Eesti 20. saj algul (poliitikas) · Mõõdukad- keskus Tartu, ajaleht ,,Postimees" -peaesindaja: Jaan Tõnisson (O. Kallas, V. Reimann) -eesmärk: rahvusliku eneseteadvuse edendamine -pooldati: konstitutsionaalset monarhiat (Vene impeeriumis) -toetajad: Lõuna- Eesti jõukas talupoeg · Radikaalid- keskus Tln, ajaleht ,,Teataja" -esindaja: K. Päts (A.H. Tammsaare; J.V. Veski) -eesmärk: rõhutada majandust -koostöö venelastega->1904.a K. Päts sai Tlna abilinnapeaks · Sotsialistid- keskus Tartu, ajaleht ,,Uudised" -esindaja: Peeter Speek (E. Vilde, M. Martna) -eesmärk: Venemaal võimule demokraatlik vabariik(soov) -koostöö vähemrahvuslastega (1904- 1905.a Vene- Jaapani sõda=> KRIIS !
Demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitiliseks liikumiseks 19 sajandil. Liberaalid kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, konservatiivid pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu. Pärast esimest maailmasõda kaotasid liberaalid toetajaid, juhtivaks paremerakonnaks said konservatiivi parteid. Konservatiivide peamisteks vastasteks said sotsialistid ning sotsiaaldemokraadid, kelle arvates pidi riik toetama abivajajaid. Lõppeesmärgiks oli nende arvates ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: reformide teel, naistele valimisloa andmine, võrdsuse kehtestamine. Majandusraskused ja poliitiline ebastabiilsus soodustasid liikumisi, mis lubasid karmikäelist valitsemist. Mõjukamateks neist olid kommunistlik, fašistlik ja natsionaalsotsialistlik liikumine. Kommunistide meelest oli ajaloo liikumapanevaks jõuks k...
Tänapäeva demok ühiskonda isel. *Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, *kodanikuvabaduste *kodanikuõiguste olemasolu Enne I ms oli demok riike Eur vähem kui mittedemok 1918.a Suurbr. Vastuvõetud seadusega suurendati valimisõiguslike kodanike arvu ~3korda. Kõik mehed al21.a, naised(min 30.a)kaotati 10a.prst sufrazett-naisõiguslane. Liberalism ja konservatism.. L. Olid uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. K. Arvates oli hea see, mis ajaloos läbi proovitud, ei tormanud kõike muutma, vaid otsisid tuge mineviku kogemu., 19.saj lõpul hakkasid ka nemad rohkem kaitsma vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Sellega said enda poole valijaid, kes varem olid liberaalide poolel. Peale I ms kaotasid liberaalid oma senise mõju. Konservatiivsed erakonnad juhtivad paremerakonnad peale sb ka mujal riikides Nende vastasteks osutusid sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid. ...
Albert Kivikas "Nimed Marmortahvlil" Jürgen Ulla Tegelased Peategelane Henn Ahas Hennu isa Ants Ahas Kommunistlike vaadetega Käämer Rahvuslane ja patsifist Käsper Patsifist Kohlapuu Vapper Mugur Julge Konsap Enesekindel Tääker Filosoof Martinson Peategelasest Vaesest maaperest pärit Ahases on nagu kaks poolust -- ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Talle toeks olev vend on punakaartlane ja isa kommunismimeelne. Pidades silmas, et punaste poolel võitles Vabadussõjas tuhandeid eestlasi ja ligi kolmandik rahvast kaldus kommuniste toetama asus ta võitlema Vaba Eesti eest. Henn Ahas oli vaiksema poolne poiss, kes kaldus asjade üle tihti peale mõtisklema. Tema pere vireles vaesuses ning ta oli harjunud vähesega hakkama saama. Haridust sai poiss omandada ainult tema enda teenitud rahale andis kooli kõrvaltunde või tegeles ehitustöödega. I...
Ühiskonna mõtestamine KONSERVATISM Joseph de Maistre: · Konservatismi eestkõneleja · Väitis, et üksikisiku mõistus on mäss ühiskonna mõistuse vastu, viies inimese revolutsiooni teele · Oli veendunud, et inimesi aitab õigel teel hoida usk, mis ongi konservatiivse maailmavaate üheks nurgakiviks Edmund Bruke: · Inglise-iiri filosoof · Andis konservatismi ideede süsteemse esituse · ,,Vastukajad Prantsuse revolutsioonile" (1790) · Bruke'i jaoks oli ühiskond tervik, mis on kujunenud inimpõlvedepikkuse arengu jooksul Konservatiivse maailma põhitõed · Oli mõeldamatu saavutada ümberkorralduste püsivust üksikute väljapaistvate ühiskonnaliikmete jõulise tegevusega · Ühiskonna poliitiline ja majanduslik ülesehitus kujuneb ja areneb aegamööda ja seda tulemuslikumalt, mida vähem on revolutsioonilisi vapustusi · Konservatism ei poolda naistele...
1934. aasta pööre- kelle huvides? 1930-ndatel aastatel tekkis Eestis sisepoliitiline kriis, mis oli suuresti tingitud 1929. aastal tekkinud ülemaailmsest majanduskriisist. Kriisi süvendas veelgi valitsuse pidev vahetumine, ning seeläbi ei suudetud ellu viia järjekindlat poliitikat. Eestis oli sellal, kaks võimsat suunda: vabadussõjalased ja sotsialistid, kes ei valinud võimuletulekuks ja teineteise mustamiseks vahendeid. Nii on raske väita, kelle jaoks toimus 1934. aasta pööre, kas vabadussõjalaste, sotsialistide või tavakodanike jaoks? Kavaten oma esees näidata vabadussõjalaste, sotsialistide ja tavakodanike huve 1934. aasta pöördes. Vabadussõjalased ehk vapsid olid 1920-30. aastatel Eestis tegutsenud vabadussõjalaste organisatsiooni liikmed. Põhikirja järgi oli EKVL-i eesmärgiks organiseerida vabadussõjalasi ja koondada enese ümber kõiki vabadussõjalaste organisatsioone, kes seisavad dem...
