Sisukord Sissejuhatus Refereermise teemaks võtsin Suuremõisa lossi. Täpsemalt tuginen lossi ajaloole ja sellele, milline on lossi välimus ja ümbrus ning mis asutused asuvad seal praegu. Eesmärgiks on saada teada rohkem lossi ajaloo kohta. Referaat on ülesesitatud interneti põhistel allikatel. Selle teema valisin, sellepärast et õppisin lossi vasakus tiivas asuvas põhikoolis 4 aastat ja olen kuulnud igasuguseid legende lossis toimunu kohta ning soovin nüüd teada, milline hoone minevikus tegelikult oli. Suuremõisa loss asub Hiiumaal, Pühalepa vallas, Suuremõisa külas. Ülevaade Suuremõisa härrastemaja ehitati aastail 1755-1760 krahvinna Ebba-Margareta Stenbocki ajal. Tiibhooned ja osa kõrvalhoonetest valmisid 1772. aastal. Lossis oli hulk kõrvalhooneid, mis on säilinud erinevas seisukorras. Säilinud (ja muinsuskaitse all) on tall, tallmeistrimaja, tõllakuur, ai...
HIIUMAA JÕED Ave Tüür 9.a NUUTRI JÕGI Kärdla jõgi, Suurjõgi Tubala külast 3,5 km lääneedela pool,suubub Tareste lahte Pikkus 11 km Valgala 40 ruutkilomeetrit Lähe asub Määvli raba lõunaosas Läbib raba, soo, metsaala ja 3km linna. Süvendatud ja õgvendatud Olulise kalandusliku väärtusega (forell 15.sept 31.jan) PIHLA OJA Leesna oja, Pihlaraba kraav Algab pihlarabast, suubub Reigi lahe lõunaossa (Kirikulahte) Pikkus 18km Valgala 72.9 ruutkilomeetrit Ülem- ja keskjooksul oja lähikonnas asustus peaaegu puudub Kalanduslikku väärtust pole SUUREMÕISA JÕGI Partsi peakraav, Suuremõisa oja Algab Vilivalla külast 3,5 km põhjaloode pool ja suubub Soonlepa lahte Pikkus 16km Valgala 58,5 ruutkilomeetrit Lähe asub soises metsas Süvendatud ja õgvendatud Jõe ülem...
1. 37101:006:0021 2. Väline tunnus nr. 23572 3. Kärdla vana koolimaja 4. Kinnismälestis 5. ehitismälestis 1. 63902:001:2451 2. 23622 3.Suuremõisa mõisa peahoone 4. kinnismälestis 5.ehitismälestis 1. 63902:001:2451 2.3296 3.Kamin, 19.saj. (marmor) 4.Vallasmälestis 5.kunstimälestis 1.63902:001:0488 2.23638 3.Suuremõisa mõisa kõrts 4.Kinnismälestis 5.ehitismälestis 1. 2.3210 3.Rõngasrist, 17.saj. (paas) 4.Kinnismälestis 5.kunstimälestis 1.39201:001:0118 2.8932 3. Ohvriallikas "Külmallik", II a-tuh. 4.Kinnismälestis 5.arheoloogiamälestis 1. 2.29538 3.Ikoon "Jumalaema eestkoste", 19.saj. lõpp (õli, puit) 4.Vallasmälestis 5.kunstimälestis 1.63902:001:2451 2.3295 3.Ahi, 19.saj. (kahhel) 4.Vallasmälestis 5.kunstimälestis
· Suuremõisa Castle. Suuremõisa Castle was built in the second half of the 18th century on the initiative of Countess EbbaMargaretha Stenbock (17041776). The wings are erected in 1772. There are 64 rooms in the Castle. 6 ponds were dug in the grounds of the Castle and a park and a garden established. In 1796 the Castle was sold to Baron UngernSternberg. The attic of the Castle has doubleceiling, where the Baron used to hide the treasures stolen from ships that had sunk in the Näkimadalad. On 19 October 1802 the Baron killed Karl Johannes Malm, the Captain (of Swedish origin) of his ship "Brig Morian", in this Castle. For this the baron was deported to Siberia. There are currently two schools in the Castle: Suuremõisa Gymnasium and Suuremõisa Technical School. In the latter one can also study how to become a ship's captain. · The Estonian Railway Museum is located in the s...
Suuremõisa Ametikool Puit ja kiviehitiste restaureerimine I kursus Jaanis Mets Krohvi ja viimistlus praktika Juhendas: Heiki Mürk 11.09.09 Suuremõisa 2009 Sissejuhatus Pühalepa Püha Laurentiuse kirik ehk Pühalepa kirik on vanim tänaseni säilinud ehitis Hiiumaal. Kirik on ida lääne suunaline. See kirik on ehitatud gooti stiilis. Ümberehitused on toimunud pseudogooti stiili. Algselt kirikul torn puudus. Ehituse kontruksioon Seinad on tehtud paekivist ja side aineks on lubi mört. Peasissekäigu trepiaste on graniidist. Paas on kaetud krohviga. See omakorda on kaetud lubi värviga. Seinad uuentatud krohviga1m ulatuse maast. Torni viimistlus materjalid suhteliselt heas seisukorras. Vundamenti näha ei olnud. Sein põhjapoolt on alt sammaldunud. Seina olukord mitterahuldav palju on ...
