hirm selle eest kes jumalasse ei usu, läheb põrgusse. "Sõnavabadusel on mõtet üksnes juhul, kui on olemas avalikkus"(Voltaire, lk 147) Voltaire uskus, et sõnavabadus on ...
Globaalne sõnavabadus Globaalne sõnavabadus on oma arvamuse avaldamine keskkonnas, millele on ligipääs inimestel üle kogu maailma. Inimestel, kes on üles kasvanud erinevates tingimustes, on ka teistsugune mõttemaailm ning arusaam sellest, mida tohib teistega jagada ning millised mõtted on mõeldud väiksemale kuulajaskonnale. Sõnavabaduse ning selle ülemaailmse versiooni probleemide näideteks võib tuua liigse eraellu sekkumise. Andes inimestele vabaduse teatavaks teha mõtted, mis nende pähe tekivad võib hakata levima laimamine ning valeinfo levitamine. Sellised juhtumid on aktuaalsemad tuntud inimeste eludes ning kõige suuremat kahju neile, kelle maine ning sissetulek on väga tugevalt seotud. Näiteks võib tuua olukorra, kus tuntud lauljast on tehtud pilt koos uue kaaslasega ning peatselt ilmuvad säärase postituse alla kritiseerivad kommentaarid, mis pahatihti lauljat sildistavad ning halvustavad. Probleem...
Õpilase sõnavabadus Seaduste järgi on sõnavabadus inimese üks põhivabadustest. See tähendab, et õpilastel on sama suur õigus väljendada oma arvamust, kui mõnel juhtival ametnikul, vanuselist piirangut selles ei tohiks eristada. Õpilaste arvamuse kuulamiseks korraldatakse kooli erinevaid küsitlusi ja koosviibimisi. Õpilaste arvamusavaldusteks on loodud ka erinevaid organisatsioone nagu näiteks koolide õpilasomavalitsused ja Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕEL). Viimase ülesandeks on esindada Eesti õpilaste ja õpilasesinduste huve ja arvamusi avalikkuse ees ja kaitsta nende õigusi. Õpilased on oma mõtete väljendamise seaduslikult vabad, nagu teisedki inimesed, kuid neid piiravad teatud eetika ja kommete reeglid. Lisaks tuleb ennast tagasi hoida koolide hierarhilise ehituse ja enesekaitse nimel. Eneseväljendus ei saa olla keelatud, küll aga liigne julgus võib ikkagi halvasti mõ...
Võrdlustabel ,,Poliitilised reziimid" Demokraatia Autoritarism Diktatuur 1. Kõrgeim võim riigis kuulub ... Rahvale. Väikesele grupile Ühele isikule. inimestele või ühele liidrile. 2. Kas võimude lahusus eksisteerib? Seadusandlik-, Mingil määral Võimude lahusus kohtu- ja kehtib. ei kehti. täidesaatevvõim on Kohtumõistmine lahus. toimub iseseisvalt ning tähtsamaid poliitilisi asju ...
Kust kulgeb sõnavabaduse piir? Ketlin Loob Sõnavabadus on üks inimese põhivabadustest, meil kõigil on õigus vabalt avaldada oma mõtteid, kuid kas vabadus tähendab ikka tõelist vabadust või on sellel siiski piirid. Kui jah, siis kus ja millised? Üheks sõvavabadust mõjutavaks faktoriks on väljendamisviiside ja võimaluste piirid, mis on viimastel aastakümnetel nihkunud ja seda just avardumise poole. Muutuste peamiseks tõukeallikaks on Internet. Kui möödunud sajandil said tavainimesed avalikult oma arvamusi avaldada vaid kirjade saatmise, koosolekutel väljaütlemiste teel või vahel harva ajalehe veergudel, siis tänapäeval saavad kõik vabalt kommenteerida ja arutleda erinevatel teemadel interneti vahendusel. Ka televisioonis ja raadiokanalites on mitmeid saateid, kus antakse kodanikele sõna aruteludeks, oma mõtete, tunnete ja arvamuste väljendamiseks. Oma arvamuste...
