Tartu Ülikool SÕNADE ARV EESTI KEELES JA SÕNAVARA AJALUGU Referaat Tartu 2014 Sissejuhatus Referaat on kirjutatud eesti keeleteadlase Huno Rätsepa raamatu ''Sõnaloo raamat'' peatükkide ''Kui palju on eesti keeles sõnu?'' ja ''Eesti keele sõnavara ajaloo põhiprobleeme'' põhjal. Referaadi eesmärgiks on näidata, kas saab teada eesti keele sõnade arvu, mis probleeme tekitab sõnade üle lugemine ning kust eesti keele sõnavara pärit on. Referaat koosneb kahest erinevast teemast: sõnade arvust eesti keeles, kuidas ja kas üldse on võimalik teada saada täpne sõnade arv ning eesti sõnade ajaloo probleemidest. Sõnade arvu määramise probleemid Probleem ei seisne ainult selles, et sõnu on palju ning nende loendamine võtab palju aega, vaid enamasti selles, et sõnadel eesti keel ja sõna on erinev sisu. Keeleteadlased üritavad mõista, kas eesti keele all on mõeldud eesti kirjakeelt ehk raamatutes, meedias, koolis kas...
TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut KUI PALJU ON EESTI KEELES SÕNU? EESTI KEELE SÕNAVARA AJALOO PÕHIPROBLEEME Referaat Juhendaja Tartu 2015 Sisukord KUI PALJU ON EESTI KEELES SÕNU?........................................................................1 PROBLEEMID SÕNADE TÄPSE ARVU MÄÄRAMISEGA KEELES................................1 KUI PALJU SÕNU TUNNEB JA KASUTAB TAVALINE KÕNELEJA?...............................2 KUI PALJU ON SIIS SÕNU EESTI KEELES?..............................................................3 EESTI KEELE SÕNAVARA AJALOO PÕHIPROBLEEME.................................................4 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 7 KUI PALJU ON EESTI KEELE...
EESTI KEEL 7. KLASSILE MÕISTED Argikeel normimata, mitteametlikul suhtlemisel kasutatav keel. Arv käändsõna ja tegusõna ainsus nind mitmus( kass, kassid; hüpleb, hüplevad) Arvsõna e numeraal käändsõna liik, näitab hulka, järjekorda(kui palju? Mitu) Asesõna e pronoomen käändsõna liik, asendab lauses teisi käändsõnu(ta, keegi) Astmevaheldus nõrga ja tugeva astme vaheldumine sõnatüves(laadivaheldus ja vältevaheldus) Heliline häälik kõik täishäälikud ja j, l, m, n, r, v Helitu häälik sulghäälikud ja f, h, s, s, z, z Häälikuühend kõrvuti asetsevad erinevad täisvõi kaashäälikud; täishäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks erinevat häälikut/tähte. Hüüdsõna e interektsioon muutumatute sõnade liik, mis väljendab kõneleja tundeja tahteavaldusi, häälitsusi, loodushääli, vms. Järgarvsõna arvsõna, mis näitab järjekorda, vastab küsimusele mitmes? Kaashäälik e konsonant k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z, j, l, m, n, r, v. Kaassõna e adpositsioon muu...
17 Sõnamoodustus. Eesti keele sõnade ülesehitus ja moodustamine Nendest reeglitest on siiski mõningaid erandeid. On olemas tüvesid, mis eraldi sõnana ei esine, vaid esinevad ainult koos tei- se tüve või tuletusliitega. Selline sõna on näiteks ürg- (ürgvana, ürgne) ja haja- (hajameelne, hajali). On isegi selliseid tüvesid, Sõnade hulk keeles on väga suur. Näiteks suuremahulises sõna- mis esinevad ühes ainsas sõnas: ...
Keeled 1) Keele olemus Keele ülesanded: olla vahend info jagamiseks, luua ja hoida suhteid. Milles need väljenduvad: keel kommunikatsioonivahendina - inimestega suhtlemine keel kui suhete hoidja keel kui mõtlemisvahend identiteedi kandja emotsioonide väljendamine DNA kood maagia kultuur ja keel (nt eskimote sõnavaras on palju lumega seonduvaid sõnu, kuid mitte troopiliste taimede kohta; rääkimise kiirus, hääldus; zestikuleerimine) Emotsiooniline laeng sõnal sõimusõnad, tabud Tehiskeeled on inimese loodud keeled, et infot edasi anda, nt matemaatika, keemia, liiklusmärkide süsteem. 2) Keel kui märgisüsteem Mõtte edastamiseks peab tundma koodi ehk keelt(reegleid). Kodeerimiseks kasutatakse keelemärke, mis ühendatakse reeglite abil. Keelemärk on põhiühik, mis koosneb tähendusest (tähistatav) ja sellega seotud si...
KLK Kahe või rohkema sõna kokkukirjutamiseks peab olema mingi põhjus. Eesti keeles arvestatakse sõnada klk järgmisi põhimõtteid: a) tähenduspõhimõte-kokkukirjutised tähistavad erinevat mõistet võrreldes samakoosseisuliste lahkukirjutistega: peatükk-pea tükk, lapsepõlv-lapse põlv, väikemees- väike mees. b) vormipõhimõte-nimetavakujuline/lühenenud tüvega sõna kirjutatakse järgneva sõnaga kokku: raudkapp, lumivalge, kaugrong, inimtühi c) kontekstipõhimõte-teksti selguse nimel tuleb vahel kokku kirjutada ka harilikult lahku kirjutatavaid sõnu: erakonna liige- iga erakonnaliige d) sageduspõhimõte-sagedasi sõnaühendeid kirjutatakse rohkem kokku kui harva esinevaid:kooliminek, tööleminek-jõkke, kuuri, eksamile, näitusele minek e) traditsioonipõhimõte- õigekirjakorra püsimise nimel hoitakse kinni kord juba kokkulepitust, nt arvsõnade, tänavanimede, ne- ja line-omadussõnada kirjutamine f) pikkuspõhimõte- kui teiste põhimõtete alusel kokkukirju...
