Kordamisküsimused 1. Esmamulje-on mulje,mis saadakse esimesel kohtumisel. 2. Prosoodia- keeleteaduses koondmõiste, mis hõlmab kõnelõikude (häälikute, silpide, sõnade, lausete) kestuse, hääle valjuse ja kõrgusega seotud nähtusi. 3. Puudutuste funktsioonid- 1) Funktsionaalsed puudutused - profesionaalsed 2) Sotsiaalsed puudutused – viisakusega seotud 3) Sõbralikud puudutused – tundeid peegeldavad 4) Armastusega puudutused – intiimsusega seotud 5) Seksiuaalset puudutused - erutust väljendavad 4. Źestid Kujutavad endast keha liigutusi, mille abil antakse edasi oma mõtteid, taotlusi ja tundeid. Tavaliselt antakse neid edasi kätega, kuid võidakse kasutada ka nägu ja pead. Siia alla ei kuulu aga kohanemisliigutused ehk liigutused, kus inimene puudutab oma keha, kohendab juukseid või riideid. Žestidel on palju funktsioone. Need võivad asendada kõnet, reguleerida suhtlemist, tõmmata tähelepanu, rõhutada inimese j...
Aktiivne kuulamine. Mida meil selleks vaja on, et me saaks aktiivselt kuulata? Huvi, sobiv aeg, ruum, tahtmine kuulata. Kas te peaksite olema avatud? Avatud hoiak ja kontakt. Miks need olulised on? Mille järgi ma saan aru, et te mind kuulate? Te vaatate mulle otsa. Suunatud tähelepanu? Tähelepanu ja keskendumine peab olema. Tuletage meelde need välised kontaktioskused. Muude tegevuste katkestamised peavad siin ka olema. Kui ma neid ei kaota ära, siis ma järelikult aktiivselt kuulata ei suuda. Tegelikult peab siin olema psühholoogiline kohalolek. Kuidas me peaksime suhtuma sellesse inimesse? Kas ma võiks teda usaldada? Usaldus peaks tekkima inimeste vahel. Ega me ei saa inimeste suhtes avatud hoiakut, keda me ei usalda. Oma miimikaga paneme juba lukku, et nagunii tuleb valet. Tavaliselt on usaldus esimene asi, mida kuulamise kohapealt välja pakutakse. Ma pean saama usaldama inimest, kellega ma räägin või keda ma kuulan. Kas ma saan suh...
Minu suhtlemisoskused 1. Avatus, suletus, (milliste inimestega avatum, millistega suletum, mis teemadel) Kõige avatum olen ma inimestega, kes on minuga sarnased ja kellel on ka sarnased huvid, et oleks millest tutvudes rääkida, sellega panen paika, kuidas temaga suhelda ja näiteks milliseid nalju kasutada, kui mul ei ole inimesega ühiseid teemasid siis ei saa ma ka temaga ühist keelt leida ning sedasi ka avatud olla. Suletum olen ma inimestega, kes arvavad endast väga hästi või kes üritavad olla keegi teine kui nad tegelikult on. Meeldib suhelda lihtsate inimestega, ning nendega on ka kergem olla avatud, kes teavad milline on elu ka väljaspool kõike seda roosilist. Kõige rohkem mulle meeldib rääkida inimestega tantsu-, muusika-, maaelu-, kooli-, ja vahel ka suheteteemadel. 2. sisemised kontaktioskused (mina-kaitsed, psühholoogilised oskused, too näiteid) a.) Positiivne mõtlemine- minu jaoks on see väga oluline osa igapäeva elu...
KARJÄÄRIÕPETUS 1. 4. Oskused 8. klass 1. TEEMA: ENESETUNDMINE JA SELLE TÄHTSUS KARJÄÄRI PLANEERIMISEL 2 Oskused · kujunevad ja arenevad tegevuses igapäevaelus · suurema osa tööoskustest omandad koolis ja töökohal · näitavad, mida suudad hästi teha · nende väljakujunemist soodustavad huvid ja võimed 3 Oskused jagunevad: Üldoskused · saab kasutada erinevates olukordades · paljude erinevate tööde juures · neid saab mõõta ja hinnata · paljud omandatakse põhikoolis lugemisoskus arvutamisoskus organiseerimisoskus arvutioskus võõrkeelte valdamine 4 Oskused jagunevad: Erioskused · vajalikud konkreetsete tööülesannete täitmisel, kindla töö tegemiseks · saab mõõta ja hinnata masinakirjaoskus programm...
Suhtlemisoskused Matthew McKay, Martha Davis, Patrick Fanning Põhioskused Kuulamine Kõige hullem on see, et need, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Kuulamine on ühtaegu enese sidumine ja kompliment. Ärakuulamise kavatsused: 1) Mõista kedagi. 2) Nautida kellegi seltskonda. 3) Saada midagi teha. 4) Pakkuda abi või lohutust. Vajadused, mida psudokuulamine rahuldab: 1) Jätate inimestes mulje, et olete nende jutust huvitatud; nii hakate neile meeldima. 2) Olete valvel, märkamaks ohtu saada tõrjutud. 3) Püüate jutust üht teatud infokildu ning jätate kõik muu tähele panemata. Kuulamistõkked: 1) Võrdlemine. 2) Mõtete lugemine. 3) Vastuseks valmistumine. 4) Sõelumine - tähelepanu teravneb üksnes siis, kui märkate, et vestluskaaslane on vihane või...
