Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame-vereringesüsteemile. Stressi mõiste on kujunenud käibefraasiks. Stress on keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele ning valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutseda. •Eustress on positiivne närvisüsteemi pinge, mis võimaldab oma võimete kiiret rakendamist jõupingutuste sooritamiseks. Tõstab eneseusku ja aitab ennast ületada ja seega ka tulemusi parandada. Aitab inimestel kohaneda, areneda, muutuda. •Distress on negatiivne närvisüsteemi pinge, mis on enamasti seotud ebapiisava eneseusuga ja hirmuga eelseisvate raskuste ületamatuse ees. Pikaajalise kestuse korral viib ...
Stressi põhjused seksuaalelus Referaat 2010 Sisukord Sissejuhatus 3 Stress seksuaalelus - mis see on? 3 Rutiinist armukadeduseni 4 Raseduse mõju seksile 5 Seksist rääkimine partneriga 6 Kust saada abi? 7 Kasutatud kirjandus 9 Sissejuhatus Inimestel on palju probleeme, mille pärast muretseda. Oleks õige, kui nende seksuaalelu mitte ei tekitaks neile lisa stressi, vaid annaks just võimaluse puhata ümbritsevast ning nautida end ja oma partnerit. Seda ei tohiks võtta kui kohustust, vaid kui hetke, mis on antud, et puhkata argielust. Kahjuks on siiski enamus inimesi mingil hetkel oma seksuaalelus tundnud stressi. Millest stress tekib, millest hoiduda, mida paremini teha, kuidas probleemid lahendada nende küsimuste vastused on tähtsad enda ja oma partneri seksuaalelu parandamiseks ning sealse stressi vähendamiseks....
Stressi allikad organisatsioonis Töö sisu. Erinevate tööülesannete arv, vabadus otsustada, kuidas olukordi lahendada ülesannete täitmiseks vajaliku suhtlemise aeg, lubatud vabatahtliku suhtlemise aeg, tööks vajalik haridus ja vaimne ettevalmistus, vastutuse määr. Rollikonflikt. Töötaja käitumine oma ametikohal sõltub paljudest faktoritest. Mõningad neist tulenevad töötajast, teised organisatsioonist. Töötaja ootused ja nõudmised tekitavad temas ootused organisatsiooni teiste liikmete osas. Erinevate töötajate erinevad ootused võivad põhjustada rollikonflikti. Näiteks annavad kaks või enam kaastöötajat vastuolulisi tööülesandeid üks inimene palub töötajal teha midagi sellist, mis on keelatud tema ülemuse poolt. Teist tüüpi rollikonflikt võib tekkida olukorras, kus organisatsiooni ametlikud nõuded ja töötaja isiklikud soovid, eesmärgid ja väärtused on vastuolus. Liiga suur töökoormus. Liigne töökoormus võib...
Rakvere ametikool Stressi tunnused ja põhjused Referaat Juhendaja Rakvere 2011 Stress: Stress on elu lahutamatu koostisosa, millega toimetulek määrab suures ulatuses inimese füüsilise ja psüühilise tervise kvaliteedi. Stress on kestvate või korduvate ärritajate toimel tekkiv pingeseisund, mis väljendub raskustes kohaneda ümbritseva keskkonnaga. Stress tekib siis, kui inimene kohtab üle jõu käivaid ülesandeid ja teeb korduvalt ebaõnnestunud pingutusi raskuste ületamiseks olukorras, kus tal napib selleks ressurssi. Ehkki stressil on teatud piirini ka oma head küljed, mõeldakse sellest rääkides enamasti töö- ja eluvõimet halvavat negatiivset seisundit. Stress on vältimatu osa meie elust. Isegi täieliku lõõgastuse seisundis kogeb inimene mingil määral stressi. Stressil on üle 120 erineva sümptomi, kuid see ei ole haigus, mida tablettidega ravida saab. Hea stress ja...
.................. KUTSEHARIDUSKESKUS ........................ ...................... Tööstress Referaat Juhendaja: ................ ................. 2010 Tööstress Tööstress on üks tõsisemaid tervise- ja ohutusprobleeme Euroopas. Iga neljas töötaja kannatab selle all ning uuringud näitavad, et 5060% kõikidest töölt puudutud päevadest on seotud stressiga. See on äärmiselt kulukas kõigile. Inimestel tekib stress, kui nad tunnevad, et neile esitatavad nõuded ja nende kasutuses olevad vahendid nõuete täitmiseks ei ole tasakaalus. Mõningane tööalane pinge võib olla motiveeriv ja edasiviiv kuid oluord on tõsine, kui pinge on väga tugev või kestab pikaajaliselt ...
Stress Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud, mis on suutnud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele (A.Baum 1990) Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel. Stressi võib nimetada ka üldiseks kohanemissündroomiks. See on eelkõige seotud sellega, kuidas me endale asju tõlgendame või endale seletame ning millise hinnangu anname olukorrale. Stress võib olla samal ajal nii kasulik kui ka kahjulik. Kasulik on stress juhul, kui ta annab inimesele jõudu ja julgust. Kahjulik on stress siis, kui see on seotud piirangute, nõudmiste või sunniga, kuna see omakorda võib tekitada negatiivseid tundmusi ning tugevat närvipinget ning see kõik võib kahjustada inimese vaimset tervist. Kuna keegi pole meist stre...
