Tänapäeva eesti keele sõnavara NEOLOGISMID, HISTORISMID JA ARHAISMID. Neologism (n.) Ehk uudiskeelend on suhteliselt hiljuti käibele tulnud või alles soovitatav keelend. Ühesõnalise kohta ütleme uudissõna. neologism võib tähistada uut mõistet (faksima, euroskeptik, kobarkino, mälupulk, perearst) Uudistähendus oli sõna ja tuli uus tähendus (rohelised, miksima) Historism on möödunud aega kuuluvat mõistet märkiv sõna, kusjuures nüüdiskeeles ei ole teist, uuemat sõna selle mõiste tähistamiseks. (oldermann, perestrojka). Anakronism valesti kasutatud sõnu.(rajoon-maakond). Arhaism on tänapäeval teise samatähenduslikuga asendunud sõna (väljend või vorm), mis aitab nüüdiskeelses luua ajaloolist koloriiti. (kuumatõbi-palavik, läigitaja-arst). Vanamoelised sõnad raske defineerida, (trotuaar-kõnnitee, papiljott lokirull). Tänapäeva eesti keele sõnavara MURD...
REFERAAT Bibian Luik HEIKI VILEP KELA I/AÜ Tartu 2008 Biograafia Sündinud 27.03.1960 Tartus. On (vaba)kutseline (laste)kirjanik, õppinud Tartu X Keskkool, EPA (elektrifitseerimine), TRÜ (matemaatika), TPedI (matemaatika)Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 2003. Kuuluvus: Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit, Erakond Eestimaa Rohelised, Sõltumatu Ametiühing Kirjanike Kodu, Eesti Lastevanemate Liit, Tartu Pillimeeste Klubi. Loominguline biograafia Raamatud 2001 Luulekogu ,,Alateadvuse alla" 2002 Lasteuulekogu ,,Tere" 2003 Jutustus ,,Kapiukse kollid" 2003 Lasteuulekogu ,,Minu laul" 2003 Jutukogu ,,Lendav õunapuu" 2004 Jutustus ,,Vaikuse hääled" 2004 Jutustus...
Mitmuse osastav 1) -id a) 3-silbilised sõnad (silpe arvestatakse omastavas käändes) nt. õpik, füüsik, kollane, keemik, tumekollane, nelik b) 2-silbilised sõnad, III välde nt. aasta, aare, peegel, soo, muie, vilgas, soodus, kobras 2) -sid a) I välde, astmevahelduseta, e- või u-lõpulised sõnad nt. kõne, karu, Ene, emu, jume, ime, karu b) II välde, astmevahelduseta nt. Tiina, Riina, Teele, sigma c) 1-silbilised sõnad, mille lõpus on täishäälikuühend e diftong nt. mai, kai, hai 3) V a) ik liitega sõnad, AV nt. matslik, piklik, õnnelik, vooruslik, matslik b) 2-silbilised, ne- või s-lõpulised sõnad nt. ümmargune, joonistus, kallistus, kirjutis, proosaline, kirjutis c) AV, kujuvaheldus nt. saar, kaar, seen, keel, meel 4) -id / -sid a) 1-silbilised, pikk vokaal lõpus nt. maa, kuu, puu, öö, essee, suu 5) V / -sid a) AV, kujuvaheldust pole nt. tuuleiil,...
Struktuuriõpetuse mõisted · Keelemärk on sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. · Märgisüsteem on märkide ja reeglite hulk, mille abil saab lihtsamatest kirjamärkidest moodustada keerukamaid. · Polüseemia on nähtus, mille puhul sõnadel on mitu teineteisega tihedasti seotud tähendust. · Homonüümia on nähtus, mille puhul kahel keelemärgil on samakõlalised tähistajad. · Sünonüümia on nähtus, mille puhul ühel tähistataval on mitu erinevat tähistajat. · Konsonandid on sulg- ja ahtushäälikud. · Foneetika on teadus, mis uurib häälikute füüsikalisi omadusi. · Fonoloogia on teadus, mis uurib häälikuid kui keeleüksusi. · Foneem on hääliku kujund. · Silp on väikseim kõnes esinev hääldusüksus. · Silbi tuum on täishäälik või täishäälikuühend. · Lühike on silp, millel puudub lõpp ja tuumas on üks täishäälik. · Pikk on silp, millel on olemas silbi lõpp või mille tuumas on kaks täishäälikut. · Kõne...
Tüvevaheldused eesti keeles I Sõna tüvevariandid Atüvi Btüvi sõnastikuvorm 1 A-tüvi Käändsõnal ainsuse omastav Pöördsõnal kindla kõneviisi oleviku ainsuse I pööre 2 B-tüvi Käändsõnal ainsuse omastav Pöördsõnal dategevusnimi 3 Sõnastikuvorm Käändsõnal ainsuse nimetav Pöördsõnal mategevusnimi 4 Tüvevaheldused eesti keeles II Astmevaheldus Vokaalivaheldus Kujuvaheldus 5 Astmevaheldus Laadivaheldus Vältevaheldus 6 Laadivaheldus Käändsõnad jala: jalga hamba: hammast süsi: söe: sütt Pöördsõnad anda: annan õmmelda: õmblen 7 Vältevaheldus Käändsõnad laulu: l'aulu mõ'tte: mõtet Pöördsõnad sei'sta: seisan leinata: l'einan 8 Välte ebavahe...
I KÄÄNDKOND · Pearõhust lugedes 1-silbilise tüvega noomenid · Tüvi lõpeb pika vokaali või diftongiga · Enamikus substantiivid, lühendid, tähtede ja nootide nimed jm · Näiteks: jää, luu, tee, vöö, hai, krae, täi, või, argoo, halvaa, kanuu, revüü, epopöa, kakao, hea, hää, pai, prii, prostoi, truu, muu. · Võõrsõnadest: aaloe, kardavoi, meierei, salvei. PÕHITÜÜP PUU · Puu, puud, puusse, puude, puid e puusid, puudesse e puisse · Omasõnad: -aa, -oo, -uu, -öö. · Võõrsõnad: -ee · Näiteks: kuu, luu, maa, muu, soo, suu, truu, töö, vöö, öö, hää, pää, hea, pea ·Võõrsõnadest: abee, apogee, bidee, defilee, dekoltee, epee, fuajee, konferansjee, kupee, livree, mosee, relee, turnee, varietee. VORMISTIKUST: · Ains part: -d (kuud, sood, truud, turneed) · Ains illat: -sse (karreesse, luusse, öösse). Ka masse e ma...
