1 Slaid Mis on haridus? Haridus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ning käitumisnormide süsteem, mis võimaldab inimesel kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks, kes on suuteline elama väärikalt, austama iseennast, oma perekonda, kaasinimesi ja loodust, valima ning omandama talle sobivat elukutset, tegutsema loovalt ning kandma kodanikuvastutust. 2 Slaid Mis on hariduse eesmärk? · Luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis; · Kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi; · Luua igaühele eeldused pidevõppeks. 3 Sliad Eesti Vabariigi Haridusseaduse eesmärk · õiguslikult tagada haridussüsteemi kujunemine · toimimine · Areng 4 Slaid - Huvitavat · § 9. Õppimisvõimaluste tagamine or...
Vahetuskurss Ulvi Vaarja, Sügis 2004 Vahetuskursisüsteemid • Valitakse vahetuskursisüsteem, mis määrab vahetuskursi, mille tasemel toimuvad valuutatehingud • Vahetuskursisüsteemiga kaasnevad institutsionaalsed ja majanduspoliitilised valikud peavad olema kooskõlas valitud vahetuskursisüsteemiga Vahetuskurss • Vahetuskurss - välisvaluuta hind kohalikus valuutas Reaalne vahetuskurss - kohaliku valuuta ja riigi tähtsamate kaubanduspartnerite valuutade vahetuskursside kaalutud keskmine, kus kaalud määratakse sellega kui suur on iga kaubanduspartneri osakaal riigi väliskaubanduses Eesti krooni kurss Vahetuskursirežiimide kronoloogia Valuutakursside volatiilsus 1881- 1995 Inflatsioon 1881-1995 Vahetuskursirežiimid • IMFi klassifikatsioon: – Eraldi valuutat ei ole (dollariseerumine, euroiseerumine) – Valuutakomitee süsteem – Fikseeritud vahetuskur...
KODUTÖÖ 1.Justiitsministeerium korraldab Gruusia abiprojekti raames koolituse Gruusia vanglaametnikele. Selleks koostatud 100-leheküljeline konspekt tuleb tõlkida vene keelde, mis on projekti töökeeleks. Justiitsministeerium sõlmis 10. oktoobril Maire Kuusikuga lepingu koolituse konspekti tõlkimiseks eesti keelest vene keelde, tähtajaga 12. november. Ettemaksuna tasuti tõlgile 1000 eurot ning töö üleandmisel peab ministeerium tasuma veel 3000 eurot. 26. oktoobril helistas Maire Kuusik Justiitsministeeriumi vanglate osakonda. Tõlk palus end vabandada ja ütles, et kuna läks just mehest lahku, siis on tal praegu väga raske periood ning ta pole suuteline midagi tõlkima. Andke ministeeriumi esindajale nõu ja põhjendage oma seisukohti. Mida saab Justiitsministeerium Maire Kuusikult nüüd (26. oktoobril) nõuda? Vastamist põhjenda õigusnormiga? 1.Kas Justiitsministeerium saab nõuda Mai...
Füüsiline ja motoorne areng Kert Sakkeus, Sten Marc Teresk, Jürgen Rajasalu, Kert Pärkna 10b Esimene eluiga ja väikelapseiga Esimene eluaasta: Intensiivne areng ja kasvamine. Kasv 25cm ja kaal kolmekordistunud. Tunnetuslik ja sotsiaalne areng. Väikelapseiga: Motoorne käitumine piiratud. Mida laps on suuteline tegema 4;6;8 kuuselt ning 1; pooleteist ja 2 aastaselt. Koolieelikuiga ja kooliiga Koolieelikuiga: 2. kuni 6. eluaastani. Motoorne areng täiustub. On suuteline sooritama keerulisemaid tegevusi (nt: saapa paelade sidumine). Kooliiga: 6. kuni 11. eluaastani. Kordinatsiooni areng. Õpib joonistama ja kirjutama. Puberteet ja varane täiskasvanuiga Puberteet ehk murdeiga: 11. kuni 16. eluaastani. Tüdrukud kasvavad kiiremini. Kasvamine lõppeb tavaliselt noorukieas 16.-20. eluaasta paiku. Varane täiskasvanuiga: 20. kuni 40. eluaastani. Inimesed on oma füüsiliste võimete kõ...
Õppepraktika ,,Geriaatriline õendusabi" ÕDE III Patsiendi funktsionaalne seisund ja jõuvarud Tegemist on 85 aastase naispatsiendiga, kes on olnud juba 15 aastat lesk. Pensionär, kes sattus haiglasse peaaju infarkti tõttu. Haiglahoolduse eest tasub haigekassa ja mingi osa ka kohalik omavalitsus. Haige ametlikuks esindajaks on tütar. Tulevikujuhised antud haigel puuduvad. Haige on teadvusel. Lähi- ja pikaajaline mälu on normaalne. Suudab meenutada praegust aastaaega, oma asukohta, tunneb nägude järgi ära personali ja teab, et viibib peaaju infarkti tõttu haiglas. Haigel on igapäevaste otsuste tegemine raskelt häiritud, kuna ta ei ole iseseisvalt suuteline neid tegema või ei tee neid ise üldse. Esinevad tähelepanuhäired, kuna on märgata raskuseid tähelepanu koondamisega ja küsimise ajal tähelepanu tihti hajus. Samas esi...
Sissehingamine Sissehingamise ajal diafragma tõmbub kokku (kontraheerub) ja liigub allapoole samal ajal kontraheeruvad ka välised roietevahelised lihased ja tõstavad roided üles ja väljapoole. Rindkereõõs selle tagajärjel laieneb külgedele, üles kui allapoole; ja rõhk rindkereõõnes muutub võrreldes eelnevaga negatiivsemaks. Rindkereõõne laienemise ja rõhu langemise tõttu liigub väljapoole ka pleuraväline leste. Rõhk pleuraõõnes langeb ja liigub järele väljapoole ka kopsukude. Kopsusisene ruumala suureneb ja rõhk kopsudes langeb, õhk imetakse atmosfäärist trahhea ja bronhide kaudu kopsudesse ongi toimunud sissehingamine! Väljahingamine Väljahingamise ajal diafragma lõtvub, liigub ülespoole ja omandab kuplikuju, rindkereõõne ruumala väheneb, lõtvuvad välised roietevahelised lihased, seesmised lihased tõmbuvad kokku. Roided langevad allapoole ja rindkereõõne ruumala väheneb ka külgsuunas. Rõhk rindkereõõnes, pleuraõõnes ja kopsudes tõus...
