Rahvusriigi põhimõte-riigi vorm, mis eksisteerib selleks, et pakkuda suveräänset territooriumi kindlale rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ülesande täitmisest. Õigusriigi põhimõte- Õigusriigi põhimõte tähendab, et täitevvõim peab tegutsema seaduse alusel ning tema tegevus on allutatud sõltumatule kohtulikule kontrollile. Õigusriigi põhimõte sisaldab järgmisi komponente:haldusaktide õiguspärasuse kontroll,õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse järelevalve ja kohtuvõimu sõltumatus. Iniväärikuse põhimõte-tuletatud põhiseaduse § 18 järgi. Vastavalt sellele ei tohi kedagi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Demokraatia põhimõte-Seadusandlik võim põhineb parlamendi tegevusel, riigivõim kuulub rahvale ja lähtub rahvast. Valdav enamus saab kasutada poliitilisi- ja inimõigusi, mis on kohtulikult tagatud ning valimised peavad olema üldised, perioodilised, ausad ja vabad. Võimudelahususe põhimõte- Seadusand...
Inimõigused Mis on inimõigus? Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Mis on inimese põhivajadused? ● Kõikidel inimestel maakeral on samasugused põhivajadused, aga võimalused nende täitmiseks on erinevad. ● Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; ● Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; ● Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. 1948 võttis ÜRO vastu inimõiguste ülddeklaratsiooni. 1950. aastast pärineb Euroopa inimõiguste konventsioon, mille alusel võib iga inimene pöörduda inimõiguste rikkumise korral kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtu...
1. Nimeta ühiskonna kolm sektorit. Mida need endast kujutavad ja millega tegelevad? Mis on iga sektori eesmärk? Ühiskonna kolm sektorit on: Avalik ehk riigisektor, era- ehk tulundussektor ja mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond. • Avalik ehk riigisektor koosneb riigi- ja omavalitsuse asutusest ning selle ülesanne on tagada riigi normaalne toimimine. • Era- ehk tulundussektor koosneb eraettevõtetest. Eesmärk on teenida kasumit. • Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond on inimeste vaba tegevus, mille eesmärk on mingit valdkonda parandada, ilma ise kasu saamata. Nt: MTÜ. 2. Seleta mõisted: ametiühing, vabaühendus, mittetulundusühing, kodanikualgatus Ametiühing- mingi kutseala tööliste või teenistujate organisatsioon nende sotsiaalmajanduslike nõudmiste kaitsmiseks ja esindamiseks. Vabaühendus- kodanike omal algatusel loodud ühendused ühiskonna edevdamiseks. Kodanikualgatus- isikliku initsiatiiv...
Inimeste õigused ja vabadused Inimese õigused on õigused, mille kinni pidamiseks on vajalikud tingimusi, riik peab tagama ( valitsus). Inimestel on õigus nõuda nende austamist. Inimõigused on kirja pandud ÜRO deklaratsiooni. Teiste õigus liikide puhul kehtib olukord, kus riik nõuab ja kodanikud alluvad. Inimõigusi rühmitakse järgmiselt: 1. Isikuõigused e. Põhiõigused a) õigus elu le b) õigus vabadusele c) õigus võrdsusele d) isiku puudumatusele e) õigus eraelule ja perekonna elule f) õigus kodule ja omandi puutumatusele g) õigus inikliku kohtlemisele h) õigus seaduse kaitsele ( pöörduda kohtusse) i) õigus vaimsele ühte kuuluvus tundele 2. Poliitilised õigused a) õigus valida, hääletda ja olla valitud. b) õigus väljentada oma seisukohti (vabadus) c) õigus pöörduda riigiasutustesse d) õigus usu ja mõte vabadusele e) õigus kuu...