ÜLDREEGEL ERIREEGEL 1. Mõistereegel 1. Konteksti reegel Kui sõna ühendisse kuuluvad a) üldreegeli järgi kokku sõnad moodustavad tervikliku kirjutatud sõnad kirjutatakse mõiste, siis need sõnad lahku, kui esimesel sõnal on kirjutatakse kokku. Kui ei teki laiend. uut mõistet, siis lahku. Nt: valge bussi juht Nt: väike mees ; väikemees b) üldreegli järgi lahku üle pea ; ülepea (üldse) kirjutatud sõnad kirjutatakse kogu aeg (pidevalt; koguaeg kokku kui on vaja vältida (aegade summa) kahemõttelisust 2.Vormireegel Nt: kooli lõpetamine > Nimetava kujuline, lühenenud, iga koolilõpetamine seotud tüvega sõna kirjutatakse koguduse liige > järgneva sõnaga kokku. iga koguduseliige Nt: 2. Sagedus reegel haridusministeerium( haridus Üldreegi alusel ...
Isamaalised laulud Teemaks valisin isamaalised laulud kuna minu arust on just kõige paremini tulnud eestlastel välja isamaaliste laulude tegemine. Kindlasti valisin ka sellepärast, et mulle ka meeldivad sellised lood. Plaat sobib kõigile kellel meeldib kuulata meie imeilusat eestikeelt ja kes tahaksid ka mõndade uute isamaaliste lauludega tutvuda. 1. Koit-Sõnad: Tõnis Mägi, Esitaja: Tõnis Mägi, Viis: Tõnis Mägi. Ma arvan, et see laul sobib, siia sellepärast, et tegemist on lauluga, mis andis inimestele teada, et tuleb saavutada iseseivus. Muidugi on ka laulu sõnad väga südamlikud. http://www.youtube.com/watch?v=i-6tLn6hQ7Q 2. Eesti Muld ja Eesti Süda-Sõnad: Rein Rannap/Lydia Koidula, Esitaja: Ruja, Viis: Rein Rannap. See laul sobib samuti selle plaadiga sellepärast, et selles räägitakse Eesti väga sümboolsetest asjadest. Laulus nagu tänatakse Eestimaad selle eest, mis ta on meile andnud. Laul on tõsisema si...
Eesti keele arvestus 1. Mis on keel? *Keel on suhtlemisvahend (suhtlemist võimaldav märgisüsteem) *Keel on märgisüsteem *Keel ei ole ainult verbaalne -värvid (punane on kõige kõnekam värv, roheline, must, valge) -kuulmine (koolikell, äratuskell) -lõhnataju (suits) -kompimine (teeääred või astmed) -tants -miimika ja žestid 2. Keelemärgi olemus- keelemärgi motiveerimatus ja motiveeritus Keelemärgi olemus: Keelemärk - on sümbol, mida kasutatakse tähenduse edastamiseks Keelemärgi tähtsamad omadused on seotud mõtlemise ja suhtlemisega. Keelemärk koosneb kahest osast: a) tähendusest (tähistatav) SÕNA b) sellega seotud signaalist (tähistaja) OBJEKT Keelemärk tekib siis, kui mingi tähendus seostatakse kindla hääldatava või kirjutatava sõnaga Keele märke on erinevaid a) VISUAALSED : Värvid Rütmid a) KUULMINE: Sireenid Kellad a) HAISTMINE: ...
SÕNAD KUS ON S zlott-Poola rahaühik defektid almanahhi-almanahhis oranz zombi-elluäratatud laip fuajee Kasahhi maavõistlus finisis dzemper zoo- loomaaed seffidele kasahhitaride tusiga- pidulik muusika dzässfestival seflus psüühikahäire seffidele rezissöör- lavastaja afiss-afisi- afissi- kuulutused epohhi-epohhi- ajajärk, ajastu borsi mazoor- rõõmsakõlaline helilaad finisis Tsehhi maavõistlu saslõkk ...
, , Õpilase käsiraamat 1 Lp. õpilane! Käsiraamat on mõeldud Sinule, kui oled keelt juba mõnevõrra õppinud ja teatava sõnavara omandanud. Raamatus on piltlikul kujul, eelkõige tabelites, grammatiline materjal. Grammatikat on püütud esitada süsteemselt, teemade kaupa, andes konkreetse õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, käskiv kõneviis, tegusõnade aspektid, liikumisverbid). 6. Kesksõna (vormid, käänamine) Raamat on mõeldud Sulle ai...
Keele ja kõne areng Keele komponendid MIDA PEAB OSKAMA? · Foneemid keele kõige väiksem ühik. Keele heliline eripära. Keele kõla. Nt palk vs palk või tall vs tall. Eesti keeles on 26 foneemi. · Morfeemid väikseim tähenduslik ühik keeles. Sõnatüved, ees või järelliited. Annab lisa tähenduse või põhitähenduse. · Sõnad morfeemide kogum. Semantika. Tuleb selgeks saada sõnade tähendused · Süntaks sõnade kombineerimine. Lausete moodustamine. · Pragmaatika keele kasutamine. Formaalne ja mitte formaalne keel. Keele omandamise periood 1. Eellingvistiline periood a. Foneemide omamine a.i. Karjumine ( see ei toimu ilma asjata, vaid märgu andmiseks) a.ii. Koogamine 3.elukuul toimub foneemide kombineerimine a.iii. Lalisemine 4-5 elukuul a.iv. Intonatsioon oluline, et laps õpiks eristama sõnu ...
Õppimine Kirjavahemärgid Üte eraldatakse lausest komadega. Lisand: · Lisand, mis on põhisõna ees, seda ei eraldata komaga. · Kui-lisandit komaga ei eraldata. · Järellisand eraldatakse mõlemalt poolt komaga · Kui järellisand on omastavas käändes siis eest poolt komaga. · Olevas käändes järellisandile koma ei panda Koondlause · Korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga. N: Joonelised, ruudulised ja rohelised seelikud. · Eriliigilisi täiendeid komaga ei eraldata. N: Tüdrukul oli seljas pikk valge siidist seelik. · Kui kohanimi ja kuupäev on nimetavas käändes, siis eraldatakse need komaga. N: Täna on esmaspäev, 17. november 2008. Lauselühend: -nud, -tud, -des, -mata, -maks, -tuna, -mast · -nud, -tud lauselühend, mis ei ole täiendiline eraldakse muust lausest mõlemalt poolt komaga. N: Koju jõudnud, heistis mees pikali. · Verbita lauselühend eraldatak...
