Kultuurilood II essee 1. Canetti järgi on mass mõistatuslik ja samas universaalne nähtus, mis tekib sinna, kus enne polnud midagi. Mass võib olla nii avatud kui ka suletud ning kõik massi liikmed tunnevad end võrdsetena. Avatud mass loomulik ning on elujõuline seni, kuni ta kasvab, kui enam ei kasva, siis mass laguneb. Avatud mass on selline, kuhu mahub lõpmata hulk liikmeid, ainsateks kirteeriumiteks on see, et on olemas inimlikud tunnused. Suletud massil on teistsugused eesmärgid: peatähelepanu pole mitte arvukusel, tähtis on massi püsimajäämine. Suletud massil on teatud sisseastumistingimused, kuna inimeste arv massis on limiteeritud. Suletud massil on olemas ruum, kuhu kokku tullakse, kuid sellega seoses on suletud massist ka raskem lahkuda kui avatud massist. Andreas Kalkuni ,,Jakob Ploomi kirjad sõjast" kir...
Aristoteles Eliise, Anet, Kätlin Aristoteles · 384-322 e.m.a · Platoni õpilane · Aleksander Suure õpetaja · Omaaaja entslükopedist Mateeria ja vorm Tunnetus · Inimarul on kaks poolt: aktiivne ja passiivne aru · Aristotelese tunnetusteooria tuleneb sellest, et ta heidab kõrvale Platoni edosed kui füüsilisest maailmast lahus olevad vormid. Hing · Hing on kõikidel elusolenditel lihtsalt keha vorm ehk esimene tegelikkus · Mittemõistuslik hing ja mõistuslik hing Maailm · Maa kui fikseeritud keskme ümber tiirlevate taevakehade suletud süsteem · Universum on täidetud mingi mateeriaga, nii et tühja ruumi ta ei sisalda.
,,On maailm sulle veel suletud aed. Iga päevaga kuid laienevad piirid, umbsest udust koorub kevad." (,,Lapsele") Mats Traat on oma luules pööranud tähelepanu täiskasvanuks saamisele. Kui laps sünnib, hakkab ta maailma avastama ja teeb seda kogu oma elu. Isegi täiskasvanuna avastab inimene alati midagi uut. Lapsele on maailm veel tundmatu ning ta ei taju veel piire, kuid ajaga kõik muutub ja pilt maailmast muutub selgemaks. ,,Lambina tahaks särada pime mees oma hämaras iseolemises" (,,Lambi käänded") Pimeda inimese suurim soov ja lootus on näha, väljuda pimedusest ning tutvuda reaalse keskkonnaga. Kõik me unistame millestki, meil on omad soovid ja lootused, mis ei kustu iial ning püsivad meis kuni täitumiseni. Alati ei pruugi aga kõik soovid täituda ning paratamatult tuleb mõnest neist loobuda. ,,Südant valutad? Aga milleks? Ei saagi valuta. Parem mõtle end tuuleks, lilleks, pilve peal jaluta. Ei saa! Tean ei saa..." (,,Süüme") Igal te...
Reformatsioon Lõputööd peatavad Martin Luther Kirjad, voldikud, Piibli vaimne ja 1520-1600 reformatsiooni 1517. a tõlge religioosne uuen 1524-25 Baueri sõda Philipp Melanchthon antropotsentrilin 1555 Ausburgeri religiooni maailmavaade rahu asendab maailm Vastu reformatsioon tsentraalset vaatepunkti barokk 30 aastat sõda Martin Opitz Luuletus (esimene vanitas = maine 1570 / 1620- mitte Saksamaa Liitvabariik, Andr...
NARRATOLOOGIA NARRATIIV ehk lugu NARRATIIVSUS ehk loolisus (omane ka teistele kunstiliikidele) NARRATOLOOGIA uurib jutustamist ehk jutustavaid tekste Lugu võib peidus olla nii kirjalikus kui suulises tekstis, nii meediatekstis kui filmis ja maalikunstis. Narratoloogiline analüüs tähendab teose 3 tahu vaatlust. Teose 3 tahku on lugu, tekst ja jutustamine I LUGU Lugu tähendab sündmuste esitust ajalises järjestuses. Loo moodustavad: 1. sündmused 2. tegelased 3. tegevuskoht 4. aeg AEG ajaline raam, millesse lugu jääb. Loo algus võib olla fikseeritud ehk määratletud või fikseerimata ehk avatud. Sageli võib loo algus anda võtme kogu narratiivi mõistmiseks. Loo lõpp, mis on fikseeritud, annab enamasti loole lahenduse. Loo toimumise ajaline kestus ja teksti pikkus ei sõltu teineteisest, s.t, et kui on pikk lugu, võib seda edasi anda ka ühe lausega...
Mitmekultuuri ja globaliseerumise probleemid tänapäeval Kultuuride vahelised probleemid on eksisteerinud sellest ajast, kui on olemas erinevaid kultuure, inimesed kes sünnivad juba mitmekesisesse ühiskonda üldiselt ei koge probleeme sellega, et keegi on teistsugune või nahavärv on teistsugune. Tänapäeval globaliseerub maailm järjest rohkem ja noored kes pole teiste kultuuridega kokku puutunud on järjest rohkem, sellest tulenevad mitmed konfliktid ja võib tekkida raskusi ühiskonnas oma koha leidmisega. Tänu globaliseerumisele on tänapäeva noortel niipalju valiku võimalusi mis tekitavad pingeid, et kuhu minna õppima ja mida minna õppima. Noored kes teevad valiku minna haridust omandama kuskil välismaa kooli ning ei ole õppinud iseseisvust ei pruugi hakkama saada oma kodust eemal ning seetõttu ei pruugi leida ühiskonnas oma kohta, kui ollakse veel halb suhtleja võib jääda noor üksikuks, kui ei ole võimalust koju tagasi pöö...