Demokraatia -Tekkis Kreekas -Kolm põhinõuet (konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused) Liberaalne demokraatia -Kodanikuvabadused (sõna, valimis) -Õigusriik (seadustel põhinev otsustamine) -Võimude lahusus (täidesaatev, seadusandlik, kohtuvõim) -Kohtusüsteemi ja teiste organite sõltumatus -Vaba ajakirjandus -Vähemustega arvestamine -Relvajõud tsiviilkontrolli all Demokraatia vormid -Otsene demokraatia *Antiik-Kreeka *Referendum-rahvahääletus -Esindusdemokraatia *Esindajate valimine *Mandaat-valija volitus esindada enda huve Demokraatia ohud -Harimatu massi võimuletulek -Enamuse türannia -Riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu -Demagoogide võimalused Osalus- ja elitaardemokraatia -Osalus *Rahva kaasamine poliitikasse *Interneti kasvav roll -Elitaardemokraatia *Eliidi võim rahva nõusolekul Demokratiseerumise lained -I 1826-1922 -II 1945-1956 -III 1974-1995 Siirdeühiskond -Demokraatia kindlustamine -Vabad valimised -Reformide aeg...
Lastekaitse seaduse analüüs Eesti lastekaitse seadus on vastu võetud 08.06.1992, aga jõustus alles 01.01.1993. Eesti Vabariigi lastekaitse seadus sätestab lapse rahvusvaheliselt tunnustatud õigused, vabadused ja kohustused ning nende kaitsmine Eesti Vabariigis. Eesti lastekaitse seadus koosneb kümnest osast : I osas on üldsätted ( Seaduse ülesanded, lapse vanus, lastekaitse põhimõte, lastekaitse korraldus, riiklik lastekaitse, omavalitsuslik lastekaitse ja ühiskondlik lastekaitse). II osas räägib lapse õigustest ( Õigus elule, ainumääratlustele, saada abi ja hoolt, sotsiaalsed õigused, õigus puhkusele ja jõudeajale, privaatsusele, õigus kaitsele majandusliku, kehalise ja vaimse ekspluateerimise eest, orvu või vanemliku hoolitsuseta lapse õigus riiklikule ülalpidamisele, õigus osa võtta lapsekaitse programmide väljatöötamisest ja viimane räägib lapse sotsiaal...
3. KODANIKUD JA DEMOKRAATIA Erakond kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsiooni. Erakond osaleb valimistel ja taotleb selle kaudu pääsu võimule. Vasakpoolsed parteid peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust; pooldavad sellist ühiskonda, kus lõhed inimeste sissetulekutes ja võimalustes ei ole eriti suured; põhivastutus kodanike eest peaks lasuma riigil. Parempoolsed parteid esindavad jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve; toimetuleku ja käekäigu eest peaks vastutama inimene ise; vabadus, konkurents ja õigus valikule igas eluvaldkonnas moodustavad parempoolsete peamised ideaalid. Tsentriparteid parteid, mis mõnes küsimused kalduvad vasak ja mõnes parempoole. Rohelised poliitika kujundamisel lähtuvad loodushoiu ja jätkusuutliku arengu põhimõtetest. Ühiskondlik massiliikumine tekib tavaliselt vastusena kriisile mingi ulatusliku sotsiaalse grupi elus. Ametiühing töölis...
2. SLAID Inimõigused on iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta, õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Inimõigusi saab teistest, nö tavalistest, õigustest eristada kolme asjaolu tõttu: · Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; · Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; · Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. Ini...
Keskaeg 1.Millistesse seisustesse olid jagunenud keskaja ühiskond? Mis olid nende ülesanded ja koht ühiskonnas? Vaimulikud, kelle ülesandeks oli palvetada ja kõigi inimeste hingeõnnistuse eest hoolt kanda; Feodaalid, kelle ülesandeks oli kõigi ühiskonnaliikmete kaitsmine; Talupojad, kelle ülesandeks oli vaimulikke ja feodaale oma tööga üleval pidada ning toita; Linnakodanikud, kes varustasid kõiki käsitöösaadustega ja ülemerekaupadega. 2.Miks nimetatakse keskaja ühiskonda tardunud ühiskonnaks? Ühiskond, kus usuti, et jumal on pannud inimese tema kohale ja määranud kindlaks tema eluülesande. Talupoeg ei saa rüütliks ja rüütel talupojaks. 3.Selgita lause ,,Minu vasalli vasall pole minu vasall" senjööridel puudus õigus käsutada oma vasalli vasalle 4.Millised olid keskaja talupoja õigused ja kohustused? Õigused: isiklik vabadus...
