Streigi ja töösulu olemus Töösulg ehk lokaut on tööandjate lgatatud töökatkestus töövõtjatelt järeleandmiste saavutamiseks. Töösulgu kasutatakse tavaliselt siis, kui töövõtjate esindusorganisatsioonid esitavad liiga kõrgeid palganõudmisi jms juhtudel. Töösuluga võib kaasneda töötajate hulgaline vallandamine. Töötajate algatatud töökatkestust nimetatatakse streigiks. Streik on töötajate korraldatud tööseisak. Streigi põhjuseks võib olla töötajate rahulolematus töö eest saadava palga või töötingimustega, või ka soov mõjutada riigi üldisemaid poliitilisi otsuseid. Tavaliselt eelnevad streigile läbirääkimised tööandjate jatöötajate või nende esindajate (ametiühingud) vahel. Streik on töötajate abinõu oma nõudmiste saavutamiseks ning leiab aset tavaliselt siis, kui võimalused läbirääkimiste teel lahendusi leida on ammendunud. Streigi eesmärk on näidata tööandjale, mis juhtub olukorras, kui ta...
Õigusõpetus Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor KLASSITÖÖ 3 Ülesanne 3 : Tähtaeg ja tähtpäev Töötajad soovivad korraldada hoitusstreiki kestvusega 1 tund. Streik soovitakse korraldada 29. märtsil 2010-see on esmaspäeval k.13.00. KTLS § 18 (3) järgi tuleb sellest tööandjale ja KOV-le kirjalikult ette teatada 3 päeva. Palun vastata :mis kuupäeval ja mis kellaajal tuli streigi teade posti panna ja mis kell isiklikult kohale viia? Vastus: Kuna hoiatusstreiki soovitakse korraldada esmaspäeval 29.03 ning KTLS §19 (3) käsib teavitada kirjalikult kuni 3 päeva ette küll, kuid antud juhul on neist kolmest päevast 2 puhkepäevad, mitte tööpäevad, mistõttu ei lähe nad arvesse. Seega, kui esmaspäeval streik juba toimub, loeme tagasi...
Steigi ja töösulu olemus, streikija tööalased olemused Steigi korraldamise otsuse teeb töötajate üldkoosolek või töötajate ühing või liit. Töösulu korraldamise kohta teeb otsuse tööandja. Töötaja kes osaleb streigis ei riku töölepingut ning sellega ei kaasne töötaja vastutus. Streigi ajal on tööandjal keelatud töötaja töölepingu lõpetamine. Töötajal on osavõtt vabatahtlik, ning ei ole lubatud takistada streigiga mitteühinenud töötajate tööleasumist. Keelatud on streigi õhutamine isikute poolt, kes ei tööta ettevõttes, asutuses või muus organisatsioonis. Streigi või töösulu eest palka ei maksta. Need töötajad kes streigist osa ei võtnud või ei saanud selle tõttu oma tööd teha saab tasu samadel alustel nagu tööseisaku aja eest või kollektiivlepingu ettenähtud ulatuses. Kui töötaja ei saanud the tööd ebaseaduslikuks nimetatud töösulu tõttu, loetakse töölt ebaseaduslikult kõrvaldatuks ning talle makstakse sel...
Kollektiivleping Kollektiivse töötüli lahendamine Kollektiivleping Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja vahel, millega saab määrata kindlaks töötamise tingimused. Kollektiivlepingu sõlmimine on töötajatele hea viis seista ühiselt paremate töötingimuste eest. Tööandjale on see hea viis määrata korraga kindlaks suure hulga töötajate töötingimused. Kollektiivlepingu sõlmimine Kollektiivlepingu sõlmimist, kehtimist, lõppemist ja sisu reguleerib kollektiivlepingu seadus. Kollektiivleping sõlmitakse kollektiivläbirääkimiste tulemusena ning seda saab sõlmida ja muuta ainult kirjalikult. Samuti tuleb kirjalikult esitada kõik kollektiivlepingu lisad. Kollektiivläbirääkimiste pidamise õigus ettevõttes on ametiühingul, tema puudumisel töötajate usaldusisikul. Kollektiivlepingu sisu Kokku võib leppida nii palgas, puhkuses, töötajate koondamise korras kui ka kutse- ja täiendõppevõimalustes. Samuti võib leppida ...
Kristel Keskküla MT1-10 Streik ja Töösulg Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate algatusel. Streigi eesmärgiks on saavutada tööandjalt järelandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Näiteks soovivad töötajad, et tööandja töstaks nende töötasu, tõstaks töötasu, pikendaks puhkuseid. Streigi kestuse piirangut ei ole, mis tähendab, et streik võib kesta kuni streikivad töötajad otsustavad lõpetada töökatkestust, esitatud nõudmised on rahuldatud või kompromiss saavutatud. Samas on kehtestatud toetus- ja hoiatusstreigi kestuse piirangud. Streike liigitatakse mitmeti: · Hoiatusstreigid, mille kestus ei tohi olla üle ühe tunni ning, · Toetusstreigid, mille kestus ei tohi ületada kolme päeva. Streik on äärmuslik abinõu, m...
Võrdlev tööõigus Mis on võrdlev tööõigus, mida sellega tahame saavutada. Mida võrdleva tööõigusega teha saab? Peamine mõte on teada saada, kuidas on mingi aspekt erinevates maailma piirkondades reguleeritud ning kuidas saaks seda ka ise kasutada. EL direktiivid sünnivad läbi võrdleva käsitluse. Võrdlevat tööõigust kasutatakse ka rahvusvaheliste ettevõtete juures, näiteks filiaalide puhul. Euroopa töönõukogusid on Eestis olemas. Seda seetõttu, et Eestis on mitme suure firma harufirmad (nt G4S). Eestist valitakse ka sinna nõukogusse paar esindajat. Võrdleva tööõiguse mõiste puudub. See on alati pikk kirjeldus sellest, mida võrdlev tööõigus teeb. On kaks koolkonda, kes töösuhete võrdleval käsitlusel tooni annavad. Esimene koolkond ehk konvergentsi koolkond ütleb et töösuhete võrdlemine on mõttetu. Seda seetõttu et tootmine globaliseerub ja muutub ühesuguseks, siis töösuhted seoses sellega lähevad samas...
