Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

" sõjatehnika" - 327 õppematerjali

sõjatehnika on hävitanud rüütellikkuse, renessanss on muutnud olematuks vasalli truuduse. Rahvamassist eemaldumiseks näitab Callot inimese eraldumist massist „Püha Antoniuse suur hukatus“ – palju ohutum on viibida karjas, hulgakesi.
thumbnail
2
docx

Sõjatehnika areng

Sõjatehnika areng Juba inimeste tekkest alates, pole ahned ja uhked inimesed omavahel suutnud sõnadega kokkulepetele jõuda, mis on paratamatult viinud sõdadeni. Sõjandus on alati arenenud käsikäes ühiskonna käsutuses olevate tehniliste ja muude vahenditega. Kuid kuidas ja kuna hakkasid tekkima esimesed relvad ja kuidas arenes sõjatehnika ? Kuna inimene on olnud algusest peale nõrk, siis on tal vaja midagi, millega ennast teiste eest kaitsta. Eelajaloolisel inimesel oli selleks lihtne kepp või kivi, mida ta kasutas, et ennast kaitsta. Et relv oleks mõjukam ja hoop tugevam, hakkas inimene kivi kinnitama kepi külge. Sellise relvaga võis looma tabada eemalt lüües või visates. Sedagi relva täiendas inimene aja jooksul. Ta ei leppinud looduses leiduvate kividega, vaid hakkas neile raiudes ja tahudes andma sobivamat kuju. Kuna loomade küttimine lähivõitluses oli väga raske, siis leiutasid inimesed vibu. Tule avastamin...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
10
odp

Esitlus: sõjatehnika esimeses maailmasõjas

Oma töö eesmärgiks seadsin võrrelda Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide relvi omavahel. Võrdlesin Saksamaa, Prantsusmaa ja Inglismaa sõjatehnikat . Sisututvustus Esimene peatükk on mul kaevikusõdadest. Kaevikud olid tähtsad uuendused sõjataktikas. Need ulatusid nii kaugele kui silm nägi. Seetõttu teatakse Esimest maailmasõda ka, kui kaevikusõjana. Kaevikud mängisid suurt rolli sõjatehnika arenemisel ja uuenemisel. Kaevikute eesmärgiks oli peatada vastaste pealetunge. Kaevikusõdasid tuntakse ka kui positsioonisõdadena. Tankid Juba enne Esimest maailmasõda mõeldi kuulikindla masina peale Esimesena ehitasid tanki inglased, kelle esimene prototüüp valmis 1915 Esimest korda osalesid tankid Somme lahingus 1916 aastal 1916 aasta novembris valmisid ka prantslaste tankid Prantslaste tank osales lahingus esimest korda 1917...

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Tehnika ajalugu

Kahjuks on hetkel valmis vaid piiratud arv kaardilehti. Suur osa rannikust on siiski kaetud. Selline kaart sobib aerutajale või niisama looduses seiklejale suurepäraselt. Eesti kaart kasutab kraadivõrgustiku asemel kilomeetrivõrku. Seades GPSi vastavalt on neid koos väga mugav kasutada. Päris levinud on aerutamine piirkonna turismikaardi järgi või siis lausa autoatlase abiga. Sõjatehnika 14. saj lõpul õpiti suurtükitorusid valama pronksist. Toru puurimine toimus püstasendis, jõudu andis vesiratas. Töömehed hoidsid üle ploki heidetud köie abil toru puurivarda kohal, puurimise sügavust muudeti köie järeleandmisega. See põhimõtteliselt uus tehniline lahendus metallitööstuses viis puurpinkide ilmumisele. Algul olid püstpingid, seejärel tulid pingid, mis lubasid puurimist toimetada rõhtasendis. Sõltuvalt otstarbest võeti kasutusele erisugused...