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Loom.02.243 Eestimaa tundmine Eestimaa tundmine: Hiiumaa ringreis Tartu 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Hiiumaast................................................................................................................................ 4 I päev...................................................................................................................................... 5 II päev........................................................................................................................
Õppejõud: M. Nõmmela Saaremaa, Muhu kihelkond Pädaste mõis 1. Nimetus: Pädaste (saksa k. Peddast) 2. Asukoht: Muhu kihelkond Saaremaal, Pädaste 3. Rajamise aeg: 1566, peahoone 1875, ( 4. Mõisa liik: rüütlimõis 5. Viimane omanik enne 1919.aastat: maamarssal Axel Buxhoevedeni pärijad 6. Pargi rajamise aeg: 1875, kalmistu puudub 7. Mõisahoonete säilivus, praegune kasutusotstarve ning omanik: peahoone- rahuldav, Pädaste mõis hotel&spa; tall-tõllakuur- hea; meierei- hea; ait- avariiline; sepikoda- hea; puutöökoda- rahuldav; keldrid- hea; (omanik: Maanteeamet) 8. Pargi säilivus- halb (omanik- Maanteeamet) 9. Kalmistu säilivus: - 10. Muinsuskaitse ja mälestiste liik: mälestised- Pädaste mõisa hooned 11. Looduskaitse ja Natura 2000: linnuala- Suuremõisa laht; looduskaitse all on terve Pädaste mõisa ala 12. Pärandkultuur: mõisa telliseahjud...
HIIUMAA AMETIKOOL TARKVARA REFERAAT Koostaja: Jaanus Mets Juhendaja: K. Jesmin Suuremõisa 2010 Programme liigitakse kahte suurde gruppi. · Rakendustarkvara · Süsteemitarkvara Süsteemitarkvara alla lähevad programmid, mis toetavad rakenduste tööd. Arvuti ehitus, koosnevad kihtides või tasemest, süsteemitarkvara alla kuuluvad programmid ,,alumistele" kihtidele, lähemale füüsilisele kihile riistvarale, mis jookustab programme. Näited süsteemitarkvara funktsioonidest: · Riistvaraga suhtluse juhtimine · Ajastamine protsessides · Mälu haldus · Kasutaja üldfunktsioonid ja kasutaja töö, kui ükski rakendus ei ole Rakendustarkvara paigutub kihilise mudeli järgi ,,kõrgemale" kihile ,,eemale" riistvarast ja lähemal arvuti suhtleva kasutajale. Rakendustarkvara alla läheb need programmid, mis toetavad kasutaja tööd kindla funktsiooniga: muu...
Estonia, Hiiumaa & School Ken Pähn Kärdla Gymnasium 11th grade Estonia Officialy the republic of Estonia Territory: 45 000 sq km Population: 1,3 million Capital: Tallinn 15 counties Language:Estonian Estonian Flag Coat of Arms Blue the blue sky above the native land. Black - the attachment to our black soil. White - hard work and purity. National emblems Barn swallow Corn flower National emblems limestone Estonia President: Toomas Hendrik European Union since 2004 Ilves Nato since 2004 Prime minster: Andrus Ansip United Nation since 1991 Democratic parliamentary republic Andrus Ansip Toomas Hendrik Il...
Barokkstiilis arhitektuur eestis ja venemaal Martin Märtson ja Denis Krusinin 8.C klass Tallinna Pae Gümnaasium Õpetaja Pavel Alonov Barokk-kunst Eestis Jaotatakse kaheks: Rootsiaegne barokk 17sajand. Veneaegne barokk 18sajand. Rootsi barokk: Vene barokk: Kõige tähtsam arhitektuur. Peale põhjasõda läks Eesti Rootsiaegne arhitektuur keskus Venemaa koosseisu. oli Narva. Peeter 1 hakkas arendama Taastati ainult Narva raekoda. Tallinna ja Paldiskit. Silmapaitsvaim ehitis Kadrioru loss. 1718-1723 ehitati Peeter 1 poolt Eesti barokkarhitektuuri kõige luksuslikum teos Kadrioru loss. Arhitektuuriks oli itaalne Niccolo Michetti. See oli märatud Katariina 1 suveresidentiks. Kadrioru loss on itaalia stiilis ehitis(kolme korruse funtsioon on fassaadilt selgesi loetav, fassaad on maliliselt lahendatud ja rikkalikult dek...
Barokkstiilis arhitektuur eestis ja venemaal Martin Märtson ja Denis Krusinin 8.C klass Tallinna Pae Gümnaasium Õpetaja Pavel Alonov Barokk-kunst Eestis Jaotatakse kaheks: Rootsiaegne barokk 17sajand. Veneaegne barokk 18sajand. Rootsi barokk: Vene barokk: Kõige tähtsam arhitektuur. Peale põhjasõda läks Eesti Rootsiaegne arhitektuur keskus Venemaa koosseisu. oli Narva. Peeter 1 hakkas arendama Taastati ainult Narva raekoda. Tallinna ja Paldiskit. Silmapaitsvaim ehitis Kadrioru loss. 1718-1723 ehitati Peeter 1 poolt Eesti barokkarhitektuuri kõige luksuslikum teos Kadrioru loss. Arhitektuuriks oli itaalne Niccolo Michetti. See oli märatud Katariina 1 suveresidentiks. Kadrioru loss on itaalia stiilis ehitis(kolme korruse funtsioon on fassaadilt selgesi loetav, fassaad on maliliselt lahendatud ja rikkalikult dek...