Vabariigi kodanikud Vabariigi kodanikud on igal teisipäeval kell 20.05 eetris olev vestlussaade. Tunni aja jooksul keskendutakse päevakajaliste teemade arutamisele, milles võtavad sõna Eesti inimesed eri elualadelt. Saadet juhib eesti teleajakirjanik, väliskommentaator ning laiemale üldsusele ,,Aktuaalses kaameras" uudiseid vahendanud Aarne Rannamäe. Seekord oli saatekülalisteks kutsutud arst ja haiglajuht Ralf Allikvee, Eesti rakendusuuringute keskuse CentAR juht Epp Kallaste, meremeeste ametiühingu juht Jüri Lemberg ning majandusteadlane Andres Arrak. Saadete temaatikaks on üldisemas plaanis aktuaalsed teemad, mis on viimasel ajal ühiskonnas jutuainet pakkunud. Igaks nädalaks on valitud uus aruteluteema mis on ühiskonnas kirgi kütnud. Mina vaatasin antud telesaate osa, mis oli eetris 9.oktoobril. Seekord oli valitud teemaks viimastel nädalatel ühiskonnas palju kõmu tekitanud ar...
Palgapoliitika Eestis 2011. aastal toimunud rahvaloendus näitas, et Eesti elanike arv on märkimisväärselt vähenenud. Põhjuseks pole mitte laastav katk, vaid riigi poolt pakutav tööturg ja tasustamine. Majanduskriis jättis sügava jälje ning tööturu taastumine ja pikaajaline tööpuudus sundis inimesi tööotsinguile välismaale. Lahkujateks on olnud nii noored kui vanad, kuid just noorte potentsiaalist midagi muuta tunneb Eesti riik kõige rohkem puudust. Tänase Eesti probleemiks pole ainult tööpuudus, vaid väikesed palgad, suur töökoormus, maksud ja aina kallinevad hinnad. Selline olukord on põhjuseks käesoleval aastal toimunud haridus- ja tervishoiutöötajate streigile, lisaks üha rohkem tuure koguvale poliitilisele kriisile. Palgapoliitika on töötajate tasustamise üldpõhimõtete kogum, mille organisatsioon kehtestab vastavalt oma eesmärkidele ja mis on konkreetsema palgasüsteemi lo...
Billy Elliot 17. novembril vaatasin kodus perega filmi Billy Elliot. Filmi rezissöör on Stephen Daldry ja pearolle mänguvad Jamie Bell (Billy Elliot), Julie Walters ( Sandra Wilkinson), Gary Lewis (Billy isa Jackie Elliot), Jamie Draven (Billy vend Tony Elliot), Jean Heywood (vanaema) ja Stuart Wells (Michael Caffrey). Billy on 11-aastane poiss, kes tahab saada baleriiniks saada. Ta elab koos oma isa, vanema venna ja vanaemaga Durhamis Inglismaal. Billy ema on surnud. Sündmus leiab aset 1984-85 aasta söekaevurite streigi ajal. Ka Billy isa ja vend on söekaevurid, seega on perekond streigi sündmustesse vägagi kaasa haaratud. Billy harrastab isa soovil poksimist, kuigi ta selles üsna kohutav on. Poksitrenniga samas saalis toimuvad aga ka tüdrukute balletitunnid. Kord, kui Billy peale trenni üksi poksimist harjutama jäetakse, võtab ta tähelepanu aga hoopis tüdrukute. Sellest hetkest kasvab salajane huvi balletti vastu ning Billy hakkab ...
Klassitöö 3 Tähtaeg ja tähtpäev Töötajad soovivad korraldada hoiatusstreigi kestusega 1 tund. Streik soovitakse korraldada 24. märtsil 2014 - see on esmaspäeval kell 13:00. KTLS § 18 (3) järgi tuleb sellest tööandjale ja KOV-le kirjalikult ette teatada 3 päeva. Palun vastata: mis kuupäeval ja mis kellaajal tuli streigi teade posti panna ja mis kell isiklikult kohale viia? Lahendus: Töötajate esindaja on kohustatud teatama kavandatavast hoiatusstreigist tööandjale ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult vähemalt kolm päeva ette vastavalt KTLS §18 lg 3-le. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Oletame, et tööaeg on E-R kell 8:00-17:00. Streik soovitakse teha 24.03.2014, mis on esmaspäev siin tuleb tähtaja arvutamisel pöörata tähelepanu sellele, et kolmest päevast kaks on puhkepäevad ja seega nihkub tähtaeg nende ...
Reili Kardmaa RM11 Palgapoliitikast Eestis, on meil vähetasustatud töökohti? Juhtusin mõned päevad tagasi poes kuulma, kuidas laps palus ema, et ostetaks õhtuks magustoitu ka. Ema vastas lapsele, et kahjuks ei saa me mõnda aega magustoitu lubada, kuna vähendati töötasu ning raha selleks lihtsalt ei jätku. Loomulikult pole viisakas teiste juttu pealt kuulata, kuid selline vestlus pani mõtlema, kus või mis ametikohal võiks see ema töötada, kus töötasu vähendati. Kahju hakkas sellest lapsest, kes ema palga vähendamise tõttu ei saa isegi magustoitu lubada. Siinkohal tahangi analüüsida, kas meil on Eestis vähetasustatud töökohti ning, mida annaks ette võtta, et senist palgapoliitikat muuta või täiendada. Minu aravates üks väga oluline asi, mis paneb inimesi töötasude üle nurisema, on võrdlemine Eestit meie põhjanaabritega. Ei ole kunagi reaalne mõelda, et...
Söekaevurid Aegade algusest peale on maailmas valitsenud ebavõrdsus. Inimesed jagunevad kahte rühma- vaesed ja rikkad. Vaesed inimesed on need, kes teevad ära kogu vajamineva töö ilma selle eest suurt tasu saamata. Rikkad inimesed aga naudivad vasesete alamate tehtud tööst saadud tulu, ise aga lillegi liigutamata. Eriti teravalt tuleb inimeste ebavõrdus välja Emilie Zola raamatust ,,Söekaevurid." Nimetatud raamat on tulvil ebaõnnetuid inimesi kes rügavad päevast päeva maa-alustes käikudes sütt raiudes, et saada tasuks mõnisada suudki (prants rahaühik). Kuid kuna see on palju aastaid nii käinud (rikkad ülemad ehitavad kaevandused, investeerivad kaevandustesse suure summa algkapitaliks. Peale kaevanduste rajamist leitakse odav tööjõud, kellele makstakse suure töö eest väga väikest tasu.) siis ei ootagi söekaevurid midagi muud. Nurisetakse vaid omavahel väikese raha üle mida töö eest saadakse, ent ette ei ...
