Surmanuhtlus Surmanuhtlus on inimese karistamine tema surmaga.Tänapäeval ei ole surmanuhtlus enam nii levinud, vanasti oli see kõige kõrgem karistusmäär. Tänapäeval on levinumad meetodid surmanuhtluseks mahalaskmine(Hiinas), mürgitamine (Hiinas, USA-s), pea maharaiumine(Saudi-Araabias),poomine ja kividega surnuksloopimine (Iraanis) ning surmamine elektritoolil(USA-s). 2005. aastal hukati 22 riigis kokku 2148 inimest. Esialgselt tähendas surmanuhtulus mürgitamist, kui aga sellele oli vastu ja seda viie minuti jooksul ei tehtud siis poodi ta üles. Viimast korda viidi Eestis kohtuotsusega kinnitatud surmaotsus täide 21. septembril 1991. Kuigi surmanuhtlus säilis seadusandluses kuni 1998. aastani ja inimesi mõisteti surma ka pärast 1991. aastat, ei viidud surmanuhtlust enam täide. Pärast iseseisvuse taastamist asendati surmanuhtlus eluaegse vangistusega. Pärast surmanuhtluse kaotamist on Eesti ühiskonnas arutatud sur...
Ma olen sellele ksimusele pranud suurt thelepanu. Kahjuks pole rahuaegset surmanuhtlust seni veel kigis Lnemere maade Nukokku kuuluvates riikides kaotatud. Ma olen sageli seisnud silmitsi vitega, et avalik arvamus on surmanuhtluse kaotamise vastu ja aeg pole selleks veel kps. Poolt ja vastu Kige levinum pooltvide surmanuhtluse kohta on vajadus hiskonnale. Nimelt olevat see hirmutusvahend seaduse ja korra tagamiseks. Vastavalt hirmutusteooriale on hiskonna heaolu tarbeks vajalik tappa korrarikkuja, mis peletaks teised inimesed tagasi mttest midagi samalaadset korda saata. On tehtud lugematu arv uuringuid, kuid kski neist pole testanud, et surmanuhtlusel oleks testi mjus hirmutav toime. Tegelikult on hoopis vastupidisele osutavaid mrke: vgivaldsetel kttemaksumeetmetel vib olla negatiivne mju hiskonna moraalile ja nii vib surmanuhtlus hoopistkkis suurendada vgivaldsust ning muuta hiskonna brutaalsemaks. Teine pooltvide tleb, et kui kur...
Surmanuhtlus, poolt või vastu. Surmanuhtluse teema üle on palju arutletud. Mõnes riigis on surmanuhtlus legaalne, kuid neid riike on vähe. Enamus karistusi põhineb inimõiguste najal. Kurjategijale määratakse lihtne pääsetee - vanglakaristus. Kuid, kas olla surmanuhtluse poolt või vatsu? Selles on küsimus. Minu seisukoht selle teema kohapealt põhineb juba väga ammustel teadmisetel. Mina leian, vanglakaristus või tühine rahatrahv on kurjategijale liiga kerge karistus. Seega olen mina surmanuhtluse poolt. Inimene, kes on võtnud teiselt elu, väärib sama. Silm silma, hammas hamba vastu. Kuid muidugi peavad olema ka teatud tingimused, millal surmanuhtlust rakendada, ja millal mitte. Ja kohe kindlasti peab enne väljaselgitama, kas kahtlusalune on ikka see, keda otsitakse. Kas ta on ikka mõrvar, sest muidu hukatakse vale inimene, ja kurjateigija on ikka veel vabaduses. Lisaks tuleb ka kindlasti arvestada kuriteo asjaolusid näiteks : kas tegu o...
Surmanuhtlus Eesti loobus surmanuhtlusest, et Euroliitu saada. Eelmise Eesti Vabariigi ajal oli surmanuhtlus olemas. Ka nõukogude ajal oli see olemas. Kuid nüüd, suure humanismi ja sallimuse ajastul on kurjategija muudetud pühaks ja temast hoolitakse kohati rohkem kui ohvritest. Mõrvareid, kriminaale üldse koheldakse uskumatu leebusega. Neil on riiklikud või palgatud kaitsjad. Samal ajal vaene ohver peab ise oma hädaga toime tulema. Tapjat, kes on võtnud perelt toitja, peetakse vanglas ülal maksumaksja rahade eest: tal on soe söök, sportimis võimalused ja muud mugavused, mida pole paljudel Eesti korralikel tööinimestelgi. Eurovangla on mugav koht, see ei ole nõukogude vanglaga võrreldavgi. Paljudel vangidel ongi vanglas mugavam elu, kui neil oleks vabaduses. See kõik ei ole aga normaalne ega oma mingit seost õigusemõistmise põhimõtetega. Kurjategijale määratakse lihtne pääsetee - vanglakaristus. ...
Eestis tuleks taaskehtestada surmanuhtlus Kallid klassikaaslased, lugupeetud õpetaja. Ma tahaksin teiega täna rääkida meid kõiki otseselt või kaudselt puudutaval teemal vangide ülalpidamisest ja alternatiivist praegusele süsteemile. Kas teie teate, kui palju kulub ühe vangi kohta kuus maksumaksjate raha? 963,32 eurot. See summa ei ole mitte väike, ei see on rohkem kui kolm korda enam, kui Eesti Vabariigis kehtestatud miinimumpalk ja ligi 2 korda enam mediaanpalgast. Kas te teate, et vangidele võimaldatakse muuhulgas kolm toidukorda päevas, tasuta hambaravi, meelelahutus- ja õppimisvõimalusi? Seda kõike meie raha eest euroremonditud vanglates, kus paljudes kongides ka omaette duss ehk selleks, et vältida vangide hingetraumasid ebameeldivate juhtumite pärast ühisdusiruumis libeda seebi järele kummardudes.. Inimkond on käinud pika tee, toimunud on valgustus ja inimõigusliikumised ja see kõik on mõjutanud ka...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL SURMANUHTLUS Referaat Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Väitlused surmanuhtluse poolt ja vastu on vahelduva eduga jätkunud tänapäevani ning kestavad lakkamatult edasi. Seaduse tühistamist taotlev ühiskondlik liikumine on muutunud riikliku poliitika ja valitseva ideoloogia koostisosaks eelkõige euroopaliku mõtteviisi ja inimõiguste vaieldamatu respekteerimise tulemusena (Sootak 1996: 7) Elame sellises ühiskonnas, kus on tavaline, et inimpopulatsioonides esineb vaimselt normaalseid, kuid sotsiaalselt mandunud indiviide, kelle käitumise hälbimine normist ületab ühiskonna taluvuse piiri. Selliste subjektide poolt toime pandud rasked isikuvastased kuriteod, nagu näiteks brutaalsed sadistlikud tapmised või paljude inimeste elu ohustavad terroristlikud aktid, samuti inimsusevastased kuriteod, nõuavad mõnikord nende indiviidide lõplikku kõrvaldamist...