Eesti keele nõrk oskus noorte seas Referaat Timo Aas KIRJANDUSE LUGEMINE NOORTE SEAS ,,Kohati antakse koolides endiselt kohustusliku kirjandusena Moliere'i, Oscar Wilde'i või ,,Gilgamesi" lugeda. Originaali asemel loetakse läbi kas lühikoomiks või laaditakse Internetist alla lühikokkuvõte. Kui klassika on lugemata, ei teki kultuuri-, ajaloo- ega geograafiatunnetust, mis veel olulisem, ei teki sõnavara" (Arrak, 2012). ,,Raamatute lugemine on samuti oluline, ent seda õiget ja head kirjandust on muu kireva seast võhikul raske üle leida. Laste keele mitmekülgsust aitab arendada vanem ja keerukama keelega raamat, mida ette lugedes võiks laps kogu aeg küsimusi esitada" (Ots, 2012). Viimaste aastate kirjanditeemad on loodud põhimõttel, et selle kohta oskab tänapäeva noor ikka paar seostatud lauset moodustada. Kuid teemad peaksid lähtuma mingil määral ka ilukirjandusest, väidab Arrak (Arrak, 2...
1 Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: o Sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) o Ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) o Indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) Kommunikatsioon: Saatja saadab sõnumi vastuvõtjale kanali kaudu (helilained). Kõne inimese vaheline keeleline suhtlus (sõnaline, verbaalne) Mitteverbaalne suhtlus zestid ja miimika. Sisu ei ole tavaliselt sõnumi välise vormiga otses suhtes. (loomulikus keeles) Verbaalses suhtluses koodiks on keel. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja interaktiivne. (dialoog) Intentsionaalsus kõneleja kavatsus saada infot, rääkida endast, mõjutada kuulajat, luua sotsiaalseid suhteid jms. Inimesed on agendid, kes otsustavad ise, millal, millest ja miks rää...
Kuidas eesti keelt kaitsta? Eestis elab umbes 1,3 millionit inimest, neist praeguseks vaid 69% eestlasi. Seda on võrdlemisi vähe võrreldes maailmamastaabiga. On palju spekuleeritud, et eesti keel ei jää püsima ning on hääbumisohus. Vaatamata sellele, et rahvaarv on väike, oleme siiski jätnud oma ilusa keelestruktuuri ja kõlaga jälje teiste maailma rahvaste kultuuriellu ja ajalukku. Mida saaksid eestlased veel teha oma keele säilimiseks ja arenguks? Eestlased on kõige pessimistlikumad vene keelest üle toodud sõnade suhtes ning levinud arusaamaks on kujunenud, et vene keel ja vene kultuur ohustab paljuski eesti keelt. Tagaplaanile jäetakse hoopiski inglise keel, mis mõjutab praegu hoopis jõulisemalt eesti keelt ja keeleuuendamist. Eesti kodanikud kasutavad palju sõnu, mis on üle toodud teistest keelest: inglise, saksa, vene ja soome keelest. Nii tekib släng, mille juurdumisel on sellest ü...
Nimisõna + nimisõna 1. Lühenenud sõna + nimisõna K uurimistöö, elamispind, võõrkeel, kõrgkool, hõõglamp, heegelnõel 2. Nimisõna ainsuse nimetavas+nimisõna K soolvesi, sügismantel, kuldmünt, võrkpall 3. Nimisõna ainsuse omastavas+nimisõna 3.1. Kokku, kui 3.1.1. täiendsõna väljendab liiki, laadi (vastab küsimusele mis liiki?missugune?). taskukell, seinakell ............................ jõulupühad, keeleteadus, märtsikuu, koolidirektor 3.1.2. tekib piltlik väljend. konnasilm, mehejutt, merekaru, lapsepõlv 3.1.3. täiendsõna on mitmusliku sisuga. tikutoos, raamatukapp, marjakorjamine, rebasenahad 3.2. Lahku, kui 3.2.1. täiendsõna väljendab kuuluvust (vastab küsimusele kelle?mille?). õpiku autor, õpilase kirjand, kauba headus, looduse ilu, ukse kääksumine, mehe jutt (ühe teatud mehe jutt), konna (kelle?) silm, kooli direktor (ühe kindla kooli) 3.2.2. täiendsõna juurde kuulub täiend. tähtsa linna elan...
Urmot Rosenberg IT KURITEGEVUS 368 IT KURITEGEVUS IT kuriteod 1. Arvuti või arvutisüsteemi ebaseaduslik kasutamine - isiku virtuaalkontot kasutatakse ilma tema nõusolekuta (näiteks on ilma isiku nõusolekuta kasutatud Facebook vms kontot, e-posti kontole sisse logitud jne); 2. Arvuti kelmused 3. Arvutiviiruse sh spämmi teadlik levitamine; 4. Arvuti või arvutisüsteemi töö blokeerimine - erinevad ründed arvutile või arvutisüsteemile, mille tulemusel arvuti või arvutisüsteemi töö blokeeritakse nt ülekoormuse tõttu (nt DDos ründed), aga ka nt ründed kodulehtedele, foorumitele jne; 5. Identiteedi vargused - isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine ehk nn libakontode tegemine. Identiteedi vargusena on käsitletavad sellised tegevused nagu teise isiku nimel ilma isiku nõusolekuta (virtuaal)konto loomine, teise isiku nime...
Mitu keelt maailmas on? "Paabeli torn" Selle küsimusele ei ole võimalik anda täpset vastust. Põhiprobleemideks on keele ja murde eristamine, avastamata ja väheuuritud keeled. (umbes 7105 keelt Ethnologue'I keelteandmebaasi järgi. Mõned keeled on hääbunud ja väljasurnud (näiteks etruski, kopti ja takelma keeled). Suured keeled, väiksed keeled Eesti keelt peetakse väikseks keeleks Inglise keelt kasutab suhtlusvahendina (ka teise keelena ...