Eneseväljendus ( 08.10.09)Psühholoogia ,,See kes tahab muuta maailma, muudku kõigepealt iseennast!" / Sokrates Suhtlemisoskus ·kuulamise oskus ·kehtestamise oskus ·konfliktidega toimetuleku oskus ·koostööle orienteeritud probleemide lahendamise oskus ·oskuste valimine ja paindlikud rollid Nõusoleku märgid ·...kogu keha pööramine rääkija poole. ·sirge või veidi ettepoole kallutatud kehaasend. ·silmsideme olemasolu ·heakskiitev hääletoon ·aval näoilme ·naeratus ·sõrmed ja jalad pole ristis Kahtluse märgid ·tahapoole kallutatud kehaasend ( taandumispoos) ·küsiv või hämmeldunud näoilme ·silmside ketkendlikkus- kõrvale vaatamised ·keskustelust nõrk osavõtt jne. Need signaalid viitavad ummikusse jooksvatele läbirääkimistele, täpsustada vajadusi, panna klient arvamust avaldama. Vastasseisu märgid ..viitavad, et pakutu ei huvita klienti. ·ülestõstetud õlad ·ärapööratud kehaasend ·pingul näoilme ·silmside puudumine ·kõrgendatud hääletoon ·k...
Suhtlemisoskus Maarja Vladimirova 2012 Mis on suhtlemisoskus ? Oskus motiveerida inimesi, lahendada inimestevahelisi konflikte, korraldada meeskonnatööd. Milleks on suhtlemisoskust vaja? * Teiste inimestega usalduslike ja püsivate suhete loomiseks * Me kujundame ja kinnistame oma ettekujutust iseendast * Eluliste eesmärkide saavutamisel *Võidad eluks ajaks sõpru, sind hinnatakse koolis ja tööl, austatakse ja usaldatakse. SUHTLUST TAKISTAVAD TEGURID Müra sidekanalis: kehv kuuldavas, vilets nähtavus jne... Keelebarjäärid: võõrkeele mitte tundmine; slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia kasutamine. Suhtlejate staatusevahedest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest või kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused. Kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek jt situatsioonilised tegurid muudavad sidemeloomise vaevarikkaks. Kui tahate olla edukad suhtlemisel tuleb arvestada.. Poosiga Hääleto...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Ärikorraldus 11 Kaili Olgo EMOTSIOON Referaat Kaire Välb Tartu 2011 1 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MIS ON EMOTSIOON.................................................................................................4 1.1 Millised ülesanded on emotsioonidel.................................................................4 1.2 Millised on paasemotsioonid..............................................................................5 1.3 Kuidas emotsioonid jagunevad..........................................................................7 1.4 Kuidas emotsioonid meid mõjutavad.................................................................8 2. EMOTSIOONIDE FÜÜS...
SOTSIAALNE KÄITUMINE JA SUHTLEMINE (Psühholoogia) SISUKORD Sissejuhatus 3 Sotsiaalne käitumine 4 Suhtlemine 8 Kokkuvõte 16 Kasutatud kirjandus 17 SISSEJUHATUS 2 Iga inimese käitumine on protsess, mis koosneb ja on üles ehitatud nii inimese enda kui teda ümbritsevate inimeste väärtushinnangutest ja nende väärtuste vahendamisest. Käitumine on inimese oskus ja võime suhteid reguleerida, suhteid luua ja juhtida. Oskused ja võime suhtlemisolukordi adekvaatselt tajuda, iseenda käitumist vaadelda, analüüsida ja väärtustada. Inimese tegevus koosneb käitumisaktidest, milles realiseeruvad inimese sisemised ajendid. Kõik inimesed vajavad suhtlemist, sest suhtlemine annab kinnitust sellele, et me ikka olemas oleme. Suhtlemine on tegevus, mille käigus üks osapooltest edastab teisele mingisugust informatsiooni. Suhtlem...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KKullasepp Suhtlemine ja suhe ? Suhtlemine on protsess (dünaamiline), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikus). Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) Käitumisel arvestatakse teise isiku käitumisega Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt eesmärgid) Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioonid ja suhted on mõjutatud mitmete tegu...
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Komm...
Kliendi nõustamine Peamised teemad 1. Suhtlemine klientidega 2. Tehnosesundi hindamine ja kalkulatsoonide koostamine 3. Garantiitigimused ja kvaliteedinõuded 1.1 Teeninduse mõiste · Teenindus on kliendi vajaduste tuvastamine ja rahuldamine klienditeenindaja poolt. · Service aastast 1925 kasutusel praeguses tähenduses · Klient koostööpartner! Teeninduse kaks poolt 1. Materiaalne e. asine pool füüsiline keskkond, ärireeglid, töökorraldus, lahtiolekuajad, tehniine varustus, hinnad, tähtajad, arveldamine. Kliente mõjutavad enim: ruumide ja töötajate välja nägemine, tehniline sisustus, sildid ja muud nähtavad materjalid. 2. Personaalne e. inimlik pool kliendi ja teenindaja vahelise suhtlemise käigus tekkiv meeleolu ja suhted. Klienditeeninduse moodustavad: 1. Teadmised ja oskused konkreetse töö tegemiseks haridus, praktiseerimine, elukestev enesetäiendus. 2. Suhtlemisoskused ...
Internetimaailm- virtuaalsus või reaalsus Arvutita ja internetita on tänapäeva ühiskonnas pea võimatu hakkama saada. Igapäevaselt kasutab inetrenti suur osa inimesi. Inimesed erinevad oluliselt arvuti ja interneti kasutamise vajaduste ja võimaluste poolest. Viimaste aastate tehnoloogia ja interneti areng on muutnud inimeste igapäevast elu ja suhteid märkimisväärselt. Arvuti ja internet võimaldavad omavahel ühenduses olla ka siis, kui see füüsiliselt võimalik pole. Iga päevaga omame suhtlusportaalides rohkem sõpru, isegi selliseid, keda pole kunagi kohanud. Kas meil on vaja tuttavaid, kellega pole lootustki päriselt sõbraks saada? Üha enam koguvad populaarsust tutvumisportaalid. Paljud kasutavadki tutvumiseks ainult internetti. Virtuaalselt on suhete loomine palju lihtsam: veebis on võimalik avaldada ainult seda infot, mida vajalikuks peetakse, ehk siis esile tuua ainult positiivseid külgi. Seetõttu on tunne...