Siirdeühiskond riik, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt reziimilt teisele, st diktatuurilt demokraatiale; sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. Paks riik suur riigiettevõtlussektor, laiaulatuslik sotsiaalkindlustussüsteem, suurem maksukoormus. Õhuke riik liberaalriik, kindlustatus sõltub igaühe enda majanduslikust aktiivsusest. Põllumajandusüh tegel karjakasvatus, põlluharim, linnad vähetähtsad. Tööstusüh masinad, linnastumine, rahakapital ja tööjõud. Infoüh teenindussektor, tööaeg lühem. Postindustriaalneüh kõrgtehnoloogia kasutam, haritud spetsialistid; teadmised, ülikool. Ideoloogia korrastatud ideedekogum, mis rõhutab teatud väärtusi. Pol id ettekujutus ideaalsest ühiskonnakorraldusest; esitab seisukohti, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe. Parempoolsed: liberalism vabameelsus, esiplaanil indiviid ning tema õigused, riik peaks motiveerima, vaba konkurents. Kon...
SUURRIIGID 20.SAJANDI ALGUL PRANTSUSMAA Prantsuse Koloniaalimpeerium koosnes maa-aladest, mis kuulusid Prantsusmaa valitsuse alla, alates 17. sajandist kuni 1960. aastateni. 19. ja 20. sajanditel oli Prantsuse Koloniaalimpeerium pärast Briti Koloniaalimpeeriumi maailmas suuruselt teine. Impeerium hõlmas üle 12 347 000 km² maad oma kõrgajal 1920. ja 1930. aastatel. Kui sisse arvata ka Prantsuse metropol, ulatus Prantsusmaa suurus suveräänse riigina 13 018 575 km²-ni, sel ajal moodustasid Prantsuse valdused kuni 1/10 maismaa pindalast. Sellega kaasnesid mõjutused, mis muutsid prantsuse keele üheks kõige enam kõneldavaks keeleks kolooniates koos inglise, hispaania ja portugali keelega. Pariisi rahukonverents 1919-1920 Tehti kokkuvõte esimese maailmasõja tulemustest, samuti määrati kindlaks maailma sõjajärgne korraldus. Osalejad ja domineerivad riigid olid Suurbritannia, Prantsusmaa...
Rahvusriigid ja industriaalühiskond · Saksamaa killustatus ja Itaalia rahvuslik liikumine, viis riikide ühendamisen Industriaalühiskonna kujunemine · Tööstuslik pööre levis üle kogu Euroopa. · Tähtsaim majandusharu tööstus(rasketööstus) Venemaa · 1820.pääses võimule tagurlus · Tööstuse arenguga kaasnes kiire linnastumine · 1825. Noorte aadlike mässukatse · Põllumajanduse eesmärk oli toita inimesi suurlinnades · Hakati rakendama venestamispoliitikat · Tööstuse areng muutis ühiskonna sotsiaalset palet · Aleksander II alustas venemaal r...
1.Milles seisnes rahvusluse uus tõus 20.sajandi algul? Venestamissurve nõrgenemises, kiirenes majanduslik ja poliitiline moderniseerumine. 2.Võrrelge Tartu liberaalide ja Tallinna radikaalide vaateid. Mis on neis sarnast, mis erinevat? Tartu liberaalid: rahvuse esindajaks kujunes ajaleht Postimees, mida juhtis Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi. Postimees üritas sekkuda poliitikasse, esmajoones kohalike asjade otsustamisse. Tallinna radikaalid: peamine esindaja oli ajaleht Teataja, mille toimetajaks oli Konstantin Päts. Teataja ei eitanud Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestatust ja toetas klassivõitlust. 3.Mis aitas kaasa sotsiaaldemokraatia levikule Eestis? Mille poolest erinesid Eesti rahvuslike sotsialistide vaated Venemaa sotsiaaldemokraatide vaadetest? Idee jõudis Eestisse tänu balti-saksa haritlastele ja vene tsaarivalitsusele, kes saatis suurtes keskustes tabatud sotsialistid meest parandama väiksem...
1. Kuidas kutsutakse I MS-järgselt maailmas kehtinud rahusüsteemi? Versailles' süsteemiks. Miks nii? Sest rahulepingu tingimused töötati välja Pariisi rahukonverentsil, mida peeti Versailles' lossis. 2. Milline oli "Wilsoni 14 punkti" sisu? USA presidendi Woodrow Wilsoni rahukava, mis kutsus sõdivaid osapooli sõlmima rahu ilma kahjutasunõueteta ja maade äravõtmiseta. Mida arvad, miks need ei meeldinud Prantsusmaale ja Inglismaale? Mõlemad soovisid Saksamaad veel karmimalt karistada ja ise võimalikult rohkem kasu saada (Pr. tahtis näiteks Reinimaad puhverriigiks, Saarimaa söekaevandusi, Ingl. tahtis endale Saksamaa kolooniaid, ei soovinud, et Prantsusmaa liiga tugevaks saaks jne). 3. Millised nõudmised/tingimused seati I MS järgselt kaotajatele riikidele võitjate poolt? Saksamaa pidi loobuma paljudest piirialadest, samuti asumaadest. Kaotajal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, aalveelaevu, lahingulen...
Benito Mussolini Benito Amilcare Andrea Mussolini (hüüdnimi itaalia keeles Il Duce 'juht'; 29. juuli 1883 Predappio, Forli provints 28. aprill 1945) oli Itaalia peaminister jadiktaator aastail 19221943 ja seejärel juhtis aastatel 19431945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki. Noorus Benito Mussolini sündis sepa peres. Tema lapsepõlv möödus vaesuses, mis ei võimaldanud tal omandada head haridust. Mussolini õppis kirikukoolis ning see andis talle võimaluse ise lapsi õpetada, kuid õpetaja ametit ei pidanud ta kaua. ItaaliaTürgi sõja päevil (19101911) sai temast sotsialistide parim ajakirjanik ja hiljem töötas ta toimetajanasotsialistide ajalehes L´Avanti ('Edasi'). Esimeses maailmasõjas Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmasõtta Antanti poolel. Kuna aga sotsialistid olid haaratud patsifismi ideedest, läks Mussolini nendega tülli ja ta heideti 1914.a. oktoobris Itaalia sotsialistide...