Platon ja Aristoteles olid vanakreeka filosoofid. Mõlemad olid pärit peredest, millel olid sidemed kuninga õukonnaga. Sellises keskkonnas üles kasvanud, võisid nende põhimõtted ja maailmapilt sarnaneda. Platoni järgi on kaks maailma: ideede maailm ja näiline maailm. Ideed olid tema arvates püsivad ja ei muutunud kunagi. Nendeni tuli jõuda mõistuse kaudu. Näilises maailmas ehk varjude maailmas kõik aga muutus. Aristoteles vaatles maailma reaalselt. Tema maailmaks oli Maa kui taevakehade suletud süsteem. Maal valitsesid neli elementi: tuli, õhk, vesi ja maa. Seal tuli ka Aristotelese olemisõpetus. Ükski asi ei saa olla ilma vormi ja mateeriata. Loodus on mateeria vallutamine vormi poolt. Mateeria aga ei saa eksisteerida ilma elementide vormideta. Kuna vorm on liikumapanev jõud, siis allapoole liikudes jõutakse esmase mateeriani (mateeria prima). Ülespoole liikudes jõutakse esmase liikumapanija Jumalani. Aristotelese järgi on jumal vormi...
Muutuv maailm Elame ajastul, kus elu on üsna mugav. Tehnoloogia areng on toonud endaga kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid asju. Praegusel hetkel tekitavad suuri probleeme kliimasoojenemine, massiline sisse- ja väljarinne ning telekommunikatsioon. Meedia mängib olulist rolli meie igapäevases elus. Internet on kogunud palju populaarsust viimase kümne aastaga. Maailm on muutunud justkui väikeseks külaks, kus on võimalik kõikidega rääkida. Erinevad veebipõhised suhtlusportaalid nagu Facebook ja Twitter on aga tekitanud viimasel ajal probleeme. Neis portaalides on võimalik lisada endale sõpru, saata neile sõnumeid, lisada pilte ja jagada muid olulisi teateid. Mitmekümned tuhanded isikud on kustutanud oma konto, kuna rikutud on nende privaatsust. Tänapäeval ei ole takistuseks suhtlemine mõne oma sõbra või tuttavaga, kes asub tuhandeid kilomeetreid eemal, kuna võimalusi on üpris...
Ainiki Pisukova. Proovikirjand, 94 punkti. Iga kirjanik on looja. Ta loob uusi maailmu.(Albert Camus) Laual lebab raamat, täis sõnu ja ootust, et keegi teda loeks. Kuid paistab, et on vähe neid, keda paeluks filosoofia, negativism ning enesetapp. Samal ajal on kõrvallaul kaks raamatut, mis ei ole siiani pidanud ootusärevalt seisma. Inimesed loevad hea meelega ulmekirjandust või armastusromaane. Aitavad need ju põgeneda reaalsuse eest kuhugi, kuhu tahaks ka päriselt - õnneliku lõpu juurde. Aga raamatus on kellegi teise maailm. Kõik selles teoses on kirjaniku looming - tema mõtted, tema fiktsioon. Ükskõik, kas see sisaldab sarnaseid seiku meie eludele või mitte. Anton Szandor LaVey kirjutab oma raamatus "Saatanlik Piibel" seadustest, mis tema arvates võiks igale inimesele kasvõi natukenegi korda minna. Kirjanik on öelnud, et ei tahagi inimeste mõtteid muuta, piisab vaid selles...
Mehhanistlik maailmapilt -Valitses 17saj kuni 19saj. - Aluseks Galilei ja Newtoni mehaanika. -Liikumiseks oli vajalik algtõuge, arvati, et see pärineb jumalalt. -Kord liikuma pandud maail on ajas muutumatu ja sarnaneb kellamehhanismiga, mille kõik osad on omavahel ühendatud. -Maailma saab kirjeldada matemaatiliselt võrranditega, mis väljendavad põhjuse ja tagajärje vahelisi seoseid. -Maailmas pole kohta juhusel, kõik on täielikult determineeritud. -Loodusseadusi on võimalik eksperimentaalselt avastada, kui oskame looduselt õigesti küsida. -Makrokehade liikumist seletavad seadused kehtivad ka üksikaatomite ja molekulide korral. -Maailm on pmst tunnetatav, selleks on vaja olendit, mida nim LAPLACE´i deemoniks. See suudab koostada kõikide kehade liikumise diferentsiaalvõrrandid ja need ka integreerida. Nii on maailma moodustavate kehade trajektoorid ja liikumisolekud määratud minevikus ja olevikus. Nähtused:1)mehhaaniline liikumine-keha as...
MÕISTED: Autopoiees süsteemi pidev ise taasloomine Denotatsioon-Märgi üldiselt heakskiidetud ja seeläbi selge tähendus.Näitab märgi üldist positsiooni semantilises(tähendus) süsteemis Diskursus tähenduste, metafooride, esituste, imagode, juttude, lausete jne sidus võrk, mis loob sündmuste mingi versiooni. Entroopia - süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr Ikoon e ikooniline märk - meenutab objekti(on sellega sarnane). Selline märk näeb äratuntavalt välja, kostub, tundub käe all, maitseb või lõhnab samamoodi nagu objekt. (nt,pildid, diagrammid, metafoorid) Informatsioon nähtuse kohta käiv teadmus, mis vähendab ebakindlust. Mõõtühik 1 bitt Kanal see füüsiline keskkond, milles signaale siirdatakse (transporditakse): nt häälelained, raadiolained, telefonijuhtmed, närvirakud jms. Kanal määrab vahendi tehnilised v füüsilised omadused. Kommunikatsioon- sõnumite vahetamine saatja ning vastuvõtja vahel teatavas kultuurilises ja füüsili...
Antsla Gümnaasium ARISTOTELES referaat nimi klass Juhendaja: õpetaja Nimi 2011 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Elulugu.................................................................................................................................................4 Aristotelese õpetus................................................................................................................................5 Aristotelese tsitaate...............................................................................................................................7 Kokkuvõte..............
Abiks K. Ristikivi ,,Hingede öö" analüüsiks. Romaani 3 osa: 1. ,,Surnud mehe maja" 2. ,,Kiri proua Agnes Rohumaale" 3. ,,Seitse tunnistajat" millest kaks esimest on põhiosad, mille keskele on pandud kirja vormis autori pöördumine, mis on ennetav kiri teost mittemõistvale lugejale. Romaani tegevuse aeg lühike: u kell 23.00-00.05. Minategelane, teose keskne tegelane, satub MAJJA, lootes viibida teiste inimeste keskel avalikul aastavahetuspeol, kuid MAJAS hakkab juhtuma midagi kummalist. MAJA on justkui minategelase mälestuste ja südametunnistuse ruum. MAJAS · on inimesed, kes teda justkui tunnevad; · ei kehti tavalised aja ja rumi seaduspärasused; · ruumid muutuvad; · aeg liigub arusaamatult; · valitseb umbne ja ängistav õhkkond. Kulminatsiooniks on äraspidine kohtuistung jälgi pattusid, milles süüaluseid süüdistatakse! ,,Hinge...