I käändkond Esimesse käändkonda kuuluvad (peamiselt) a-lõpulised naissoost nimisõnad, mille ainsuse genitiivi lõpp on -ae. * Käändelõpud liituvad I käändkonnas sõna nominatiivi tüvele, mis saadakse nominatiivi lõpu -a eraldamisel: puell-a. II käändkond * II käändkonda kuuluvad: a) us- ja er-lõpulised meessoost sõnad ja b) um-lõpulised kesksoost sõnad. * II käändkonna ainsuse genitiivi lõpp on –ī * Erandlikult on us-lõpulised II käändkonna maade, saarte, linnade ja puude nimed naissoost. Nt Aegyptus, ī f – Egiptus Parus, ī f – Paros (saar) pōmus, ī f – viljapuu / õunapuu * Erandlikult on kesksoost II käändkonna us-lõpulised sõnad: vulgus, ī n – lihtrahvas pelagus, ī n – meri vīrus, ī n – mürk III käändkonna nimisõnad * III käändkonda kuuluvad kõigist kolmest soost (mees-, nais- ja kesksugu) nimisõnad. * III käändkonna ainsuse nominatiivil puudub kindel lõpp. Nominatiivi lõpu järgi pole sageli võimalik otsustada sõna...
ABJA GÜMNAASIUM LAULUPIDU REFERAAT TÖÖ KOOSTAJA: MIRELL PÕLLUMÄE ABJA 2009 Sisukord Sisukord........................................................................................................................... Laulupeo ajalugu.............................................................................................................. Laulupeo ühendkoori laulud............................................................................................ Koit............................................................................................................................... Mu isamaa, mu õnn ja rõõm......................................................................................... Laulu algus................................................................................................................... Maailma avastamine......................................................................
Präsens - olevik 1. Du ja Er,Sie,Es ja Ihr pöördes tuleb lisada pöördelõpu ja tüve vahele -e, kui tüvi lõppeb –d, -t, -m või –n tähega: Ich arbeite Du arbeitest Er arbeitet Wir arbeiten Ihr arbeitet Sie arbeiten Sõnad, mis kuuluvad sinna gruppi: antworten; arbeiten; atmen; beobachten; bilden; bitten; finden; gründen; heiraten; mieten; öfnen; rechnen; reden; retten; trocknen; warten; zeichnen (Erandid on tegusõnad, milles on lm, ln, rm ja rn. Nt. Lernen; qualmen jne.) 2. Du pöördes ei panda pöördelõppu –s tähte, kui seal on –s, -ß, -x või –z: Du tanzt, du mixt, du grüßt Sõnad, mis kuuluvad sinna gruppi: beweisen; heizen, mixen, reisen, reißen, reizen, sich setzen, sitzen, tanzen, heißen, faulenzen, grüßen, rasen jne. 3. Ich pöördes, lükatakse –e välja, kui pöördelõpus on –eln: Ich hand(e)le, ich samm(e)le, ich büg(e)le Sõnad, mis kuuluvad sinna gruppi: goo...
NEUTRAALSED OMA-JA LAENSÕNAD ELU, ILU, JÕGI, KALA, NIMI, VESI, EMA, ISA, KÄSI, KÕHT, HIRM, ARVAMA, LUSIKAS, VIHJAMA, LIHVIMA, KOKK, KOOL, PORGAND, TUBLI, KEHV, KULD Käima- kõndima, astuma, sammuma rääkima pajatama, juttu tegema, seletama, vadistama Eesti keele kt PTK 10 SÜNONÜÜM sarnase tähendusega ANTONÜÜM vastandsõna HOMONÜÜB tähendus erinev, kirjapilt sama (kurk-kurk) OMASÕNA pärinebki ürgsest eesti keelest (meri, käsi, kivi) LAENSÕNA teisest keelest laenatud, kuid täielikult kohanenud (aken - okno, kopikas, vahvel) VÕÕRSÕNA pole kohanenud nagu laensõna, säilinud võõrsõna tunnused VÕÕRSÕNA tunnused: nõrk klusiil sõna alguses (beebi), võõrtähtede esimesel silbil (F,C,S,Z jne) või siis rõhk esimesel silbil (matemaatika, akvaarium) TSITAATSÕNA sõna kirjutatakse võõrapäraselt, kuid märgitakse ära (trükitud tekstis kaldkiri/kursiiv, käsitsi laineline joon all) (spam, beach) PTK 11 * grammatilised andmed: hääldus, rekts...
ASTMEVAHELDUS Ühest käänd- või pöördsõnast saab moodustada palju vorme, näiteks nimisõnast pall vorme palli, palle, pallidest, palliga, pallist, pallidega jne. Moodustades ühe sõna eri vorme, võib tüvi jääda samaks või muutuda. Nt: tellis, tellise, tellist - sõna tüvi ei muutu; ladu, lao, ladu - sõna tüves muutuvad häälikud; kool, kooli, kooli - sõna tüves häälikud ei muutu, küll aga muutub sõna häälduse intensiivsus - sõna väide. Sõnad jagunevad tüvemuutuse poolest järgmiselt: ASTMEVAHELDUSETA ASTMEVAHELDUSLIKUD SÕNAD SÕNAD ; Sõnade pööramisel või kääna- LAADIVAHELDUSLIKUD SÕNAD misel ei muutu sõna tüve- Muutuvad häälikud sõna tüves, häälikud ega välde. sulghäälik või s tuleb juurde või kaob ära. VÄLTEVAHELDUSLIKUD SÕNAD Muutub ainult sõ...
Eesti keele allkeeled Transkriptsioon 17.09.2013 Litereerimine (10 min) põhitasandil Esitamise tähtaeg 20. november! CD ümbrisel on kirjas, missugune osa tuleb litereerida Transkriptsioon · Kasutatakse vestlusanalüüsi transkriptsiooni · Kirjutatakse nagu kõneldakse · Tuuakse välja need seigad, mis on olulised suhtluse jaoks Transkriptsioon · sõnad ja mitmesugused suhtlushäälitsused · suhtlusüksused · pausid · kõne omadused (intonatsioon, venitused, katkestamised, rõhud, valjus jne) · pealerääkimised ja haakumised · transkribeerija kahtlused (nt halvasti kuuldud sõnad) · niisuguste nähtuste kirjeldused, mille kohta puudub transkriptsioonimärk või mida ei taheta transkribeerida, kuid mida on vajalik ära näidata (hääle omadused, kõrvalised hääled, nutt vms). Litereerimisel tuleb igal juhul ära märkida järgmised nähtused: · sõnad (vastavalt hääld...
