Kas Külma sõda võib pidada maailmasõjaks ? Pärast Teist maailmasõda oli maailm jagunenud kaheks. Vastamisi oli totalitaarne Nõukogude Liit ja tema liitlased ning demokraatlik läänemaailm. Paljud kutsuvad seda vastasseisu Külmaks sõjaks. Külm sõda oli ilma otsese sõjategevuseta, rohkem maailmavaadete vastasseis, mis võttis enda alla väga paljusid maailma riike. Paljud ütlevad, et Külm sõda lõppes 1991 aastal, mil Nõukogude Liit lagunes. Külma sõja ajal toimusid mitmed kriisid ning rahutused ning nende vastasseisude abil üritangi tõestada, et Külma sõda võib pidada maailmasõjaks. Esimeseks kriisikoldeks võib pidada Berliini blokaadi. 1948. aasta juunis lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast. Nimelt tähendab see seda, et Venemaa jagas Saksamaa kaheks. Ida-Saksamaa oli niigi Nõukogude Liidu all ning sellega lootis NSVL, et Lääne Berliin alistub talle. Paraku tuli Lääne Berliinile appi lä...
Kas Trooja sõda tegelikult toimus või mitte? Pimeda lauliku Homeruse kirja pandud lugu Trooja sõjast on ajaloo üks tuntumaid. See jutt on ka ühtlasi kõigi aegade üks suurimaid mõistatusi, sest ei teata, kas see on tõestisündinud lugu või lihtsalt müüt. Paljud arheoloogid ja ajaloolased on proovinud saada jälile sellele, kas sõda toimus või mitte, kuid siiski on see mõistatus jäänud ühtse vasteta. Pooltargumendid: 1) On tõestatud, et Trooja (teise nimega Ilion) oli tõeliselt olemas ja asetses Väike- Aasia rannikul nüüdisaja Dardanellidest lõuna pool. Kaevamistel on muistse Trooja asukohal avastatud rida üksteise järel tekkinud ja hävinud asulaid, millest altpoolt lugedes seitsmes kiht vastab enam-vähem Homerose kirjeldustele ja kuulub mükeene ajajärku. Kuna Homerose kirjeldused ja väljakaevamistelt saadud informatsioon enam- vähem klapivad, siis on põhjust arvata, et Trooja sõda siiski võis toimuda. 2) Trooja sõda on ära märgitud mitm...
Kolmekümneaastane sõda Kolmekümneaastane sõda oli üks esimestest kui ka viimastest ususõdadest. Sõjas osalesid esmalt katoliiklased ja protestandid. Selle põhjuseks olid katoliiklaste ja protestanti võitlus oma iseseisvuse eest, suurriikide vahelised pinged ja usuvõitlused. Sõda hakkas aastal 1618 ning lõppes 30 aasta pärast ehk 1648 aastal. Sõda oli väga haarav. Aastal 1618 prahas kasvas suur pinge keisri ja böömi aadlike vahel. Katoliiklased tungisid Böömimaale ja algas sõda. Esimesel sõjapoolel olid edukad katoliiklased. Paljud protestandid põgenesid ära ja mõned asusid ka katoliiklikku usku, kartes karistusi saada. See ärritas teisi protestante. Taani astus aastal 1625 Saksamaal olevasse sõtta, et ta toetaks protestante. Siiski katoliiklased suutsid taani välja ajada. Ferdinand II algatas sunniviisilise katoliku usu taaskehtestamise. Peale seda astus sõtta rootsi(1630) kes oli sellel ajal kõige võimsam riik. G...
KÜLM SÕDA Raili Arumets 9.a Tartu Kommertsgümnaasium Tartu 2008 Külm sõda 1940-ndad 1990-ndate algus Poliitiline sõda Psühholoogiline sõda Majanduslik sõda Sõjaks valmisstumine USA ja NSV Lidu vastasseis Kapitalismi ja kommunismi vastasseis Külma sõja põhjused Lääneriikide rahulolematus NSV Liidu poliitikaga Ida-Euroopas Soov saavutada poliitilist ülekaalu jagatud Euroopas Püüd laiendada oma mõjuvõimu kolmandas maailmas Soov omada rohkem ja paremaid relvi oma vastastest (Võidurelvastumine) Kriisid sõja aastatel Berliini blokaad (1948-1949) Korea sõda (1950-1953) Suessi kriis (1956) Kuuba kriis (1962) Vietnami sõda (1964-1973) Võidurelvastumine (1950-1980) Pinge lõdvendus (1970-ndad) Afganistani sõda (1979-1989) Berliini blokaad 1948-1949 USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa tsoonid ühinesid Marsha...
Külma sõja võitjad ja kaotajad Külm sõda on igaüks midagi kuulnud, kuid enamikul pole aimugi, milles sõda tegelikutl seisnes, miks see algas ja kes selle üldse võitis. Külm sõda kaasas endaga peaaegu kogu maailma, kuid peamiselt USA ja Nõukogude Liidu. Nõukogude Liidu eesmärgid Külmas sõjas olid: tagada turvalisus, blokeerida kapitalism, saada mõjuvõim maailmas ning parandada oma majandust. Kuid teiselt poolt tahtsid Ameerika Ühendriigid peatada kommunismi levikut, mis näis potentsiaalselt mõjuvõimas relv maailma mõjutamiseks. Ühine kahel suurriigil oli aga see, et nad soovisid vältida Kolmandat maailmasõda oma eesmärkide saavutamisel. Minu arvates ei võitnud keegi nn "sõda". Külm sõda oli minu arvates sõda kus kaks rahvast üritasid tõestada oma valitsuse paremust. Kuigi võiks öelda, et mitmed konfliktid Külma sõja perioodil võib liigitada ühe sõja alla. Korea sõda ja Vietnami sõda oli põhiliselt kommunism...
Külma sõja võitjad ja kaotajad Külm sõda on igaüks midagi kuulnud, kuid enamikul pole aimugi, milles sõda tegelikutl seisnes, miks see algas ja kes selle üldse võitis. Külm sõda kaasas endaga peaaegu kogu maailma, kuid peamiselt USA ja Nõukogude Liidu. Nõukogude Liidu eesmärgid Külmas sõjas olid: tagada turvalisus, blokeerida kapitalism, saada mõjuvõim maailmas ning parandada oma majandust. Kuid teiselt poolt tahtsid Ameerika Ühendriigid peatada kommunismi levikut, mis näis potentsiaalselt mõjuvõimas relv maailma mõjutamiseks. Ühine kahel suurriigil oli aga see, et nad soovisid vältida Kolmandat maailmasõda oma eesmärkide saavutamisel. Minu arvates ei võitnud keegi nn "sõda". Külm sõda oli minu arvates sõda kus kaks rahvast üritasid tõestada oma valitsuse paremust. Kuigi võiks öelda, et mitmed konfliktid Külma sõja perioodil võib liigitada ühe sõja alla. Korea sõda ja Vietnami sõda oli põhiliselt kommunism...