Sokrates oli vanakreeka filosoof, elas ja õpetas Ateenas. Sokrates tegeles kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi: õiglus, vaprus, vagadus, mõistlikkus jne, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu. Mis on teadmine ja kuidas see toimib ? Platon oli vanakreeka filosoof Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ühtlasi ka Ateena Akadeemia rajaja. Platoni õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi. IDEEÕPETUS: Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises. Kogu reaalne olemine, tegelikkus, asjade ja kehade maailm on näivus. Tema olemasolu sõltub ideede maailmast, ideaalsest olemisest...
Aristoteles Aristoteles oli Kreeka filosoof ja õpetlane. Temast sai üks Platoni andekamaid õpilasi. Filosoofia on tema käsitluses ontoloogiline. Tema teaduslik pärand on rikkalik, teosed hõlmavad peaaegu kõiki peamisi teadusharusid: loogika, füüsika, psühholoogia, eetika,politoloogia, majandusteadus, retoorika ja poeetika. Tema väärtuslikuim teadustest on filosoofia, mis uurib olemise printsiipe ja algpõhjusi. Aristoteles väidab, et inimesed ise loovad hüve ja õnne mõisted kooskõlas eluga, mis neil on. Nagu öeldakse, igaüks on oma õnne sepp. Eriti kõrgelt hindab Aristoteles armastust. Armastust on kolme liiki: armastus kasu pärast, armastus naudingu pärast ja armastus, mis tugineb voorusele. Kõrge eesmärk ja voorus, mille poole inimesed püüdlevad, on õnn. Üksnes naidingust õnneks ei piisa. Õnnelik saab olla vaid see, kes järgib eesmärkide seadmisel mõistust, mitte...
Betti Alver 1906- 1989 Koostasid: Merilin Aardevälja, Ineken Nuut, Ada Leif Elust Betti Alver sündis 23.novemberil 1906. aastal Jõgeval raudteelase perekonnas. 19141917 Tartu Puskini tütarlaste gümnaasium. Hiljem Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis. 19241927 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond. 1927. aastal debüteeris ta novelliga "Vaene väike". Teosega "Tuulearmuke" sai ta 2. auhinna "Looduse" romaanivõistlusel. Elust Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast. Esmalt oli ta abielus Heiti Talvikuga (1937). 1956. aastal abiellus aga Mart Lepikuga 1934.aastast Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Luuleühingu Arbujad liige. Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane. 1940ndate teisel poolel ja 1950ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tähtsaimaks tõlkeks on Aleksander Puskini "Jevgeni Onegin". Lisaks ka K. J. Petersoni sa...
Esimene eesti üldlaulupidu Korraldajad · Johann Voldemar Jannsen. · Aleksander Kunileid. · Meestelauluselts Vanemuine. · Pastor Adalbert Hugo Willigerode. Korraldajad · Johann Voldemar Jannsen (16. mai 1819 13. juuli 1890) · Asustas ajalehe Pärnu Postimees. · Oli üks rahvusliku juhtimise juht. Korraldajad · Aleksander Kunileid (22. november 1845 - 27. juuli 1875) · Eesti helilooja · Teda peetakse üheks eesti rahvusliku muusika rajajaiks. Korraldajad · Meestelauluselts Vanemuine Korraldajad · Pastor Adalbert Hugo Willigerode (2. veebruar 1818 28. august 1893) oli laulupeo peakomisjoni esimeheks. Sündmused · Toimus 18.-20. juuni 1869 · Laulupeo peaproov toimus Tartu Maarja kirikus suletud uste taga, kuna ei oldud kindlad, kas nii suur hulk siiski suudab korralikult koos laulda. Eelkõ...
Referaat Aristotelese filosoofia Karl Kirss Tallinn 2009 Sisukord Elulugu lk 3 Mateeria ja vorm, põhjuslikkus, Jumal lk 4 Tunnetus, hing, inimesele iseloomulik täiuslikkus lk 5 Teadus, maailm lk 6 Eetika lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 Elulugu Aristoteles, üks kolmest suurest antiikfilosoofist Sokratese ja Platoni kõrval, sündis 384. aastal eKr Stageiras, väikeses rannikulinnas Chalkidike poolsaarel. Tema isa oli Makedoonia kuninga Amyntas II ihuarst. Aristotelese filosoofilist arengut mõjutas otsustavalt vahetu kontakt meditsiini kui praktilise teadusega, mis ammutab oma teadmised looduse vaatlemisest. 367. aastal läks ta Ateenasse, et õppida filosoofiat. Ta asus Platoni Akadeemiasse ning jäi sinna kahekümneks aastaks, kuni Platoni surmani. Kui Akadeemia juhtimise võttis üle Platoni vennapoeg Speusippos, lahkus Aristoteles Ateenast. Kolm aastat veetis ta Väike-Aasias oma endise kaasõpilase, Atar...
MK SOKRATES & PLANTON Referaat Õppejõud Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Referaadi töö koosneb kahest tuntumatest antiikfilosoofidest kelleks olid Sokrates ja tema õpilane Planton. Kuigi vanakreeka filosoofias on kolm suurkuju: Sokrates, Platon ja Aristoteles, siis Aritotelest selles referaadis eraldi ei käsitle. Sokrates on eeskujuks paljudele hilisematele filosoofidele, ja Plantoni filosoofile küsimustele kui maailmavaatel maadeldavad ja vaildlevad tänapäevani filosoofid. Kuna Platon oli Sokrates õpilane ja tema kirjutas ja lähtus ka Sokrateses tõekspidamisest. Siis päris täpselt ei teagi mis on Platoni või Sokratesse arvamus või mõted. Seepärast kirjutangi referaadi kahest antiikfilosoofidest, kuna nad on ka omavahel seotud. Töö esimese poole kirjutan ja tutvustan Sokratest. Arutlen, mis oleks juhtunud siis kui Sokrates oleks mürgi joomise asemel põgenenud. Sokrates arvas, et...