Poolitamine Tööleht 1 Poolitamine Kindlasti on sul juhtunud, et harjutust, juttu või etteütlust kirjutades märkad, et alati ei mahu sõnad ritta ära. Rea lõpus on veidi ruumi, et sõna alustada, kuid tervikuna see sinna ei mahu. Sel juhul on otstarbekas sõna poolitada. Sõnade poolitamisel on reeglid. Loe reegleid ja märgi püstkriipsudega võimalikud poolituskohad. Järgmisele reale viiakse sõnaosa, mis algab ühe kaashäälikut märkiva tähega. t ä n a l a p s i k s u u r e d s e g a m i n i k a l l i s l o o d u s t u l i n e k i n d l u s v a i k u s v a g u n i d p r a n t s t i l e i g e Liitsõnu poolitatakse sõnade liitumiskohast. j o o n l a u d e l u m a j a k a u g u s h ü p e a l g k l a s s i õ p i l a n e n e l j a s a j a s h a p u k a p s a s...
KOKKU- ja LAHKUKIRJUTAMISE REEGLITE KORDAMINE 1. Guugelda ,,eesti keele käsiraamat", ava esimene link aadressilt http://www.eki.ee/books/ekk09/. 2. Loe läbi kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted. 3. ,,Kola" reegleid pidi ja trüki iga reegli juurde vähemalt 5 näidet. 4. Pööra tähelepanu sellele, mida võib nii kokku kui ka lahku kirjutada, ja eranditele. 5. Vajadusel muuda tabelit / trükitud sõnastust enda jaoks arusaadavamaks / paremini meelde jäetavaks. 6. Jätka tabelit tegusõnade ning muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamise kohta. KOKKU LAHKU NÄITED ainsuse nimetavas vesiveski, nahkmööbel, verivorst, käändes või lühitüveline inimv...
Lüürika-sõnakunsti üks põhiliike,eepika ja dramaatika kõrval Eepika-kui põhiliigi zanrid keskenduvad välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele Dramaatika-zanre liseloomustab tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne ja dialoog Luule-e.poeesia mõiste tähistab kõiki värss kõnes teoseid võibolla eepiline ja dramaatiline Stiil-autori,ajastu,kunstivoolu ühise loome ja maailmanägemise viis,mis väljendab teose igal tasandil Epiteet-kirjeldav või kaunistav lisandsõna e.poeetilinetäiend Võrdlus-kõrvutamine ühise tunnuse alusel Meta ühendab erinevaid nähtusi sarnasuse alusel Isikustamine-e.personifitseerimine millelegi mitte inimlikule isikuomaduste omistamine Sümbol-võrdkuju,pilt või märk,mis esindab mõnd nähtust või mõistet eriti abstraktselt Allegooria-e. Mõistukõne tekst tervikuna vihjab millelegi millest otse juttu e tehta Iroonia-pilkavteesklus,öeldakseüht aga vihjatakse vastupidisele Gradatsioon-e.astendus tähenduslik tõus või langus luul...
Minu õpimapp sisaldab: 1. Kõiki loengu materjale (mis on loetud ja märgistatud) 2. Eneseanalüüs „ Mina lugejana“ 3. Videoanalüüs : õpetaja roll kõnelejana, meetodid, vahendid, aktiivõppe meetodid, lõimimine. 4. Kirjutamis-ja lugemisoskuse perioodid Frithi ja Ehri mudeli järgi. Lugemistegevuste kirjeldused. 5. Lugemispesa pilt ja kirjeldus. 6. Kolme erialase raamatute kokkuvõte. 7. Kõike Lugemispesa teematiliste saatede lühikonspekt. 8. Eneseanalüüs ja märkmeid külalisseminaride kohta. 9. Enda loodud mängu analüüs ja mängu reeglid. Lisaks: Näpumängude kasutamine koolieelseseas Väikelapse kõne areng ja selle toetamine „Peitusmäng“ Tähesõnastik 3-D (SABLOONID) Erinevaid mänge VIDEOANALÜÜS Õpetaja roll kõnelejana: õpetaja suunab lapsi küsimuste abil, kordab järgi las...
Põlva Ühisgümnaasium Sandra Rüütli 11.b klass LUGEMIS- JA KIRJUTAMISRASKUSED PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUMI ALGKLASSIDES Uurimistöö Juhendaja: õp- logopeed E. Palo Põlva 2014 SISUKORD SUMMARY ............................................................................................................................................ 3 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 4 1. LUGEMIS-JA KIRJUTAMISRASKUSED ........................................................................................ 5 1.1. Lugemis-ja kirjutamisraskuste põhjused ...................................................................................... 5 1.2. Düsleksia ehk lugemispuue ........................................
Täissõnameetod Väikelapsed suudavad õppida lugema samamoodi, nagu nad õpivad aru saama kõnelevast keelest. Täissõnameetod õpetab lapsi lugema sõnade mitte tähtede kaupa laps mõistab kergesti üksikute sõnade tähendust, tähtedest kui abstraktsetest mõistetest on tal raskem aru saada. Täissõnameetod sai alguse Ameerikast, Philadelphiast. Kuus reeglit millega peab arvestama: 1. Lugemine olgu nii sulle kui lapsele meeldib tegevus, mitte raske kohustus. 2. Õpeta last lugema vaid siis, kui mõlemad olete rõõmsas meeleolus. 3. Kontrolli last vaid juhul, kui ta sellega ise päri on. 4. Õpeta mudilast ruumis, kus pole tähelepanu kõrvale tõmbavaid asju ja inimesi. 5. Kiida last lugemise lõpuks. 6. Lõpeta lugemine iga kord enne, kui laps tüdib. Esimene poolaasta on soodne aeg alustada lugema õpetamist täissõnameetodil. Laps uurib, mängib ja õpib palju ning tema intellektuaalne areng toimu...
Keeleteadus I Sissejuhatus Keele all mõeldakse eelkõige inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Loomulikud keeled on sümbolilised ja neis on mitmeid allsüsteeme. Loomulik keel: 1) keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. 2) inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamata 3) kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Sõnadel on üldiselt palju tähendusi, st nad on mitmetähenduslikud ehk polüseemsed. Keel: 1) inimese olulisim suhtlemisvahend, mõtete ja tunnete vahendaja, mingi rahva või rahvuse suhtlemisvahend 2) sümbolite ja reeglite kogum informatsiooni edastamis...