Streik ühiskonna mõjutajana Sel nädalal streigivad Eestis pedagoogid. Streik on töövõtjate massiline tööseisak, mille põhjuseks on halvad töötingimused või madal palk. Kuid kuidas mõjutab see meie ühiskonda? Streik pärineb 18-19. sajandist, mil toimus tööstuslik pööre. Tööstuslik pööre oli periood, mille põhitunnuseks oli manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Sel ajal polnud tööliste töötingimused väga head ning palk oli ka kehvavõitu. Siis hakkasidki töölised organiseerima ametiühinguid, kuhu ühinesid esmalt oskustöölised. Ametiühingud pidasid tööliste nimel läbirääkimisi tööandjatega ja seadsid esialgu oma sihiks üksteise majandusliku olukorra parandamise. Tööliste võitlusvahendiks oli streik, nagu on see ka tänapäeval. See pole esimene kord, mil pedagoogid streigivad. Õpetajad streikisid ka 4. detsembril 2003. a. Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni ee...
1. Millist kirjandusvoolu esindas prantsuse kirjanik Émile Zola? 2. Mis on teose põhiprobleem? 3. Milline oli sinu meelest Catherine (välimus, iseloom, jne)? 4. Kirjelda prantsuse 1860ndate aastate kaevuri eluolu ja tööd. 5. Miks kaevurid valisid rahuliku elu asemel streigi? 6. Millised olid inimeste peamised vaba aja veetmise võimalused? 7. Mida kasulikku said inimesed mässust? Mida kahjulikku? 8. Kas lõppkokkuvõttes tasus streik ennast ära? 9. Kirjelda peategelaste elu ja mõtteid kaevanduses vangis olles? 10. Millised erinevused olid eri klassidest pärit inimestel selles raamatus? 11. Kuidas kaevurite võitlus oma õiguste eest selles raamatus lõppes? 12. Kirjelda Maheude perekonda ja nende omavahelisi suhteid? 1. Romantism, realism, naturalism .. 2. Põhiprobleemiks oli töö ja kapitali kokkupõrge, söekaevurite võimas streik Montsous.Tööliste sotsiaalsed ja majanduslikud võitlused .. kõik see viib lõpuks välja sotsiaalse revolutsiooni...
Karin Sisask 9c klass. õpetajate streik jonn v õi vältimatu appikarje ? Eestis korraldati 7. 9. märtsil õpetajate streik , mõned koolid ja lasteaiad streikisid kolm , mõned aga ainult ühe või kaks päeva. Streigi ajal ei pidanud lapsed ei koolis ega lasteaias käima , lasteaedade uksed olid enamasti isegi suletud. Streikides lootsid inimesed saada palka juurde , kuna neil väidetavalt on liiga väike palk ja nad on välja teeninud suurema summa kui see mis neile praegu kuupalgaks on. Õpetajad pidavat tegema väga rasket tööd , eriti vaimselt. Mina nõustun selle väitega , et nende töö on raske ja nad tõesti on ära teeninud suurema palganumbri. Kui tõesti riigil oleks niiöelda ,,üleliigset" raha kuskilt võtta siis ma ei oleks sugugi selle vastu , et see õpetajatele a...
Streigid, alkoholiaktsiis ning nende tähtsus Aastat 2017 mäletatakse kui streigi aastat, kuid enim siiski alkoholi maksude tõusu aastat. Mõlemad faktorid on tähtsad inimeste õiguste ja tahete väljendamisel, kaitsmisel, kuid ka piiramisel. Rakvere tapamajas toimunud streik on hea näide tavainimeste võimetusest midagi muuta, enda õiguste eest seista ning suurkorporatsioonide ja riigi vastu välja astuda. Streik toimus madalate palkade ning töötingimuste vastu ning oli lootus see olukord parandada, kuid nii aga ei juhtunud. Streik lõppes sellega, et kutsuti politsei, kolm töötajat vallandati ning läbirääkimisi ega mingit erilist muutust ei toimunud. Praegu õnneks siiski üritatakse läbirääkimisi pidada ning ainult aeg näitab, kas see üritus suutis midagi muuta või oli tulutu ning maksis lihtsalt kolmele töötajale nende töö. Alkoholi aktsiisi tõus on pahandanud paljusi eestlasi ja tekitanud pahameelt riigi ning valitsuse su...
Ametiühingute tähtsus ühiskonnas Ametiühing on iseseisev omaalgatuslik ja vabatahtlik kodanike ühendus. Ametuühingute peamiseks ülesandeks on töötajate õiguste ja huvide esindamine ning kaitsmine. Ametiühingud ei sõltu riigiasutustest, tööandjatest ega teistest organisatsioonidest ja on täiesti iseseisvad. Igal isikul on õigus liituda mõne ametiühinguga, või see ise asutada. Samuti on igal isikul ka õigus mitte kuuluda ametiühingusse. Töötaja võib liituda nii oma töökohal oleva ametiühinguga kui ka iga teise ametiühinguga. Ametiühingud üritavad konflikti korral jõuda kokkuleppeni tööandjaga, üritades seista võimalikult palju töötaja huvide eest. Tavaliselt tööandja ja ametiühing saavutavad konsensuse, aga äärmuslikemal juhtudel, kui kokkuleppele ei jõuta, algatab ametiühing tööseisaku e. streigi. Viimase eesmärk on saavutada omapoolsete nõudmiste täitmine tööandja poolt. Levinum streikide põhjus on näiteks erimeelsused palgatõusu osas....
MIKROÖKONOOMIKA KODUNE KONTROLLTÖÖ NR.1 1) Olgu tegemist autoturuga, kus kaubeldakse mahtuniversaalidega. Selgita, mis juhtub mahtuniversaalide turul kui leiavad aset järgnevad sündmused. Põhjenda oma vastuseid ja illustreeri joonistega, näidates ära, missugused muutused leiavad aset nõudmises ja pakkumises. a) Pered otsustavad saada rohkem lapsi. b) Terasetootjate streigi tulemusena tõuseb terase hind. c) Leiutatakse uus tehnoloogia, mis võimaldab efektiivsemalt toota. d) Universaalkerega autode hinnad tõusevad. e) Majanduslanguse tulemusena inimeste sissetulekud vähenevad. VASTUS: a) Pered otsustavad rohkem lapsi saada. Selle tulemusena tekib nõudlus mahukamate autode järgi ehk siis mahtuniversaalide järgi. Turul tekib olukord, kus nõudlus nimetatud toote suhtes suureneb. Nõudluskõver nihkub paremale. Illustreeritud järgmise joonisega. b) Terasetootjate streigi tulemusena t...