Mitteverbaalne tasand suhtlemisel Allikad: McKay, Davis ja Fanning “Suhtlemisoskused” Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Mitteverbaalsed infokandjad Mitteverbaalsed infokandjad, sh kehakeel - zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid. Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Müüt: iga liigutus tähendab midagi. Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) Valikuline tõlgendamine Konteksti olulisus Mitteverbaalse kommunikatsiooni eesmärke • Asendada verbaalset kommunikatsiooni (kui VK on võimatu) • Täiendada verbaalset kommunikatsiooni (nt. sõnumi mõju tõstmiseks) • Kujundada/modifitseerida öeldud sõnu (nt mõne sõna rõhutamine) • Vestluse reguleerimine (nt pausid) • Emotsioonide ja hoiakute väljendamine • Perso...
Anneli Müürsepp T1 Probleemküsimustiku iseseisev töö Sotsiaalne kompetentsus Sotsiaalne tähendab ühiskondliku ja kompetentsus tähendab asjatundlikkust, pädevust. Sotsiaalne kompetentsuse all mõistame seega ühiskondlikku asjatundlikkust. Aga mis on siiski ühiskondlik asjatundlikkus, mina mõistan selle all, oskust kasutada sotsiaalseid võimeid (oskusi arukalt suhelda); näha, lahendada ning põhjendada ühiskonnas esile kerkivaid lokaalseid ja globaalseid probleeme. Sotsiaalne kompetentsus koosneks siis inimene sotsiaalsetest ehk ühiskondlikest oskustest, näiteks mõjuvõim, konfliktisituatsiooni lahendamine, koostöö, sidemete loomine ja muutuste kiirendamine, ning empaatiast (teiste mõistmine, orienteeritus teenind...
KONFLIKTID JA NENDEGA TOIMETULEK Sissejuhatus Elus tekib inimestel vahel konflikte, kuid ei osata neid õigesti lahendada Tavaliselt peetakse konflikti negatiivseks nähtuseks, mida iga hinna eest vältida üritatakse. Mis on konflikt? Konflikt - kui lahkheli või arusaamatus, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt Konfliktide tüübid Akuutsed konfliktid enamasti kordumatud,ootamatud, uued, puuduvad olemasolevad lahendused Kroonilised konfliktid pidevad, korduvad,enamasti peegeldavad struktuuri vigu Latentsed konfliktid konflikt võib pikka aega kulgeda varjatult enne kui muutub nähtavaks, kuid võivad jääda varjatuiks, neid suruvad alla sotsiaalsed struktuurid. Põhjust ja tagajärge on kerge segamini ajada Kuidas konfliktidega toime tulla? Konfliktide põhitõed: Ükski konflikt ei lahene iseenesest Iga lahendamata vana konflikt genereerib uusi konfli...
ISIKUTAJU - 1.1 Isikitaju etapid: Suhtlemiskäikude e. transaktsioonide omadused · Üksteist täiendavate · Äratundmine · Ajatäited ehk small talk · Üldmuljekujunemine · Rituaalid · Sotsiaalsete tunnuste tajumine · Ristuvate transaktsioonid · Omavaheliste suhete prognoos · Varjatud transaktsioonid 1.1.2 Isikutaju mehhanismid 1.4 Suhtluhstõkked : · Stereotüpiseerimine · Kohtumõistmine : · Loogiline järeldamine · Analoogiate kasutamine - Kritiseerimine · Projektsioon - Sildistamine · Empaatial põhinev isikutaju - Diagnoosipanek ...
Kasvatusteadus ja tema valdkonnad. Kasvatusteaduslikud paradigmad. Iga inimese elu kujundab see, kuidas on teda kasvatatud. Sellest kujunevad välja tema väärtushinnangud, käitumisstiilid, suhtlemisoskused ning veel palju muid eluks vajalikke omadusi. Kui kasvatusel on tehtud aga palju vigu, võib see hakata tulevikus valusalt kätte maksma. Kuid kuidas peaksid siis vanemad teadma millised on õiged meetodid, kuidas oma last kasvatada? Kasvatusteadus koosneb kolmest erinevast valdkonnast. Esimeseks on kasvatuse eesmärke ja taotletavaid väärtusi puudutavad käsitlused. See valdkond on suunatud inimliku kasvu eesmärgile. See valdkond on ka tihedalt seotud kasvataja enda maailmavaadetega ning selle tahuga, milles on keskne koht kasvataja hinnangutel ja elufilosoofiatel. Ehk siis selle kasvatuse põhjal lähtutakse elkõige kasvataja enda vaadetel ja arusaamistel. Teiseks valdkonnaks on käsitlused, mis puudutavad kasvatusprotsessis ...
1. teised hindavad mind õigemini veeretad endalt vastuse ära. Mul on õigus end ise hinnata ja vastutan oma käitumise eest ise. 2. ma ei tohi eksida. Mul on õigus teha vigu, ma teen neid ja vastutan nende eest. 3. ma pean teadma kõigi oma tegude tagajärgi. Mul on õigus öelda: ,,Ma ei tea". 4. Ma pean teistele oma käitumist selgitama. Võin, aga ei pea seda tegema. 5. Pean oskama teiste soove silmist lugeda. Mul on õigus öelda: ,,Maei saa aru". 6. Loogika teeb käitumise ja otsused õigeks. Mul on õigus olla ebaloogiline. 7. Pean kõigest hoolimata püüdma olla täiuslik. Mul on õigus teiste arvamusest mitte hoolida. 8. Olen teiste käitumise eest vastutav. Igaüks vastutab oma käitumise eest ise. 9. Pean teistele meeldima. Ma ei pea olema kuldmünt. 10. Meele muutmiseks peab otsima õigustust. Mul on õigus meelt muuta. 11. Halbu peab karistama. Ma ei pea kontrollima asju ja...