Hingamisakt ja selle osad Hingamisakti osad on: 1) Väline e kopsuhingamine õhu liikumine atmosfäärist kopsu alveoolideni sisehingamise ajal ja väljahingatava õhu liikumine alveoolidest atmosfääri. 2) Gaaside transport O imendub (infundeerub) alveoolidest verre ja transporditakse verega kudedesse, kudedest venoosse verega alveoolideni transporditakse CO2. 3) Sisemine e koehingamine kudedesse sisenenud O ära kasutamine aine-ja energiavahetuse käigus. Vabaneb (ja tekib) CO2, mis juhitakse kudedest ja rakkudest verre. Sisse- ja väljahingamise mehhanismi aluseks on rindkere õõne mahu ja rõhu muutused. Mahu suurenemine põhjustab rindkere õõnes rõhu vähenemise ja seetõttu õhk imetakse atmosfäärist kopsudesse. Väljahingamisel vastupidi rindkere õõne ruumala väheneb, rõhk tõuseb ja õhk surutakse kopsudest välja. Mahu muutused saavutatakse hingamislihaste abil, sügaval sissehingamisel lisandu...
TUTVUSTUSEKS Viirpapagoid kui lemmiklindu on mitmetes vrvivariantides ning teda peetakse meelsasti kogu maailma kodudes. Vabas looduses elavad viirpapagoid parvedes ning pesitsevad kolooniatena. Roheline vrvus maskeerib neid puude latvades suurepraselt. VLIMUS Viirpapagoi looduslik vorm on heleroheline, ngu kollane, mustad tpid kurgu all. Sabasuled on tumesinised. Aretatud viirpapagoid on veidi suuremad, kui looduses elutsevad linnud. TOITUMINE Viirpapagoide parved rndavad Austraalia phja- ja lunaosa vahet, jrgnedes vihmaperioodidele. varahommikul ja htuti kogunevad lagedate rohtalade kohale hiigelsuured papagoide parved, kes lendavad toitu otsima. Kige enam armastavad nad rohu- ja taimeseemneid. Viirpapagoi koorib osavalt tera kestast vlja ning sb selle tervelt vi tkkidena ra. Sageli ronib ta krgeid rohukrsi mda les, et juda ladvas leiduvate seemneteni. Viirpapagoi on vga hsti kohastunud eluks kuivades piirkondades ja on suuteline imek...
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
ÜKSKÜÜRKAAMEL Üksküürkaamelid ehk dromedarid elutsevad Araabia kõrbetes. Neile nii iseloomulikud küürud on rasva-, mitte aga veetagavarade kogumiseks, nagu paljud inimesed ekslikult arvavad. Üksküürkaamelit, tüüpilist kõrbeasukat, kasutasid inimesed koduloomana juba nii ammu, et tema algupärane metsik eluviis on tänapäeval peaaegu ununenud. Ta on suutnud kuma ja kuiva kliimaga suurepäraselt kohastuda. ERIPÄRAD Üksküürkaamel võib kogu oma elu veeta aladel, kus enamik teisi sõralisi ei peaks vastu päevagi. Karvadega kaetud kõrvad, tihedad kulmud ja pikad ripsmed kaitsevad ta silmi ja kõvu päikese ja liiva eest. Kaamel võib olla ilma veeta kogu talve, kuna uriini ja roojaga eritub vaid veidi vedelikku. Samuti ei kutsu tema kehatemperatuuri tõus esile nii suurt niiskusekadu nagu teistel loomadel. Kaameli võime olla kaua joomata ei tule mitte maos olevast veevarust ega võimest lagundada küürudes olevat rasvavaru...
VI. HINGAMINE 1. Hingamiselundid ehitus ja iseärasused lastel. Hingamiselundite hulka kuuluvad ninaõõs, kõri, hingetoru e trahhea, bronhid (jagunevad peenemateks osadeks bronhioolid, mis lõppevad kopsu alveoolidega, mis on väga õhukese seinaga ja mille seintes paiknevad kopsukapillaarid nii arteriaalsed kui venoossed kapillaarid, mille kaudu toimub gaasivahetus), kopse ümbritsev kopsukelme e kleura, hermeetiliselt suletud kleura õõs, hingamislihased (roietevahelised lihased, sisemised lihased ja välised lihased ja diafragma lahutab rindkereõõnt kõhuõõnest), Hingamise abilihased( kõhulihased, õlavarrelihased, trapetslihas). Iseärasused lastel ninaõõs on kitsas, limaskest on õrn ja veresoonte rikas, kuna imik ei oska läbi suu hingata, siis nohu on temale tõsiseks katsumuseks. Väikelastel on nina ja pisaranäärme vaheline kanal suhteliselt avar ja nohu korral on infektsiooni oht silma kanduda suur. Nina kõrvalkoopad (põsekoopad, o...
Otsiv ja eksiv Faust Fausti 1808. aastal ilmunud esimene osa kujunes populaarseks juba autori eluajal. Kakskümmend aastat hiljem alustas autor teise osa kirjutamist, mis ilmus postuumselt 1833. aastal. Faust on maag ja õpetlane, kes on teelt eksinud, leidmata lohutust ka Jumalast. Ta on elus pettunud ning depressioonis. Kuigi suurte teadmistega, tundub talle, et ta pole suuteline neid edasi andma oma õpilastele. Teose algul veab langenud ingel Mefistofeles Issandaga kihla, et on suuteline hukutama Fausti hinge. Issand lubab mitte vahele segada, kuid on kindel, et Faust leiab ise õige tee ning teeb vahet hea ja kurja vahel. Mefistofeles ilmutab end Faustile musta puudli kujul ning teenib sellega mehe usalduse. Faust viib koera oma töötuppa, kuid see segab tal töötamast. Faust tahab looma välja ajada ning selle peale ilmutab Mefistofeles end skolaarina ning Faust saab aru, et tegu pole enam maiste...
Riik, milles tahan elada Eestimaal elades elame me demokraatlikus riigis, kuid kas see on just see riik, milles me tahaksime elada ? Olen noor ning õige pea hakkan koos paljude teistegagi langetama otsuseid, mis mõjutavad mingil määral Eestit. Selleks, et muuta Eestit paremaks, peaksin ma kindlaks tegema, mida mõtlen parema riigi all. Tahaksin elada riigis, mis on rikas nii majanduslikult, rahvalt kui ka elutingimustelt. Riik peaks olema selliste valitsejate kätes, kes suudavad panna toimima majanduse nii, et ei oleks kriise, tööpuudusi, nälga ja vaesust. Eks mingil määral see paratamatult vahest tekib, kuid riik peaks olema suuteline hoidma ära kriiside ning probleemide kontrolli alt väljumist. Majanduslikult rikkas riigis leiaksid inimesed omale hõlpsasti hea töökoha, mille palk oleks piisavalt suur, et ära toita pere, et lubada omale korralikku elukohta ning raha jääks ka veidi üle, mida saaks panna ...