SÕDADE SÕNUM Juba tuhandeid aastaid tagasi sõdisid inimesed omavahel. Siiamaani pole sõjad maailmast kuhugi kadunud, kuigi need toovad kaasa endaga hävingut ja kannatusi. Sõjad oleksid juba ammu minevikku jäänud, kui neil puuduks mõte ja vajadus inimkonnas nende järgi. Kuid mida on sõjad meile õpetanud, mis on sõdade sõnumiks? Üheks sõnumiks võib pidada seda, et rahu saamiseks tuleb sõdida. Ilma sõjata pole rahu, sõjast loobumine tähendab alistumist, mis toob rahvale kahju ja võtab võimaluse olla see, kes olla tahetakse. Kas on mõtet elada tühja elu orjana või proovida olla vaba? Enne vabadussõda olid eestlased sama valiku ees, valida oli halva variandi, sõja, ja veel halvema variandi, okupatsiooni vahel. Eestlased otsustasid sõdida vabaduse nimel, see tundus küll lootusetu, kuid nii saavutati vabadus, esimene Eesti vabariik, mis pani aluse meie praegusele riigile. Eesti ajaloos on ka nä...
Kas 1.st Maailmasõda oleks saanud ära hoida? 1. Maailmasõda on ajaloo üks verisemaid sõdasid, ainult Teine maailmasõda oli ohvriterikkam. 1. Maailmasõda kestis aastatel 1914-1918, Antandi ja Keskriikide vahel. Hukkunuid oli 1.s Maailmasõjas umbes 10 miljonit. 1. Maailmasõja vältimine oleks olnud võimatu, sest maailmas käis suur maade jagamine ning ilma võitluseta ei tahtnud keegi oma maid loovutada. Enne sõda olid paljud riigid omavahel lepingud sõlminud ning valitses pingeline olukord, mitmed maad soovisid endale asumaid juurde, näiteks oli Saksamaa huvitatud Poolast, Prantsusmaast, Baltimaadest, ta tahtis kaotada ka Suurbritannia ülekaalu merel, Austria-Ungari ning Venemaa vahel oli tülitsemist ning ka Prantsusmaa ja Inglismaa soovisid endale maid. Palju jagelemist oli ka kolooniate pärast, mis küll enamjaolt suudeti kompromissidega lahendada. Seega oleks võinud mingisugunegi uus tüli Kolmikliidu ja Antandi sõtta kihutada n...
I.Maailmasõja põhjuseid ja tagajärgi Maailmasõda on maailma paljusid riike haarav sõda, millel on kindlasti väga tõsiseid tagajärgi. Tänasel ajal ei oleks see normaalne, kui toimuks seesugune sõda. Meie aeg on niivõrd teistugune kui see oli sada aastat tagasi. Kuid mis viis siiski sõja toimumiseni ning mida antud sõda endaga kaasa tõi? I.maailmasõja puhkemise põhjuseid on palju. Ma usun, et leidub veel lugematul hulgal neidki põhjuseid, mida me ei tea ja ei oskakski endale ette kujutada. Samuti arvan ma, et järgnevad põhjused on kallutatud ja paljud sõjas osalenud riigid/inimesed ei nõustukski nende põhjustega. Esiteks oli riikidevahelised konfliktid igapäevaelu. See on iseenesest mõistetav, et kui probleemid ei saa lahendatud, järgneb sellele ka midagi suurt. Konfliktid baseerusid imperialismil. Kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Näiteks suur vas...
Pelgulinna Gümnaasium Sjuzana Solonenkova 12 K klass Vietnami sõda Referaat Tallinn, 2010 Vietnami sõda Vietnami sõda toimus 1959-1973. aastal. Vietnamis toimus sõjategevus, mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Kaasates USA ja Vietnami vahel toimunud sündmustele eelnenud ja järgnenud sündmusi jaguneb Vietnami sõda kolme etappi: I etapp: Indo-Hiina sõda 1946-1954 II etapp: Vietnami sõda 1964-1973 III etapp : 1979 aastal peetud lühike, kuid verine piiritüli Hiina ning Vietnami vahel. 1945 aasta algul, kui jaapanlased olid vietnamist lahkunud ja endised kolonisaatorid prantslased polnud veel tagasi jõudnud, kuulutasid vietnami kommunistid, ees otsas Ho Chi Minhhiga, välja Vi...
KAS I MAAILMASÕDA OLI VÄLTIMATU VÕI OLEKS SAANUD SEDA VÄLTIDA? Esimene maailmasõda, mis toimus aastatel 1914-1918, oli esimene ülemaailmse mastaabiga sõda, milles osales ligikaudu 40 riiki. I maailmasõja näol oli tegemist imperialistlike riikide, eriti Inglismaa ja Prantsusmaa võitlusega Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Saksamaa kiire areng oli viinud juba jaotatud võimutasakaalu maailmas tugevlt paigast ära- Hoolimata kaalukatest põhjustest, miks sõda puhkes, oleks olnud võimalik leida ka muid lahendeid. Kõige kapitaalsem põhjus, miks ei osatud sõda ära hoida, oli kogemuste puudumine ja sellest tulenevalt ka ohu alahindamine riiklikul tasandil. Varem polnud toimunud nii laiaulatuslikku sõda ja suurriikide valitsused uskusid, et seegi kord piirdub konflikt vaid piirkondlike sõjaliste kokkupõrgetega. Maailmasõda tundus liiga ebareaalse lahendina, et selle vastu võidelda. Kuigi tegelikkuses oleks võinud I maailmasõda pidamata jääda kun...
Kas sõda on inimkonnale kasulik? Sõda. On raske ette kujutada midagi süngemat ja destruktiivsemat. Esmapilgul näib, et mingit kahtlust ei olegi - sõda on kahjulik. Kuid tegelikult ei ole teema sugugi nii mustvalge. Ray Bradbury, Ameerika ulmekirjaniku jutustuses "Toolijalg" (A Piece of Wood) tuleb kindrali juurde mees, kes väidab, et on leiutanud seadme, mis hävitab kogu relvastuse väga suurel maa-alal, kusjuures paari päevaga käib ta läbi kogu maailma ja on võimeline tooma kauaoodatud igavese rahu. Kindral peab teda hulluks ja saadab uksest välja. Hetk hiljem taipab ta aga, et kui mees siiski ei valetanud, võib ta vaenlase kätte langeda. Silmapilk annab ta korralduse mees kinni pidada. Kuid seda ei tehta. Kogu relvastus on pulbriks pudenenud. Kindral haarab püstoli järele, kuid kätte jääb vaid rauapuru. Siis murrab ta toolilt jala ning tormab välja, karjudes: "Ma talle veel näitan!" Mida selline jutustus meile ...
PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM RELVAD PÕLTSAMAA MUUSEUMIS Uurimistöö Koostaja: Sten Robin Vanin 11c klassi õpilane Juhendaja: Erika Sari PÜG õpetaja Põltsamaa 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma uurimistöö teemaks valisin Põltsamaa muuseumi kollektsioonis olevad relvad, sest olen juba ligi kolm aastat aktiivne liige kaitseliidus ja huvitun ka väga ajaloost. Töö käigus tahan teada saada, millised sõjad on Põltsamaa piirkonda mõjutanud ja kuidas nad Põltsamaa muuseumis representeeritud on? Ja millised relvad on Põltsamaa muuseumis eksponaatidena väljas? 1. PÕLTSAMAA PIIRKONDA MÕJUTANUD SÕJAD Eesti alad on olnud üsna rahutu ajalooga. Vallutajad tulid nii idast kui läänest suhteliselt tihti eesmärgiga kas maad vallutada ja orjasid saada või siis lihtsalt selleks ,et rahv...
Miks külm sõda jäi külmaks sõjaks? Pärast Teist maailmasõda hakkasid USA ja NSV Liidu suhted kõvasti halvenema. Mõne aja möödudes juhtus see, et osapooled astusid üksteise vastu ligi neljakümne aastasesse sõtta külma sõtta. Õnneks ei olnud külm sõda selline, kus osapooled võitlevad omavahel rindel, vaid pigem poliitiline ja majanduslik. Kumbki riik tahtis saavutada mõjuvõimu maailmas, kuid miks külm sõda siiski jäi külmaks sõjaks? Esiteks väidan ma, et külm sõda jäi külmaks sõjaks, sest mõlemad osapooled kartsid üksteist. Toimus tugev võidurelvastumine ja nii USA-l kui ka NSV Liidul olid vägagi võimsad ja hirmuäratavad massihävitusrelvad. Majanduslikult arendatigi pea ainult relvandust ja sõjandust. Teati, et mõlema tuumarelvad on niivõrd tugevad, et nendega saaks hävitada kogu maailma. Mõlemad osapooled olid targad ja nad teadsin, et rünnates oma vastast näiteks tuumapommiga, saaksid nad...
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Kristiina Niimeister KÜLMA SÕJA KRIISID Referaat Tallinn 2015 Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Külma sõja kriisid....................................................................................................................4 2.1.Korea sõda.........................................................................................................................4 2.2.Suessi kriis........................................................................................................................7 2.3.Kuuba kriis........................................................................................................................9 2.4.Vietnami sõda...........................................................................................
Korea sõda (1950-1953) Korea jagunes kaheks - Lõina-Koreaks, mis oli kapitalistliku orjendatsiooniga demokraatlik riik, ja kommunistlikuks Põhja-Koreaks. See toimus kohe peale II MS. Põhjus - NSVL soov kehtestada Lõuna- Koreas kommunistlik kord. Sõda algas 1950 juunis, kui NSVL relvadega varustatud ja NSVL ohvitseride juhtimisel tungisid P.-Korea sõdurid Lõuna-Koreasse. L.-Koreal ei olnud oma armeed, ta oli kaitsetu. Sügiseks oli P.-Koreal vallutatud sisuliselt terve Korea poolsaare. Nüüd sekkub sellesse ÜRO ja nõuab, et viidaks sinna oma väed. 15. sept 1950 lähevad ÜRO väed Korea poolsaarele. Suurelt osalt need väed koosnevad USA relvajõududest. P.-Korea taganeb. Oktoober 1950 ÜRO väed alustavad uut pealetungi ja jõuavad välja Hiina piirini. Sõtta sekkub ka Hiina. Pool miljonit nõukogude sõdurit ja sama palju Hiina sõdurit, miljon P.-Korea sõdurit. Kõik olid varustatud nõukogude relvadega. Ameeriklasi oli pool miljonit. Algas otseline ...
Kui sa ei näe elujooksul sõdu, siis ei tea, mis maik rahuajal. Maailmas on olnud palju sõdu, kus on kannatused väga suured olnud. Suuremates sõdades saab väga palju inimesi surma ja kahjustada saavad ka elukohad. Sõja ajal on olukord pingeline, sest ei tea kunagi, kust keegi rünnata võib. Samuti võivad sõjas osalevad lähedased iga hetk langeda. Kui sõda saab läbi, siis inimesed näevad oma silmaga, kui palju kahju see teinud on. Nad tunnevad puudust nendest lähedastest, kes sõda üle ei elanud. Rahuajal saabudes tunnevad inimesed kergendust, et sõda on läbi ja proovivad oma normaalse elu juurde naasta. Need, kes on terve elu elanud rahuajal, ei kujuta ette, kui palju kannatusi reaalselt sõda kaasa toob ja mis tundeid see tekitab. Kui pole olnud kogemust sõjas, siis ei oska hinnata rahu nii nagu need, kes on sõda näinud või selles ise osalenud. Sõda tundnud inimesed hindavad rahu rohkem kui need, ke...
ISIKUD:Karl XI-oli Rootsi kuningas 16601697. Karl XI oli Karl X poeg ning sai vaid 4-aastasena troonile pärast tolle ootamatut surma.M.Romanov-oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal.Ta oli Vene tsaar 11. juulist 1613 kuni surmani.Tema ühendas killustatud Venemaa suureks Venemaaks.Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 16111632.Karl IX poeg.Oli 30a. sõjas hiilgav väejuht.Karl XII-oli Rootsi kuningas 16971718. 1707 asus Karl sõjakäigule Venemaa vastu.Osales põhjasõjas.Jan Sobieski-oli Poola kuningas 1674 kuni surmani.Tõkestas türklaste tee euroopasse ja peatas nad Viini all.G.Otrepjev-munk,ta oli esimene,kes pidas end pääsenud Dmitriks.1605 krooniti ta tsaariks, kuid vähem kui aasta pärast tapsid ta vandenõulased. Segaduste aeg Venemaal- Segaduste ajal venemaal oli väga palju segadusi,nt. See et kõik nimetasid end pääsenud Dmitriteks.Toimusid sõjad ja segadused.Segaduste aeg lõppes Romanovite dünastia võimuletuleku tagajärjel. PÕHJASÕDA ...
Sõjad eesti aladel 14 - 19 sajand Mis toimus 14 19 sajand Jüriöö ülestõus Liivi sõda Põhjamaade seitsmeaastane sõda Vene Rootsi sõda Rootsi Poola sõda Põhjasõda Jüriöö ülestõus Kuna? - 1343-1344 a Kus? - Taani aladel Kes? - eesti talupojad võimude vastu Miks? - et taastada iseseisvus Mis toimus? - eesti talupojad astusid vastu võimudele - Tungiti mõisatesse, tapeti sakslasi, põletati mõisaid ja kirikuid - Tähtsaim sündmus Padise kloostri vallutamine Jüriöö ülestõus Kogu Harjumaa va Tallinn saadi talupoegade võimu alla Eestlaste 4 kuningat Oodati abi rootslastelt vastu lubati maa nende võimu alla anda Sakslaste ainus abi ordurüütlid eesti kuningad nendega kohtuma Ordurüütlid tapsid Eesti kuningad Ordu sissetung Taani aladele - võim neile Liiv...