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond Sotsiaalpsühholoogia Veetlus ja inimsuhted Karolin Aariste NT-32 Juhendaja: Kaja Adra Tallinn 2015 Sisukord Inimsuhted…………………………………………………………….……..2 Hea suhtleja kehakeele nipid………………………………………………...3 Inimestevaheline veetlus…………………………………….…………….....5 Vastastikune meeldivus………………………………………….…………. 5 Kasutatud kirjandus ja allikad…………………………………………..…. 7 1 Inimsuhted Maailm on täis huvitavaid inimesi. Iga päev mööduvad teist koridoris ja parkimisplatsil potentsiaalsed sõbrad ja armsamad. Nad teenindavad teid poes. Teie pilgd kohtuvad ning libisevad ujedalt mujale. Anonüümsest rollist väljumine ja tutvuse sõlmimine tundub hirmutav. Mida teine minust arvaks? M...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MILLINE VÕIKS OLLA KÄITUMINE AGRESSIVSE KLIENDIGA Referaat Juhendaja: Mari Viik Mõdriku 2014 SISSEJUHATUS Juba ammustest aegadest peale on suured mõtlejad murdnud pead küsimuse kallal, millest võib olla tingitud agressiivsus. Agressiivsus on raskeim sotsiaalse arengu hälve nii tagajärgete poolest kui ka seepärast, et tavaliselt viitab see mingile suuremale arenguhälbele. Agressiivsus osutab, et sotsiaalsusega seostuvad ideaalid ja eesmärgid on jäänud saavutamata( Keltikangas- Järvinen, L.1992). Kergekujuline agressiivsus osutab, et sotsiaalsed õpingud on olnud puudulikud, lapsele ei ole küllalt selgesti öeldud, mis on õige ja mis on väär. Raskekujuline agressiivsus osutab, et psüühika areng on olnud häiritud. Agressiivsus ei ole sünnipärane ja vägivald...
Minu suhtlemisoskused Ma olen suhteliselt kinnine inimene, väga vähesed teavad minust kõike. Mulle ei meeldi eriti enndast rääkida. Eriti võõrastele, ainult nendele inimestele kellest mina juba tean kõike ja keda ma olen kaua tunndnud. Aga muidu ma võin suhelda kõigiga ja täiesti vabalt, aga lihtsalt sellistel üldistel teemadel. Sisemised kontaktioskused. Mulle vähemalt tunndub, et ma saan täitsa aru enndast ja tean omi piire ja võimeid. Mulle meeldib ise asju saavutada, elan küll vanematega aga neilt raha ma ei küsi. Olen suht rõõmsameelne olemiselt. Väheseid asju võtan tõsiselt, kõike rohkem naljaga. Mulle meeldib, kui inimesed, kes on minu ümber naeravad. Ja mulle meeldib naerda koos nendega. Kehakeele kasutamine. Kõik oleneb jällegi väga palju olukorrast. Kui on ametlikum olukord siis ma kastutan käsi võimalikult vähe. Näo ilmed käivad alati asja juurde, vajadusel natuke tõsine või siis vastupidi. Tavasuhtluse kuldreeglid. Kui inime...
Mina suhtlejana Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine, mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Inimesed üheskoos loovad sotsiaalse reaalsuse. Igal indiviidil on selles osas oma nõrkused, tugevused, võimalused ja ohud. Minu kui suhtleja kõige suuremaks nõrkuseks on vahelesegamine ja kannatamatus. Kui parasjagu räägitakse millestki ning teema jääb arusaamatuks, siis paljud mõtlevad, et küll nad ise uurivad asja, kuid ma leian, et iga inimese arusaadavuse ja huvi tase on erinev ning seejärel segan kõneleja juttu. Lisaks kui mul on antud teemade kohta miskit lisada, ei suuda ma oodata oma sõnajärge, vaid võin võimaluse korral kõneleja jutule jällegi vahele segada. Minu kui suhtleja tugevuseks on huvitatus, siiras olek ja enesekindlus. Ma olen peaaegu alati huvitatud vastaspoole mõtetest, tunnetest ja ideedest ning seda ai...
Tartu Ülikooli Pärnu kolledz AÜTH1 Kristin Jakobson Sisekliendi teeninduse teoreetilised käsitlused. Sisekliendi teenindamise printsiipide praktiline rakendamine teenindusorganisatsioonis. Essee Juhendaja: Dr Heli Tooman Pärnu 2010 Sissejuhatus Selle seminaritöö teemaks on Sisekliendi teeninduse teoreetilised käsitlused. Sisekliendi teenindamise printsiipide rakendamine teenindusorganisatsioonis. Eesmärgiks selles seminaritöös on selgitada, kui tähtis on teenindada hästi ja korrektselt nii siseklienti kui ka välisklienti ning tuua välja näiteks võimalusi kuidas seda hästi teha. 1. Teeninduse mõiste ja olemus "Teenindus on väga komplitseeritud mitmetähenduslik nähtus, ulatudes personaalsest teenindusest teenuse kui tooteni. Peaaegu iga toode võib muutuda tarbijale teenuseks, kui toote müüja teeb...