ESMAABI 1) Hädaabikutse( kirjelda olukorda- mida teed, kuidas käitud). 1. Helistan hädaabisse, numbril 112 või 003. 2. Tuleb rääkida, mis on juhtunud, kas tegemist on õnnetusega või äkkhaigestumisega. 3. Ütlen, kus õnnetus juhtus või kus äkkhaigestunu asub. 4. Peab vastama hädaabi esitatud küsimustele, näiteks · Mitu inimest on vigastatud? · Millised on kannatanute vigastused? · Kes on autorusude vahele kiilunud, majarusude alla jäänud või kas on olemas varinguoht? · Kus asub õnnetuskoht, selle aadress/asukoha kirjeldus ning juhis, kuidas sinna juurde sõita? · Millal õnnetus juhtus? · Kes sa oled( helistaja nimi) ja kust helistad? 5. Hädaabi kõne ei tohi ennem katkestada, kui on selleks luba antud. Ootan lisajuhiseid. Abi väljub kohe peale õnnetusteate saamist ning seetõttu võib rahulikult anda lisaandmeid. Kindlast...
Sisukord 1.Referaat............................................................................................................... 1 2. Sissejuhatus....................................................................................................... 3 3.Teoreetiline osa.................................................................................................... 3 4. Praktiline töö...................................................................................................... 4 4.1 Ainetöös kasutatud skeem............................................................................ 4 4.2 Töös kasutatud komponendid ja nende suurused..........................................4 4.3 Spice’i tulemused....................................................................................... 5 4.3.1 Spice’i skeem.......................................................................................... 5 4.4 Valmistat...
Mida kõike saab elus teha ilma rahata? Raha kohta ei saa öelda, et ta on oma olemuselt hea või halb. Ta on oluline vahend ühiskonnaelu reguleerimiseks. Inimeste suhtumine rahasse on määrav, kas see hakkab omama positiivset või negatiivset rolli nende elus või suudab inimene hoida endas tasakaalustatud hoiakut. Tihtipeale ei mõista inimene, missugust mõju võib raha olemasolu tekitada teistele või temale endale. Pahaaimamatult kasutatakse seda näiteks oma kodumaast eemal sõjakolletes, keerates kummuli üldinimliku väärtuse, et teist inimest muidu kui üksnes enesekaitseks tappa ei tohi. Selle asemel, et suunata rahasid tapalavale, oleks võimalik seda investeerida hoopis vaesuses kannatavatesse peredesse arengumaades. Raha positiivne külg võimaldab ehitada inimeste eluks ja arenguks olulisi väärtusi ühiskonnas: lateaiad, koolid, haiglad, raamatukogud, töökohad. Raha lubab reisida, näha maailma, soetada oma...
KOSTMINE KÜSIMUSELE: MIS ON VALGUSTUS? Kodutöö Immanul Kant käsitleb oma kirjutises inimeste ,,valgustatust" ehk nende võimetust langetada otsuseid ning iseseisvalt analüüsida olukorda. Valgustuse põhipunktina määratles autor inimeste väljumist nende omasüülisest alaealisusest eelkõige religiooniajastul. Põhiprobleemiks on Kant'i arvates sõltuvus teistest (riigivõimust, üldisest arvamusest, kirikuvõimust jne) ning oskuse puudumine oma mõistuse kasutamisel. Autori arvates on ühiskonnas liiga palju passiivseid liikmeid kel puudub tahtmine või huvi oma arvamuse avaldamisel, kuid kes on siiski pandud tegutsema eesmärkide täitmisel ilma, et nad seda ise teaksid. Artiklis seostab autor valgustamata inimest argsuse, rumaluse ja laiskusega, kuna ta on defineerinud ,,alaealist" kui mugavat inimest, kes on laisk mõtlemises ning kardab ise otsustada. Kant'i arvates las...
Keemilised vooluallikad Mis on keemiline vooluallikas? Keemiline vooluallikas on seade, milles elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks. Liigitamine Keemilised vooluallikad jagunevad ühekordselt ja mitmekordselt kasutatavaiks. Terminid Ühekordselt kasutatavaid saab tühjendada, s.t neist energiat elektrivooluna tarbida ühekordselt (pidevalt või vaheaegadega). Ühekordselt kasutatav keemiline vooluallikas on tehnikaterminites väljendatuna primaarne (esmane) vooluallikas, lühemalt primaarvooluallikas ehk primaarallikas. Primaarelemendi kohta kasutatakse veel ka ajaloolist nimetust galvaanielement. Mitmekordselt kasutatavad vooluallikad on tühjendamise järel elektrivooluga laetavad; laadimisel muundub tarbitav elektrienergia aktiivainete keemiliseks energiaks. Tehnikaterminites väljendatuna on laetav keemiline vooluallikas sekundaarne (teisene) vooluallikas, lühemalt sekundaarvo...
Peetri Põhikool Wolfgang Amadeus Mozart Referaat Koostaja: Mihkel Majori Juhendaja: Leili Valdas Peetri, 2007 Wolfgang Amadeus Mozart sündis 27.jaanuaril 1756 aastal Salzburgis. Mozart oli juba väiksena väga andekas. Märganud poisi erakordset musikaalsust, hakkas isa kolmandast eluaastast alates talle vastavat õpetust andma, ja väike Wolfgang tegi lausa uskumatuid edusamme. Isa oli silmapaistev viiuldaja, helilooja ja orkestrijuht . Nelja- aastasel Wolfgangil kulus üksnes pool tundi selleks, et õppida ära menuett ja seda siis lausa võluvalt ning rangelt ettenähtud rütmis esitada . Wolfgang polnud veel kuueaastane, kui ta hakkas juba ise muusikat komponeerima, ehkki ei osanud seda veel noodikirja panna. Juba kuueaastase poisikesena viidi Mozart Viini, ühe tolle aja suurimasse muusikakeskusesse, kus ta esines keiserlikule perekonnale . Juba siis- muidu...