REBEKKA VAINOV EETILISED KÜSIMUSED TÄNAPÄEVAL 1) Kas surmanuhtlus peaks olema lubatud? (Wikipedia) POOLT VASTU Surmanuhtlus hirmutab kurjategijaid, mille Igal inimesel on õigus elule, see on absoluutne tõttu jäävad paljud väärteod tegemata. väärtus. Kurjategija peaks kandma karistust Kurjategijad kardavad sama karistust saada. pikka aega aga elu võtta ei ole eetiliselt õige. (Videvik) Hukatud mõrvariga ei kaasne rohkem ohvreid. Kurjategijal peaks olema õigus patukahetsusele Kui mõrvar hukatakse ei pea muretsema, et ja paranemisele. Iga inimene on võimeline vanglast välja saades leiab ta uue ohvri. vaimselt paranema kui selleks on soov ja alati (Delfi uudised) aitab profesionaalne abi. Inimesest, kes kunagi ...
Capital punishment should be abolished Capital punishment is a form of punishment where a person's life is taken. Capital punishment has been abolished in Estonia since the year 1998, but the last man was executed in 1991. One of the reasons for not abolishing capital punishment are that a life long sentence is not as effective as execution, and that the death penalty affirms the right to life by punishing those who violate it in the most serious form. For example: death penalty should exist for serial killers. Another reason is that the criminals who would have been executed are now the country's responsibility and they use taxpayers' money. On the other hand, capital punishment is very inhumane. After the execution new evidence may appear and the criminal might turn out to be innocent but there is nothing to do because we can not bring back the dead. Another reason for abolishin...
SURMANUHTLUSE VASTU 1. Surmanuhtlus läheb rohkem maksma, kui vangi ülalpidamine. Tavaline on see, et surmanuhtlus võtab aega kümmekond aastat, et prokurörid, advokaadid ja kohtunikud jõuksid järeldustele ning kohtukulud on väga suured. 2. Apellatsioonid ja avaldused koormavad kohtusüsteeme. 3. Surmanuhtlus on ebahumaanne karistusviis. 4. Pärast surmanuhtluse täideviimist võivad ilmneda uued asjaolud ning hukatu võib osutada süütuks. Temale tehtud ülekohut pole sel juhul enam võimalik heastada. 5. Inimesel pole õigust otsustada teise inimese elu või surma üle. 6. Inimelu on absoluutne väärtus. 7. Kurjategijale tuleb jätta võimalus meeleparanduseks. 8. Surmanuhtlusel pole mingit mõtet, sest see ei too kannatanut ellu tagasi. 9. Elu vanglas on vangile palju hullem ja efektiivsem karistus kui surmanuhtlus. 10. Miks tappa inimesi, kes tapavad inimesi, et näidata, et tapmine on vale. ...
Capital Punishment should (not) be abolished Capital punishment has been an ancient way of punishment, which is thought to have started with blood feud and human sacrifices to gods. There are different points of views supporting or held against this sort of punishment. First of all, it is inhumane, primitive and brutal way of revenge, which is contradiction to the basic values of Christian Europe. What is more, it stands in the way of society progressing morally. With this sort of punishment county sets itself at the same level as the criminal and this may increase aggressiveness and lover the value of human life. People who support capital punishment have as good arguments as those who are against it. Capital punishment helps to preserve people's belief in justice and the power of law. It also may help preventing wild justice. For this kind of punishment is the fact that public opinion has always supported it...
Sandra Demitseva Capital punishment The opinions on capital punishment are usually based on justice and moral. There are people who believe that an ideal community should be merciful even to the ones who have not shown mercy, but there are also people who think that violating the rights of fellow members of the community, particularly if it happens consistently, should be punished as severely as the death sentence. Most Christians are firmly against capital punishment, because they believe that there is some good in every person, even if he does not show any regret for what he has done. Not all people are as mature as to have such forgiveness in them. On the other hand this type of forgiveness cannot be a groundsel for the larger community, because it requires that you should really know the person that is in question...
· Surmanuhtluse rakendamine väga raskete kuritegude puhul vastab inimeste õiglustundele. · Vangide eluaegne ülalpidamine on vaestele riikidele liiga suur kulutus. · Surmanuhtlus hirmutab potentsiaalseid kurjategijaid. Kindlate raskusastmega kuriteoliikide ning riigireetmise korral oleks nurmanuhtlus ainuõige, kuna siis teavad kõik täpselt, mida oma teo eest saada võib ja siis kas riskitakse või mitte · Eriti raskete kuritegude sooritajal võtab surmanuhtlus võimaluse korduvaks sooritamiseks · Vangla pole kedagi heaks teinud (mõned ÜKSIKUD erandid vast) ja karistada ülejäänud inimesi kurjategijate ülalpidamisega on sisuliselt samuti kuritegu · Poolt räägib see, et kui eluks ajaks vangi mõistetud. kurjategija paneb toime uue kuriteo, puudub võimalus tema karistamiseks, kui lähtuda kuritegude ja karistuse vastavuse printsiibist. · Miks peab riik aastakümneid kandma ülal paadunud roimareid, kes niiku...
Ajalugu Tartu rahukonverents: Vabadussõjas saavutatud võidu põhjused, Tartu rahulepingu sõlmimine, rahulepingu sätte ja tähtsus. Vabadussõjas saavutatud võidu põhjused: 1) Punaarmee üksused olid nõrgenenud ja nad alahindasid Eesti armeed 2) Abiväed Rootsist, Taanist, Soomest ja Suurbritannia laevastik 3) Eestil oli andekas väejuht Tartu rahulepingu sõlmimine: 31. detsembril 1919 kirjutati vaherahule alla ning see hakaks kehtima 3. jaanuaril 1920. Sellega oli üle 5 000 inimelu nõudnud Vabadussõda lõppenud. Rahulepingu sätted: Rahulepingus määrati kindlaks: 1) Eestile sobiv riigipiir 2) Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad 3) Venemaa eestlased said õiguse kodumaale naasta 4) Eesti vabanes kohustusest osaleda Vene välisvõlgade tasumisel ja sai 15 miljonit kuldrubla Venemaa kullavarudest. 5) kõige olulisemaks aga on siiski see, et Venemaa kinnitas, et ,,tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippuma...
Pros and Cons of the Capital Punishment. The death penalty is a controversial issue in most countries, but it is completely abolished in our country. Arguments for and against it are based on moral, practical, religious and emotional groups. On the one hand, there are advocates of the death penalty, who argue that it deters crime, improves community by making them sure, that convicted criminals would never find their way out onto the streets to offend again and it is cheaper than keeping convicted criminals in high security prison for the rest of their natural lives. On the other hand, there are opponents of the death penalty claim that `capital punishment cheapens human's life and government on the same low moral level as criminals who have taken life.` personally, I strongly support this idea. I think, that the government must be smarter and invent some kind of punishment, that would satisfy the wishes of the families and friends...
