Eestlaste sõjavarustus Muistses vabadusvõitluses Uurimustöö Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................3 Muistne vabadusvõitlus......................................................................................................................... 4 Eestlaste sõjavarustus muistses vabadusvõitluses................................................................................. 5 Käsirelvad ......................................................................................................................................... 5 Oda.................................................................................................................................................5 Kirves........................................
Karl Suure impeerium Erik Rätsepso Karl Suure impeerium Karl Suur Vallutas juurde uusi alasid ja kaitses riigipiire Vallutas langobardide riigi ja sai Itaalia kuningaks Alistas ja ristis saksid Aastal 800 kroonitakse Karl Suur paavsti poolt Rooma keisriks- keisrivõim Lääne- Euroopas sellega taastatud. Tekib Karl Suure impeerium. Impeeriumi valitsemine Tähtsamad ametid aadlikele, kellega Karolingid olid abielu kaudu suguluses. Riik jagati krahvkondadeks (umbes 250), mida juhtisid krahvid. Neid nimetas ametisse kuningas. Riigi äärealadele loodi margid, mida juhtisid markkrahvid. Suuremate idapoolsete hõimualade juhid olid hertsogid. Impeeriumi valitsemine Keskajal valitseti inimesi, mitte riiki ja seega oli kõige olulisem truudus kuningale. Aadlikud andsid kuningale truudusvande. Frangi riigil polnud pealinna, kuningas liikus mööda maad, et kõigile oma võimu näidata. Arvatud, et Karl l...
Allikaanalüüs Läti Henriku Liivimaa kroonika Lugesin läbi 3 teksti, esimene nendest kirjutab ristisõdijate kokkupõrkest eestlastega merel. Ristisõdijad küsisid luba oma piiskopilt eestlastega sõdida, kuna kaupmehed ja kodanikud lubasid neid rahus oma sadamatest läbi sõita. Kuid piiskop püüab neid ümber veenda, sest nad võivad vaenlasega ohtu sattuda, kui ka sellepärast et paganate seas asub kirik mis ootab nende päralejõudmist ja nad ei suudaks oma kaotust tagasi teha. Läbirääkimised kestsid edasi, kuna ristisõdijad ei võtnud nõu kuulda ja tahtsid ikka sõdida. Piiskop lõpuks leebus ja andis loa. Nad tegid korda oma laevad millega plaanisid minna, neil oli hea sõjavarustus. Ristisõdijad võitsid lahingus ning eestlaste poolt röövitud esemed tagastati Lundi peapiiskopile, auväärsele isand Andreasele tagasi. Teine tekst räägib Polotski kuninga sõjaretkest Ükskülasse. Selsama...
Karl Suure impeerium Karl Suure impeerium Karl Suur Vallutas juurde uusi alasid ja kaitses riigipiire Vallutas langobardide riigi ja sai Itaalia kuningaks Alistas ja ristis saksid Aastal 800 kroonitakse Karl Suur paavsti poolt Rooma keisriks- keisrivõim Lääne- Euroopas sellega taastatud. Tekib Karl Suure impeerium. Impeeriumi valitsemine Tähtsamad ametid aadlikele, kellega Karolingid olid abielu kaudu suguluses. Riik jagati krahvkondadeks (umbes 250), mida juhtisid krahvid. Neid nimetas ametisse kuningas. Riigi äärealadele loodi margid, mida juhtisid markkrahvid. Suuremate idapoolsete hõimualade juhid olid hertsogid. Impeeriumi valitsemine Keskajal valitseti inimesi, mitte riiki ja seega oli kõige olulisem truudus kuningale. Aadlikud andsid kuningale truudusvande. Frangi riigil polnud pealinna, kuningas liikus mööda maad, et kõigile oma võimu näidata. Arvatud, et Karl liikus ligi 30 k...
Eesti sõjandus läbi aegade Eestit võib vaadelda kui väikest ning tähtsusetut riiki maailmakaardil. Tõeline eestlane aga teab, et meie rikkuseks ning edasiviivaks jõuks on kroonu ajalugu ning Eestimaa areng läbi raskemate kui ka helgemate aegade. Ei saa väita, et meie kodumaa on kaitseta ning lohakile jäetud, vastasel juhul ei eksisteeriks siin maamunal väike, kuid kodune Eesti Vabariik. Sõjaliselt kindlustatud riigi üheks tähtsamaks punktiks on kaitsejõu eksisteerimine. Kaitseliit astutati 11. novembril 1918. aastal ning selle esialgne nimetus oli Eesti Kaitse Liit. Tolleaegse organisatsiooni kontor asus Tallinnas Brokusmäel. Pärast seda lõpetati Kaitseliidu tegevus 1920. aastal 12. augustil. Põhjus oli lihtne: võimule tulid kommunistid. Mõned aastad hiljem, kui 1924. aastal toimus kommunistide riigipööret, kutsuti Kaitseliit taas kokku, millele järgnes organisatsiooni kiire kasv ning tugevnemine. Liikmeskond ka...
Teise maailmasõja võitjad ja kaotajad Teine maailmasõda on üks ohvrite rikkamaid perioode maailma ajaloos. Võrreldes esimese maailmasõjaga oli ohvreid ja pururstusi veelgi rohkem. Teine maailmasõda kestis alates 1.september 1939 kuni 2. september 1945. Sõja puhkemise põhjuseid oli mitmeid - Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime, Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada, Sõlmiti MRP, Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Samuti arenes sõjavarustus hoogsalt. Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi, Stalin aga tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 1945 veebruaris toimus Jaltas konverents, millest võtsid osa Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Juba sel samal aastal alustati Saksamaa lõplikku purustamist. Selleks ajaks oli riik jäänud ilma ka kõigist oma liitlastest. 7. 8. mail 1945 kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla ...
Eestlaste alistamise tagajärjed 13.sajandil kas oli ka midagi positiivset? Eestlaste alistamine 13. sajandi alguses, mida Eestis tuntakse nimetuse all muistne vabadusvõitlus, oli osa suuremast kampaaniast Läänemere idakalda rahvaste vastu, kes olid viimased ristimata paganad terves Euroopas. Eesti sõjameeste vähesus ja nende puudulik väljaõpe, nõrk sõjavarustus ning olematu koostöö lähemate naaberrahvastega tõid kaasa valusa kaotuse 1208.-1227.aastatel aset leidnud vabadusvõitluses. Kaotusega kaasnesid nii negatiivsed kui ka positiivsed muudatused kõigis eluvaldkondades. Kõige negatiivsemaks tagajärjeks võib pidada iseseisvuse kaotamist. Võõra võimuga kaasnesid mõjutused eelkõige Saksamaalt ja Skandinaaviast. Majanduses kujunesid välja feodaalsuhted, mis muutis vallutajad feodaalideks ning eestlased vaesteks talupoegadeks ja teistest sõltuvateks elanikeks. Eestlastesse suhtuti kui alamklassi, kelle majanduslikke, kultuu...