ARISTOTELES Referaat Koostaja: Juhendaja: Rapla 2010 SISSEJUHATUS Selle tööga tutvun lähemal Vana-Kreeka ühe kuulsaima õpetlase Aristotlesega. Töös käsitlen ta elulugu ja nägemust maailmast. Ta oli Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. ELULUGU Aristoteles oli Makedoonlane, kes elas 384 eKr 7. märts 322 eKr. Ta oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane ja Aleksander Suure õpetaja. Aristoteles sündis arsti perekonnas Stageira linnas Chalkidike poolsaarel. 18.37. eluaastal elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas ning paistis Akadeemias õpilaste seas silma. Pärast Platoni surma läks Aristoteles Väike-Aasias. Ta abiellus Atarneuse valitseja Hermiase kasutütre Pythiasega. 342 eKr kutsus kuningas Philippos II ta kodulinna Stageirasse tulevase Aleksander Suure õpetajaks. Kui Aleksander läks Aasia-sõjaretkele naases Aristoteles Ateenasse. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas ...
1. MAJANDUS 1.1. Majandus Piiramatute vajaduste rahuldamine piiratud ressurssidega. Majanduse 3 põhiküsimust ressursside paigutamisel: mida, kuidas, kellele. Sisaldab inimestele vajalike kaupade/teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimist. Tootmistegurid o Vajalikud toodete majandamiseks o Loodusressursid o Inimressurss o Kapital 1.2. Majandusmudelid Naturaalmajandus e tavamajandus o Põlisrahvaste juures o Vajalik toodetakse ise o Puudujääv vahetatakse (bartertehing) e kaup kauba vastu) o Ebavajalik o Probleemid: Peab olema topelt huvide kokkulangemine (ühel on vilja, tahab õuna, teisel on õuna, tahab vilja) Ressursid hääbuvad (õunad mädanevad, raha mitte) Väärtused raskesti määratavad Adam Smith: kaasaegse turumajanduse edu aluseks on tööjaotus ja spetsialiseeritus ...
Kundalini jooga valikkursuse test NB! vajadusel võid vaadata ja kasutada küsimustele vastamiseks ka teoreetilist materjal,,mida oled kursusel saanud ja on Teras kundalini jooga all üleval. Kirjuta oma sõnadega lühidalt mis oli jooga ja kundalini jooga Sinu jaoks enne valikkursuse algust ja nüüd peale oma kogemust ja praktikat kursuse lõpus? Enne oli kundalini jooga minu jaoks täiesti tundmatu maailm, ent nüüd tean sellest palju rohkem. Kirjuta mõne reaga Yogi Bhajanist. Kes ta oli? Mis on selle ülemaailmse organisatsiooni nimi mille ta on loonud ja ka praegu töötab? Yogi Bhajan oli kuulus mes, kes sai kundalini jooga meistriks juba 16-aastaselt. 39-aastaselt emigreerus ta Ameerikasse, et viia kundalini jooga õpetused läänemaailma. Ta oli suurepärane õpetaja ja tervendaja ning ta oli hipipõlvkonna poolt armastatud. Ta on loonud ülemaailmse organisatsiooni 3HO, mis tegeleb endiselt Kundalini jooga edendamisega maailmas, samuti on tema alg...
Keskkonnafilosoofia- ja eetika. Kordamisküsimused vahearvestuse jaoks. Arvestus 27.10.08 1. Mis on filosoofia? Eetika? Metafüüsika? Epistemoloogia? (Milliste küsimustega tegelevad) Millega tegeleb keskkonnafilosoofia? Mille poolest erineb keskkonnafilosoofia muudest keskkonnaga tegelevatest teadustest? Millal sai keskkonnafilosoofia alguse, mispärast ja kus? Milliseid olulisi teoseid ja autoreid keskkonnafilosoofiast oskad nimetada? Kes on keskkonnaeetika distsipliini eelkäijad, Euroopas, Ameerikas? Kuidas mõista Schweitzeri printsiipi ,,aukartus elu ees"? vt ka Vaher, A.; Keskpaik, R; Keerus, K. 2008. Saatesõna kogumikule Keskkonnaeetika võtmetekste. Vaher, A.; Keskpaik, R.; Keerus, K. (Toim.) Tartu: Tartu Ülikooli eetikakeskus, lk.7-16. Pdf: http://www.eetika.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=409486/Keskkonnaeetika_v6t metekste.pdf 2. Brown, Lester; Flavin, Christopher; French, Hilary jt. 1999. Maailm aastal 1999, Tallinn: St...
Raiskamine võtab tulevikult võimalused Prantsusmaa kuningas Louis XV on ajalukku läinud oma sõnadega: ,,Pärast mind tulgu või veeuputus!''. Isekust täis öelduga on ta meelde jäänud kogu rahvale, kuid paraku käitutakse nendele kuulsatele sõnadele vastavalt. Probleem on muutunud globaalseks, inimesi ei heiduta tsivilisatsiooni või isegi maailma hukka määratus ega tulevate põlvkondade heaolu. Kus on sellise käitumise piirid ja kas saame probleemidele vastu, sõltub meie edasisest käekäigust. Tulevikku ähvardavad mitmed lahendamata küsimused, mis võivad saada inimestele saatuslikuks. Ühelt poolt varitseb meid loodus ,mille käike on raske ette aimata.Ülemaailmsed probleemid nagu kõrbestumine ja osoonikihi lagunemine on suurest meie endi põhjustatud ning loodus tasub meile kätte. Saame küll mõneti end looduskatasroofide eest kaitsta, kas siis elukohta muutes või kodupaika kindlustades, kuid loodusega võidu joost...
STRINGITEOORIA 12 K 2010 SISUKORD Sissejuhatus ........................................................................ lk.3 Stringi teooria ........................................................................ lk 4 Kasutatud kirjandus ................................................................. lk 7 2 Sissejuhatus Maailm on kummaline. Aga mitte ainult kummaline, vaid ka ääretult keeruline. Tundub isegi, et mida rohkem me maailma tundma õpime, seda enam saab meile selgeks tema keerulisus. Maailm on kummaline. Aga ka inimene on kummaline - ta ei lepi maailma keerulisusega. Ikka püüab ta maailmast kuidagi aru saada, maailma kuidagi seletada. Uudishimu ongi üheks olulisemaks kiviks inimeksistentsi vundamendis. Uudishimu on paratamatu, kui me maailmast üldse aru ei saaks, oleks me häving paratamatu. Seega käitub ig...