For and against capital punishment Capital punishment as death penalty is the killing of a person by judical process for retribution and incapacitation. And it has advantages and disadvantages. The main advantage of capital punishment is that it permanently removes the worst criminals from society and should prove much safer for the rest of us. It is self- evident that dead criminals cannot commit any further crimes, either within prison or after escaping or being released from it. Another advantage of capital punishment is that country can have minor costs in prison. In other words, the country may very well better spend our (limited) resources on the old, the young and the sick etc., rather than on the long term imprisonment of murderers, rapists, etc. However, there are a number of incontrovertible arguments against the death penalty. The most important disadvantage of cap...
Surmanuhtlused Surmanuhtlus Inimeste hukkamisega tegeldi juba ürgajal Mõistetu surma mõrvade, varastamise ja reetmise eest Surmanuhtluse vastu Ebahumaanne karistusviis Ülekohut on võimatu heastada Inimelu on absoluutne väärtus Surmanuhtluse poolt Vangide eluaegne ülalpidamine on vaestele riikidele liiga suur kulutus. Surmanuhtlus hirmutab potentsiaalseid kurjategijaid. Hukkamise vahendid Läbi aegage on kasutatud palju erinevaid hukkamisviise Tuntumad hukkamisviisid on poomine, maha laskmine ja giljotineerimine Hukkamine Eestis Võimalus valida Viimane hukkamine 1991. aastal Kuriteod suurenesid On arutatud hukkamise taastamise üle Eestis Surmanuhtlus tänapäeval Tänapäeval on veel vähestes riikides säilinud surmanuhtlus Lääneriikidest ainult USAs ...
Riikide iseloomustamine Eesti Riigi tekketeooria: Vägivalla teooria Riigivõimu iseloom: Demokraatia-Liberaalne Riigikorralduse vorm: Unitaarriik Riigivalitsemise vormid: Vabariik-Parlamentaarne Tunnused: 18-aastane isik on täisealine ning tohib tarbida, osta ja omada alkoholi- ning tubakatooteid. Parlamentaarne seadus Riigivõimu komponendid: Riigikogu, Valitsus, Parlament Venemaa Riigi tekketeooria: Vägivalla teooria Riigivõimu iseloom: Diktatuur-Autoritaarne Riigikorralduse vorm: Föderatsioon Riigivalitsemise vormid: Vabariik-Presidentaalne Tunnused: Viisata riiki pääsemine võimatu Riigivõimu komponendid:Parlament, Ameerika Ühendriigid Riigi tekketeooria: Markistlik teooria Riigivõimu iseloom: Demokraatia-Liberaalne Riigikorralduse vorm: Föderatsioon Riigivalitsemise vormid: Vabariik-Presidentaalne Tunnused: Mitmes osariigis on 18aastane isik täisealine, aga alkoholi ostmise vanusepiirang on 2...
Idioot 1. Kuidas algab teos? Miks see motiiv? Teos algab rongis, kui Mõskin ja Rogozin üksteist märkavad. 2. Mõskini kirjeldus. Nimi. Rogozini nimi, suhted perega Mõskin- seljas sveitsipärane keep. U 26-27 aastane, suhtselt pikk, tihedate juustega blond, väike habe. Suured sinised ja arukad silmad, pilk oli vagur ja raske. Epileptik. Meeldiv, kõhn ja peenike nägu, mis oli jumetu. Kaasas oli tal ainult pambuke. Saadeti Sveitsi epilepsiat ravima. Arst pidas teda 2 aastatoma raha eest üleval ja andis tee peale ka kaasa. Puhtsüdamlik ja otsekohene. Rogozin- u 27 aastane lühem, tumedake kähras juustega, kiiskavate hallide silmadega. Lai ja lame nina, kandiline nägu, kitsad huuled ja tihti ülbe muie näol, kõrge otsaesine. Kahvatu ja kurnatud ilmega, kuid tugeva kehaehitusega, terav ja upsakas pilk. Ta oli soojalt riides, lambanahast kasukas. Oli kuu aega Pihkvas usuhullust tädi juures, isa suri, keegi talle ei öelnud. Vend on jobu, ah...
Mis piirab meie vabadust? Minu ettekande teema on ,,Mis piirab meie vabadust?". Selleks, et mõelda selle üle, mis piirab meie vabadust, tuleb esmalt mõista, mis on vabadus. John Stuart Mill, Inglise filosoof, on öelnud ,,Ainus vabadus, mis vabaduse nime väärib, on püüd jõuda omal viisil enda eesmärgile, võtmata teistelt õigust teha sedasama ning tegemata neile nende teel takistusi." Teisest küljest ütles Simone Weil, Prantsuse filosoof. ,,Vabadus selle sõna otseses mõttes tähendab valikuvõimalust." Seega on vabadus see, kui inimesel on võimalus jõuda eesmärgini ja teha valikuid. Kahjuks ei ole tänapäeval suurel osal inimestel võimalust jõuda eesmärgini või valida. Ühiskonna-, usu- ja moraalipiirangud valitsevad meie igapäevast elu, sõnavabadus on mõnes kohas midagi ulmelist. ,,Inimene sünnib vabana, sellegipoolest näeme teda kõikjal ahelais," lausus Jean-Jaques Rousseau, prantsuse filosoof. Üheks ...
Ühe eluaegse kinnipeetava armastuslugu Kadriliis Rääsk Käesolev jutt on anonüümne, kuid põhineb reaalselt sündinud faktidel. Õnnestus teha intervjuu eluaegse kinnipeetavaga perekonnasotsioloogia õppeaine raames. Intervjuu toimus kokkusaamisruumis. Ühe küsimusena sai temalt küsitud, mida ta muudaks kõigepealt vanglasüsteemis. Vastuseks oli, et ta võtaks selliseid inimesed tööle, kes tahaksid seda tööd teha, et oleks eelnev kogemus, sest tööd ei saa teha alati ainult raha pärast. Kinnipeetavad tajuvad ära need inimesed, kes tulevad vanglasse ennast välja elama, oma võimu näitama. Ka selles süsteemis hinnatakse ausust, inimlikkust. Osata teha julgeid otsuseid ja nende eest vastutada. Tänapäeva vangla ei ole pelgalt karistusasutus, vaid koht, kus kinnipeetav peaks arusaama, mida ta on valesti teinud, et mitte korrata tehtut, kuna olnut enam olematuks ei tee. Ta on hetkeseisuga istunud 10 aastat vangis. K...