Yom Kippuri sõda oli Araabia riikide koalitsiooni ja Iisraeli vahel toimunud sõda. See sõda oli üks osa Araabia-Iisraeli konfliktist, nö. neljas sõda. Sõda sai alguse 6. oktoobril Yom Kippuri päeval (selle päeva järgi nimetati sõda) ning kestis 25. oktoobrini 1973. aastal. Toimus see Suessi kanali piirkonnas, Golani kõrgendikku ümbritsevatel aladel ning Siinai poolsaarel. Araabia riike juhtisid Egiptus ja Süüria ning nende seas üritas mõjuvõimu luua NSV Liit, kes oli seega Araabia maadele liitlaseks. USA oli Iisraeli toetajaks, kuid ta soovis saada liitlasi ka Araabia maade hulgast. Ameerika Ühendriigid ja NSV Liit varustasid oma liitlasi relvastusega (tankid, soomukid, suurtükid, lennukid). Nende eesmärk oli ka katsetada oma sõjatehnika võimsust. Sõjas osalevatel armeedel oli tehniliselt üsna samaväärne relvastus, kuid Araabia maadel oli sõjameeste arvuline ülekaal. 1967. aastal toimunud Kuuepäevase sõja käigus,...
Imperalism-ajajärk 19 saj lõpul ja 20 saj algul, mil suurriigid püüdsid saavutada võimalikult suurt mõjuvõimu kogu maailmas. 20 saj algust iseloomustavad järgmised dententsid: 1.majanduse kiire areng ja kogutoodangu tõus 2.monopolide valitsemine sise-ja välisturgudel 3.Jätkub linnastumine, muutis inimeste elulaadi ja lõi massikultuuri tarbimise eeldused 4.ostu jõuliste hulga kiire kasv 5.ulatuslik väljaränne euroopast 6.kolooniate ümberjagamise algus. 7.inimeste vabameelsus ja koondumine rahvusvahelised suhted enne I MS 1)Maailmapoliitikas mõju omavad suurriigid olid Suurb.,Saksam.,Prantsus.,Aust.-Ung.,Itaalia,Jaapan. 2)Kõikide huvid olid kolooniate ümber jagamine, võitlus rahvuslusega, konkurentide majandusliku mõjuvõimu vähendamine, maailmaturu ümberjagamine ja relvastusalane ülemvõim. 3)Ameerika Ühendriikide maailmapoliitikasse tulek teravdas rahvusvahelisi suhteid ameerika mandril. Algas Eurooplaste välja tõrjumine. Hispaania ja USA...
I maailmasõja põhjused referaat Sissejuhatus Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. See toimus enamasti Euroopas, kuid ka Aafrikas ja Aasias ning meresõjana kõikidel maailma ookeanitel. Esimese maailmasõja sündmused raputasid kogu maailma, surid tohutult palju inimesi, üle 9 miljoni. Sõjal oli kaks poolt, milleks olid Antandi riigid (Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa ning hiljem USA) ja Keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria). Esimese maailmasõja ajal võeti ka kasutusele hulgaliselt uut sõjatehnikat ning relvi. Näiteks võeti kasutusele esmakordselt Ypres'i lahingus mürkgaas, maailmasõja kestel võeti veel kasutusele tankid, lennukid, allveelaevad jpm. Esimese maailmasõja eelmäng ja pingeline olukord kestis ligi 15 aastat.Nii Vene revolutsioon, Inglise-Buuri sõda kui ka Balkani sõjad...
Kaunid ideaalid, karm tegelikkus. Ernest Hemingwaylt on inimkond pärinud äärmiselt tabava ja illusiooni hajutava mõttetera: ,,Noore nolgina sõtta minnes, kujutatakse ette, et ollakse surematud. Teised tapetakse sinuga endaga seda ei juhtu. Kuid siis esimest korda haavata saades, loobutakse sellest illusioonist ning teatakse, et see võib tabada ka sind ennast". On haavu, mis ei veritse kuid kipitavad see-eest sadu kordi enam. Sõjal, kui inim ja ühiskondlike suhete kokkupõrkel, on riukalik iseloom ja omapärane huumorimeel. Huumor, mis ühteaegu nii magus-valus, irooniline ning kohati ka julm, dikteerides inimsaatuseid ja nende põimumist. Vastandlikult üldisele arusaamale, ei kujuta sõda endast ainult vastaste konflikte vaid ka konflikti inimese tavaloomuse ning omaduste vahel, mida sõda inimestes välja toob ning seda nii inimeses endas kui ka suhteses teistega. Karmiks tegelikkuseks on asjaolu, et enamast...
Lahesõda Esitlus Riigikaitses Koostajad: 2013 Konflikt Iraagi ja koalitsioonivägede vahel. Ajavahemik 2. augustist kuni 28. veebruarini 1990. Sõda algas Iraagi rünnakuga. Inim ja tehnikakaotused: USA: 148 lahingsurma ja 145 lahinguvälist, nende seas 15 naist. Iraak: umbes 35000 ohvrit, nende seas 15000 sõdurit. Mis oli Lahesõda? Olulisemad riigid: Kuviet, sest riik oli Iraagi rahvusvägede võimu all. Soov taastada Kuiveidi legitiimne valitsus. USA, kes nõudis kohest annekteerimise lõpetamist ning kohest vägede väljaviimist Kuveidi territooriumilt. Millised riigid kaitsesid oma huve konflikti kujunemisel? 1990 2.augustil alustas Iraak pommitamist Kuveiti, tungiti sisse ja annekteerisid riigi. Alustati operatsioon "kõrbekilp", sest taheti vältida naftarikka naabri Saudi Araabia vallutamist Iraagi vägede poolt. Sõda oli madala intensiivsusega ehk piiratud sõda. Kuiveidi aitas sõjaliselt ...