TALLINNA INGLISE KOLLEDŽ Füüsika Tuumaenergia tulevik referaat Autor: Heti-Maria Vilu Klass: 9. A Õpetaja: Elli Valla Tallinn 2015 Sisukord Tuumaenergia ajalugu ja olemus.................................................................................lk 3 Tuumaenergia tänapäeval: head ja halvad küljed........................................................lk 4 Tuumaenergia tulevik..............................................................................................lk 5, 6 Kasutatud allikad.........................................................................................................lk 7 2 Tuumaenergia ajalugu Et tuumaenergia tulevikku arutada, peab enne aru saama, mis see täpsemalt endast kujutab ja kuidas see tekkis. Tuumafüüsika kui tea...
Kordamine arvestustööks Renessanss 1. Renessanssi mõiste ja tunnusjooned Renessanss (prantsuse keeles taassünd) keskajale järgnev antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumine, eelkõige Lääne-Euroopas 14-16. sajandil, sai alguse Itaaliast. Renessanssi aja mõtlejad pidasid inimest heaks, kuigi nad ei öelnud, et inimesed oleksid vigadeta. Ideaalseks peeti harmooniat ja õnnelikkust maa peal. Oluliseks sai isiksus ja individuaalsus. Valitsevaks sai humanistlik mõtlemine, mis tähendas inimlikkuse ja inimese kaitset ning inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide ning maise võimu orjusest. 2. Uued kirjanduse liigid · sonett keskaegsest itaalia kirjandusest põlvnev luulevorm, sai oma klassikalise kuju renessanssiajal. Eristatakse itaalia ehk Petrarca ja inglise ehk Shakespear'i sonetti. Petrarca ,,Laulude raamat" · novell uudisjutt, lühike proosajutustus, ühe tegevusliini, teema või konflik...
Juudid Juudid on nii rikkad kui ka haritud. Nende tava oli vägev, nii vägev, et hoidis rahva elus kui üks inimene lükati kuristikku ja hukkus, jätkas tema tööd järgmine. Nad on suutnud ronida läbi iga vähimagi pilu, mis neile on antud. Neil juutidel, keda kirik ei jõudnud tappa, keelati kui valeusulistel mõistlikele inimestele mõeldud tööalad. Juutidele jäi kaubitsemine kas see on siis mingi töö? Ostad odavamalt asju kokku, tassid mujale, määrid teistele kallimalt pähe. Veel enam, neile anti jube, põlastusväärne töö: rahavahetus. Juutidest said liigkasuvõtjad, tölnerid, tänapäeva pankurite eelkäijad. Lihtsameelsus! Raha oli küll olnud kunagi põlastusväärne Jeesuse sõnades piiblis (sest raha orjaks oli kerge jääda) ja ka mõisate Õhtumaal (sest raha oli ebakindel mõõt, targem oli vahetada asi asja vastu). Kuid aeg oli muutunud: algas kapitalism. Peagi oli enamik rahast (kapitalist) j...
Antsla Gümnaasium Andre Luik Referaat Aristoteles Juhendaja: Peeter Lemats 2012 Sissejuhatus Vanakreeka filosoofia kolm suurkuju olid Aristoteles, tema õpetaja Platon, ning Sokrates, kes Platonit sügavalt mõjutas. Nemad muundasid Sokratese-eelse filosoofia lääne filosoofiaks tänapäeval tuntud kujul. Sokrates ei kirjutanud midagi ning tema mõtted on meieni jõudnud Platoni ja paari teise antiikautori vahendusel. Platoni ja Aristotelese kirjutised moodustavad antiikfilosoofia tuuma. Kuigi Platoni ja Aristotelese tööd on omavahel sügavalt seotud, on nad nii stiililt kui ka ainelt väga erinevad. Platon kirjutas mitukümmend filosoofilist dialoogi (vestlus...
Inimene ja loodus keskaegses Euroopas. Inge Org Varasel keskajal erines lääne-ja kesk-Euroopa maastik oluliselt praegusest. Suur osa territooriumist oli kaetud metsadega. Need küll hävitati ajapikku inimeste tegevuse ja loodusvarade raiskamise tagajärjel. Mets oli nii meelitav (kütus, ulukid, marjad, seened) kui ka hirmutav seal valitsevate ohtudega: metsloomad, röövlid, salapärased viirastuslikud olendid ja soendid. Metsamaastikul on väga oluline roll rahva teadvuses, folkloristikas ja poeesias. Loodus oli nähtamatu maailma sümbol. Maise maailma vaatlus avas teise, kõrgema tasandi maailma. Teoloogid kinnitasid, et inimvaim ei ole võimeline taipama tõde teisiti kui materiaalsete asjade vahendusel. Mets on pimedusevald või maine elu oma illusioonidega, meri on maailm ja ahvatlused, tee on otsing ja palverännak. Valitsev maaelanikkonna absoluutne ülekaal tingis kogu ühiskondlikus käitumises j...
Füüsika I 1.Selgita sõnade maailm, loodus ja füüsika tähendust. Maailma on lai mõiste. Maailmaks võib pidada Maa ja tema elanikke, ainult inimkonda või universumit. Maa mõiste all saab paigiutada kõik, mis on olemas. Füüsika uurib näiteks taevakehade liikumist, jää sulamist, valguse muundumist. Uurib seda, mis on inimese teadvusest sõltumata. Kõike seda, mis on väljaspool teadust ja sellest sõltumatud reaalselt olemas nim. Looduseks ehk materiaalseks maailmaks. Teadvus ei kuulu loodusesse, küll aga inimene, kui bioloogiline objekt. Loodus uurib ka inimeste poolt loodud ehitisi, aparaate, saasteaineid. Kogu maailmast uurib füüsika seda osa, mida võime nim. Looduseks. Füüsikaliseks maailmaks on loodus. 2.Selgita erinevust looduse ning vaatleja kujutluste vahel Kogemuslikku teavet saame looduse kohta vaatelmise teel. Selleks, et vaatleja saaks loodusest füüsikalist vajalikku infot, peab tal olema meeled (võime ...