Kolm vene kirjandushiiglast 19. sajandil Venemaa on suur nii pindalalt kui ka loovinimeste hulga poolest. Venemaa kirjanikest sooviksin esile tõsta kolme meest - Dostojevski, Tolstoi ja Tšehhov. Fjodor Dostojevski sündis 1821. aastal Moskvas. Tema isa oli aadlisoost pärit vaesunud arst. Iseloomult oli ta tõsine ja karm, mõnikord isegi julm. Ema oli iseloomult isa vastand - õrn, leebe ja hell. Ema suguvõsa koosnes kaupmeestest ja haritlastest. Dostojevski kaks venda õppisid pansionis. Isa suri ning see oli Dostojevskile suur šokk, tal tekkis epilepsia. Dostojevski läks õppima Peterburi sõjaväeinseneride kooli. Ta hakkas tegelema tõlkimise ja kirjutamisega. Tema meetodiks oli realism, ta kirjutas vaeste elust. Tal oli ka üks suur pahe - ta mängis hasartmänge. Dostojevski astus Petraševski ringi, ring avastati ning selle liikmed arreteeriti. Liikmetele määrati surmanuhtlus. Hakati esimesi süüaluseid maha laskma...
Fjodor Dostojevski Birgit Pärna M-14 Elulugu 11.11.1821 – 09.02.1881 Vene kirjanik Hariduselt insener Tegeles riigivastase tööga ( sidemed Petraševski ringiga) Talle määrati surmanuhtlus, mis asendus hiljem sunnitööga Seosed Eestiga 3. juuli 1843 – saabus Tallinnasse sõjaväeteenistuse korras 9. juuni 1845 – veetis Tallinnas terve suve ja töötas jutustuse „Teisik“ kallal 25. mai 1846 – tema ühe kuulsaima teose „Sortsid“ (Kurjad vaimud) tegevus pidi toimuma tallinnas Tuntuimad teosed „Maria Stuart“ „Vaesed inimesed“ „Valged ööd“ „Alandatud ja solvatud“ „Kurjad vaimud“ AITÄH KUULAMAST!
SARIMÕRVARID Matson/Nurms 2006 Sissejuhatus · Sarimõrvari mõiste · Sarimõrvarite tüübid · Mõrvade iseloomustus · Teadlaste arvamus · Sarimõrvarite motiivid · Sarimõrvarite tutvustus · Sarimõrvarite esikümme Sarimõrvar? · Isik, kes sooritab kolm või enam mõrva etteaimamatul/määramatul ajal. · Rahunemis perioodid, normaalsus · Tihti, mitte alati seksuaalsed elemendid · Mõrvad sarnasel meetodil · Ohvritel midagi ühist Tüübid · Tähelepanu otsijad: näevad seaduste ülekavaldamises mängu, naudivad meedia tähelepanu, politseid. Saadavad sõnumeid ja hoiavad salvestusi · Missiooni täitjad: tunnevad, et teevad ühiskonnale teene kõrvaldades kindlaid isikuid, nt prostituute · Jõud ja kontroll: naudivad ohvrite terroriseerimist, karjumist ja piinamist Mõrvade iseloomustus · Mõrvad on eraldi, erinevate ajavahedega vahest isegi aastaste vahedega ...
Romantism 18.saj lõpp 19. saj I kolmandik Realism 1830-1870 Eelkäiaks sentimentalism Esiplaanil on autori isiklikud subjektiivsed Elulised sündmused muljed ja ideaalid, mitte tegelik elu Vastuolu unistuste ja tegelikkuse vahel Tegelikkuse tõepärane kujutamine Tundmuste, jõuliste elamuste ja fantaasia Kirjandusliku väljamõeldise vältimine eriline rõhutamine Erandlikud ja uhked kangelased Tüüpilised karakterid ja situatsioonid Looduse ülistus, eksootilise ja ürgse looduse Oma ajastu kujutamine eelistamine tegevuse taustana Rahvuslikkus Peamiselt negatiivsete nähtuste kujutamine ja ühiskonna elu varjukülgede avalikkuse ette toomine. Loomingu vabadus Detailsed kirjeldused Tundeline stiil Vastandite ühendamine Luule ...
MESOPOTAAMIA Koostaja: Sander Laurson ASEND JA LOODUSOLUD Asub Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alamjooksualal Maavaradelt vaene, savi ja pilliroogu leidus hulgaliselt Soine pinnas Vähe sademeid Tugev tuul Kõrbed Mesopotaamia riigid SUMER- u. 3000-2334 e.Kr. Linnad templite juures, ümbritsetud müüridega Leiutasid ratta, vankri, adra Lõid vanima eepose "Gilgames" Võeti kasutusele kiilkiri Tsikuraadid Niisutuskanalid Mesopotaamia Riigid AKAD- 2334-2193 e.Kr. Tähtsaim kuningas Sargon I, lõi Akadi riigi ning ühendas kogu Mesopotaamia. VANA- BABÜLOONIA- 1792-1595 e.Kr. Kuningas Hammurapi Hammurapi seadustekogu Mesopotaamia Riigid ASSÜÜRIA- 9.-7..saj. e.Kr. Sõjakaimad Mesopotaamia inimesed parandati sõjaväe varustust Katapuldid & Piiramistornid UUS-BABÜLOONIA- 626-539. e.Kr. Nebukadnetsad II Paabeli torni Rippaiad Religioon Preestrid tegelesid usuliste tõekspidamiste kujundamisega ja sõnastamisega Ei pööratud tähelepa...
Muistne Peruu & inkade riik. Kaks piirkonda: Mehhiko & Peruu, Equador, osa Kolumbiat ja osa Boliiviat. Inkade riigi eksisteerimise aeg oli 15 saj. (vb 13 saj algusest, kokku max 300 a). Tglt Peru tsivilisatsiooni vanus u 1500 eKr. Sellest on alguse saanud sellised kultuurid nagu cotosh ja charir. Alustame sündmustest, mis said alguse 10. sajandil. Hõimud jõudsin andidesse ja moodustasid seal linnriike. Ketsuad indiaanlased. Cuzco (ind k ,,naba") linnriik. Saavutas juhtiva positsiooni. Hakati kutsuma maailma nabaks. Linna enda nimi tähendab nelja ilmakaart Tahuantinsuyu. Selle riigi aristrokraatiat nimetati inkadeks. Muide inkad pole rahvas, etnos, nad on ühiskonnakihi nimetus. See nimetus muutus ajapikku valitseva klassi üldnimeks. 1438. a kohtus tookordne inkade kuningas mägirahvaga chankadega ja saavutas otsustava võidu. Sellega haaras kun enda alla peruu alad ja nii tekkis u kolmveerand saj jook...