1. Leksikoloogia uurimisobjekt ja ülesanded. Leksikoloogia e sõnavaraõpetus on keeleteaduse haru, mis keskendub keele ühe põhikomponendi, leksika e sõnavara uurimisele.Leksikoloogia uurimisobjektiks on erinevad leksikaalsed üksused: leksikaalsed morfeemid, leksikaalsed sõnad, fraseoloogilised üksused. Ennekõike tegeldakse leksikaalsete sõnade e lekseemidega (lekseem = kokkukuuluvate sõnavormide kogum). Nt eesti keele sõnavormid metsa, metsas, metsast, metsani esindavad sama lekseemi. Lekseemideks loetakse ka püsiühendeid (idioomid, fraseologismid). 3. Leksikoloogia naaberdistsipliinid. Leksikograafia tihedalt leksikoloogiaga seotud uurimisvaldkond, mis kasutab leksikoloogia uurimistulemusi ja on arenenud seoses leksikoloogia arenguga. Kitsamas mõttes tähendab see õpetust sõnaraamatute koostamisest ning laiemas mõttes sõnaraamatutöö teooriat ja praktikat. Morfoloogia vormiõpetus, grammatika valdkond, mis uurib grammatilisi vorme; õp...
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Kultuuriteaduste ja Kunstide Instituut Moesõnad Referaat Helena Nagelmaa Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Moesõnade teke............................................................................................................. 4 1.1Võõrkeelsete sõnade tõlkimisega kaasnevad probleemid ........................................4 1.2Sõnade liigkasutus viib sõnade tegeliku tähenduse kadumiseni. ............................ 4 2. Moesõnad, mis tekivad ühiskonnasuhetest....................................................................6 3. Meelelahutusmeedia loob avaliku keelekasutuse norme, sealhulgas nn ,,moesõnu"....7 Kokkuvõte.........................................
Täissõnameetod Väikelapsed suudavad õppida lugema samamoodi, nagu nad õpivad aru saama kõnelevast keelest. Täissõnameetod õpetab lapsi lugema sõnade mitte tähtede kaupa laps mõistab kergesti üksikute sõnade tähendust, tähtedest kui abstraktsetest mõistetest on tal raskem aru saada. Täissõnameetod sai alguse Ameerikast, Philadelphiast. Kuus reeglit millega peab arvestama: 1. Lugemine olgu nii sulle kui lapsele meeldib tegevus, mitte raske kohustus. 2. Õpeta last lugema vaid siis, kui mõlemad olete rõõmsas meeleolus. 3. Kontrolli last vaid juhul, kui ta sellega ise päri on. 4. Õpeta mudilast ruumis, kus pole tähelepanu kõrvale tõmbavaid asju ja inimesi. 5. Kiida last lugemise lõpuks. 6. Lõpeta lugemine iga kord enne, kui laps tüdib. Esimene poolaasta on soodne aeg alustada lugema õpetamist täissõnameetodil. Laps uurib, mängib ja õpib palju ning tema intellektuaalne areng toimu...
Sõna vägi Väidetakse, et inimene ei suuda hetkegi mõtlemata mööda saata. Peas keerlevad helitud sõnad, mis ei pruugigi oma kõla kunagi leida, need täherägastikud jäävad meie endi südameid pitsitama. Kõla leidnud sõnad võivad tungida aga ka läbi teise inimolendi rinnakorvi, otse punasesse verepumpa. Öeldakse, et sõnadega võib liigutada mägesid. Tõsi ta on. Noil väikestel ritta seatud tähtedel on maagiline võim. Kolm tähestikulist kujundit ning võime siduda end igaveseks oma armastatuga. Juba ainuüksi ,,jah" ning ,,ei" võivad pöörata me maailmad kardinaalselt ümber. Antoine de Saint-Exupery raamatus ,,Väike Prints" röövisid suured inimesed oma sõnadega väikeselt poisilt julguse joonistada. Boamadude ning elevantide kritseldamise asemel soovitati pühenduda hoopiski geomeetriale ning maateadusele. Ei saa väita, et nood põnevad õppeained kasuks ei tule, kuid joonistamine on vajalik lapse psühholoogili...
KOMAD Rinnastavad: komaga: vaid, aga, kuid, ent, s.t, s.o, seega, samuti komata: ning, ega, ehk, ja, või, nii...kui (ka) Alistavad: ühend komaga: sellepärast et, isegi kui, pärast seda kui, ainult et, nii et, olgugi et, samal ajal kui, seda mööda kuidas, peagi et, niipea kui, parajasti kui, sel ajal kui komaga: et, sest, kuna, kes, mis, millal, kuni, kuidas määrs:miks, mispärast, kuidas, kuhu, kus, kust, millal, milleks, kas, kumba, missugune, näiteks, samuti, ühesõnaga, s.o, s.t lihts: et, sest, ehk, kui, kuni, kuna, nagu, kuigi ases: kes, mis, kus, millal Mis on keel? Märgisüsteem, suhtlemisvahend Kokkuleppelised märgid ja moodused nende loomiseks: -visuaalsed: Värv - valgusfoor Vorm - WC märgid Suurus - laps/täiskasvanu -kuulmisega: Alarm - äratab Signaal - pane tähele Sireen - tulekahju (pidev sireen) -haistmisega: gaas=oht -kompimisega Keerulisemad märgid -morse kood -merelipud Keelemärgi motiveerimatus: Mitte üks-ühesus, ühe...
TEEKOND LÄBI S HÄÄLIKU LEO ÕPIB STÄHTE VIDEO VAATAMISEKS KLIKI SIIA ! SUSISEVAD TÄHED VAJUTA SIIA SUSISTAME TÄHTI S Z S Z TÄHTI SUSISTAME TÄPSELT NII KAUA KUNI TÄHT LÕPETAB KEERLEMISE! KORDA ÕPETAJA JÄREL! SIIL SIIM SUUSATAS SUUREPÄRASELT. SUITSUPÄÄSUKE SIIRI SILMAS SUURT SAIALILLE. NIMETA, MIS ON PILTIDEL! TOIDUGA SEOTUD SÕNAD, MILLES LEIDUB SHÄÄLIK SÕNAD, MIS ALGAVAD SHÄÄLIKUGA SÕNAD, MILLE SEES LEIDUB SHÄÄLIKUT HÄÄLI SÕNA JA ÜTLE, KAS SELLES SÕNAS LEIDUB S HÄÄLIKUT? MITU S TÄHTE ON? 1 1 4 2 1 ÕPIME KIRJUTAMA STÄHTE VIDEO NÄGEMISEKS KLIKKA STÄHEL! MITU TÄPILIST S TÄHTE LEIAD? NIMETA TEISITI HUNT SUS I KRUUS TASS KASS KI IS...