Mida muudab inimeses sõda? Sõda on jube ja julm sündmus, sõda on maailmas peetud juba mitu tuhat aastat. Igas sõjas jääb keegi ilma oma isast-emast, mehest või naisest. Sõda muudab inimesed külmaks, ja ülbeks. Iga aasta tuleb Iraagist tagasi mitusada inimest kes on olnud seal rindel vastamisi hirmsa vaenlasega. See kui sa pead nägema igapäev, et keegi sinu kõrval sureb, ning see hirm mis sõjakäigus vallandub see inimene ei ole enam samasugune nagu ta ennem oli. See paneb neid elu üle mõtlema ning kui sõda läbi saab, tulevad need inimesed koju mõttega, et ta peab olema kiire, ülbe, ning halastamatu, et elus läbi lüüa. Minule ei meeldi sõda, ning mina sinna minna ei tahaks. Sõjast tuleks igahinnaga hoiduda,et sinu lähedased ei jääks ilma sinust ning, et sina ei jääks ilma oma elust. Ja, et sinust ei saaks külma ja tundetut inimest.äö
Kolmekümneaastase sõja lühikokkuvõte Kolmekümneaastane sõda lõpetas ususõjade ajajärgu Euroopas ja pani aluse riikide vahelisele tasakaalupoliitikale. Ususõdade ajajärgul, protestantide võitluses keisri vastu, sai lõpliku hoobi keskaegne universalism, mille asemele astus rahvuslik huvi. Ona aga ajaloo paradoks, et rahvusliku huvi mõiste loojaks ja riikide tasakaalupoliitika loojaks oli katoliiklik kardinal, Prantsusmaa peaminister Richelieu. Sõja vallandasid Saksamaal valitsavad usulised vastuolud, mida Augusburgi usurahu ei suutnud kaotada: Saksa-Rooma keisririigi protestantlikud vürstid moodustasid 17. saj algul Protestantliku Uniooni ja katoliiklased Katoliikliku Liiga. Sõjategevuses toimus peaasjalikult Saksamaal ja kujunes ühel kõige jõhkramaks ja laastavamaks sõjaks Euroopa ajaloos. Usulised vastuolud olid määravamad sõja algupoolel, pikkamööda muutus järjest tähtsamaks võitlus poliitilise ül...
Inimene ja sõda "Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mis kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutusteta. Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui teda selili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud - ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus..." (E. M. Remarque' "Läänerindel muutusteta") Sõda, see on õõva tekitav sündmus, mis jätab paljud ilma isadest-emadest või naisest-mehest. Palju hukkunuid ja õnnetuid, leinavaid perekondi pole sugugi harv nähtus. Ühiskonnas on sõda justkui nagu loomulikuks saanud. Kui hukkub 5000 inimest, ei peeta seda suurt millekski, sest võrreldes 6 miljardiga,...
Vietnami sõda Sisukord · Sissejuhatus · Osapooled · Vietnami DV teke · Indo-Hiina sõda · Vietnami sõda · Sõjavastane kriitika · Vietnamiseerimine · Pariisi rahuleping · Sõja lõpupool · Tagajärjed · Orange agent · Sõja kaotuse põhjused · Ronald Reagani arvamus · My Lai veresaun · Ho Chi Minhi rada · Faktid · Sõduritest · Memoriaalid Sissejuhatus · 1959-1973 · Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. · Teisisõnu teine indohiina sõda. Osapooled · Anti-Kommunistlikud väed: · Lõuna Vietnam, USA,Lõuna Korea, Austraalia, Filipiinid, Uus- meremaa, Khmeeride vabariik, Tai, Laose kuningriik · Kommunistlikud väed: · Põhja Vietnam, Viet Kong, Punased Khmeerid, Laos, Hiina, Nõukogude liit, Põhja Korea Vietnami DV teke...
Inimene ja sõda "Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mis kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutusteta. Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui teda selili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud - ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus..." (E. M. Remarque' "Läänerindel muutusteta") Sõda, see on õõva tekitav sündmus, mis jätab paljud ilma isadest-emadest või naisest-mehest. Palju hukkunuid ja õnnetuid, leinavaid perekondi pole sugugi harv nähtus. Ühiskonnas on sõda justkui nagu loomulikuks saanud. Kui hukkub 5000 inimest, ei peeta seda suurt millekski, sest võrreldes 6 miljardiga, pole see ju teab mis suur arv. Inimelu muutub sõjas väärtusetuks, üksainus surm justkui ei tähendakski midagi. Romaan "Läänerindel muutusteta" räägib 19-aastastest koolipoistest sõjas. Neil polnud mingeid elukogemus...
Lev Tolstoi´d ja tema romaani "Sõda ja rahu" saab pidada Vene tsaaririigi 19. sajandi peegelpildiks. Ta kujutas tolleaegset elu täpselt nii kehvasti, kui see tegelikult oli. 19. sajandi Venemaad valitses aadli õukonnakultuur, mis enda pillava eluviisi ja võimuahnusega varjutas kogu riiki. Maad valitsevad vürstid käisid pidevalt peolt peole ja raiskasid vanemate, kui ka oma talupoegade teenitud varandust. Antud tegevust iseloomustab hästi Dolohhovi joomatuur, kus ta tõestas teistele seltskonnas viibijatele enda võimet aknalaual käed lahti seistes pudeli viski ära juua. Sisuliselt tegeleti sarnaste seltskonnaõhtutega vaid põhjusel, et endale huvitavat tegevust leida ja abielusid sõlmida. Napoleoni revolutsiooniga kaasnenud sõda tõi välja võimu puuduva soovi tegevust mõista ja probleemi lahendada. Sõda Venemaa poolel juhtivad kindralid viibisid reaalsest lahinguväljast eemal ja ei tundnud sugugi huvi lahinguväljal toimuva vastu. Nii pett...
I maailmasõja võitjad ja kaotajad Aastatel 1914 kuni 1918 leidis aset katastroofiline sündmus, millel on mitmeid erinevaid ajalookäsitlusi. See oli I maailmasõda ning selle suurimate võitjate ja kaotajate kindlaks määramine ei ole kindlasti mitte ühene. Kuid siiski üldises plaanis ei saa sõjal olla üldse võitjaid, sest nagu juba roomaaegne kirjamees Vergilius on väitnud, et sõjalt ei saa oodata mingeid hüvesid. See tähendab, et isegi need, kes sellest vägivaldsest konfliktis enim on võitnud, kaotavad selle nimel humaanselt võttes liialt palju. Küll aga oma sõdimise alustamiseks seatud põhimõtete täideviimist ja edu eesmärkides võib pidada võiduks. Sõja suurimaks võitjaks võib pidada USA-d. Enamasti küll majanduse valdkonnas, sest seoses sõjaga saavutati suur ülemvõim teiste riikide majanduste üle. Ühendriigid, kellel oli enne sõda suur välisvõlg Euroopa riikides, nagu seda on tänapäeva USA-s lootusetu...
EESTI SÕJAAJALUGU · Sõda näikse olevat sama vana kui inimkond, kuid rahu on nüüdisaegne leiutis.(sir Henry Maine) · Rahu on keerukam nähtus kui sõda? · Maailma ajalugu, eesti ajalugu sõdade ajalugu? · Kings and battles... versus ,,sõduri-keskne lähenemine" Millest tuleb juttu: · Sõjaajaloo mõistest; · Peamised sõjasündmused Eestis, eestlased võõras väes, nekrutikohustus... · Rahvusväeosad, Vabadussõda, eestlased, EW riigikaitse; · eestlased Teises maailmasõjas; · Okupatsiooniarmee kohalolek; · Eesti riigikaitse alates 1991. aastast. · Sõjateadus on kõige üldisemas plaanis teadusharu, mis käsitleb sõjaks valmistumist ja sõjapidamist. Sõjateaduse pilk on suunatud eelkõige tulevikku, eesmärgiga aidata kaasa efektiivsemale riigikaitsesüsteemile. Sõjaajalugu vaatab minevikku ja on seotud ajalooteadusega. Seega võiks sõjaajalugu defineerida kui ajalooteaduse haru, mis uurib sõjanduse eri valdkondi, nend...