· 1917. A. REVOLUTSIOONISÜNDMUSED VENEMAAL SOTSIAALSE RAHULOLEMATUSE KASV. Sõda tekitas Venemaal majandusliku kaose, sest riik oli astunud ettearvamatult pikaajalisse sõtta halvasti ettevalmistunult. 1917. a. algas enneolematu streigilainega. Rahvademonstratsioonidel kanti loosungeid "Maha sõda!", "Maha isevalitsus!". Revolutsioon, mis kannab ajaloos Veebruarirevolutsiooni nime, algas 23. II 1917. a., mil Petrogradi töölised tähistasid rahvusvahelist naistepäeva streigi ja demonstratsiooniga. 3. III 1917. a. kirjutas Nikolai II Pihkvas alla troonist loobumise aktile, mille olid koostanud Riigiduuma Ajutise Komitee esindajad. Nimetatud komitee poolt moodustati Ajutine Valitsus eesotsas vürst G. Lvoviga. Praktiliselt oli Venemaal välja kujunenud kaksikvõim. 50-st parteist tõusid esile põhiliselt kolm poliitilist jõudu: 1) kadetid (kodanlik partei), 2) essee...
Millist rolli etendab riigi arengus kodanikualgatus ? Kodanikualgatus on igasugune avaliku võimu institutsioonide väline algatus mõne eluvaldkonna edendamiseks. See on vabatahtlik tegevus, mida tehakse selleks, et riigis asjad areneksid. Sellel on omad plussid ja miinuseid , kuid kokkuvõttes on ta väga tähtis. Miks on kodanikualgatus kasulik ? Kodanikualgatus saab toimida ainult demokraatlikus ühiskonnas, sest näiteks diktatuurilises ühiskonnas poleks see võimalik, sest keegi ei kuula rahvast ega nende probleeme. Kodanikualgatus annab inimestele võimaluse midagi muuta. Suur osa on selles meedial. Meedia abi kasutamisel on selge see, et inimesed ei jää ka tähelepanuta. Kodanikualgatus näitab ka seda, et riigijuhtimises on tehtud vigu, et midagi on üldse vaja muutma hakata. Igasuguste survegruppide ja liikumiste moodustamine näitab, et inimestele läheb riigi tulevik korda j...
Nelson Mandela Mandela sündis Lõuna-Aafrikas. Ta oli rahvuselt koosa. Mandela oli oma peres esimene koolis käija. Seitsme aastaselt läks ta Misjonikooli, kus õpetas valge misjonär. Kuna valgetel oli Aafrika nimesid raske hääldada, siis pani õpetaja talle Rolihlahla asemele nimeks Nelson Madela. Tema isa suri, kui ta oli üheksa aastane. Arvan, et haridusel oli tema elus tähtis roll, sest hea poliitik vähese haridusega on harv nähtus. Suurimasse Lõuna-Aafrika linna, Johannesburgi, elama asudes puutus ta kokku rassismiga. 1942. aastal soovis ta parandada tumedanahaliste elujärge ning ta astus neegrite diskrimineerimise vastu võitlevasse Aafrika Rahvuskongressi. Oma sõpradega moodustas ta ANC Noorte Liiga. 1948. aastal tulid võimule eriti rassistlikud apartheid ning Nelson pühendas end nende vastu võitlemisele. 1952 pandi tema tegevusele punkt, tuhanded vabatahtlikud arreteeriti, kaasaarva...
TÖÖÕIGUS Eksamiküsimused 2016 I. Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon, selle elemendid ning mõju töösuhete reguleerimisele. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööadnja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu tunnused on järgmised: tööd tehakse alluvussuhtes; töötegija sõltub tööd andvast isikust; tööd tehakse tavaliselt isiklikult; oluline on tööprotsess; tööd t...
TÖÖÕIGUS LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED: Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed s...
Revolutsioon algas 12. jaanuaril, kui streigiga alustasid ,,Dvigateli" töölised. Nendega ühinesid veel paljud teised. Puhkes suur streigilaine, kus streikis 15 tuhat tööstustöölist. Alanud revolutsiooniga läksid kaasa haritlased ja õppivad noored, eriti üliõpilased. Töölisliikumise mõjul elavnes võitlus mõisnike vastu. Nõuti tööpäeva lühendamist, rahapalga ja moona suurendamist. 1905. aasta sügisel astus revolutsioon oma kõrgeimasse, otsustavasse faasi, kus algas poliitiline üldstreik, mis haaras kogu Tallinna. Meeleavalduses osales 40 tuhat osavõtjat. Oktoobri poliitiline üldstreik haaras ka Tartu ja Narva. Osa võttis sellest üle 20 tuhane tööstustöölise ja raudteelase. Novembris jätkus revolutsiooni areng tõusujoones. Uue ülevenemaalise üldstreigiga ühinesid Tallinna töölised 3. novembril. Suurimaks väljaastumiseks oli ülevenemaaline posti- ja telegraafitöötajate streik, millega Tallinna sidetöötajad ühinesid 15. novembril, mille t...
Meediavabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed Tänapäevases maailmas on meedial väga suur roll. Inimesed tarbivad seda peaaegu igal momendil, kui nad just ei maga. Meedia jõuab tarbijani läbi raadiote, televiisorite, ajalehtede, reklaamide ja muidugi ka läbi nutitelefonide. Meedia kättesaadavus annab meediakanalitele pideva võimaluse inimesi mõjutada ja nende mõtteid suunata. Meedial on vabad käed avaldada kõike, mis on nii vajalik kui ka mittevajalik ja ükski seadus ei piira nende tegevust. Meediavabaduse positiivseks küljeks on, et puudub tsensuur ning info jõuab moonutamata otse lugejani. Selline viis on omane just demokraatlikule ühiskonnale, kus meedial ei ole mitte ainult õigus, vaid võib öelda, et isegi kohustus edastada informatsiooni ja mõtteid igasugustel teemadel, mis on avalikkuse huvides. Just vaba ajakirjandus on see, mis peab olema võimeline tagama piisava ja objektiivse informatsiooni jõudmis...