Muusika Eestis kuni 16 sajandini Esimesed vihjed eeslaste laulmise kohta pärinevad Taani ajaloolase Saxo Grammaticuse poolt aastast 1172, kus eestlased üksteist lauluga võitluseks julgustasid. 13. Sajandil algasid ristirüütlite vallutusretked, mis tõid kaasa ristiusustamise. Ristiusutamine tõi kaasa kirikute, kloostrite ja kabelite ehitusbuumi. Arvatavalt lauldi ühehäälselt Gregoriuse koraali mida lauldi mujalgi Euroopas. Kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa kirikute juurde loodud koolid, kus valmistati ette vaimulikke. Andmed selliste koolide kohta pärinevad Haapsalust, Pärnust, Tartust ja Tallinnast. Varaseim teave orelist on meieni jõudnud 1389, Paistu ja Helmes. Pärast jumalateenistusi toimusid ilmalikud ehk kirmesed, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng. 13. Sajandist pärinevad teated rändmuusikute kohta, kes olid lindpriid. Turbekirjad(?) tagasid teenistuse rändmuusikutele, aastapalk 12 marka. Muusikaelu 16. Sajandil Saksamaalt l...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Õigusteenistus UNIVERSAALIDE TÜLI KESKAJA FILOSOOFIAS Referaat Juhendaja: MA, Ahto Mülla Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Oma referaadi tegemisel toetusin põhiliselt kolmele allikale. Lisaks nendele kasutasin ka internetis leiduvat informatsiooni. Kasutasin Elmar Salumaa raamatut ,,Filosoofia ajalugu II", Peter J. Kingi teost ,,Sada filosoofi" ning 50 klassiku sarjas ilmunud ,,Filosoofid". Oma töö olen jaganud neljaks peatükiks. Esimeses peatükis iseloomustan universaale ja nende vaidlust üldiselt. Teises, kolmandas ja neljandas puudutan erinevaid seisukohti ning ühte tuntumat filosoofi, kes on vastavat seisukohta pooldanud. Universaalide tüli Universaalid on filosoofias üldised ideed. Universaalideks (ld universalis 'üleüldine') nimetatakse abstr...
Pühajärve Põhikool MUDATIGU Referaat Joel Sülde 8.klass Otepää,2008 MUDATIGU ehk MUDAKUKK Liivasel veekogu põhjal lebab sageli tühje teo ja karbikodasid. Aga mõned neist on rasked ja tihedasti suletud. Nende sees on elusad teod ja karbid. Nad hoiavad tugevate lihastega oma koda suletuna, kaitstes end nõnda vaenlaste ja kuivamise eest. Mudatigulaste sugukonda kuulub ligi100 liiki. Mudateol, on keermeline ja terava tipuga kod...
Biomehaanika ja ergonoomika (Teema: inimese liikumise biomehaanika) I OSA 1. Meestel on keha raskuskese suhteliselt: a) Madalamal kui naistel b) Kõrgemal kui naitsel c) Samal kõrgusel kui naistel d) Erineval kõrgusel kui naistel õige on b! 2% meestel kõrgemal! 2. Skeletiluude põhiliseks mehaaniliseks omaduseks on: a) Viskoossus b) Roomavus c) Plastsus d) Tugevus 3. Kang on tasakaalus, kui a) Toime- ja takistusjõud on võrdsed b) Toimejõud on suurem kui takistusjõud c) Takistusjõu õlg on suurem kui toimejõu õlg d) Toime- ja takistusjõu momendid on võrdsed 4. Lihaskontraktsiooni liiki, kus väline koormus on lihases tekkivast pingest suurem ja lihas pikeneb, nimetatakse a) Ekstsentriliseks kontraktsiooniks b) Kontsentriliseks kontraktsiooniks c) Isomeetriliseks kontraktsiooniks d) Isotooniliseks kontrsaktsiooniks 5. Liigutustegevuse dünaamiline analüüs seisneb: a) Tekkepõhjust...
Valgus õhus käitub nagu laine, ainele lähenedes aga nagu Valgus on osake. võimeline välja lööma elekrtne- fotoefekt. Valguse osakesed on kvandid ehk footonid. Tunnused: valgus vabastab Valgus kiirgab metallist elektrone; valgus kiirgab aatomitest KVANTOPTIKA aatomitest energiaportsionite energiaportsjoni ...
Kunsti Ajalugu Kunsti Algus Inimsilm on suuteline värve kokku segama Põhjapõdra kujutus Altamira koopas Hispaanias U. 1 4 0 0 0 - 1 0 0 0 0 e . K r. Arhitektuur kasutab hoonete omavahelisi mahte Inimesed hakkasid kaunistama tööriistu mustrite ja kujundite abil 4 varianti millest kunst tekkis: Kunst oli mäng Bioloogiline Kunst on tulendatud usundist Kunst tekkis religioonist Naisi ei kujutatud Esimesed skulptuurid olid tehtud suurtest paksudest naistest Olid reljeefid ja kujud Paekivist ,,Esi-ema" kuju Oli vanasti värvitud Valmistatud paekivist Inimene kasvatas endale ise vilja ja karja, ei sõltunud enam nii palju loodusest. Savikildudes ornamentid ,,Ornamentika" nooremas kiviajas Stonehenge ,,Megalithos" ehk Suur Kivi Suurtest kivilahmakatest kokku pandud kompleksid Arvatakse, et need on ehitised Päikese auks ,,Menhir" ehk maase püstitatud vertikaalne kivi ,,Dolmen" Ehk kaks vertikaalset sa...
Sisepoliitiline areng 1920.aastatel Silver Siivard Poliitilised erakonnad Põllumeeste Kogud Eesti Rahvaerakond Kristlik Rahvaerakond Eesti Tööerakond Asunike Koondis Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP) Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). Esimene põhiseadus 15. juunil 1920.a konstitutsiooni vastuvõtmine Kodanike täielik võrdsus seaduste eest, vaatamata rahvusele, soole, usule, jne Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseseisukord Vastavalt põhiseadusele oli Eestis kõrgeimaks võimukandjaks rahvas. Riigikogus 100 liiget. Kuidas valitseti Eestit? Oma esindatust suurendas Põllumeeste Kogud ja tsentrisse kuuluvad rühmitused Erakondade paljusus näitas, et üksik partei polnud üksinda suuteline looma tugevat valitsust Kümnendil tegutses Eestis 11 valitsust, mille keskmiseks elueaks kujunes 11kuud. Võitlus riigivastastega Põhilised vastased: Vene...