Fjodor Dostojevski 1821-1881 · Sündis Moskvas vaestehaigla arsti peres. · Isa tööl kohusetundlik, kodus sünge ja range, ihne. · ema oli hella hingega, palju lugenud ja elurõõmus,peenetundeline , armastas vene luulet. · Alghariduse (isa õpetudel) sai kodus(koos vennaga). Haridustee jätkus pansionis(internaat). · 1837 suri ema tiisikusse (tuberkuloos) ja vennad läksid 1837 Peterburi sõjaväeinseneride kooli, mis Fjodorile hästi ei sobinud -olid siiski head hinded. · 1839 said teate isa surmast, arvati, et talupojad kägistasid ta. See mõjutas Dostojevskit väga ja sealt sai alguse ta haigus epilepsia (langetõbi krambihood). · 1843 lõpetasid vennad inseneride kooli ja Dostojevskit sai Peterburgis ametnik, töö teda ei köitnud. · 1845 lõpetas oma esikteose ,,Vaesed Inimesed", kirjutas väikeametnike elust- virelus,raha puudus.. · 1847 ühine...
Usk Rooma riigis Rooma jumalused Nuumen Laarid oma nurk , kus seisid nende kujukesed Igal pere oma geenius Janus sõjajumal jaanuarikuu Jupiter , Juno ja Minerva Kõige olulisem Mars märtsikuu Marsi väljak Jupiteri isa Saturnus saturnaalid Vesta vesta neitsid , surmanuhtlus Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Riigi edu jumalate heasoovlikkusest Pontifex maximus prontifeksid preestrid Flamenid Augurid Annetamine väärisesemed,toit,loomade ohverdamine Rituaalide täpne järgimine Ennustamine Riiklik tegevus augurid Jumalate märguannete kaudu nende tahte selgitamine Ennustamine lindude lennu järgi Tulevikku näitas kanade söögiisu Tähtsatel puhkudel Sibülliraamatud Idamaiste ja hellenistlike jumalate ning rituaalide levik Roomas Jumalate austamine võib kasuks olla Müsteeriumid Itaalia ja läänepoolsed vahemeremaad Lähedasem ja emotsionaalsem side...
1.Võõras on seotud modernismiga kuna tegu on lihtsakoelise looga, mis on välja mõeldud ning teos on minajutustuse vormis. Lool puudub kindel alguspaik ja lõpp. Teose teises osas mõistetakse Meursarltile surmanuhtlus, ometigi ei saa lugu lõppu sellega, vaid siiski arutleb peategelane teose lõpuni oma elu üle. Teoses puudub kindel seos tekstiosade vahel. Kasutatakse sisemonolooge. Raamatu lugeja ja autori vahel puudub üksmeel. Peategelane ja raamatulugeja satuvad vastuollu. Lugedes Meursaulti olemust raamatust "Võõras" hämmastas mind tema ükskõiksus ja hoolimatus, lugedes seda teost, ei suutnud ma alguses mõista, miks ta suhtub ühiskonda nõnda, miks on ta võõras ning võõrdunud. Oleksin tahtnud raamatu alguses tema mõtteid muuta, aga siis sain aru miks ta just niimoodi elas oma elu. Teos kujutas elu absurdsust. 2. Albert Camus "Võõras" peategelaseks on noor mees Meursault, kes elab Alzeerias, Alziiris ja töötab büroos. Ta elab kehvas linn...
Mesopotaamia ja Iisraeli ning Moosese ja Hammurapi seaduste võrdlemine. Mesopotaamia ja Iisreal mõlemad asuvad Lähis-Idas, kus on mägine, kuid samas viljakas maaala. Mõlemad on killustatud maa ning linnriik. Mille poolest need riigid erinevad ja mille poolest sarnanevad? Maavaradelt oli Mesopotaamia ala vaene, hulgaliselt leidus ainult savi, liiva ja pilliroogu. Kivi, puidu ja metallide hankimiseks oldi sunnitud suhtlema naaberaladega, mis tõi kaasa avatuse välismaailmale. Iisrealis aga leidus vaske ja mangaani. Kaevandati savi, liiva ja väävlit. Mõlemas kohas leidus liiva ja savi. Põlluharimiseks oli Mesopotaamia ja Iireali maad väga viljakad. Iisreal oli põlluharimiseks soodus, sest vihma sadas piisavalt. Seetõttu oli see üks varasemaid põlluharimispiirkondi maailmas. Mesopotaamias oli aga põlluharimine võimalik üksnes maa kunstlikul niisutamisel, soisel rannikul oli seevastu tarvis kuiven...
Fjodor Dostojevski 1821 Moskva 1881 Peterburi Fjodor Dostojevski sündis Moskvas Maarja vaestehaigla arsti perekonnas. Dostojevski põlvnes isa poolt kaupmeeskonnast ja ema poolt segaseisuslikust Moskva haritlaskonnast. Isa kohtles lapsi valjult. Ema jagas lastele hellust. Mõneaastase kodukoolituse järel saadeti vennad Fjodor ja Mihhail pansioni. Peale ema surma-1837 suri ema tüsistusse, saatis isa pojad sõjaväeinseneride kooli. Hirmsaim sündmus mehe elus oli isa surm. Dostojevski isa tapsid arvatavasti a enda pärisorjad. Surmateade põhjustas Dostojevskil väga tugeva närvivapustuse, mis hiljem diagnoositi langetõveks. 1843 lõpetasinsenerikooli ja sai Peterburis oma eriala ametnikuks. Kirjanikutööst ei loobu. Teda vaevas mängukirg ja seetõttu elas ta ka suures vaesuses. Kaardimängukirg toob probleeme, võlad, depressioonihood. 1847 aastast ühineb põrandaaluse Petrasevski ringiga (poliitiline...
12 klass Kõik me oleme surmamõistetud Surm on üks läbivam sündmus Camus teoses ,,Võõras". Iga inimene sureb ükskord. Igaüks kujundab oma elu erinevalt mõni seda põletades, mõni rahulikult ja tasapisi, kuni ta lõpuks vanadusse sureb. Camus romaan ,,Võõras" algab peategelase Meursaulti ema surmaga. Ta oli saatnud oma ema vanadekodusse, kuna elu koos temaga on olnud juba piisavalt pikk ning pika peale polnud neil enam millestki rääkida. Oma ema matustel jättis Meursault endast südametu mulje. Tema silmist ei tulnud mitte ainsatki pisarat ning ta lahkus kiirelt. Just see saigi üheks oluliseks tõendiks tema kohtuprotsessile, milles talle mõisteti surmanuhtlus. Teine surmaga seonduv sündmus toimus teose keskel. Seda võib kirjeldada kui enesekaitset. See oli samasugune päev nagu päev mil maeti Merurs...