Hea stress ja halb stress Stressi põhjustavad enamasti sündmused elus, olgu nad kas head või halvad. Stress tekib kui inimesel ja keskkonnal on raskusi üksteise omaksvõtmisega. Halb stress on negatiivne kogemus. Halb stress tekib kui inimene on läbi elanud mõne lähedase inimese kaotuse või teda on tabanud varaline kahju. Hea stress seevastu on positiivne kogemus. Hea stress on juhtudel kui inimesel on ärevus enne esinemisi, võistlusi jne. Kiud hea stress võib väga kergelt muutuda halvaks stressiks. Halb stress teeb inimesele kahju. Halva stressi ajal ollakse sageli tujutu, vihane, puudub motivatsioon elus edasi liikuda. Sageli sellises olukorras inimesed kipuvad alla andma ja keelduma edasi liikumast, seda võib põhjustada lähedase kaotus või mõne katastroofi läbi elamine. Hea stress on seevastu põnev ja ärevust tekitav. Hea stress paneb küll inimesed muretsema ja närveerima, kui see ei ole kahjuli...
Koolistress Stress ehk kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Tänapäeval on negatiivne stress kooliõpilaste hulgas suhteliselt laialt levinud nähtus. Selle üle pole midagi ka imestada, sest õppimimine on iseenesest märksa pingestavam protsess kui paljudel ametikohtadel töötamine. Kooliõpilane on veel noor ja suhteliselt kogenematu inimene ning ei pruuga suure pingega toime tulla. Stressi põhjustavad mitmed tegurid, näiteks hirm arvestustööde ees, raskused õppetöös, vanemate surve ning ranged ja närvilised õpetajad, kes maandavad oma pingeid õpilaste peal. Üheks levinumaks stressi põhjuseks on raskused õppetöös. Õppekava on meil väga tihe ja raske ning lastel on tamp pidevalt peal. Enamasti kasutatakse Eesti koolides ikka samu vanu õpetamismeetodeid. See tekitab õpilastes igavust ning tahtmatust materjali oma...
Mis on stress, selle põhjused, tagajärjed ning kuidas sellega toime tulla? Stress ehk kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stressi põhjuste peamised valdkonnad on mitmesugused katastroofid, elusündmused ja töö. Stress võib tekitada mitmesuguseid ebameeldivaid nähte: närvilisust, masendust, unehäireid, väsimust jm. See kuidas stressiga toime tulla sõltub nii probleemide lahendamise, kui ka emotsionaalse eneseregulatsiooni oskusest. Järgnevas neljas osas räägin täpsemalt stressi erinevatest faasidest, põhjustest, tagajärgedest ning toimetuleku võimalustest. Millisteks faasideks jaguneb stress? Stress jaguneb kolmeks erinevaks faasiks: häire faas, vastupanu faas, kurnatuse faas. Häire faasis tajub inimene ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda või loobuda võit...
Tallinna Laagna Gümnaasium Marita Raudsepp 12.b klass STRESS JA SOTSIAALNE ÄREVUS Referaat Juhendaja: õpetaja Maret Kraas Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Antud referaadis on uurimise alla võetud stress ja sotisiaalne ärevus. Kogutud on info raamatutest ja internetis antud probleemide kohta. Välja on uuritud stressi mõiste, ajalooline taust kood teadlastega, kes tuvastasid selle haiguse. Vaadatud üle on stressi ja sotsiaalse ärevuse tekkepõhjused, sümptomid ning ravivõimalused. MIS ON STRESS? Stress on elu lahutamatu koostisosa. Stressi vältimine ei ole alati ei võimalik ega ka soovitav, sest stress võib olla väga kasulik. Selles saab probleem siis, kui me kaotame kontrolli- kui pinge kasvab, kuid selle mahalaadimise võime mitte. Negatiivne stress on seisund, milles meile esitatavad nõudmised ja meie toimetuleku võime ei ole tasakaalus. (O'Hanlon 1998) AJALUGU Antoine de Sa...
Sissejuhatus Kui rääkida kehalisest kasvatusest stressimaandajana, siis käib see väide üldiselt vaid poiste kehalise kasvatuse tunni kohta. Tüdrukutele ei ole see tund just väga tihti sugugi meeldivaks suudetud luua. Poisse kuuleb väga harva kurtmas tülgastava ja depresseeriva kehalise kasvatuse tunni suhtes. Kindlasti leidub ka mõni poiss, kes arvab, et see tund killustab ta maailma, kuid leian, et võrreldes enamuse tüdrukute meelehärmi puhul on need mõned poisid kui paar nõela suures heinakuhjas. Loomulikult ei taha ma raudkindlalt väita, et see tund üdini traumeerib ja tekitab kergeid psüühilisi häireid. Kuna seda saab väita vaid poolte umbes seitsmenda kuni üheteistkümnenda klassi tüdrukute puhul. Samas on ka selliseid, kes on füüsiliselt võimekab ja aktiivsed, ning see lühike aeg nädalas, mis nad peavad seal tunnis veetma ei kõiguta neid enamasti. Neil on juba väljakujunenud oma spor...