Sõnavabadus Esialgu võib paista, et sõnavabadusel polegi piire. Eesti Vabariigi põhiseaduse ütleb: “Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides.” Demokraatlikus maailmas on inimestele tagatud sellised iseendastmõistetavaks peetavad põhiõigused nagu õigus elule, vabadusele, isikupuutumatusele ja sõnavabadusele. Oma igapäevaelus kasutame me just kõnet selleks, et inimestega suhelda ja neile oma vaatekohti selgitada. Isegi kui meie seisuko...
Ajakirjandusvabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed Maailmas on palju näiteid sellest, mida massiteabekanalid teha suudavad: rajada demokraatiat, parandada valitsemise kvaliteeti, suurendada inimeste usaldust ja julgustada neid korruptsiooni vastu välja astuma. Inimesed vajavad vabadust avalikus elus osalemiseks, oma ideede esitamiseks, kartmata süüdistusi või diskrimineerimist. Ka ajakirjandusvabadust loetakse tänapäeval põhi-inimõiguseks, mis aitab kaasa ühiskonna läbinähtavuse suurendamisele ja heale juhtimisele. Samas ei ole ajakirjandusvabadus iseenesest lihtne mõiste. Üha keerulisemaks muutuvas inforuumis seisavad ka ajakirjanike ees keerulised ja rasked valikud millal asendub avalik ja avalikkuse huvi uudishimuga, millal lõpeb vabadus ja algab vastutus? Tänapäeva demokraatiat ei ole ajakirjandusvabaduseta võimalik ette kujutada. Just ajakirjandust peetakse ,,ühiskonna valvekoeraks", kellel ei ole ...
DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mõiste: Ühiskonna Mõiste: Majanduslikult valitseva klassi poliitiline organisatsioonivorm, mida võim teiste klasside üle iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Enamuse võim vähemuse üle Alaliigid: Eristatakse otsest Alaliigid: Diktatuurid jagatakse autoritaarseks - ehk vahetut demokraatiat - pehme diktatuur, segu demokraatiast ja otsuseid teeb rahvas, ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku esindus- ehk vahenduslikku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad demokraatiat - rahvas valib valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit oma esindajad parlamenti, võimalust osaleda riigi juhtimises (Pätsi aegne võimuorganitesse Eesti vabariik 1934-1940), ja totalitaarseks diktatuuriks- jäik diktatuur, majandus on riigile...
Sõnavabaduse halvad küljed Mis demokraatia meil oleks ilma sõnavabaduseta? Sõnavabadus on üks väga iseloomulik demokraatia tunnus. Ilma selle tunnuseta elaksime nii kui NSV Liidu ajal, mitte mingit eneseavaldust ega omaenese arvamust meie riigis poleks. Kõigil oleks suu lukus, me ülistaks mingit juhtpositsioonil olevat ainuvalitsejat. See oleks päris masendav. Mina ei tahaks elu sees elada sellises ühiskonnas, kuna ma olen juba harjunud sellega, mis meil praegu on. Olen loomeinimene ja loometegevuse äravõtmine oleks minu jaoks asendamatu kaotus. Meie riigis kehtib tänapäeval sõnavabadus. Inimesed võivad avaldada oma arvamust näiteks ajalehtede, ajakirjade ja muude infoallikate kaudu. Inimesed avaldavad nii positiivset kui ka negatiivset arvamust. Aga mis siis sõnavabaduses ka halba on? Inimesed ei pruugi jägida alati moraali- ja eetikaseadusi. Nad võivad olla täiesti e...
DEMOKRAATIA 1. Mõiste: Ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad: · rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises · kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu · Enamuse võim vähemuse üle 2. Demokraatia alaliigid: Eristatakse · otsest ehk vahetut demokraatiat - otsuseid teeb rahvas, referendum- rahvahääletus (jah või ei) · esindus- ehk vahenduslikku demokraatiat - rahvas valib oma esindajad parlamenti 3. Demokraatia tunnused: · Kehtib võimude lahususe põhimõte (seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim) · Rahva iseseisvus · Mitmeparteisüsteem · Riigivõim kuulub rahvale · Mitu ideoloogiat ( mõtteviis) · Vaba ajakirjandus · Juhikultus puudub ( ei ülistata) · Võim on rahvale lähedal · Valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu · Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus Riigid: · Suurbritannia · Prantsusmaa · USA Hinnang demokraatiale: + Rahvas on ise...