Feodaalühiskonna kujunemine kas pööre ühiskonnas? Feodaalkord kujunes välja varakeskajal. See toimus järk-järgult ja lõplikult oli see välja kujunenud XI sajandiks. Feodaalkorra osalisteks olid isand ehk senjöör ja tema sõjamees ehk vasall. Selle ajajärgu üks võimasamaid riike, Frangi riik, põhineski sellel süsteemil. Senjöör andis maatüki, mida nimetatakse lääniks ehk feoodiks, oma sõjamehele. Maatüki omajat nimetatakse läänimeheks ehk feodaaliks. Kuna valitses naturaalmajandus oli maatüki andmine sõjamehele kõige kasulikum. Selle abil sai senjöör sõjamehe ustavuse ja maatükk tasus ka tema abi eest. Maatükist tulev sissetulek oli tavaliselt küllaldane, et sõjamees saaks lubada endale sõjavarustuse ja ratsaväelane ka hobuse. Kui läänimees loobus teenimast oma isandat, pidi ta ka andma ära oma maatüki. Tänu sellisele süsteemile kasvas sõjaväe tugevus. Peamiselt olid ratsaväelased need, kes said o...
Eestlased muistses vabadusvõitluses. Muistine Vabadusvõitlus toimus aastatel 1208-1227. Sellel ajal oli ristisõdadeaeg ja võitlus algas sellega, et Idamaade sõjakäigud luhtusid. Seejärel otsustasid sakslased tulla põhjamaade riike vallutama. Eestlased alistati, kuid miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Neid põhjuseid on palju. Sõjalise taseme erinevus. Saklased olid elukutselised sõjamehed, ning neile ei olnud mingiks mureks, minna rahuliku südamega lahingusse. Eestlased aga see vastu ei olnud nii hea väljaõppega kui nemad, ning seetõttu sattusid eestlased kiiresti hätta. Samuti oli ka sakslasi rohkem, kui eestlasi ja sellepärast oli samuti sakslastel eelis Muistses Vabadusvõitluses. Relvad polnud head. Tollel ajal ei olnud ka eestlastel veel arenenud päris korralik relvastus, ja seetõttu oli raske vastu astuda elukutselistele saksa sõjameestele, kellel oli korralik relvastus. Võitluse käigus nad muidu...
Raamat „Nimed marmortahvlil“ põhinevat autori Albert Kivikase enda kogemustele Eesti Vabadussõja päevilt. Autori prototüübiks peetakse raamatu peakangelast Henn Ahast. Samuti on raamat hinnatud ka ajaloolaste seas, sest põhineb tõestisündinud sündmustele. Raamatu esimene osa käsitleb 1918 aasta lõpuks välja kujunenud meelsust Tartu kommertskooli õpilaste näitel. Osa neist hoiab kommunistide poole ja pooldab vaeste aitamist või teisi kõidavad iseseisvus ja rahvuslikud ideaalid. Peategelane Ahas on kui kahe tule vahel. Sõber Käämer on kommunist, Ahase vanem vend on Venemaal punaste poolel ja isagi ootab pikkisilmi punaste võimu tulekut, lootes saada paremat elujärge. Samuti ei ole Ahasele võõrad isamaalisus ja rahvuslasest sõber Käsperi vaated. Seda raskem on tal valida poolt, kui sõbrad Käsper ja Kräämer omavahel vaieldes pöörduvad toetuse saamiseks tema poole. Ta ei taha kummagagi tülli minna. Parema meelega oleks ta erapooletu, kuigi ...
AJALUGU lk 43 1-4 1.Arutlege, millised olid eestlaste peamised tegevusalad muinasaja eri perioodidel ja kuidas need muutusid. Mil moel muutus asustus muinasajal? PERIOOD OSKUSED PEAMISED ASUSTUS TEGEVUSALAD MESOLIITIKUM Töö- ja tarberiistad Saakloomade püüdmine Rajasid asulad ( 9000 – 5000 valmistati kivist, (jaht), taimede korjamine, veekogude aastat eKr.) luust, sarvedest kalastamine lähedusse ning puidust. Oskasid kasutada tulekivi ja kvartsi. NEOLIITIKUM (5000 Keraamika Jaht, tööriistade Enamasti jõgede ja – 1800 aastat eKr.) kasutuselevõtt, valmistamine, järvede ääres, paremad ...
TALVESÕDA Risto Tõldsep IX klass TALVESÕDA • Sõda Soome Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel. • Osa II maailmasõjast. • Toimumisaeg 30. november 1939 – 13. märts 1940. • Kestis 105 päeva. SÕJA PÕHJUSED • NSV Liidu nõudmised Soomele kehtestada vastastikuse abistamise pakt ja Soome keeldumine. • Molotov-Ribbentropi pakt. • Nõukogude Liidu soov saada tagasi Soome alad. TÄHTSAIMAD ISIKUD Soome vägede ülemjuhataja marssal Nõukogude Liidu Gustaf Mannerheim riigijuht Jossif Stalin NSV Liidu Punaarmee Soome peaminister välisasjade ülemjuhataja Kliment Risto Ryt rahvakomissaar Vjatšeslav Molotov Vorošilov SÕJA ALGUS • 26. november 1939 konflikt Manila piiril. • 28. november 1939 katkestab NSV Liit mittekallaletungilepingu Soomega. • 30. november alustab Punaarmee rünnakut. • Rahvasteliit kuulu...
Berliini kriis 1961 Sergei Pollok 12a Berliini kriis oli üks kõige intensiivsema hetki külma sõja Kesk- Euroopas. Peetakse alguseks oma ultimaatumi Hruštšov kohta 27. novemberil 1958 (mida nimetatakse ka "Berlin ultimaatum"), kriisi lõpp peetakse - 1962-63, intensiivus toimus just juunist kuni novembrini 1961. Saksa probleem Hruštšov hoiatas, et rikke korral ta poole aasta jooksul allkirjastab rahulepingu SDV- ga(Saksamaa demokraatlik vabariik) ja annab talle võimu Ida- Berliinis. Hiljem Moskva otsustas ...