MIS ON STRESS? Mis siis on ikkagi stress? Stress on lai mõiste mis hõlmab mitmeid tunnete ja käitumise aspekte. Stress on kui inimene tunneb, et on oma töö püünises või tal puudub kindel tulevik. Stress on kui inimene tunneb, et on kaotanud kontrolli oma elu üle või tunneb ebakindlust tuleviku suhtes, oma töö, pere ning tervise suhtes. Kuid siiski, stress ei ole ainult negatiivne. Näiteks emotsionaalse või vaimse stressi põhjus võib olla nii meeldiv kui ebameeldiv - nt. edutamine võib olla sama suur stressi allikas kui positsiooni kaotus. STRESSI ALLIKAD Tööga seotud stressi probleem üldiselt on tingitud töökorraldusest nii füüsilisest kui ka kultuurilisest keskkonnast. Sageli on stressi põhjus tihedalt seotud otse töö eripäraga ja töö keskkonnaga või siis suhetega töökaaslaste vahel aga ka nende kahe kombinatsiooniga. Konfliktid ülemuste, alluvate või kolleegide vahel võivad suureneda tööpinge kasvuga. Oodatakse, et väiksem hulk tööjõ...
STRESS ja HAIGUSED Mis on stress? Stress ehk kohanemissündroom on organismi üldine vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Tavakeeles mõistetakse stressi ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Oma olemuselt on stress bioloogiline muutus, mille toovad kaasa tugevad emotsioonid nagu armastus, vaimustus, õnnetunne, joovastus, pettumus, viha, hirm, kadedus, mure, kahtlemine endas. "Ainus stressivaba seisund on surm." (Selye) Stressikogemus Stressikogemus koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud: · Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. · Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid hirm, viha ärevus, erutus, häbi, masendus. · Füsioloogiline osa on seotud stressikogemuse ajal organismis toimuvat...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Anneli Priinits ISESEISEV TÖÖ Stress Edda Sõõru Tartu 2014 Minu toimetulek stressiga Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib sise- ja väliskeskkonna muutumisel. Stressi korral on hormoonide talitus häiritud ja tekib esile nn. stressihormoonid, mis on kahjulikud inimese tervisele. Stress tekib äärmuslikes tingimustes. Selleks võivad olla nii pingeline elukeskkond, töökeskkond kui ka üksindus, haigus ja lähedase kaotus. On olemas ka nn. hea stress, mis viib meid edasi. Selline stress on hea ja normaalne nähtus, mis tagab eduka toimimise ja edasimineku. Pikaajaline stress mõjub organismile halvasti. Meie seas on kahte tüüpi inimesi on ekstraverdid ja introverdid. Ekstraverdid on suhtlusjulged ja väljapoole suunatud inimesed. Nad on vähem tundlikud välismõjude suhtes. Nad...
Kuidas maandada stressi? Levinud müüt alkohol kui stressi leevendaja. Oma igapäevaelus puutume kokku erinevate olukordadega. Mõned neist muudavad meid rõõmsaks, kuid mõned närviliseks ja kurvaks. Kui aga kokku puutuda ebameeldivate olukordadega igapäevaselt, toob see kaasa stressi. Stress tuleneb oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse. Kui inimene tunneb, et tal võiks olla stress, tuleks kõigepealt võtta enese jaoks aega ja püüda jõuda selgusele, mis seda põhjustab. Mis on stress? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Kuidas vabaneda stressist? Enamus inimesi arvab, et stressist on võimalik vabaneda vaid siis, kui tarbida alkoholi. Ku...
Kuidas stressist vabaneda? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Tänapäeval on vist kõik kogenud stressi oma elu osana. Iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, vaimsest ja füüsilisest tervisest, töökoha mikrokliimast ning perekonna ja sõprade toetusest. Oluline on meeles pidada, et mitte kõik stressi vormid pole negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus positiivset ja isegi jõuduandvat rolli. Stress saab meil aidata tõsta oma loovust ja motivatsiooni. Rohkem tajuvad inimesed siiski negatiivset stressi, mille sümptomiteks võivad olla energiapuudus, viha, kurbus, ülesöömine või alkoholi ja uimastite tarvitamine, unetus, halb keskendumisvõime, peavalu, probleemid suhetes teiste inimes...
Kooli stress Kool tekitab ühele koolieas olevale lapsele loomulikult kõige rohkem stressi, nii nagu töötavale inimesele tekitab seda töö. See kõik on seotud ühiskonna mõju ja inimese enda mõttemaailmaga ja sellega, kas inimene laseb sellel stressil tekkida. Raske on mitte alla anda, kui kõik läheb halvasti ja kui koolis on suur koormus. Tekib tunne, et keegi ei mõista sind ja õpetajad peavad ju läbima ainekava sellisena nagu see on ette nähtud ning tundub nagu ka neid ei huvitaks kas laps saab oma hinded korda või ei. Samas peab nooruk mõistma, et õpib enda ja mitte kellegi teise jaoks. Sest kogu maailmas on konkurents ja selleks, et seal osaleda peab õppima ja ennast arendama. Üheks stressi põhjuseks on eesmärkide puudumine, noored ei tea täpselt mille poole püüdlevad ja mida elult ootavad ja siis tuubivadki lihtsalt pähe materjali mida õpetajad ette annavad. See on minu jaoks õpetajatest vale, õ...
SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elu- ja töötempo, kõrge vastutustase ning suur töökoormus tekitavad stressi. Leidub mitmeid organisatsioone, kus tööstress põhjustab ettevõtte produktiivsuse langust ning tekitab suhtlemisel pingeid ja konflikte. Tööstress võib mõjutada igas suuruses organisatsioone, olenemata asjaolust, millisesse majandussektorisse ettevõte kuulub. Ilmselgelt on tööga seotud stress ja sellest tulenevad probleemid muutunud aktuaalseks teemaks. Tihti on juhid huvitatud ainult ettevõtte progressist ja ei märka seejuures, et oma juhtimisvigadega võivad nad tekitada stressirohke töökeskkonna. Töökeskkond mõjutab aga alluvate heaolu ja edukat töötamist. Muidugi on iga töö mingil määral stressitekitav, kuid see ei tähenda, et juhid ei peaks tööstressiga tegelema. Tööstressiga toime tulemiseks (tegelemiseks) on vaja uurida selle tekkimise põhjuseid ja avaldumisviise, sellepärast jagan ainetöö kahte suuremasse teemapunkti: tööstre...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Astrid Helvik Stress Juhendaja: Mare kiis Tallinn 2013 Sissejuhatus Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame- vereringesüsteemile. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. Mõnedes tingimustes on stress hea ja normaalne nähtus, mis tagab eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pikaajaline stress mõjub organismile hävitavalt ja kurnavalt. Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes, milleks võivad olla nii pingeline elukeskkond kui ka üksindus, liialt raske vaimne või füüsiline töö, tavapärase elurutiini ootamatu muutus, iseen...
Stressi juhtimise, taluvuse ja reageeringu analüüs Stressi põhjustavad paljud asjad ,nagu näiteks: töö, kolimine, keskonnas toimuv jne. Me kõik talume stressi erinevalt, mõni talub paremini , teine halvemini. Kuid kõik inimesed peavad oma stressile tähelepanu pöörama ja sellele abi saama, sest vastasel juhul võib see süveneda. Palju inimesed mõtlevad asju üle, teevad ise asjad hullemaks ja see tekitab neis stressi. Sellele ongi kerge lahendus- mitte üle mõelda. Kui mõelda negatiivsele asjale, siis tuleks alati ka positiivseid jooni vaadata, sest need tasakaalustavad negatiivseid ja asjad ei tundu enam nii hullud. Tööga kaasneb alati palju stressi, selleks ,et stress väga suureks ei läheks tuleb endale seada kindlad piirangud. Tööl teed tööd ja koju tööd kaasa ei võta. Peab olema aega lõdvestumiseks. Tööandjad peaks tagama stressivaba töökeskkonna ja vajadusel kasutama meetmeid, mis stressi vähendaks. Kui töötajad o...
Pealkiri: Tööpingeid ja stressi põhjustavad olukorrad 3 konfliktiolukorda Nimi: Hanna-Maria Ulm Grupp: Kaugõpe IV Kuupäev: 26.10.16 Tuua välja 6 tööpingeid ja stressi põhjustavad olukorrad: 1) Halvad töötingimused/vahendid- ruum, kus töötatakse on liialt külm, must ning kasutatavad töövahendid on katkised/vanad ning ei võimalda tööd kvaliteetselt teha. 2) Ebameeldivad töökaaslased- Minu arvates üks suurimaid stressitekitajad- ebameeldiv on tulla tööle, kui seal töötavad inimesed, kes ei suhtu sinusse hästi. Nad võivad olla ebaviisakad, valelikud, manipuleerivad ning omakasupüüdlikud. 3) Ebameeldiv ülemus- Kes on liialt kontrolliv, pole kunagi rahul sinu tehtud tööga, on ebaviisakas ning lahendab konflikte vaid süüdistamise ning karjumise teel ,mitte ei otsi lahendusi on kindlasti väga suur stressiallikas. 4) Mi...
STRESS Lisette Liis, Gerda- Triin Linn 10.a Stress Stress on emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Keskkonnasündmusi, mis kutsuvad esile stressireaktsioone nimetatakse stressoriteks Mis põhjustab? STRESSORID pingeline elukeskkond kui ka üksindus liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, iseenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes väsimus ja kurnatus jne. Hea või halb? Stressi esineb kahte sorti: eustress ja distress Distress - halb ehk negatiivne stress. Eustress - hea ehk positiivne stress. Riskikäitumised Suitsetamine Liigne alkoholi tarbimine Narkootikumide tarbimine Vähene liikumine j...
Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 1 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Stressi tekkepõhjused...........................................................................................................3 Kooli stress.......................................................................................................................3 Perestress..........................................................................................................................3 .........................................................................................................................................3 Kuidas vältida liigset stressi?..............................................................................................
Tööstress Tööstress on üks tõsisemaid tervise ja ohutusprobleeme Euroopas. Iga neljas töötaja kannatab selle all ning uuringud näitavad, et 5060% kõikidest töölt puudutud päevadest on seotud stressiga. Inimestel tekib stress, kui nad tunnevad, et neile esitatavad nõuded ja nende kasutuses olevad vahendid nõuete täitmiseks ei ole tasakaalus. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tööstressiga seostatakse muuhulgas järgnevaid terviseprobleeme südameveresoonkonnahaigused; ärevushäired, depressioon ja posttraumaatiline stressisündroom; maohaavandid; ainevahetushäired; luu ja lihaskonnavaevused. Stressis inimesele on sageli omased mitmesugused riskikäitumised suitsetamine; liigne alkoholitarbimine; narkootikumide tarbimine; vähene liikumine ...
Küsitlus stressi põhjustest ja mõjust õpilaste seas. Tere, koolikaaslane! Mina olen ..........., meie kooli ......(klass) klassiõpilane. Sellel aastal teen uurimistöö teemal ,,Stress". Olen väga tänulik, kui ka Sina oleksid mulle abiks selle töö tegemisel ja täidaksid ausalt alloleva küsimustiku. Õigeid ega valesid vastuseid ei ole.Küsimustele vastamine on anonüümne. Suur tänu ja jõudu tööle! Klass: Vanus: Sugu: (tõmba ring ümber) No Küsimused Mitte Harva Tihti Alati kunagi 1 Kas sa kergesti ärritud iga pisi asja pärast? 1 2 3 4 2 Kas sa närvitsed, kui pead kedagi või midagi ootama? 1 2 3 4 3 Kas sa punastad, kui satud ebamugavasse olukorda? 1 2 3 4 ...
