Nende kahe fraasi vahele mahub rohkem või vähem suhtlust erinevate inimestega erinevates olukordades. Milliseid suhtlusstiile inimesed kasutavad? Kas võib öelda, et eestlastele on omane mingi kindel suhtlemislaad? Üldiselt suhtlemise käigus edastatakse ka infot ja nii võiks siis suhtlemisstiili nimetada lihtsamalt informatsiooni edastamise laadiks. Kolm põhilist suhtlusstiili on: alistuv, agressiivne ja kehtestav.1 Alistuv stiil Alistuvalt käituv inimene surub oma vajadused, soovid ja tunded maha ning lubab teistel saavutada oma tahte. Ta kasutab tihti lauseid: ,,Ma pole mingi asjatundja...", ,,Ma pole selles kindel" jne. Kehahoiak on lodev, arvatavasti toetub mõnele mööbliesemele. Alistuvalt suhtlev inimene ei väljenda oma tundeid, mõtteid ja soove otse, vaid üritab neid edastada kaudselt...
Otsekohene suhtlemine välistab oletused. Samuti on ohtlik kolmanda osapoole kaudu suhelda, sest sõnum võib olla moonutatud või ei taheta seda lihtsalt kuulata. Sõnum tuleb edastada kohe Kui ollakse haavunud, vihane või on tekkinud vajadus midagi muuta võib vestluse edasilükkamine vaid negatiivseid tundeid süvendada ning sellest saab krooniline ärritaja. Hakatakse end väljendama edaspidi passiivsel-agressiivsel moel (vihjed, kaudne negatiivne käitumine), mille põhjused pole mõistetavad. Kohesel suhtlemisel on kaks positiivset poolt, kohene suhtlemine Sõnum peab olema selge Selge sõnum on mõtete, tunnete, vajaduste, tähelepanekute täielik ja täpne peegeldus. Selget sõnumit saab edastada siis, kui ollakse oma tunnetest teadlik. Seda, mida nähakse ja kuuldakse, on lihtene oma tunnetega segi ajad...
Haapsalu Kutsehariduskeskus Pille Soonmann rp09 Suhtlemine ja suhtlemisstiilid Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavet teis(t)ele inimes(t)ele; 2) kaudne suhtlemine massi-teabevahendite - raadio, televisiooni ja ajakirjanduse - kaudu. Lisaks on olemas veel vahendatud suhtlemine, kus kasutatakse mitmesuguseid tehnilisi abivahendeid, nagu telefon, raadio, aga ka kolmandaid isikuid, nagu näiteks tõlki, advokaati. Suhtlemise kõige tähtsam vahend on k...
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui kestvad interaktsioone, mille käigus edastatakse-võetakse vastu sõnumeid, tajutakse situatsiooni ja suhtlemispartnerit, toimub suhtlejate vastastikune mõjutatamine, kuid tählepanu all võivad olla ka interaktsioonide läbi formeeruvad suhted, mille kirjeldamisel võib aluseks võtta nt. partnerite vahelise avatuse sügavuse/ulatuse (nt. intiimsuhted) või toetuse (psühholoogiline, informatiivne jt). Suhtlemisprotsess ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt. Nt: · Isikust tulenevad mõjud (nt. inimese kogemused, mis mõjutavad hoiakute kujunemist, isiku teadmised, suhtumine endasse jne.) · suhtlemisoskused (nt. kuulamisoskus). · suhtlemisvahendid (nt. kanal info edastamine) Suhete rollist: · seos identiteedi kujunemisega · vajaduste rahuldamine · toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · seostatakse vaimse ja füüs...
Psühholoogiateaduskond ..... Suhtlemistavad Aasias Referaat ... Õppeaine: Suhtlemistreening Õppejõud: .................. Tallinn 2008 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .........................................................................................................3-4 2. Tervitamine · Keel ja põhisõnavara .................................................................................5 · Kuidas tutvustada....................................................................................5-6 · Füüsilised tervitusviisid .............................................................................6 3. Madala kontekstuaalsusega otsesed või kõrge kontekstuaalsusega kaudsed suhtlejad?...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline- emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suh...
et osutad talle erilise teene · Võib esineda depressiivsust, kaootilisust ja ettearvamatut käitumist (Berne 1950) 71 72 12 Suhtlemisstiilid Kehtestav käitumine · Kehtestav käitumine · Seistakse oma soovide, huvide, vajaduste ja · Agressiivne e domineeriv käitumine õiguste eest viisil, mis võimaldab teistel · Alistuv e passiivne käitumine teha sedasama · Eirav e passiiv agressiivne käitumine 73 74...