Kakskeelsus Kakskeelsus ehk bilingvism on nähtus, mille korral inimene omandab emakeelena kaks keelt ning on valmis vajadusel teisele keelele ümber lülituma. Kuna kakskeelsus ei ole inimesele looduse poolt kaasa antud, vaid on õppimise ja õpetamise tulemus, siis laps, kes kasvab kahe keele keskkonnas ja õpib mõlemat keelt, muutub kakskeelseks. Teise keele omandamine on seotud täiendava koormusega inimese psüühikale, mis haarab kõiki psüühilisi omadusi: tundeid, võimeid, tahet, mälu. Kakskeelsus võib olla individuaalne ja ühiskondlik. Individuaalse kakskeelsuse puhul võib inimene olla oma keskkonnas kakskeelne üksi, ilma et teised inimesed samas keskkonnas oleksid kakskeelsed. Ühiskondliku kakskeelsuse puhul on tegemist ametliku kakskeelsusega, näiteks riik, kus on kaks ametlikku keelt. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõjutab kakskeelsus otseselt lapse mõtlemispr...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia fookus on suhtlemisel kui protsessil, mille käigus luuaks tähendusi, toimub informatsiooni vahetamine, teise inimese tajumine, mõjutamine jne.. Kirjeldatakse ja analüüsitakse suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. vajadus tunda lähedust), pakuvad eri tüüpi toetust (nt. informatiivne) olles mõjutatud mitmete tegurite poolt (nt. isiku individuaalsus, situatsioonilised tegurid) Suhete funktsioone inimese elus · Sotsiaalse käitumise ajendid ja eesmärgid suhetes: bioloogilised vajadused ja nende rahuldamine, sõltumine teistest ja toetavad, abistavad suhted, liikmeks olemise vajadus ja teiste inimeste seltskond, isolatsiooni vältimine, domineerimine ja kontrollimise, võimu omamise vajadus, seks, agressiivsus ja teiste vigastamine (sh ka instrumentaalne agressioon), enese väärtustamine, altruism ja teiste eest hoolitsemine, saavutusvajadus (Argyle,...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline- emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suh...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline-emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) S...
Tööotsimisoskused Kristi Gross SR148 Vaadates oma isikuomadusi ja võrreldes neid sekretäritöö kutsestandardi 5. tasemega, siis leian väga palju sarnasusi ning arvan, et olen valinud endale vastava ja meeldiva ameti. Kõik minu isiklikud omadused on suureks kasuks sekretäritöös ning samuti kutsestandardis on kirjas milline peab olema ja millised oskused peavad olema sekretäril – oman enamus omadusi. Mina isikuomaduste poolest: olen kõrge pingetaluvusega olen kohusetundlik ja aus; kiire kohanemis-ja reageerimisvõimega. olen väga positiivne ja aktiivne inimene; tulen väga hästi toime meeskonnatöös hindan sportlikke eluviise õpin kiiresti hea ajaplaneerimisoskus korrektne Samuti olen alati väärtustanud kaheksast viieni tööpäeva, mis samuti on kutsestandardis kirjas, et üldjuhul on sekretäri tööaeg fikseeritud. Viis minu meelest kõige t...
KOLMAS OSA PEATÜKK 10: Toimetulek erinevustega Kui kaks inimest suhtlevad, siis määratlevad nendevahelise suhtlemise mitte ainult mõlema vestleja isiklikud omadused, vaid ka suuremate gruppide, kuhu vestlejad kuuluvad, iseloomulikud näitajad. Keeleküsimus Igas elulises situatsioonis, kus kohtuvad kaks inimest ja peavad omavahel suhtlema, tekib mitmesuguseid tegureid, millega arvestada: kuidas luua võimalikult hea esmamulje, milline on olukord ja põhjused, kus kohtutakse jne. Kui kohtuvad erinevast keele- ja kultuuriruumist pärit inimesed, tekib paratamatult ka keeleküsimus: kas suhtluspartnerid räägivad üht või mitut ühist keelt? Kui mitut, siis milline neist valida? Ja mis saab siis, kui ei ole ühtegi keelt, mida nad mõlemad oskaksid? Vaatleme neid võimalusi ükshaaval. Ühekeelne keskkond Kui vestlejatel on ainult üks ühine keel, siis suure tõenäosusega on see ühe osalise jaoks emakeel ja teisele (esimene) võõrkeel. See eeldab ...
Mõjustamine Allikad: McKay, Davis ja Fanning “Suhtlemisoskused” Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Cacioppo, T. J. & William, P. (2008). Loneliness. Human nature and need for social connection. W.W Norton & Company Sotsiaalne mõju Interaktsioonid inimeste vahel ja sotsiaalse elu korraldamine Mõjustamine – protsess, mis kutsub esile muutuseid käitumises, emotsioonides, teadmistes; teadlik/mitte teadlik mõjustamine Teiste indiviidide poolt esile kutsutud muutused käitumises jne (vt eelmine definitsioon) Mõjustamine annab võimaluse kontrollida, suunata teisi ja iseenda elu (luuakse sobiv keskkond) Inimene - sotsiaalne loom -> Valmisolek ja kalduvus nõustuda, olla teiste poolt mõjutatud – psühholoogilised vajadused (teistele meeldida, soov õigesti mõelda); suhted kui ressurss (kuuluvuse...
Lapse üks olulisemaid arengulisi ülesandeid on õppida teistega suhtlema ja sotsiaalsetes olukordades käituma. Need ei ole kaasasündinud oskused. Väikesed lapsed omandavad varakult sooidentiteedi (nad saavad aru, kas nad on poisid või tüdrukud) ja ümbritseva keskkonnasoorollid (nad õpivad poiste ja tüdrukute sotsiaalseid mustreid ühiskonnas). Lapseeas pannakse alus ka lähedaste suhete loomise ja hoidmise oskusele, ning hakkavad kujunema isiklikud väärtushinnanguid. Seksuaalne areng erinevatel eaperioodidel Imiku- ja väikelapseiga (02 eluaastat) Arenguülesanded on järgmised. Laps on võimeline oma hooldajaid usaldama, on võimeline tundma mõnu puudutustest, oskab eristada mehi ja naisi, hakkab ennast teadvustama kui teistest sõltumatut isikut, hakkab arendama esmaseid sotsiaalseid suhteid eakaaslastega. Tüüpiline käitumine on järgmine. Laps tunneb huvi oma keha, ka suguelundite vastu, kogeb spontaanset seksuaalset erutust...