Võru Täiskasvanute Gümnaasium STRESS JA SELLEGA TOIMETULEK Referaat Koostaja: Ülle Jaaska Juhendaja: Ene Laane 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Stress- mis see on?................................................................................................. 4 Negatiivne ja positiivne pinge............................................................................. 4 Mis stressi tekitab?.............................................................................................. 4 Välised stressorid................................................................................................ 5 Sisemised stressorid............................................................................................ 6 Käitumine.........................
Negatiivne stress gümnasisti elus Koostanud : Annika Valving Stress STRESS on organismi üldine pingeseisund, kus inimesel on raske toime tulla kogu teda puudutava informatsiooniga. Väike stress ei tee halba, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Stress Stress, mis oli vanemate inimeste haigus on juba ka noorte probleem. Selle kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga on helge ja muredevaba aeg. Tegelikult tuleb noorel inimesel toime tulla mitmekordse koormusega: kasvamisega ning organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus, isiklike suhetega, väsitava ja stressirohke koolieluga ning vanemate esitatud nõudmistega. Stressi tekkepõhjused Liiga palju õppida...
Mis on stress? Kuidas vältida stressi ehk ABC! Tervisekasvatus ja esmaabi. Autorid: Jevgenia Špiljova, Jevgrnia Burljajeva. 02.10.2013 • Stress on sinu keha ärritav seisund, mille korral häirub hormonaalne tasakaal. Mis on stress? • Stressi korral vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad halba mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem aga südame-vereringesüsteemile. Hormoonid. • Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes – nendeks võivad olla nii pingeline kodune õhkkond kui ka üksindus, liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus...jne. Kuidas tekib stress? • Vaheta õhkkonda • Tee trenni • Kirjuta kõik üles • Ära huumorimeelt kaota • Mine jalutama Kuidas vältida stressi? • Jäta kõik pooleli • Ütle "ei" asjadele, milleks sul aega pole • Tähelepanu nõudvate ...
Pikaajalise ülemäärase stressi (distressi) mõju organismile Stress, distress ja depressioon Stressi peetakse ebaoluliseks raskuseks, igapäevaelu kapriisseks kaaslaseks. Stress võib puudutada igaüht, seda kasvõi läbi muremõtteis kaaslaste abistamise. Stress on organismi seisund reageerimaks kõrgendatud nõudmistele või uutele väljakutsuvatele olukordadele. Stressorid põhjustavad organismis biokeemilise reaktsiooni, mille käigus vabastatakse kortisooli ja adrenaliini, et parandada organismi vastupanujõudu. Vastuvõtlikkus stressile on inimestel erinev, kuid on leitud, et stressitaluvust saab arendada. Distress on suutmatus saada hakkama olukorras, mis vajab kõrgendatud stressitaluvust. Kõige tavalisem stressivorm on akuutne stress. Akuutne stress tekib, et hoida meeled erksana, koondada jõudu ja kiirust ning parandada kontsentratsioonivõimet. Sobivas annuses stressi hoiab närvisüsteemi toonuses ja parandab sooritusvõimet. Kui organism...
Kiire elutempo mõju meie tervisele Kiiresti arenevas ja tehnoloogilisi abimehi täis maailmas suudame peaaegu kõiki tegevusi teha kiiremas tempos. Me suhtleme, töötame, sõbruneme, reisime kiiremini, kuid puhata kiiremini ei oska. Pikaajaline stressi-ja pingeseisundis viibimine mõjub inimese tervisile laastavalt. Loogiline oleks pärast pikka ja väsitavat päeva heita voodisse ja magama jääda, kuid vahest see ei õnnestu. Millist kahju tekitab kiire elutempo meie tervisele? Üks levinum probleem on raskus uinumisega. Inimene võib isegi normaalsel ajal voodisse minna, kuid ei suuda end välja lülitada. Selles on süüdi valed harjumused. Me vaatame magaminekuni televiisorit, jõllitame arvutiekraani, tarbime energia- ja turgutusjooke, näiteks kohvi ja Coca-Colat. Lahendus on võtta vähemalt tund enne magamaminekut rahunemiseks mitte tegeleda keeruliste probleemidega, jätta Angry Birdsi mängimine vahele ja mitte ta...
Tallinna Transpordikool Pille-Riin Kärner Stress Juhendaja: Margit Rajaste Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Mis on stress? 3. Millest koosneb stressikogemus? 4. Stressiga toimetulek 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Selles uurimistöös püüan välja selgitada mis on stress, millest koosneb stressikogemus ning kuidas sellega toime tulla. Stressi on kogenud peaaegu iga täiskasvanud inimene. Stressiliike on väga erinevaid ja need väljenduvad inimestel erinevalt. Selles uurimistöös räägingi stressist lähemalt. Mis on stress? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistel...