VANAAJA KOOLIKORD ESTER PÄRN 2010 Igal ajastul on midagi, mida mäletada, midagi, mis on teistmoodi, kui järgmisel või eelmisel ajastul. Näiteks kasvõi koolikord. See muutub ju iga ajastuga. Kõigi kolme põlvkonna, minu, ema ja vanaema koolikorrad erinevad üksteisest millegi poolest. See on loomulik. Minu vanaema (sündinud1948) koolitee algas aastal 1955 Käina koolis, Hiiumaal. Koolivorm oli siis kohustuslik. Tüdrukutel olid pruunid kleidid ja must põll, kleidil oli valge krae ja kätised. Pidulikul puhul olid krae ja kätised pitside ning satsidega. Lastel olid jalas vahetusjalanõud, mis olid kohustuslikud, just nagu tänapäevalgi. Vahetusjalanõudeks olid paeltega sussid. Enamus tüdrukud hoidsid oma juukseid patsis. Mõnel üksikul tüdrukul olid juuksed lühikeseks lõigatud. Tuli olla puhas, jalad ei tohtinud haiseda, riided pidid olema alati puhtad. Seda ei nõutud küll rangelt, kuid see oli iseenesest mõistetav, et tuleb olla puhas....
Hiiumaa Kotseva Aleksandra Koveshnikova Darja 10 klass Hiiumaa Hiiumaa Pindala 989 km² Rannajoone 310 km pikkus Rahvaarv umbes 10 000 Tuletorn Kõpu tuletorn 58° 52 N, Koordinaadid 22° 35 E Üldinfo Hiiumaa asub Läänemeres Saaremaast põhja pool ning selle suurim linn on Kärdla. Hiiumaa tekkis 455 miljonit aastat tagasi meteoriidiplahvatuse tagajärjel, seega on tegemist ühe maailma vanima saarega. Hiiumaa on Eesti saartest suuruselt teine saar. Administratiivselt moodustab ta koos oma lähedal asetsevate laidude ning Kassari saarega Hiiu maakonna. See on Eesti väikseim maakond ning moodustab riigi üldpinnast kõigest 2,2 protsenti. Hiiumaa pindala koos ligikaudu 200 ümbritseva väikesaarega on 1023 km2. Oma naabersaartega võrreldes on Hiiumaa Saaremaast 2,6 korda väiksem, Muhust 5...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristiina Afanasjev, Emma-Ly Leesment, Karin Ojasoo Hiiumaa maastikurajoon Referaat Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2009 1. Asend Hiiumaa maastikurajooni moodustavad Lääne-Eesti saarestiku põhjaosa saared, millest kõige suurem on suuruselt teine Eesti saar Hiiumaa, mille pindala on 989 km 2. Vormsi saar (92,9 km2) koos ligi 40 pisisaare ja mõne suuremaga moodustavad Hiiumaa maastikurajooni kõige kirdepoolsema paikkonna Väinamere põhjapiiril. Need asuvad Vormsi ja Pirgu lademe avamusel. See saarterühm on merest kerkinud ümmarguselt 3000 aasta jooksul alates Limneamere II faasist. Saarterühma peasaare Vormsi rannajoon on väga liigestatud, eriti põhja-kirdes ja lõunas. Suuremad n-ö kaassaared on põhjarannikul Suur-Tjuka ja Väike- Tjuka,...
Eesti turismigeograafia arvestuslik KT (8.per) Eesti üldandmed Asukoht: Põhja-Euroopa, Läänemere kaldal. Pealinn+suuremad linnad: Tallinn+Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu Rahvaarv: 1 318 005 (2012), neist eestlased 68% Pindala: 45 227km2 Eesti keel kuulub: soome-ugri keelte läänemere-sooome rühma Riigikord: parlamentaarne vabariik Seadusandlik võim: Riigikogu Täidesaatev võim: Vabariigi Valitsus Kõrgeim võimukandja: rahvas Haldusjaotus: 15 maakonda mis on jagatud valdadeks ja linnadeks, mida juhib omavalitsus. Riiklikud sümbolid: Rukkilill, suitsupääsuke, paekivi, räim, tamm Riiklikud tähtpäevad: 24.veebr Iseseisvuspäev, EV aastapäev 6.jaanuar- kolmekuningapäev 2.veebr- Tartu rahulepingu aastapäev 4.juuni- Eesti lipu päev 2.nov- hingedepäev ...