Benito Mussolini Benito Amilcare Andrea Mussolini oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 19221943 ning seejärel juhtis aastatel 19431945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki. Benito Mussolini sündis sepa peres. Tema lapsepõlv möödus vaesuses, mis ei võimaldanud talle kuigi suurt haridust. Mussolini õppis kirikukoolis ning see andis talle võimaluse ise lapsi õpetada, kuid õpetaja ametit ei pidanud ta kaua. Itaalia-Türgi sõja päevil (19101911) sai temast sotsialistide parim ajakirjanik ja hiljem töötas ta toimetajana sotsialistide ajalehes L´Avanti ('Edasi'). Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmasõtta Antanti poolel. Kuna aga sotsialistid olid haaratud patsifismi ideedest, läks Mussolini nendega tülli ja ta heideti sotsialistide parteist välja. Sõja-aastatel oli Mussolini sõdurina rindel ning sai seal haavata. 1919. aastal asutas ta vasakpoolsete vastu suunatud sõjaveteranide organisatsiooni Fascio di Com...
Tartu liberaalid: juht- Jaan Tõnisson. Rahvusluse esindajaks kujunes päevaleht Postimees, mis tõstis esile rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astuti välja venestamise ja saksastamise vastu. Andis lugejale mõista, et vene impeeriumi pol korraldus on aegunud, piiramatu isevalitsus tleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga.Peeti vajalikuks eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega. Tallinna radikaalid: juht- Konstantin Päts. Ilmus päevaleht Teataja, mis propageeris majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuseks majanduslike pos haprust. Sihiks seati maj olukorra parandamine. Eesmärkide saavutamiseks loodi liit vene demokraatiaga. 1904 linnavolikogu valimistel tõrjus eesti-vene valimisblokk sakslased välja ja päts sai linnapeaks. Sotsiaaldemokraatia: sotsialismi ideed jõudsid Eestisse 19saj lõpul, jõuti otsusele saata venemaa suurtes keskustes tabatud sotsialistid vaiksesse provintsi: tööstustööli...
Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast Esimest maailmasõda ja töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. See töötas natuke enam kui poolteist aastat, ning selle istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks. Jossif Vissarionovits Stalin tegelik nimi Ioseb Dzugasvili 21. detsember 1879 Gruusia, Gori 5. märts 1953 Moskva lähistel) oli Nõukogude Liidu juht. Osales VSDTP tegevuses varjunime "Koba" all, tegeldes partei rahastamiseks "eksproprieerimisega" ehk finantsasutuste röövimiste organiseerimisega.Tema osa Oktoobripöörde ettevalmistamises oli marginaalne, põhifiguurid olid Vladimir Uljanov ja Lev Trotski jt. Adolf Hitler (20. aprill 1889 Austria, Braunau Inni ääres 30. aprill 1945 Berliin) o...
20.SAJANDI ALGUS 1901-1913.aastad : Peetase 19.sajandi jätkuks, suuri ülemaailmseid vapustusi ei olnud, nn progressi aeg, elu kulgeb sujuvalt, valitses optimistlik meeleolu. Samal ajal kuhjusid maailmas probleemid ja vastuolud! 1914-1913.aastad : 19.sajandil kujunenud sotsiaalse ja poliitilise süsteemide lagunemine, Esimene Maailmasõda, kriiside aeg, revolutsioon Venemaal, revolutsioonide aeg Euroopas, rahvuslikud revolutsioonid Aasias, sõjajärgne maailma ümberjagamine, impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke, iseseisvumine, uute rahvusklasside ja sotsiaalsete rühmade esilekerkimine. 1919-1929.aastad : sõlmiti lepinguid, mis reguleeriksid sõjajärgset maailma, nende aastate lõpul majanduslik ja poliitiline stabiliseerumine, aeg, kus maailma naasis rahulikku, evolutsioonilisse arengusse. 1929-1933.aastad : Ülemaailmne majanduslik ja ühiskondlik kriis, toimuvad muutused paljude riikide sotsiaalses ja poliitilises...
Versaillesi rahuleping- 18 jan 1919 Pariisis rahukonverents- eesmärk määrata kindlaks maailma sõjajärgne korraldus. Osales 26 riiki- otsustajad tegelikult suur nelik- Suurbritannia, Prantsus, Usa, Itaalia. Rahulepingut Saksamaaga arutati pool aastat, allkirjastati Versailles' 28. Juunil 1919. Maailm häälestatud Saksamaa vastu- leping oli tegelikult mõeldud vastase mahasurumiseks. Lepingu tingimused: S. kaotas kõik meretagused valdused, 1/8 enda Euroopa aladest, S sõjaväge vähendati kuna 100000 meheni, kohutstus mood sõjavägi ainult vabatahtlikest, laevastiku vähendamine, tanke ega lennukeid ei võinud olla, Reini vasakkallas ning 50km laiune ala paremkaldal kuulutati demilitariseeritud tsiooniks (S ei tohtinud seal vägesid olla ega ehitada kaitserajatisi), S pidi maksma repratsioone- korvama sõja võitjatele sõjakulutused. Rahvusvahelised suhted 20ndatel aastatel- I ms väljus võitjana Ameerika Ühendriigid, kes muutusid sõja järel Euroopa...
Eesti iseseisvumine Iseseisvuse eeldused Iseseisvuse eeldused jagunevad kolmeks: · Kultuurilised eeldused · Majanduslikud eeldused · Poliitilised eeldused Iseseisvuse eeldused · Iseseisvuse kultuurilised eeldused kujunesid välja 19. sajandi keskpaigast alates 19. sajandi II poole jooksul. · Ühtlustus kirjakeel, levisid eestikeelsed raamatud ja ajalehed. Kujunes rahvuslik haritlaskond. Organiseeriti suurüritusi (laulupidu, vanavarakogumine), mis tugevdasid eneseteadvust. Aktiviseerus seltsielu. Iseseisvuse eeldused · Majanduslikud eeldused kujunesid välja 19. sajandi II poolel ja sajandivahetusel. Talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks (peremehetunne). Eesti alast kujunes Vene riigi arenenuim tööstuspiirkond. · Algas linnade eestistumine. Iseseisvuse eeldused · Poliitilised eeldused kujunesid välja 20. sajandi alguses. 1905. aasta revolutsioon äratas rah...
Demokraatia ja diktatuur Võrdlustunnus Demokraatia Diktatuur Iseloomutunnus ja Rahva määrav osa Võim on koondunud iseloomulikud jooned ühiskonna tähtsamate ühe isiku või rühma küsimuste kätte, seadusi lahendamises, muudetakse oma suva kodanikuõiguste ning järgi, rahvas ei osale kodanikuvabaduste riigi juhtimises. olemasolu. a) kindel juht a) rahva määrav osa. b) sala- ja b) kodanikuvabaduste- julgeolekuteenistu ja õiguste olemasolu. ste loomine Kehtib võimude c) ainupartei lahususe põhimõte ning d) propa...