Essee vabadusest Vabadus on inimese võime tegutseda vastavalt oma huvidele ja eesmärkidele. See on võimalus talitada just nii nagu endale õige tundub. Igaüks meist tahab olla vaba ning juhtida oma elu. Kuid kas me oleme vabad tegema seda mida me tahame või juhib meid siiski see etteprogrammeeritud ,,miski" meie peas? Kas me ikka oleme ikka nii priid oma tahtmistes kui meile tundub? Tänapäeval eristatakse vabadust ja tahtevabadust. Vabadus on võimalus käituda vastavalt oma tahtele. Vabadus on aga sõltumatus oma kirgedest, vabadus teeb ilusaks, rikkaks, austatuks. Vabadus seisneb esmajoones inimese võimes püstitada enesele moraalinõudeid. Tahtevabadus on võimalus valida oma tahtmiste vahel. Determinism väidab, et kui meil on mingite konkreetsete tingimuste hulk, siis peab neile järgnema ka konkreetne sündmus. Paljudele on tähtis sõnavabadus ja õigus oma arvamust avaldada. Kuid...
Demokraatlike riigi kodanikel on õigus avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Sõnavabadus on üks neist põhivabadustest, mida kõik inimesed igapäev kasutavad. Kas sellel peaks ka internetis olema piire? Inimõiguste ülddeklaratsiooniski on mainitud inimeste õigustest, vabadus levitada ideid, avaldada oma arvamusi. Kuid siiski igal asjal on omad piirid, milles seadusesilmgi räägib, et seda õigust võib ka piirata, kui on kuritarvitatud näiteks inimeste nime. Selleks tuleb appi seadus, et kaitsta inimesi kurjategijate eest. Võttes näiteks, kus maailamas toimub iga päev idenditeedi vargusi. Inimesed esindavad ennast vale nime all, mis on internetiportaalides väga levinud. Samuti esineb avaldatud artikklite all tüüpilisi laimajaid, vihaõhutavaid kommentaatoreid, kuid enamus neist eelistab miskipärast jääda anonüümseks. Mistõttu on raske tuvastada kommentaari kirjutajat. Teada tuntud, õnnetud lood, kus kannatada saab süütu...
Demokraatlike riigi kodanikel on õigus avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Sõnavabadus on üks neist põhivabadustest, mida kõik inimesed igapäev kasutavad. Kas sellel peaks ka internetis olema piire? Inimõiguste ülddeklaratsiooniski on mainitud inimeste õigustest, vabadus levitada ideid, avaldada oma arvamusi. Kuid siiski igal asjal on omad piirid, milles seadusesilmgi räägib, et seda õigust võib ka piirata, kui on kuritarvitatud näiteks inimeste nime. Selleks tuleb appi seadus, et kaitsta inimesi kurjategijate eest. Võttes näiteks, kus maailamas toimub iga päev idenditeedi vargusi. Inimesed esindavad ennast vale nime all, mis on internetiportaalides väga levinud. Samuti esineb avaldatud artikklite all tüüpilisi laimajaid, vihaõhutavaid kommentaatoreid, kuid enamus neist eelistab miskipärast jääda anonüümseks. Mistõttu on raske tuvastada kommentaari kirjutajat. Teada tuntud, õnnetud lood, kus kannatada saab süütu...
Demokraatia plussid ja miinused Abraham Lincoln ütles kunagi „Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides.“ Nii see ka on, demokraatia on võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ja kõigil on võrdne ligipääsvõimule. Aga demokraatial võivad olla ka mitmed miinused ja plussid. Demokraatia positiivsed küljed on näiteks sellised, et inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Ega keegi ei taha, et teda koheldakse halvasti ja vääralt, aga kui põhiseaduses on kõik olemas, mis õigused inimestel on – tänu sellele teavad inimesed moraalsusest ja kohtlemisest võrdsete inimestega. Keegi pole parem ega halvem, kõik on ühel pulgal. Näiteks kui miljonär tuleb ja hakkab vaest meest sõimama, peksma ja halvasti kohtlema, tänu sellele, et ta on vaene, saab vaene mees seda enda kasuks kasutada, kui ta teab millised õigused tal on. Teiseks demokraatias on sõnavabadus, see on tänapäevases ühisk...