Nõudluse hinnaelastsus ◦ Nõudluse hinnaelastsus − näitab nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest (teisisõnu - kui palju protsentuaalselt muutub nõutav kogus võrreldes hinna protsentuaalse muutusega). Majandusteaduse alused Nõudmise ja pakkumise elastsus ࡺõ࢛࢚ࢇ࢜ࢇ ࢍ࢛࢙ࢋ ݉ ݏݑݐݑݑ% ݏݑݏݐݏ݈ܽܧൌ െ Silver Toompalu, MSc ...
Streik on tulemuslikuim töötüli lahendusviis. Streik on töövõtjate massiline tööseisak, mille põhjuseks on rahulolematus tööandja pakutava palgaga või töötingimustega. Enne streiki peetakse läbirääkimised tööandjate ja töövõtjate vahel. Streik on äärmuslik abinõu oma tahtmiste saamiseks ning see juhtub siis kui ei saada hakkama läbirääkimistega. Streigiga kaasnevad suured majanduslikud kahjud, mistõttu üritavad tööandjad tavaliselt jõuda töövõtjatega kokkuleppele läbirääkimiste teel. Streigid omandasid suure tähtsuse industriaalrevolutsiooni perioodil, mil paisus masstööjõud vabrikutes ja kaevandustes. Sellel ajal muudeti streigid kiiresti ebaseaduslikeks väga paljudes riikides. Riigis kehtiva seadusandluse kohaselt ei või streikida ametnikud ja abiteenistujad, sõltumata sellest, kas nad teostavad avalikku võimu või mitte. Eraldi on keelatud streikida ametnikel, kellele on juba praegu streikimine kee...
Mari-Liis Leinus 12.C Töö ja raha seostest tänases Eestis Arvamuslugu Töö ja raha seosed tänapäevases Eestis on minu arvates väga paigast ära, nimelt ei kannata meie riigis saadav töötasu mingit kriitikat. Ametite hinnatus on meie riigis nii arusaamatu (kuidas on see võimalik, et arstid ja õpetajad saavad vähem palka kui poliitikud ja funktsionäärid?) ametnike arv kasvab aga kiiremas tempos kui tööhõive ja keskmine palk. Hinnatase on võrdne Soomega, kuid meie palgad on vähemalt kaks korda(!) madalamad. Tundub, et justkui kõik on korrast ära. See ei saa ju nii jätkuda, või saab?! Kogu probleem algab üldisemas plaanis aga sellest, et mõningaid ameteid ei austata nii palju kui võiks, nt arsti a...
Johannes Tõrs Neljateistkümne aasta eest kuulis käsitööline Johannes Tõrs unes häält, mis ütles: "Sa pead kokku koguma isamaa vabadusvõitluse ajaloo!" Mees võttis öeldu südamesse ning on praeguseks Harjumaal Lagedil pannud püsti muuseumi, mis on relvadest ja mundritest tulvil. Johannes Tõrs (62) on olnud hingelt vabadusvõitleja nii kaua, kui ta üldse mäletab. Tulirelva hoidis ta käes juba neljaaastase jõmpsikana Saaremaal. Tema kodu külje all toimus kuulus Tehumardi lahing. "Kui ümberringi hirmus tapmine käis, olin ema, vanaema, õe ja vennaga reheahjus peidus," meenutab relvakoguja esimesi kokkupuuteid sõjaga. "Hiljem said külapoisid ümbruskonnas vedelevate relvadega aastaid pauku teha, neid oli lademetes. Hea, et hing sisse jäi." 1957. aastal lõpetas Tõrs Virumaa kaevanduskooli, töötas seejärel puu ja müürsepana Kundas. ...
Esimese kontrolltöö vastused 1) Olgu tegemist autoturuga, kus kaubeldakse mahtuniversaalidega. Selgita, mis juhtub mahtuniversaalide turul kui leiavad aset järgnevad sündmused. Põhjenda oma vastuseid ja illustreeri joonistega, näidates ära, missugused muutused leiavad aset nõudmises ja pakkumises. a) Pered otsustavad saada rohkem lapsi. Kui pered otsustavad saada rohkem lapsi viitab see muutustele eelistustes. Soovitakse suuremaid autosid lastega ringi liikumiseks ning tulemusena suureneb mahtuniversaalide nõudlus. Pakkumist see ei mõjuta. Tulemusena suureneb nii hind kui kaubeldav kogus. b) Terasetootjate streigi tulemusena tõuseb terase hind. Kui streigi tulemusena tõuseb terase hind, mõjutab see ka mahtuniversaalide tootmiskulu, sest sisendi hind tõuseb. Tulemusena väheneb mahtuniversaalide pakkumine. Nõudlust see ei mõjuta. Tulemusena tõuseb mahtuniversaalide hind ja väheneb kaubeldav kogus. ...
1. NSVL-i nõrgenemise põhused:*stagnatsioon süvenes veelgi *Kadus uuenduslikkus *Täisvõimsusel töötas vaid sõjatööstus *majandussüsteem oli ennast ammendanud *kaupade puudus ehk defitisiit * 2. Kriis Poolas 1980: Poola kommunistlik juhtkond oli kaotamas kontrolli olukorra üle. 13. dets kehtestas Jaruzelski sõjaseisukorra, kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks. 3. Reagani poliitika: USA pidi takistama NSVL-i võimutsemist keks-ja ida-euroopas, ning toetama võitlust kommunismi vastu. Läänel tuli NSV Liit majanduslikult nurka suruda, lõigati ära nafta ja gaasi sissetulek. Uus, kõrgtehnoloogiline relvastumise laine. 4. NSVL kaotas külma sõja, sest :Majandus oli pankrtois, relvastus nõudis tohutiud ressursse, NSV L jäi üha rohkem maha USAst, hädasti vajati reforme. , sisepoliitiline kriis, polnud tõsiseltvõetavat liidrit. 5. Gorbatšov (NLKP peasekretär al. 1985.a.)tahtsis NSV Liidus muuta: oli veendunud, et on vaja ümberkorraldusi. Eesmär...