Kuidas mõjutab elastsus tarbijat ja ettevõtjat? Ka siin on elastsusel põhiline roll selles, kui palju muutub kauba kogus või hind. Eluks vajalikud kaubad nagu toit ja riided tarbijat eriti ei mõjuta, kuna ta on sunnitud neid ostma. Aga on ka olemas suhteliselt lähedasi või sarnaseid kaupu .Näiteks ühe hind tõuseb veidike , siis selle nõudlus väheneb , aga teise kauba hind jääb samaks, siis seda ostetakse rohkem. Tarbijate sissetulekul on samuti suur roll ning hinnaelastsus mõjutab seda ka palju . Luksuskaupade puhul on neil suur tulu elastsus, kuna kui tarbijad leiavad et nende sissetulek väheneb, saavad nad ka ilma nendeta hakkama. Pakkumise elastsuse juures on oluline mõjur ka ajaperioodi pikkus, see tähendab seda et näiteks tootjad pole võimelised lühikese ajaga oluliselt kauba kogust suurendama või vähendama. Hinnaelastsus mõjutab tarbijat just selles osas, milliseid kaupasid on tarbija suuteline ostma. Pakkumise elastsuse põhj...
Kuidas mõjutab elastsus tarbijat ja ettevõtjat? Ka siin on elastsusel põhiline roll selles, kui palju muutub kauba kogus või hind. Eluks vajalikud kaubad nagu toit ja riided tarbijat eriti ei mõjuta, kuna ta on sunnitud neid ostma. Aga on ka olemas suhteliselt lähedasi või sarnaseid kaupu .Näiteks ühe hind tõuseb veidike , siis selle nõudlus väheneb , aga teise kauba hind jääb samaks, siis seda ostetakse rohkem. Tarbijate sissetulekul on samuti suur roll ning hinnaelastsus mõjutab seda ka palju . Luksuskaupade puhul on neil suur tulu elastsus, kuna kui tarbijad leiavad et nende sissetulek väheneb, saavad nad ka ilma nendeta hakkama. Pakkumise elastsuse juures on oluline mõjur ka ajaperioodi pikkus, see tähendab seda et näiteks tootjad pole võimelised lühikese ajaga oluliselt kauba kogust suurendama või vähendama. Hinnaelastsus mõjutab tarbijat just selles osas, milliseid kaupasid on tarbija suuteline ostma. Pakkumise elastsuse põhj...
Lizett Käos ja Laura Lisette Toomväli UNEHÄIRED Mis on unehäire? Unehäireid jagatakse põhjuse järgi orgaaniliseks ning mitteorgaaniliseks. Sisu põhjal jagatakse unehäired kolmeks: Düssomniad (psühhogeensed häired) Parasomniad (anormaalsed nähtused) Muud unehäired Insomnia Unetus e. insomnia on unehäire Suutmatus magama jääda Katkendlik uni Liigvarajane ärkamine Inimene magab aga mitte sügavalt Ei teadvustata seda Insomnia Esineb naistel ja vanematel inimestel Põhjustaja võib olla stress Kõrvalnähud: ärevus, mäluhäired, hallutsinatsioonid, vägivaldne käitumine Uneapnoe Uneapnoe on une ajal tekkiv hingamiskatkestus Ilmneb öö jooksul tihti Esineb ülekaalulistel meestel ja vanematel inimestel Kõrvalnähud: masendus, seksuaalhäired, keskendumisraskused, peavalud Somnambulism Somnambulism ehk ...
Hegel: 1770 – 1831 AJALUGU — vaimu vabanemise, enesest teadlikuks saamise protsess, liikumine absoluutse vaimu poole. Vaimu enesetunnetuse ajalugu on fundamentaalne Selle peegeldused Selle tööriistad religioon sõjad filosoofia üksikisikud jne. MAAILMAAJALUGU Mõistuse Odüsseia, teadvuse dialektiline areng tees antitees süntees konservatiivne — õigustab kõike, kuid ka revolutsiooniline — miski ei jää, ei püsi Teadvus on mõisteline, saavutab oma igal astmel täpsema tõsikindlama teadmise. VAIMU ENESETUNNETUSE VORMID: 1. Kunst Antiik Kaemuslik 2. Religioon Keskaeg Kujutluslik 3. Filosoofia Uusaeg Puhas mõtlem...
Ma olen nõus selle väitega osaliselt,sest inimesed on erinevad, sel põhjusel arvuti mõjub ka igaühele erinevatelt. Kõik sõltub inimese teadlikkusest. Kui arvuti kasutamine on arukas, siis see võib aidata töös või õppimises. Näiteks, arvuti abil võib kursustel osaleda. Lisaks sellele Internet on kõige kiirem info hankimise viis, mis säästab meie aega ja kergendab elu. Iga hetkel me oleme suuteline otsima vajalikku infot isegi mitte tulles välja kodust. Peale selle puuetega inimesel, kes ei saa käia väljas, on võimalus õppida ja täiendada end tänu arvutile. Nende jaoks see on päästmine, sest enam nad pole üksi. Nad võivad leida inimesi, kellel on sarnased probleemid või huvid, ja suhelda nendega. Vaatamata sellele arvutiga liigne suhtlemine rikub tervist. Kui inimene raiskab kõik vaba aega arvutile, inimene võib sattuda arvutisõltuvusse, sest ta kulutab enam ja enam aega, et mõttetult surfida Internetis. Niimoodi ta muutus passiivseks ümb...
Müra ja Vibratsiooni mõju keskkonnale Müra Müra ehk lärm on mitteperioodiliselt võnkuv heli. Müra on tehnika arenguga kaasaskäiv probleem, mida alahinnatakse ja millele ei pöörata tähelepanu. Detsibell on müra mõõtühik mis võrdub vähima helitugevuse muutusega mida eristab inimkõrv. Helitugevust mida inimkõrv pole enam suuteline tajuma, nimetatakse nulldetsibelliks. Mürareostus Keskkonnamüra on õhus leviv soovimatu või kahjulik heli Võib avaldada inimesele mõju nii füsioloogiliselt kui psühholoogiliselt Euroopa Liidu rohelises raamatus `'Tuleviku mürapoliitika'' väidetakse, et ligikaudu 20% Euroopa Liidu elanikkonnast puutub kokku müratasemega, mis on terviseekspertide hinnangul lubamatult kõrge Helirõhu ja helirõhutaseme võrdlus Müra vähendamine Müra vähendamise võimalused on: müraallikate kaudu leviku tee kaudu hoonete akutistiliste omaduste kaudu Vibratsi...