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristiina Keerd STSTB- 2kõ Individuaalne aruanne ühe kurjategijate rehabilitatsiooni programmi kasutamisest koos tõenduspõhisuse hinnanguga vastava töötaja intervjueerimise põhjal. Kodutöö Juhendaja: õppejõud Helgi Hiborn Tallinn 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Üldinfo..................................................................................
MIKS ME SUHTLEME? Me kõik vajame teisi inimesi. Me kõik vajame suhtlemist. 1. Füüsiliste vajaduste rahuldamiseks Seda tõendavad inimsuhete purunemisel tekkivad tervisehäired (vererõhu tõus, infarkt, vähk, insult, eluea lühenemine); enesekahjustused (maksatsirroos, tuberkuloos, enesetapud) ning psüühilised häired (depressioon, hirmud jms.). Oma füüsiliseks ning psüühiliseks heaoluks ja elu säilitamiseks vajame inimsuhetelt nii kvantiteeti kui kvaliteeti. 2. Ego (mina) vajaduste rahuldamiseks Kas ma olen tark või loll, ilus või inetu, osav või kobakäpp? Peeglisse vaadates neile küsimustele vastuseid ei saa. Ainult suheldes saame iseennast tundma õppida, leida oma identiteeditunde. 3. Sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks Suhtlemine lubab meil rahuldada vähemalt järgmisi olulisi sotsiaalseid vajadusi: · lõbu järele · (kellessegi) kiindumuse järele · (millessegi) kaasatuse järele · (kohustuste eest) põgenemise jä...
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine - protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikku suunatud). Suhe kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst · Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) · Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid - isikug...
Tööõigus KT II 1. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; Töökeskkonna riskianalüüsi põhjal tehakse kindlaks töökeskonna ohutegurid või töö laad, mis võib mõjutada töötajate tervist. Eesmärgid 1) töötajate tervisele ja nende tervisele kahjulikult mõjuvate tegurite välja selgitamine. 2) Määratleda töötervishoiu ja tööohutusalased tegevused ettevõttes. 3) Selgitada välja puudused töökorralduses ja teha ettepanekud olukorra parandamiseks. 4) Töökeskkonna pidev arendamine ja tegevuse planeerimine. 5) Välja selgitada töötajad, kelle tervis on ohustatud, selleks et saata nad kas tervisekontrolli või saada teada, et milliste isikukaitse vahenditega oleks vaja töötajaid varustada. Riskianalüüsi meeskonna koosseis, mis on nende konkreetsed võimalikud ülesanded riskianalüüsi käigus. Võimalik küsimus puudutab ka mõn...
1. Sissejuhatus Igas organisatsioonis töötavad teenindajad, igas organisatsioonis on kliendid. Nende vahel toimub suhtlemine, kas siis suuline, kirjalik või zestikuleeriv. Seda suhtlemist saab nimetada kui teeninduskeeleks. Teeninduskeel toimub iga kliendiga. Ka interneti teel saadetud e-mail, või telefoni kõne küsimaks midagi väga väikest, või lihtsalt ettevõttesse sisse astumine on juba suhtlemine klientidega.. 2. Olulisemad hea teeninduskeele tunnused. Hea teeninduskeele sõnalise suhtlemine võib väljenduda erinevalt. Kõige parem on aga kliendi kohene märkamine, tema teretamine, viisakate väljendite kasutmine, optimism, kliendiga arvestamine, soovitamised, tagasiside küsimine, lahkumisel viisakalt head päeva soovimine. Kuid ka pisikesed asjad, mida sõbrannaga rääkides tähtsaks ei pea, on kliendiga suheldes oluslised, näiteks see, kuidas oma keha hoiad, kus asuvad sul käed, milline on sinu tööriietus või kui palju ehteid, parf...
Dorothy Johnson sündis 21. augustil aastal 1919 Savannahas, osariigis Georgia. Ta oli peres kõige noorem seitsmes laps. Tema isa oli krevettide ja austrite tehase ülem, aga ema oli kodune ja naudis lugemist. Aastal 1938 sai Dorothy Johnson teaduslikku kraadi Armstrong Junior College Savannahas, mis asub osariigis Georgias. Tänu suurele masendusele, võttis ta koolist vaba aasta ja läks tööle lastekasvatajana ja koduõpetajana kahe laste jaoks Miamisse, Florida osariiki. Siis sai ta võimaluse realiseerida oma unistuse lastearmastuse, hoolduse ja hariduse suhtes. Aastal 1942 sai Dorothy bakalaureusekraadi Vanderbilti Ülikoolis, mis asub Nashvilles, Tennesse osariigis. Aastal 1948 sai ta magistrikraadi rahvameditsiini alal. Harvardi ülikoolis Bostonis, Massachusetts osariigis. Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta ühe aasta meditsiiniõe ühingus ja õpetas õendusabi Vanderbilti Ülikoolis. Viie aasta pärast kolis ta Californiasse, ...