Emile Zola 1840-1902 Sept. 2010 Liisi Einmann Haapsalu Gümnaasium 11b Lühi elulugu Sündis Pariisis 2. aprillil 1840. aastal. Koolis käis Zola Lõuna-Prantsusmaal Aix- en-Provence'i linnas. 1857 viisid teed ta tagasi Pariisi. Ülikool jäi talle aga suletuks, kuid tal õnnestus kuulsa kirjastuse kaudu luua sidemeid impressionistlike maalikunstnikega, kelle kohta kirjutas ta ajalehes artikleid. Uuest kunstivoolust innustatuna valmis tema esimene raamat ,,Jutud Ninonile" (1864) Ent ei romantism ega impressionism polnud Zola kutsumus. Iseloomult oli ta teadlane, uurija ja kunstnik. Ta avastas enda jaoks naturalismi. Hiljem, kui ta oli selle suunaga laiemalt tutvunud kirjutas ta ,,Eksperimentaalromaani", ,,Naturalism teatris" ja ,,Naturalistlikud romaanikirjanikud...
Kuidas sai võimalikuks Eesti iseseisvumine? Eesti iseseisvumisele aitas kaasa huvitav sündmuste jada. Eestlaste unistus iseseisvumisest algas rahvusliku liikumise näol 19. sajandil. Kuigi unistus oli kauge ja sellest rääkisid vaid vähesed sai eesti siiski 20. Sajandi algul iseseisvaks. Kuidas sai võimalkuks Eesti iseseisvumine? Esimene maailmasõda aitas Eestil saavutada iseseisvust. 20. sajandi alguseks oli kerkinud maailmas kaheksa suurriiki: Ameerika, Jaapan, Suurbritannia, Austria Ungari, Venemaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Kõik riigid tahtsid valitseda üksteise üle ning hakkasid tekkima sõjalis-poliitilis liidud. Maailmasõja alguseks olid Euroopa suurriigid jagunenud kahte blokki. Kolmikliitu, kuhu kuulusid Saksamaa, austria-Ungari ja Itaalia ning Antant'i kuhu kuulusid Prantsusmaa, Suurbritannia ja Venemaa. Olukord blokkide vahel oli pingeline. Pinge jõudis haripunkti Austria-Ungari troonipärija tapmisega 28. juunil 191...
Elulugu Margaret Thatcher sündis vürtsipoodniku tütrena. Tema sünninimi oli Margareth Hilda Roberts. Ta sündis 13.oktoobril 1925. aastal Granthamis, Lincolnshire krahvkonnas Inglismaal. Õppis Oxfordi Ülikoolis keemiat ja Londonis õigusteadust. Tudengina oli Oxfordi Ülikooli Konservatiivide Ühenduse president. 1951. aastal abiellus ärimees Dennis Thatcheriga. 1953. aastal sündisid neil kaksikud Carol ja Mark Thatcher. Ametikohad 1947 - 1951. aastal töötas keemikuna, hiljem oli kolm aastat advokaat. 1959. aastal valiti Briti alamkotta, kus oli saadik aastani 1992. 1961 - 1964. aastal oli pensioni- ja sotsiaalkindlustuse parlamendisekretär, hiljem aga kuus aastat konservatiivide varikabineti (ase)minister. 1970 1974. aastal oli Edward Heathi valitsuses haridus- ja teadusminister. Seejärel varikabineti liige ja parlamendi opostisiooni juht. 1975. aastal valiti ta Konservatiivse Partei juhiks. 1976. aastal valiti Suurbritannia peaministri...
1. Mitu päeva peab töötaja ette teatama, kui soovib töölepingut üles öelda katseajal ning kas töötajal on katseajal töölepingu ülesütlemise korral õigus lisaks töötasule saada lõpparvena ka kompensatsiooni kasutamata puhkusepäevade eest? Millistele töölepinguseaduse paragrahvidele Te oma vastustes tuginete? 15 päeva töölepinguseadus paragrahv 28 ja 96. 2. Töötaja asus tööle 25.06.2010. Millal oli tema katseaja viimane päev? Katseaeg kestab neli kuud, seega tema viimane katseaja päev on 24.10.2010 3. Töötaja asus tööle 22.11.2010. Töötaja esitas lahkumisavalduse 21.03.2011. Millal on tema viimane tööpäev? Põhjendage oma vastust. Tal on õigus ette teatada lahkumisest 15 kalendripäeva. Hakkame lugema päevi 22st. 5.aprill on viimane tööpäev. 4. Töötaja on rase ja viibib regulaarselt tööajal arsti juures. Millised Töölepinguseadusest tulenevad kohustused on tööandjal antud ...
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel: · teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile · tööandja maksab töötajale töö eest tasu 1.1.2 Tööõiguse valdkond Saame rääkida: - individuaalsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja töötaja suhet. - kollektiivsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja j...
BCU3620 MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Started on reede, 24 märts 2017, 9:28 State Finished Completed on reede, 24 märts 2017, 9:48 Time taken 20 mins 2 secs Marks 19.3/20.0 Grade 9.6 out of 10.0 ( 96 %) Question 1 Tööjõu hulka kuulub tööealise elanikkonna majanduslikult aktiivne osa, need on töösoovijad, kes on tööd leidnud, ja töösoovijad, kes pole tööd leidnud. Complete Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 2 Isik, kes ei ole tööga hõivatud, kuid soovib rakendust leida, otsides aktiivselt tööd ja on valmis töö leidmisel kohe ka tööle asuma, klassi tseeritakse Complete Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO reeglite...
Stalinistlik Nõukogude Liit – triumf või tragöödia Stalin, tuntud ka kui Terasmees oli vaesesse grussiini perre sündinud ja alustas oma sõda kodanluse vastu kuulutades end katoliiklikus koolis ateistiks ja seejärel külastas rahvusvahelisi bolševistide konverentse, olles samal ajal pagendatud ja vangi mõistetud oma kodumaal. Võib öelda, et see oli justkui kommunistliku superkangelase tähelend. Kuid tekib küsimus, kas Stalin oli tõesti oma kodumaale, rahvale ja ideoloogiale see päästja ning kangelane, keda nii hädasti vajati või oli ta võimuahne kurjategija, kes oli valmis näljutama, küüditama ja tapma Nõukogude Liidu elanikkonda vaid selleks, et tagada võimalikult kauaks enda soe koht Kremli ladvikus? Jossif Stalini (sünnipäraselt Džugašvili) tee bolševistliku partei etteotsa polnud üldse lineaarne. Noores eas oli ta mässumeelne ja tunnistas end Tbilisi Vaimses Seminaris ateistiks ja korraldades Tbilisis 1900. aasta töö...
09.09.2020 TÖÖÕIGUSE EKSAMI TEEMAD KOOS ÕPPEMATERJALIDEGA LÜHENDID AÜS - ametiühingute seadus KLS - kollektiivlepingu seadus KTTLS - kollektiivse töötüli lahendamise seadus PankrS - pankrotiseadus RKTK - riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend TKindlS - töötuskindlustuse seadus TLS - töölepingu seadus TLS selgitused - Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Koost. E. Käärats, jt. Sotsiaalministeerium. Juura, 2013. - https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Too/ Toolepingu_seadus/selgitused_toolepingu_seaduse_juurde.pdf TLSE seletuskiri - seletuskiri töölepingu seaduse eelnõu juurde. 18.06.2008. - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/92c984a5-95ab-8584-38cd- 05fc754e99c4/T%C3%B6%C3%B6lepingu%20seadus TMS - täitemen...
Meedia mõju ERAELU PUUTUMATUS Õ. lk 33 Relika Roostalu äia argumendid: „Ma pole andnud ühelegi meediaväljaandele autoriõigusi ega muid volitusi minu isiku või lähedaste isikuandmete ( nimi, aadress) avalikustamiseks. “ Meedia tähelepanu tagajärjel on häiritud tema kodurahu, näiteks on võõrad inimesed hakanud terroriseerima tema peret ning häiritud on tööl käimine. „Olen teadlik, et ajakirjanikud on omavoliliselt suhelnud minu pereliikme, 85-aastase vanainimesega ja üritavad tema öeldut avalikustada. Keelan pere peana ja tõsiste tagajärgede ärahoidmiseks igasuguse andmete minu loata ja kooskõlastuseta edastamise nii trüki- kui ka internetimeedias. “ Ants N...
Martin Luther King Jr SISSEJUHATUS Martin Luther King - kõige kuulsam baptistide afroameerika päritoluga jutlustaja, oraator ja USA mustade kodanikuõiguste liikumise juht. Ta oli esimene aktiivne aktivist mustade liikumises USAs ja esimene edukas võitleja mustade kodanikuõiguste eest, võideldes samal ajal diskriminatsiooni, rassismi ja eralduse vastu. Lisaks võitles ka Ameerika Ühendriikide koloniaalse agressiooni vastu, näiteks Vietnami sõda. Aastal 1964 oli saanud Nobeli rahupreemia olulise demokratiseerimise eest Ameerika ühiskonnas. Oli tapetut Memphisis, Tennesse osariigis neljandal aprillil 1968ndal aastal. 1. BIOGRAAFIA 1.1. Lapsepõlv ja noorus Martin Luther king Jr oli sündinud 15. jaanuaril aastal 1929 Atlantas, Georgia osariigis, baptistide preestri peres. Preestri olemise traditsiooni algataja oli Martin Luther Kingi vanaisa, seejärel tema isa ja ka lõpuks Martin Luther King ise. Lap...
TÖÖÕIGUS Mall Gramberg Kutsekoolide õpetajate koolitus Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus 21.02.2008 Tööõiguse olemus Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides. Tööõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Kollektiivne ja individuaalne tööõigus. Ajalooliselt on kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Mall Gramberg Töösuhteid reguleerivad õigusaktid Tsiviilseadustiku üldosa seadus 2002 Võlaõigusseadus 2001 Töölepingu seadus 1992 Palgaseadus 1994 Töö ja puhkeaja seadus 2001 Puhkuseseadus 2001 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 1999 Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus 1993 Kollektiivlepingu seadus 1993 Usaldusisiku seadus 2007 Kollektiivse töötüli lahendamise seadus 1993 Individuaalse töövaidluse lahendamise...
EKSAMIKÜSIMUSED TÖÖÕIGUSES 1. TÖÖ- JA TEENINDUSSUHE 2. INDIVIDUAALNE JA KOLLEKTIIVNE TÖÖSUHE 3. TÖÖTAJA INDIVIDUAALSE TÖÖSUHTE SUBJEKTINA 4. TÖÖANDJA INDIVIDUAALSE TÖÖSUHTE SUBJEKTINA 5. TÖÖLEPINGU ERISTAMINE TÖÖVÕTULEPINGUST Kaks erinevat asja. Töövõtulepingu poolteks on töövõtja ja töö tellija. Võlaõigusseaduse kohaselt kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Töövõtja teeb tööd omal riisikol. Ta võib selle lasta enda eest ära teha ka kellelgi teisel (kui lepingus ei ole sellekohast keeldu), kuid tellija ees vastutab ta ikkagi ise. Töö tegemisel ei allu töövõtja tellija pidevale kontrollile, tema suhtes ei kehti näiteks töösisekorraeeskiri, mille rikkumisel saaks töö-võtjale määrata distsiplinaarkaristuse. Töövõtulepingu võib sõlmida nii suuliselt kui ka kirjalikult, soovitatavalt siiski ki...
Dr. Martin Luther King Jr. Referaat Koostas: 12 r kool Sissejuhatus Mina valisin oma referaadi teemaks Martin Luther King`i, kuna tegu ühe olulisema juhtfiguuriga mustanahaliste inimeste ajaloos. Nimelt teda peetakse üheks suurimaks USA vaimulike ja mustanahaliste inimõiguste eest võitleva liikumise juhiks. Teema tundus huvitav, kuna teadsin sellest liiga vähe, et võtta oma seisukohta. Seetõttu tundsin huvi eelkõige tema karjääriredelist kui ka tema saavutustest. Palju on ajalooõpikutes mainitud mustanahaliste võitlusest vabaduse eest Ameerika Ühenriikides, kuid midagi rohkemat, kuidas see toimus ja milliste sündmuste läbi, on vähe. Paraleeli tahaks tuua siinkohal Eesti vabariigi taasiseseisvumisega. Meil on sarnasusi mustanahaliste ajalooga Ameerikas. Ka meiegi tahtsime olla vabad. Samamoodi nag...