Gümnasisti stressi põhjustest ja selle lahendamise võimalustest Keskkooliaeg on etapp, mis külvab iga indiviidi ellu hulgaliselt uusi olukordi, inimesi, vastuvõtmist vajavaid otsuseid, konflikte ja kõigi nendega kaasneb paratamatult tohutu stressitaseme tõus. Kas ja kuidas on võimalik gümnasisti stressi leevendada või üleüldse eemal hoida? Arvan, et kui küsida ükskõik millise gümnasisti käest, kas tal esineb nähtus nimega ,,stress", on vastus jaatav. Samuti olen üpris veendunud, et stressi esmaseks põhjustajaks peetakse õppetööga seotud kohustusi. On täiesti mõistetav, et järgmiseks nädalaks määratud kontrolltööd füüsikas, ajaloos ning bioloogias, matemaatika uurimustöö tähtaeg, kohustusliku kirjanduse raamatu lõpptärmin ja suur hulk tunnikontrolle nõuavad keskendumist ja vaeva ning puhkamiseks aega ei jää. Ülesannete tegematajätmine tekitab aga omakorda veel suuremat nördimust ning stressi. Lisaks õppetööle on suurem enamus g...
Stress Stress on elu lahutamatu koostisosa. Stressi vältimine ei ole alati ei võimalik ega ka soovitav, sest stress võib olla kasulik. Sellest saab probleem siis, kui me kaotame kontrolli kui pinge kasvab, kuid pole võimalust seda vähendada. Stress esineb igal inimesel erinevalt. See, mis tekitab ühel inimesel stressi, tähendab teisele lihtsalt adrenaliini eritumist verre. Mõned inimesed taluvad seda hästi, nagu näiteks võidusõitjad, televisioonitöötajad, näitlejad, ajakirjanikud jt. Inimestena oleme me kõik kohanenud reageerima stressile ühel kolmest viisist: põgenemis-, hirmu- või võitlusreaktsioon ning oma olemuselt on need ajus vallanduvad füsioloogilised reaktsioonid. Organism ei oska vahet teha igapäevaste stressifaktorite vahel, nagu kohtumisele hilinemise või toidu põhjakõrvetamise, ja suuremate stressiallikate, nagu autoõnnetusse sattumise või murdvarga ähvarduse vahel. Hoolimat...
Stress, kriis ja depressioon Stress on pinge, millegi või kellegi üle. Stresse on kahte laadi. Mõlemad põhjustavad ärevust (ei suuda korralikult mõelda) ja pinget pikaks ajaks, kuid lõpuks see taandub. Positiivne stress on healoomuline ja õnnelikke emotsioone tektitav. Üllatused, sünnipäev ja muud pidustused, lapse sünd, kõik see tekitab inimestes häid emotsioone. Ka siis kui on võistlused ja saavutatakse hea koht, enne seda ollakse närvis mis koht saadi, ning enne ja peale tulemuste teada saamist on inimene närvis ja ootab häid uudiseid. Kuid siis vajab inimene ikkagi tuge, kellega oma rõõmu jagada. Kuid kui ta näeb, et mitte kedagi ei ole kellega ta tahaks seda jagada, siis ta tõmbub endasse ja muutub väga kurvaks. Negatiivne stress on kurnav, pahaloomuline ja kurbi emotsioone tekitav. Õnnetused, mured, surm tekitavad inimestes halbu emotsioone. Inimene on kurb ja õnnetu, ning endasse tõmbunud. Ei suuda keskunduda, tunded...
STRESS JA SELLEGA TOIMETULEK Referaat SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.STRESS MIS SEE ON?............................................................................................................. 4 1.1 Stressi tunnused ja sümptomid.............................................................................................. 4 2.STRESSIGA TOIMETULEK.......................................................................................................5 2.1 Lihaste lõdvestumine.............................................................................................................5 KOKKUVÕTE..................................................................
1. STRESS......................................................................................................... 4 1.1. Stressi tekkepõhjused....................................................................................................... 4 1.2. Stressi kujunemise faasid................................................................................................. 4 1.3. Stressiga toimetulek......................................................................................................... 5 1.4. Stressi tagajærjed.............................................................................................................. 6 2. ISIKSUS JA STRESS..................................................................................... 7 2.1. A-tüüpi isiksus................................................................................................................. 7 2.2. B-tüüpi isiksus..................................
Tartu Ülikool Arstiteaduskond Tartu Ülikooli mikrobioloogia instituut Aeroobsete ja anaeroobsete bakterite metabolismi erinevused Referaat Autor: Eliys Tomson Arstiteadus II, 7. Rühm Sõnade arv 1493 Tartu 2010 Summary Metabolism is one of the things that can be used to classify bacteria. For example aerobic and anaerobic bacteria are differentiated on the bases of their need for oxygen in the metabolism. The following report is a brief overview of bacterial metabolism, that is mos...
Essee Eestis on töö ümberkorraldamise või selle kaotamise oht. Tööstressi põhjustavad ümberkorraldused ja ebakindlus. Tihtipeale põlevad läbi just pühendunud, korralikud ning ettevõttele lojaalsed töötajad. Töö kaotamine mõjub inimestele erinevalt. Mõnel on kerge leida uus töökoht, nendele võib tööiseloomu muutumine olla isegi positiivne. Mõne jaoks võib see olla aga raske, tuleb toime tulla ka finantsprobleemidega ja see võib tekitada stressi. Tööstress ei mõjuta mitte ainult tervist ja töötajate heaolu, vaid ka organisatsioonide tootlikkust. Tööl hakkasin käima juba keskkoolis. Mul oli tahtmine teenida lisaraha, saada kogemusi ja leida uusi tutvuseid. Käisin malevates ja hooajalistes töökohtades, kuhu ei ole väga raske saada. Need olid enamjaolt lihtööd ja palk oli sellele ka vastav. Nüüd töötan telefonimüügi spetsialistina. See on raske ja pingerikas töö, kuna see on väga rutiinne. Pingeid tekita...