Aadel, relvastus ja linnakultuur Aadel Ühiskonna 3 seisust: vaimulikkond, aadel ja talupojad Aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Feodaalne läänipüramiid koosnes peamiselt aadlikest. Aadel jaotus kaheks osaks: kõrgaadel ja alamaadel Kõrgaadlid olid suurfeodaalid: kuningas, hertsogid, parunid ja krahvid Alamaadlid olid põhiliselt rüütlid Pildi lisamiseks kl õpsake Pildi lisamiseks klõpsake ikooni ikooni Aadlite nimetused erinevates riikides Inglismaa lords ja gentry Hispaania grand ja hidalgo Saksamaa Herr ja Ritter Prantsusmaa baron ja chevalier Aadlilinnused Euroopa keskaegse kultuuri silmatorkavaim väline ilming oli aadlilinnus Rajamine sai hoo 9. sajandil Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes Linnus ehita...
Kas eestlastel oleks olnud võimalus võita Muistne vabadusvõitlus? Muistne vabadusvõitlus algas 1208 aastal, kui ristisõdijad jõudsid Eesti pinnale, tabades esialgu Sakala ja Ugandi maakonda. Ristisõdijate saabumisega mõjutas eestlaste edasist saatust oluliselt. Ristisõdijate eesmärgiks oli ristida kõik Euroopa rannikuäärsed alad, millest järeldub, et ristimise põhjuseks olid suuremate sadamate oma võimu alla saamine, turgude laiendamine, saksa majanduspoliitika laiendamine ja suurema maa-ala omamine. Kõige selle täideminemise eelduseks oli koguda piisavalt toidumoona sõduritele, transport ja kaasaegne relvastus. Just need kolm komponenti said eestlastele saatuslikuks. Eestlased käisid mõnedel üksikutel rüüsretkedel naabermaades ja siit järeldub, et nad ei omanud kuigivõrd head sõjavarustust. Fakt on, et 12 saj. ei esinenud eesti aladel rauast valmistatud sõjariistu, seega sõjavarustus oli veel...
Eestlaste allajäämise põhjused muistses vabadusvõitluses. 11. - 13. sajand oli suurte ristisõdade ajastu. Piiskop Alberti eesmärgiks oli laiaulatuslik ristisõda Euroopas. Oli vaid aja küsimus millal ristirüütlid Eesti aladele jõuavad. 1208. aastal tungisid sakslased koos latgalitega Ugandisse. Ristisõda Eestis oli alanud. Sõjad eestlaste ja ristirüütlite vahel kestsid mõned aastakümned. Mis põhjustas eestlaste allajäämise? Üheks allajäämise põhjuseks oli kindlasti Eesti maakondade vaheline vilets koostöö suhted. Maakonnad olid igaüks enda eest väljas. Puudus riik ja kindel valitseja. Lembitu olnuks väga hea valitseja, kuid ta hukkus Madisepäeva lahingus. Enne sõdu polnud eestlastel vajadust ühtsele riigile, kuna läheduses polnud ühtegi võimsat riiki, kes neid ohustanud oleks. Maakondade vaheline koostöö ei olnud piisavalt tugev, et kokku panna nii võimsat väge, mis oleks saanud vastu elukutselistele ristirüütlitele. ...
Ajalugu 1. maailmasõja lõpp ida- ja läänerindel, tagajärjed (palju hukkunuid, ev väljakuulutamine), sealhulgas Eestile. Olulised muutused Euroopa kaardil. Läänerindel liitlasteta jäänud Saksamaa olukord oli lootusetu. Wilhelm 2. oli sunnitud troonist loobuma ning Saksamaa kuulutati seejärel vabariigiks. Kuna vabariik kuulutati välja Weimaris, hakati seda riiki nimetama Weimari vabariigiks. 11. 11. 1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne'i metsas alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Selle tingimused olid Saksamaale väga rasked. Saksamaa oli sunnitud oma väed viima välja kõigilt okupeeritud territooriumitelt ja Reinimaalt ning ka Elsass Lotringist. Liitlastele tuli muuhulgas anda ka oma sõjavarustus ning allveelaevad ja ookeanilaevastik. Idaringel pöördusid 1917. aastal enamlased Saksamaa ja tema liitlaste poole ettepanekuga sõlmida vaherahu. Sakslased nõudsid selle tagajärjel Poola ja Ukraina eraldumist Venemaast....
Gabon. Gabon asub Lääne Aafrikas Atlandi ookeani kaldal. Tema naaberriigid on Kamerun, Kongo ja Guinea. Merepiir on Guinea lahega. Enamus riigist on kaetud troopilise vihmametsaga. Riik on praegu demokraatlik. Esimesed inimesed sattusid Gabonisse umbes 7000 aastat enne meie ajaarvamist. Nüüd on riigis palju erinevaid hõime, kõige rohkem on Fangi rahvast, mis moodustab elanikearvust 25%. Gabon avastati esmalt 15. sajandil Potugali tüürimehe Diego Cami poolt. 1472 aastal põrkasid Portugali avastajad kokku Como jõe suudmega ja nimetasid selle ,,Rio de Gabao" Gaboni jõgi, mis sai ka oma nime hiljem selle järgi. Hollandlased avastasid Gaboni 1593 ja prantslased 1630. 1839. aastal leidsid prantslased asustuse Gaboni vasaku kalda suubmelt ning järk järgult okupeerisid sisemaa 19. sajandi teisel poolel. Maa kuulus Prantsusmaa alla aastast 1888, autonoomseks vabariigiks sai peale Teist maailmasõd...
Malev Minu mõtted ja tunded Maleva filmi vaadates. Maleva film räägib Madisepäeva lahingust, mis toimus 21. septembril 1217 aastal, läbi eestlaste pilgu. Film naeruvääristab eestlasi. Film algas sellega, kuidas Uru oli sakslaste juures õppimas ja ei olnud seal vabatahtlikult. Kui ta sealt pääses läks ta eestlasi hoiatama, et sakslased tulevad oma väega Eestit vallutama ja ristima. Kuid keegi ei võtnud teda kuulda, maakondade vanemad vahetasid pidevalt teemat ja ei uskund teda. Eestlasi näidati kui rumalatena ja joodikutena. Kõige hullema oli kujutatud minu meelest vanemat Lembitut, kes pidevalt ainult tahtis tantsu lüüa ja lõbutseda. Kuid lõpuks sakslast nähes sai ta aru, et Urul on tõsi taga ja kutsus eri maakondade vanemad kokku kärajale. Kärajas oli hästi välja toodud see, kuidas olid suhted eestlaste vahel. Kuid ajuvaba oli see, kuidas nad plaanisid sakslasi minem...