VENE KEELE REEGLID 1. , , ? Kui vana oled sina? Kui vana on tema? 1 (21, 31, 61 ...) 2, 3,4 ( 22, 33, 94) 5-20 2. ? ? Mis kell on? on meessoost sõna. 1, 21 2, 3, 4, 22, 23, 24, 5- 20 (minut) on naissoost sõna (1) (2), 3, 4 5- 20 ? Mis kell? Siis on alati eessõna B. Nt. Mis kell algavad tunnid? 3. ? Palju maksab? *Meessoost sõnad. (dollar), (sent) 1 , 2,3, 4 , 5- 20 , (rubla) on peenendusmärgiga lõppev meessoost sõna 1 2, 3, 4 5-20 on ka meessoost sõna, kuid ta ei käändu. *Naissoost sõnad (kroon), (kopikas) (1) , (2), 3, 4 , 5-20 , . Nimisõna ühildumine arvsõnaga 1. Meessoost nimisõnad , , , * 1 , , , 2, 3, 4 , , , 5-20 , , , * meessoost nimisõnad, mis lõpevad - 1 2, 3, 4 5-20 * meessoost nimisõnad, mis lõpevad - 1 2, 3, 4 5-20 2. Naissoost nimisõnad * (1) (2), 3, 4 5-20 * (1) (2) , 3, 4 5-20 * (1) , 3, 4 5-20 * (nuku) (1) (2) , 3, 4 ...
Trine Kasemägi 12.d klass Sõna jõud Confucius on öelnud: ,,Teadmata sõnade tõelist jõudu, on võimatu teada midagi rohkemat ". Sõnadel on vägi, mille suurust on keeruline ühikutes mõõta, kuid siiski suudavad targad ja tugevad inimesed, kes oskavad jälgida, mida ja miks nad ütlevad, mõista oma lausumiste põhjuseid ning teada ka nende tagajärgi. Kõigel, mida ütleme, on tähendus, tahame seda või mitte. Inimesed peavad õppima kasutama seda võimet ning teadma, et kui kasutada õiged sõnu õigel ajal, pole peaaegu miski võimatu. Sõnadega on võimalik panna liikuma rahvamasse ning isegi rahvusi. See, mis on kord suure tunde ning tahtmisega välja öeldud, jääb igaveseks inimeste südamesse. Heinz Valgu sõnad ,,üks...
,,Teod on inimese elu tõeline sisu, sõnad on selle kaunistus" (B.Gracian) Inimene teeb oma elu jooksul rohkelt tegusid ja räägib palju. Need sõnad ja toed võivad olla nii head kui halvad ning seetõttu jätavad nad erineva jälje. Baltasar Gracian on öelnud, et teod on inimese elu tõeline sisu, sõnad on selle kaunistus. Sellest ütlusest järeldub, et teod on tähtsamad kui sõnad. Kas see on tegelikult ka elus nii? Teod jätavad suurema jälje kui sõnad. Võtame näiteks vägivalla, mida on nii verbaalset kui ka füüsilist. Need mõlemad teevad küll haiget, kuid erineval moel. Kui keegi lööb kedagi, siis saab inimene haiget ja võib tekkida vigastusi, mille paranemine võtab aega ja millest võib arm jääda kogu eluks. Vaimne vägivald teeb samuti haiget, kuid seda on kergem unustada. Alati võib solvaja andeks paluda ning asi on unustatud, kuid löömise tagajärjed võivad jääda alatiseks. Lisaks on ...
1. Mõisted Homonüümid-samakirjapildiga aga eri tähendusega sõnad Sünonüümid-samatähenduslikud sõnad Antonüümid-vastandtähenduslikud sõnad 2. Häälikute liigitus. 3. Silbitamise reeglid. 1.üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la-gu; 2.kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3.(üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau-lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us -- ava on tüvi, us on tuletusliide; 4.kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii-u, hoi- us-te; 5.liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai-a-laps; 6.võõrsõnu silbitatakse üldiselt nagu eesti omasõnu: dü-na-mo (1. reegel), bar-...
Google efektiivne otsing Fraasiotsing 1. Aafrika kõrbed sõnaga tuli umbes 131 000 tulemust, kuid ilma jutumärkideta otsinguga leitakse lehed, kus esinevad küll otsitud sõnad, aga need ei pruugi olla samas lauses ega isegi tekstis. ,,Aafrika kõrbed" sõnaga tuli umbes 1 040 tulemust, kuid osad leheküljed sarnaseid eelmisega. Jutumärke kasutatakse siis, kui on vaja leida lehed, kus esinevad kõik sõnad just täpselt sisestamise järjekorras, mitte lehed, kus esineb vaid mõni sisestatud otsingusõnadest. 2. ,,Põdra maja metsa sees" lausega tuli umbes 1 880 tulemust, kuhu kuulusid ka erinevad muusikavideod. ,,Inimesed reisivad suurtel kiirustel" lausega tuli ainult 10 tulemust. Sõnade kaasa- ja väljaarvamine 1. kaamel -loomaaed+aafrika+kõrb sõnadega taheti otsida kaamleid, kes elavad Aafrika kõrbetes, mitte loomaaedades elavaid kaamleid. Otsingus tuli umbes 32 500 tulemust. 2. hüään OR saakal OR kõrber...
Sõnaliigid Eesti keele sõnaliigid Muutumisviisi järgi jaotatakse sõnad muutuvaiks ja muutumatuiks. Muutuvad sõnad jagunevad omakorda käänd- ja pöördsõnadeks. Käändsõnad ehk noomenid muutuvad 14 käändes ja kahes arvus (ainsus ning mitmus). Pöördsõnade verbid pöörduvad kolmes isikus, kahes arvus, kahes ajas, neljas kõneviisis, kahes tegumoes ja kahes kõnes. Muutumatud sõnad ei pöördu ega käändu või käänduvad ainult osaliselt. Käändsõnad Tähenduse põhjal jaotatakse käändsõnu järgmiselt: · nimisõnad ehk substantiivid -- olendite, esemete või nähtuste nimetused. Nimisõnad jagunevad päris- ja üldnimedeks. Üldnimi on olendite, nähtuste või esemete liigi ühine nimetus; pärisnimi on üheainsa olendi, nähtuse või eseme nimi. · omadussõnad ehk adjektiivid -- märgivad olendite, nähtuste ja esemete omadusi · arvsõnad ehk numeraalid -- väljendavad olendite, nähtuste või esemete arvu ja järjekorda. Nume...