Vabadus eeldab ka vastutust Tänapäeval on inimestel rohkem vabadust kui varem. Meil on olemas näiteks valikuvabadus ja sõnavabadus, kuid vabadusega kaasnevad kohustused ja vastutused meie valikute ees. Kõige rohkem ootavad seda aga noored, et alustada oma elu ja elada niiviisi, nagu tahetakse. Kuna inimeste elu on muutunud kergemaks unustatakse oma tegude eest vastutada ja süüdistatakse enda asemel kedagi teist. Paljud alaealised ootavad aega, mil nad saavad täisealiseks, et alustada oma elu ja olla vabad. Nende jaoks tähendab see seda, et nad saavad teha, mida varem seadus ei lubanud. Täisealiseks saades on lubatud neil näiteks alkoholi tarbida ja suitsetada. 21. eluaastast on aga lubatud kasiinodesse minna ning raha peale mängida. See võib tunduda lõbus ja tore, kuid nad peavad oma tegude eest vastutama, kui näiteks keegi peaks oma raha kaotama mängurluse tõttu. Muud ei jää üle, kui süüdistada iseennast ja...
Valgustussajandiks on nimetatud 18.sajandit, mil toimus murrang inimeste mõttemaailmas. Valgustus oli vaimne liikumine, mida iseloomustas usk mõistusesse ning inimesesse, see oli inspireeritud ratsionalismist. Eelkõige väljendus valgustus kiriku ja jumala mõjuvõimu vähenemises ühiskonnas. Teaduse areng andis inimestele arusaama, et maailm toimib neile mõistetavate seaduste alusel ning seega arenes teadmine, et inimene saab maailma muuta. Sellest lähtuvalt tõusis tugevalt eesotsa inimene ning erinevalt eelnevatest ajastustest ei tehtud enam inimesel seisuse põhjal vahet räägiti õigustest, vabadusest, võrdsusest. Kuna valgustuse puhul oli rõhk mõistusel ja mõtlemisel, tõusis 18.sajandil esile mitmeid filosoofe ja teadlasi, kes arendasid teoreetiliselt uudseid riigi-ja võimukorraldusi. Põhiliseks arutamissuunaks oli nt nn ühiskondlik leping, mida nähti rahva võrdses allutamises monarhiale, kuid kus iga inimene oli omaette väärtus. Ühisko...
Sõnavabadus, selle kaitsmine ja kõlbelised piirid Sõnavabadus ja selle kaitsmine on demokraatlikus ühiskonnas väga oluline riigi ülesanne. Selleta ei eksisteeriks tõeliselt vaba arutelu, mis on vajalik ideede vabaks väljendamiseks ja nende vahetamiseks, inimeste informeerimiseks neid puudutavatest asjadest ja riigivõimu kontrolliks. Sellise nurga alt vaadates on oluline, et kaitstud oleks ka ebameeldivad ja -viisakad ning häirivad sõnavõtud. Ühiskonna toimimiseks siiski aeg-ajalt piiratakse sõnavabadust. Vastasel juhul tekiks olukord, kus ühed inimesed on justkui võrdsemad kui teised või ühed inimõigused on teistest olulisemad. Kumbki nendest olukordadest ei ole ühiskonna normaalseks toimimiseks hea. Toon näiteks 2003. aastal ilmunud Mikk Salu artiklis ,,Eestis hakatakse sõnavabadust piirama" viidatud Olev Hannula juhtumi, kus viimane kasutas netikommentaaris väljendit ,,juudid ahju". Olev Hannula ...