1)Kes on Ahase sõbrad? Kuidas nad suhtuvad Eesti riiki. Missugused olid poiste vaated? Ahase sõbrad olid Käämer kommunistlike vaadetega ja Käsper rahvuslane. Ahases on nagu kaks poolust -- ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Ära võib mainida ka teised kooli- ja võitluskaaslased: Kohlapuu, Miljan, Mugur, Konsap. 2)Missugune oli Ahase kodu? Kuidas oli tal võimalik Tartus õppida? Ta kodu oli vaene, ta oli pärit vaesest perest, tema kodu oli nagu mingi mõisa hooe vana lagunenud osa. Ahasel oli võimalik õppida Tartus, sest ta vend, kes oli punaarmees saatis talle raha. 3)Millisest otsusest teatab Ahas oma isale? Ahas teatab oma isale, et läheb eesti iseseisvuse nimel võitlema punaste vastu. isa oli tal kommunismimeelne. 4)Missugune oli poiste sõjavarustus? Kuidas seda saadi? Poiste sõdurivarustus oli nigel, riik andis neile ainult mingi raskestikäsitletava püssi ja kiivri ning neil oli isegi vähe sooje riideid, ...
Arutlus ,,Lääneriikide lepituspoliitika kui Teise maailmasõja soodustaja" Esimene maailmasõda lõppes Saksamaa lüüasaamisega. Suurimaks muutuseks suurriigis olid sõjalised piirangud, mille kohaselt ei tohtinud Saksamaal olla üldist sõjaväekohustust, riik ei tohtinud omada raskerelvastust - tanke, lennukeid, kahureid. Kuid juba 17 aastat peale Esimese maailmasõja lõppu rikkus Adolf Hitler Versaille´ rahulepingut. Lääneriigid tõenäoliselt aimasid, et Saksamaa valmistub uueks sõjaks, kuid ei sekkunud rikkumistesse. Sellist käitumist lääneriikide poolt nimetatakse lepituspoliitikaks. Arvan, et sellega püüdsid lääneriigid mitte ärritada Saksamaad. Esimene suurem rikkumine seisnes selles, et Saksamaal taastati sõjaväekohustus. Samuti pandi taas käima sõjavarustust tootvad tööstused. Loodi uus lennuvägi ning sõjalaevastik. Lääneriigid olid küll kursis Saksamaal toi...
Muistse vabadusvõitluse kaotus -ajalooline paratamatus või juhus? Muistne vabadusvõitlus algas suure ristiusustamisega. Kuna sellega ei oldud päri, siis hakati ristiusu vastu võitlema. Muistne vabadusvõitlus lõppes 1227.aastal, seega kestis 19 aastat. Eestlastele tähendas muistne vabadusvõitlus aga kaotust. Kuid siin tahaksingi püstitada küsimuse, kas muistse vabadusvõitluse kaotus oli ajalooline paratamatus või juhus. Peamiseks põhjuseks miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse oli see, et eestlastel oli ligi 20 aastat kestnud sõja vältel kaitsnud oma maad ja rahvast nii, nagu nad seda oskasid ja suutsid. Vaenlased vallutasid maa süstemaatiliste rüüsteretkedega. Eestlastel tuli üle elada poolsada laastavat sõjakäiku ja neile veel omaltpoolt vastata. Teiseks põhjuseks võiks lugeda seda, et sõjaline ülekaal oli vastase poolel. Eestlastel polnud väljaõppega sõjamehi. Eestlas...
Muistne vabadusvõitlus-pöördepunkt Eesti ajaloos? Arutlus Muistne vabadusvõitlus oli 1208-1227. Põhjuseid oli mitmeid, toon välja mõned: ristiusu levitamine, paganluse väljajuurimine, taheti tungida Venemaale, maade vallutamine, sest rüütlitel oli Lääne-Euroopa maapuudus. Meie aladel toimus üks esimesi ristisõdasi. Kui palju mõjutas muistne vabadusvõitlus eestlasi? Muinasaja lõpus oli 45 kihelkonda, 8 suurmaakonda. Suurmaakonnad olid: Viru; Järva; Harju; Lääne; Saaremaa; Rävala; Ugandi ja Sakala. 4 väikemaakonda: Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga. Muutusid mitmed kombed, levis üha enam laibamatmise komme. Eestlaste peamiseks tegevusalaks oli maaharimine. Põlluharimises kasutati peamiselt kaheväljasüsteemi, taliruki kasvatamisega hakkas levima kolmeväljasüsteem. Tegeldi ka loomapidamise, küttimise ja kalapüügiga. Levis ka vahetuskaubandus, kus sisse veeti: hõbedat, pron...
,,Millised oli eestlaste valikud II Maailmasõjas?" II Maailmasõda toimus aastatel 1939 1945. See oli eelmise sajandi ohvriterikkam sõda ning milles meie, eestlased, kaotasime oma iseseisvuse. Eestlaste soov kaitsta oma riiki oli tugev. Parim valik selleks oli eestlaste oma armee. Eesti armeed oli aga võimatu luua, sest sõjaväejuhtkonna liikmed olid hukatud, vangistatud või saadetud sunnitööle. Sõjatehnika ja varustus aga ülevõetud punaarmee poolt. Sõja- aastad olid laastavad Eesti meestele, kuna tuli teenida erinevates armeedes. Tihti ei jäetud valikud ning tuli astuda vaenlase leeri sundmobilisatsiooni tagajärjel. Punaarmeesse läks väga vähe vabatahtlikke, seetõttu saadeti sundkorras Venemaale üle 33000 mobiliseeritu, kes hajutati üle kogu Nõukogude Liidu. Kõige rohkem oli neid Uuralis, Lääne-Siberis ja Volga jõe ääres. Mobiliseeritud saadeti ehituspataljonidesse, sisuliselt vangilaagrit...
Versailles' süsteem- õiglane või ebaõiglane? Esimene maailmasõda, mis toimus aastail 1914-1918, puhkes paljude vastuolude teravnemise tõttu suurriikide vahel, kuid peapõhjuseks võis siiski arvata Saksamaa ning Suurbritannia võitlust liidrirolli üle maailmas. Avalöögiks saab siiski nimetada Slovakkias, Sarajevos toimunud atentaat Franz Ferdinandile, kes oli Austria-Ungari vürst. Keskriikide poolel olid Saksamaa, Austria-Ungari, pärast ka Türgi ja Bulgaaria. Itaalia, kes esialgu sõtta ei sekkunud ja Keskriikide poolel oli, astus 1915. aastal samuti Antandi riikide poolele, kuhu kuulusid Venemaa, Prantsusmaa ning Suurbritannia. Ka Jaapan, Portugal, Kreeka ning Ameerika Ühendriigid astusid Antandi riikide poolele. Oli ilmselge, et Antandi riikidel oli rohkem ning võimekamaid liitlasi, kui Keskriikide poolel. Saksamaal oli väga hästi arenenud sõjavarustus ning sõjavägi, kuid tal nappis liitlasi. Saksamaa juhid mõistsid, et ainu...