Katoliku kirik ja paavsti võim. Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal. Paljud vaimulikud olid abielus ja nad omasid perekonda. Üha sagedamini hakati tulutootvaid vaimulikukohti omandama raha eest. Seda nim. Simooniaks. Gregoriuse reformid. Tänu allakäigule tekkis kiriku sees uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabasata kirik ilmaliku võimu mõju alt, keelates simooniat ja perekonnaelu. Seda uuendusreformi eest võitleja oli gregorius 8-s tema järgi hakati nimetama seda uuendusliikumist gregoriuse reformideks. Paavsti valimise korda sätestati, 1059 aastal otsustas lateraani kirikukogu, et edaspidi valivad paavsti rooma peapiiskopkonna kardinalid. Kreekakatoliku kiriku allutamise taotlus. Varakeskajal ei olnud kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel veel suuremaid lahkhelisid 1054 aastal kulmineerus kahe kiriku vaheline tüli sellega, et paavs leo 9 ja konstantinoopoli patriarh micheal cerularius heitsid...
Inimene ja õigus 11. klass Mihkel Miller Arutlus Mis on arutlus? Küsimuse või teema avamine Veenduge, et te mõistsite teemat või küsimust õigesti ning saite aru, missugust käsitluslaadi see teema või küsimus eeldab. Kujunda oma seisukoht, vastus teemas tõstatatud küsimusele ning sellest lähtuvalt alustada teema avamist ja oma seisukoha põhjendamist. Kui on eeldatud võrdlevat analüüsi, peaks vastus kindlasti sisaldama tasakaalustatult mõlemat poolt või kõiki küsimuses esitatud pooli, mitte keskenduma vaid ühele. Sarnasuste ja erinevuste esiletoomise puhul tuleks samuti lähtuda tasakaalustatuse soovitusest. Vastuse kavandamine Mõtestage teema lahti ja koostage märksõnade abil oma arutluse loogiline kava. Märksõnad! Alateemade juurde tasuks kirja panna ka põhiseisukohad ja konkreetsed näited. Näiteks: Sissejuhatus Ajaline määratlus Ajalooline taust ...
REALISM Realism kirjandusvooluna paigutub ajapiiridesse 1830-1870. Realistliku kirjandusvoolu alguses seisab Sthendal"Punane ja must" (1831), samal aastal ilmus Victor Hugo läbinisti romantiline romaan ,,Jumalaema kirik Pariisis". Tekkisid autorid, kes nim. end ühiskonna kroonikuteks. Realistide eesmärgiks oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, ilma liialdusteta ja ilustustega. Realism arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal, Inglismaal ja Venemaal. Realismi põhizanr on romaan. Stendhal oli Prantsuse kirjanik. Ta ema suri kui ta oli 7 aastane.16 aastasena kolis ta Pariisi õppima, hiljem elas Itaalias. TEOS: ,,Punane ja must". Sthendali kirjanduslik looming algab pärast lahkumist Napoleoni sõjaväest. Tõeline kuulsus saabus talle alles palju aastaid pärast autori surma. Charles Dickens oli Inglismaa suurimaid romaanikirjanikke, sotsiaalse romaani rajaja. Oli abielus ...
Parlamentarismi areng Inglismaal Parlamentarism - poliitiline süsteem, kus parlamenti liigid otsustavad rahvusprobleeme ja annavad uut seadust. Iga liigil on oma ülesanne ja funktsioon Parlamentarism Konstitutsiooniline Parlamentaarne monarhia monarhia on parlamentarismi vorm, on riigikord, kus monarhi võim on kus riigipeaks on monarh, kellele piiratud põhiseaduse ja teiste kuulub vaid esindusfunktsioon ja seadustega. Põhiseaduslik monarhia ta ei oma poliitilist võimu võib olla (aga ei ole alati) demokraatlik Inglismaa kodusõda Inglise kodusõda on koondnimetus konfliktidele, mis leidsid rojalistide ja Inglise parlamendi vahel aset aastatel 1642–1651 peamiselt Inglismaal, ent ulatusid ka Šotimaale, Iirimaale ja Walesi Sõja puhkemise põ...
Rooma riigi tõus ja langus Minu arvates on Rooma riigi tõus ennustatav ja selle langus paratamatus. Kuigi esmapilgul, ei ole aru saada, kuidas Apenniini poolsaare väikses Latiumi maakonnal oli oskus saada Euroopa suurimaks ja tugevamaks impeeriumiks. Ühegi inimese, asula või riigi eesmärgiks ei ole saada maailma impeeriumiks, vähemalt mitte alguses. Lihtsalt on soov omada rohkem maad ja sama oli Latiumi maakonnas elavatel inimestel. Nad hakkasid oma naabrite maid endale võtma ning nägin väga varakult ja väga kiirelt nende rünnakute kasu. Väga lihtsalt öeldes rajati Rooma Impeerium sõjaväelise võimekuse alusel. Rooma riigis oli kõrgelt arenenud sõjaväeline väljaõpe ja distsipliin. Kogu väljaõppe eest hoolitses juba enne Rooma riigi sündi sellele eelnenud linnriikides tegutsenud sõjaväekoolid ja eriõppega gladiaatorid. Rooma Impeeriumis oli sõjaväel suur mõjuvõim ja seda oli näha ka poliitikas. Riigijuhi...
Parisina Tegevus toimub Este lehtlas, hiljem lossis ja siis hukkamisplatsil. Tegevuskohti on vähe ja neid ei kirjeldata eriti. Teose põhikonflikt on vürst Azo ja tema vallaspoja Hugo vahel. Hugol oli armuvahekord vürsti naise Parisinaga ning Azo sai sellest teada. Ta karistas Hugot sellise käitumise eest. Hugos on positiivne see et ta tunnistas oma tegu ja süüd ning mõistis et oli isa suhtes valesti käitunud, ta ei hakanud vastu oma surmanuhtlusele ning leppis oma saatsega. Ta oli uhke ning lootis et taevas selgub siiski õiglus. Negatiivne oli vb see et ta ei hakanud vastu oma surmanuhtlusele ning oli liiga leebe, leplik oma saatuse suhtes. Parisina reedab oma suhte ise ja kogemata. Ta sosistab vürsti kõrval olles Hugo nime ning vürst kohkub seda kuuldes ja mõistab mis toimub. Sel hetkel olid nad üksteise embuses ning voodis. Hugole määrati surmanuhtlus, löödi pea kirvega maha. Parisina karis...
Naise positsioon Vanaaja kultuurides Maailmas on aegade jooksul välja kujunenud mitmeid tsivilisatsioone ja kultuure, igal ühel neist kujunes välja just neile omane maailmavaade ja ühiskonnakorraldus. Niisamuti nagu võime leida sarnasusi ja erinevusi Vanaaja ja tänapäeva vahel, võime neid leida ka võrreldes Vanaaja kultuure omavahel. Ka naise positsioon ja roll ühiskonnas on olnud aegade jooksul erinevates kultuurides isesugune. Vanas -Kreekas oli naise positsioon mehe omast väga erinev. Naistel puudusid kodanikuõigused ja igasugune iseseisvus nad kuulusid kogu oma elu isa, abikaasa või mõne muu meessugulase eestkoste alla. Ka Vanas Roomas oli naise õiguslik seisukord põhijoontes sarnane, kuid erinevalt Vana -Kreekast osales naine vähemalt kodus korraldatud õhtusöökidel ja korraldas abikaasaga vastuvisiite. Võrreldes nende kahe kultuuriga oli naiste seisund vanas Egiptuses tunduvalt kõrgem. Seal oli naistel ...