Proosateksti analüüs 11.02.15 Proosatekst kui fiktsioon Ilukirjandus on valdavalt fiktsionaalne. Fiktsioon (lad. fictio või fingere ’väljamõeldis, teesklus’ või ’moodustamine, kujundamine’) Väljamõeldis, võltsing, igasuguse kujutlusvõime saadus. Diskursus, milles mittetegelikke asjaolusid esitatakse erilisel viisil, et see sugereerib neid pidama tegelikeks. Imaginaarsed juhtumite, asjade ja asjaolude väljamõtlemine, luulendamine (nt petmise eesmärgil) Oletus, mille kohta on teada, et ta on faktist erinev, aga mida siiski aktsepteeritakse Fiktsionaalne narratiiv, jutustav proosa sisaldab väljamõeldud lugusid Proosa ja luule Luulest kõneldakse kui millestki erilisest, mis vastandub proosale. Luule on proosa suhtes midagi pidulikku, ta on justkui ehitud kõne ja ehi...
Resümee Juri Lotman ,,Sümboolsed ruumid" Geograafiline ruum vene keskaegsetes tekstides Meie arusaamine geograafilisest ruumist on üks viise inimmõistuse ruumkujutamisest. Keskaegses mõttemaailmas oli maapealne elu vastanduses taevase eluga. Maad kui geograafilist mõistet tajuti maapealse elu paigana ning see omandas järk-järgult usulise ja moraalse tähenduse: mõned maad olid pühad, teised patused. Liikumine geograafilises ruumis tähendas liikumist vertikaalsel usuliste ja moraalsete väärtuste teljel. Keskaegses kirjanduses on seepärast inimese teekonda põrgusse või paradiisi kujutatud geograafiliselt - üleval oli taevas ja allpool põrgu. Kuigi maapealset elu vastandati taevasega kui ajutine/igavene, puudus vastandus ruumilises mõttes. Moraalne väärtus ja kohaväärtus segunevad: paikadel on moraalne väärtus ning moraalil on kohalik tähendus. Seega iga liikumine geograafilises ruumis muutub usulises ja moraalses mõttes tähenduslikuks. ...
Renessanss 1. Üldine info ajajärk Lääne- ja Kesk-Euroopa maades, mil toimus kultuuriline murrang üleminek keskajast uusajale sai alguse 14. saj, oli Itaalias kõige ulatuslikum vahel loetakse algusajaks täpset kuupäeva - 8. aprill 1341 (lihavõttepühad) - Rooma senaator andis Kapitooliumil luuletaja Petrarcale loorberipärja (antiikaja komme, traditsiooni taassünd); Petrarca ütles: “tõe näitab kätte luuletaja, keda ajendab armastus” Renessanssi iseloomustavad - EELKÕIGE humanism & suur huvi antiikkultuuri vastu - maise ja rõõmsameelse elu ülistamine humanistid (ladina keeles humanus = inimlik) - filosoofid, teadlased, kunstnikud ja kirjanikud, kes asusid võitlema inimese õnne eest humanism – elutunnetus, mis hindab kõrgeima väärtusena vaba, mitmekülgset ja väärikat isiksust keskpunkti ...
Globaliseerumine on tervet maailma haarav maj. ja kultuuriliste sidemete laienemine ja tihenemine, mis saab teoks tänu kaasaegsetele side ja transpordivahenditele. Mõõdetakse glob.indeksiga (koosneb kodanike kontaktid välismaaga lähtuvalt rah.vahelistest reisidest ja kaupade vahetuse hulgast ja kaugekõnede arvust). Tihe konkurents > odavad ja kvaliteetsed kaubad Suretatakse välja väikeettevõtted Tehnoloogia kiire areng Väh.arenenud riigid ei suuda kallist tehnoloogiat osta või ise arendada Võimalus investeerida üle ilma Ebastabiilsetesse riikidesse ei investeerita Raha ja inimeste vaba liikumine Kuritegevuse kasv Maailm on muutunud väikeseks Reostus ja saaste,loodusvarade häv...
Migratsioon Eestis- kas probleem? Terve maailm on liikumas uuenduste poole. Kõik inimesed tahavad midagi uut, midagi paremat. Ühiskond arvab petlikult, et mujal on parem ning otsib kohta mujal. Eestlased otsivad midagi uut välismaal ning välismaalased otsivad kohta Eestis. Migratsioon on saanud ülemaailmaliseks probleemiks ning lõppu ei tundu sellele tulevat. Inimrassid segunevad ning ühtne ühiskond kaob päevade kiirusega. Inimesed pole rahul sellega, mis nende ümber on. Tahavad saada seda, mis naabril on, kuna temal on nigunii parem. Paljud eestlased teevad maha meie armast kodumaad, kuna meedia ja kultuur kajastab, kui suurepärane elu on välismaal. Just sellepärast, üksteise järel liiguvad inimesed välismaale ja jätavad kodumaa seljataha. Nii palju võimalusi end arendada ja tagada endale hea elu tundub olevat välismaale kolivate inimeste peamiseks põhjuseks, kuna nende enda riik selliseid võimalusi...
Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem ...
POEETIKA Luule keeleline looming Ilukirjanduslik lüüriline, eepiline, dramaatiline tekst Poeetika luulekunsti, laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus. Kirjanduslikkus toimib seostes teose, autori, keele, teiste tekstide, maailma ja lugeja vahel kirjandusele võib läheneda mitmeti. Lähilugemine teose tõlgendamine selle struktuurist lähtuvalt. Psühholoogiline vaatlus, elu- ja loomingulooline vaatlus teose tõlgendamine läbi selle autori Ühiskondlikud teooriad teose tõlgendamine läbi selle tähenduse ehk läbi selle seose maailmaga Intertekstuaalne lähenemine teose avamine teiste tekstide taustal Lugejakeskne analüüs teose avamine läbi selle vastuvõtu ehk lugeja reaktsiooni. Sõnakunstis on olulisel kohal kujundid, ilukirjandus ongi kunstilise keelekasutuse tulemus. Ilukirjanduse mõistmine algab kujunditest aru saamisel. Ilukirjandusel on tavaliselt mingi väärtus vaimne, keeleline, moraalne, ajalooline jne Kujundi...