11. Meinhardi ja Bertholdi tegevus; Meinhard hakkas ristiusku levitama Väina jõe suudmes olevate liivlaste piirkonnas. 1186. aastal pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ehitati kirik ja kivilinnus. Kivilinnust pakuti liivlastele varjupaigaks. Mõned liivlased lasid ennast ristida. 1191. aastal läkitas Meinhard Theoderichi Eestimaale arvatavasti misjonitööd tegema. Liivlasetele sai peagi selgeks sakslaste plaanid ja nad pesid endid ristiusust puhtaks. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale. 13. Rüütlite esimene sissetung eestisse; 1208. aastal algas võitlus Eestimaa pärast. Juhuslikud kokkupõrked olid taanlastega ja sakslastega varem, aga õige sõda algas Ugandis sihipäraselt. Kroonikas mainitakse seda kui vahejuhtumit. Ugandlased olid varastanult Venemaale rännanud sakslastelt kaupa ja sellega nõuti tagasimaksmist. Latgalid õhutasid j...
Algus POOLA PURUSTAMINE Poola loodeti purustada enne kui lääneriigid jõuavad oma jõud mobiliseerida. Saksamaa süüdistas Poolat ründamises. 1. septembril 1939 tungis Saksamaa Poolale sõda kuulutamata kallale. 3. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult sõtta veel ei sekkunud. Saksa vägi oli palju parem kui Poola oma. Poola lääneosa sai vallutatud. Taheti ka idaosa, kuid NSVL tungis ise sinna (17. septembril 1939). 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud, seega sõda kestis mõned päevad üle kuu aja. Poola lakkas eksisteerimast. 1939. aasta novembris ründas NSVL Soomet, 1940. aastal võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. KUMMALINE SÕDA 19391940 Sks paiskas oma väed läände, PrantsuseSaksa piirile rajatud Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinedele. Sõjategevus soikus kumbki osapooltest erilist aktiivsust ei ilmutanud. 9. aprillil 1940 hõivas Sks ilma vastuhakuta Taani. Ründas ka Norrat, k...
Esimene Maailmasõda Sõja põhjused: Peamiseks põhjuseks olid vastuolud suurriikide vahel ühel pool Prantsusmaa ja Inglismaa, teisel pool Saksamaa. Saksamaa tahtis saada juhtpositsiooni ja selleks tuli hävitada Prantsusmaa, samas Balkanil olid vastuolud Austria-Ungari ja Venemaa vahel. Samas oli veel asjaolusid: ei usutud, et maailmasõda üldse võib tekkida, arvati, et puhkeda võivad ainult piirkondlikud konfliktid, kuid mitte ülemaailmne laastav sõda. Samuti peeti sõda romantiliseks, paljud inimesed lausa ootasid seda. Puudusid ka rahvusvahelisi kriise reguleerivad institusioonid ning valitsused ei olnud uuendanud oma julgeolekupoliitikat, nad isegi ei tundnud tihtipeale sõjaplaane, mis muutis olukorra väga keeruliseks. Sõja ajend: Maailmasõja ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. Juunil 1914, atentaadi sooritas Serbia terrorist. Sellest sai alguse sündmuste ...
Frangi riik ja selle areng Referaat Sandra Kartau Frangi riigi ehk ühe esimese suurema riigi moodustise tuumikalad asusid Rooma-Gallias. Gallia oli keltide asuala, mis asus umbes praegusel Prantsusmaal, sellepärast võibki Frangi riigi teket lugeda Prantsusmaa ajaloo alguseks.1 2 sajand eKr vallutati see ala roomlaste poolt ning alguse saigi Rooma-Gallia.2 Frangi riigi kujunemise peamised etapid on keltide Gallia, mis kestis kuni 1. sajandi keskpaigani kuid siis oli see ala väga killustunud- maa-alad jagunesid nelja eraldi hõimu vahel, kelle koondnimetuseks oli gallialased. Teiseks tähtsaks perioodiks on Rooma-Gallia, mis kestis kuni 3. sajand eKr, kolmandaks Merovingide Gallia, mis oli 5-8 saj ja viimaseks ehk neljandaks perioodiks oli Karolingide Gallia, mis kestis kuni 10 sajandini.3 Esimest korda märgit...
Ajaloo kontrolltöö II perioodid: 1) kreeta-mükeene 2000-1100 a ekr 2) tume ajajärk 110-800 a ekr 3) arhailine periood 800-500 a ekr 4) klassikaline periood 500-338 a ekr (kõige tähtsam periood) 5) hellenism 338-30 a ekr 1)Hetiidid: asusid Väike-Aasiasse hiljemalt II aastatuheande esimestel sajanditel. 1700. a ekr kujunes neil tugev riik, mille pealinn oli võimsate müüridega kindlustatud Hattusa. Lühikese ajaga alistasid hetiidid peaaegu kogu Väike-Aasia ning alustasid vallutusretki Süüria ja Mesopotaamia suunas. Riiki juhtis kuningas kelle kõrval seisis mõjus suurte maavaldustega sõjaline aristokraatia. Ülikud ja kaaskondlased moodustasid kiire ja võimsa kaarikuväe.Austasid teiste jumalate kõrval ka mesopotaamia jumalaid Anut, Ead ja Istarit1200 ekr purustasid teadmata sissetungijad pealinna ning riik hävines kiiresti. hetiidid võtsid kasutusele raua ning olid esimesed kes kasutasid hobukaarikuid. 2)Pärsia: vali...
1)Imperialism suurriiklik poliitika. Maailma valitsevad 1-2 suurriiki ja soovitatakse mõjuvõimu laiendada kogu maailmale. 2)Tähtsamad kolooniad : Prantsusmaa sveits, maroko, tuneesia, madagaskar, indohiina Inglismaa egiptus, sudaan, nigeeria, iirimaa, tseilon Holland uus- guinea, borneo, indoneesia Portugal Angola, siiam Hispaania hispaania sahara Taani gröönimaa Saksamaa saksa edela-aafria, saksa ida-aafrika Itaalia liibüa, itaalia-somaalia Belgia belgia kongo USA ameerika ühendriigid Inglismaa dominioonid kanada, austraalia, LA liit 3) 20 saj alguse tuntumad ideoloogiad, nende isad v autorid Karl Marx vasakpoolne maailmavaade sots.dem/sotsialism,communism(riik inimese õnne sepp) Adam Smith, Max Weber iga inimene on oma õnne sepp, eraomand 4)20 saj tehnikasaavutused Transport Zeppelin, Orville ja Wilbur Wrighti lennuk, konveier liin, Ford T Side raadiosaade, raadiosignaal üle atlandi Laevandus uppumatu...