Teemad: I loeng: 1) Ikoonilised, indeksilised ja sümbolilised märgid. Diagramm 2) Sõnavara: leksikon, lekseem, lemma. Sõnaliigid (Iseseisev töö neile, kes loengusse tulla ei saa: Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 29-30. M. Ehala "Eesti keele struktuur", II trükk 17-24), Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 214-225) Ikoonilised, indeksilised ja sümbolilised märgid I Inimliigi ehk kõige suuremaks erinevuseks loomariigist on võime luua sümbolisüsteeme, üks selline on keel. Seega: anname infot edasi sümbolitega. Tuletame meelde: keelel on kaks põhilist allsüsteemi (häälikute ja tähenduste süsteem, tähendusi antakse edasi hääliksümbolitega, keel põhinebki tähenduse ja heli seostamisel). Loomulik keel koosneb sümbolitest ja nende ühenditest, tavaline keeleline sümbol on sõna, nt kass, see koosneb kolmest häälikust, need ongi selle sõna vormiks. Sõnal ...
Sõnad ja teod Ühel ainsal sõnakesel võib olla meeletu mõju.See sõna võib mõjutada nii tegusd kui ka enesetunnet, kas seda siis positiivselt või negatiivselt. Mitte kunagi ei saa tegude järgi teist inimest õigesti märgistada.Mina ise olen ka kahjuks mõned inimesed mõistnud hukka nende tegude pärast. Kuid kui nendega rohkem suhtlema hakkasin, muutusin oma arvamust täielikult. Tihti on nii , et sõnad ja teod ei käi käsikäes.Paljud asjad, mida on võimalik lubada sõnadega, ei pruugi keegi täita oma tegudega.Nii on meie kõigiga.Nii on ka meie riigikogu inimestega valimise ajal.Nad lubavad siis kõikvõimalikke positiivseid muudatusi oma sõnadega.Kuid kuhu jäävad nende teod?Seda teavad nad ainult ise. On nii, et sõnad võivad teha rohkem valu, kui teod.Sõnadega tehtud valu mõjutab ja teeb haiget meile hingeliselt ehk vaimselt ning tegudega tehtud valu on füüsiliselt valus.Paraku on nii , et hingeline valu on vahepeal la...
Sissejuhatus kirjandusteadusesse. Essee Jelena Dobrovolskaja HUM BA EK-1 Kirjandus kui kunstiliik Igas kunstiliigis on loodud oma teoseid, mis mõjutavad inimeste meeleolule, hoiakutele, väärtustele ja lihtsalt elule. Selleks on igal kunstiliigil oma kunstivahendid. Muusikas kasutatakse helisid, maalikunstis – värve. Mis aga kirjandusesse puutub, selle põhivahendiks on sõna ja selle jõud. Justnagu muusika ja maalikunst, loob kirjandus sõnadega meistriteoseid ja kuulub kunstiliikide hulka. Kirjandus on tugev ja tähtis inimesevaheline suhtlemisvahend. Teostes kasutatavad sõnad võivad haavata ja ravida, rahustada ja julgustada, nukrustada ja hingestada. Sõnade abil väljendatakse kõiki tähtsamaid tundeid. Samuti s...
1) Missugusesse kolme suurde rühma jagunevad Eesti murded? * Kirderannikumurre * Põhjaeesti murded * Lõunaeesti murded 2) Missugusesse kolme suurde rühma jagunevad Lõunaeesti murded? * Mulgimurre * Tartu murre * Võru murre 3) Nimeta mõni murdekeelne luuletus ja selle autor. ,,Kõrts" Jakob Tamm 4) Nimeta mõni murdekeelne ilukirjandus ja selle autor. ,,Pildike Peipsi rannalt" Juhan Liiv ,,Noorele sõbrale" Valter Voole 5) Mille poolest erinevad laen- ja tehissõna? Too kummagi kohta 1 näide. Laensõnad on Eesti oma sõnad, kuid tehissõnad on kuntslikult loodud. Laensõnad: aken ; Tehissõnad: auto 6) Mille poolest erinevad laen- ja võõrsõnad? Too kummagi kohta 1 näide. Laensõnad on Eesti oma sõnad, kuid võõrsõnadel on võõrapärasus (võõrtähed). Laensõnad: hammas ; Võõrsõnad: gloobus 7) Seleta, mis järgnevad sõnad tähendavad/korrasta need. feeling elamus action-film märul 8) Nimeta 2 mitmek...
TALLINNA ÜLIKOOL Õpetajakoolituse osakond TÄISSÕNAMEETODIL LUGEMA ÕPPIMINE Referaat Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 TÄISSÕNAMEETODI AJALOOST.............................................................................4 KUI VANALT ALATA.................................................................................................5 ÕPETAJA HOIAK JA SUHTUMINE...........................................................................6 VAJALIKUD MATERJALID.......................................................................................7 LUGEMA ÕPPIMISE SEITSE ASTET............................................
1 Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: o Sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) o Ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) o Indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) Kommunikatsioon: Saatja saadab sõnumi vastuvõtjale kanali kaudu (helilained). Kõne inimese vaheline keeleline suhtlus (sõnaline, verbaalne) Mitteverbaalne suhtlus zestid ja miimika. Sisu ei ole tavaliselt sõnumi välise vormiga otses suhtes. (loomulikus keeles) Verbaalses suhtluses koodiks on keel. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja interaktiivne. (dialoog) Intentsionaalsus kõneleja kavatsus saada infot, rääkida endast, mõjutada kuulajat, luua sotsiaalseid suhteid jms. Inimesed on agendid, kes otsustavad ise, millal, millest ja miks rää...
MUUTUMATUD SÕNAD Muutumatud sõnad ei muutu, neid ei saa pöörata ega käänata. Muutumatud sõnad on hüüdsõnad, sidesõnad, kaassõnad ja määrsõnad. Hüüdsõna on hüüatus, millega tavaliselt väljendatakse tundeid, tahteavaldusi, jäljendatakse hääli. Kaassõna kuulub lauses nimisõna juurde, nt laua peal, ukse juures, metsa kohal, ringi keskel, pärast tunde. Kaasõna annab sõnale ligilähedaselt samasuguse tähenduse nagu käändelõpp, vrd nt kivi sisse ja kivisse, riiuli peal ja riiulil. Määrsõna võib näidata aega, nt eile, ammu, sageli, siis, kohta, nt allpool, tagasi, lähemal, viisi ja seisundit, nt salaja, valjusti, lõbusalt, lontis, hulka või määra, nt üksinda, natuke, väga. Määrsõna võib esineda lauses iseseisvalt (kohe, laupäeviti) või koos tegusõnaga (elab välja, kirjutas alla).