Kehakeel Kehakeel ehk mitteverbaalsel suhtlemisel:see hõlmab puudutamist, füüsilist distantsi ja ruumi, poosi, zeste, näoilmet ja eriti pilku. Enamasti ei ole kehakeel teadlik õppimine, kuigi mõnel juhul võib olla. Kõigil kultuuridel on välja arenenud puudutamisrituaalid, mida sooritatakse kohtumise alguses ja lõpus. Meie kehakeel muutub, kui üritame kasutada pettust. Suhtlemisstiilid Suhtlemisstiil on üks inimest iseloomustavaid komplekse, mis kujuneb tema tõekspidamiste, huvide ja võimete koostoimes. Suhtlemisstiilid on erinevad ka kultuuride vahel, Nt vaikse ooekani saartel on ebaviisakas vaadata teisele liiga palju silma. Muljete kujundamine Meie üldine kalduvus on omistada see, mida teises inimeses näeme, pigem neile kui keskkonnale. Kõige tavalisem eelarvamus on isiku eelarvamus, mida...
Mina,kui suhtleja... Organisatsioonis saab esile tõsta kaks suhtlemisviisi. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. Mina isiklikult eelistan suhelda horisontaalsel viisil,vastavalt minu ametikohale kohaste ning samal joonel olevate kaaskolleegidega. Ametliku suhtlemise üks alaliike on ka vertikaalne suhtlemine,mida ma võimalikult palju pigem väldin. Minu kogemuste põhjal on see tekitanud pigem pingeid, millest räägin kokkuvõtvalt konfliktide alapunktis. Suhtlemine on väga vajalik organisatsioonile kuna selle kaudu kordineeritakse kogu tegevust. Väga tähtis on partnelussuhe organisatsioonis,mis tähendab kahepoolset võrdsust. Samuti on tavaelus väga tähtis oma teist poolt näha ning tähele panna. Seda suhet tahan iseloomustada järgmiste tunnuste kaudu ning seetõttu katsun need lahtikirjutada läbi oma nägemuse:...
Õpitulemuste hindamine koolis Tarmo Salumaa, Mati Talvik (Tallinn 2009: Merlecons ja Ko OÜ) Keerukaks teeb hindamise asjaolud, mis oskuslikult ühendaksid mitmed erinevad vastndlikud hindamise funktsioonid: - Hindamise kontrollifunktsioon, mis on suunatud eelkõige õpetaja tegevuse korrikeerimisele. - Sisuline tagasiside andmise funktsioon, mis on suunatud õpilastele vastutuse korrigeerimiseks. - Õppimise väärtustamise funktsioon, mis on suunatud teatava objektiivsuse mõõtme andmiseks töödele, mida õpilased teevad. - Motiveerimise funktsioon, mis on suunatud õpilaste ja õpetajate töötegemise väärtustamisele tänases elukestavas õppetöös. (lk3) Raamatu autorid on arvamusel, et õppeprotsessi saab ülesehitada ilma hindamiseta. Õpetamise seisukohast ei ole vaja mitte hinnet vaja, vaid tagasisidet. Tagsisidet on võimalik anda aga ka ilma hindamiseta. Samuti saab õpet...
mööda ja lepitakse kaotusega · Võib esineda depressiivsust, kaootilisust ja ettearvamatut käitumist (Berne 1950) 71 Psühholoogilised põhihoiakud · Enamasti on tegu kõigi nelja hoiaku kombinatsiooniga, kus üks domineerib · Võimenda nii endas kui ka kliendis OK- tunnet · Ära jäta kliendile tunnet, et ta on tüliks või et osutad talle erilise teene 72 Suhtlemisstiilid · Kehtestav käitumine · Agressiivne e domineeriv käitumine · Alistuv e passiivne käitumine · Eirav e passiiv agressiivne käitumine 73 Kehtestav käitumine · Seistakse oma soovide, huvide, vajaduste ja õiguste eest viisil, mis võimaldab teistel teha sedasama 74 Kehtestavalt käituv teenindaja · seisab oma õiguste eest · ei kahjusta kliendi huve ja õigusi...
Organisatsiooni definitsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide saavutamiseks moodustatud terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsiooni kuulub vähemalt kaks inimest, kellest üks on juht ja teine alluv. 2. Juhtimise definitsioon Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule. Organisatsioon peab arvestama väliskeskonda ja vastavalt tegema muudatusi ning uuendusi. 4. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna tegurid Makrokeskond, mida ei ole võimalik mõjutada rahvusvahelised, majanduslikud, sotsiaal-kultuurilised, poliitilised, õiguslikud ja tehnoloogilised tegurid. Mikrokeskond, mida organisatsioon saab ise mõjutada konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid, strateegilised liitlased. Sisekeskond koosneb: töötajad...