Tööstress Maie Piir MT12-PE Tööstress Tööstress on pingeseisund, mille on põhjustanud tööl esinevad stressorid. Täpsemalt, tööstress on kogum emotsionaalseid, kognitiivseid, käitumuslikke ja füsioloogilisi reaktsioone, mida kutsuvad esile töö sisu, töökorraldusega seotud ja töökeskoonnas esinevad faktorid. Potentsiaalsed stressorid tööl: halvad töötingimused vahetustega töö pikad tööpäevad risk ja ohtlikkus tervisele uus tehnoloogia tööd liiga palju tööd liiga vähe Füüsilised sümptomid: unehäired väsimus ja energia kadumine söögiisu muutus ebameeldiv surve kurgus või rinnus südame pekslemine, pulsi tajumine kogu kehas, pearinglus sugutungi kadumine või potentsihäire Psühholoogilised sümptomid: suurenenud ärrituvus, rahutus, äng masendus ja meeleheide tunne, et kontroll kaob negatiivne, ebaadekvaatne mõtlemin...
Toimetulek stressiga Lühidalt siis stressist ja mida see endast kujutab: Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad käitumuslikud muutused. Stressi põhjuseks on ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organism peab kohanema. Stressiga kaasnevad mõtlemise muutused, tugevad emotsioonid nagu hirm, viha, ärevus, masendus jne, veel kaasnevad füsioloogilised reaktsioonid, näiteks higistamine, südametegevuse kiirenemine ning muutused käitumises nagu endassetõmbumine või agressiivsus. Kõik need muutused on väga negatiivsed ja seepärast on seda ka stress. Kuna maailmas on nii palju erinevaid inimesi, siis reageerivad nad ka stressiolukordadele erinevalt. Stressi kogevad maailmas kõik inimesed ja seepärast on vajalik teada kuidas sellega toime tulla. Probleemilahenduse etapid on: · Probleemi defineerimine ja määratlemine · Alternatiivsete lahenduste väljamõ...
TMT0030 Õppejõud: Marina Järvis Nimi: Maria Dolgyi Kursus: TABB21, Ärindus Töö „Psühholoogilised ohutegurid“ Võib kasutada: või: Tööinspektsioon : www.ti.ee http://osh.sm.ee Töötervishoid ja tööohutus Hea tava Töökeskkonna ohutegurid Ülesanne 1: Anda definitsioon mõistetele või vastake küsimustele: Mis on psühholoogilised ohutegurid? (Märkida 3-4 näidet) Töötajatel on ebapiisavad oskused tööülesannete täitmiseks või puudulikud ressursid eesmärkide saavutamiseks, mis on antud nendele, näiteks juhataja poolt; Töötajatel on võimetus määrata oma töötempot või otsustada, kuidas oma ...
Karmen Tamm TABB14 Frantsiisiidee Painting with a Twist Pärast orkaan Katariinat, mis toimus aastas 2005, leidsid Cathy Deano ja Renee Maloney võimaluse muuta tragöödia helgemaks oma kogukonna jaoks. Kuna nii Deano kui ka Maloney pere oli saanud tormis kahjustada, leidsid need naised hea viisi stressi leevendada. Teades, et ka nende naabritel on vaja stressi välja elada, otsustasid nad luua ürituse, kus inimesed said õppida maalimist, juua veini ja lõõgastuda. Nad investeerisid sellesse 10 000$ ja aastal 2007 avasid ka Painting with a Twist ettevõtte, mis pakkus kaks kuni kolm tundi maalimiskursuseid neli korda nädalas. Nad hoidsid hinnad madalatena 35$ kuni 45$. Reegliks oli, et vein peab endal kaasas olema, kõige muu tarvilikuga varustasid nad ise. Üks kord kuus annetasid nad päeva tulud heategevusele. [5] [3] Ettevõte loodi, et inimesed saaksid lõõgastuda ja stressi välja elada pärast suurt tragöödia...
ANOREKSIA Anoreksia (teaduslik nimetus neurogeenne isutus, ladina keeles anorexia nervosa) on psüühikahäire (söömishäire), mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. Anoreksia on põhiliselt noorte neidude haigus ja seotud tavaliselt stressi, vähese tunnustamise, elumuutustega - olgu see siis murdeiga, koolimured vms. Kliinilise diagnoosi püstitamiseks peab kehamassiindeks olema 17,5 või väiksem. Kaalu kaotus saavutatakse teatud toitude vältimise, oksendamise, kõhulahtisuse esilekutsumise, ülemäärase treeninguga. Anoreksiale iseloomulik on kehataju häire, mille tõttu haigel on hirm paksuks minemise ees ning ta seab oma kehakaalule ranged piirid. Anorektiku meelest tuleb kaaluda võimalikult vähe. Ja enda meelest ei kaalu ta kunagi piisavalt vähe... Reeglina on anorektikud aktiivsed kehalise liikumise harrastajad, kes püüavad ennast füüsiliselt väga palju kurnata. Eelpoolkirjeldatuga kaasnevad häired...