Tehnikalugu
91 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Arutlus-Miks eestlased muistses vabadusvõitluses alla jäid?

aastast 1227. aastani kui langes Valjale maalinn. Tagajärjed oli üpriski mõrud. Sõda tõi rohkelt kannatusi nii lahingus langejate kui ka rüüsteretkede näol. Eestimaa ristiusustati ja jagati mitme valitseja vahel. Samas tuli Eestisse inimesi kes tutvustasid kohalikele Lääne- Euroopa väärtushinnanguid, traditsioone ja norme. Järgnevalt toon välja tähtsamad põhjused ning tagajärjed. Kindlasti sai määravaks sõjalise taseme erinevus. Vabadusvõitluse käigus oskused ja relvastus täiustus, mida oli näha madisepäeva lahingus, kuid sellest ei piisanud vaenlase hävitamiseks. Võrreldes ordu-rüütlitega ei olnud eestlastel väljaõpet ning nad ei pidanud kinni lahingukorrast. Ordurüütlid elasid koos ja seega oli neil ühiseid kogemusi ja nad võisid nimetada üksteist vendadeks, samas eestlased tulid kokku vaid juhul kui oli vaja...

Ajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Segaseks aetud planeet

Segaseks aetud planeet Kliima soojenemine, sõjad, prostitutsioon, massimõrvad, haigused, viirused, sõjatehnika, maffia, korruptsioon, poliitika, nälg, narkootikumid, vihmametsade hävitamine, vargused, pettused ­ Maa peal on kõik pahupidi paisatud ja kontrolli alt väljunud. Kolmanda riigi maades on suureks probleemiks näljahäda, samuti ka hariduse omandamine, mis on raskendatud tingimustes või puudub üldse. Ei leidu küla ega linna, kus poleks toimunud ühtki vargust või pettust. Inimesed ei kõhkle enam kaua, et teisele inimesele kuul pähe lasta. Lihtne on maailma ühe sõnaga iseloomustada ­ see on kuritahtlikkus. Viimaste aastate aktuaalne teema on olnud kasvuhooneefekt, mille tagajärjeks ennustavad teadlased uud jääaega. On teada, et CO2 paiskumine atmosfääri hävitab ohtlikul kiirusel osoonikihti. Süsihappegaasi toodetakse nii palju, et loodus ei jaksa seda tasakaalu neutraliseeri...

Kirjandus
14 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Esimese maailmasõja uuendused sõjatehnikas

Püünsi Kool SÕJATEHNIKA I MAAILMASÕJAS Loovtöö Koostaja: Sten - Kristjan Nurk 8.klass Juhendaja: Veronika Uussaar Püünsi 2012 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Tankid..........................................................................................................................................5 Õhusõidukid................................................................................................................................9 Allveelaevad..............................................................................................................................12 Kaevikusõjad...

10.klassi ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Kas ja kui palju sai Eesti riik 1939-1940 ise oma saatuse üle otsustada?

aastal oli Eesti olukord raske, nagu enamus vast iseseisvunud väikeriikidel. II maailmasõda algas 1939. aastal 1. septembril ning Eestil tuli langetada palju otsuseid sealhulgas ka see kasvõidelda iseseisvuse eest või sõlmida baaside leping, mis tähendas vastastikust abistamist Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel. Enne Teise maailmasõja algust 23. augustil 1939. aastal sõlmisid kaks pikalt vaenujalal olnud riiki ­ Nõukogude Liit ja Saksamaa Molotov-Ribbentropi pakti (MRP). Niinimetatud mittekallaletungi pakt nende kahe sõjalise liitlase vahel sisaldas tegelikult palju enamat. MRP kaasnes ka salalajne lisaprotokoll, milles jagati omavahel Ida-Euroopa, Eesti läks Vene huvisfääri. See tegi võimalikuks iseseisva Eesti hävitamise. Lisaprotokolli olemasolust saadi muidugi teada ning Eestil ei jäänud midagi muud sõjavältimiseks ettevõtta, kui sõlmida Baaside l...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Muudatused Esimeses maailmasõjas

aastal alanud Esimene maailmasõda muutis inimkonna tulevikku ­ õpiti tööstuslikult tapma. Kogu tööstus oli allutatud sõjatehnika tootmisele ja väljatöötamisele. Oma ulatustelt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas see kõik senised sõjad. Üks otsustavamaid muudatusi Esimeses maailmasõjas oli positsioonisõda. Peale Schlieffeni plaanitud välksõja läbikukkumist 1914. aasta septembris hakati rajama kaevikuid. Tolleaegne tööstusühiskond suutis pikaajaliselt kaevikutes varjuvaid sõdureid toita ja neid laskemoonaga varustada. Aja jooksul kaevikuid muudkui täiustati, selleks kasutati betooni ja okastraati ning nende põhiplaanid hakkasid juba labürinti meenutama. Positsioonisõda pani sõja venima, rindejoon liikus väga vähe. Näiteks kestis Verduni lahing ligi 10 kuud ja selles hukkus umbes miljon inimest. Mobiliseeritute arv oli samuti väga suur, erinevatel andmetel kuni 70 miljonit meest, nii oli kogu aeg...