sõnavabadus meedias nüüdisaegses eestis ja nõukogude-aegses eestis
1. Iseloomusta sotsialistlikku realismi. Sotsialistlik realism: Suur tähelepanu silmakirjalikkusel, tegelased pole elulähedased, tegelased jagunevad headeks ja halbadeks, töö on esikohal ja halvad peavad omal jõul toime tulema, rangelt piiritletud, otseses kõnes domineerib propaganda, tähtsaim kirjanduszanr on kriitika, Nõukogude asjad on parimad, põlastav suhtumine omariiklusesse. 2. Millistel teemadel ja miks kirjutati sotsialistliku realismi valitsemisaegu? Teemad: Kiidulaulud Stalinile, kolhoosirahva rõõmus elu, rahvusvaheline imperialism, sõjaga seotud võitlus ja igatsusluule. Kirjutati sellest, kuna see pidi tsensuurile kõlbama ja kardeti liiga vabalt kirjutada muust. "Valesti" kirjutatud tekste tauniti. 3. Iseloomusta Smuuli ja Vaarandi luulet. Vaarandi kirjutas ilusatest ja inimlikest asjadest (pere, kodu, armastus, loodus, igapäevane elu). Naiselik toon. Smuuli luules romantiline suhe looduse, töö ja inimestega. ...
Demokraatia plussid ja miinused Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanike osalemine poliitikas. Nad teevad seda läbi konsensuste, otseste referendumite või enda seast valitud esindajate kaudu. Kõik tundub iseenesest ideaalne, kuid nagu üles Winston Churchil:"Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks praegu välja mõeldud". Oma essees toon välja demokraatia plussid ja miinused. Demokraatial on muidugi palju plusspooli, kuid praegu toon välja ainult paar neist. Esiteks on demokraatia rahvavõim, kus just eelkõige rahvas määrab, kes korraldab riigi elu. Seega saavad nad ka valida enda jaoks just selle õige suuna, näiteks liberalism või sotsialism. Rahva valikust lähtuvalt hakkab kujunema ka kogu riigi süsteem, mis otseselt puudutab kodanikke. Ehk rahval on võimalus valida, millises ühiskonnas ta elada tahab.Kui võrrelda demokraatiat diktaktuuriga, kus otsustab k...
Kus on vabaduse piirid Vabadus on õigus mõelda ja teha kõike, hoolimata kehtivatest normidest, kuid arvestades samas ka oma tegude võimalike tagajärgedega ja olles võimeline nende tegude eest ka vastutust kandma. See on minu nägemus vabadusest. Oma kõnega püüan näidata vabaduse piire ning tegureid mis mõjutavad meie vabadust. Vabadus on alati millegagi piiritletud. Piirid võivad olla nii vaimsed kui ka füüsilised. Vaimse vabaduse piirid olenevad näiteks inimese lugemusest. Mida rohkem oleme lugenud, seda suurem on meie teadmiste kogu. Tänu sellele on meil rohkem võimalusi erinevatel teemadel kaasa rääkida. Lugemine aitab muuta meie juttu sisukamaks ning ka huvitavamaks, sest nagu ütleb ka Hiina vanasõna: see kes ei ole kolm päeva midagi lugenud, selle jutt muutub igavaks. Veel oleneb ka sellest, mis loogika järgi me tavaliselt mõtleme ning milliseid moraali punkte järgime. Füüsilise v...
Pühadus ja sõnavabadus: Iivi Anna Masso artikli põhjal. eurooplased on muutunud juba nii tundlikuks, et raamatud jäävadki avaldamata, teatrietendused esitamata ja näitused avamata, kui keegi ainuüksi vihjab, et see võib kellegi usulisi tundeid solvata. Kaks juhtumit: Salman Rushdie Söör Ahmed Salman Rushdie (sündinud 19. juunil 1947 Bombays) on india päritolu Briti kirjanik. 1988 ilmus temalt neljas romaan "Saatanlikud värsid". 24. veebruaril 1989 andis Iraani toonane usuliider ajatolla Rollh Khomeyn välja Rushdie tapmist nõudva fatw (preemia 3 miljonit USA dollarit). Septembris 2012 suurendas Iraani fond jumalateotuses süüdistatava kirjaniku Salman Rushdie tapmise eest makstavat preemiat poole miljoni dollari võrra [1]. Rushdie juhtum oli märkimisväärne pretsedent sellepärast, et see oli esimene kord, kui islamimaailma juhid leidsid endal olevat õiguse otsustada läänes elava ja töötava kirjaniku elu üle omaenda ususeaduste põhja...