Hiiumaa Ander Mägi 9.b Paiknemine Asub Lääne-Eesti saarestikus, kuulub Lääne-Eesti maastikuvaldkonda Hiiumaa maastikurajooni kuuluvad Vormsi, Kassari, ligi 230 peasaare rannikumeres asuvat väikesaart Piirkond: 1116 km² Piirneb :kagus Väinamerega, põhjas ja läänes avamerega Saart eraldab Saaremaast Soela väin ja Vormsist Hari kurk Geoloogiline ehitus Aluskord võib mõnes kohas esineda 15...20 m sügavusel, meteoriidi plahvatuse tagajärel , millega tekkis esialgne rõngassaar Saare aluspõhi koosneb ülemordoviitsiumi ja alamsiluri lubjakivist Hiiumaa pinnakatte koosneb peamiselt moreenist, valdavalt katab seda mereliiv Pinnamood Hiiumaa kõrgeim punkt on Tornimägi(68m) Tahkuna poolsaarel ja läänerannikul on luiteahelikke (Leemeti mäed), Tahkuna ps lisaks ka rannaluiteid Hiiumaa lõuna- ja idaosas leidub madalaid oose (Emmaste ja Männamaa vahel) ja moreentasandikke Eriti tasane on maapind saare kaguosas Käina ümbruses, kus pinnaka...
Geograafiline asend ja piirid Hiiumaa laidude maastikukaitseala asub Hiiumaal Pühalepa vallas. Kaitseala keskus asub Salinõmme poolsaarel, mis oli 19. sajandil veel saar. Vahemaa Salinõmme sadamast kaugema laiuni on 18 km. Kaitseala hõlmab Hiiumaa kaguranniku vetes olevaid saari, neid ümbritsevat mereala ning Salinõmme soolakut. Saari on kokku üle kahekümne, nende kogupind on ~324 ha. Saartest suurimad on Saarnaki, Hanikatsi, Vareslaid, Kõrgelaid, Kõverlaid ja Ahelaid. Pinnamood ja geoloogia Maastikukaitseala on Lääne-Eesti madala lubjakivitasandiku osa. Geoloogiliselt on maastikukaitseala saared endise merepõhja kõrgemad osad. Saarte keskosa on moodustunud valdavalt mandrijää tegevuse tulemusena tekkinud otsmoreensest materjalist. Erandiks on Langekare, mis asub aluspõhjalisel kõvikul. Saarnaki vanus on ligikaudu 2000 aastat, teised saared on merest kerkinud hiljem, mõned alles paarsada aastat tagasi. Maa kerkib praegugi 2-3 ...
Kühmnokk-luik Cygnus olor Kühmnokk-luige kõige iseloomulikumaks tunnuseks on ülanokal laubani ulatuv must kühm. See suur lind (kaalub kuni 12 kilo) on üleni valge, ainult kühm, alanokk ja jalad on mustad. Kühmnokk- luik on Eesti suurim lind, tiiva pikkus on 57...62 cm. Ülanokk on helepunane. Ujudes hoiab kaele rõngjalt kõverana, nokk allapoole suunatud. Oma tiibu tavatseb ta sageli kilbina selja kohale kergitada. Kühmnokk-luik on väga vaikne lind. Kühmnokk-luiged on Eestisse levinud lõuna poolt üsna hiljaaegu. On teada, et aastatel 1908-1928 pesitsesid mõned paarid Saaremaa lõunaranniku lahtedel, kuid kadusid sealt jälitamise tõttu. Uuesti nähti looduses neid suuri ilusaid luiki alles 1955. aastal Virtsu lähedal. Esimene pesitsemine tehti kindlaks 1959. aastal Muhu Suuremõisa lahel. Samal aastal üritas üks paar pesitseda ka Tartu lähedal Soitsjärvel, kuid neid häirisid inimesed. 1960. ...
Looduslikud vaatamisväärsused SÕRVE POOLSAAR - Saaremaast edelasse ulatuv poolsaar, mille pikkus on 32 km ja suurim laius 10 km. Seal asub Sääre Rüütlimõis, mis on Sõrve vanemaid mõisasid. Samuti on seal Sõrve tuletorn, mis asub Sõrve sääre tipus, see on ülalt must, alt valge rõdu ja laternaruumiga kooniline raudbetoontorn. HARILAID See asub Saaremaa äärmises loodetipus, Tagamõisa poolsaare läänejätkuna. Harilaiu tuumaks, tema selgrooks on nähtavasti jääajal kujunenud loodest kagusse suunatud veealune vallseljak, mille tõus merest hakkas toimuma 1000-2000 a. tagasi. Alguses kerkisid üksikud laiukesed, mis edasisel tõusul liitusid ning moodustasid kord - korralt suureneva saare, mis hiljem liitus ka Tagamõisa poolsaarega ning mille idapoolseks tagamaaks on botaaniliste keelualade hulka kuuluv ilus Tagamõisa puisniit. PIRETI KIVI - Legendi järgi olevat Suure Tõllu naine Piret kandnud Audlasse ehitatava sauna jaoks kerisekive kokku. Põl...