Uus-aeg Helen Reimann 10.A Uusaja mõiste andsid humanistid, et eristada keskaega kaasajast kuna keskaega nähti negatiivsetes toonides ning rohkem väärtustati antiikaega. Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat ning jumal polnud enam nii oluline. Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt, Ameerika avastamine, reformatsiooni algus Saksamaal, Inglaste kodanlik reolutsioon ning Suur Prantsuse Revolutsioon. Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. Uusajale omased tunnused majanduses olid nt kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete üle. Kapitalistlikud...
Ajaloo arvestus PT 1-3 Mõisted. Reparatsioon- kaotaja riik peab hüvitama võitja riigile tehtud kahju Kapituleerumine- tingimusteta alistumine Diktaktuur- ainuvõim Inflatsioon- raha väärtuse langemine, kuid hindade tõusmine Demokraatia- rahvavõim PT 1a Rahvusvaheline olukord 1918-1939 Esimese maailmasõja lõpp, Pariisi rahukonverents Sündmused. Compiegne vaherahu sõlminine(11. November 1918, Prantsusmaal)- sellega lõppes 4 aastat kestnud esimene maailmasõda Pariisi rahukonverents(1919-1920)- rahuleping, mis sõlmiti võitjate(antant-Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa) ja kaotajate(keskriigid-Saksamaa, Itaalia, Austria-Ungari) vahel. Vaersailles rahuleping(28. Juuni 1919)- sõlmiti rahuleping võtjate ja Saksamaa vahel. See sündmus oli Saksamaa jaoks alandav, sest lepingutingimused olid alandavad: · Saksamaa kaotas Sudeedimaa ja moodutati Poola koridor · Kee...
Kontrolltöö Rida A (Ärkamisaeg, venestus ja Eesti 20.saj. alguses) 1. Mis olid Eesti rahvusliku ärkamisaja põhjusteks?(5.p.) 1. Mõlematel pooltel olid erinevad vaated 2. Neil olid ka erinevad teemad : poliitika & kirikuelu . 2. Millised olid kaks suunda Eesti rahvuslikul ärkamisajal ja kes olid nende esindajad(mida tähtsaks pidasid)? 1. Mõõdukas suund - Jaan Tõnisson - pidasid tähtsaks rahvuslikku eneseteadvuse arendamist . 2. Radikaalne sound - Konstantin Päts - Eestlaste on nõrk majanduslikke positioned tõttu . 3. Nimeta venestusaja tekkimise põhjused? 1. Aleksander 3 võimule tulek - alustas Venemaa ääremaade venestamist 2. Venestamise põhjuseks Eestis ja Lätis oli Saksa keisririigi loomine ning sellega kaasnenud ohud Venemaale . 3. Poola ülestõus ja selle mahasurumine . 4. Mis poliitilised liikumised tekkisid Eestis 20. saj. algul, kuidas neid iseloomustada ja mis on nende tänapäevased vasted erakondade näol? 1. Konservatiivid- poo...
Missugune poliitiline ideoloogia on kõige lähedasem minu maailmavaatele? Poliitiline ideoloogia on ettekujutus hästi toimivast riigist, mida erakonnad hakkavad kujundama võimule saades. Poliitilised ideoloogiad jagunevad vasakpoolsuseks ja parempoolsuseks, kuid nende sisu muutub koos ühiskonnas muutuvate väärtuste ja vajadustega. Minu maailmavaatele on kõige lähedasem vasakpoolne ideoloogia, seega toetan sotsiaaldemokraate. Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile.See tähendab, et ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd.Kõige tähtsam ongi ju omandada haridus, mille abil saame endale sobiva töökoha, vajadusel saada ka arstiabi olenemata meie sissetulekust või positsioonist ühiskonnas. Majanduses pooldavad sotsialistid segamajandust.See on majanduskorraldus, mille puhul eksisteerivad ...
1905. AASTA REVOLUTSIOON VENEMAAL Revolutsiooni põhjused Soov laiendada kodanikuvabadusi. Soov reformida senist aegunud riigikorraldust. Viletsad majanduslikud olud; talurahva vastuolud mõisnikega. Väljaastumised äärealadel olid seotud ka venestamispoliitikaga. Vasakpoolsete illegaalsete parteide (sotsialistid- revolutsionäärid / esseerid ja Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei / VSDTP) kihutustöö jne. Revolutsiooni ajend Verine pühapäev Peterburis (9. jaanuar 1905. a) Revolutsiooni käik Revolutsioon oli stiihiline, ilma kindla juhtimise ja koordineerimiseta. Erinevates kohtades ja erinevatel aegadel puhkesid streigid / üldstreigid; mässud vasakpoolse meelsusega sõjaväeosades (näiteks soomuslaeval Potjomkin); talurahvamässud ja mõisate põletamised (eriti Lätis); ülestõusud linnades (näiteks Moskvas). Mõisate põ...
Ajalugu kordamine. MÕISTED! · Demokraatia poliitiline vorm, kus rahvas valib juhid nin riigijuhtimine toimub läbi rahva ja eksisteerviad demokraatlikud vabadused. · Diktatuur Valitsejal on piiramatu jõud, mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. · Totalitaarne diktatuur diktaetorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasneb kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle, toimub inimõiguste rikkumine, kogu võim ühel inimesel või rühmal. · Autoritaarne dikt. kogu võim ühel inimesel või rühmal, valitseja võib muuta oma suva järgi seadusi, rahval ei ole õigust osaleda riigi juhtimises. · Sotsialistid kaitsesid tööliste huve · Liberalism sõna, kodaniku õigusi, ühinemisvabadus, kõik võrdseteks, naistele õigusi · Konservatisvm ideaalne ühiskonna areng, lihtrahavas ei tohi osaleda poliitikas · Domin...