Inimõigused I loeng Mida uurida? Andmed Küsimused millele vastuseid otsida - Kas on usaldusväärseid indikaatoreid - Uni- või mitmedimensiooniline? - Kas on muutujaid mis ennustavad IÕ käitumist? - Mõju teooriale ja poliitikale Allikaid: - ÜRO - FreedonHouse; AI, HRW - US Department of State - CIRI Human Rights Data Set Õiguse tüübid - Nõudeõigus- ostjal õigus müüjalt leiba osta ja müüjal õigus ostjalt raha kätte saada – korrelatiiv - kohustus; vastand – mitte-õigus - Vabadus - korrelatiiv - mitte-õigus; vastand – kohustus - Võim - korrelatiiv - vastutus; vastand – võimetus - Immuniteedid - korrelatiiv - võimetus; vastand – vastutus Mis teeb õigusest õiguse? Definitsioonid Jones „Rights“ 1994 - Õigused kui hüved (vahel ka huvid) - Õigused kui valikud - Õigus kui valdus - Õigused j...
11.09.14 Madis Ernits I Sissejuhatus §1 Riigiõigus Riigiõigus kui juriidiline distsipliin- uurib, mis on positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Positiivne õigus- kirjapandud õigus Ülepositiivne õigus- kirjutamata õigus, mis on positiivse õiguse peal Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin 1. Õigussuhe- nt ostu-müügi leping, kahju hüvitamine 2. Norm 3. Toiming- reaalne tegevus, nt vilkuritega politseiauto- avalikõiguslii, vilkuriteta politseiauto- eraõiguslik 4. Juriidiline isik- avalikõiguslik juriidiline isik: TÜ, Eesti Haigekassa, Eesti Pank, ERR, Eesti Energia, Rahvusraamatukogu 5. Teooriad (H. Maurer, haldusõigus, §3 äärenr. 12-...)- Huviteooria- Avalik õigus on see, mis Rooma riigi poole, eraõigus see, mis vaatab eraisiku kasu poole. Subordinatsiooni- e allusvusteooria- avalikku õigust iseloomustab allumissuhe, eraõigust võrdsussuhe. Subjekti...
KORDAMISKÜSIMUSED ptk 3.4, 3.5 ja e-riik 1. Mis on inimõigused, kodakondsus ja kodanikuõigused? Inimõigused - Inimõigused on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnuistusest. Inimõigused on leidnud rahvusvahelist tunnustust Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, mis kuulutati ÜRO poolt üldkehtivaks aastal 1948. Kodakondsus - Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanikuõigused - Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Need on eeskätt õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele ka õiguse riiki ise kaitsta, valida ja olla valitud ning moodustada erakondi. 2. Millistele dokumentidele tuginevad ini...
Arutlus Eesti kui demokraatlik riik Eestis on demokraatia eelduste loomine läinud ülejäänud maailma vaadete järgi väga hästi, või kas ikka on? Probleemidest ja vigades rääkides läheb see tihti meelest. Siin, nagu teisteski Kesk-Ida-Euroopa riikides, sündis suhteliselt toimiv demokraatlik riik kiiresti ja valutult.Mille üle me võime väga uhked olla.Tänaseks on toimunud palju muutusi meie riigis, küll häid ja halbu, küll keerulisi ja vahest isegi lausa nutma panevaid. Esimesed eeldused demokraatlikuks riigiks on alati õigused. Ja kõik õigused on seotud kuidagi poliitikaga, sest poliitika mõiste ütleb järgmist: ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ehk siis sellest saame järeldada et meie riik on poliitiliselt demokraatlik sest kõiki ...
Õigusnormid ja õigussüsteem Referaat Õppeaine: Õiguse alused Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 SOTSIAALNE REGULEERIMINE JA SOTSIAALSED NORMID.......................................4 1.1. Sotsiaalsed normid...........................................................................................................4 ÕIGUSNORM............................................................................................................................6 2.1. Liigid...............................................................................................................................6 3. ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR....................................................................8 3.1. Hüpotees.............................................................................