Tallinna Tehnikaülikool Eesti keele tulevik Kava Tallinn 2012 Kodutöö "Kava" Eesti keele tulevik Eesmärk: Lugejale anda lühikene ülevaade, millises olukorras on praegu kasutusel olev eesti keel, ning mida tuleks ette võtta selle pikaajalisemaks säilitamiseks. Põhisõnum: Hetkel kasutust leidev eesti keel on suhteliselt kiiresti muutumas. Kõige suuremateks teguriteks on kujunenud väliskeeled ning noorte suhtlemisstiilid, mis ei hõlma kaugelti piisavalt eesti keelseid sõnu. Midagi tuleb kiiremas korras ette võtta! Kommenteeritud kava: 1. Sissejuhatus: Eesti keeles räägiti juba väga ammustest aegadest. Tänini säilinud keel on ohtralt erinevate mõjutuste pärast muutunud. Hetkeline eesti keele kulg pole veel kõige hullem, kuid mõnekümne aasta möödudes on kindlasti välismõjude hulk ohtlikumaks kujunenud. Võõrkeelte kasutamise kasv on üheks suurimaks ohuks...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline-emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) S...
Suhtlemise probleemvaldkonnad Suhtlemise kommunikatiivsed funktsioonid: Teabevahetus e kommunikatsioon on vastastikune tajumine, tundmaõppimine, mõistmine ja hindamine; Sotsiaalne pertseptsioon partneri üle kontrolli kehtestamine, initsiatiivi saavutamine, vastastikune sõltuvus ja koostöö; Sotsiaalne interaktsioon isikute vastastikune mõjutamine. Suhtlemisstiilid : Ennast eitav, salgav suhtlemisstiil kujuneb siis, kui inimene on teistele vähe avatud ja võtab vähesel määral tagasisidet arvesse. Seda stiili kasutatakse siis, kui inimene eraldub teistest, on endasse tõmbunud. Nad on teistele suhteliselt suletud ja avaldavad vähe oma mõtteid. Mõningatel juhtudel võivad nende mõtted ja arvamused kaduda teiste hulka ja jääda seetõttu märkamatuks; Ennast kaitsev kujuneb madala...
TMO3170 Organisatsiooni ja juhtimise teooriad ja meetodid kordamisküsimused Organisatsiooni definitsioon + Juhtimise definitsioon + Organisatsiooni edukuse eeldused + Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna tegurid + Eesmärgi definitsioon, eesmärkide jaotus, SMART mudel + Juhtimise funktsioonide definitsioonid + Juhtide jaotus juhtimistasandite järgi + Juhtide jaotus juhtimisvaldkondade järgi + Juhi rollid H.Minzbergi järgi + Juhile vajalikud oskused + Klassikalised juhtimisteooriad + Neoklassikalised juhtimisteooriad + Kaasaegsed juhtimisteooriad + Kavandamise mõiste. Kavandamise vajalikkus + Kavade ja plaanide liigid + Strateegia olemus, strateegilise juhtimise protsess + Organiseerimise mõiste, olemus + Organisatsiooni arengutsüklid - Struktuuri tüübid, nende eelised ja puudused + Orgaanilised, mehhaanilised organisatsioonid + Juhtimisulatus, juhtimistasand, eelised ja puudused + Rivi- ja staabiorganisat...
Organisatsiooni definitsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise definitsioon Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja ra...
1. Organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon- kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. On teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühised eesmärke. 2. Juhtimise definitsioon. Juhtimine- inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. On tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused. Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on anda tulemusi. Igal org. on vähemalt neli koostisosa : inimesed, tegevused, siseehitus ning varad (ainelised ja rahalised). Org. peab olema suunatud pidevale arengule ( loovus, uuendused, muudatused). Org. peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on m...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia fookus on suhtlemisel kui protsessil, mille käigus luuaks tähendusi, toimub informatsiooni vahetamine, teise inimese tajumine, mõjutamine jne.. Kirjeldatakse ja analüüsitakse suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. vajadus tunda lähedust), pakuvad eri tüüpi toetust (nt. informatiivne) olles mõjutatud mitmete tegurite poolt (nt. isiku individuaalsus, situatsioonilised tegurid) Suhete funktsioone inimese elus · Sotsiaalse käitumise ajendid ja eesmärgid suhetes: bioloogilised vajadused ja nende rahuldamine, sõltumine teistest ja toetavad, abistavad suhted, liikmeks olemise vajadus ja teiste inimeste seltskond, isolatsiooni vältimine, domineerimine ja kontrollimise, võimu omamise vajadus, seks, agressiivsus ja teiste vigastamine (sh ka instrumentaalne agressioon), enese väärtustamine, altruism ja teiste eest hoolitsemine, saavutusvajadus (Argyle,...
Ja teeb seda omal unikaalsel viisil. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Sõnad on vaid suhtlemise üks osa, mida me kuuleme või ütleme. Sõnade taga peituvad mõtted. Sõnu ilmestavad hääletoon, kehakeel ja paljud muud tegurid. Suhtlemisstiile on üritatud seletada ammustest aegadest, mistõttu on tekkinud erinevaid inimeste jaotamisi vastavalt nende käitumisstiilile on loodud palju erinevaid mudeleid ja teooriaid. Inimkäitumises eristatakse enamasti kolme põhilist käitumisstiili. Käitumisstiil sõltub inimese isiksuslikust eripärast, kuid ka erinevatest olukordadest ja situatsioonidest....