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
1
doc

USA, Nõukogude Liit

Võidutses majanduslik liberalism. 1920-aastatel kasvas kuritegevus, üks selle põhjusi oli kehtestatud keeluseadus (alkohoolsete jookide valmistamist, müüki ning sisse- ja väljavedu keelav seadus). Tekkis maffia (Al Capone). Ülemaailmne majanduskriis sai alguse börsikrahhist Ameerikas. 1929. a. 1932. aastani vähenes tööstustoodangu maht 50%, paljud jäid töötuks. Edgar Hoover jäi põhimõtte juurde, et riigi asi ei ole majandust juhtida. 1932. a. valiti presidendiks F. D. Roosevelt. New deal (1933. märtsis ­ juuni), majandus hakkas ülesmäge minema. 1938 ­ teine majanduskriis. Koostati Saksamaa abistamiseks Dowesi ja Jongi plaan, eesmärgiks luua Euroopas norm. maj. situatsioon, millega kaasneks ka poliitiline stabiilsus. Briandi-Kellogi pakt nägi ette sõjalisest jõust loobumist riikidevahelistes suhetes. 1935. a. võeti vastu neutraliteedise...

Ajalugu
94 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Poliitika maailmasõdade vahel

abiks.pri.ee Mõisted Füürer -Saksamaa rahva juht Isolatsionism -USA välispoliitika 30.-ndatel aastatel NEP -uus majandus poliitika Venemaal Guomindang -rahvuslik rahvapartei Hiinas Intrerventsioon -ühe riigi pealetung mingile riigile Neutraliteedi seadus -USA ei tohi müüa relvi sõdivatele riikidele Maailmarevolutsioon -kommunistide unistus võimu haaramisest kogu maailmas Sõjakommunism -Nõukogude Venemaa majandus poliitika kodusõja ajal Kodusõda -sõda ühe riigi sees, erinevate grupeeringute vahel Idustrialiseerimine -tööstuse arendamine NSVL-s Rahvakomisaride Nõukogu -Nõukogude Venemaa valitsus Kommunistlik Internatsionaal -kommunistlike parteide ühendus "Mein Kampf" -Hitleri teos, mille ta k...

Ajalugu
94 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia?

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Esimeses maailmasõjas tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikkust raskest olukorrast võitjana välja tulla. Demokraatia on valitsemisvorm, kus sõnaõigus on suuresti rahva käes. Demokraatia otseseks vastandiks on diktatuur - valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes. Peale sõda oli Itaalia olukord väga nõrk, valitsus vahetus ja olid rahutused. Itaalia linnades valitses tööpuudus. Karmides tingimustes tekkis rühmitus, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Mida suurem oli inimeste rahulolematus peale Esimest maailmasõda, seda suuremat soosingut sai nautida fasistide juht Mussolini. Paljude arvates oli just tema see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ning majanduse madalseisust välja tuua. 1921. aastal parlamendivalimistel saavutas fasistli...

Ajalugu
305 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Vana-Rooma (konspekt)

Itaalia geograafilised olud ja sellest tingitud arengujooned: a. Aponniini ps. oli juba vanaajal tuntud Itaalia nime all. b. Maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas: · Mägised alad vaheldusid tasandikega. c. Ühendust peeti peamiselt maismaad mööda: · Merd sõideti kreeklastest vähem. d. Geograafiline terviklikkus: · Eeldus ühtse riigi tekkeks. 2. Apenniini ps. rahvastik: Itaalikud Etruskid Kreeklased Asukoht Ps kesk- ja Ps loodeosas Ps lõunarannikul ja lõunaosa Etuuria maakond Sitsiilia Tegevusalad Põlluharimine ja Kaubandus, mere- Põlluharimine, karjakasvatus. sõit, põlluharimine, viinamarja- ja käsit...