Ungru loss (mõis) Powerpointi esitlus Ungru mõis Koostaja: --- Juhendaja: -- Asukoht Kiltsi küla, Ridala vald, Lääne maakond Ehitise arhitektuur · Ungru loss on Eesti üks mõjuvamaid ja suurejoonelisemaid neobarokseid mõisahooneid. · paekiviehitis · iseloomustab keerukas põhiplaan, arvukad baroksed voluutviilud (kokku 11) · Lossi keskosa kroonis neljakorruseline kivitorn · Lossi ehitus jäi rahapuuduse tõttu ehitamata, tegemata jäid aknad-uksed, stiilne barokkportaal ja kõik sisetööd Mõisa legend Lossi hakkas 1893. aastal ehitama krahv Ewald von Ungern-Sternberg. Romantiline legend räägib sellest, kuidas krahvi armastatu lubas temaga abielluda vaid siis, kui mees ehitab talle samasuguse lossi, nagu on Saksamaal Merseburgis. See abielu ei saanud kunagi teoks, sest neiu suri ja lõpuni ehitamata jäi ka Ungru loss. Ungru mõis ja Merseburgi loss Ungru mõis Merseburgi loss (...
ERNST ENNO Elukäik Aastatel 1923-1925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja. Enno oli hea luuletaja. 1909. aastal avaldas ta luulekogu ,,Uued luuletused", 1910. aastal väikese jutukogu ,,Minu sõbrad". 1909. aastal avaldatud kogu oli ta naise kujundatud. Kui Ernst tööl oli, siis igal vabal võimalusel kirjutas ta luuletusi. Kogu ,,Üks rohutirts läks kõndima" oli Ernst Enno üks tähtsamaid lasteluule töid. Peale 50. sünnipäeva ei luuletanud Ernst enam üldse. Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Ennot on aina kannustanud igatsus absoluudi järele, mille sümboliteks on valgus ja päike. Inimene, Enno isegi, on igavene rändur, N. ,,Rändaja õhtulaul" alatiseks määratud otsima oma kadunud kodu. Oma paremates luuletustes saavutab ta lummava sugestiivsu...
SUUREMÕISA PÕHIKOOL 9. klass Maria Paat August Kitzberg Referaat Juhendaja: Marika Mägi Suuremõisa,2006 SISUKORD AUGUST KITZBERG.................................................................................................4 LAPSEPÕLV...............................................................................................................4 VALIK TEOSEID:...................................................................................................... 7 DRAAMALOOMING:................................................................................................7 PROOSALOOMING:..................................................................................................9 ELULUGU.........................................................................................
Eesti ja 1 Maaülikool Põllumajandus- Referaat aines Sander Kamenik LU1 Hiiumaa Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatu ............................ ............................ ............................ ............................ ........ 3 Loodusgeograafiline ............................ ...............................
Karl Eduard Sööt (1862-1950) Eesti järelärkamisaja üks kõige huvitavam luuletaja sündis 26. dets 1862 Tartu vallas Lohkva küla Tuki tuulevesti rentniku pojana ja elas kogu oma pika elu väärika kultuuritegelasena Tartu linnas. Sööt käis Tartu Õpetajate seminari algkoolis, 1878-1881 Tartu kreiskoolis ning täiendas end hiljem vabakuulajana Tartu ülikoolis. Pärast sõjaväeteenistust Poolas leidis tegevust "Vanemuise" seltsis ja osales A. Wiera trupis näitlejana. 1886-1893 töötas ajakirjanikuna "Oleviku" juures. 1895 aastal asutas oma trükikoja, kirjastuse ja raamatukaupluse. Sööt võttis osa paljude rahvuslike organisatsioonide tööst: nii kuulus ta "Vanemuise" seltsi juhatusse, oli Eesti Kirjanduse Seltsi asutajaid ja hiljem auliige ning F. R. Faehlmanni Mälestuse Jäädvustamise Komitee esimees. Eesti Vabariigi ajal müüs ta oma äriettevõtted ja toimis kutselise kirjanikuna. Oma esimese luulekogu "Aasa õied" avaldas Sööt kahes osas 1890 ja ...
Sisukord Sisukord.............................................................................................................................1 Sissejuhatus....................................................................................................................... 2 Ajalugu.............................................................................................................................. 3 Veestik...............................................................................................................................3 Mullastik............................................................................................................................4 Taimkate............................................................................................................................ 4 Loomastik............................................................................................................................
Tartu Ülikool Loodus-ja tehnoloogiateaduskond Geograafia osakond Referaat inimgeograafias Emmaste vald Tartu 2010 Sisukord 1.Sissejuhatus.....................................................................................................................lk 3 2.Asend ja loodus..............................................................................................................lk 3 2.1.Pinnamood...................................................................................................................lk 3 2.2.Loodus..........................................................................................................................lk 4 2.3.Meremajandus.............................................................................................................lk 4 3.Emmaste valla sümboolika......................
TALLINNA MUUSIKAKESKKOOL Tanel Praakli 10. klass Muhu Katariina kirik Referaat Õppejõud: Urve Leemets Tallinn 2011 Muhu Katariina kirik asetseb Muhu saare suurimas, Liiva külas, Kuivastu - Kuressaare maantee 12. kilomeetril. Eesti üheks silmapaistvamaks varagooti ehituseks peetud kirik on koos Pöide ja Karja kirikutega ehitatud gootika õitseajal ning kuulub Saare-Lääne kirikute rühma. Esmakordselt mainitakse kirikut Hermann von Wartberge kroonikas, kus selle valmimisajaks nimetatakse 1267. aastat. Siiski lõppes kivikiriku ehitamine Otto von Lutterbergi toetusel alles 1280. aastail. On täiesti võimalik, et sel ajal võis valmida tõenäoliselt Ojamaa meistrite poolt praeguseni säilinud kivist kirik, kuid arvatavasti ehitati Muhu kiriku puust esikirik juba pärast aastat 1233, mil Muhu saar langes Mõõgavendade Ordu valdus...