Ja aguar Jaaguar on Ameerika suurim loom. Sellest loomast on palju müüte. Jaaguar on väga haruldane, sest teda kütitakse palju. Tema karusnahk on väga hinnatud. Jaaguar on võimeline elama igasugustes erinevates keskkondades: alates dzunglist ja põõsastikest kuni kõrkjastiku ja kaldaäärsete metsadeni. Jaaguar võib elada ka avamaastikul, kui seal on palju rohtu ja kaljusid, et küttimise ajaks sinna varjuda. Veel peab olema ka piisavas koguses vett. Jaaguarid ronivad osavalt puudel, kuid toitu hangivad nad siiski peamiselt maapinnalt ja öösiti. Jaaguar on suuteline jooksma väga kiiresti, kuid ta väsib kiiresti. Et olla jahil edukas, peab ta ohvrile ligi hiilima ja teda edukalt ründama. Ta võib rünnata igasuguseid loomi-hiirest hirveni. Ta püüab toitu ka veest kuna on osav ujuja. Looduslikes tingimustes saavad ...
Karl XII Marlen Kokla 8.a Karl XII · Sündis 27. juuni 1682 Stockholmis · Suri 11. detsember 1718 Fredikshaldis · Karl XI ja Ulrika Eleonora vanema poeg · Tõusis troonile 15-aastaselt · Valitses Rootsit 1697-1718 Sõjaline tegevus · Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid liidu Karli vastu, alustasid 1700. Põhjasõda (ründasid Riiat) · Karl XII sundis 1700. Taani, 1706. Poola sõjast välja astuma · 1707. asus sõjakäigule Venemaa vastu · Poltava lahingus (1709.) sai ta hävitavalt lüüa, põgenes väe riismetega Türki, naases Rootsi alles 1715. · Kaotas Eestimaa ja Liivimaa kubermangu 1710. Venemaale · Peale Põhjasõda kaotas Rootsi meretagused valdused, Läänemereprovintsid ja suurriigiseisundi Karl XII surm · Ta suri Norras, Fredrikshaldis (nüüd nimi Halden) kindlust piirates kas musketikuulist või srapnellist (suurtükimürsk). · Sellega oli Norra-sõjakäik lõppenud ning Rootsi väed taganesid Rootsi. Isiklik elu · Karl XII k...
Peajalgsed Kalmaar, seepia ja kaheksajalg. Kes on peajalgsed ? Peajalgsed on limuste hõimkonda kuuluv loomade klass. Peajalgsete keha on jaotunud pea ja kereosaks. Suu ümber paiknevad pikad iminappadega varustatud kombitsad. Üks tavalisematest peajalgsetest on harilik seepia. Kust on saadud ? Kõik peajalgsed on eranditult mereloomad. Nad elavad ainult ookeanides ning normaalse (ehk okeaanilise) soolsusega meredes. Seetõttu puuduvad peajalgsed näiteks Mustas meres, kus soolsus on pea kaks korda madalam kui ookeanis. Kasulikkus Kasulikud Ained Kalmaaris: fosfor, raud, vask, jood, kaalium, kaltsium, naatrium, magneesium, tsink. Seepia ehk tindikala tint omab kasvajatevastast ja antibakteriaalset toimet. Kaheksajalga peetakse kulinaarses mõttes väärtuslikuks vaid väga vähestes piirkondades. Huvitavaid fakte! Rünnatud seepia paiskab oma kehast tumedat värvainet nii kiiresti välja, et mõne minutiga ...
LEV TO LSTO I M BER 1910 BE R 18 28 20 . NOVE 9. SEPTEM C. KARUS 2018 KRAHV LEV NIKOLAJEVITS TOLSTOI · OLI VENE KIRJANIK · JÄI ÜHEKSA AASTASELT ORVUKS, ÕPPIS JUURAT JA IDAKEELI · OLI OHVITSERINA KAUKAASIAS, VÕTTIS OSA KRIMMI SÕJAST · AVAS JASNAJA POLJANAS KOOLI TALULASTELE · 13 LAST, KELLEST VIIS SURI JUBA LAPSEPÕLVES (LISAKS ÜKS ABIELUVÄLINE POEG) LOOMING · KAJASTAB PEAMISELT VENE ELU, MIDA TA ISE NÄGI JA KOGES · TOLSTOILUS ON FILOSOOFIAS LEV TOLSTOI USULISEETILINE ÕPETUS · PÄRAST ROMAANI ,,ÜLESTÕUSMINE" ILMUMIST PANDI TOLSTOI KIRIKUVANDE ALLA · TEOSTE PEAKANGELASEKS OLI TÕDE · LOOMING ON ENESETUNNETUSE JA ENESEKASVATUSE KÕRGEIM KOOL · HILISEM LOOMING MÕISTIS HUKKA ÜLDISE ELUKORRALDUSE USKUS SÜGAVALT, ET INIMENE ON SUUTELINE TÄIELIKULT MUUTMA NII ISEENNAST KUI KA MAAILMA TUNTUMAD TEOSED · ,,SÕDA JA RAHU" · ,,ANNA KARENINA" · ,,KAUKAASIA VANG" - KOKKU ILMUS EESTI KEELES UMBES 25...
Abikaasade varalised õigused ja kohustused Kui naine ja mees soovivad oma ülejäänud elu koos veeta, sõlmivad nad üldjuhul abielu. Kui mees ja naine on sõlminud abielu, tuleb neil arvestada abieluga kaasnevate kohustuste ja õigustega, näiteks varaliste õiguste ja kohustustega. Abieluvaraleping. Kui on ostsustatud abielluda, oleks ka soovitatav sõlmida abieluvaraleping, sest kui abiellujate vahel tekivad arusaamatused on hea kui neil on olemas abieluvaraleping, kus on kirjalikult näha milline vara kellele kuulub. Tänu abieluvaralepingule, saab ära hoida palju inetuid juhtumeid. Seaduses ja abieluvaralepinguga, kui see on sõlmitud, määratakse kindlaks abikasade varalised õigused. Abieluvaralepinguga saavad abikaasad omavahel kindlaks määrata abikaasade vastastikused varalised õigused ja kohutused. Kui abikaasaad pole sõlminud abieluvaralepingut võib nende vara jagada ühis- või lahusvaraks. Abieluvaralepin...