Tartu Ülikool Soome-ugri filoloogia osakond EESTI KEELE SÕNAVARA AJALUGU JA SELLE PÕHIPROBLEEMID Seminaritöö Juhendaja Tõnu Seilenthal Tartu 2010 SISSEJUHATUS Antud seminaritöö teemaks on eesti keele sõnavara ajalugu ja selle põhiprobleemid. Töö eesmärgiks on välja selgitada millist päritolu on sõnad meie emakeeles? Koostamisel kasutasin Huno Rätsepa artiklit ,,Eest keele sõnavara põhiprobleeme" tema kogumikus Sõnaloo raamat. Seminaritöö jaguneb kaheks peatükiks, millest esimeses uurin kes on eesti keele sõnavara ajaloo uurijad. Teises peatükis uuritakse, millised on suurimad sõnavara ajaloo uurimise probleemid ning peatükk jaguneb kolmeks alapeatükiks, milles uurin kolme põhiprobleemi lähemalt. 1.EESTI KEELE SÕNAVARA AJALUGU JA SELLE PÕHIPROBLEEMID Kahjuks pole suurt tähelepanu saanud eesti keele päritolu uurimine. Oleme ü...
Lauselühend Lauselühend on lause aluse ja öeldiseta moodustaja, mille peasõna on tegusõna käändeline vorm. (NB! Tuleta meelde tegusõna käändelised vormid.) Kirjavahemärgid 1. Verbita lauselühend (tegusõna „olema“ pöördeline vorm on ära jäänud) eraldatakse komaga. Poiss sisenes ruumi, lilled käes, ja vaatas ringi. (Verbita lauselühendi peasõna on nimetavas käändes.) 2. Määruselised nud- ja tud-lauselühendid eraldatakse komadega. Seisma jäänud, hakkas ta laulma. (Võrdle: Kui ta oli seisma jäänud, hakkas ta laulma.) Puud laotud, oli poistel aega puhata. (Võrdle: Kui puud olid laotud, oli poistel aega puhata.) 3. Eestäiendilisi nud- ja tud-lauselühendeid komaga ei eraldata. Hirmust hullunud loom tormas metsa poole. (Võrdle: Hirmust hullunud, tormas loom metsa poole.) Koertest ehmatatud loom jäi seisma. (Võrdle: Koertest ehmatatud, jäi loom seisma.) 4. Kesksõna- ja mata-lauselühendid järeltäiendina eraldatak...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Saaga. Islandi kunsti lood. RETSENSIOON Pauletta Talmon Klass: 11-2 Tallinn 2016 1 Sissejuhatus Valisin näituse Saaga, sest see on eksponeeritud ühes minu jaoks kõige meeldivamas muuseumis, milleks on Kumu Kunstimuuseum. Käisin 11. märtsil 2016 näitust vaatlemas ning sain meeldiva kogemuse osaliseks. Illustratsioon 1: Lood sõnade taga 2003. Õli lõuendil. Kunstnik Erró Teose teema Teose peateema on naisfiguur ja tema taustal toimuv action. Teos annab edasi põnevusfilmiga sarnanevat ideed, kus tihti on palju intrigeerivaid tegevusi, ilusad naised ja vastamata küsimused. Teos kannab pealkirja ''Lood sõnade taga''. See ütleb mulle, et naisfiguur, kes võib olla suure tõenäosusega Marilyn Monroe, ümber keerleb palju jutte või lugu...
Eesti keele struktuuri arvestus Pülseemia-ühel sõnal mitu teineteisega tihedasti seotud tähendust(mitmetähenduslikkus) Homonüümia-kahel keelemärgil samakõlalised tähistajad, erinev tähendus(samakõlalisus) Sünonüümia-ühel tähistataval mitu erinevat tähistajat, sama tähendus, erinevad vormid(samatähenduslikkus) Antonüümid-vastandid Paronüümid-kirjapilt sarnane, tähendus erinev (pärast-peale jne) Eesti tähestik on eesti keele ülesmärkimiseks kasutatavate tähtede komplekt. See põhineb ladina tähestikul, mis on kohandatud eesti keelele.Eesti tähestikus on 32 tähte: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSsZzTUVWÕÄÖÜXY C, Q, W, X, Y- võõrtähed, kasutatakse ainult võõrnimede, võõrnimetuletiste ja võõrkeelsete sõnade (tsitaatsõnade) kirjutamiseks. F, S, Z, Z-esinevad ainult võõrsõnades ja võõrnimedes. A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü-9 vokaali. F, H, J, K, L, M, N, P, R, S, s, T, V-17 konsonanti. P, T, K- klusiilid. K, P, T, S, s, F, H-heli...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL LAC-5700 OPERATSIOONISÜSTEEMID KODUTÖÖ NR.2 ARUANNE Õppejõud : prof. Vello Kukk Tudeng : Anneli Kaldamäe Martr. nr : 991476 Rühm : LAP E-mail : [email protected] TALLINN 2000 ÜLESANDE TINGIMUSED 1. paigutada lauses olevad snad paisktabelisse (maht T=31 sõna); 1. aadressi leidmisel kasutada järgmist kodeerimist: 2. arvestatakse kahte esimest sümbolit, 3. sümbolid kodeeritakse järgnevalt: a 1, b 2, ..., z 26, tühik 0; suur- ja väiketähed on ekvivalentsed 4. paiskfunktsioon arvutatakse järgmiselt: h = 1.täht * 27 + 2.täht 5. primaaraadress arvutatakse järgmiselt: f = h mod T, kus T- tabeli maht; ...
1. Tüpoloogia keelte või keeleelementide liigitamine lähtuvalt nende struktuurist. Eesmärk on leida keeltes esinevate nähtuste varieerumise piirid ühel nähtusel on eri keeltes eri ilmnemisvormid. Tüpoloogias tegeletakse konkreetse nähtusega (nt isikukategooria maailmakeeltes). Põhiliselt kirjeldatakse üksiknähtusi. Tüpoloogia pole grammatikateooria, vaid on meetod, mistõttu võib ta olla teooria-neutraalne. Ta on tausta ja raamistikuta. Peaks vähem rääkima moodsatest grammatilistest suundadest. Tüpoloogia sai alguse Saksamaalt, 19.saj I poolel. Keeletüpoloogia otsib funktsionaalseid seletusi. 2. Keelte liigitamise põhimõtted: · Genealoogiline ehk päritolu järgi (nt eesti k kuulub soome-ugri k hulka) · Tüpoloogiline (keelte sugulus on tähtsusetu) · Areaalne ehk piirkondlik. Geograafiliselt lähestikku kõneldavad keeled muutuvad sarnasteks. Keelekontaktid (vaja 2keelset inimest). · Sotsioloogiline (nt kõnelejate ar...