Benito Mussolini Lapsepõlv: Benito Amilcare Andrea Mussolini, sündis 1883.aastal Forli linna vaeses sepa peres esimese lapsena. Nende pere oli väga vaene - Talle ei suudetud võimaldada kuigi suurt haridust. Väiksena oli Benito rahutu ja püsimatu laps, ta oli väga sõnakuulmatu ja agressiivne. Kodus käitus ta tujukalt ning koolis oli kiusaja. Varsti saadeti ta rangemasse kooli, kus ta tõestas ennast veel hullemana- ründas kaasõpilasi taskunoaga. Ta visati koolist välja ja saadeti Giosuè Carducci kooli Forlimpopolis, kust ta peagi taas pahanduste tõttu välja visati. Kõige selle kõrval oli Benito Mussolini siiski tark ja läbis lõpueksamid ilma raskusteta Töökohad: Ta töötas mõnda aega koolis õpetajana, kuni sai aru et see töö ei sobi tema jaoks. Peagi läks Mussolini Itaaliast Sveitsi ja proovis palju erinevaid töid. Ta oli tuntud oma sõnaosavuse poolest ning sai ta tuntuks andeka ajakirjanikuna kes propage...
USA Ameerika Ühendriigid astusid I MS alles 1917.aasta kevadel. Jäädes lahingupiirkonnast kaugele, kandis USA minimaalseid kaotusi. Ameeriklased, kes seni olid pidevalt eurooplaste ees vlglased, muutusid nüüd viimaste vlausaldajateks. Sjalisi purustusi vältinud USA näitas vapustavaid saavutusi uue tehnika ja tehnoloogia kasutuselevtmisel. Henry Fordi autotehases 1914.aastal rakendatud konveier lühendas autode kokkupandamise aega 14 tunnilt pooleteise tunnini. 1920.aastal hakati nn jooksvat linti kasutama ka teistes tööstusharudes, see vimaldas alustada laiatarbekaupade masstootmist. Suuri edusamme tegid ameeriklased ka lennunduses. 1920.aastaid hakati nimetama prosperity aastakümneks. Euroopa maadest eristas USA-d ka see, et siin loobuti kohe pärast sda majanduse riiklikust reguleerimisest. Vidutses majanduslik liberalism. 1920.aastatel vapustasid USA poliitilist elu suured skandaalid, mis olid seotud korruptsioonisüüdistustega kongress...
USA 1920ndatel Ameerika Ühendriigid astusid I MS alles 1917.aasta kevadel. Jäädes lahingupiirkonnast kaugele, kandis USA minimaalseid kaotusi. Ameeriklased, kes seni olid pidevalt eurooplaste ees vlglased, muutusid nüüd viimaste vlausaldajateks. Sjalisi purustusi vältinud USA näitas vapustavaid saavutusi uue tehnika ja tehnoloogia kasutuselevtmisel. Henry Fordi autotehases 1914.aastal rakendatud konveier lühendas autode kokkupandamise aega 14 tunnilt pooleteise tunnini. 1920.aastal hakati nn jooksvat linti kasutama ka teistes tööstusharudes, see vimaldas alustada laiatarbekaupade masstootmist. Suuri edusamme tegid ameeriklased ka lennunduses. 1920.aastaid hakati nimetama prosperity aastakümneks. Euroopa maadest eristas USA-d ka see, et siin loobuti kohe pärast sda majanduse riiklikust reguleerimisest. Vidutses majanduslik liberalism. 1920.aastatel vapustasid USA poliitilist elu suured skandaalid, mis olid seotud korruptsioonisüüdistuste...
Demokraatlikud riigid ja demokraatia laienemine Demokraatia aastatel 1920-1930 Eestis praegu teostab rahvas oma võimu valimas käies ning rahvahääletusel osaledes. Samuti saab kandideerida riigiametites. Demokraatiale on iseloomulik: Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel Kodanikuvabadused (õigus avaldada meelt; sõnavabadus; õigus tööle, perele, kodule) Kodanikuõigused(õigus inimväärsele elule; juriidilisele kaitsele; haridusele; töötada riigiametites; sõjaväeteenistusele) Demokraatia areng, valimisõiguse laienimine: Valida saavad naised (esimesena Uus-Meremaal, viimasena Shveits ja Liechtenstein) Kaotatakse kõrge vanusetsensus Kaotatakse varanduslik tsensus Impeeriumite lagunemisel tekivad uued demokraatlikud riigid Liberalism- Uuendustele vastuvõtlikud ning vaba turumajanduse pooldajad Konservatism- Kõik, mis toimib olgu vana, hea ja järgi proovitud, eraomandi toetajad Sotsialistid- Tööliskonna huvede kaitsaj...
Diktatuurid Itaalias ja Saksamaal Diktatuuride tekke põhjused · Demokraatiakogemuse puudumine laiadel rahvahulkadel · Pettumine Versailles' süsteemis · Pettumine demokraatias (võimuvõitlus, ebastabiilsus) tõi kaasa igatsuse kõva käega valitsuse järele · Majandusraskused Autoritaarne valitsemine- võim ühe isiku käes, rahval puudub võimalus poliitikas osaleda, pole reeglina vägivaldne. Totalitaarne valitsemine- võim on koondunud ühe isiku või partei kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja tegevuste üle, massirepressioonid, rikutakse inimõigusi. Fasistlik diktatuur Itaalias Fasistliku diktatuuri kehtestamise põhjused · Rahulolematus Versailles' rahu tulemustega · Majandusraskused · Kommunistide väljaastumised ja streigid · Fasistlik partei lubas taastada korra ja taltsutada kommuniste ja töölisi Fasistliku õpetuse põhiseisukohad: · Muuta Itaalia suurriigiks ...
Suurbritannia Sarnasused Prantsusmaa 1. Tööstusriik, 1. Võlad 1. Pärast esimest juhtpositsioon maailma 2. Antandi riigid maailmasõda liideti uusi majanduses kaotatud. 3. Majandus tõusis alasid, reparatsioonid olid 2. Suur tööpuudus, nälg 4. Võitsid sõja abiks USA’s, vananenud 2. Põllumajandusriigist tehnika. tööstusriigisks 3. Söe vähenev tähtsus 3. Edenes moekaupade majanduses – kaevurite tööstus streigid. 4. Masinate, autode, 4. Majanduskriisi ajal keemiakaupade tootmine välismaise tooraine 5. ...