Eesti taasiseseisvumine ja Eesti-NSV Teise maailmasõja ajal okupeeris NSV-Liit Balti riigid ja ka mitmed teised Ida-Euroopa ning Aasia riigid. Alates sellest ajast oli Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik formaalselt suverääne riik, kuid tegelikult iseseisvus praktiliselt puudus. Eesti NSV kodanikel polnud võimalik tavalise passiga reisida välisriikidesse. Selleks oli vaja erilube, mille hankimine oli peaaegu võimatu. Riigis puudus sõnavabadus. Kodumaa, riigipea vms solvamine ja taga rääkimine tõi kaela suure karistuse (tavaliselt oli igas asutuses spioon, kes seda kontrollis, näiteks koolis õpetaja). NSV-Liidus olid keelatud jõulude pidamine ja kirikus käimine. Keelatud oli kuulata raadiosaadet "Ameerika hääl" ja vaadata Soome televisiooni. Kuna NSV-Liit välismaalt kaupu sisse ei ostnud ja müügil olev toodang oli riigis endas toodetud või valmistatud, oli palju defitsiittooteid. Defitsiittoode on toode, mis oli tavainim...
Tänapäeva meediavabadus Eestis Ajakirjandus on olnud läbi aegade ühiskonna lahutamatu osa.Igal hommikul saabuvad ajalehed postkastidesse, tehes lahti Interneti või pannes tööle televiisori ,oleme ühenduses meediaga.Milles seisneb see võlu, et ajakirjandus naelutab inimesi enese külge? Tänapäeva infoajastul on meedial tohutu mõjujõud. Pea igal perel on olemas kas raadio, televiisor, internet või koju tellitud ajaleht. Seega on paratamatu, et kõik inimesed on meediast suuremal või vähemal määral mõjutatud. See aga tähendab, et meediakanalitel on väga kerge inimeste mõtteid kallutada ning suunata neid valesid järeldusi tegema. Näitena võib tuua 2009. aastal alanud ning suurt meediakära tekitanud seagripi ,,epideemia". Sellest kirjutati ajalehtedes iga päev ning inimesed hakkasid segrippi kartma nagu katku. Alles mõne kuu pärast saadi aru, et tegemist polegi epideemiaga, kuna suremus hooajalisse grippi oli ...
Meedia positiivne ja negatiivne mõju Meedia on viimase sajandi üks arenenumaid valdkondi. See on vallutanud suure osa maailmast ning võib väita, et meedia käes on võim ja teave. Meedia kajastab sündmusi erinevalt ning igaüks peab ise valima katkematust infost vajaliku. Me puutume iga päev kokku ajakirjandusega, millel on suur võim inimese üle. Millised on nüüdisaegse maailma meedia positiivsed ja negatiivsed küljed? Meedia areng on soodustanud sõnavabadust. Tänapäeva teabevahendajad on palju aidanud kaasa võimalustele edastada lihtsalt ning mugavalt erinevate inimeste arvamusi ja seisukohti. Meedias võib vabalt avalikustada pilte, informatsiooni, jagada teistega mõtteid ning avaldada oma hinnanguid kõige suhtes. Eesti Vabariigi põhiseaduses § 45 on kirjutatud, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Lisaks Eestile on veel palju ...
Liberaalsest demokraatiast illiberaalsesse demokratuuti Liberalism on läänekultuuris leviv poliitiline filosoofia, mis pooldab isikuvabadusi. Liberalistlik ideoloogia pooldab erimeelsusi, kuna üks nende põhimõtedest on mõtteavabadus. Ent tundub nagu tänapäeval ei oskaks me erimeelsuste vahel leida enam mõistlikke kompromisse. Vähemalt selliseid, mille puhul võimalikult paljude süda rahul oleks. Miks on see nii? Miks tunnevad teisitimõtlejad ennast ühiskonnas rõhutu ja väljatõugatuna? Tunnevad, et nende vabadusi piiratakse? Tekib küsimus, et kas poliitiline vaade, mis pooldab vabadust, võib seda ka piirama hakata? Peaaegu, et iga valitsusvorm on tekkinud vastureaktsioonina eelmisele. Nii tekkis ka liberalism ühiskonnas, kus inimeste elu ning selle kvaliteet oli määratletud juba sündides. Klassikaline liberalism levis 18 ja 19 sajandil, ning selle peamine eesmärk oli tagada inimese vaba tegutsemine riigi sekkumiseta. Klassikalises liber...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