SÕNADE KOKKU-JA LAHKUKIRJUTAMINE 1. Nimsõna+nimisõna , Nimisõna ja sellele eelnev nimisõna nimetavas käändes kirjutatakse kokku. : raudtee , laudpõrand 2. Nimisõna+lühenenud tüvi ; Nimisõna ja sellele eelnev lühenenud tüvega sõna kirjutatakse kokku : purskkaev, inimtühi 3. Nimisõna+ainsuse omastav kääne ; Nimisõna ja sellele eelnev nimisõna ainsuse omastav käändes kirjutatakse kokku , kui ; 1) Liitsõna vastab küsimusele mis liiki ? missugune? : lapsepõlv, hundijutt, konnasilm,lõvilõug Kirjutatakse lahku , kui : esimene sõna näitab kuuluvust ja vastab küsimusele kelle? mille? : ema laud, venna riided, meie kodu, sõbra jalgratas 4. Kui omastavas käändes oleva täiendsõna juurde kuulub täiend, siis kirjutatakse kõik sõnad lahku, kui aga põhisõna juurde siis kokku : Selle puu oksad kaharad puuoksad Suure karu nahk kulunud karunahk 5. Nimisõna+mitmuse omastav kääne ; nimisõna ja sellel...
Kokku- ja lahkukirjutamine Nimisõna Omadus-, arv-, asesõna Arvsõnade kokku- ja Tegusõnade kokku- ja Muutumatute sõnade Kaassõna üldreegel + või muutumatu sõna + Kohanimed Käänd- või määrsõna + omadussõna lahkukirjutamine lahkukirjutamine kokku- ja lahkukirjutamine nimisõna nimisõna (üldiselt lahku 1. A. nimetavas 1. Määrsõna kirjutatakse 1. Kaassõna käändes või 1. Omadus-, arv- ja 1. K...
Sotsiloogilise uurimistöö alused Kodutöö nr 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 1. Mis on uurimise eesmärk? Mis on uurimisküsimus?............................................3 2. Mis on valim? Kirjelda valimi moodustamise tehnikaid? Milline valim on esinduslik?.............................................................................................................. 3 3. Mis teeb uurimistulemuse paikapidavaks? Mis teeb uurimuse usaldusväärseks? ............................................................................................................................... 4 4. Mis on kvalitatiivne, mis kvantitatiivne uurimismeetod? Milleks kasutatakse järgnevaid uurimismeetodeid? Küsitlus, personaalne intervjuu, rühma intervjuu, dokumentide analüüs. Mis on nende uurimismeetodite põhilised erinevused?......4 5.Millised on so...
Maailma keeled ja keelkonnad Vladislav Virtonen, Pavel Smirnov 10. kl NVRK 2017 Mis on keel? Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab sümboleid ja teisi märke ja nende kombineerimise reegleid. Mis on keelkond? Keelkond (varem keelepere) on keeleteaduses kõigi tõestatult suguluses olevate keelte hulk. Mitu keelt maailmas on? Selle küsimusele ei ole võimalik anda täpset vastust. Põhiprobleemideks on keele ja murde eristamine, avastamata ja väheuuritud keeled. (umbes 7105 keelt Ethnologue’i keelteandmebaasi järgi.) Mõned keeled on hääbunud (vadja ja turjasaami keel) ja väljasurnud Suured keeled, ● Eesti keelt peetakse väikseks keeleks väiksed keeled ● Inglise keelt kasutab suhtlusvahendina (ka teise keelena arvestatuna) üle 50% maailmas ...
1. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt - on grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega – nende moodustamisega ja nendest arusaamisega. Kahesuunalised protsessid: sünteesi- ja analüüsiprotsessid. Vormimoodustus ehk morfoloogiline süntees - vormimoodustuse tulemuseks on korrektne sõnavorm ehk leksikaalset ja grammatilist tähendust kandev fonoloogiline järjend. Morfoloogiline analüüs - . . . vastupidises suunas toimuv protsess: mingi fonoloogilise järjendi leksikaalse ja grammatilise tähenduse tuvastamine ehk kindlaks tegemine. Seega tegeleb morfoloogiline analüüs sõnavormidest arusaamisega. Morfoloogiline analüüs on keerukam kui süntees, sest analüüsil mängib kaasa ka kontekst, nt homonüümsete sõnavormide tuled ja tuled tuvastamisel kord verbivormina - «Sina tuled linna» -, kord substantiivivormina (nimisõnavormina) - «Linna tuled paistavad kaugele». Morfeem on keelesüsteemi väikseim tähenduslik osa. Morfeemi tähendus võib...
Keel ja kõne Kordamisküsimused seminariks 1) Mis vahe on keelel ja kõnel? Tooge näiteid. Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. Kõne on selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena 2) Mille poolest on kõne kuulamine a) lihtsam b) keerulisem kui teksti lugemine? Suuline kõne on kirjalikuga võrreldes lühem, sõnavaralt erinev ning grammatiliselt vähem korrektne. Jutule lisanduvad zestid ja miimika. Seega suhtlusest saadav tagasiside võib oluliselt muuta sõnade tähendust. Kirjalik kõne on teistsuguse lause ülesehitusega, erisuguse sõnavaraga, peab olema hoopis üksikasjalikum ja täpsem, sest muidu on oht sellest mitte aru saada. Oma mõtete napp, selge ja arusaadav väljendamine ei ole üldse kerge. 3) Mis seob omavahel kõnelemist ja kirjutamist? Millised on nendevahelised erinevused? Kõnelemine ja kirjutamine on sarnased selles mõttes, et mõlemas protsessis kasutatakse sam...