Fotoefekt Kordamine Plancki hüpotees: Valgus ei kiirgu aatomeist lainena, vaid energiaportsjonite, kvantide kaupa. Plancki valem: E=h*f E=Valgusosakese(footoni) energia h=Konstant/6,6*10-34 J*s f=Sagedus Footon on elektromagnetvälja kvant. Valgust saab kirjeldada lisaks lainele ka osakesena footonina. Fotoefektiks nimetatakse elektronide väljumist ainest valguse toimel. Fotoefekti punapiir on selline lainepikkus, millest pikema lainepikkusega valgus ei ole suuteline ainest elektrone vabastama. Õhutühja ballooni on paigaldatud katood ja anood. Nendevahelist pinget saab mõõta ja muuta. Valguse toimel katoodidest väljalöödud fotoelektronid liiguvad anoodidele, mis põhjustab fotovoolu tekkimise. Voolutugevus sõltub rakendatud pingest. Pinge suurenedes voolutugevus kasvab. Küllastunud vool tekib siis, kui kõik katoodidest väljunud elektronid jõuavad anoodile. Einstein väitis, et valguskvant saab neelduda ainult tervikuna ehk kui elektron n...
Anni Petron 11.m 1. Mis on sugulise paljunemise eelduseks rakutasandil? Isas ja emassugurakkude olemasolu 2. Millised organismid paljunevad sugulisel teel? Too erinevaid näiteid. Taimed- Õistaimed nt liiliad (putuktolmleja), karikakrad(putuktolmleja), tamm (tuultolmleja) Loomad (enamik loomi)- neist näiteks imetajad ( kodukass, kehasisene viljastumine) , okasnahksed( meripurad kehaväline viljastumine) 3. Millised erinevad viljastamisviisid toimivad loomariigis? Kirjelda ja too näiteid. 1) Kehasisene viljastamine- munarakk viljastatakse emaslooma kehas. Sellisel viisil on viljastumise tõenäosus suur ning sellest tulenevalt sugurakkude arv väike. Sellisel viisil paljunevad nt. elevandid. 2) Kehaväline viljastamine- munarakk vilja...
TSITAADID Armastus: * Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. (H. de Balzac) *Esimese armastuse ohe on viimaseks mõistuse ohkeks. (P. Charron) *Armastada tähendab kannatada; mitte armastada tähendab surra. (H. Taine) *Austusel on piirid, kuid armastusel mitte mingisuguseid. (M. Lermontov) *Pilgud on esimesed armastuskirjad. (N. de Lenclos) *Mis pole salapärane ega mõistmatu, see pole armastus. (M. de Scudéry) *Armastada tähendab lakata elamast eneses, selleks et elada teises olevuses. (Aristoteles) *Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. (A. Lamartine) *Armastada tähendab imetleda südamega; imetleda tähendab armastada mõistusega.(G. de Sta?l) *Mõistus on nõrgaks vastuseks armastusele. ( M. de Scudéry) *Armastus on kõige tugevam kirgrdest, sest ta vallutab korraga nii pea, südame kui ka keha. (Voltaire) Armastuse meeletuses on rohkem tõelist õnne kui kog...
Kuidas lükkad, nõnda läheb. Marko Nõmm Paljud inimesed arvavad, et neid jälitab ebaõnn, mõned inimesed süüdistavad kõiges, mis nendega juhtub, teisi, mõned indiviidid üldse arvavad, et neil kõik nikuinii ebaõnnestub, isegi, kui nad proovivad seda teha kõigest jõust. Sellised inimesed ei saa lihtsalt aru, et alati on olemas normaalne põhjus, miks neil kõik nässu elus läheb. Nad peavad aru saama, kuidas lükkad, nõnda läheb. Inimene ei tohi oma probleemides süüdistama kedagi, peale iseenda. Tegelikult ainult ennast süüdistades probleemidest lahti ei saada. Tark inimene alati analüseerib oma tegusid, mis tõid negatiivseid tagajärgi, ning õpib oma vigadest, teeb järeldusi. Inimese elu sõltub sellest, milliseid otsuseid ta langetab ning kuidas ta tegutseb pärast otsustamist, niimoodi saan masellest vanasõnast aru. Kui inimene tahab elus läbi lüüa, edukaks saada...
Karl XII Karl XII oli Rootsi kuningas aastatel 16971718. Ta elas 36-aastaseks. Karl XI ja tema abikaasa Ulrika Eleonora vanema ainus ellujäänud poeg Karl XII sai Rootsi kuningaks 15- aastaselt. Kuningas oli pidevalt sõjakäikudel, eelistas lihtsõduri eluviisi ja oli surmapõlgavalt vapper. Karl XII on tuntud oma täieliku keeldumise poolest alkoholist ja naistest. Ülistati tema üliinimlikku talutaluvust ja pealtnäha täielikku emotsioonide puudumist. Karl oli oskuslik sõjaväelane ja suurepärane taktik, kes võitis rõhuva enamuse lahingutest. Siiski oli ta strateegina väga nõrk, jättes korduvalt kasutamata võimaluse soodsatel tingimustel rahu sõlmida. Teda ajendas soov oma vaenlased täielikult purustada, kuid selleks ei olnud Rootsi suuteline. Et Karl vähemaga ei leppinud, lõppeski Põhjasõda kokkuvõttes Rootsi täieliku lüüasaamisega. Karl XII huvitus matemaatikast ja kõigist muist teadustest, mis sõ...
Gmo ja biogaas, nende saamine, kasutamine , head ja halvad omadused Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on kunstlikult geenide manipulatsiooni (geneetilise muundamise) teel loodud (parandatud, muudetud) taimesortide, ehk ka loomatõugude, üldnimi. Üks võimalus on kasutada bakterite abi. Mullas elav agrobakter, mis põhjustab taimedes kasvajalisi muutusi, suudab viia ühe osa oma DNA-st taimerakku ja sisestada see taime pärilikkuse ainesse. Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega, saadaksegi selle bakteri abil viia võõr-DNA taimerakkudesse. Kasutatakse ka nn DNA-püssi, millega tulistatakse taimerakku pisikesi kulla- või volframiosakesi, kuhu on eelnevalt seotud võõras DNA. Raku sees tuleb võõr-DNA metalliosakese küljest lahti ja liitub rakutuumas pärilikkuse ainesse. Sõltumata meetodist, õnnestub võõr-DNA siirdamine vaid väikesesse hulka rakkudesse. Tundmaks ära, millised rakud on sisestatud võõr-DNA vastu v...
FORDISM TOYOTISM Mastaabieffekt – suurest tootmismahust tulenev Detailide Paljudest Kindlatelt tootmiskulude vähenemine tooteühiku kohta , tagab toote hankimine juhuslikest omahinna languse koostööpartneritelt, Infoühiskond – ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on ettevõtetest mis asuvad suhteliselt majandustegevuse peamine alus, suurem osa inimesi töötab teenindussfääris lähedal peaettevõttele Võrgustikupõhine majandussüsteem – kõiki eluvaldkondi ühendav globaliseerumine, mis on Laoseisud Suured (igaks Minimaalsed (õigeks võimalik tänu transpordi ja sidetehnoloo...