Albert Camus (1913-1960) Eksistenstialismi esindaja, pani kirjanduses aluse absurdi mõistele. sündis 1913 Alzeerias, oli prantslane. Isa suri I MSs. Õppi Alzeeria ülikoolis filosoofiat. 1939 tuleb ta Prle. Cst ivabadusvõitleja kui Sm Pr vallutab. Andis välja ka vabadusvõitlejate ajalehte. 1957 sai Nobeli preemia. C suri autoõnnetuses. Looming. 1942 ,,Võõras"(lühiromaan). Meursault(peateg.)>ema surm ja matused jätavad ta külmaks. On ümbritsevast miljööst võõrdunud. I osas M.tapab inimese, II osas on juttu kohtuprotsessist. Kuriteo sooritas juhuslikult, ettekavatsemata. Talle tahetakse surmanuhtlust määrata. Alles kohtuprotsessi käigus hakkab M.elu üle järele mõtlema. Prokurör üritab Mi näidata halvemana kui ta on. Mle määrataksegi surmanuhtlus. M ei avalda aktiivsust enda päästmiseks. M leiab,et kogu ta elu on olnud tühi, lohutab end sellega, et inimene sureb nkn. Ta tunneb, et ta on esimest ko...
,,Kes on Juudit- armuvalus naine, rahva päästja või alatu pettur?" A.H.Tammsaare näidendi ,,Juudit" järgi tehtud kuuldemängust oli keeruline aru saada. Raske oli kujutada tegelikku pilti ja aru saada paljudest tegelastest. Loos räägiti sellest, kuidas noor lesknaine Juudit nägi ilmutust ja rääkis sellest oma kodulinlastele. Ilmutus käskis tal asuda vaenlaste poolele ja päästa kodulinn Petuulia. Olles Olovernese juures ihkab Juudit kuulsusejanu ja võimu. Juudit palus isegi Olovernesel Nebukadnetsar tappa ja tema asemel troonile asuda. Olovernes ei jahtinud võimu, temale selline elustiil ei sobinud, ta pidas Juuditit võimuahneks ja enesekeskseks. Juuditis tärkab isegi väike kirehoog, kui ta viibis Nimetuga. Kui Juudit aru sai, et Olovernes on ta kavatsustele jälile saanud, ootas ta ööd. Kui juudit oli Olovernesega kahekesi jäänud ja too uinunud, haaras Juudit mehe mõõga ja lõikas tal pea otsast. Peale seda naasesid nad kodukül...
Edith Leht 11c ,,Punane ja must" Stendhal´i iseloomustus ja elulugu on vihikus olemas!! Julien Sorel oli tore ja andekas noor poiss, kes alati on pidanud oma ideaaliks Napoleoni. Ta armastas väga lugeda raamatuid, kuid ta ei tunne, et kuuluks oma perekonda ja seetõttu läheb ta linnapea majja koduõpetajaks, lootes sealt leida rikkust ja kuulsust. Ta oli küll alguses lahke ja hea,kuid hiljem muutus auahneks ja tundetuks, ta armastas ka kuulsust. Samas teadis ta, et peab selle nimel ka vaeva nägema. Peab olema kaval, et saada see, mida tahta. Ta kasutas väga palju ära teisi inimesi, et saavuada see, mis oli ainult talle oluline. Hiljem kolis ta teise linna,kuna seal pakutakse sekretärki kohta, mille ta vastu võtab. Seal hakkab talle meeldima Mathilde, kellega ta plaanis abielluda, kuid armukade de Renali kiri peatab selle mõtte. Ja Mathildele saab selgeks, et Julien ei ole talle ikka see õige ja t...
Giuseppe Verdi ooper„Luisa Miller“ Tegevus toimub XVII sajandi esimesel poolel Tiroolides. Vaatused kannavad pealkirju "Armastus", "Intriig" ja "Mürk". Erusõdur Milleri tütrel Luisal on sünnipäev. Sinna tuleb ka tema armastatu Carlo. Tegelikult on noormees krahv Walteri poeg Rodolfo, kes Luisa eest oma päritolu varjab. Miller ei suuda tütre piiritut õnne uskuda. Tal on halvad aimdused, mis leiavad kinnitust. Luisat ihaldab ka Walteri sekretär krahv Wurm. Ta avaldab Millerile Carlo tegeliku tiitli ja nime ning hoiatab vana sõdurit, et sellest pole midagi head loota. Miller lubab, et teeb kõik, et säästa tütre head nime. Krahv Walter omakorda tahab, et poeg võtaks naiseks lesestunud hertsoginna Federica, kes on koos Rodolfoga üles kasvanud. Ta teatab oma soovist Rodolfole vahetult enne Federica saabumist. Rodolfo ütleb talle, et ta armastab teist. Federica muutub Luisale armukadeda...
Süüdistuskõne Meursaltile Meursault, Albert Camusi maailmakuulsa teose “Võõras” peategelane, tappis külmalt ja kaalutlusteta ühe talle juhuslikult ette sattunud araablase. Meursault tabati üsnagi kiirelt, peeti kinni ja määrati talle vastav karistus. Kohtuprotsessi tulemusena määrati talle surmanuhtlus. Suur roll karistuse määramisel oli selles, et mõrvaril puudus tapmiseks motiiv ja tegemist polnud ka kiremõrvaga.Oma ohvrit oli Meursault varasemalt kohanud vaid ühe korra. Tegemist oli mõrvari sõbra armukese vennaga. Peale selle oli mõrv ka üsna julm, kuna hoolimata sellest, et piisanud oleks ka ühest lasust, tulistas Meursault araablast viis korda. Kui noormehelt küsiti, miks ta kuritöö sooritas, vastas ta lihtsalt, et oli häiritud lõõskavast eredast päikesest ja palavast ilmast. Meursault keeldus oma kuritöö põhjendamisest ega tundnud kahetsust tapmise pärast. Ühel ülekuulamisel kohtuniku esita...