1.Rahvusliku ärkamisaja eeldused? Kaotati teoorjus, hakati välja andma esimest ajalehte 2.1894.a ,,Uus talurahva seadus"-sisu? Sisaldas talupoegade õigusi 3.Mis muutus Aleksander 2.valitsemisajal? Tsensuur muutus vabamaks,võis välja anda eestikeelseid ajalehti, kaotati lõplikult teoorjus,suurenes liikumisvabadus 4.Ärkamisaja ettevõtmised? Likvideeriti mõisakohtud, kasvas rahvakoolide arv, 1.üldlaulupidu 5.Millal?Kus?Kelle eestvedamisel? 1.üldlaulupidu 1869.a, Tartus, Jannseni vedamisel 6.Nimeta ärkamisaja aegseid kunstnikke? Faehlmann,Kreutzwald, Veske,Kuhlbars,Reinvalds,Pärn 7.Iseloomusta romantismi? Esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine 8.F.R.Faehlmann(kes oli? mis tegi?) Üks esimesi eestlasi,kes Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetas.Osav ravitseja. Oli teose ,,Kalevipoeg" lugude koguja. 9.F.R.Kreutzwald (kes oli? Mis tegi? Arsti elukutsega,saavutas rahvusvahelise tunnustuse kirjanikuna. Kirjanduses oli teravmeelne, äge. 1...
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium Johanna-Marleen Veski 11. klass INGLISKEELSETE SÕNADE JA VÄLJENDITE KASUTAMINE EESTI KEELES Uurimistöö Juhendaja: Margit Menson Palamuse 2017 Sisukord Sisukord.............................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 KOKKUVÕTE................................................................................................... 16 SUMMARY...................................................................................................... 17 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................. 18 LISAD.........................................................................
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused (6 EAP (1. pool, 3 EAP)) FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse (3 EAP) KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2010 / 2011 1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. Ilukirjanduslik tekst erineb teistest selle poolest, et see on kujundliku mõtlesmise ning keelekasutuse tulemus ja kuulub kunsti sfääri. 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? Kommunikmatsioonisituat...
TEADUSINFO OTSING INTERNETIS Kärt Miil ja Vilve Seiler http://moodle.ut.ee/opiobjektid/mkursus/infootsing/ Ettevalmistus infootsinguks Enne otsingu alustamist eraldage oma teemast olulised mõisted ning koostage iga mõiste kohta nimekiri sõnadest ja väljenditest. Päringu sõnastamisel tuleb arvestada: · sõnade erinevat kirjaviisi (organisation organization), · kasutatavaid lühendeid (european union eu), · sõnade ainsuse ja mitmuse vorme. Päringu koostamine Päringu sõnastamisel on oluline otsingusõnade oskuslik kombineerimine, et piiritleda teema võimalikult selgelt ja täpselt. Selleks saab kasutada järgmisi tehnikaid: Boole'i loogikaoperaatorid Ühendades otsisõnu Boole'i loogikaoperaatoritega AND, OR või NOT saab otsingut piirata või laiendada. AND piirab otsingut OR laiendab ...
Keel ja kõne 1) Mis vahe on keelel ja kõnel? Tooge näiteid. Keel on inimestele omane häälikuil põhinev märgisüsteem. Keele suulist kasutamist nimetatakse kõneks. · Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. Eristatakse keele kahte vormi: · keel kui süsteem, eripärane kood · kõne kui selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena · suuline-kirjalik kõne 2) Mille poolest on kõne kuulamine a) lihtsam b) keerulisem kui teksti lugemine? Suuline kõne on kirjalikuga võrreldes lühem, sõnavaralt erinev ning grammatiliselt vähem korrektsem. Jutule lisanduvad zestid ja miimika. Seega suhtlusest saadab tagasiside võib oluliselt muuta sõnade tähendust. Kirjalik kõne on teistsuguse lauseülesehitusega, erisuguse sõnavaraga, peab olema hoopis üksikasjalikum ja täpsem, sest muidu on oht sellest mitte aru saada. Oma mõtete napp, selge ja arusaadav väljendamine ei ole üldse kerge....
Hispaania keel Audentese Spordigümnaasium Ranet Kaljola 10.D Hispaania keel ● Indoeuroopa keelkond, romaani keele rühm ● Hispaania keel on suguluses itaalia, iberoromaani, indoeuroopa ja romaani keeltega. ● Kõnelejate arv on umbes 417 miljonit. Keele levikala ● Hispaania keele levikala ulatub Lõuna- ja Põhja Ameerikasse, Aafrikasse ja Euroopasse ● Hispaania keelt kõnelevaid riike on 21 Hispaania keele ajalugu ● Hispaania keel kujunes Pürenee poolsaarel välja Rooma mõjuvõimu ajal ● Hispaania keele Kastiilia murre levis laialdaselt ning sai 15. Sajandil kogu Hispaania riigikeeleks Keele struktuur ja eripära ● Eessõnad kuuluvad abistavate muutumatute sõnade hulka ● Hispaania keeles jaotatakse ebareeglipärased tegusõnad kolme gruppi: AR-, ER- ja IR- lõpulised ● Kui eesti keeles on mitmuse tunnuseks enamasti –d, siis hispaan...
Sõda kui pankrot Kui minnakse sõtta, loodavad kõik osapooled sõja võta. Kuida kas sõja võitmine on üldse võimalik, sest kõik osapooled tingimata kannatavad sõjas. Sõjas osalejad peavad tegema üüratuid rahalisi kulutusi , et sõjas peale jääda, aga see tähendab maksude tõstmist rahvale. Selle tõttu võib majandus seiskuda või majanduskriisi langeda, mis langetab rahva moraali. Mida kauem sõda kestab, seda vähem usuvad inimesed oma valitsusse ja sõja eesmärki. Pealegi peavad minema sajad tuhanded noored mehed sõtta. Paljud neist surevad või kaotavad jäseme ja kui nad isegi elusa ja tervena tagasi tulevad, on nende mõistus igaveseks muutunud. Samal ajal, kui mehed rindel on, peavad naised riigi majandust ja peret ülal pidama tööl käies. Naistel on raske sõja ajal pere eest hoolt kanda, samal ajal muret- sedes oma mehe pärast, kas ta on elus või surnud, haavatud või mitte. Kui sõda o...