SUUREMÕISA PÕHIKOOL 9. klass Maria Paat Jüri Uluots Referaat Juhendaja: Õp. Antti Leigri Suuremõisa,2006 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 ELULUGU...................................................................................................................4 TEENISTUSKÄIK...................................................................................................... 8 TEOSED...................................................................................................................... 8 TEENETEMÄRGID....................................................................................................8 JÜRI ULUOTSA VALITSUS (12. oktoober 1939 18. september 1944).........
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Lauri Kukerman VORMSI Uurimustöö Juhendaja Anton Kardakov Tartu 2013 Üldinfo Vormsi (varem ka Hiiurootsi saar, rootsi keeles Ormsö, saksa keeles Worms) on 93 km² suurune saar Läänemeres, Lääne maakonna territooriumil. Ta on suuruselt neljas saar Eestis. Vormsi saar moodustab põhilise osa Vormsi vallast. 15. oktoobri 2011 seisuga on Vormsi vallas registreeritud 415 elanikku. Statistikaameti andmetel oli 2011. aasta alguses vallas püsielanikke 241. Pindala: 93 km2 Rannajoone pikkus: 109 km Saare esmanimetamine: 1391. a (Vikipeedia 2013) Joonis 1. Virmalised Vormsi saarel (Kristoffer Vaikla 2013) Tabel Tabel 1. Elanike arv Lääne maakonnas 1. Jaanuari 2012 seisuga (Lääne Elu Online 2013) Ajalugu Esmakordselt on Vormsit ürikutes mainitud aastal 1391. Vormsi saare esimesteks elanikeks peetakse rootslasi. Täpset rannarootsl...
Hiiumaa Ametikool Anneli Veel S16 TURUMAJANDUSETEOREETIKUD ALFRED MARSHALL Referaat Suuremõisa 2016 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 3 Elulugu .................................................................................................................................................... 4 Töö ja majandusalased ideed .............................................................................................................. 5 Olulisemad postulaadid ........................................................................................................................ 8 Kokkuvõte ..........
PURJELAEVADE EHITUS EESTI RANDADES Referaat Juhendaja: Tallinn 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Vikingi ajastu..............................................................................................................................4 17. ja 18. sajand...........................................................................................................................5 Kombed ja tavad.........................................................................................................................6 Kokkuvõte..............................
Saarepeedi Kool Saaremaa ja Hiiumaa uurimustöö Töö koostas: Gunnar Hunt 9. kl Juhendaja: Elina Kiilaspä Saarepeedi 2013 2 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................3 Sissejuhatus....................................................................................................................................5 1. Maakondade asend, suurus ja selle naabrid ..............................................................6 1.1.Saaremaa asend, suurus ja naabrid............................................................................................ 6 Saaremaa pindala on 2673km² ja on Eesti suurim saar. Asub Läänemere idaosas, Liivi lahes ning rannajoone pikkuseks on 13 km. Saaremaa on Läänem...
MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOO ARVESTUSE KÜSIMUSED 17.01.2011 1. Mis on maastikuarhitektuur? Mida teevad maastikuarhitektid? Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub väliskeskkonna kujundamisele (välisruumi vormimisele). Kaasaegne maastikuarhitektuur on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, linnakujundus jne. Tegelevad: struktuuride rajamine (teed, hooned jne), taimekoosluste rajamine (elupaigaks ka loomadele), maapinna modelleerimine (nn earthworks), alade ja paikade kujundamine inimeste ja meelelahutuse jaoks, skaalade varieerumine alates väikeaedadest kuni suurte maakasutusplaanideni. 2. Mida said teada objekti kohta, millest tegid referaadi? Alhambra on kõige paremini säilinud keskaegne idamaine palee. kõikjal on vesi: kanalites, purskkaevudes, basseinides. Vesi kulgeb läbi õuede ja aedade, sillerdab tiikides ja purskkaevudes, voolab trep...
Elin Palumäe SR13 1. Võrrelge omavahel Lõuna-Eesti ja Põhja-Eesti rahvarõivaid. Tooge välja iseloomulikud jooned. Jõgevamaa kattub osaliselt endisaegse Põhja-Tartumaa ja Põhja-Viljandimaaga. Rõivastus oli siin üsna vastuvõtlik uuendustele ja moemõjutustele, mis siit levisid mujale Lõuna-Eestisse. 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul oli Jõgevamaal noorikute piduliku peakattena tuntud käsitöömeistrite poolt lilltikandiga kaunistatud linuk ehk sabaga tanu, mis oli laiemalt levinud Põhja-Eestis. 19. sajandi keskpaiku ilmus Tormas nii meeste kui naiste rõivastusse hiliseid venepäraseid jooni. 19. sajandi kolmandal veerandil esines naistel nii Tormas, Kodaveres kui ka Maarja-Magdaleenas idaslaavi naisterõivastusele omaseid vaheleõmmeldud õlalappidega särke, peakattena punaseid kolmnurkseid rätte. Naiste peamine kehakate, eriti soojal suveajal, oli valge linane pikkade varrukatega särk. Särgiväel, ainult vöö peal, abielunaistel ka põll ...