Kordamisküsimused 1. Mis on innovatsioon? Mille poolest erinevad innovatsioon (innovation) ja leiutis (invention) Innovatsiooni võib defineerida mitmeti. Innovatsiooni võib pidada protsessiks, mille kaudu ettevõte/organisatsioon loob ja defineerib selle ees seisva probleemi ja loob uue teadmise probleemi lahendamiseks. Eesti ettevõtete innovatsiooniuuringus defineeritakse innovatsiooni aga kui ettevõtte poolt turuletoodud uut või oluliselt täiustatud toodet (kaup/teenus). Samuti on innovatsioon uue või oluliselt täiustatud tootmisprotsessi (sh ka turustus-, tarnimismeetodi vms) kasutusele võtmine ettevõttes. Innovatsioon baseerub uute tehnoloogiliste lahenduste rakendamisel, eksisteerivate tehnoloogiate uuel kombinatsioonil või muude ettevõtte hangitud teadmiste ärakasutamisel. Üldiselt võiks aga innovatsiooni defineerimisel arvestada nelja dimensiooni sisu (mis on uus?), subjektiivsust (kelle ja...
Avatud uksed Nõukogude ajal, mil inimesed olid allutatud kommunistlikele tõekspidamistele, oli liidu piiride ületamine suhteliselt utoopiline unelm. Lahkuda sai vaid eritingimustel. Välismaal suurema raha teenimine ei tulnud kõne allagi. Nüüdseks on olukord täielikult muutunud. Piirid on ülemiseks vabad. Kas avatud uksed maailma on parandanud eestlaste heaolu? Alates taasiseseisvumisest on inimesed rohkelt kasutanud võimalust reisida. Avardades silmaringi ning tutvudes erinevate kultuuridega, saavad nad meeldejäävad elamused, mis muudavad argipäevaelu kirkamaks. Hiina reisilt õpitud pulkadega söömine annab võimaluse seda teadmist tuttavatega jagada. Korraldades taolisi õhtupoolikuid, võib teistelgi tekkida huvi reisimise vastu. Inimesi on ikka meelitanud kõik uus ja tundmatu. Tänu sellele saab Eesti oma kultuuripärandit veelgi suurendada. Peale gümnaasiumi lõppu algab noore inimese elus täiesti võõras eluetapp, milleks on tarvis juba...
Argipäev vajab muinasjutte Tänapäeval on maailm täis kohutavaid katastroofe ja probleeme. Inimeste meeleolud on tumedad ning kõigi päid vaevavad tihti nii materiaalsed kui ka sotsiaalsed probleemid. Inimesed vajavad enesetunde parandamiseks ning oma mõtete mujale viimiseks oma ellu midagi maagilist ja head. Õnneks leidub ka kõige lihtsamates paikades toredaid muinasjutte, mis mõtted halbadest asjadest eemale viivad. Raamatud on inimeste meeli lahutanud juba aegade algusest. Raamatuid on erinevaid, nii muinasjutte, armastusromaane, põnevikke, õudusjutte, kui ka traagilise lõpuga lugusid. Iga loo puhul leiame, et seda lugedes unustame reaalse maailma ning kaome hetkeks tegelaste kehadesse. Tunnetame tegelaste hirme, kurbust, õnne ning armastust samastades neid olukordi ja tundeid enda elus toimuvaga. Enamustes raamatutes täituvad tegelaste unistused vaatamata neid alguses ähvardanud hädadele ning nad siiski elavad õnnelikult elu lõpun...
BUDISM Sissejuhatus Budism on Siddhartha Gautama Sakjamuni õpetusel põhinev maailmareligioon, mis tekkis 6.- 5. sajandil enne Kristuse sündi. See tekkis Kirde-Indias vastukaaluks hinduismi rohketele jumalatele. Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja sellest on võimalik vabaneda, sest kannatusel on põhjus. Siddhartha Gautama (umbes 563.-483. eKr) Budismi rajaja, Siddhartha Gautama, sündis praeguse Nepali alal väikest kuningriiki valitsenud suguvõsa printsina. Noorena elas ta luksuses, kuid olles umbes kolmekümne aastane sai ta inimlike kannatuste tunnistajaks nähes haiget, rauka ja surnut ning sai innustust kerjuselt, kes oli oma hea elu jätnud ja saavutanud hingelise rahu. Siddhartha ütles lahti luksusest, et otsida vaimset virgumist, ülimat teadmist olemasolu loomusest, millega käib kaasas vabanemine kõigist kannatustest. Pärast pikka meditatsiooni Põhja-Indias saigi temast virgunu...
Kultuurilood II kodueksam. 1.Mass on üksikisikute kogum. Palju inimesi ühest huvigrupist moodustab massi. Massil on omad kindlad reeglid, kuidas käitutakse ning kuidas ei tohi käituda. Mass tekib siis, kui järjest rohkem üksikisikuid pühendub mingile tegevusele. Näiteks religioon, kirikud, inimesed moodustavad kirikutes massi, kõik usuvad ühte asja, teevad koos samu toiminguid, veedavad koos aega. Nad on mass ja neil on omad reeglid. ?ksikisik ei või massis teha otsuseid, mis mõjutavad ka kõiki teisi. Kui rääkida Jakob Ploomi sõjakirjadest, siis Jakob oli üks inimene suurest massist. Massiks olid kodust kaugel olevad sõdurid. Kui Jakob Ploom oleks teinud üksikisikuliselt otsuse jagada vaenlastele informatsiooni nende asukoha või taktika kohta lahingus, oleks olnud terve mass mõjutatud. Terve suur mass oleks tapetud ja seda ainult ühe inimese otsustest, kes massi kuulus. Samuti ei saanud Jakob Ploom kirjutada kirju kodustele nii, et see...
MAA KUI SÜSTEEM (2) 2.1 Maa sfäärid kui süsteemid * süsteem- omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum, millel võib olla alamsüsteeme nt. auto = süsteem, automootor = alamsüsteem -avatud süsteem- süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel toimib energia- ja/või ainevahetus ( nt. Maal Päikesega ) -suletud süsteem- ümbritseva keskkonnaga pole mingit sidet ( nt. isoleeritud süsteem ,,Biosfäär 2" ) -staatiline süsteem- jäik süsteem, mis ei muutu. neid süsteeme Maal pole, sest kõik on muutumises kuid tihti lihtsustatakse teatavaid protsesse, vaadeldes neid jäikadena ( nt kivi teke on võrreldes inimeluga staatiline ) - dünaamiline süsteem- muutuv. enamus süsteeme loodudes on dünaamilised, kuigi nende muutumise kiirus on väga erinev (nt maakera ja tema sfäärid ) * maa kui süsteem Maa on Päikesesüsteemi alamsüsteem, millel on oma alamsüsteemid ( litosfäär, pedosfäär, hüdrosfäär,...