ESIMENE MAAILMASÕDA. Põhjused: 1. Vastuolud suurvõimude vahel, Prantsusmaa+Inglismaa -> Saksamaa 2. Venemaa ja Austria-Ungari konflikt Balkanil 3. Sõda romantiseeriti 4. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 5. Militarism, võidurelvastumine, soov rakendada sõjaplaane, sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia 6. Natisonalism (Serbias) 7. Ülitundlikkus pidevate suuriikidevaheliste kriiside tõttu Ajend: Franz Ferdinangi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 28 juulil 1914 kuulutas Austria-Ungari sõja Serbiale ALGUS: 1.august 1914 kuulutas Saksamaa sõja Venemaale. Sõdivate poolte plaanid: Saksamaa: Schlifferi plaan: Prantsusmaa purustamine, seejärel väed Venemaale. - Arvestati väga vähese ajaga, ei arvestatud Venemaa kiirema tegutsemisega +Kindel plaan, hea varustus, läksid ringiga läbi Belgia, kust ei osatud ohtu aimata Prantsusmaa: Plaan 17: Lotringi ja Elsassi hõivamine, seejärel sissetung Saks...
Herbert George Wells ,,Maailmade sõda" · Romaani esmatrükk: Ilmus 1898.a Inglismaal Kirjutamise aeg: 1890ndad · Antud raamat: Ilmus 2005.a Kirjastus Varrak · H. G. Wells'i loomingus on raamat üks tähelepanuväärsemaid. Raamatu põhjal on tehtud ka mitmeid filme. Sisu · Sündmuskoht: Victoriaaegne Inglismaa · Pealtegelased: Minategelane, kes oli kirjanik ja filosoof Marslased, kes tungisid Maale Sisukokkuvõte · Minategelane nägi observatooriumist kuidas Marsilt saadeti Maa poole teele tohutu kiirusega miski, mis hiljem selgus olevat kapsel (neid saadeti kümne päeva jooksul kümme) · Kapslid jõudsid üksteise järel Maale, neist väljusid marslased, kes olid palju arenenumad kui inimesed, kompitsatega, pruuni nahaga, suurte silmadega, kehata, Vkujulise suuga. · Marslased ehitasid kaasa võetud osadest sõjamasinad, mis olid hiigelsuu...
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava Mari-Liis Jänes VIIKINGID JA NENDE PEAKATTED MÜÜT VÕI TEGELIKKUS Essee Juhendaja: Anneli Rumm, MA Tallinn 2018 Essees annab töö autor ülevaate, kas piltidel kujutatud viikingite peakatted- kiivrid on müüt või tegelikkus tänapäevase popkultuuri tingimustes. Tänapäeva popkultuuris on viikingitest kujunenud inimeste teadvusesse valeinformatsioon seoses nende peakatetega. Allpool annab töö autor ülevaate mõnedest valearusaamistest ning tõendite olemasolust või mitte. Inimeste teadvuses on pildid pikkadest ja tugevatest meestest, sarved turritamas uhkelt nende kiivritelt kui kiirustati lahingusse ning hävingut külvama viikingid. (Trafford, Pluskowski, 2007, 58). Viikingitest sõjamehed, kes muistsetel aegadel võtsid ette pikki merereise rü...
1. Jagage Teine maailmasõda perioodideks ning esitage iga perioodi olulisemad jooned. 1. September 1939 - november 1942 = Saksamaa ja tema liitlased tungivad peale ning saavutavad võite, vastased on sunnitud pidama kaitsesõda. 2. November 1942 juuli 1943 murranguline periood, mil Saksamaa ja tema liitlased kaotavad ülekaalu ning initsiatiiv läheb Hitleri-vastasele koalitsioonile. 3. August 1943 august 1945. Hitleri = vastase koalitsiooni riikide pealetung, mis lõpeb Hitleri-Saksamaa ja tema liitlaste täieliku lüüasaamise ning kapitulatsiooniga. 1. periood jaguneb 3 etapiks: a.) 1. september 1939 22. juuni 1941 Hitleri kallaletung Poolale kuni kallaletungini NSV Liidule; b.) 22. juuni 1941 7. detsember 1941: Hitleri kallaletung NSV Liidule kuni Jaapani kalletungini USA-le ja Inglismaale ning USA sõjakuulutamiseni Saksamaale; c) detsember 1941 november 1942: saksamaa, jaapani ja nende liitlaste üldisest pealetungist kõikidel rin...
Ajalugu I Maailmasõda 28. juuni 1914 - 11. november 1918 Maailmasõja puhkemise põhjused: *teravnesid vastupolud maailma suurriikide vahel *Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas *Balkanil olid mängus Austria-Ungari ja Venemaa huvid *puudusid rahvusvahelised organisatsioonid *puudus diplomaatia *valitsused ei uskunud, et sõda puhkeb Ajend: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 Serbia terroristist üliõpilase Principi poolt. Sõdivate poolte plaanid: 1.SAKSAMAA: *Schlieffeni plaan(tuli vallutada Prantsusmaa ja venemaa, sõda pidi toimuma 3-4 kuud, Saksamaa pidi võitma) 2.PRANTSUSMAA: *Prantsuse-Saksa piirile rajati kindlustuste süsteem *plaan 17(Lotringi ja Elsassi hõivamine, sissetung Saksamaale) 3.INGLISMAA: *iseseisev sõjaplaan puudus *valmis koostööks Prantsuse vägedega 4.VENE...
1.MUINASAEG 1.1.EESTI MUINASAJA UURIMINE 1. Milliseid andmeid Eesti muinasaja kohta annavad järgmised teatused: · Arheoloogia · Zooloogia · Antropoloogia · Etnoloogia · Keemia · Bioloogia · numismaatika · Rahvaluule · ARHEOLOOGIA - Ehitiste jäänused => Millised olid ehitised muinasajal - Linnuste kaitserajatised => Millised olid muinasaja kaitserajatised - Kalme konstruktsioonid => Millised olid muinasaja matmiskombed ja kalmed - Esemete jäänused => Millised olid muinasaja nõud, ehted, töö- ja tarberiistad jms · KEEMIA - Määratakse leidude vanus · ZOOLOOGIA - Loomade jäänused => Milline oli loomastik muinasajal BIOLOOGIA => Milline oli muinasaja taimestik · ANTROPOLOOGIA - Inimeste luustikud => Millised olid muinasaja inimeste rassilised kuuluvused, kui vanad nad olid, nende toitumine, põetud haigused jms. · NUMISMAATIKA - Leitud mündid => Aarete koosseisu põhjal määrat...
Kordamine ajaloo kontrolltööks 1. I MS põhjused ja sõjale kaasaaidanud asjaolud – 1914- 1918. Põhjused: 1) Alahinnati ohtu. 2) Sõda romantiseeriti. 3) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine. 4) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Ajend: Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil 1914 (mõrvas Serbia terrorist). 2. Sõdivate riikide plaanid, nende tugevad ja nõrgad küljed – Saksa sõjaplaan – Schlieffeni plaan nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Prantsuse sõjaplaani – plaan 17 eesmärgiks vältida Prantsuse- Preisi sõjas kogetud katastroofi. Hoogne pealetung. Rajati tugev kindlustuste süsteem vaid Saksa piirile. Inglismaal iseseisev plaan puudus. Lootis Saksamaa purustada liitlaste kätega, pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt vähe sekkuda. Venemaa oli nõr...
1) Rahvusvahelised suhted 20-ndatel aastatel, Versailles'i süsteem, rahvasteliit, konverentsid ja kokkulepped. Rahvusvahelised suhted 20-ndatel aastatel- 1879-Saksamaa ühendamine 1882- Kolmikliit (Saksa, Austria-Ungari, Itaalia) hiljem 1914 liitus Türgi ja 1915 liitus Bulgaaria. 1907-Antant (Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa) 1914 liitus nendega Jaapan, 1915 Itaalia, kuna Antant lubas talle maid jagada(lahkus Kolmikliidust), 1916 Portugal ja Rumeenia ning 1917 Kreeka ja USA. Kolmikliit: · Kandvaks jõuks oli Saksamaa, kes tahtis endale kolooniaid saada ja Inglismaast tugevam olla. · Saksa soovis oma poliitikat laiendada kogu maailmas, selleks vajas ta tugevat laevastikku. · Eesmärk purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võimu Euroopa mandril. · Saksamaa toetas Austria-Ungarit Antant: · Võtmeriigiks oli Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksa mõjuvõimu euroopas. · Venamaa soovis...
EESTI ISESEISVUMINE 1917-1920 1. Millised olid Eesti iseseisvumise eeldused (kultuurilised, majanduslikud, poliitilised)? Kultuurilised : kirjakeele ühtsustamine, seltsitegevuse d, eestikeelse kirjasõna levik, TÜ Majanduslikud : tööstuse arenguga muutus eesti vene impeeriumis üheks arenenumaks piirkonnaks, talude päriseksostmine-talupojad oma maa peremehed Poliitilised: 1905 a rev äratas rahva poliitilisele elule, erakonnad-eest lastest poliitikud, Kestriikide ja Antanti vahel puhkenud maailmasõda 2. Milles seisnes Eesti autonoomia 1917? Miks me võime 1917. aastat pidada Eesti iseseisvumise alguseks? · Kogu eesti ala liidesti üheks rahvuslikuks kubermanguks · Eesti saab I korda rahavesinduse Maapäev · Eesti keelne asjaajamine, õppekeel · Erakondade loomine · Miilitsa loomine · Rahvusväelaste loomine I eesti polk 3. Kuidas puudutasid I MS sündmused Ees...
1. I maailmasõja põhjused - selgitus (näited) 1) Suurriikide imperialistlik poliitia – soov oma mõjuvõimu maailmas suurendada, tehes seda teiste riikide arvelt (Eurotsentrism, koloniaalpoliitika, Aafrika 1878 ja 1914, Maroko kriisid 1905-1906 ja 1911, ) 2) Liidusüsteemide kujunemine – Tekkis palju sõjalisi liite ning lõpuks kujunes välja 2 suuremat vastasleeri liitude näol (Kolmikliit – Itaalia, Saksamaa ja A-U ja Antant – Inglis-, Vene-, Prantsusmaa) 3) (Sõja)tehnika areng ja võidurelvastumine – ratsavägi ei mängind enam olulist rolli, sõda oli (Kuulipilduja, sidevahendid, miinipilduja) 4) Olukord Balkanil – (Balkani sõjad 1912-1913) 5) Rahvuslus – (A-U mitmekesine rahvuslik koosseis) 2. I maailmasõja ajend ning sõjani viinud sündmused A-U troonipärija Franz Ferdinani tapmine 28.06.1914 serbia koolitusega terroristi poolt. Venemaa toetas Serbiat -> Saksamaa õhutas A-U’d Serbiale sõda kuulutama –> Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni ...
Rüütlielu hiilgus ja viletsus Rüütlielule mõeldes tulevad inimestel ilmselt esimeste märksõnadena pähe vaprus, rikkus, osavus, daamide austamine. See võib tunduda inimesele, kes asjast palju ei tea, kadestusväärne elu. Teatud hetkedel nii see ka ilmselt oli. Kuid rüütlid pidid järgima kindlat reeglistikku, rüütliks treenimine võttis aastaid ja mees pidi varuma kannatlikkust, et temast kord rüütel saaks. Rüütlikslöömise päev oli aga eriti oluline ja püha. Edasine elamine uue staatusega tõi kaasa palju uut- nii katsumusi kui õnnehetki. Rüütliks saamisele eelnes pikk protsess. Rüütliks oli võimalik minna enamasti feodaalide poegadel ja neil tuli valida, kas saada ratsasõdulaseks-rüütliks või omandada vaimuliku elukutse. Rüütliks saada soovijaid kasvatati konkreetselt selles suunas, keegi ei saanud lihtsalt rüütliks hakata. Kuni seitsmeaastaseni elas poiss kodus, seejärel saadeti ta õppima kõrgemalseisva f...
ESIMENE MAAILMASÕDA Põhjused: · Alahinnati ohtu, kriise. (Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse). · Sõda romantiseeriti (oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav) · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Maailmasõja ajend: Austria-Ungari ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914. Sarajevo asus A-U-le kuuluvas Bosnias, kus atendaadi sooritas Serbia terrorist. Venemaa asus toetama A-U surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas A-U Serbiale sõja, vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Saksamaa võttis seda sõjakuulutusena, esitades Venemaale ja selle liitlasele Pr-le ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsiooni tühistamist. Kui seda ei tehtud, kuulutas Saksamaa 1. augustil 1914 algul Venemaale, seejärel Prantsusmaale sõja, tungides ühtlasi kallale ka Belgiale. Belgia neutral...