„WINTER WONDERLAND“ „Winter Wonderland“ ehk eesti keeles „Talvevõlumaa“ on jõululaul, mis on avaldatud aastal 1934. Selle laulu muusika kirjutas Felix Bernard ja sõnad Richard B. Smith. Eestikeelsed sõnad on laulule kirjutanud Vello Salumets ja eesti keeles on seda laulu esitanud Birgit Õigemeel, Karavan, Meie Mees, Noorkuu, Kare Kauks. See laul on kirja pandud Londonis, Central Pargis. Laulu kirjutaja kujutas ette, et pargis on lumemehed ja seal sajab paksu lund. Ta pani oma mõtted kirja ja siis saigi sellest laul. Laulu sõnad loovadki maagilise nägemuse lumest jõulude ajal koos traditsioonilise lumemehe ehitamisega. Läbi aastakümnete on seda laulu salvestanud üle kahesaja erineva artisti. See on üks populaarsemaid jõululaule.
Mis on leksikoloogia? lexis (kr.) – 'kõne, sõna' logos (kr.) – 'sõna, mõiste, käsit(l)us' • üldleksikoloogia • erileksikoloogia • ajalooline leksikoloogia (= etümoloogia) • kognitiivne leksikoloogia Leksikoloogia uurimisobjekt Leksikaalsed üksused: • leksikaalsed morfeemid (tüved ja tuletusliited) • leksikaalsed sõnad e. lekseemid • sõnade püsiühendid (neidki loetakse lekseemideks) Lekseem, semeem Lekseem võib olla • lihtne: jalg • tuletatud: -jalg/ne • liitne: lauajalg = laua + jalg • mitmest sõnast koosnev: jalga laskma ’põgenema’ Igasse lekseemi kuulub vähemalt üks tähenduskomponent e. semeem. Polüseemia korral kuulub ühte lekseemi rohkem semeeme. Lemma ja lemmatiseerimine • Terminiga lekseem rööpselt kasutatakse ka terminit lemma (< kr. ‘aluseks võetu, eeldatu'). Lemma tähistab kokkukuuluvate sõnavormide hulka. • Lemmatiseerimine: kok...
Lausutud sõna on kui lendu lastud nool Me räägime iga päev kellegagi, kuid ei pruugi mõelda selle peale, kui suur jõud võib olla lausutud sõnadel. Need võivad teisi kas rõõmustada, aidata, kurvastada või hoopiski solvata. Ükskõik kas me teeme seda teadlikult või mitte, tuleb alati enne mõelda ja siis öelda. Inimesi saab rõõmustada igal ajal ja igat moodi. Näiteks saab väikelaps rõõmustada oma vanemaid sellega, kui õpib ära uue sõna. Iga uus õpitud sõna toob vanematele palju rõõmu, isegi rõõmupisaraid. Vanemaid rõõmustab ka see, kui nende lapsed tulevad koolist ja räägivad, et said hea hinde. Samuti rõõmustatakse inimesi, kui öelda siiralt, et mulle meeldib sinu pluus, või et sa näed täna hea välja. Lihtsad ja ilusad sõnad toovad inimese hinge soojust ja meelerahu. Kui inimene jääb millegagi hätta, siis on ta väga tänulik neile, kes teda aitavad. Meil on iga päev võimalus kedagi aidata ja me peaks ...
Eesti keele struktuur I Keele funktsioonid. Sünonüümid, homonüümid, polüseemia, paronüümid. 1. Keele 5 funktsiooni 1) Info edastamine (sümbolite abil on võimalik kujutada tegelikust). 2) Suhete kindlustaja ja hoidja (lugupidamine) 3) Emotsioonide väljendamine 4) Mõtlemisvahend, üks prantsuse kirjanik on koguni õelnud, et alles siis me teame, mida me tahtsime õelda, kui me seda juba ütelnud oleme. Arvutamine(sisekõne kasutamine). 5) Kuuluvuse väljendamine (släng, mille abil on võimalik näidata, et kuulutakse mingisse rühmitusse) 2. Keelemärgi 2 poolt · Tähistatav ehk tähendus · Tähistaja ehk häälikujärjend. Keel on märgisüsteem (Ferdinand De saussure). Keele märgid on sõnad ehk häälikujärjend. 3. Keelemärgi põhiomadus Keelemärgi tähtsaim omadus on, et tähistatava ja tähistaja vahel ...
Nimisõnad-vastavad küsimusele kes? mis? Nt: koer, pudel, laud Omadussõnad- väljendavad omadusi ja vastavad küsimusele missugune? Nt: kullakarva, iselaadi,punane Arvsõnad- väljendavad arve. Nt: esimene, sajas, neliteist Asesõnad- asendavad sõnu mida on varem mainitud Nt: ma, sa, see, teine Tegusõnad väljendavad tegevust ja vastavad küsimusele mida tegema? Nt jalutama. Määrsõnad muutumatud sõnad, mis väljendavad kohta, aega, viisi, seisundit, määra, suhtumist jm. Nt: väljas, täna, kiiresti, lahti, palju, kahjuks. Kaassõnad kuuluvad käändsõna juurde ja annavad sellele ligilähedaselt samasuguseid tähendusi nagu käändelõpud. Nt kuni, enne, ees, tõttu Sidesõnad muutuvad sõnad, mis seovad lause osasid ja lauseid omavahel. Nt ja, ning, ent, kuna, sest Hüüdsõnad muutumatud sõnad mis väljendavad tundeid või millega püütakse tähelepanu äratada. Nt: tohoh, ennäe, hallo
1. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt - on grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega – nende moodustamisega ja nendest arusaamisega. Kahesuunalised protsessid: sünteesi- ja analüüsiprotsessid. Vormimoodustus ehk morfoloogiline süntees - vormimoodustuse tulemuseks on korrektne sõnavorm ehk leksikaalset ja grammatilist tähendust kandev fonoloogiline järjend. Morfoloogiline analüüs - . . . vastupidises suunas toimuv protsess: mingi fonoloogilise järjendi leksikaalse ja grammatilise tähenduse tuvastamine ehk kindlaks tegemine. Seega tegeleb morfoloogiline analüüs sõnavormidest arusaamisega. Morfoloogiline analüüs on keerukam kui süntees, sest analüüsil mängib kaasa ka kontekst, nt homonüümsete sõnavormide tuled ja tuled tuvastamisel kord verbivormina - «Sina tuled linna» -, kord substantiivivormina (nimisõnavormina) - «Linna tuled paistavad kaugele». Morfeem on keelesüsteemi väikseim tähenduslik osa. Morfeemi tähendus võib...