Ajalugu
185 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vana-Rooma ühiskond, kultuur ja teadus

Rooma Vabariik Rooma Vabariik oli aastatel 510-30eKr. Riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast olid tähtsamad kaks konsulit. 5.saj lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Tagasilöögi andis gallide sissetung 387 eKr, kuid neid suudeti võita ja aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Roomas valitses patriitside aristokraatia. Patriitsid võisid olla riigiametnikud, preestrid ja senatiliikmed. Ülejäänud inimesi kutsuti plebeideks, kellel oli luba ainult rahvakoosolekutel osaleda. Patriitside ja plebeide suhted olid vaenulikud. Plebeide õiguste eest võitlesid rahvatribuunid. 450 eKr anti välja Rooma seadustekogu- 12 tahvli seadused. Seadustega moodustasid roomlased seaduse ees võrdse kodanikkonna- rooma rahva, kuid see ei tähendanud tegelikku võrdsust. Rooma tõsiseks vastaseks oli Kartaago, kellega peeti 3 sõda: Esimene Puunia sõda (264- 241 eKr)- Võitlus käis...

Ajalugu
259 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Miks ei õnnestunud Teljeriikidel võita Teist maailmasõda

Vastamisi olid maailma kõige mõjuvõimsamad riigid. Võitjaks pooleks osutus Liitlasriigid, nagu USA, Prantsusmaa, Suurbritannia, peale selle veel Nõukogude Liit. Teljeriikide eesotsas oli kõige mõjuvõimsam vaieldamatult Saksamaa, kes oli loonud oma aja kohta maailma kõige professionaalsema ja arenenuma armee. Sõjatehnika ja sõjalise väljaõppe taseme poolest ei leidnud Wehrmachtile, Kriegsmarinele ega Luftwaffele vastast. Kaotajatel riikidel oli küll potentsiaali sõja võitmiseks, aga siiski kaotasid. Miks? Sakslaste suur edukuse võti sõja esimesel poolel oli nende ründestrateegia- Blitzkieg (välksõda saksa k.), mis kujutas endast ühendatud koostööd lennuväe ja maavägede vahel. See strateegia oli edukas sõja algul, aga selle nõrgad punktid olid sedasijõudnud vägede kerge haavatavus (puudus kaitse külgedelt) ja ebaefektiivsus pike...

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Muistne Vabadusvõitlus

-1227. aastani. Sel ajal toimusid suured ristisõjad peaaegu kõikjal Euroopas ning lõpuks tabasid need ka Eestit. Vabadusvõitlusesse sekkusid nii mitmedki rahvad, kes olid sõdinud eestlastega ka varesematel aegadel. Samas mõned neist, kes varem olid olnud vaenlased, ühinesid nüüd Eestiga. Miks siis eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse ? Kindlasti üheks põhjuseks on see, et sõjaline ülekaal oli vaenlastel. Kui eestlased said vaevalt oma väe kokku, siis vaenlastel oli see ammu koos ning pea kaks korda suurem, kui eestlastel. 1211. aastal toimusid vallutused Suure-Jaanis. Ristisõdijad kogusid Metsepoles suure sõjaväe, lükkusid mere äärde ja läksid piki randa, pöörates seejärel sakalaste maakonna suunas ning jõudsid külade juurde. Jagunesid mööda kogu maad laiali ja tapsid väikese väe, mille eestlased kok...

Ajalugu
148 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Miks puhkes esimene maailmasõda?

Mitte ükski sõda ei alga täiesti mõtlemata. Esimese maailmasõja eelmäng ja pingeline olukord kestis ligi 15 aastat.Nii Vene revolutsioon, Inglise-Buuri sõda kui ka Balkani sõjad-kõik see tõi kaasa oma tagajärge. Kõige olulisem I maailmasõja põhjus oli riikidevahelised vastuolud. Näiteks Saksa-Prantsuse suhted oli ääretult pingelised. Peamiseks oli Elsass-Lotringi küsimus. Maa-ala, mis kuulus Saksamaale, kuid pool rahvastiku oli prantslasi. See oli maavaraderohke maa (rauamaak, kivisüsi), mida Prantsusmaa tahtis omale saada.Teiseks vastuoluks oli Aafrika kolooniate huvide kokkupõrge. Samuti ei olnud Saksa-Inglised suhted kõige paremad. Saksamaa soovis endale asumaid juurde hankida inglaste arvelt. Austria-Ungari suhted Venemaaga olid väga keerulised. Serbia püüdis Austia-Ungari koosseisus domineer...