ILVES Välimus Suvel hallikas, oranz Kõrvade otsas on musta otsaga karvatutid Karvastikul mustad täpid Käppadel on sisse- tõmmatavad küünised Kõrgete jalgadega ja ümara peaga Autor: Klausf Keha pikkus 80-130 cm Tehtud 26.11.2005 Kehamass 12-25 kg Eluviis Eelistab elada segametsades. On kohastunud elamaks seal, kus maad katab talvel paks lumi. Ronib hästi puudel ja kividel. On suuteline küllaltki pikki vahemaid ujudes läbima. Üksikeluviisiga Suure territooriumiga. Aktiivne hämaras ja öösiti. Elupaik ja levik Looduslik levila on põhjapoolkera. Elab peamiselt lumistel aladel. Elab segametsades. Kaasajal on ta enamikust Lääne-Euroopa riikidest välja surnud Eestis asustab kogu mandrit ja suuremaid saari. Eestis elab ca 700-1000 isendit. Toitumine Peamiselt valgejänes Teised...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool õe õppekava KODUNE HAPNIKRAVI Iseseisev töö Juhendaja: Marit Kiljako Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2009 Sissejuhatus Atmosfääriõhk, mida me hingame, on gaaside segu. Tähtsamateks komponentideks on hapnik (21%), lämmastik (78%) ja argoon (1%). Täiskasvanud inimene hingab minutis keskmiselt 16 korda, kasutades 5-8 liitrit õhku. Paljud haigusseisundid võivad oluliselt vähendada organismi poolt hapniku omastamist ja veres säilitamist. Vähenenud vere hapnikusisaldus kahjustab kudesid ja sellega põhjustatakse häireid kõigi elundite funktsioneerimises. Üheks sagedasemaks põhjuseks raske kroonilise hingamispuudulikkuse väljakujunemisel on krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), mille suurim riskitegur on suitsetamine. Raske hingamispuudulikkusega KOK-i haigete ravis peetakse pikaajalist kodust hapnikravi suit...
Nipernaadilikud inimesed. Paljud tahaksid kindlasti võrdusmärgi panna nipernaadiliku inimese ning hoolimatuse ja pahatahtlikkuse vahele. Mina seda aga ei teeks. Nipernaadilikud inimesed on arad ja madala enesehinnanguga inimesed. Nad ei julge ennast avada, kartes haiget saada. Sellepärast asuvad nad kaitsepositsioonile, suheldes inimestega pinnapealselt. Tihtipeale on nad seltskonnahinged, neil on hea huumorisoon ja palju tuttavaid. Jah, just tuttavaid, mitte sõpru. Tuttavatega saadakse kokku, veedetakse lõbusalt aega, kuid nendega ei arutata tõsisemaid probleeme ega usaldata saladusi. Nii ei ole võimalik ka haiget saada. Nipernaadilik inimene võib ise aga palju südamevalu põhjustada, kui ta laseb mõne inimese endale lähedale ja jätab mulje, et on suuteline ennast avama ning siis kõige ootamatumal hetkel suhted ilma ühegi põhjenduseta katkestab. Just nagu Nipernaadi võlus ära palju...
ARVUTIVIIRUSED Koostas:Olesja Fomitsenko Juhendas:õp Natalia Männiste Avinurme 2007 Mis on viirus? Viiruseks nimetatakse programmi, mis on suuteline tegema endast koopiaid ja rakendada neid erinevatesse arvuti süsteemi ja võrku Viiruste tüübid VIIRUS PROGRAMMSED POSTI MAKRO TROOJA SPIOONID DESTRUKTIIVSED Arvutiviirused 1. Concept 2. AIDS II 3. Starship 4. Stealthviirus 5. Stoned Concept Ta nakatab MS Wordi dokumendi ja mallifaile kõigil ta platvormidel. Nakatatud dokumendi avamisel installeerib viirus end globaalsesse makroteeki mis harilikult asub failis NORMAL.DOT. Pärast seda nakatatakse iga dokument või mall, mis salvestatakse käsuga Save As. AIDS II kui inimene käivitas mõnd programmi, millel oli olemas korres...
Rühmatöö E. Vilde ,'Mäeküla piimamees'' VI moodul: 1. Leidke teose teema (millest Vilde kirjutab) ja sõnastage see mõne lausega. E. Vilde kirjutas raamatu talupojast, kes materiaalse heaolu nimel on suuteline ohverdama oma abikaasa keha, au ja väärikuse, ning mõisnikust, kes muidu naist ei saa/leia, kui raha/varanduse eest. 2. Püüdke sõnastada teose idee mida kirjanik soovib oma lugejatele öelda. Kõik on müügiks. Inimene (mees) märkab alles siis mis tal oli, kui see enam ainuüksi talle ei kuulu. 3. Sõnastage teose probleemistik millised on erinevate tegelaste probleemid ja kuidas kirjanik need lahendab? Millised probleemid tulenevad ajast ja sotsiaalsetest oludest? Tõnu probleemid : · Tõnu tahab iga hinna eest rikastuda mõisnik pakub selleks vahetuskaupa (naine piimatalu vastu) · Tõnu probleem on Mari plaaniga nõusse saada mari ei suutnud pidevale ...
Unehäired Merlin Kitsingi 10h Paide Gümnaasium Mis need on? Unehäire ehk somnipaatia on inimese või looma unerütmi häire. Unehäired sisaldavad endas uinumise ja une säilitamise häireid (insomniaid), liigunisuse seisundeid, uneärkveloleku tsükli häireid ning parasomniaid (uneskõndimine, öised hirmud). Unehäireid jagatakse põhjuse järgi kaheks orgaanilised ja mitteorgaanilised. Miks tekivad? Halvad harjumused (päevased uinakud,ebaregulaarne magamineku aeg) Erivevad haigused ja probleemid (norskamine,allergia,krambid) Vaimse tervise probleemid(stress, depressioon) Erivevad ravimid(ergutusainednikotiin, kofeiin) Sobimatu elustiil, mis mõjub halvasti une kvaliteedile. (alkoholi tarvitamine enne magamaminekut) Haigused Kontrollimatu lühiajaline unevajadus ehk narkolepsia, mille tõttu võib esineda 10 15minut...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