HARJUTUSTUND 1. Essee ja tähendusskeem. Kokku- ja lahkukirjutamine. MÕJUTAVAD TEGURID Millised tegurid soodustavad X? Millised tegurid takistavad X? AJASUHTED VAATEPUNKTISEOSED Kuidas X on Kus X esineb? muutunud? Kellesse/Millesse X puutub? Kes X kasutab? Kelle/Mille vaatepunktist saab X täpsustada? TEKSTI PEAMÕISTE X Mis on X? (iseloomulikud jooned, omadused, osad) Kuidas X ilmneb?(toimimis-, esinemisviisid; näited) Mis on X eesmärk ja ülesanded? Kuidas saab mõõta X väärtust, hulka v tugevust? Kuidas X suhtutakse? (emotsioonid, hinnangud, normid) Kuidas saab X kirjeldada v täpsustada? Milliste analoogiate (samatüübiliste nähtuste) abil saab X isel...
5 VENE AEG 26. Ptk Keisrinnade sajand (18.saj) Balti erikord (lk 140) Uusikaupunki rahuga olid balti aadlikud niisiis saanud kinnituse oma Rootsi aja lõpul käest libisema kippunud võimule. Administratiivsed piirid jäid samaks: P-Eesti mood Eestimaa kubermangu, Lõ-Eesti koos poole Lätiga Liivimaa. Mõlemad jagunesid maakondadeks. Eristaatuses oli Liivimaa alla kuuluv Saaremaa, kus oli omaette rüütelkond. Sisuliselt valitsesid Eestit 3 rüütelkonda: Eesti-, Liivi- ja Saaremaa oma. (tähtsamad- Eesti-ja Liivimaa oma, üks keskusega Tln, teine Riias) Immatrikuleeritud aadlikud-aadlimatriklisse kantud aadlikud, kes ei kuulusid rüütelkonda. Koos prkliikmetega kokku oli kahe kubermangu matrikliaadlikke kokku u 2000. Maapäev-kummagi kubermangu (Liivimaa, Eestimaa kubermang) aadlike kõrgeimaks otsustuskoguks (nagu Rootsi ajalgi). Seal oli otsustav sõnaõigus vaid rüütelkondade liikmeil. Ja nagu R ajal, nii oli ka nüüd rüütelkonna...
1. Maastikuarhitektuuri mõistest. Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub maastiku kujundamisele. Kaasaegne maastikuarhitektuur pärineb 19. sajandi keskelt ning on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, pargiarhitektuur, linnakujundus jne. Hõlmas töid, mis loodi planeerijate, arhitektide, aednike, taimekasvatajate jne koostööna.Esimese professionaalina kasutas maastikuarhitektuuri mõistet tänapäeva tähenduses Frederick Law Olmsted. 2. Aed kui inimese looming. Aed Eedeni peegeldusena (3.) Eedeni aed, kus inimesed elasid harmoonias ja rahus, enne kui nad maa peale kukutati. Mütoloogiline paik põhineb originaalse Pärsia paradiisi paiknemise mõistmisel. Rippuvad aiad ja paradiis: Rippuvad aiad paigutati iidse Babüloonia linna kindluse sisse. Paradiisi aed loodi loodusliku maailma tõlgendusena linnakeskuse kontekstis. Eufrati jõgi suunati ümber, et kontrollida voolu ning ka...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL THE TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING ÄRIPLAAN PÄHKLIMETSA PUHKEKESKUS Transporditeaduskond Õpperühm: Li-51a Üliõpilane: Ronald Vaet Kontrollis: Marko Müürisepp Tallinn 2008 Tallinna Tehnikakõrgkool Sisukord: ÄRIPLAAN................................................................................................................................................... 1 Transporditeaduskond................................................................................................................................1 Õpperühm: Li-51a......................................................................................................................................1 Üliõpilane: Ronald Vaet............................................................................
Hiiumaa Ametikool Väikeettvõtlus Käesolev töö on koostatud Siret Tara poolt Radisson Blu Hotell Tallinna kohta Suuremõisa 2012 SISUKORD: 1.ÜLEVAADE ETTEVÕTTEST................................................................................................3 1.1Ettevõtte nimetus, asukoht ning põhitegevusala................................................................3 1.2Ettevõtte ärinimi, omandivorm, ettevõtte majandamise mudel.........................................3 1.3Ettevõtte kinnisvara haldusstruktuur, haldajate ja haldamise iseloomustus......................3 1.4Ettevõtte äriidee, visioon, missioon...................................................................................4 1.5Ettevõtte juhtimisstruktuur.......................................................................................
Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakits...
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö osakond Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel 1700-1816 Referaat Autor: Andra Pant NT-12 Tallinn 2010 SISUKORD 1 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis käsitletav ajajärk hõlmab sada kakskümmend aastat Eesti ajaloost Põhjasõja algusest kuni eestlaste vabanemiseni pärisorjusest. Meie traditsioonilises ajaloojaotuses moodustab see veidi enam kui poole Vene ajast. Põhjasõja-järgne sajand on meie ajalookirjutistes jäänud sündmustevaeseks halliks ajastuks, kus aeg otsekui seiskub. Referaadis on püütud käsitleda Eesti rahvakultuuri arengut, lootes veidi värvi lisada nii tumedale ajajärgule. Põhjalikumat va...