Ladina keel Kreeka laensõnade hääldamine: 1. Y Ü cycnus ,luik'; 2. CH HH charta ,kaart, paber'; cochlea 'tigu' 3. SCH SH schema ,skeem', schola ,kool'; 4. PH F phalanx ,sõrmelüli, varbalüli'; 5. TH T thorax ,rindkere'; 6. RH R rhinitis ,nohu', r(h)aphe ,õmblus'; 7. X KS xerosis ,kuivus'; 8. Z DZ (kreeka laensõnades) zoologia või TS (uutest keeltest saadud laensõnades) influenza ,gripp' 9. J võeti LK tarvitusele keskajal ja seda kasutatakse meditsiiniterminoloogias, kuid klassikalises LK see täht puudus. 10. TI vokaali ees TSI: operatio ,operatsioon'. Reegel ei kehti kreeka päritolu sõnade ja häälikuühendite sti, xti puhul, kus ti hääldatakse, nagu kirjutatakse: aetiologia, mixtio, ostium. Hääldamine 1. Reeglina hääldatakse, nagu kirjutatakse 2. Pikad vokaalid kirjutatakse ühekordselt () 3. AE Ä: aeger ,haige', diaeta ,dieet'; paediater 4. OE Ö: oesophagus ,söögitoru', poena ,karist...
KOKKU JA LAHKUKIRJUTAMINE MÕISTEREEGLI PÕHJAL KIRJUTATAKSE SÕNAD KOKKU SIIS, KUI ON TEGEMIST UUE MÕISTEGA (autojuht) KINNISTÜVI, NIMETAVALINE VÕI LÜHENENUD TÜVEGA SÕNA KIRJUTATAKSE JÄRGNEVA SÕNAGA KOKKU(põldmari, inimvaenulik) ÜLDREEGLI PÕHJAL KOKKUKIRJUTATAVAD SÕNAD KIRJUTATAKSE LAHKU, KUI ESIMESEL SÕNAL ON LAIEND (suure puu leht) ÜLDREEGLI PÕHJAL LAHKUKIRJUTATAVAD SÕNAD KIRJUTATAKSE KOKKU, KUI ON VAJA VÄLTIDA KAHEMÕTTELISUST (koguduse liige, aga iga koguduseliige tundis huvi) SAGEDASTI TARVITATAVAD SÕNAÜHENDID VÕIB KOKKU KIRJUTADA KA SIIS, KUI NAD TULEKS ÜLDREEGLI JÄRGI LAHKU KIRJUTADA (kojuminek, metsaminek, aga haiglasse minek) PIKKI SÕNAÜHENDEID TULEKS LAHKU KIRJUTADA KA SIIS, KUI ÜLDREEGEL EELDAB KOKKUKIRJUTUST (luuleõpik, astronoomia õpik) KUI SÕNAÜHENDI ESIMENE SÕNA ON LIITSÕNA, SIIS KIRJUTATAKSE ÜHEND ENAMASTI LAHKU ...
Sünonüümid- vasar, haamer- kõu, äike ja pikne. Samatähenduslikud sõnad. Aitavad vältida sõnakordusi Metafoorid- sõna ülekantud tähenduses, aluseks on võrdlus. Mari on ingel ja Jüri on põrsas Fraseologism-metafoorses sõnaühendis üksiksõnad kaotavad oma tähenduse ja ülekantud tähendus muutub põhitähenduseks. Silma torkama, süda läigib. Polüseemia-sõnade mitmetähenduslikkus. Tee(autotee, joogitee). Homonüümia- mitme sõna-keelemärgi juhuslik häälikuline kokkulangemine. 1. täielikud(tolmune tee, kuum tee) 2. osalised(sadama kai, hakkas sadama) Paronüümia- algatamine, algatus, alge, algus, alustus- niisuguseid sõnaperekondi nim. paronüümideks Antonüümia- mees ja naine, punane ja sinine, täna ja homme, hommikul ja õhtul need on vastandsõnad, tähenduse ühstunnused. Sünonüümid- vasar, haamer- kõu, äike ja pikne. Samatähenduslikud sõnad. Aitavad vältida sõnakordusi Metafoorid- sõna ülekantud tähenduses, aluseks on võrdlus. Mari on ingel ja Jür...
OMADUS - JA NIMISÕNADE KÄÄNAMINE AINSUS MITMUS Kääne Küsimused Eessõnad MEES SOOST KESK SOOST NAIS SOOST Oma- MEES- KESKSOOST NAISSOOST () () () dus- SOOST omadus nimi- omadus- nimi- omadus nimisõn sõnad -sõna sõna sõna sõna -sõna a ?(kes) ? - - - - - - - - - - - (mis) - - - - - - - - ...
EESTI KEEL Sõnaliigid MUUTUMISVIISI TÄHENDUSE NÄIDE JÄRGI JÄRGI Käändsõnad 1) nimisõnad Koer , tuul , pilt 14 käänet 2) omadussõnad Puhas , sinine , ilus ainsuses ja mitmuses 3) arvsõnad Neli , neljas põhiarvsõnad Neli , kakskümmend järgarvsõnad Neljas , kümnes 4) asesõnad Mina , see , missugune Pöördsõnad Hüppama , jooksma , Ainsuses 3 ja mitmuses 3 tegusõnad kuduma , õppima , pööret leppima Muutumatud sõnad ei 1) määrsõnad Kaua , hiljuti , kahekesi käändu ega pöördu 2) kaassõnad (minu) v...
Arbitaarsed sõnad - kokkuleppelised: maa, mets, vihm, lumi, suur, elama, jooma, sööma Motiveeritud sõnad nimetamise aluseks seos mingi teise sõnaga või nähtusega: maanaine, maamees, metsloom, metslane, lumelinn, lumivalge. Sõnamoodustus tegeleb põhiliselt motiveeritud sõbade analüüsi ja kirjeldusega. Sõnamoodustuse analüütiline e staatiline aspekt kirjeldatakse keeles olevate sõnade moodustusstruktuuri (millistest osadest sõnad koosnevad, mis reeglite järgi on osad omavahel ühendatud). Sõnamoodustuse protsessuaalne e dünaamiline aspekt jälgitakse tegelikku keelekasutust ja kirjeldatakse, kuidas sõnad sünnivad, kuidas ja mis eesmärgil neid moodustatakse. Ühtlasi kirjeldatakse keeletarvitaja sõnamoodustuskompetentsi. Sõnamoodustuse liike: · Kompositsioon e sõnade liitmine sõnade moodustamine tüvesid liites: liivarand, talumaja, päikesepaiste, taevaingel, põrgukoer · Derivatsioon e sõnade tuletamine sõnade moodustami...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