JÄRVA JAANI GÜMNAASIUM Irina Raha KOOLISTRESS x klassi uurimistöö Juhendaja: Ülle Alev koolipsühholoog 2008/2009 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 1.Stress kui elu lahutamatu koostisosa.................................................................................................4 1.1.Stress on pinge............................................................................................................................4 1.2.Stressorite loetelu....................................................................................................................... 5 1.3.Stressi eelsoodumus.........................................................................
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ3-6 KJ MAOHAAVANDTÕVEGA PATSIENDI ÕENDUS Iseseisev töö Kohtla-Järve 2009 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Haavandtõbi on haigus, mille puhul mao ja kaksteistsõrmiksoole algosa limaskest hakkab mitmesuguste faktorite koosmõjul seeduma. Oluline osa on maomahla peptilisel toimel. Haavand tekib siis, kui kahjustavate faktorite summaarne toime ületab limaskesta kaitsva toime. Tekib limaskesta defekt, mis paraneb armi tekkimisega; on juba tekkimise momendist krooniline ja võib retsidiveeruda. Haavandtõvel eristatakse kaks vormi, mis erinevad etiopatogeneetiliselt ja kliiniliselt: mao- (ulcus ventriculi) ja kaksteistsõrmiksoole (ulcus duodeni) haavand. Kesksed mõisted: Õenduslugu - sisaldab tähtsaid elulooliseid ja tervise kohta käivaid andmeid patsiendi kohta (Roper jt 1999:59). Õendusplaan - on õe ja patsiend...
1)nimeta ja kirjelda tundmuste funktsioone, too näide kirjeldades situatsiooni. Tundmuste funktsioonid *Hindav funktsioon- väljenduvad hinnangutes( uhkus, pahameel, armastus) *Ajendav funktsioon- ajendavad inimest tegevusele või tegevustele *Tähelepanu suunamine- See, mis meie tundmusi esile kutsub, muutub ühtlesi meie tähelepanu objektiks. Me tajume seda selgelt ja täpselt. 2)nimeta kuidas avalduvad emotsioonid väliselt, kirjelda eraldi igat situatsiooni, mis selle esile kutsub Tundmused on sügavad sisemised protsessid, mis avalduvad väliselt: *Südame- Veresoonkonna tegevus- punastamine, kahvatumine *Näärmete tegevus- Higistamine, pisarad *Väljendusliigitused, miimika, kehahoiak jm. mitteverbaalne väljendus *65% infost tajume ja saame aru teiste inimeste kehakeele kaudu. *25% tema hääletooni kaudu *10% sõnade tähenduse kaudu 3)asteenilised ehk ...? Asteenilised e. Passiivsed tundmused. *Vähendavad energiat, piiravad tegevust 4) steenil...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond TÖÖSTRESSI ANALÜÜS Analüüs Pärnu 2013 ESIMENE OSA 1.1 Küsimuste vastused 1. Millised mudatused on toimunud Euroopa tööturul viimastel aastatel? Tööstress on tekitanud kasvava huvi Euroopas viimaste aastatega. Töökoht on muutunud tänu majanduse üleilmastumisele. Töökoht hõlmab endasse rohkelt uusi teadmisi ja suhtluse tehnoloogiat, kasvavat mitmekesisust töökohtadel ja inimeste jaoks on kasvanud hingeline töökoorem. 2. Mitmendal kohal on tööga seotud stress Euroopas levinumate tööst tingitud haiguste osas 2000. aasta European Working Conditions Survey (uurimus) andmetel? Euroopa levinumad tööst tingitud haigused 2000.a andmetel on stress teisel kohal teiste haiguste seas. 3. Milliste haigustega seostatakse tööga seotud stressi kõige enam? Tööga seotud stressi seostatakse kõige enam südame- ja veresoonkonna haigusteg...
EESTI MEREAKADEEMIA ******** KF-31 K A L A D E VA K T S I N E E R I M I N E Referaat Juhendaja: Priit Päkk Tallinn 2012 Sissejuhatus Kala immuunsüsteemi tugevdamise peamiseks vahendiks on vaktsineerimine. Eestis on seni vaktsineeritud vaid meresumpadesse viidavat kala vibrioosi ja furunkuloosi vastu. Haigustele vastupanuvõimet aitab tõsta ka immuno stimulantide lisamine sööda sisse samuti haiguskindlust püütakse suurendada ka tõuaretuse abil. Suuremas osas pidamistingimuste optimeerimine aitab ära hoida kalade stressi, ebakvaliteetne sööt, hapnikupuudus, liiga suur asustustihedus ja muud ebasoodsad olud suurendavad kala vastuvõtlikkust haigustele, ja neid tuleb vältida, et kalad püsiksid elujõus ning terved. Vaktsineerimi...
Tallinna Järveotsa Gümnaasium REFERAAT STRESS Autor: Tallinn 2007 SISUKORD SISUKORD ............................................................................................................................................. 2 MIS ON STRESS? ..........................................................................
Stress Koostanud : Gerd Raudsepp Robert Ellamik Stress · Stressi mõiste võttis kasutusele Kanada teadlane Hans Selye aastal 1926. · Stress ehk kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmisele. · Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Stressi liigid · Positiivne stress · Negatiivne stress Millest stressikogemus koosneb? · Kognitiivne osa e. mõtlemise osa · Emotsionaalne komponent · Füsioloogiline osa · Käitumuslik osa Millest stressikogemus koosneb? Stressi faasid · Stressi kulgemisel eristas Selye kolme faasi: Häire faas Vastupanu faas Kurnatuse faas Stressi põhjused · Katastroofid · Elusündmused · Töö: Ülesannetega seotud Füüsili...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