Maailma keelte iseseisev töö Arapaho keel Põhja-Ameerika üheks suurimaks keeleliseks liiduks on algonkini(Algonquian, Algonkian) keelkond. See hõlmab peaaegu et tervet Ida- ka Kesk-Kanadat, The Great Lakes regiooni, mis võtab enda alla nii Ameerika Ühendriike kui ka Kanadat, ning USA Atlandi ranniku põhja-osa. Algonkini keelkonna kõnelejaid on maailmas üle 190 tuhande, kusjuures Ameerika Ühendriikides see arv langeb, Kanadas aga järjekindlalt tõuseb. Algonkini keelkonda kuulub 43 keelt ning keelkond jaguneb omakorda 10 haruks, millest üks on arapaho keele haru, mille hulka kuulub selline keel nagu arapaho. (Wikipedia. Algonquian languages 2016). On olemas kaks arapaho n-ö gruppi Põhja-Arapaho (Wyoming) ning Lõuna-Arapaho (Oklahoma). Põhiline arapaho indiaanlaste reservatsioon on Wind-Riveri kaitseala Wyomingi osariigis. Keele kõnelejaid on 250 ja 1000 in...
Nõo Reaalgümnaasium Keili Helekivi 10.c klass Uurimistöö Soome keel Nõo 2015 Soome keel on Euroopa Liidu ametlik keel ja seda kõneleb umbes 5 miljonit inimest. Põhiliselt räägitakse keelt Soomes, kus see on üks kahest ametlikust keelest. Teiseks riigikeeleks on Soome Vabariigis rootsi keel, mida räägib vaid 6% rahvastikust. Soome keel on ametlikuks vähemuseks Rootsis aga väiksemad vähemused on ka Norras, Venemaal ja Eestis. Immigrantidest koosnevaid vähemusi leidub Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Argentiinas ja Brasiilias. (Soome keel, 2014) Rootsikeelse rahvastiku arv on aastate jooksul vähenenud, iseseisvumise hetkel moodustasid rootslased rahvastikust 11%. (Zetterberg, 1991, lk 163). Soome keelt kõneleb soome elanikest 90,9%. Tegu on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluva ja seega eesti keele ühe lähima sugulaskeelega. Läänemeresoome keeled kuuluvad ühtlasi uurali keelte hulka ja...
Kokkukirjutamine: 1) sõna muudab tähendust nt. härjasilm 2) kokkukirjutamine muudab sõnaliiki nt. ärajooksmine 3) vastandsõnad, mis nõuavad sidekriipsu nt. must-valge, tahes-tahtmata 4) grammatiline põhjus nt. tammetõru 5) nimetav ja alaltütlev nt. aasta-aastalt Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine 1) sõnade järjekorda pole võimalik muuta, siis on koos nt. abielluma 2) järjekorda saab muuta siis lahku nt. maha kirjutama Määr- ja kaassõnade kirjutamine ALATI LAHKU nt. metsa poole, minu suunas, neljanda kaudu, üle jooksnud, alla vaadanud,laua all, jooksin üles NB! Metsapoole omadussõna, ülejooksnud omadussõna Nimisõna kokkukirjutamine omadus-, arv- ja asesõnaga Reegel: arv-, omadus- ja asesõna kirjutatakse alati nimisõnast lahku nt. kole karu, kolm karu, see karu NB! Vanaisa, noormess, pikkpoiss, suurlinn Omadussõna + omadussõna Reegel: omadussõnad kirjutatakse omavahel kokku (vastandsõnade puhul sidekriips) ...
PARONÜÜMID E SARNASSÕNAD Seleta sõnade tähendus, tee näitelause ja ole kindel, et kasutad neid õigesti. Abonent- isik, kes abonementi kasutab Abonement- ettetellimus, ettetasumisega saadud õigus midagi teatud ajavahemikul kasutada v. külastada arv kvantiteeti näitav matemaatiline põhimõiste arvukus - hulk arveldama- maksekohustusi õiendama arvlema- ehk arveldama arvestama- arvesse võtma; sooritatud arvustama- kritiseerima arvutama- liitma, lahutama, korrutama, jagama asuma- asetsema, paiknema asustama- kuhugi elama asuma, asutama- midagi rajama, looma avaldama-teatavaks tegema avalikustama- avalikuks tegema edastama- midagi edasi andma edestama- kellestki või millesti ette jõudma edendama- edasi arendama etendama- ette kandma eestindama- tõlkima eestistama- eestipäraseks muutma efektsus muljet või mõju avaldama efektiivsus- mõjuv, tõhus, vajalikke tulemusi andev ehe- puhas, rikkumatu ehtne- võltsimata enamik- suurem osa en...
Kokku- ja lahkukirjutamine Kokkukirjutisi on kahesuguseid - liitsõnad ja muud kokkukirjutised. Nimisõna + nimisõna Ainsuse nimetavas käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku. (muuhulgas kõik s-liitumisega sõnad). nt. Vesiveski, nahkmööbel, sarvloom, külglibisemine, verivorst, naisarst. Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõste liiki või laadi, moodustades temaga kindlakskujulise mõiste ning vastab küsimusele missugune? (mis liiki?, mis laadi?, mis?). nt. Jahikoer, bussipilet, koolikohustus, särjekala, karjakasvatus, marjakorv. Sellesama reegli järgi kirjutatakse kokku ka: a) Sihitisliku täiendiga omaette tähendusega ühendid (täiendosa märgib objekti, millele põhiosaga väljendatud tegevus on suunatud). nt. Vennaaarmastus ( armastatakse ...
Trilok Gurtu Elulugu *Trilok Gurto sündis 30 oktoobril 1951 Väga musikaalsesse perekonda Mumbais( India). *Tema vanaisa oli märkimisväärne Sitar mängija ja tema ema oli Klassikaline laulja. Ta hakkas mängima praktiliselt lapsekingades. Olles vaid kuue aastane. Tema ema julgustas teda esimesena õppima Tablat. Karjäär Trummidega alustas ta 1970 aastal *Üks Gurtu varasemaid salvestisi oli umbes 1977 aastal. Apo-Calypso saksamaal. Ta ema ka laulis seal ja hiljem andis ta välja oma esimese sooloplaadi Usfret. Trilok liitus Oregoniga pärast trummari Collin Walcott surma. Ta mängis kolmes arvestuses toodetud käesoleva bändi lugusid: Ecotopia (1987), Parallel (1989), ja alati, kunagi ja iagavesti (1991) 1990ndate alguses jätkas Gurtu edasi sooloartistina ja ansambli juhina. Edu ja saavutused Trilok on maailmatasemel, virtoosne löökpillimängija.Kõik kuulajad olid lummatud tema rü...