Ühiskonna kontrolltöö Kodanikuühiskond on vabade inimeste suhtlemine ja toimetamise keskkond. Nende tegevus on loomult sotsiaalne ehk ühiskondlik ja pole suunatud kasumi saamisele, mistõttu nimetatakse kodanikuühiskond ka mittetulundussektoriks. Inimene saab oma hääle kuuldavaks teha erakondade kaudu. Hääletamisega on võimalik aidata kaasa oma huvide arvestamisele poliitikas. Erakonnal ehk parteil on kindel struktuur, liikmeskond ja ideoloogia. Erakond osaleb valimistel, et taotleda sellega pääsu võimu juurde. Erakond püüab teha võimalikult laia valijaskonna huvidele vastavad valimiskampaaniat, et nad saaks palju hääli. Kõigil täiskasvanutel on õigus kuuluda oma valitud parteisse või ka rajada oma erakond. Mitmeparteilisus on hea, sest siis kajastatakse erinevate inimeste huve poliitikas. Erakondadesse võivad kuuluda vaid Eesti riigi kodanikud. Parempoolsed parteid esindavad jõukamaid ettevõtlusega tegelevaid inimesi. Nende põhimõte on...
KODANIKUOSALUS Millised kodanikuühendused Rakveres tegutsevad? Viru giidide ühing, Lääne-Virumaa ettevõtlus, Virumaa poistekoor, MTÜ Virumaa Lootus INIMESE ÕIGUSED, VABADUSED JA KOHUSTUSED Inimese põhiõigused: · Õigus elule · Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele · Õigus korrakohasele õigusemõistmisele · Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest · Õigus perekonnale ja eraelule Inimõigusi rühmitatakse: · Põhiõigused · Poliitilised õigused ja vabadused · Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused · Kultuurilised õigused ÕIGUSKAITSE JA KOHUS Kohtumenetluse üldised põhimõtted: · Seaduse ülimuslikkus · Kõigi osaliste võrdväärne kohtlemine · Kohtu erapooletus KODANIKUD JA KODAKONDSUS 1. Kuidas saadakse Eesti kodakondsus? a)kodanikuks sünnitakse b) kodakondsus saadakse vastava õigusliku protseduuri läbimise ehk naturalisatsiooni korra...
Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse Sotsiaalpoliitika olemus ja eesmärgid, sotsiaalpoliitika mudelid Sotsiaalpoliitika mõiste on mitmetähenduslik. Enamlevinud tähendustes mõistetakse sotsiaalpoliitika all: 1. seisukohti ja põhimõtteid, mis puudutavad ressursside ja vastutuse jaotust üksikisiku, rühmade ja kogukondade vahel ühiskonnas; 2. abinõude süsteemi sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. SP eesmärgiks on tagada inimestele sotsiaalne turvalisus … kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu … vähendada klassivastuolusid …. tagada õiglus ja võrdväärsus Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on inimeste heaolu – nende vajadusterahuldatuse – tagamine Sotsiaalpoliitika kesksed osavaldkonnad on sotsiaalkaitse poliitika, tööturupoliitika, tervishoiupoliitika, eluasemepoliitika. 1. Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused. Sot...
Ühiskond-kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia erinevad vormid a)Osalusdemokraatia- aktiivne osalus riigiasjades, kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse, kodanikul võimus osaleda ka küsimiuste arutamisel ja otsuste vormimisel; kodanikufoorumid, ümarlauad, võrgustikud; Skandinaavias, USA b)Elitaardemokraatia- rahva osalmine poliitikas tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. c)Otsene ehk vahetu demokraatia- rahvahääletus, rahva vahetu kaasamine poliitikasse d)Esindus demokraatia- rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine, rahvas ei osale ise vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. Valimised 1)Ülesanne-a)tagavad valitseva võimu koosseisu vahetumise b)valimiste kaudu esitavad kodanikud oma nõudmisi riigivõimule c)valimiste abil tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspinna suurus d)harivad riigikodanike p...