Rääkimine hõbe, vaikimine kuld? „Vanasõna „Rääkimine hõbe, vaikimine kuld“ kajastab ürgset tabu, millel oli kunagi sügavalt maagiline mõte – kui räägid sellest, mis on tähtis, võid ta kaotada. Hiina vanasõna ütleb: „Mida sügavam on jõgi, seda vaiksem ta on“, st tark inimene räägib vähe.“ (Niiberg, 2011) Inimestel on kombeks väga palju rääkida. Alates viisakusest peetud tühistest „Jube ilm täna, eks?“ vestlustest kuni õpetaja käsul asjalikult mõne kirjandusteose üle arutlemiseni. Me mitte ainult ei räägi, vaid argumenteerime, vaidleme, süüdistame, küsime, jutustame, seletame, lobiseme ning see loetelu jätkuks veel pikalt. Kuid millise mulje see meist jätab? Kõige lihtsam on tuua näide igapäevasest koolielust. Gümnaasiumis oldud aeg on tõestanud, et ükskõik kui intelligentse mulje inimene alguses endast jätta võib, kui ta valel ajal oma suu lahti teeb, langeb mu arvamus temast automaatselt. Asi läheb hullemak...
Eestlaste suhtlemisstiilid ja nende väljendumine suhtlemissituatsioonides Tavaliselt hakkab meie päev ,,tere hommikuga" ning lõppeb ,,head ööga". Nende kahe fraasi vahele mahub rohkem või vähem suhtlust erinevate inimestega erinevates olukordades. Milliseid suhtlusstiile inimesed kasutavad? Kas võib öelda, et eestlastele on omane mingi kindel suhtlemislaad? Üldiselt suhtlemise käigus edastatakse ka infot ja nii võiks siis suhtlemisstiili nimetada lihtsamalt informatsiooni edastamise laadiks. Kolm põhilist suhtlusstiili on: alistuv, agressiivne ja kehtestav.1 Alistuv stiil Alistuvalt käituv inimene surub oma vajadused, soovid ja tunded maha ning lubab teistel saavutada oma tahte. Ta kasutab tihti lauseid: ,,Ma pole mingi asjatundja...", ,,Ma pole selles kindel" jne. Kehahoiak on lodev, arvatavasti toetub mõnele mööbliesemele. Alistuvalt suhtlev inimene ei väljenda oma tundeid, mõtteid ja soove otse, vaid üritab neid edastada kaudselt...
Mis on õnn? See artikkel oli kirjutatud 12 juunil 2016 ning seda kirjutas vabakutseline turunduskonsultant Maria Vous. Kas on olemas mingi punkt X, kuhu jõudes saame õnnelikuks? Äkki õnn peitub väikestes asjades? Ja mida teadlased kogu sellest õnne asjast arvavad? Jutt tuleb ühest Viinis tunnustatud juudi psühhiaateristja neuroloogist, Viktor Franklinist. 1942.aastal teda koos naisega ja vanematega saadeti koonduslaagrisse. Kui kolm aastat pärast teda vabastati oli ta pere juba surnud ning ka tema rase naine, kuid ta üksi jäi ellu. Oma koonduslaagri kogemustest rääkivas ta bestselleris ,,...ja siiski tahta elada" . Frankl ütles, et selle, kes laagri üle elasid ja kes mitte, otsustas tema arvates ainult üks asi: elu mõtte olemasolu. Juba lapsepõlvest mõtles Viktor elu mõtte üle. Frankli kogemused koonduslaagrites kinnitasid, et need, kelle jaoks oli ka kõige ebainimlikemates tingimustes elul mõte, olid suutelised kannatustele rohkem vast...
Kuidas olla edukas liider? Mariliis Pilve, Cathy Puusepp Mõistmaks, kuidas olla edukas liider ja juht, tuleb lahti mõtestada nii juhtimine kui ka juht mõistetena. Juhtimist käsitletakse kui subjekti ja objekti vahelist suhet ehk tegevust, mille tulemusena saavutatakse ressursside efektiivne ja edukas kasutamine. Juhtimist võib mõista ka kui vahendit saavutamaks oma eesmärke teiste inimeste ehk juhile alluvate vahendusel. Siinkohal avaldub ka juhi ülesanne tagada organisatsiooni ettenähtud käitumine, kasutades selleks talle omandatud õigusi, kohustusi ning vastutust. 21. sajandil on aga juhtimine ja juhiks olemine kujunenud üha rohkem igapäevaelu puudutavaks küsimuseks nind seetõttu on ka üha raskem eristada turul valitsevast konkurentsist tipptasemel juhte, kes mitte ei tule lihtsalt oma ülesannetega toime, vaid teevad seda suurepäraselt! Antud essee...
Estonian Business School Diplomiõpe SUHTLEMINE JA SUHTLEMISPROBLEEMID Kursusetöö Getri Järvsoo ÕDB-11 Juhendaja: prof. J.Ennulo Tallinn 2002 1 1 SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 4 2 ESMAMULJE KUI SUHTLEMISE ALUS................................................................................. 5 2.1 ESMAMULJE TÖÖVESTLUSEL........................................................................................................5 2.2 ESMAMULJE SELTSKONNAS...........................................................................................................7 3 HINGEELU KUI SUHTLEMISE SISU...................................................................................... 9 4 ENE...
Projektijuhtimine Mis asi on projekti juhtimine? Projekti definitsioon- hästi defineeritud tegevuste loetelu, millel on: algus lõpp eesmärgistatus juhitud kindlate inimeste poolt kasutab erinevaid ressursse on mitte-rutiinne tegevus palju riske palju konflikte 2 Mis asi on projekti juhtimine? · Projekti edukust mõõdetakse tavaliselt kolme kategooria abil: 1. tulemi kvaliteet (ootustele vastavus) 2. ajapiiridest kinnipidamine 3. eelarves püsimine ·. Veel olulisem? tegijate rahulolu ·. Juhtimine... ·. Kas see on õpitav? 3 Definitsioon Interdistsiplinaarne "teadus" kuidas juhtida projekte edu...