Muusikaajalugu Keskaeg: 4.-16. sajand Missa traditsioonilise kristliku kiriku kaks põhilist jumalateenistuse liiki on tunnipalvus ja missa. Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega. Missa jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Missal lauldavad laulud jagunevad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt pühadele, ning laulud mis kõlavad kõikidel teenistustel. Gregooriuse laul Levis 8.-9. sajandil, mil kujunes Frangi suurriik. Sel ajal tekkis ka vajadus ühtlustada liturgiline laul tohutu suurel territooriumil. Need tuli kirja panna. Muusika pandi kirja neumade, ehk märgetega, mis kirjutati sõnade kohale. Noodijooni sel ajal ei tuntud ja nii ei tähistatud erineva kõrgusega üksikhelisid, vaid 1-4 helist koosnevaid meloodiaelemente. X sajandil võeti ka kasutusele noodijoo...
Oskussõnavara arendavad terminikomisjonid ja nende ühtlane võrk, terminisõnastikud, terminoloogide koolitus ja väljaõpe, terminiloomet toetav IT-keskkond, Eesti Terminoloogia Ühing, ERÜ, EKI terminoloogiatöö. Mis on terminoloogia? - Ontoloogiline kitsas tähendus oskussõnavara - Ontoloogiline lai tähendus oskuskeel - Gnoseoloogiline kitsas tähendus oskussõnaõpetus - Gnoseoloogiline lai tähendus oskuskeeleõpetus Mis ja milline on termin? · Mõiste tähistus, mida võib väljendada sõna, sõnaühendi, fraasiga · Element eriala märgisituatsioonis, kus suhtluses osalevad kas inimesed (spetsialistid), esemed (temaatiline alus) või terminid ja mõisted (mõtlemise põhiüksused). · Oskuskeelend, mis on väljendatud sõna, sõnaühendi või liitsõnakomponendina. Oskuskeelend on mingi eriala nõudel tekkinud oskuskeele loomulikkeelne nomineeriv üksus (sh sõnamoodustusmorfeemid, morfeemijärjendid, püsiväljendid) · Termin on üh...
Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist: Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse). Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused. Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning teadmised rahvuskultuurist, suhtlemisest ja inimeste käitumisest (käitumisaktide analüüs ja hinnangute andmine). Kujundada oskused õppimiseks emakeelsete tekstide abil, s.t. oskused tekste analüüsida, tekstides or...
Miks ja kas on oluline õppida eesti keelt? Keel on kokkuleppeline märgisüsteem. Keel on inimese sümboliseerimisvõime suurim saavutus. See on esimene tsivilisatsiooni eeldus. Eesti keel on eestlaste suhtlusvahend, mõjutamisvahend, info edastaja ning ka kuuluvuse väljendaja. Meie keel tekkis umbes 2000 aastat tagasi. Praeguseks räägib eesti keelt 1,1 miljonit inimest. See on suur arv väikese riigi kohta, kuid väike arv arenenud keele kohta. Arenenud keelte tunnusteks on ülikoolihariduse olemasolu või lihtsalt riigikeeleks olemine. Samuti ei maksa unustada, et ka arenenud keel, võib väga lihtsalt välja surra. Keel püsib siis, kui jätkub inimesi, kes teda oma igapäevases suhtlemises kasutavad. Seega kõige suuremaks õnnetuseks, mis keelega juhtuda võib, ongi selle välja suremine. Selleks, et seda ei juhtuks, on väga oluline õppida eesti keelt ja rääkida ning kirjutada õiges eesti keeles. Mitte kellelgi p...
Minu kirjandi meelespea Kirjandi teema valin selle järgi, mida kõige rohkem tean ning mille kohta oskan näiteid tuua. Kui teemade vahel on raske valida, siis koostan pingerea et missugune teema sobib kõige paremini. Enne eksamit peab kindlasti jälgima uudiseid ning uurima teemade kohta, milles olen nõrk ning mida võib kirjandis vaja minna. Kindlasti ei tohi liialdada sõnaga „probleem“. Kirjutamise ajal võiks olla kaasas vett ja/või sokolaadi, see paneb mõtte paremini jooksma. Tsitaatväljend oma lause sees eraldatakse jutumärkidega, autori väljendit ei pakuta omana; eriti kui tegemist on katkendiga väga tuntud tsitaadist. Proosatsitaatide kasutamisel peavad olema raudselt selged otsese kõne kirjavahemärgid ehk jutumärgid! Mustandile kirjutan süvenenult kõik mõtted mis pähe tulevad, ja kui mõtted otsas hakkan vaatama mida saaks juurde lisada. Kui arvan, et mustandi tekst enamvähem valmis ja sõnade ar...
EESTI KEELE KUJUNEMINE Kujunemise algus · 2000-2500 aastat tagasi läänemeresoome algkeelest · Arvatakse, et algkeel oli sarnane soome keelega · Eesti keele arengus saab eristada kolme perioodi: 1) vanaeesti keel- kuni aastani 1200 2) murrangueesti keel- 1200 kuni 1700 3) uuseesti keel- 1700 kuni tänapäev Vanaeesti keel · Ei ole säilinud kirjalikke allikaid · Üks varasemaid erinevusi ja muutusi, mis eristab eesti keelt kõigist teistest läänemeresoome keeltest on õ-häälik · Tekkisid murretevahelised erinevused · Eesti- ja Liivimaal kujunes välja kolm murderühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti · Põhjaeesti ja lõunaeesti häälikujärjendid olid erinevalt arenenud Ülesanne: Tõlgi lõunaeesti keelest põhjaeesti keelde. 1) parts 4) upin 2) kuremari 5) pang 3) väits 6) kaiv Murrangueesti keel · Algas 13. saj. kui sakslased ja t...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