ÜKO 3.4 3.6 Peamised inimõigusalased dokumendid on: · Inimeõiguste ülddeklaratsioon · Euroopa inimõoguste konventsioon · Euroopa sotsiaalharta · Laste õiguste konventsioon Tähtsamad põhiõigused on: · Õigus elule · Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele · Õigus korrakohasele õigusmõistmisele · Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest · Õigus perekonnale ja eraelule Poliitilised õigused ja vabadused on: · Õigus rahvusele ja kodakondsusele · Usu- ja mõttevabadus · Sõnavabadus · Liikumisvabadus · Koosolekute- ja tehingutevabadus · Hääleõigus Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused on: · Õigus tööle ja puhkusele · Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele · Õigus inimväärsele elatustasemele · Õigus sotsiaalsele kindlustatusele · Tervisekaitsele ja arstiabile Inimõigused kultuurivallas on: · Õigus haridusele ja kultuurile · Õigus rahvuskultuu...
Ühiskond §3.1-3.6 §3.1 Erakonnad ja ametiühingud. 1. Mis on erakond? Miks on erakondi vaja? Erakond kindla liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mis püüab valimiste kaudu saada võimule, et oma seisukohti ellu viia. Erakondi on vaja, et saaks esindatud erinevad inimeste huvid ning et kodanik saaks oma hääle ühiskonnas kuuldavaks teha. 2. Miks võib öelda, et mitmeparteilisus on demokraatia tunnus? Sest kui esindatud on vaid üks partei, siis tähendab see seda, et sul pole mingit valikuvõimalust ning nende poliitika on sulle pealesurutud. Mitu erinevat parteid tähendab seda, et on ka mitu erinevat ideoloogiat, mistõttu saavad esindatud erinevad ühiskondlikud huvid ning sul on valikuvabadus nende vahel valida. 3. Milliste tunnuste põhjal jagunevad parteid vasak- ja parempoolseteks(selgita ja too näiteid)? Vasakpoolsed: Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid. · Peavad suurimaks väärtu...
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond TERVISE JA HEAOLU KÄSITLUS JA SELLE EDENDAMISE VÕIMALUSED ALUSHARIDUSES Referaat Tallinn 2016 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Lapse õigus tervisele ja heaolule ........................................................................................ 4 2. Tervise käsitlus ................................................................................................................... 5 3. Heaolu käsitlus .................................................................................................................... 6 4. Tervist edendav lasteaed ...................................................................................
3.4. Inimese õigused, vabadused ja kohustused. 3.5. Kodanikud ja kodakondsus. 3.6. Teabesuhtlus riigi- ja omavalitsusasutustega. 1. Defineeri võimalikult täpselt mõiste inimõigused. V: Igal inimesel olevad õigused juba ainuüksi seetõttu, et ta on inimene. 2. Millised kolm dokumenti on inimõiguste alusteks? V: a) Inimõiguste ülddeklaratsioon or lapse õiguste konventsioon; b) Euroopa inimõiguste konventsioon; c) Euroopa sotsiaalharta. 3. Millised on põhiõigused ehk universaalsed õigused? V: Õigus elule; õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele; õigus korrako- haseleõigusemõistmisele; kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest; õigus perekonnale ja eraelule. 4. Millised on poliitilised õigused? V: Õigus rahvuseleja kodakondsusele; usu-ja mõttevabadus; sõnavabadus; hääleõi- gus; koosolekute- ja ühingutevabadus. 5. Millised on sotsiaalsed ja majanduslikud õigused? ...
Võim ja legitiimsus Võim on mehhanism, mille abil saavutada püstitatud eesmärke. Võim on oskus, panna inimesed tegema seda, mida nad muidu ei teeks. Võim kui ümberjaotav ja ülekantav „võim kellegi üle“ Võim kui struktuurne suutlikkus saavutada eesmärke ..võimustamine. Võim Max Weberi järgi: Võim on suutlikkus panna tegema kedagi midagi, mida ta muidu ei teeks. Domineerimine-tähendab võimalust leida kuulekust teatud korralduse suhtes antud isikute poolt, sõltumata sellest, millele selline võimalus rajaneb. Legaalsus: seaduslikkus, õiguspärasus Legitiimsus: tunnustatus, tunnetatakse õigustatuna. (tunnustatus võib olla rahva poolehoid, toetus ja leppimine) Tunnustus võib tugineda: 1. A-legitiimsus- tugineb seadustele 2. B-legitiimsus- tugineb rahva reaalsele poolehoiule Kolm erinevat autoriteedi ideaaltüüpi Weberil: 1. Inimesed alluvad sest on olemas selline traditsioon: harjumus. 2. Karismaatiline: ma ...
