Saksamaa LV 1. SLV kujunemine a) Riikluse loomine- 1949 parlamendivalimised ja põhiseaduse kinnitamine: · parlamentaarne föderatiivne vabariik (pln. Bonn) · 2-kojaline parlament · valitsus eesotsas liidukantsleriga b) Mitmeparteisüsteem: · KDL parempoolne kons. Partei · SDP sotsialistid · VDP liberaalid (koalitsioonipartneriks) c) SLV piiratud suveräänsus okupatsioonireziim 1951.aastani: · kontrolliti riigi välispol., kaubandust ja rahandust d) Lääneriikide võrdväärse partnerina: · 1955 NATO liige · 1957 EMÜ üks asutajaliikmeid 2. Sisepoliitika a) 1949-69 võimul KDL (üksi või koalitsioonis) · I kantsler 75 aastane kogenud poliitik Konrad Adenauer · tegi kõik et mitte lubada revansismi taassündi · 60-tel sisepoliitikas nihe vasakule koal. partneriks SDP b) 1969 1982 sots.-lib. koalitsioon (SDP+VDP): · 1969-74 kantsler ...
24. ENSV sõajärgsed aastad: poliitilised olud ja massirepressioonid Stalin 1928-1953 (1944-1953) *Stalini isikukultus süvenes, teda hakati ülistama kui ,,sõja võitjat" *5.märts1953 Stalin suri, Stalin maeti Kremlisse Lenini kõrvale * Punaarmee sissetung 1944. aasta suvel, Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse NSV tagalas moodustatud operatiivgrupid e. uue võimu esimesed taastajad kohtadel. *ENSV kõrgeimad võimuorganid koondusid Võrru, sest Tallinn oli veel sakslaste käes. 1944 sügisel viidi need üle Tallinnasse ja uus võim kehtestati kogu Mandri-Eesti üle. *ENSV võimustruktuur oli sama, mis NSVLs juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis allus Moskvale. Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP, aastani 1952 EK(b)P) liikmeskonna mood. sõja lõpul suures osas eri tasandite parteifunktsionäärid ning riigi- ja kohalike võimuorganite ametnikud. 1945. a. alguses oli EK(b)Ps 2400 liiget, sõjajärgsetel aastatel järjest kasvas. 1951. a. oli juba...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