Demokraatia tugevused ja nõrkused peale Esimest maailmasõda Pärast Esimest maailmasõda said demokraatlikud ideed erilise tähelepanu ja populaarsuse. Möödunud sõja katsumused näitasid, et tugeva demokraatliku korraga riigid suutsid tugevad olla ka sõjas. See andis hoogu demokraatia laienemisele. Paljudes riikides hakati vastu võtma seadusi, mis andsid kodanikele mitmeid demokraatlikke õigusi. Rahvas sai tähtsamatele küsimustele sõna kaasa öelda ja nende eest ei otsustatud kõike ära. Sellega saadi teada, mida rahvale rohkem vaja läheb ja mis on kasulikum. Veel said kodanikud kodanikuvabaduse ning kodanikuõiguste olemasolu. See jällegi oli hea sellepärast, et kodanikud saaksid rohkem enda heaolu eest seista. Tähtis ja tugev oli seadus, mis puudutas valimisõigust, kus suurendati valimisõiguslike kodanike arvu. Ka naised said kandideerida riigikokku. Valida said kõik mehed alates 21. eluaastast, sõltumata p...
Demokraatia 1920.- 1930 Demokraatia laienemine 1) Kaotati tsensused 2) Uued iseseisvunud riigid, valivad demokraatliku korralduse. Iseloomustavad tegurid: rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ja kodanikuõiguste olemasolu. Enne Esimest maailmasõda oli demokraatlikke riike vähem kui mittedemokraatlikke. Tänu sõja võitmisele kasvas demokraadlike suurriikide maine. Kehtestati seadused, mis suurendasid kodanike demokraatlikke õigusi. Valimisõigus- valimisõiguslike kodaniku arv suurenes. Valima lubati kõik mehed, alates 21. sõltumata sellest, palju neil vara on. Valimisõigus ka naistel. Vanusepiir oli 30. aastat. Naisõiguslased- sufrazetid. Emantsipatsioon- naine astub ühiskondlikku ellu. Demokraatlikud liikumised Liberalism ja konservatism- tuntud Euroopas. Liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad- kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatiivid- neile sobis kõik see,...
Sotsiaaldemokraatia 2. slaid Sotsiaaldemokraatia on vasaktsentristlik ideoloogia. Pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majanduse stabiilsuse huvides ja demokraatiat. Sotsiaaldemokraatia sümboliks on erinevais riikides kas punane nelk või punane roos. 3.slaid Praegune sotsiaaldemokraatia on laenanud mitmeid põhimõtteid moodsast liberalismist ehk sotsiaalliberalismist. Näiteks: võrdsete võimaluste põhimõte, positiivse vabaduse põhimõte (Riigi sekkumine majandusellu on lubatud, sest see suurendab kodanike sotsiaalset heaolu). Sotsiaaldemokraatia arvestab majandusdemokraatia põhimõtetega, tööliste kaasamine ettevõtte juhtimisse suurendab sotsiaalset sidusust. 4.slaid Ajalugu: Tekkis 19. sajandi lõpul sotsialistide nn. revisionistliku suuna pooldajate hulgas.Tekkis vastukaaluks kapitalismile(kehvad olud, vaesus, maj ja sots ebavõrdsus, sotsiaalne tõrjutus, sotsiaalse turvalisuse ja töökaitseseaduste p...
Kontrolltöö 9.kl ptk 7-9 1. Miks kasvas peale 1MS demokraatlike riikide maine? Sest sõja võitisid demokraatlikud suurriigid, kasvas nende maine märgatavalt. Peale seda said kõik võimule olenemata varast, isegi naised said valimisõiguse. 2. Kirjelda liberalismi peale 1MS Liberaalid olid tollal uuendustele vastuvõtlikumad, nad kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. 3. Kirjelda konservativismi peale 1MS Nende arvates oli hea see mis juba ajaloos läbi proovitud. Nad ei tormanud kõike muutma, vaid otsisid tuge mineviku kogemustest. 4. Miks tekkis pettumus demokraatias? Sest sõjast väsinud inimesed arvasid, et demokraatlik valitsus suudab kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagab rahvale heaolu. 5. Mis iseloomustab sotsiaaldemokraatiat? Nende arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Eesmärgiks sotsialism ehk ühiskond. Rikastele suuremaid maksud ning raha võrdselt ära jagada, et l...
Itaalia Referaat Koostaja: Karmo Allvee Nõo 2009 Sisiukord Geograafiline asend Itaalia Vabariik, pindalaga 301 323 km2, asub Euraasia mandril, Euroopa lõunaosas 800 km kontssaapa kujulisel Apenniini poolsaarel Vahemere ääres. Itaalia paikneb 36,5 0 pl ja 470 pl ning 70 ip ja 180 ip vahel. Pealinna Rooma geograafilised koordinaadid on: 420 pl, 130 ip. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja teised väiksemad Vahemere saared. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Apenniini poolsaare pikkus põhjast lõunasse on l126 km. Itaalia on valdavalt mägine maa. Piki kogu poolsaart kulgevad Apenniinid, põhjaosas asetsevad Alpid. Itaalia randu uhub 5 merd: Aadria, Joonia, Türreeni, Liguuria ja Vahemeri . Itaalia asukoht maailmakaardil ni...
Kellele: UrmasLehtsalu Teema:Eesti heaolumudel Kellelt: Praeguselearenenudühiskonnaleon iseloomulik arusaam,et inimese toimetulekpoleainult temaeraasi,vaid mõjutabkoguühiskondaja arenguvõimet.Seeon üks asjaolu,mis on tinginudheaoluriigi sünni ja sotsiaalpoliitikatähtsusetõusu.Tänapäevalon kõik arenenud temokraatlikudriigid heaoluriigid, kuid heaolupakkumisekorraldusneis võib erineda.Siiski poleiga riik täiestiunikaalne,pigemsaabrääkida heaolureziimidest,mis on omasedteatavasarnaseheaolukorralduseja põhimõtetegariikidele. Heaoluriik ei ole külluseriik, kus kõigil oleksmuretuelada.Ühiskondpeab korraldamaomaelu piiratudvõimalustejuures.Seepärastei ole kõik ühiskonnagrupidühegiheaolumudelipuhul võrdsed.Erinevvõib olla ka avalikuja erasektori vahekordheaoluteenustepakkumiselningteenuste kaubastatuseaste,st kui palju teenuseidsaabtasuta,kui palju tulebosta rahaeest.Üldiselt tuginevadpoliitilisedotsusedmingilekindlale ideoloogiale,olul...