1. Milline on personalijuhtimise suhe 4 põhilise juhtimise funktsiooniga? Juhtimise põhifunktsioonid: Planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine. Personalijuhtimise põhitegevused: töö analüüs, personali planeerimine, personali värbamine, personali valik, personali hindamine, personali hüvitamine, personali arendamine, tööandjate ja töövõtjate vaheline suhe. Personalijuht aitab juhil planeerida personali, organiseerida seda, aitab motiveerida töötajaid, mis on eestvedamise üks osa, töötab koos personaliga välja ametijuhendid, mille alusel saab kontrollida personali tööd jne. Personali juhtimine on seotud kõikide juhtimise põhiliste funktsioonidega. 2. Millised kolm peamist kompetentsi on inimressursi juhtimiseks vajalikud? HRM juhtimiseks on vajalikud 3 kompetentsi (võimupädevust, asjatundlikkust): · Ärivaldkonna tundmine · HRM funktsionaalne ekspertiis · M...
Suhtlemisõppetuse konspekteeritud kokkuvõte Minu, kui teenindussfääris töötava isiku jaoks on suhtlemisoskus väga tähtis oskus elus hakkama saamiseks, sellest oleneb ka isiklik õnn. Kui osata selgelt oma soove ja tundeid väljendada, ning teiste suhtes mõistlik ja kannatlik olla, leides õigel ajal õiged sõnad või zestid, siis inimesed hakkavad teid usaldama, avanevad teile, peavad teist lugu. See on edukuse algus, kuid kuidas seda saavutada? Tuleks meeles pidada järgmiseid põhioskusi: 1) Kuulamine: tähelepanu mitte verbaalne käitumine vaikne kuulamine Peegeldav kuulamine empaatiline kuulamine mälu Peegeldava kuulamise alla käib täpsustamine, ümbersõnastamine ja tunnete peegeldamine. Empaatilist kuulamist kirjeldab positiivne hoiak ja enese austus. Kuulamisbarjäärid on: - käskimine ja nõudmine - hoiatamine, ähvardamine, lubaduste andmine - soovitused ja otsustused - õpetamine ja moraliseerimine - hukkamõistmine, kri...
KUULAMISOSKUS Kuulamine on midagi enamat kui lihtsalt kuulmine. Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja alalhoidmisel hädavajalik, mille puudumisel kannatab sõprussuhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl. .Kuulata, see tähendab mõista. Kuulamine pole üksnes info hankimine, vaid ka teise inimese aktsepteerimine. Kuulamisoskus on õpitav nagu teisedki suhtlemisoskused. Kuulamise etapid: · kuulmine füüsilises mõttes; · interpreteerimine kuuldu teadvustamine; · hindamine info olulisus, rääkija prestiiz ja karismaatilisus; · meeldejätmine; · vastamine reageerimine kuuldule, ka mitteverbaalne. · Kuulamise tüübid: · Sisu kuulamine eesmärk on salvestada kuuldu. Segavad tegurid viia miinimumini ja hoida tähelepanu püsivana. Oma peamiste probleemidega sidumine. · Kriitiline kuulamine eesmärk on kuuldu hindamine (loogilisus, faktide usaldusväärsus, järelduste u...
Sotsiaalpsühholoogia 1. Sissejuhatus SP kui teadus, SP kujunemislugu M.Heidmets, 2013 kevadsemester Sotsiaalpsühholoogia · SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... · Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". · Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012) · SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Sotsiaalpsühholoogia · Populaarne SP: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksi...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Angelika Vihermets AÜEP-1 SISEKLIENDI TEENINDUSE TEOREETILISED KÄSITLUSED. SISEKLIENDI TEENINDAMISE PRINTSIIPIDE PRAKTILINE RAKENDAMINE TEENINDUSORGANISATSIOONIS Essee Juhendaja: Heli Tooman Pärnu 2011 Vajaduse tekkimisel panna kaasaja ühiskonnale üks nimetus, mis seda ühiskonda iseloomustab, siis selleks sobivaim oleks ilmselt teenindusühiskond. See põhineb teenindusmajandusel, selle kõige avaramas tähenduses. Saab öelda, et me elame teenindusajastul, oleme selle ajastu inimesed ning olema suutelised end arendada selles suunas, mida elu ning töö teenindusühiskonnas meilt nõuavad. Hea teenindus saab alguse sellest, kui tasemel on teenindaja, mis omakorda baseerub sellel, kui hästi on teda kui siseklienti teenindatud. Kui sisekliente ehk organisatsioon...
PEDA SUHTLEMINE Termin "pedagoogiline suhtlemine" ei tähenda, nagu oleks see mingi eriline suhtlemise liik. Termin "pedagoogiline suhtlemine" tähistab suhtlemise iseärasusi pedagoogi töös. Õpetaja suhtlemisoskused ,,ei maksa midagi" kui õpetajal puudub n. hooliv hoiak õpilas(t)e suhetes ja hoiak õpilasse kui subjekti. Suhtlemine koosneb: Tajust (pertseptsioon) - kuidas teis(t)i tajutakse. Kommunikatsioonist - info vahetus. Interaktsioonist - vastastikune mõjutamine suhtlemise käigus. Suhtlemiskompetentsuse määratlemisel on üheks sagedamini märgitud karakteristikuks kohanemisvõime, mis kujutab endast käitumuslikku paindlikkust: oskust situatsioonile adekvaatselt reageerida ning see tähendab kohanemisvõimet nii füüsilises kui sotsiaalses kontekstis. Suhtlemiskompetentsus eeldab: Teadmisi suhtlemisest, Suhtlemisoskusi, Motiveeritust. Suhtlemisoskused terminina tähistavad tavaliselt teatud komplek...