Õiguse alused 1. Õiguse kujunemine Õiguseks nimetatakse mingis ühiskonnas kehtivaid reegleid. · Suuline tavaõigus kehtis suhteliselt väikesel territooriumil (suguharu/hõim). Tavasid mõisteti erinevalt ja tekkis palju konflikte, Kui reegleid sai palju, hakati neid kirja panema, kui seadusi sai palju, siis oli neid vaja ühtlustada või muuta. Solon, Vana-Kreeka, 2700 a tagasi tema ettepanekud panid aluse demokraatiale: o Tühistas võlad (laenajast sai ori neid oli juba liialt) o Andis vaestele poliitilise võimu (osavõtt rahvakoosolekust, võisid saada ametnikeks) o Kehtestas astmelise tulumaksusüsteemi ( kuni 1000 16%, 2000 1000- 16% jne) Kui seadusi tuli veel juurde, tekkis vajadus neid ühtlustada e siduda luua õigusspsteem. Sellega saadi hakkama Vanas Roomas ...
1.Millised tunnused teevad suurriigist üliriigi? Leidke illustreerimiseks näiteid USA ja NSV Liidu ajaloost. Suuremad kui Euroopa senised suurriigid, sõjaliselt tugevamad kui teised, paljurahvuselised riigid 2. Selgita mõiste ja too üks iseloomustav näide: a) võidurelvastumine riikide pidev püüdlus omada paremaid/efektiivsemaid/suurema hävitusjõuga relvi kui vastas seisev riik USA ja NSVL pärast Reagani võimule tulekut b) desarmeerimine relvastuse vähendamine c) massiküüditamine suurte rahvamasside viimine vastutahtmist mõnda teise kohta (riiki) 1949 25 märts-29 märts Eesti vägivaldne ümberasustamine Venemaa Siberi piirkonda d) isikukultus ühe inimese (valitseja) ülistamine Stalinism e) repressioon surve avaldamine, maha surumine või ka karistamine poliitilistel põhjustel, et takistada isikute või gruppide osalemist poliitilises elus 3.Millistele NSV Liidu edusammudele toetus Hrustsovi optimism? a) üritas taastada NSV Liidu mõ...
TALLINNA ÜLIKOOL XXX INSTITUUT Referaat TÖÖÕIGUS Õiguse alused TALLINN 2012 SISSEJUHATUS Tööjõud on sageli ettevõtte kõige kulukam, ettearvamatum ning haavatavam vara, sellel lihtsal põhjusel, et selle moodustavad inimesed. Just sellepärast on moodustatud organisatsioonid, mis kaitseks inimeste tööõigusi. Tööõigus on õigusaktide kogum, milles määratletakse töötajate ja tööandjate õigused ja kohustused töökohal. Ühenduse tasandil hõlmab tööõigus kahte peamist valdkonda: esiteks töötingimused, sealhulgas tööaeg, osaline tööaeg, tähtajaline töö ning töötajate lähetamine ning teiseks töötajate teavitamine ja nõustamine, sealhulgas kollektiivsete koondamiste ja ettevõtete ülevõtmise korral. Järgnevas referaadis anname ülevaate töötaja ja tööandja õigustest ning kohustustest, töölepingu erinevatest külgedest, ettevõtte üleminekust, töö- ja puhkeaja korraldusest, tööaja tasustamisest ja tervishoiust töökohas. VAST...
Esimese kontrolltöö vastused 1) Olgu tegemist autoturuga, kus kaubeldakse mahtuniversaalidega. Selgita, mis juhtub mahtuniversaalide turul kui leiavad aset järgnevad sündmused. Põhjenda oma vastuseid ja illustreeri joonistega, näidates ära, missugused muutused leiavad aset nõudmises ja pakkumises. a) Pered otsustavad saada rohkem lapsi. Kui pered otsustavad saada rohkem lapsi viitab see muutustele eelistustes. Soovitakse suuremaid autosid lastega ringi liikumiseks ning tulemusena suureneb mahtuniversaalide nõudlus. Pakkumist see ei mõjuta. Tulemusena suureneb nii hind kui kaubeldav kogus. b) Terasetootjate streigi tulemusena tõuseb terase hind. Kui streigi tulemusena tõuseb terase hind, mõjutab see ka mahtuniversaalide tootmiskulu, sest sisendi hind tõuseb. Tulemusena väheneb mahtuniversaalide pakkumine. Nõudlust see ei mõjuta. Tulemusena tõuseb mahtuniversaalide hind ja väheneb kaubeldav kogus. ...
KORDAMINE TURGOT Rahanduspea kontrolör, suure Prantsuse võla välja tulemiseks: *Kaotada kõik senised feodaalide privileegid *Kaotada tsunftid *Maksustada aadli ja kiriku *Vabaks vilja- ja leivakaubandus Halva viljasaagi tulemusena saadeti ta erru. NECKER uus rahandus kontrolör, 1776. aastast. Tema reformid: *Õukonna pealt kokkuhoida *Laenamine * 5. mai 1789 generaaltaatide kokkukutsumine. Kehtestada üleriigiline maamaks. DANTON revolutsiooni üks juht, kelle eestvedamisel kõlasid 10. augustil Pariisi häirekellad, puhkes rahvaülestõus, mille käigus vallutati kuningaloss. Kuningas kõrvaldati troonilt. ROBESPIERRE montanjaaride tunnustatud juht, 1793 moodustati diktatuur, mille tähtsaima organi Rahvapäästekomitee juht oli ta, saadeti giljotiini alla. TALLEYRAND piiskop, kelle ettepanekul võõrandati kirikuvarad. NAPOLEON 18. brümääri riigipöörde järe...
Saksamaa LV 1. SLV kujunemine a) Riikluse loomine- 1949 parlamendivalimised ja põhiseaduse kinnitamine: · parlamentaarne föderatiivne vabariik (pln. Bonn) · 2-kojaline parlament · valitsus eesotsas liidukantsleriga b) Mitmeparteisüsteem: · KDL parempoolne kons. Partei · SDP sotsialistid · VDP liberaalid (koalitsioonipartneriks) c) SLV piiratud suveräänsus okupatsioonireziim 1951.aastani: · kontrolliti riigi välispol., kaubandust ja rahandust d) Lääneriikide võrdväärse partnerina: · 1955 NATO liige · 1957 EMÜ üks asutajaliikmeid 2. Sisepoliitika a) 1949-69 võimul KDL (üksi või koalitsioonis) · I kantsler 75 aastane kogenud poliitik Konrad Adenauer · tegi kõik et mitte lubada revansismi taassündi · 60-tel sisepoliitikas nihe vasakule koal. partneriks SDP b) 1969 1982 sots.-lib. koalitsioon (SDP+VDP): · 1969-74 kantsler ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