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Seevastu diktatuur aga majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Miks siis osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Pärast Saksa keisririigi langust kehtestatud demokraatlikul Weimari vabariigil oli palju mõjukaid vastaseid. Ohvitserkond, ametnikud, suurmaaomanikud ja töösturid olid avalikult demokraatia vastu. Nad süüdistasid Weimari vabariiki kõikides Saksamaad tabanud hädades. Kaotatud sõda, võitjate üleolev suhtumine sakslastesse, pettumus Versailles' süsteemis, majanduslik ebakindlus ning poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine muutusid tugevaks väetiseks totalitarismi põllul. Sellele lisandus ka hirm kommunismi ees. Esi...
Demokraatia- rahva võim Liberalism- uuendustele vastuvõtlikumad. Kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Riigi mittesekkumist majandusellu. Konservatism- Otsisid tuge mineviku kogemustest. Hakkasid ka pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistid-Tööliskonna huvide kaitsjad. Pahempoolsed. Riigi kohus toetada abivajajaid. Ühiskond kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Kommunistlik- Töölised on õnneliku homse ehitajad. Pooldasid klassivõitlust. Vaesed võisid kasutada kõiki vahendeid. Fasistlik- hirmuvalitsemine. Oma rahvuse ülistamine. Vaenlased tuli hävitada. Natsionaalsotsialistlik- hirmuvalitsemine. Oma rahvuse ülistamine. Majanduslik liberalism- Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Maffia- Kuritegelikud rühmitused ja rühmituste ühendused. Organiseeritud kuritegevus. Dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel oli oma parlament, ...
Madrid · Madrid on Hispaania pealinn ja Euroopa Liidus suuruselt kolmas · Linnapeaks on Manuela Carmena · Koduks 3,3 miljonile linnaasukale · Pindala on 605,77 km² · Madridis elab 6,8% Hispaania elanikest · Külastatuim linn Hispaanias · Madrid koosneb kahekümne ühest rajoonist · Kasutusel olev rahaühik on euro · Keskmine palk jääb alla vaid Baskimaale · Räägitakse hispaania, katalaani, galeegi ja baski keelt Kliima · Lähistroopiline kliimavööde · Vahelduvalt külm Vahemere kliima · Suved on kuumad ja päikselised · Päeviti 31-32 °C ja õhtuti 19 °C · Päike paistab detsembrist juulini · Madridis on umbes 3 korda rohkem päikesekiirgust kui Euroopa põhjapoolsetel aladel · Teiste Hispaania asukohtadega võrreldes on talved külmad · Jaanuari kuus on kõige külmem 6°C · Päeviti 10-15 °C ja õhtuti 6-8 °C Sündimus, suremus, immigratsioon · Suremus on 6,4 1000 elaniku kohta · Suremus langeb järk-järgult · Sündi...
Pirita Majandusgümnaasium Merilin Meite Kristiina Roosild 12c klass Fasism Referaat Juhendaja: Ergo Aas Tallinn 2009 Sõna päritolu Sõna fascismo tuleneb sõnast fascio, mis tähendab 'kimpu' poliitilise või relvastatud rühmituse või rahvuse mõttes. Seda seostatakse ka ladina sõnaga fasces, mis tähendab vitsakimpu sellest väljaulatuva kirvega kõrgema võimu tähist, mida Vana-Roomas kandsid liktorid kõrgemate magistraatide ees. Fasism (itaalia keeles fascismo) on poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, rassilistele ja kultuurilistele tunnustele toetava rahvusliku ühtsuse loomist, mis üldiselt nendega ei piirdu. Algses tähenduses on see autoritaarne liikumine ning ideoloogia, mis valitses Itaalias 19221943 Benito Mussolini juhtimisel. Fasismi on erineval alusel laiendatud ka rahvussotsialismile ...
PAREMPOOLSED IDEOLOOGIAD Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Ühiskond peab olema kujundatud nii, et indiviididele oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus. Vabaduse ideest lähtuvad ka kõik teised liberaalide vaated. Majanduses pooldavad nad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Kõrged maksud ja rohked seadused ning eeskirjad pärsivad nende meelest ettevõtluse arengut. Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus otsustada, kas ta kulutab teenitud raha toidule, eluasemele, lõbustustele, haridusele või oma tulevikupensioni kindlustamisele. Riik ei peaks tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima inimesi rohkem töötama. Tänapäeval pooldab osa liberaale riigi heaolukohustuste osas mõõdukamat seisukohta. Need sotsiaalliberaalid tõlgendavad vabadust kui isiksuse arengu tingimust, mitte kui omaette eesmärki. Konservatism kujunes välj...
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur ja demokraatia on kaks täiesti erinevat valitsemisviisi. Diktatuuriks nimetatakse valitsemisviisi, kus juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuur jagatakse ka autoritaarseks ja totalitaarseks. Demokraatia on valitsemisviis, kus suurim võim on rahval. Üheks diktatuuririigiks sai Itaalia. Itaaliale tekitas Esimene maailmasõda suuri raskusi ning neisse ei suhtutud kui võrdväärsesse partnerisse. See tegevus solvas Itaaliat. Selle tagajärjel tekkis rühmitus nimega Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Hiljem muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mida hakkas juhtima Benito Mussolini, kes 1922. aasta sügisel määrati Itaalia peaministriks. Mussolini tegi suuri muudatusi ning võttis vastu seadusi, mis andsid talle kuningag...
Demokraatlik ja Autoritaarne Eesti 1. Miks ei hakanud demokraatlikku Eestit juhtima president ning milline riigikord valitses? 2. Iseloomusta demokraatliku Eesti poliitilist elu (rohkem kui ühe lausega!) 3. Kuidas erinevad üksteisest lk 67 toodud kaks uudist kommunistide mässukatse kohta Tallinnas? Too konkreetseid näiteid. Mis võis mõlema väljaande eesmärk olla? 4. Miks ei õnnestunud Balti Liidu loomine? Millisele liidule seejärel keskenduti? 5. Nimeta Eesti Vabariigi majanduselule kolm iseloomulikku joont aastatel 1918-1930. 6. Miks viidi 1919. aastal läbi maareform? Kuidas ja miks suhtusid sellesse eesti talupojad ja baltisakslased? 7. Nimeta kolm (erinevas valdkonnas) ülemaailmse majanduskriisi tagajärge Eestile. 8. Kes ja miks teostasid 12.03.1934 Eestis riigipöörde? 9. Miks muutus vabadussõjalaste liikumine poliitiliseks ja miks nende liikumine keelustati? 10. Võrdle K.Pät...