Eesti kunst 1. Esiaja kunst Kestab Eestis 9. at eKr. - 13. Saj pKr. MESOLIITIKUM Pulli asula Pärnumaal, leitud odaotsi, ahinguid. Leitud vähe, kuna elati vähe aega. Kunda Lammasmäe, leitud kalapüügiahinguid,õngekonksususid (tegeleti kalapüügiga), puhukirveid. Elatud kauem kui Pulli asulas. Kunda kultuuri esemed kivist, luust. Mesoliitilist kultuuri Kunda kultuuriks. NEOLIITIKUM Soome- ugrilaste saabumist rannikule seostatud Narva keraamikaga. Lihtsad, kaunistusteta savinõud. Suuremad kaunistused 4. at. keskpaigas. Kammipiitaoline ornament- kammkeraamika. Kammkeraamika nõusid üle kogu Eesti nt. Jägalast leitud nõud. 3. at. keskpaigas ilmuvad nöörijäljenditega kaunistatud savinõud, kivikirved, mis meenutavad venekirveid. Vanimad elamud- Narva lähedalt Riigi külast leitud püstkoja jäänused. Puust sõrestik hävinenud, leitud püstkoja alus, mõned mättad. Sellist tüüpi hooned Siberi rahvastel. Eesti talupoegade...
Luua Metsanduskool OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE Abimaterjal maastikuehituse eriala õpilastele OKASPUUD -Coniferae Käesolev õppematerjal on abiks okaspuude teema põhiosa omandamisel E.Laasi dendroloogiaõpikust. Conus -käbi Fero -kannan käbikandjad! 1. Okaspuude süstemaatika Okaspuud kuuluvad paljasseemnetaimede hõimkonda, mis tähendab, et neil puuduvad emakad ja tolmukad. Eestis on paljasseemnetaimede hõimkond esindatud järgmiste sugukondadega: männilised, küpressilised, jugapuulised ning hõlmikpuulised (viimaseid esineb Eestis mõni üksik eksemplar ja seetõttu pikemalt ei vaatle). Euroopa lõunaosas, Hiinas ja Jaapanis ning Ameerikas esineb veel ka teisi sugukond, nagu näit. sooküpressilised, araukaarialised (sisehaljastuses!) efeedralised jt., mis aga meil välistingimustes ei kasva ning seetõttu neil ei peatu. Paljud okaspuud moodustavad ka puude leviku põhjapiiri. Kõige põhjapoolsemaks puuli...
EESTI-SISESED ERINEVUSED Eesti jaotamine regioonideks Ehkki Eesti on väike, on ta osad ka inimgeograafiliselt siiski küllaltki erinevad. Kõige jämedamates joontes on pilt selline. Juba varakult kujunes välja tööstuse koondumine Põhja-Eestisse, kus leidub rohkem loodusvarasid ja on kergem ühendust pidada nii Venemaa kui eriti ülemeremaadega. Põhja-Eesti piires omakorda kujunes kaks tööstuspiirkonda, Kirde-Eestis ja Tallinnas koos ümbrusega. Kesk- ning Lõuna-Eesti, samuti Lääne-Virumaa, jäid ülekaalukalt põllumajanduslikuks piirkonnaks, Lääne-Eesti majandusele avaldas suurt mõju meri. Tallinna regioon on teistest palju jõukam. Tööstuse paigutus Eestis Piirkond 1913 1939 1990 2004 Tallinn ümbrusega 44,3 49,6 44,3 44,2 Kirde-Eesti 36,4 26,8 2...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Ivar Sibul DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS Okaspuude lühikonspekt EMÜ AR, MH, LV, ME, MT ja ER erala üliõpilastele Tartu 2007 2012 © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 1 DENDROLOOGIA MÕISTE Sõna dendroloogia on tuletatud kahest kreekakeelsest sõnast: dendron tähendab puud, puitunud tüvega (varrega) taime ja logos teadust, õpetust. Dendroloogia on seega teadus puu- ja põõsaliikidest. Dendroloogia on osa süstemaatilisest botaanikast, kus taksonite kirjeldamisel ja määramisel on peamine tähelepanu pööratud lehtedele, võrsetele ja pungadele, sest õite osatähtsus on siin märksa väiksem kui süstemaatilises botaanikas (paljud puuliigid hakkavad ...
Eve Alender, Kairit Henno, Annika Hussar, Peeter Päll, Evar Saar NIMEKORRALDUSE ANALÜÜS Haridusministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi koostööleping 10-10/346 (2002) Eesti Keele Instituut Tallinn 2002 SISUKORD 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 3 2 Nimekorraldusest üldiselt ......................................................................... 4 3 Isikunimed ................................................................................................. 6 3.1 Isikunimede kujunemine ........................................................................... 6 3.2 Isikunimekorralduse areng ........................................................................ 7 3.2.1 Isikunimekorraldus 1917. aastani .........
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi-...
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad s...