0-null 6-sechs 12-zwölf 17-siebzehn 1-eins 7-sieben 13-dreizehn 18-achtzehn 2-zwei 8-acht 14-vierzehn 19-neunzehn 3-drei 9-neun 15-fünfzehn 20-zwanzig 4-vier 10-zehn 16-sechsehn 100-ein hundert 5-fünf 11-elf 121-ein hunderteinundzwanzig Mängima-spielen Ich-e Ütlema-sagen Du-st Seisma-stehen Er/-t Omama-haben Wir-en Sõitme-fahren Ihr-t (tema)oma-Sein Sie-en Mis-was Hea-gut Kõrge-hoch Raamat-das Buch Väike-klein Katki-kaputt Kamm-der Kamm Foto-das Foto Suur-groB Must-schwarz Arvuti-der Computer Lamp-die Lampe Uus-neu Paks-dick Pliiats-der Bleistift Kell-die Uhr Vana-alt Ümmargune-rund Auto-das Auto Lill-die Blume Hele-hell Ilus-schön Maja-das Haus Prillid-die Brillle Meelsasti-gern Üks hetk-moment mal Sõidupilet-die Fahrkarte Lõbus-lustig Väga-sehr Minu oma-mein/meine Rong-der Zug Üldse mitte-gar nicht (väga)kiiresti-(zu)schnell Sinu oma-dein/deine Nukk-die Puppe Nüüd-jetzt,nun Seal-dort=da Teie oma-Ihr/Ihre Huvitav-interessant Kelle-wess...
Töölähetus Koostaja: Jaana Margus Tööandja õigused Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljaspoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks. Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või lapsinvaliidi, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul. Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaeealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Töötaja õigused Töötajal on õigus nõuda töölähetuse kulutuste hüvitamist (v.a juhatuse või nõukogu liige). Tööandja peab maksma päevaraha kehtestatud alammäära järgi, kuid võib alati maksta rohkem. Kui päevaraha ületab maksuvaba piirmäära, maksustatakse üle selle ulatuvat summat erisoodustusena. Töötajal on õigus nõuda kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne lähetust. Kui töötaja peab lähetuses olles ise tasuma majutuskulusid, on tal õigus nõuda, et tööand...
A Umlaut Ä Besuchen - külastama Als -kui Buchstabieren täht haaval ütlema Also - niisiis Dürfen - tohtima Etwas - natuke Essen sööma Doch vastad eitavale küsimusele Fehlen puuduma jaatavalt Geben andma Gern - meelsasti Geboren sein sündima Gleich kohe Gehen minema Ins - -sse(sisseütlev) Glauben - arvama In der Mitte - keskel Haben omama Kein(e) eitus nimisõnade puhul Kosten maksma, väärt olema Lieber - meelsamini Lernen õppima Links vasakul Nehmen võtma Mit - -ga , koos Probieren - proovima März märts Sein - olema Nebanan kõrval Spielen - mängima Nicht eitus tegusõnade puhul Trinken - jooma Nur - ainult ...
Ich – Mina / -e Wir – Meie /-en Du – Sina / -st Ihr – Teie /-t Er/Es/Sie (MS/KS/NS)(M/N/F) – Tema /-t sie, Sie – Nemad /-en Sein – Olema Haben – Omama (Keda?/Mida?) Ich – Bin Wir – Sind Ich – Habe Wir - Haben Du – Bist Ihr – Seid Du – Hast Ihr - Habt Er – Ist Sie – Sind Er – Hat Sie – Haben Ich – Mein Du – Dein Er/Es – Sein Käänatakse nagu ebamäärast artiklit Sie/Sie – Ihr Wir – Unser Ihr – Euer === Eur + lõpp PERSONAL PRONOMEN – ISIKULISED ASESÕNAD ====== Mina Sina Tema( Tema( Tema( Meie Teie Nema ==== M) F) N) d NOMINA Ich Du Er Sie Es Wir Ihr Sie TIV ...
suomi-viro suppea keskustelusanakirja 1 Tervehdyksiä ja hyvästelyjä Hyvää huomenta! Tere hommikust! Hyvää päivää! Tere päevast! Hyvää iltaa! Tere õhtust! Näkemiin! Nägemist! Head aega! Hyvästi! Hüvasti! Tervetuloa Viroon! Tere tulemast Eestisse! Hyvää matkaa! Head reisi! Voikaa hyvin! Elage hästi! Kiitoksia, pyyntöjä kysymyksiä ja anteeksipyyntöjä Kiitos! Kiitoksia! Tänan! Aitäh! Kiitän teitä avusta. Tänan teid abi eest. Olkaa hyvä! Võtke heaks! Ei kiittämistä. Pole tänu väärt. Olkaa hyvä. Palun. Auttaisitteko minua. Palu aidake mind. Olkaa niin hyvä ja auttakaa. Olge nii kena ja aidake. Sanokaa minulle. Öelge mulle, palun! Kertokaa minulle. Jutustage mulle, palun! Selittäkää minulle. Seletage mulle, palun! Näyttäkää minulle. Näidake mulle, palun! Anteeksi, en voi auttaa. Vabandage, ma ei saa teid aidata. Suokaa anteeksi! Vabandage, palun! Antakaa anteeksi! Andke andeks, palun! Anteeksi! Vabandust! Ei se mitään. Pole midagi. Anteeksi, e...
Mõisted: 1) ühistransport on tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjatevedu. Ühistransporditeenust osutatakse liiniveo, juhuveo või taksoveo korras. Ühistransporditeenuse osutaja, kes teostab liinivedu 40 000 elanikuga või suuremas omavalitsusüksuses, on elutähtsa teenuse osutaja; 2) vedaja on ühistransporditeenuse osutamiseks tegevusluba omav äriseadustikus nimetatud ja äriregistrisse kantud ettevõtja või seaduse alusel teise registrisse kantud juriidiline isik; 3) ühissõiduk on ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud buss, sõiduauto, tramm, trollibuss, reisirong, rööbasbuss, reisilaev, reisiparvlaev, väikelaev, õhusõiduk või muu mootori jõul liikuv transpordivahend; 5) liinivedu avaliku teenindamise lepingu alusel on kohane vedaja ja omavalitsusüksuse või riigi vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel korraldatav sõitjatevedu; 6) kommertsliinivedu on liiniloa või tellijaga sõlmitud lepingu alusel korraldatav sõitja...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