Autoritaarne Eesti Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Riigipööre 12.märtsil 1934 · Uue Riigikogu valimistel pidi valitama ka riigivanem (sisuliselt president). Käivitus kärarikas valimisvõitlus. Riigivanema kandidaatidena seati üles Johan Laidoner (Asunike Koondise poolt), Konstantin Päts(Põllumeestekogud), Andres Larka(Vabadussõjalaste Liit), August Rei (sotsialistid) · K.Päts ja J.Laidoner teostasid riigipöörde ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu valimistel Riigipööre 12. märtsil 1934 · Taas kehtestati kaitseseisukord · Kõikide erakondade tegevus peatati, vapside organisatsioon suleti · Riigikogu läks suvepuhkusele, Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega · Sept.1934 pikendati kaitseseisukorda aasta võrra · Riigikogu tuli sügisel taas kokku, et taas laiali minna, algas vaikiv olek Vaikiv olek kestab · Vaikivasse olukorda jäid erakonnad, k...
Karl Heinrich Marx Karl Heinrich Marx oli saksa filosoof, majandusteadlane ja poliitik, üks rahvusvahelise kommunistliku liikumise rajajaid. Ta sündis 5. mail 1818 Trieris, Saksamaal advokaadi perekonda, oli juudi päritolu. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog, vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marx oli suurimaid maailmapildi muutjaid kahekümnendal sajandil. Õppis Bonni ülikoolis õigusteadust, Berliini ülikoolis filosoofiat. Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku ja doktorikraadi filosoofia alal sai ta lõpuks hoopiski Jena Ülikoolist. Pärast seda töötas Marx ajakirjanikuna ajalehe "Rheinische Zeitung" juures, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma. 1843. aastal suleti ajaleht revolutsioonilise ja demokraatliku suuna pärast. Seejärel kolis Marx Pariisi, kus tutvus Friedrich Engelsiga. 1844. aastal andis koos A. Rugega v...
Rahvusvahelised suhted 19. sajandi II poolel. Uusaeg § 15-21. ülevaade Ühiskonna mõtestamine • Konservatism – alalhoidlikkus E.Burke (aadel, maaomanikud) • Liberalism – vabameelsus poliitikas: usu, sõna, trüki- koosolekute vabadus; võrdsus seaduse ees ( kodanlus)- • Liberalism majanduses –A.Smith vabaturumajandus • Rahvuslus, rahvusriikide teke, rahvuslik ärkamisaeg • Romantism • Sotsialistid-utopistid (utoopia- unistus ideaalsest riigist) R.Owen • K. Marx – kommunistliku õpetuse rajaja: töölisklassi, proletariaadi diktatuur; ettevõtted riigi omandusse „Kapital“ „Kommunistliku partei manifest“. • Sotsialism, sotsiaaldemokraadid- tööliste huvide kaitse seaduslikult. 1848.a. revolutsioonid Euroopas • Revolutsioonisündmuste mõjul olid Euroopa valitsejad sunnitud tegema poliitilisi ja majanduslikke järeleandmisi: • Kehtestati põhiseadus või hakati seda välja töötama • Valitsemisse kaasati liberaalse kodanluse esind...
Sisepoliitika: · Vabariik (III vabariik; kuni 1871.a. oli keisririik), mitmeparteiline süsteem. · Iseloomulik oli paljuparteilisus (parlamendis omas esindatust tavaliselt üle 10 partei). · Parteide skaalal tugevnesid paremäärmuslased (näiteks monarhistid, kes tahtsid taastada 1848.a. kukutatud Orleansi dünastiat) ja pahempoolsed väikekodanlikud parteid (radikaalid; sotsialistid). · Peamine sisepoliitiline probleem- suhtumine katoliku kirikusse. Kirik oli rikas, omas palju mõjuvõimsaid organisatsioone ning omas suurt mõju hariduse andmises. · 20.sajandi algul vasaktsentristlikud valitsused natsionaliseerisid kiriku varad; suleti kirikukoole; keelati vaimulikel koolides õpetamine; kehtestati usutalituste ja südametunnistuse vabadus. · 1912.a. tulid võimule taas parempoolsed, kes alustasid ettevalmistusi sõjaks Saksamaaga ning kavandasid selleks ulatuslik...
Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia- korrastatud ideesüsteem, propageerib kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia: · seletab ja hindab olemasolevaid tingimusi · orienteerib inimesi ühiskondlikkus elus · pakub neile programmi ON SEOTUD VÕIMU JA VALITSEMISEGA! Ülesanded: · pole kunagi neutraalne · seletab ühte ühiskonna viisi, peab seda ainuõigeks · annab hinnangu eksisteerivale olukorrale, seda õigustades või hukka mõistes (selet,hind,õig) · loob pildi ideaalsest ühiskonnast ning pakub teid selle saavutamiseks Ideoloogiate levikut mõjutavad: · pakutavate ideede sobivus oma aegruumi · oskuslik propaganda Propaganda on oma ideedele või uskumustele toetuse hankimiseks arendavat tegevust. Ideoloogiate põhiteemad: · erakonna või liikumise teoreetiline platvorm · ideoloogia struktuuri neli koostisosa: maailmavaade valitsemine ...
Eesti kahe revolutsiooni vahel 1.Poltiitilised olud a)1908 asendati sõjaseisukord leebema korraga · Endiselt olid keelatud streigid, koosolekud ja poltiilised organisatsioonid, kehtis tsensuur · Ainus legaalne partei oli ERE · Eesti sotsialistid (ESDTÜ) olid represseeritud (vanglas) või välismaal b)Sellest lõikasid kasu Eesti enamlased (VSDTP) · Ei pooldanud rahvuslikke taotlusi · Toetajateks vene ja eesti rahvusest töölised · Häälekandjaks Jaan Anvelti poolt Narvas 1913.a. asustatud ajaleht ,,Kiir" c)Duumapoltiitika · Laialisaadetud I Riigiduumas (1906) esindas Eestit 5 saadikut · Sama saatus tabas II Riigiduumat · Tagurlikuma valimisseadusega valitud III ja IV Riigiduumasse valiti Eestist vaid 2 eestlaste esindajat ja 3 baltisakslast · Eesti esindajate eelnõud ei leidnud Riigiduuma tagurliku enamuse toetust ja seega lootus parlamendireformidele kukkus läbi d)Eestlaste edu oli vaid kohali...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