1) Maailm 20saj. alguses. Suurriigid: USA, Jaapan, Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungari, Inglismaa, Itaalia, Prantsusmaa. · Tahtsid saavutada võimalikult suurt mõju kogu maailmas. · Hoolitsesid vähe arenenud rahvaste eest(levitada tsivilisatsiooni saavutusi). · 1905 Norra saab iseseisvaks · 1909 hakkab kujunema Lõuna-Aafrika Vabariik. · Suurirrigid jõuvad imperialismi. · Amerrika areneb kõige kiiremini. 20 saj alguse märksõnad ühiskonnale: · Kiire linnastumine. · Teaduse ja tehnika kiire areng · Globaliseerumine. · Väga erinevad sotsiaalsed liikumised. Tehnika areng: · kujuned oluliseks sõjas(Saksamaa) · laevad, ärijuhtimine, ajakirjandus · info levis kiiresti · maailm oli kättesaadavam · kiire linnastumine · autode massiline tootmine(USA ford) Globaliseerumine: · konkurentsi tug...
Sündmused vahetult enne II maailmasõda ja selle ajal 1935-1936 Itaalia vallutas Etioopia, Rahvasteliit kehtestas küll majandussanktsioonid, kuid need ei takistanud Itaaliat. 1935 tühistas Sks Versailles' lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse, asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku (mis seni keelatud olid). Lääneriigid suhtusid sellesse järeleandlikult. 1935 Saarimaa otsustas liituda uuesti Sks-ga 1935 astus Sks välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest (märk, et on plaanis Euroopa riikide piire revideerida (muutma, ümber hindama)) 1936 viis Hitler oma väed demilitariseeritud (kehtestatud väegede keeld) Reini tsooni. Lääneriigid piirdusid vaid protestiga 1936 Komiterni-vastane pakt Sks ja Jaapani vahel NSVL vastu, 1937 ühines Itaalia ja hiljem veel teisigi riike. 1936 tuli Hisp võimule Rahvarinne (kommunistide ja sotsialistide juhitud), levisid kuulujutud, et kehtestatakse proletariaadi diktatuur. Juulis pu...
Teos algab sellega, et Tartusse olid üles pandud mobilisatsiooniväljakuulutamise kuulutused(aastal 1918). Sinna kutsuti mehed vanuses 21-35. Rahvas oli väga tusane ja vihane ja tööliste linnajaos kisti kuulutused vihaselt maha. Käämeril ja Käsperil tekkis ka tuline vaidlus, vaieldi küll kommunismi üle ja ka selle üle, et eestlasi liiga väha on. Ahas kui väga mõtlik noormees oskas vaid nende vestlust pealt kuulata. Ahas ei teadnud ka kumma poolt olla(Käämer oli kommunist, teine rahvuslane) ja eriti ajas segadusse see, et Ahase vend oli kommunist. Ükspäev aga tõsteti raekojas eesti lipp, mille peale muidugi Käämer arvas, et see on kindlasti sealt varsti läinud. Käsper aga ei lubanud tal sellist asja teostada. Samal ajal valitses suur rahvapuudus ning lõpuks teatas ka Viires, et inglased jäid tulemata(olevat sõitnud vene miinide otsa). Siis aga saabus poiste kooli üks mees mustas. Ta oli väga tõsine ning andis selgelt teada, et noori poiss...
Antsla Gümnaasium TIIU TAPLAS 10.a klass ROOMA RÕIVASTUS Referaat Juhendaja õpetaja: TIINA KALLION Antsla 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Rooma rõivastust..............................................................................................................................4 1.1 Meeste riietus.............................................................................................................................4 1.2 Naiste riietus..............................................................................................................................6 1.3 Laste riietus.............................................................................................................................
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Signe Müürisepp Referaat ESIMENE MAAILMASÕDA 9kl 2012/2013 1 SISUKORD Sissejuhatus _____________________________________________ lk 3 Esimene maailmasõda _____________________________________ lk 4-6 · Millal? Miks? Kus ? · Sõja põhjused Eesti Esimeses maailmasõjas ________________________________ lk 6-7 Tagajärjed ________________________________________________ lk 7 Kasutatud kirjandus _________________________________________lk 8 2 SISSEJUHATUS Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda või ka Suur Sõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 - 11. novembrini 1918. Sõdivad ...
1. II ms põhjused ja sündmused, mis viisid sõja puhkemiseni. Poliitilised eeldused: 9 rahvasteliit ei tule ülesannetega toime, sõjakaid suurriike ei suudeta ohjeldada 10 Versailles' süsteem osutub ebapüsivaks (Sx tühistab lepingu 1935) Majanduslikud eeldused: 11 Nii Hitler kui ka Stalin arendasid sõjatööstust 12 Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajab rakendust) Ideoloogilised eeldused: 13 Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi; diktaatorriikide vaenulikkus lääne demokraatia vastu 14 Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände *1935 Sx astub välja Rahvasteliidust, loobub Locarno lepingu täitmisest(kava revideerida Eur. riikide piire) *1936 Hitler viib väed Reini demilitariseeritud tsooni *Hispaania kodusõda (diktatuurid ignoreerivad mittevahelesegamispoliitikat + sisuliselt katsetavad uusi relvaliike ja sõjapidamisviise) >>Hisp-s kehtest. kindral Franco diktatuur. *Austri...
ROOMA KUNST Kuigi Rooma kunst pole kunagi olnud eriti originaalne, sest roomlased võtsid palju üle etruskidelt ja kreeklastelt. Küll aga oli roomlastel endil palju tehnilist ja praktilist taipu, mistõttu nendele kuuluvad mitmed tehnilised avastused ning uuendused ilma milleta me kaasaega eriti ette ei kujuta. Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Kreeklased kasutasid tahutud kive ilma sideaineta. Marcelluse teatri arkaadid.Arkaade (ladina arcus- vibu) kasutati praeguseni osaliselt kasutamiskõlblike sildade, veejuhtmete ja hoonete ehitamisel. Võlv on kaarekujuline lagi. Juba Mesopotaamias osati ehitada silindervõlve, kus raskus langeb kahele küljele. Roomlased õppisid aga ehitama ristvõlve, mis tekivad kahe silindervõlvi ristumisel. Roomlased hakkasid laialdaselt ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