1. Mida kujutas endast külm sõda? Miks ja kelle vahel see toimus? Kuidas see avaldus (kriisid-konfliktid, võidurelvastumine, üksteise ületrumpamine jmt)? (vt õp. lk 10-16) Külmas sõjas ei toimunud rünnak füüsiliselt, vaid pigem poliitiliselt. See oli kõikehaarav poliitiline, majandusliku ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku leeri vahel (Lääne demoktraatliku (USA ja teised lääneriigid) ja Ida kommunistliku totalitaarse süsteemi vahel (NSVL)). Toimus: ei oldud rahul teise leeri poliitika, majanduse ja ideoloogiatega. 1)NSV liidu eesmärk hõivata uusi territooriume Euroopas ja Aasias. 2) Marshalli plaani käivitamine USA poolt (USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks). 3) Berliini blokaad(takistati sissepääsu Lääne-Saksamaalt saamine Berliini) Kriisid ja sõjad: 1) Berliini blokaad (Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa ...
100-AASTANE SÕDA 10.klass Millal toimus saja-aastane sõda · Ajaloos tähistatakse saja-aastase sõjana Inglismaa ja Prantsusmaa vahelist sõdade jada aastatel 1337-1453. Sõja puhkemise põhjus · Sõja põhjuseks oli Prantsusmaa kuningatroon ja peamised lahingud toimusid Prantsusmaal. Inglise kuningas Edward III oli suguluses Prantsusmaa tollase kuningadünastiaga ja kui viimane Prantsusmaa kuningas suri ja asemele pandi uus dünastia, arvas Inglise kuningas, et see on ebaõiglane ja nõudis trooni hoopis endale. Sõjategevus · Sõjategevus algas 1347. aastal, kui inglased ründasid Prantsusmaad. Inglastel õnnestus prantslasi võita tänu moodsatele relvadele Crecy lahingus. Vaherahu ja sõja lõpp · 1360. aastal sõlmitud vaherahu tulemusel said inglased endale suure osa Edela-Prantsusmaast. Sõda aga jätkus. Prantslasi aitas 1429. aastal Orleansi linna piiramisel talutüdruk Jeanne d'Arc, kelle juhtimisel p...
KÜLMA SÕJA KRIISID Osalevad Kriis Probleem Tulemus riigid Berliini blokaad NSVL, NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. (1948-1949) Saksamaa, Saksamaa lõhenes lõplikult. USA Korea sõda NSVL, USA, Enne oli Korea Jaapani koloonia.NSVL hõivas Lõunas loodi Korea Vabariik ja põhjas Korea (1950-1953) Hiina Põhja-Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist Rahvademokraatlik Vabariik; ei tunnistanud ning tahtsid teist poolt endale 1953 sõlmiti vaherahu Berliini kriis USA, NSVL, Põgenemine kommunistlikult poolelt ...
Külma sõja võitjad ja kaotajad Külma sõda oli Ida--Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. VNSV Venemaa Nõukogude Sotsialistlik vabariik alsustas ametlikult Külma sõda USAga kui 1946 aasta veebruaris mainis Stalin vajadust valmistuda uueks sõjaks lääne imperialistidega. USAs aga vormistati 18. aug 1948 ametlikult Külma sõja alustamiseks VNSVga. Hirmu tõttu tuumasõja ees otsest sõjategevust, aga vastaspoolte vahel ei toimunudki. Küll aga sekkusid mõlemad pooled üle maailma toimuvatesse riigisisestesse konfliktidesse ning need paisusid tõelisteks kriisikolleteks. Oma vahel võisteldi aga propaganda ja ideoloogiate levitamise, mõjupiirkondade laiendamisega ning võidureldvastumisega. Üldiselt loetakse Külma sõda kahe tolleaegse maailma kõige mõjuvõimsama riigi: USA ja VNSV vaheliseks sõjaks. Võidu koostati liite ja jagati toetusi ...
Hispaania kodusõda-(1936.juuli-aprill 1939) oli esimene pärat I MS puhkenud sõda Euroopas. Vasakpoolsete ja parempoolsete natsionalistide vahel. Francisco Franco juhtis parempoolseid. Ta oli just kukutatanud vabariigi ja kehtestanud diktatuuri. Sõda oli poliitiliste, majanduslike ja kultuuriliste erinevuste tulemus. Franco väed suutsid samm- sammult oma positsioone parandada ning kontrollisid 1937.a lõpuks juba suuremat osa Hispaania territooriumist. 1939.a kevadel hõivasid nad Madriidi ning 1.aprill 1939 kuulutas Franco kodusõja lõppenuks. Austria ansluss- Hitleri esimeseks ohvriks sai Austria. 1938.a veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria alistus. 13.märts 1939. Marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest, mis sai tauntuks kui ansluss. Müncheni konverents- toimus 29.sept.1938. Suurbritannia,...
Külm sõda kas seda oleks võinud ära hoida? Pärast Teist maailmasõda muutusid jõudude vahekorrad maailmas. Eriti võimekaks muutusid USA (eesotsas Trumaniga), kes oli demokraatliku ja läänemeelse mõtteviisiga ja Nõukogude liit (eesotsas Staliniga), kes oli kommunismi truu pooldaja. Raske on kahel nii vastastikuse ideoloogiaga võimekal riigil rahumeelselt maailmas eksisteerida. Kuigi Teises maailmasõjas tehti veel koostööd, näitas sõjale järgnev, et USA-l ja NSV Liidul on veel palju erimeelsusi lahendada. Suured ideoloogilised erinevused põhjustasid kahe suurriigi vahel pikaajalise vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. See ideoloogiline ja majanduslik konflikt kannab nime Külm sõda. Kas see võitluseta sõda oli paratamatu või oleks seda võinud ära hoida? Pärast Teist maailmasõda pinged USA ja NSV Liidu vahel aina kuhjusid. Mõlemad riigid teadsid, et neid võib oodata sõda. Loomulikult tuli teisest p...
Vene-Jaapani sõda Vene-Jaapani sõda oli esimene modernne sõda kolmanda riigi allutamiseks, kus kasutati vintpüsse, miini- ja kuulipildujaid, moodsaid sidepidamise vahendeid, massiarmeed ning kaevikuid. Sõja põhjuseks oli Venemaa püüe oma mõjupiirkonda Kaug-Idas laiendada (ehitati Suur-Siberi raudtee, 1900-1901 vallutati Hiinalt Põhja-Mongoolia ning Mandzuuria). Jaapan oli Vene mõju laienemise vastu ning ründas seetõttu 1904. aastal Venemaad (toetajateks oli USA ning Suurbritannia). Sõda algas 1904. a jaanuaris jaapanlaste rünnakuga vene Vaikse ookeani tugipunkti, Port Arturi kindluse vastu. Sünnaku tulemusel hävitati Venemaa laevastik Vaiksel ookeanil. Jaapani maaväed tungisid samuti peale, septembris alustasid vene väed vastupealetungi. Toimus lahing Shahe jõel maailma esimene kaevikulahing (rinne oli 100 km pikkune). Aasta lõpuks alistasid jaapanlased Port Arturi kindluse. 1905. toimus ohvriterohke lahing Mukdeni linna lähistel,...
PÀL-TÄNAVA POISID F. Molnàr Tegelased PÀL-TÄNAVA POISID JANOS BOKA GEREB NEMECSEK Csonakos,Weisz, Csele, Leszik, Kolany, Barabas, Richter PUNASÄRKLASED SZEBENICS, WENDAUER FERI ATS PASZTÖR Nemecsek Ernö · Nemecsek oli väike valgepäine poiss · Ta oli Pal-tänava poiste ainuke reamees. · Ta nautis reameheks olemist, sest ta tahtis nii väga olla Pal- tänava poiste hulgas. · Ta suri kopsupõletikku, mille ta sai tänu öisele vees käigule punasärklaste juures. Janos Boka · Janos Boka oli Pal-tänava poiste pealik. · Ta oli kõigi vastu väga aus. · Ta oli päris pikk, tumedate juustega ja väga korralik. Feri Ats · Feri Ats oli Punasärklaste pealik. · Ta ei olnud just kõige ausam poiss aga ta pidas lugu Nemecsekist. Gereb Dezsö · Gereb oli alguses Pal-tänava poiste hulgas. · Siis oli ta Punasärklaste hul...
PÀL-TÄNAVA POISID F. Molnàr Tegelased PÀL-TÄNAVA POISID JANOS BOKA GEREB NEMECSEK Csonakos,Weisz, Csele, Leszik, Kolany, Barabas, Richter PUNASÄRKLASED SZEBENICS, WENDAUER FERI ATS PASZTÖR Nemecsek Ernö • Nemecsek oli väike valgepäine poiss • Ta oli Pal-tänava poiste ainuke reamees. • Ta nautis reameheks olemist, sest ta tahtis nii väga olla Pal- tänava poiste hulgas. • Ta suri kopsupõletikku, mille ta sai tänu öisele vees käigule punasärklaste juures. Janos Boka • Janos Boka oli Pal-tänava poiste pealik. • Ta oli kõigi vastu väga aus. • Ta oli päris pikk, tumedate juustega ja väga korralik. Feri Ats • Feri Ats oli Punasärklaste pealik. • Ta ei olnud just kõige ausam poiss aga ta pidas lugu Nemecsekist. Gereb Dezsö • Gereb oli alguses Pal-tänava poiste hulgas. • Siis oli ta Punasärklaste hu...
PÀL-TÄNAVA POISID F. Molnàr Tegelased PÀL-TÄNAVA POISID JANOS BOKA GEREB NEMECSEK Csonakos,Weisz, Csele, Leszik, Kolany, Barabas, Richter PUNASÄRKLASED SZEBENICS, WENDAUER FERI ATS PASZTÖR Nemecsek Ernö · Nemecsek oli väike valgepäine poiss · Ta oli Pal-tänava poiste ainuke reamees. · Ta nautis reameheks olemist, sest ta tahtis nii väga olla Pal- tänava poiste hulgas. · Ta suri kopsupõletikku, mille ta sai tänu öisele vees käigule punasärklaste juures. Janos Boka · Janos Boka oli Pal-tänava poiste pealik. · Ta oli kõigi vastu väga aus. · Ta oli päris pikk, tumedate juustega ja väga korralik. Feri Ats · Feri Ats oli Punasärklaste pealik. · Ta ei olnud just kõige ausam poiss aga ta pidas lugu Nemecsekist. Gereb Dezsö · Gereb oli alguses Pal-tänava poiste hulgas. · Siis oli ta Punasärklaste hu...
Referaat Vietnami sõda Vietnam Vietnam tähendab tõlkes "Lõunamaa". Vietnam asub Indo-Hiina poolsaare lõuna osas, enamuse moodustab Annami mäestik. Teise maailmasõja järel jaotati Vietnam kaheks. Peale 1962-1975 toimunud sõda ühendas kommunistlik põhjaosa Vietnami üheks. Kommunistlik valitsus on Vietnamis ka tänapäeval, kehtib üheparteisüsteem. Kahe Vietnami tekkmine 2. septembril 1945 kuulutas Vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Prantsusmaa aga Vietnami DV-d ei tunnistanud (19. sajandist oli Vietnam kuulunud Prantsusmaa kolooniate alla) ning see viis sõja puhkemiseni aastatel 1945- 1954(Indo-Hiina sõda). Mõlemal poolel olid oma liitlased. Vietnami toetasid Hiina RV ja NSVL, kes olid mõlemad kommunistlikud ning Prantsusmaad toetas USA. 1954. aastaks olid prantslased sõja kaotanud. Otsustav oli Dien Bien Phu lahing Loode-Vietnamis, milles prantsuse väed said hävitavalt lüüa. Nüüd hakkasi...
Ususõjad 16. sajandil muutus protestantide ja katoliiklaste vastasseis kriitiliseks. Usuliste erimeelsuste tõttu peeti Euroopas kokku 8 sõda mis mõjutasid tugevalt riikide ja rahvaste omavahelisi suhteid. Katoliikluse vankumatuks kaitsjaks oli Hispaania kuningas Felipe II, kes oli tol ajal Euroopa mõjukaim valitseja. Vaatamata jäigale majandus ja religioonipoliitikale, tõstsid 1560datel aastatel mässu Hispaania võimu all olevad protestantlikud riigid. Aja jooksul saavutasid need riigid iseseisvuse ning kultuurilise ja majandusliku õitsengu nende seas ka Holland. 16. sajandi teisel poolel lahvatasid protestantide ja katoliiklaste konfliktid Inglismaal ja Prantsusmaal. Inglise kuningriiki juhtis kuninganna Mary Tudor, kes soovis riiki tagasi katoliiklusesse pöörata, kuid see ei õnnestunud. Kuninganna Elisabeth I valitsusajal kinnistati lõplikult anglikaani kiriku positsioon. Prantsusmaal pu...
Mis on külm sõda? Külm sõda on kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate, s.o. Lääne demokraatia ja kommunistiliku totalitarismi vahel. Lühendid: IBRD: Maailmapank. VMN: Vastasikuse Majandusabi Nõukogu IMF: Rahvusvaheline Valuutafond VLO: Varssavi Lepingu Organisatsioon · Heaoluühiskond: töötu- ja vanusetoetused, pensionid, stipendiumid · sotsiaalse turvalisuse kasv · Pidevalt suurenevad sissetulekud · arenenud riiklik haridus-, tervishoiu-, ja sotsiaalabi süsteem Pingelõdvnedus: Pingelõdvendus on võidurelvastumise pidurdamine. Kriisid: Suessi, Berliini, Kuuba, Korea sõda, Vietnami sõda(aeg, mis tekkis, kuidas lõppes)? Suessi: 1956, Egiptus soovis endale Suessi kanalit, mis kuulus SBR-le, viimane kutsus kriisi Iisraeli. Lõpptulemus: Kanal Egiptusele, võõrväed välja. Berliin: 1948-1961, Saksamaa jagati kaheks, läänes Saksamaa Liitvabariik, idas: Saksa Demokraatli...
Kas Teine maailmasõda tõi rahu Teine maailmasõda oli globaalne sõjaline konflikt mis oma suurte ohvrite arvu ja materiaalse kahjuga oli inimese ajaloo suurim ja sõda. See algas 1939 aastal Euroopas Natsi Saksamaa ja Inglise-Prantsuse-Poola koalitsiooni vahel, kuid lõpuks levis üle maailma. See lõppes 1945 aastal jättes maailma valitsema kaks suurjõudu Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liidu. Palju rohkem kui mõnes eelnevas sõjas oli Teises maailmasõjas kasutusel tsiiviljõud et võita sõda. Samuti oli sõda unikaalne selle poolest et kadusid piirid võitleja ja mittevõitleja vahel, seega oli suur hulk tsiviilohvreid. Samuti Natsi Saksamaa suhtumine erinevate rasside ja inimgruppide suhtes (juudid, slaavlased, mustlased, homoseksaalid ja teised inimgrupid) kui eriline sõja sihtmärk. Sõja lõpul tutvustati maailmale kahte täiesti uut radikaalset relva: aatompommi ja suure tegevusraadiusega raketti. Põhiliselt võideldi i...
Liivi sõja ja Põhjasõja tagajärjed Eestile - sarnasused ja erinevused Liivi sõda ja Põhjasõda Eesti jaoks ajalooliselt kaks tähtsat sõda, leidsid aset 16. 17. sajandil. Aastatel 1558-1583 toimus Liivi sõda rootslaste, venelaste, Vana-Liivimaa ja eestlaste vahel. Sõda lõppes Pljussa vaherahuga. Aastatel 1700-1721 peeti Põhjasõda, kus Rootsi vastu võitlesid Venemaa, Taani, Saksamaa. Sõda lõppes Uusikaupunki rahuga. Mõlema sõja põhjused olid suhteliselt sarnased. Liivi sõja algatamise põhjusteks on peetud Venemaa soovi allutada Läänemere idarannik ja sellega kaasnev vaba pääs Läänemere kaubateedele. Rootsi püüdlusi oma mõjuvõimu laiendada ka ida suunas ning nõrgendada Vana- Liivimaad nii poliitiliselt kui ka sõjaliselt. Põhjasõja algatamise põhjusteks oli riikide rahulolematus Rootsi suure ülemvõimu pärast. Venemaa püüdis vallutustega võita Läänemereäärseid alasid, Taani soovis Rootsilt saada oma endiseid valdusi tagasi. ...
Sissejuhatus uusaega See järgneb keskajale ja läheb välja I MS-ni. Uusaja alguseks pakuvad ajaloolased neid sündmusi: 1453 türklased vallutasid Konstantinoopoli 1492 Kolumbus avastas Ameerika 1640 Inglise kodanlik revolutsioon 17.saj algus Madalmaade revolutsioon Ta probably küsib kt-s et milline variant tundub sulle neist loogiliseim? Ma panin et Inglise kodanlik rev. Ja Madalmaade rev, sest siis murti feodalismi juured. Uusaeg jaguneb kaheks eristatavaks perioodiks 1) enne Suurt Prantsuse Revolutsiooni see oli absolutsimi aeg, domineeris agraarühiskond, rikastus kodanlus ja tema mõjukus kasvas 2) peale Suurt Prantsuse Revolutsiooni tööstuse kiire areng ja industriaalühiskonna kujunemine.Valitsusvormina muutus domineerivaks konstitutsiooniline monarhia, suurimaks ühiskonlikuks liikumiseks kujunes rahvuslik liikumine Uusaja algul toimusid suured muudatused. Kaubanduses kujunesid välja kapitali...
Kolmekümneaastane sõda 23. mail 1618. puhkes Kolmekümneaastane sõda. See sõda oli maailma esimene moodne sõda, kus katoliiklaste ja protestantide vaheline konflikt muutus võitluseks ülemvõimu pärast kogu Euroopas. Pikaleveninud sõda ei toonud erilist edu kummalegi poolel, kuid võitjateks võib siiski lugeda protestante.. Hukkus palju inimesi ja laostati maid. 1555. aastal sõlmiti usurahu Augsburgis. See seisnes sellest, et iga väikse riigi valitseja määras oma alamate usu. Nii jaguneski Saksamaa killustatus katoliiklikuks ja protestantlikuks. 1618. aastal suurenesid Böömimaal pinged katoliiklaste ja protestantide ning Habsburgide ja teiste kuningakodade vahel. Sõja ajendiks saigi Praha kuningalossis toimunud tüli, kus mõningad protestantidest böömi ülikud viskasid kindluse aknast välja katoliiklastest Habsburgide esindajad. Seda vahejuhtumit tuntakse Praha defenstratsiooni nime all. Inglismaa ja Holland maksi...
1. Mida tähendab külm sõda? Külm sõda on kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate, s.o. Lääne demokraatia ja kommunistiliku totalitarismi vahel. 2. Millal ja millise sündmusega algas külm sõda? 1948-1949 Berliini blokaad 3.Milliseid vahendeid kasutatakse külma sõja ajal? Kõnesid; konfliktide, kriiside ülesässitamine, võidurelvastumine 4. Mida tähendab kahepooluseline maailm? Ida ja Lääne vastandumine, demokraatlikud lääneriigid ja kommunistlikud idabloki riigid. 5. Trumani doktriin(aeg, sisu)? 1947 plaan anda majanduslikku abi riikidele, keda ähvardas NSVL 6. Marshalli plaan(aeg, sisu)? 1948-1952 - rahaline abi Euroopa riikidele sõjakahjude hüvitamiseks (13 miljardit dollarit) 7.ÜRO(seletus, aeg, eesmärgid)? Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, asutati 24. oktoober, 1945, eesmärk säilitada rahvusvaheline rahu ja julgeolek. 8. Kelle vahel jagati Saksamaa pärast teist maailmasõda? Võidur...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
