Tallinna Polütehnikum Superarvutid Referaat Henri Muldre, Mark Ohlau Arvutid ja arvutivõrgud KPE-12 Juhendaja: Marten Tikman Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus .................................................................................................................. 3 2. Ajalugu ......................................................................................................................... 4 3. Riistvara ........................................................................................................................ 5 4. Tarkvara ........................................................................................................................ 7 4.1 Operatsioonisüsteemid ........................................................................
ILMA ENNUSTAVAD ARVUTID ALINA SAMOILOVA Ilma ennustamine kuulub laia meteoroloogiaks nimetatavasse teadusvaldkonda. Selle eesmärgiks on vaadelda ja uurida atmosfääris aset leidvaid protsesse. Näiteks soojade ja külmade õhumasside liikumine, pilvede teke ja areng. Ilma ennustus on tulnud meteoroloog Lewis Richardsoni mõttest, kus ta arvas, et kuna atmosfäär allub füüsikaseadustele, võib ta ilma ennustada matemaatiliste arvutuste abil. Kaasaegsed ilmaprognoosid sisaldavad mahukaid matemaatilisi arvutusi suurtest vaatlustest ja muudest allikatest kogutud andmehulkadega. Seetõttu muutus täpsem prognoosimine võimalikuks alles pärast arvutite leiutamist. Ilma ennustamisel ja paremate prognoosiprogrammide väljatöötamisel kasutatakse võimsaid arvuteid nagu klaster- ehk kobararvuteid, ning superarvuteid. Klastriks ehk kobaraks nimetatakse infotehnoloogias gruppi omavahel ühendatud arvuteid, mis töötavad ühtse kogumina. Klastrite loomise eesm...
Uus arvutipõlvkond põhineb elu algmaterjalil Maailma protsessoritootjad pingutavad pidevalt, et järgmise põlvkonna protsessoriga purustada senised kiirusrekordid. Varem või hiljem jookseb aga see võidujooks umbe. Sein on ees, kust pole võimalik enam edasi minna. Praegu kasutatavate, ränil põhinevate mikroprotsessorite puhul jõuab lihtsalt kätte piir, mil nende mõõtmeid pole võimalik enam kärpida ning töökiirust kasvatada. Vaja on uut materjali, mis võimaldaks valmistada veelgi kiiremaid arvuteid. Tundub uskumatuna, aga teadlased on uue põlvkonna mikroprotsessorite puhul pööranud pilgu aine poole, millel põhineb kõik elav. Iga elava organismi sees on peidus miljonid looduslikud superarvutid. Desoksüribonukleiinhape, ehk DNA, mille molekulidest koosnevad meie geenid, võimaldaks potentsiaalselt teha arvutusi palju kiiremini kui ükskõik milline praegu inimeste kätega ehitatud superarvuti. Kui DNA integreerida arvutiprotsessorisse, ehk bio...
Tartu Kutsehariduskeskus LINUX Referaat Juhendaja: Indrek Brifk Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus/Mis on Linux? .......................................................................................................... 3 Ajalugu............................................................................................................................................4 MINIX........................................................................................................................................... 4 Ärindus ja populaarsuse omandamine............................................................................................5 Praegu arendus................................................................................................................................5 Disain..............................
Päikese kui tähe lühiiseloomustus. Päike on täiesti tavaline teiste tähtede hulgas, mis kõik on päikesed. Päike on hõõguv gaasikera, aga suure massi ja gravitatsiooni tõttu veest tihedam: =1,4 g/cm3 (vesi 1 g/cm3). Kaugus Maast 150 miljonit kilomeetrit. Päike pöörleb, aga mitte tahke kehana (ekvaatoril T=25 päeva, 60-ndal laiuskraadil T=29 päeva ja poolustel T=36 päeva). Päikese pinnatemperatuur on umbes 6000° C. Liigub 230 km/s Luige tähtkuju suunas. Me näeme Päikese atmosfääri ehk fotosfääri, mis kiirgab meile valgust (photos valgus) ja millest 71% on vesinik, 26,5% heelium ja ülejäänud 0,5% moodustavad hapnik, süsinik, raud, räni, lämmastik, magneesium, neoon, väävel. Fotosfääri paksus on umbes 400 km. Fotosfääri peal asub kromosfäär (kromo värv), mille paksus on umbes 10 4 km. Selle peal on omakorda kroon ebamäärase kujuga nõrk helendus päikeseketta ümber (nähtav päikesevarjutuse ajal), mis ulatub kohati kuni kahe Päikese läbi...
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Olga Troskina GLOBAALNE SOOJENEMINE: KLIIMAMUUTUSTEST TINGITUD KESKKONNAPROBLEEMID Lektor: Tiiu Koff Tallinn, 2011 Sissejuhatus. Kliimamuutus. Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates. Klimaatiliste näitajate muutus võib hõlmata ajalist perioodi aastakümnetest miljonite aastateni. Sõna uus praegusaegne kasutamine, viitab tavaliselt kliimamuutusele tänapäevases kliimas. Selle muutuse põhjuseks peetakse suuresti inimtegevust ja see on enam tuntud globaalse soojenemise nime all (Wikipedia.org ; Klii...
TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon Teema: mis on infoühiskond? Kursuse fookuses Millised on infoühiskonna põhilised arengud? Informatsioon, selle kogumine, kasutamine ja seos kommunikatsioonitehnoloogiatega. Kas infotehnoloogia rakendamine muudab asju efektiivsemaks? Kas ja kuidas on infotehnoloogia seotud ühiskonna sotsiaalse stratifikatsiooniga? Millistes valdkondades ja kuidas infoühiskond avaldub ja toimib? Mis on informatsioon? Kuidas saab infot kasutada poliitiliselt, sotsiaalselt ja majanduslikult? Kas inforohkus parandab valitsemist, elukvaliteeti jne? Esi...
1. Põhimõisted 1.1 Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia Andmed (ingl. data) mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehni...
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine ..............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