Ajalugu
172 allalaadimist
thumbnail
47
doc

Ajaloo kiirkursus

A. Mäesalu, T. Lukas "Eesti ajalugu" I ja II Üldajalugu: 1. K. Jaanson "Üldajalugu XX sajandi algusest kuni 1938. aastani" 2. K. Jaanson "Üldajalugu 1939-1991" 3. Lähiajaloo õpik XII klassile SISUKORD MAAILM XX SAJANDI ALGUL..................................................................................................4 USA................................................................................................................................................. 5 Ameerika poliitiline süsteem 1900a............................................................................................ 5 SAKSAMAA...................................................................................................................................6 Koloniaalpoliitika...

Ajalugu
307 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Maailm 20 saj. alguses. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed

alguses. Suurriigid: USA, Jaapan, Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungari, Inglismaa, Itaalia, Prantsusmaa. · Tahtsid saavutada võimalikult suurt mõju kogu maailmas. · Hoolitsesid vähe arenenud rahvaste eest(levitada tsivilisatsiooni saavutusi). · 1905 Norra saab iseseisvaks · 1909 hakkab kujunema Lõuna-Aafrika Vabariik. · Suurirrigid jõuvad imperialismi. · Amerrika areneb kõige kiiremini. 20 saj alguse märksõnad ühiskonnale: · Kiire linnastumine. · Teaduse ja tehnika kiire areng · Globaliseerumine. · Väga erinevad sotsiaalsed liikumised. Tehnika areng: · kujuned oluliseks sõjas(Saksamaa) · laevad, ärijuhtimine, ajakirjandus · info levis kiiresti · maailm oli kättesaadavam · kiire linnastumine · autode massiline tootmine(USA ford) Globaliseerumine: · konkurentsi tug...

Ajalugu
295 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Natsi Saksamaa

Saksamaad hirmutas kommunism (e. Punane katk), nagu ka teisi maid, aga 1919. loodud Saksamaa Kommunistlik Partei oli eriti aktiivne mässude korraldaja. Punaste põhivaenlaseks sai samal ajal tekkinud Saksa Töölispartei, mis 1920. aastal nim. Ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks. Selle esimeheks sai Adolf Hitler. Hitlerlased lõid relvastatud rünnakrühmad, mille liikmed kandsid pruuni särki. Seepärast hakati natsionaalsotsialismi seostama pruuni värviga ja seda hakati nim. Pruuniks katkuks. Pruunsärklased üritasid hirmutada oma vaenlasi (juudid, kommunistid) Nad ründasid juutide linnakvartaleid ja korraldasid punastega tänavakaklusi. Natsides nähti jõudu, mis suudab pidurdada kommuniste. Seepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased ning ka keskklass. Adolf Hitler Sündis 1889 Austrias. Vanemad surid varakult, poiss hankis elatist ehitusabilisena ja hiljem postkaartide maalijana. I...

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Teine maailmasõda

Põhjused a) Poliitilised: · Versailles´süsteem osutus ebapüsivaks · RL ei suutnud ohjata sõjakaid suurriike · Lääneriikide lepituspoliitika ja MRP lisasid Hitlerile kindlust b) Majanduslikud: · Hitler arendas sõjatööstust, viimaks Saksamaad välja majanduskriisist · Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et tagasi maksta suurettevõtjailt saadud laenud c) Ideoloogilised: · Hitler soovis laiendada sakslaste eluruumi ja luuna nn Kolmas Riik · Stalin vajas Punaarmeele rakendust, et teostada maailmarevolutsiooni idee 2. Sõjategevuse algus a) 1. septembril 1939 tungis Saksamaa Poolasse b) 3. septembril kuulutasid Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale sõja c) 17. septembril tungis Poolasse Punaarmee, vallutades selle idaosa 3. Sõjategevuse laienemine Euroopas a) Kummaline sõda (1939 ­ 1940): · Prantsuse ja Saksa vägede kindlustumine piiril ­ Maginot´ ja Siegfried...

Ajalugu
236 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun