Energia säästmine Elektrikulud on tänapäeval väga suured mitmete faktorite tõttu. Kasutatakse vanu seadmeid, mille elektritarbe on mitmetes kordades suurem, võrreldes tänapäevaste seadmetega. Väiksed investeeringud uutesse seadmetesse vähendaks elektrikulusid suurel viisil. Üheks tuntumaiks energiat säästvaks tooteks elamutes on hetkeliselt led-pirnid, mille keskmine elektritarbe on 10-20w, valgustades tuba sama hästi kui hõõglamp, mille elektritarbe on 80w. Led lampide üheks heaks eeliseks on ka pikem eluiga, kuna see ei kuumene nagu hõõglambis olev hõõgniit, mis tihti peeneneb ning lõpuks katkeb. Teine võimalus on välja vahetada vana tehnika uuema vastu, televiisorid, monitorid, külmkapp, elektripliit, elektriradiaator, elektiahi jne. Tehnika ostul võiks üle vaadata toote energiatõhususe märki, mis võib olla D,C,B,A,A+,A++,A+++, toote energiatõhususe märk näitab seadme elektrienergia tarbimist, mill...
Majandusõpetus Mõistete seletus. , I osa I. MIS ON TURUMAJANDUS? I ? .Misks on majandusteadus tähtis? Whay is economics so important ? 1.Majandusteadus - teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada 1. , tooteid ja teenuseid, mida nad soovivad; sotsiaalteadus, mis uurib , kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi M AJANDUSTEADUS UURIB RATSIONAALSET MAJANDUSLIKKU KÄITUMIST Mis seisneb subjektiivse kasulikkuse maksimeerimises RAKEN- SUBJEKT KASULIKKUS ...
Mis on säästmine ja kas koonerdamine võib kokkuhoid olla? Säästmine on paljudele inimestele osa igapäeva elust. Kokkuhoiu teema on maailmas väga levinud. Kokkuhoiu põhjuseid on palju. Tihti on peamine põhjus raha aga ka looduse säilitamine on muutunud väga aktuaalseks teemaks. Säästmise juures tuleb tihti teemaks ka koonerdamine. Koonerdajaid on tavaliselt näidatud just halvas valguses ning säästlikke inimesi heas. Kuid vaid vähesed asjad on must valged. Mis on säästmine ja kas koonerdamine võib kokkuhoid olla? Säästmine on kokkuhoid. Kokkuhoid on paljudele inimestele tavaline osa elust. Enamasti mõeldakse rahast, kui rääkida säästmisest. Ikka tuleb vaadata, et oleks järgi raha ka mustadeks päevadeks. Raha säästmise viise on palju. Kõige levinumad raha säästmise viisid on ilmselt kõige odavama toote ostmine, toodete ostmine allahindluste ajal ja raha kõrvale panemine. Paljud kasutavad ka kuponge millega saab erinevaid soodustu...
Referaat Säästmine ja ostuhullus Inimeste seas on üldlevinud arusaam, et säästmine on ainult raha kasvatamise viis. Tegelikult on säästmine raha kogumine lühiajaliselt. Meil on mõistlik säästa oma raha nii planeeritud väljaminekute jaoks, kui ka väiksemate ootamatute väljaminekute jaoks. Säästmine on kindlasti odavam, kui väikelaenu võtmine. Kui me laenu võtmise asemel kogume raha, siis me säästame laenuandjale makstava intressi. Seega, kui oleme võimelised väikelaenu tagasi maksma, oleme võimelised ka koguma. Viimasel ajal, kui laenude võtmine aina kasvanud on, ei ole ära unustatud ka säästmist. Laenamine ja krediitkaartide kasutamine on tänapäeva ühiskonnas enesestmõistetav, kuid meil on palju turvalisem elada, kui me teame, et meil on mõne kuu palk kõrvale pandud. Me ei tea kunagi ette, mis võib juhtuda ning vajadusel saame oma sääste alati kasutada. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon korraldas uuringu...
Mis on säästmine ja kas koonerdamine võib kokkuhoid olla? Säästmine tänapäeva ühiskonnas on üsnagi igapäevane osa. Väga paljud inimesi üritavad raha säästa või millegi pealt kokku hoida, et raha pikemas perspektiivis rohkem kätte jääks. Kuid paljudel inimestel puudub kindel soov, mille pärast nad raha koguvad. Enamus soovib lihtsalt koguda raha ja selle hiljem lihtsalt emotsiooni pealt ära raisata, mitte investeerida endasse või kuhugi, mis neile hiljem palju tulu toob. Jutt ei käi muidugi paarist vaid kümnest, viieteist aastasest raha kogumisest, et see panna mingi asja alla. Olgu see siis äri, mida oled alati soovinud alustada või haridus, mida oled soovinud omandada, kuid mis maksab vms. Mis on säästmine ja kas koonerdamine võib kokkuhoid olla? Säästliku eluviisi võlud ja valud. Mis on säästmine ? See on kokkuhoid , mõne arust ka koonerdamine. Sellel on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Säästmine saab tihtipeale algus...
Referaat Säästmine ja ostuhullus. Majandus Koostaja: Raimond Ilves 10.12.08 Säästmine Säästmine on lühiajaline raha kogumine. Säästa on mõistlik nii ootamatute kui ka planeeritud väiksemate väljaminekute jaoks. Säästmine on oluliselt odavam kui väikelaenu võtmine. Kui oled suuteline väikelaenu tagasi maksma, siis oled sa suuteline ka koguma. Raha kogudes säästad laenuandjale makstava intressi. Sea endale eesmärgiks mitte võtta väikelaene! Tänapäeva ühiskonnas, kus laenamine ja krediitkaartide kasutamine on otsekui enesestmõistetav, on kindlustundel eriline tähendus. Palju turvalisem on elada, kui sul on paari kuu palk kõrvale pandud ning tead, et vajadusel saad sääste kasutada. Milleks säästa? Näiteks: · Igaks juhuks tagavaraks kui peaksid näiteks haigeks jääma või töökohta vahetama. · Mõneks kindlaks ostuks. · Reisiks ku...
Säästliku eluviisi valud ja võlud Mis on säästmine? See on kokkuhoid, mõne arust ka koonerdamine. Sellel on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Säästmine saab tihtipeale alguse soovist osta midagi kallimat, mille kohene välja ostmine pole võimalik. Kuigi leidub ka teistmoodi põhjuseid. Selleks, et säästa, tuleb vähem kulutada. Väiksemate kulutuste jaoks millestki loobuda või asendada odava alternatiiviga. Loobumise halvemaks küljeks on kindlasti harjumuste muutmine. Peab hakkama mõtlema, kuidas hoida kokku näiteks toidult, kommunaalkuludelt ja kommunikatsioonivahenditelt. Toidu pealt säästmine pole väga keeruline, kuna odavaid alternatiive erinevatele toiduainetele leidub väga palju. Keerulisem on seda teha aga interneti või TV arvelt inimesel, kes harjumuspäraselt neid väga palju kasutab. Olles igapäevane internetis surfaja ja pidev teleri vaataja, ei kujuta see inimene kindlasti ette, et ühel päeval pole tal enam neid kumbagi...
Traditsiooniliste makromajanduslike teooriate kohaselt sõltub säästmine eeskätt eraisikute sissetulekust ja jõukusest, investeeringute maht aga investeerimisprojektide üldisest riskitasemest ja tulukusest. Kuna säästmine ja investeeringud sõltuvad erinevatest teguritest, võib ka nende suurus teineteisest erineda. SÄÄSTMINE Säästmine raha kogumine ootamatuteks /planeeritud tulevasteks väljaminekuteks, mis on jooksvast sissetulekust katmiseks liiga suured. Säästmine tähendab peale vältimatute kulude eest tasumist üle jääva raha kõrvalepanemist. Säästetud raha on võimalus, millega tasuda suuremate väljaminekute eest ja viia ellu tähtsad rahalised eesmärgid. · Eesmärgid säästmiseks inimeste säästmisharjumused ja vajadused on väga erinevad. Raha kõrvalepanek võib paljudele tähendada sissejuurdunud harjumust kulutada teenitust vähem. Samuti koguvad paljud teadlikult oma soovide ja unistuste täitmiseks, olgu ...
25.09.2012 Tarbimine ja säästmine. Tuluallikad - Tulu tööst- palk - Tulu rikkusest- intressid, dividendid, rendised. Rikkus ja säästmine - Tulud- tulude suurenemine viib säästmise suurenemiseni - Ootused- positiivsed ootused viivad kulutamiseni - Pankade intressid- kõrgem intress innustab säästma - Maksuseadused- kõrged maksud ei soodusta säästmist Eelarve aitab - Finantseesmärkide püstitamine - Tulude hindamine - Väljaminekute planeerimine Säästmine - Kus on ohutu raha hoida? - Tulumäär- kas panna raha hoiule? - Mis on liht- ja liitintressi erinevus? - Midaq tähendab likviidsus? - Kas pank on likviidne? - Kas mul on likviidseid varasid? LIHT: LIIT: 500 500 1.aasta 5% 25 - 500 1. aasta 5% 25 - 500 2.aasta 5% 25 - 500 2.aasta 5% 26,25 - 525 3.aasta 5% 25 - 500 ...
Tallinna Polütehnikum XXXXX „Energia säästmine programmeeritavate seadmete abil“ Referaat Koostaja: X Juhendaja: X Tallinn 20XX Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1Miks on tähtis energiat säästa?...........................................................................................4 2Programmeeritavad seadmed.......................
Seminar 3 Makroökonoomilised mudelid 1. Milline väide varude reguleerimise seisukohalt on õige: a) varu taskut ei koorma; vale, vahel koormab, nii et vähe pole b) varude ja müügi madal või langev suhe on majanduslanguse tundemärk; vale l c) varude ja müügi madal või langev suhe on majanduskasvu t d ä k õige tundemärk; d) varude ja müügi kõrge või tõusev suhe on majanduskasvu tundemärk; d k vale e) varude ja müügi kõrge või tõusev suhe on majanduslanguse tundemärk õige 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz C C = Qd C = 100+0,8Qd c = 0,8 08 500 C0=100 450 500 ...
BCU3620 MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Started on neljapäev, 30 märts 2017, 7:23 State Finished Completed on reede, 7 aprill 2017, 10:31 Time taken 8 days 3 hours Marks 15.0/15.0 Grade 10.0 out of 10.0 ( 100 %) Question 1 Millised alljärgnevaist on olulised eratarbimist ja säästmist mõjutavad tegurid: Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 tulevased hinnaootused oodatav sissetulek ja intressimäär valitsuse poolt kehtestatud maksumäärad majapidamise suurus ning pereliikmete vanuseline jaotus Question 2 Lineaarset tarbimisfunktsiooni kujutava tarbimisjoone tõusu väljendab säästmise piirkalduvus (M...
Küsimus 1 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst Säästmisfunktsiooni kalde määrab säästmise piirkalduvus (MPS), mis väljendab igast täiendavast tuluühikust säästmiseks kasutatavat osa. Valige üks: Tõene Väär Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst Keynes'i rist (kogukulutuste joone AE - aggregate expenditure - ning 45-kraadi joone lõikepunkt) näitab säästuläve, millest madalamatel sissetuleku tasemetel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Vaadates juuresolevat joonist, nähtub, et negatiivse säästmise korral on tarbimiskulud suuremad võrreldes sissetulekutega. Niisugusel juhul kasutatakse tarbimiskulude katteks ära ka olemasolevaid sääste, mis toob kaasa säästude vähenemise ehk negatiivse säästmise. Küsimus 3 Osaliselt õige Hindepunkte 2.0/4.0 Küsimuse tekst Leia juuresoleva tarbimisfunktsiooni põhjal vastuse...
1.1.1. Question 1 Partially correct Mark 0.5 out of 1.0 Flag question Question text Keinsistlik kogukulutuste AE mudel sisaldab Select one or more: tarbimiskulutusi (C) avaliku sektori kulutusi (G) majapidamiste sääste (S) ettevõtete investeeringuid (I) netoeksporti (X-M) Feedback AE = C + I + G + (X-M) AE = C + I + G + (X-M) 1 Question 2 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Majapidamise sissetulekud kasvasid aasta jooksul 10 000 võrra ning säästmise piirkalduvus MPS = 0,3 (30%). Mitme euro võrra suurenesid majapidamise kulutused (C)? Sisesta vastuseks ainult arv (ilma tekstita)! Answer: 7000 Feedback MPC = 1 MPS; MPC = C / Y 1 Question 3 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Keynes'i rist (kogukulutuste joone AE - aggregate expen...
Säästmine ja ostuhullus on kaks täiesti vastandlikku asja. Säästmine on oma vara säilitamine ja hoiustamine. Ostuhullus aga on inimestele, kes laristavad oma raha ka täiesti mõttetutele asjadele ning ostetakse seda mida neil vaja tegelikult ei lähe. Ühesõnaga, kui ei osata oma raha hoida. Ostuhullus - kas moetõbi? Kust jookseb piir? Nii mõnigi ameerika psühholoog arvab, et ostuhullusel on sarnaseid jooni söömishäirete ja kleptomaaniaga. Ostuhulluse küüsi jäänutest pihtisid mõned oma psühhiaatrile, et neile valmistab seksuaalset naudingut mündikolin poekassas või et nad kardavad pahandada müüjat, kui lahkuvad poest midagi ostmata. Ameerikas ravitakse raskemaid ostuhulle lausa masendusvastaste tablettidega, kergemate juhtudega püütakse toime tulla vestlusteraapiaga või piirangute panemisega krediitkaardile. Aga kui uute asjade ostmiseks on mõjuv põhjus: tahtmine muuta välimust uue töökoha või ametikõrgenduse tõttu?; tõsta meeleolu uue...
Pere-eelarve 2.tund Säästmine, investeerimine ja laenamine Mis on raha? Raha on makse- ja vahetusvahend. Raha on arvestusühik. Raha on säästu-ja hoiuvahend. Raha on majanduse indikaator. · Mõiste ostujõud väljendab millise rahasumma eest on võimalik omandada kaupade ja teenuste kogust ning kvaliteeti. · Inflatsioon on üldine toodete ja teenuste hinnataseme tõus ehk raha väärtuse langus. · Deflatsioon on inflatsiooni vastandprotsess, kus hinnatase langeb ja raha väärtus kasvab. · Säästmine on raha kogumine tulevasteks väljaminekuteks. · Investeerimine on raha paigutamine tulu toovatesse varadesse pikemaks ajaks. · Säästuvõimaluste leidmiseks on tarvis teha eelarve või finantsplaan. · Väärtpaberiturg ehk börs on virtuaalne keskkond, kus tehakse tehinguid aktsiate, võlakirjade jt. väärtbaberitega. · Aktsia nimiväärtus ehk nominaalväärtus on võrdne ettevõtte asutamisel tehtud sissemaksega ühe aktsia kohta. · Akts...
1. Riigi majanduslikud funktsioonid: mis on allokatsioonifunktsioon, jaotusfunktsioon ja majanduse stabiliseerimise funktsioon? Rahandus täidab kolme funktsiooni: Allokatsioonifunktsioon, mille toimel jaotuvad tootmistegurid (võime nimetada ka ühiskonna käsutuses olevad ressursid) erakaupade ja avalike hüviste tootmiseks. Nende osade omavahelise suhte otsustab riigi fiskaalpoliitika ning sellele tugineb ka avaliku sektori struktuur, tegevuse ulatus ning maht. Allokatsioonifunktsioon seab raamid valitsuse pakutavatele avalikele hüvistele, mis omakorda seondub turutõrgetega ning konkretiseerub iga valitsuse fiskaalpoliitikas; Jaotusfunktsioon, st nii ettevõtete kui kodanike sissetulekute ja vara jaotamist hõlmav tegevus. Põhimõte, mis seda jaotust saadab, peab demokraatlikus ühiskonnas ühtima riigi ja kodanike enamuse arusaamadega õigest ning õiglasest jaotamisest. Riigi fiskaalpoliitika peaks sellest juhinduma, sest ebaõigl...
1. Riigi majanduslikud funktsioonid: mis on allokatsioonifunktsioon, jaotusfunktsioon ja majanduse stabiliseerimise funktsioon? a. Allokatsioonifunktsiooni kaudu tagab riik, et olemasolevaid ressursse (tööjõud, maad ning kapitali) kasutatakse võimalikult efektiivselt. b. Jaotusfunktisooni raames peab valitsus kujundama riigis sellise sissetulekute ja vara jagunemise, mis vastaks antud riigi kodanike enamuse arusaamisele õiglasest jaotusest. Ümberjagamine toimub maksude ning mitmesuguste pensionide, toetuste ning abirahade kaudu, mida nimetatakse ülekandemakseteks ehk tulusiireteks. c. Majanduse stabiliseerimise funktsiooni raames on riigi eesmärgiks saavutada majanduse optimaalne areng ja pidurdada ebasoovitud protsesse. See tähendab, et riik astub samme stabiilse majanduskeskkonna, kiire majanduskasvu, madala inflatsiooni ja ...
Saku Gümnaasium SAKU GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TASKURAHA KASUTAMINE Uurimistöö Uurimistöö koostamise alused Autor: Sandra Järv Juhendaja: Talvi Järv Õpetaja Saku Gümnaasiumis 2 Saku 2012 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1. TASKURAHA MÕISTE.........................................
Tarbimine ja säästmine Tarbimine ja säästmine Tarbimine kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Säästmine kasutatava tulu osa, mida ei kulutata tarbimisele. Sissetulek: 1. Palk 2. Rent 3. Intressid 4. Kasum Lorenzi kõver - iseloomustab riigi tulujaotust graafiliselt. · Punkt D näitab, et vaeseimad 20% elanikkonnast saavad vaid 5,0% kogu rahvatulust · Punkt E iseloomustab alumise 50% elanike osatähtsust rahvatulu jaotumises (19,8%) · Planeerimine ja eesmärkide seadmine Raha pole paraku kunagi nii palju, et jätkuks piiramatult kõige jaoks, mida hing ihaldab. Seetõttu tasub oma rahaasju planeerida ja eesmärke seada, et läbimõeldult õigel ajal valikuid teha ning olla valmis ka ootamatus...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Melissa Alliku Toidu raiskamise ja intensiivse põllumajanduse seosed Referaat Juhendaja: Aino Juurikas Pärnu 2013 SISUKORD Sisukord ................................................................................................ ......................... 2 Sissejuhatus ................................................................................................ .................. 3 Toidu raiskamine ................................................................................................ ........ 4 Põllumajandus ...
Keskkonnaprobleemid Eestis Keskonnaprobleemid on saanud üha aktuaalsemaks teemaks eestlaste elus. Enamus meist loodab, et selle probleemiga tegeleb keskkonnakaitse ja teised asjakohaste teadmistega inimesed. Tegelikult peaks iga eestlane mõtlema sellele, et mida ta ise saaks looduse heaks ära teha, sest teadupärast suured muutused saavadki alguse väikestest tähelepanekutest. Millised aga on Eesti peamised keskkonnaprobleemid ja kuidas saaks igaüks meist aidata? Puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja muuks tarvilikuks. Metsi ohustavad põllumaade laiendamine ja kontrollimatu igapäevase tarbepuidu raiumine. Kuid ka see on metsadele halb, kui sinna loopida prügi või muul viisil metsa reostada või kahjustada. Eestlastele on juba väga ammusest ajast olnud mets tähtis selle poolest, et seal on mõnus lõõgastuda ja tunda ennast looduse lähedal. Tihti aga kiputakse unustama, et iga pisem...
kg ISESEISEV KODUNE TÖÖ KODUNE TÖÖ Õppeaines: TRANSPORDIVAHENDID Transporditeaduskond Õpperühm: TLI41 Juhendaja: Sven Andresen Tallinn 2013 Sisukord 1.Auto...................................................................................................................................................3 2.Haagis................................................................................................................................................4 3.Teljekoormused.................................................................................................................................5 3.1.Täismassil:..................................................................................................................................5 3.2.Tühimassil:..........................................................................................................
ARVESTUSTEST 9.2 (MAJANDUSE TASAKAAL. KOGUNÕUDLUS JA KOGUPAKKUMINE. KEYNESE RIST. SÜSTID-LEKKED) (15 punkti 15st, hinne 10/10st) 1. Allpooltoodust väljendab pöördvõrdelist sõltuvust: a. Tarbimiskulutuste ja käsutatava tulu seos b. Investeerimiskulutuste ja intressitaseme seos c. Säästmise ja tarbimismäära seos d. Investeerimiskulutuste ja rahvatulu seos e. Kõik valed 2. Investeeringute mahtu mõjutab: a. Intressimäär b. Ettevõtjate pessimistlikud või optimistlikud ootused c. Tehnoloogiliste muutuste tase d. Tootmisseadmete koormatuse tase e. Kõik vastused õiged 3. Allpool loetletust väljendab autonoomsete kulutuste kasvu: a. Tarbimisfunktsiooni kõvera nihkumine üles b. Investeeringute kasv rahvatulu kasvul c. Liikumine tarbimisfunktsiooni kõveral üles d. Liikumine tarbimisfunktsiooni kõveral ...
Makroökonoomika kodutöö 1 Vastused Nimi 1. Tabelis on esitatud andmed nominaalse SKP kohta (jooksevhindades, miljardit eurot), hinnaindeks (protsentides) ja reaalne SKP (2010. aasta püsivhindades, miljardit eurot). Täitke tabeli lüngad. nominaalne SKP SKP deflaator = 100 reaalne SKP Reaalne SKP on nominaalse SKP ja deflaatori jagatis. Aasta Nominaalne SKP, Hinnaindeks, % (SKP Reaalne SKP, miljardit miljardit eurot deflaator) eurot 2008 120 80 150 2009 135 90 150 2010 150 100 150 2011 180 106 169,8 2012 220 ...
1.Sobita ühelt poolt väited ja teiselt poolt need, kes seda on väitnud! 1. Konkurents hoiab hinnad tootmiskuludele lähedal Adam Smith 2. Pakkumise suurenemine loob ekvivalentses suuruses nõudluse Jean Babtiste Say 3. Ainult raha abil saab majanduslikke protsesse mõjutada Milton Friedman (monetaristide esindaja) 4. Halb informeeritus võib viia kogu turu kokkuvarisemiseni või Joseph E. Stiglietz muuta selle madala kvaliteediga kauba ringiks 5. Majandus on oma olemuselt põhiliselt ebastabiilne John Maynard Keynes 2.Klassikaline majandusteooria: 1.kohaselt saavutatakse majanduses tasakaal tänu turumajanduses toimuvale konkurentsile; 2.eeldab turgude iseregulatsioonivõimet ja ei pea eriti tõenäolisteks majanduskriiside pikaajalist kestmist 3.peab oluliseks tööturu protsesside juhtimist riigi poolt 4.eeldab rii...
Meie leibkonna peamine sissetulekuallikas on palgatöö, lisaks veel lastetoetus ja stipp. Tarbimiskulutustest suurim osa meie peres tehakse toidule, järgneb finantsteenused(eluasemelaen, tarbimislaen ja ka järelmaks).Kulutused transpordile on järgmine ja päris suur kuluartikkel meie peres, mida on raske vähendada kuna auto on töölkäimise vahend. Majapidamiskulud(maksud) ja kulud lastele on suhteliselt võrdsed. Ravikulud ja muud kulud on eelarves kontrolli all. Nagu juuresolevalt diagrammilt näha siis meie pere-eelarve sisse säästmine sellel kuul ei mahtunud. Vaatamata sellele arvan, et meie leibkond saab päris hästi hakkama.
Loodus ei andesta vigu Ajal, mil maailm murrab pead, mida teha lähiajal ähvardava energiakriisiga, on jäänud kahe silma vahele, et vahepeal on saabunud veekriis, mis on kujunenud kõige tõsisemaks tevishoiu- ja keskkonnaprobleemiks maailmas. Maa pinnast on ligikaudu 72% kaetud veega, kuid sellest 97% on soolane, 2% jääs, seega vaid 1% on kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Viimasel paaril sajandil on vee tarbimine kasvanud kiiremini kui rahvastik ning maailma veeressursid on jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus. Samal ajal, kui vaesuses elav Afganistani perekond peab hakkama saama 10 liitri veega päevas, raiskab keskmine USA perekond 600 liitrit. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapid...
Keskkond ja säästev areng Maa elanike ees on rida keerulisi keskkonna- ja arenguprobleeme. Tööstuse ja tehnika areng, mis esialgu viis hüvede ja tarbimisvõimaluste kasvule, on teiselt poolt viinud keskkonna saastumise ja loodusressursside ammendumiseni. Maa elanike arvu tõus 1 miljardini 19.sajandi algul kulus 3 miljonit aastat. Juba järgmise 130 aasta jooksul rahvaarv kahekordistus ja jõudis 2 miljardini möödunud sajandi 1930. aastatel. 2007. aastal loeti Maa elanike arvuks 6,7 miljardit. Teadlaste hinnangul aastaks 2150 tõuseb inimeste arv maailmas kuni 12 miljardini. Rahvastiku arvu kasv toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale. Koos rahvastikuarvu suurenemisega tõuseb tootmine ja tarbimine ning seejärel ka jäätmetehulk, mida keegi ei kogu ega töötle. Nii kasvavad linnade ümber prügimäed ning ookeanidesse kandub igal aastal 6,5 miljonit tonni prahti. Keskkonna saastatuse ja inimtegevuse tagajärjel kaovad iga päev kü...
Jäätmed ja looduskeskkond Sisukord Mis on jäätmed? Jäätmete taaskasutus Prügisorteerimine Säästev eluviis Mis on prügila? Tulevik prügiveos Kasutatud kirjandus Mis on jäätmed ? Jäätmed Ohtlikud jäätmed Olmejäätmed Taaskasutatavad jäätmed Biolagunevad jäätmed Jäätmete taaskasutus Milleks taaskasutatakse ? Energia säästmine Väheneb kahjulik mõju keskkonnale Prügisorteerimine Korraldus Ümbertöötlus Ohtlike jäätmete hoiustamine Sorteerimine tekkekohas Säästev eluviis Kuidas säästa: Toidu varumine & valmistamine Kokkuhoidmine kütmisel Riiete ja jalanõude rohkus Vee korduskasutus tööstuses Mis on prügila? Prügila on... jäätmekäitluskoht, kus jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse jäätmete vaheladustamiseks aasta või pikema aja jooksul Tulevik prügiveos Mida näeb ette tulevik: Märgistuste ühtlustamine Jäätmete tekkimise skeem: Tekkekoht > sortim...
Tortide ja kookide kaunistamine mehhaanilisel teel MaiLiis Tint Janne Orasi Kuidas saada foto tordile? Fotoprinter on seade, mis prindib toidule nagu näiteks suhkrumassile ja martsipanile täpselt samamoodi nagu paberilegi. Selleks tuleb digikaamerast laadida pilt arvutisse, kujundada vastavalt soovile ning panna arvutiga ühendatud fotoprinter printima. Aerograafid ehk värvipüstolid Toitu aerograafiga värvimiseks tuleb esmalt katta tort värvitava pinnaga, näiteks martsipaniga Asetada värv masinasse, korraga saab kasutada vaid ühte värvi. Asetada pinnale kas erinevaid sabloone või valmistada pind muul viisil ette. Katsetada esmalt värvipüstolit paberil Iga värvi vahetamiselt puhastada püstoli otsikut veega ,,Cricut cake" masin See on masin, mis on programmeeritud vaid paari nupuvajutusega lõikama t...
SÄÄSTUD JA INVESTEERIMINE Winston Churchill: “Säästmine on väga tore asi. Eriti siis, kui seda on teie eest teinud vanemad.” Säästud – on osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks. Investeerimine – rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest. Mida arvestada säästude paigutamisel? 1.Ohutus. 2.Tulusus. Säästa, et teenida. Hoiuselt ja võlakirjalt saab intressi. Aktsiatelt võib saada dividende või teenida hinna tõusult. 3.Likviidsus. Vara raha vastu vahetamise kiirus ja odavus. Mida kergem, seda suurem likviidsus. Vaja mõelda endale eesmärk! NB! Mida suurem ohutus, seda väiksem tulusus. Tahad rohkem teenida, pead rohkem riskima. Reaalinvesteering – investeering reaalvarasse, näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse. Finantsinvesteering – investeering finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse. Investeerimi...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Loovtöö Reedo Koort Elektri säästmine Uurimus Juhendaja: Aivar Metsaveer Tallinn 2014 SISUKORD 1.Sissejuhatus........................................................................................................................................3 2.Taastuvenergia ja taastumatu energia.................................................................................................4 2.1.Elektri kasutamine Eestis.............................................................................................................5 2.2.Elektri säästmise vajadus.............................................................................................................6 3.Lambipirnide võrdlus.........................................................................................................................7 3.1.Täius...
Elektri säästmine Siin on mõned näited kuidas kodus elektrit säästa ; · Väiksemad asjad pestakse käsits Kõige lihtsam säästmise viis on loobuda tarbetust ja liigsest energia kasutamisest. · Vihmavee kogune paaki ja kasutan · Tühja tuba ei valgustata Selleks piisab vaid oma igapäevaste kastmiseks käitumisharjumuste muutmisest. · Kasutan säästpirni · Televiisor, raadio lülitatan täiesti Kodumasinatest võtab kõige enam elektrit välja, kui kodust lahkun · Toast lahkudes kustutan tule külmik, mis neelab aastas kolmandiku väiksema kodu elektrivajadusest. ...
Passiivmaja Passiivmaja ● Soojus tagatakse hoonesse värske õhu vooluhulga järelsoojendamisega või -jahutamisega. ● Kompaktsed majad, et vähendada pinda. ● Siseõhu kvaliteedi saavutamiseks on seatud kriteeriumid. Passiivmaja peamised nõuded ● Hoone kütmiseks ja jahutamiseks kulub aastas < 15 kWh/(m²a) ● Primaarenergia tarve – küte, soe vesi ja majapidamiseks kuluv elekter < 120 kWh/(m²a) ● Akende soojajuhtivus Uw < 0,8 W/(m²K) ● Piirete õhupidavus n50 < 0,6 korda tunnis Materjalid ehitamiseks ● Fermacelli kipskiudplaat ● Kivivilla ● Isotex laeplaat. Fermid + kivivill ● Katusekivid ● Passiivmaja plastaknad ● Vesi-Alupex torudes Energia säästmine ● Maja saab ära kütta sissejuhitavat õhku soojendades. ● Kasutatakse taastuvaid energiaallikaid. ● Tõhus ventilatsiooniseade kogub liigse soojuse ning temperatuur püsib terve aasta ühtlasena. Plussid ● Madal energiakulu. ● Hea õhu kvaliteet ruumides ● Välisseinad...
Jäätmete taaskasutamine. Võimalused ja tegelikkus. Ohtlikud jäätmed. Mida peaks teadma tavainimene. 11.klass Jäätmete taaskasutamine Jäätmete taaskasutamine on selline jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed, neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele kas uute toodete Click to edit Master text styles valmistamiseks või energia Second level saamiseks. Third level Fourth level Eesmärk: loodusvarade Fifth level säästmine, energia säästmine, õhusaaste vähendamine ja prügilate arvu vähendamine. Taaskasutamise võimalused Tähtsaim eeltingimus: Click to edit Master text styles jäätmete sorteerimine ja Second level kogumine. ...
Inter neti pangad Mis on inter netipank? v Internetipank on kaasaegne pangasüsteem, mis võimaldab mugavalt ja turvaliselt internetis panga tehinguid teha. v Vaja on vaid internetiühendusega arvutit ning turvakoodi sisselogimiseks. Inter netipanga omadused v Kaasaegne, lihtne, paindlik ja turvaline ligipääs. v Lai valik pangandustooteid, mida saab käepäraselt ja efektiivselt internetipangas kasutada (nt siseriiklikud ja välismaksed, püsikorraldused, laenud, deposiidid jne). v Teenustasudelt säästmine internetipangas tehtavatel tehingutel madalam hinnatase võrreldes filiaalis tehtavate tehingutega. v Aja kokkuhoid maksete tegemiseks ei ole vaja personaalselt panka kohale minna Internetipank pakub laias valikus teenuseid ja funktsioone: v Ülevaade arveldustest ja kontode jääkidest ning tehingute ajalugu tagasiulatuvalt 15 kuud. v Rahavoogude juhtimine ülevaade panga ning teiste...
ENERGIA SÄÄSTU VÕIMALUSED Karin Roosiväli Tallinna Tehnikaülikool ENERGIA SÄÄSTMINE Mõistlik energia (soojus, elekter, valgus, soe vesi) tarbimine, mille käigus pole asjatuid kadusid, aga samas on rahuldatud meie vajadused. Samas on energiasääst kompleks organisatsioonilistest ja tehnilistest meetmetest, mille efektiivsust hinnatakse mitmete indikaatorite järgi (tasuvusaeg, maksumus, saavutatav energia sääst, saavutatav raha sääst, teostatavus, mugavus, keskkonnasäästlikkus, hoone säilivus jms). MIKS ON VAJA ENERGIAT SÄÄSTA? Maailmas kasvab energiakasutus, aga meile kättesaadava odava energia ressurss väheneb. Vaid mõned järgmised põlvkonnad kulutavad enamiku energiaallikatest miinimumini. Et kätte saada viimaseid jääke, kulub rohkem energiat ja raha, kui need tegelikult väärt on. 80% 64st maailma suurimast energiatootjast on juba saavutanud tipu ja praegu on nende tootlikkus vähenemas. Suurem o...
SÄÄST ja SÄÄSTMINE plumsugar16 Säästlikkus pole niivõrd KASULIK kuivõrd KASUMLIK äri Harry Tuul NÄIDE 1: TAASTU VENERGIA Ebaselge eesmärk: - Säästa energiat - Vähendada energiakulusid - Toota energiat säästvalt - Saavutada kõike korraga TARBIJA MAKSAB PEALE! Taastuvenergia kui TU LU S ÄRI Riiklikud regulatsioonid ja subsiiduimid LOOGIKAVIGA Säästetakse loodust,sest: Kallis hind sunnib vähem tarbima Tegelikkus: Kõrgem hind ei tähenda väiksemat tarbimist Taastuvenergia arendamine + üleminek säästlikele energiaallikatele VS kasumlik äritegevus NÄIDE 2: SÄÄSTU PIRN MIINUSED PLUSSID - Kallim EESMÄRK: (soetamiseks säästa peab rohkem energiat teenima) - Kestab kauem -Sisaldavad HÜPOTEES: teadaolevalt tasub elavhõbedat: pikemas ohtlik lastele perspektiivis ja loodusele ära -Hg vajab ...
MINU PROBLEEMID Edasilükkamatus Tähtsus, olulisus ehk kui kiire selle PROBLEEMID minu jaoks asjaga on Summa 1 2 3 4 1 0 2 0 3 0 4 0 5 0 6 0 7 0 8 0 9 0 10 0 11 ...
Energeetika Miks valisin selle majandusharu? *Mind huvitab energia ja selle säästmine. *Tahan teada rohkem Eesti Energiast. * See haru tundub kõigist huvipakkuvaim. Energeetika... on majandusharu, mis tegeleb kütuste ning eletri ja soojusenergia tootmisega ja energia edastamisega tarbijale. Eesti toodab umbes 2/3 kasutatavast enrgiast ise ja impordib 1/3. Oluliseim energeetiline maavara on põlevkivi, mille leiukohad paiknevad KirdeEestis. Põlevkivi on eestis kaevandatud alates 1916. aastast. Järsult kasvas kaevandamine pärast Teist maailmasõda. 2003. aastal toodeti põlevkivist 82 % kodumaisest energiast. Eesti energeetika toetuvus põlevkivile on maailma suurim. Praegu töötavad Estonia ja Viru kaevandus ning Aidu ja Narva karjäär. Ettevõte: Ees...
Taaskasutus Mis on taaskasutus? ● Taaskasutus on toomisviis, mille korral kasutatakse varem tarvitatud seadmete ja materjalide jäätmeid või jäätmetes sisalduvat ainet. ● Taaskasutus vähendab energia- ja veekasutust ning õhusaastet. ● Tänu ümbertöötlemisele väheneb jäätmete kogus. Mida ümbertöödeldakse? ● Materjale, mida annab kokku koguda, ümbertöödelda ning taas ringlusesse saata. Metalli taaskasutus ● Taaskasutus vähendab 60-95% energiat. ● Väheneb maakide kaevandamine ja nende rikastamine. ● Ümbertöötlemisel metall sulatatakse ning eksporditakse, saadud massist toodetakse uusi mitmesuguseid metallesemeid. ● Ühe alumiiniumpurgi ümbertöötlemisel säästetakse piisavalt energiat, et 20 W säästupirn saaks põleda 100 tundi järjest. Paberi taaskasutus ● Loodusressursside puidu ja vee säästmine...
Brutopalk on töötaja palk koos tulumaksu ja mõnede teiste maksudega Netopalk on see rahasumma, mis pärast maksude maha arvestamist töötajale välja makstakse. Pere eelarve kajastab pere sissetulekuid ja väljaminekuid. Pere eelarve ehk kiir-, tarbimis- ja väikelaen. Saab sissetulekute põhjal ning summa on sõltub ka olemasolevatest kohustustest. Eluasemelaen ehk kodulaen on laen, mida võetakse eluaseme soetamiseks, ehitamiseks või olemasoleva eluaseme renoveerimiseks. Laenu tagatiseks on tavaliselt ostetav või renoveeritav kinnisvara. Riiklik...
Arvestustöö 3. ISIKLIKE FINANTSRESSURSSIDE AUDIT JA ANALÜÜS Märkused täitmiseks: 1. Palun, ärge kirjutage kollastesse lahtritesse. 2. Kui Teil mingit kulu või tulu liiki pole, ärge kustutage rida, vaid kirjutage vastavasse lahtrisse 0. 3. Kui Teil on mingi oluline kulu või tulu, mida pole nimetatud, liitke see teistele muudele kuludele või tuludele lahtris "muud kulud" või "muud tulud" ja kirjeldage seda selle järel veerus "Seletus". 4. Rahaühikuks on euro, seepärast pole seda vaja märkida. 5. Rahasumma kirjutamise formaat on "xxxx,xx" näiteks sada eurot ja kakskümmend senti kirjutatakse 100,20 (kasutatakse koma). Palun ärge kasutage formaati "xxxx.-" Eesnimi: Matrikli nr. Perekonnanimi: Eriala: Seletus ...
Isiklike finantsressursside audit ja analüüs Töö eesmärk: 1. Kui palju on mul raha puudu? See kuu oli 8 eurot. 2. Kui palju ma vajan raha elamiseks ja isiklikuks toimetulekuks? Otseselt elamiseks vajan majutust, transporti, toitu ja tervisekulusid. Kokku ca 135 euri. 3. Kuidas ma raha teenin (laenan, töötan, säästan, saan vanematelt jms)? Kogusin suvel töötades 1300 euri, millega ära elada esimesed 10 kuud. Saan ka vajaduspõhist õppetoetust 75 euri iga kuu. Vanemad ei toeta. Ise ei tööta. Raha ei laena. 4. Kuidas ja millele ma raha kulutan? Enim kulutan toidule, meelelahutusele ja majutusele. 5. Mis on minu laenu(de) intress? Pole. 6. Mis on minu krediitkaardi intress? Pole. MINU KULUD KULUTUSE LIIK 30.oktoober-30.november 2013 Prognoos aastas (eurodes) (summa x 12...
Lõpuks nägime kahekohalise inflatsiooninumbri ära jaanuaris 2008 11%. Aasta algas süngelt. Midagi lohutavat ei lubanud Eesti Panga kommentaar ka veebruari ja märtsi kohta, seis on sama hull ka praegu. Kuigi praegu hinnatõus on peatunud, pole lähiajal kindlasti mitte hindade alandamist näha. ,,Eesti hinnad, eriti toidukaubal, galopeerivad nagu peata ratsanik." Nii ütles SEB Ühispanga analüütik. Eesti kallilttootjad kaotavad oma positsioone odavamale impordile. Eriti on kallinenud piimatoodete hinnad, näiteks juustust on saanud hinna poolest delikatesstoode. Majandus- langus on kindlasti üheks oluliseimaks tarbimise ja säästmise näitajate mõjutajaks. On arvamus, et hinnatõus sunnib ostjaid odavama ja vähemkvaliteetse toidukauba juurde, enam ei uurita tootjamaad, vaid vaadatakse ainult kilohinda. Et ostuhullus hakkas vaibuma, näitas järjekordade kadumine suurtest kaubakeskustest. Ei aidanud ka jaanuari allahindlused, et ostjaid...
KUIDAS SÄÄSTA ENERGIAT? Lülitage välja tühjas toas põlev lamp. Valige oma elekrtitarbimisele vastav energiapakett. Võimalisel kasutage energiasäästu seadmeid. Eelistage säästupirve või LED-e Küttekulude vähendamiseks uuendage seadmeid. Tõmmake päevaks kaardinad eest ära. Eelistage lühiajalist entensiivset tuulutust. Teleri, audio- ja videotehnika mittekasutamisel on mõttekas need kohe ooterezsiimile lülitada. Kodumasinad ja elektroonikat soetades erinevate seadmete elekrtitarbimist. Kui lahkute arvuti juurest lõhemaks ajaks, siis pange see ootereziimile, kui aga pikemaks, siis lülitage välja. Akulaadijad jätkavad seinakontaksti jäädes vooli tarbimist. Vee keetmisel kasutage pigem elektrikannu. Toidu valmistamisel asetage potile kaas peale. Juba kuuma keeduplaati on mõistlik kasutada järgmise toidu soojendamiseks. Pange külmkapp kaugemale ja küttekehadest. Peske nõudepesumasinas nõusid siis, kui see täis on. Pesumasina kasutamisel eelist...
Eesnimi: Matrikli nr: Perekonnanimi: Eriala: Informaatika MINU KULUD KULUTUSE LIIK 06. NOVEMBER 06. PROGNOOS AASTAKS DETSEMBER (SUMMA x12) Majutus - - Transport 52 624 Toit 97 1164 Tervis 14 168 Isiklikud kulud 109 1308 Kindlustus - - Säästmine/kogumine 50 600 Meelelahtus ja vaba aeg 42 504 Muud kulutused - - KOKKU 364 4368 MINU TULUD ...
Vesi ja vee tähtsus koristamisel · Merede ja ookeanide vesi. - Otse puhastuseks ei sobi. - Peale vee töötlemist (magestamist) saab kasutada. · Jõgede ja järvede vesi. · Vihmavesi. - sobib kasutada. - Ei sisalda veesetteid. - Pehme. - Võib sisaldada baktereid, mikroobe, vetikaid. · Puhastamiseks sobiv - Kare. - Sisaldab veesetteid. (rooste, katklakivi, lubjasetted) · Allikad · Kaevud - Salvkaevud. - Puurkaevud. - Arteesiakaevud. Vee omadused I · Pindpidevus - Külm vesi hoidub tilkadesse. (hommikune kaste) - Vesi ei saa puhastada. · Pindpidevust vähendavad: - Soojus. - Tensiidid. Vee omadused II · Vee karedus. - Kare vesi sisaldab palju mineraalaineid. a) Hea joogivesi. - Vee karedust mõõdetakse kareduskraadides. a) Pehme vesi (0-5 dH) b) Ke...
Loodus ei andesta vigu Industrialiseerimisprotsesside tulemusena hakkas inimkond järjest enam loodusvarasid tarbima ning heitmeid loodusesse paiskama.Keskkonnaprobleemid on seoses maailma rahvaarvu ja tööstuse arenguga kogu maailmas viimase paari sajandi jooksul globaalseteks muutunud .Globaalsed keskkonnaprobleemid on põhjustanud õhu saastumise , vee reostumise ja jäätmete kuhjumise . Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente.Ilma toiduta suudab inimene vastu pidada mõne nädala ja ilma veeta mõne päeva , aga õhuta suudab ta elus püsida vaid mõne minuti. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu keemilist koostist, näiteks fossiilsete kütuste põletamine paiskab õhku hulgaliselt saasteaineid. Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele , kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna .Atmosfääri paisatud saasteained tekitavad happevihmu ,osoonikihi kahanemist ja kasvuhooneefekti. Õhu kaits...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