Antiikaja filosoofia 1. PLATONI ELU JA TEGEVUS • 427-347 • Pärineb aristokraatiast (oluline mõju hilisemale filosoofiale) • Suur aristokraatlik perekond • Ligipääs haridusele • Geomeetria, filosoofia, dialektika • Paneb paika poliitilised hoiakud • Ei suhtu hästi demokraatiasse • Ideaalne riik • Rahvas ei tohi valitseda, sest on harimatud • Sokratese õpilane (tolle aja kõige parem) • Sokratsese surmamõistmine • Ka sokrates aristokraatlikes ringides • Ei suhtu lihtrahvasse hästi • Öeldi, et hukutab noorsugu (PÕHJUS) • Teotab ideid, õpetab igasuguseid asju • Mõistetakse vangi • Taganedes mõistab, et siis peetaks tema filosoofia on vale, valib surma • Põhjustab selle, et Platon läheb reisima • Ilmselt kardis oma vabaduse käigus • Õpib erinevaid asju • Sitsiilia Sürakusa • Dürann, hirmuvalitseja, Dionysios I • Mõjutab valitsejat, et ...
Hinduism Koostas: Hinduism Hinduism on Indias levinud usund, üks suurtest India päritoluga usunditest budismi, dzainismi ja sikhismi kõrval. Hinduismi peetakse ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. Hinduismi tunnistajaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on India rahvuslik usund, sest ta on lahutamatult seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduismil on maailmas umbes miljard pooldajat. Ta on pooldajate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid. Alates Briti ülemvõimust Indias on hinduismi tuttavaks teinud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid rajatud paljudes maades. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. On palju erinevaid suundi. Hinduismil puudub ühtne organisatsioon, vaid on palju sarnase aluse ja ajalooga...
Narkofolkloor Narkofolkloor on ühine nimetaja paljudele nähtustele, mis kõik seostuvad illegaalsete narkootiliste ainete tarbimisega. Selle alla võib paigutada ainete nimetused ning tarbimise, hankimise, saadud elamuste jms kirjeldused, olgu need isiklikku laadi või juba läbinud edasijutustamise eelvaliku sõela. Kuna narkootikumid on Eestis suhteliselt uudne nähtus, moodustab valdava enamuse narkofolkloorist isikliku kogemuse kirjeldus, eriti uute "moedroogide" puhul, nagu amfetamiin, ecstasy, kokaiin jms. Ka teatud grafiteid võib nimetada üheks narkofolkloori vormiks. Folklooriks võib kujuneda ka narkoteemaline autorilooming, mis hiljem ringlusesse lastuna on määratud mõjutama kuulajaskonda ühes või teises suunas vastavalt oma looja kavatsustele. Selles kontekstis pakub meile huvi eelkõige narkofolkloori poolt edasi antav sõnum. Enamus kogemuslikke lugusid julgustavad teisi käima sama rada. ...
Laulupidu on muusikapidustus, millel esineb koos palju laulukoore ja orkestreid. Laulupidusid hakati korraldama 19. sajandil mitmel euroopa maal (Saksamaal, Svetsis). Esimesed kohalikud laulupeod peeti Ansekülas 1863, Jõhvis 1865, Simunas 1866 ja Uulus 1867. Esimene eesti üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus, ametliku nimetusega ,,Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50. aasta Juubeli- ja Tänulaulupidu". Esimene laulupidu kujunes tegelikult ka esimeseks rahvuslikuks suurettevõtteks. Tekkis üldine rahvuslik liikumine, mis loomulikult haaras ka eesti akadeemilise nooruse hinge. Läbi aegade on eesti muusika tugevaim ja värvikaim valdkond olnud koorilaul ja koorikultuur tervikuna. 18. sajandi lõpukümnenditel oli Eestisse jõudnud herrnhuutlaste ehk vennastekoguduste liikumine. Vennastekoguduste tegevuses oli olulisel kohal ühislaulmine. Lauldi vaimulik...
Animism Anima = hing. Kõigel on hing, kõiki tuleb kohelda hingeliste olenditena ja enda sarnasena. Rituaal usutalituse, tava või kombe kindlakskujunenud kord, tseremoonia või ka kombetalitus ise. Prohvet Kristlus. Usukuulutaja, kes enamasti ilmutuste kaudu kõneleb Jumala nimel, sageli tulevasi sündmusi ette kuulutades. Pühak Kristlus. Isik, kelle elu on seotud eriliste teenetega usu suhtes ja kelle kaudu Jumal avaldub. Inimeste eestkostja Jumala ees. Kanoniseerimine Kristlus. Pühakuks kuulutamine kindlate reeglite alusel, millest kõige tähtsam on imetegude olemasolu kas eluajal või pärast surma. Ordu Kristlus. Kindalte reeglite järgi organiseeritud kinnine vaimulik või sõjalisvaimulik ühing. Patriarh Kristlus. Õigeusu kiriku kõrgeim vaimulik. Vaimulik seisus Kristlus. Kirikliku organisatsiooni töötajaskond, kes pühitsuse läbi saab ühendatud kirikuga ja kelle ülesandeks on rituaalide läbiviimine. Uusu...
ESSEE Üks suurimaid müsteeriumeid Tuntud Kanada-eestlasest teadlane, mälu-uurija Endel Tulving (Tulving, 2002) on öelnud: ,,Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mötlemine on kaks ülejäänut... Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad." Tulving sõnastab küll mälu tähenduse päris huvitavalt ja asjakohaselt, aga tavapärane mälu definitsioon on siiski selline: Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. Mälu on selline huvitav, müstiline ja kindasti väga keerukas asi. Mälu ilmneb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima keerukuse inimese puhul. Teadlased on mitmete uuringutega tõestanud, et inimese ajus on olemas mitu mälusüsteemi, mis on omako...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