Jahtunud jälg Elas kord Mehhikos mees nimega Pedro. Ta oli just vanglast vabanenud ja otsustas oma elu uuelt lehelt alustada. Ta oli varem olnud Mehhiko maffia liige ja teinud nii mõndagi, mida kahetseda, aga nüüd otsustas ta saada politseinikuks. Mõeldud, tehtud. Füüsiline vorm oli mehel tasemel, aga vaimse testi läbis ta vaevu, sellegipoolest sai mees uurijaks. Tema esimeseks juhtumiks oli lahendada 10 aasta tagune narkokartelli liikme Eduardo mõrv. Mitte keegi jaoskonnast ei uskunud, et mees hakkama saab, aga Pedro ise mõtles, et tal on vanadest aegadesst maffias tutvusi ja ta lahendab selle mõrva. Nädal aega hiljem selgus asjaolu, et Pedro on üks koletu mõrva kahtlusaluseid, aga Pedrol oli mõrva ajaks veekindel alibi, nimelt osales ta mõrva toimumise ajal soomusveoki röövis, mille eest ta ka 10-aastat vanglas viibis. Ta küsitles mehi, kes olid siiani kokkupuutes maffiaga, kuid tulutult. Ta ei pi...
Hälbiva käitumise sotsioloogia Tallinna Ülikool 2012 I. 1. loeng sissejuhatav loeng Hälbiva käitumise vastand on normaalne käitumine. Norm on ühiskonna poolt loodud käitumisreegel väljendab ootusi käitumise suhtes. Kui inimesed käituvad ootuste kohaselt st vastavalt mingile normile, nimetatakse neid konformseteks. Kui inimesed ei käitu ootuste kohaselt, nimetatakse neid hälbivateks. Hälbivus norme eirav käitumisviis. Normaalsus on suhteline. Iga käitumisviis võib saada erinevaid hinnanguid. Arusaamine normidest ja hälbivusest on inimeste kollektiivse tegevuse tulemus. Émile Durkheim: miski pole iseenesest paha, vale ega hälbiv sotsiaalset käitumist tuleb tõlgendada kontekstist lähtuvalt. Seega on see sotsiaalsest konstrueeritud. Hälbivus on suhteline. Normid sõltuvad ajast, kohast ja grupist --> ajalooline dimensioon, kultuuriline dimen...
Kas Friedrich II, Joseph II ja Katarina II olid valgustatud valitsejad? Valgustusajastu oli ajajärk Euroopa riikide ühiskondlik-poliitilises ja kultuurielus 17. saj. II poolest 19.saj.alguseni. Valgustusajastu algas 1600 aastal ja lõppes1789 aastal Suure Prantsuse revolutsiooni algusega. Valgustusajastu peamiseks jõuks oli arenev kodanlus ja nn. valgustatud absolutismi ideest mõjutatud aadel. Friedrich II kuulus Hohenzollernite dünastiasse. Tema valitsusajal muutus Preisi sõjavägi Lääne-Euroopa tugevaimaks. Tänu Friedrich II-le avaldas juba kroonprintsina mõju prantsuse valgustus. Pärast isa surma hakkas Friedrich muutma õukonna olustikku ja elulaadi. Talurahvapoliitikas lasi Friedrich II piirata teotöö mahtu. Selle reformi läbiviimine siiski põrkus. Teise reformina tahtis Friedrich II takistada talumaade mõisastamist, kuid seegi õnnestus ainult mõnes regioonis. Absolutismi reformimises etendasid suurt rolli ümberkorrald...
Kirik kõrg-ja hiliskeskajal Kõrg-ja hiliskeskaeg leidis aset 11.-15. sajandil. Üldiselt iseloomustas kirkut sel ajal üldine langus. Kiriku võim vähenes, enam polnud kirikutel nii suurt mõju ühiskonnale, kui varem. Kuid millised sündmused leidsid aset tol ajal ja kuidas nad kiriku mainet mõjutasid ? Suur skisma Suureks skismaks nimetatakse katoliku kiriku lõhenemist, mis leidis aset 14.sajandi keskpaiku. See sündmus sai alguse sellest, et paavstil polnud enam turvaline Roomas elada ja ta asus elama Avigoni Prantsusmaal, ta lükkas oma Rooma-asumist edasi. Ka järgmine paavst valiti prantslane ja ka tema jäi Prantsusmaale. Kuid Roomlased polnud sellega rahul ning pärast Saja-aastase sõja puhkemist läks paavst Urbanus VI Rooma tagasi. Paavstil tekkisid vaenlased ning nad valisid uue paavsti Clemens VII ning naasid temaga Avigioni. Nüüd oli kaks paavsti , kuid kristlased ei saanud sellega leppida , sest kirikutel pidi olema ainult üks paa...
Reformikatsed Absolutistliku monarhia raames · 1774-Louis XVI-sobimatu valitsemiseks. (Marie Antoniette), viljaikaldus · Turgot- rahanduse peakontrolör-kaotada tsunftid ja feodaalsed privileegid, maksustada aadlikud ja kirik. · 1776-Necker, peakontrolör. Kokkuhoid õukonna pillamises. Võlad suurte protsentidega. · 1788- Pr. Suurtes võlgades, raha puudus.Kutsuti kokku generaalstaadid. Revolutsiooni algus. Asutav Kogu · Kolm seisust- aadlikud, vaimuliked, lihtrahvas · 5. Mai 1789- esimene istung · 17. Juuni- Rahvuskogu -> 9.juuli Asutav kogu. · 11.juuli 1789- Kuningas vallandab Neckeri, Pr Suure Revolutsiooni algus · Rahvuskaart- kodanike relvastatud organisatsioon. La Fayette ja Mirabeau · Munitsipaliteet- kohalik haldusorgan. Pariisi omavalitsus- Pariisi Kommuun Konstitutsiooniline monarhia · 11.aug 1789- kaotati feodaalide isiklikud eesõigused, talup kohustused, ...
Stendhal väljendab oma teoses ,,Punane ja must" vastumeelsust seisuste vahede vastu. Psühholoogilise romaani tegevustik toimub 19. Sajandi alguses, mil päritolu oli teadmistest olulisem. Teose autor hindab isiksuse puhul mõistust ja loogikat. Loo peategelane Julien Sorel oli talupojaseisusest suure teadmistepagasiga 19 aastane noormees, kellel suur kirg lugemise vastu. Ta kõneles vabalt ladina keelt ning teadis peast ladinakeelset Uut testamenti. Julieni eeskujuks oli Napoleon, kes oli pärit töölisklassis ja sai valitsejaks. Ta seadis enesele eesmärgiks oma päritolust kõrgemale tõusta, kuid edutee jäi tal üürikeseks , kuna soovis tõusta liialt kõrgele. Eneseteostamiseks hakkas ta ära kasutama oma mehelikke võlusid, kuid selline tegutsemismall sai talle saatuslikuks ta hukati giljotiini all. Julien Sorel oli samaaegselt häbitu karjerist ja ühiskonna ohver. Vaesest puusepa perest pärit Julieni karistati kodus oma teadmistehimu tõttu, ku...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