Ühiskonnaõpetuse lõpueksami teemad (lahtikirjutatuna) 1. Ühiskond kui inimeste olemasolu viis 1) Ühiskonnaelu valdkonnad (õpik lk 5-9; TV ül 1.-6.) - mõisted: eraelu, majandus, poliitika, kultuur, moraal, õigus, kodanikuühiskond - ühiskonna struktuur: avalik sektor, tulundussektor ehk erasektor, mittetulundussektor ehk kolmas sektor 2) Ühiskonna sotsiaalne struktuur (õpik lk 13-16; TV ül 11.-13.) - mõisted: sotsiaalne struktuur, demograafia, rahvastiku iive, negatiivne iive, positiivne iive, rahvus, integratsioon - rahvastiku analüüsimine: milliste tunnuste alusel? miks? - erinevad marginaalsed rühmad ühiskonnas - erinevate graafikute analüüsimine; tabeli vm andmete põhjal graafiku joonistamine 3) Varanduslik kihistumine (õpik lk 16-19) - mõisted: sotsiaalne kihistus, perekond, leibkond, ülalpeetav, tööjõud - ...
ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ KORDAMINE Sotsioloogia- teadus, mis uurib sotsiaalsed protsesse, võõraviha levik, enesetappude arv Ühiskond on inimgrupp, kelle vastastikused suhted on organiseeritud ja struktureeritud kultuuri poolt ja kultuur on see, mida inimene teeb ja millel pole bioloogilist ega geneetilist alust. Ühiskonna struktuur avatud ühiskonnas = kodanikuühiskond + avalik sektor + ärisektor 1. Avalik sektor e. esimene sektor tegutseb avalikes huvides, realiseerub poliitikute ja ametnike töö kaudu. 2. Erasektor e. teine sektor tegutseb erahuvides ja on kasumile orienteeritud. 3. Kodanikuühiskond e. kolmas sektor lähtub nii avalikust kui omahuvist ja realiseerub enamasti kodanikualgatusena valdkondades, kus on puudujäägid avaliku sektori tegevuses või kus puudub erasektori huvi. 1) ..AVALIK SEKTOR. (riiklik sektor, mis hõlmab riigi- ja omavalitsusasutusi koos töötajaskonnaga, samuti riigi kasutusse laekuvad maksu-, tulu- ja r...
1) Ühiskond Inimeste kooselamise viis; inimtegevuse vormide kogusumma; mingi konkreetselt määratletud periood mingi rahva ajaloos; süsteem, mille üksikud osad on omavahel seotud. 2) Valdkonnad: 3) Poliitika ühiskonna üldine suunamine ja juhtimine 4) Majandus tootmine, teenindamine, kaubandus 5) Kultuur inimese poolt vaimse ja füüsilise tööga loodu 6) Seadus inimsuhete reguleerimine kirjalikul teel 7) Moraal üldtunnustatud reeglid ja normid. 8) Tasandid e. sfäärid: 9) tasand riik, tegutsevad riigivõimu asutused ja tehakse poliitikat. 10) Tasand kodanikuühiskond e. tsiviilsfäär, tegutsevad mittepoliitilised kodanikuühendused 11) Tasand perekond iga üksikisiku isiklik elukorraldus. 12) Sektorid: ...
1905. aasta revolutsioon Eestis 1. Uus sajand · Kapitaalsed muutused: kihistumine, uued liidrid, baltisakslaste osakaal, põllumajanduskriis, eestlaste esimene rahaasutus 1902 Eesti Laenu-ja Hoiuühisus · Muutused linnades: eestlaste positsioon ja osakaal kasvab · Pessimistlikud meeleolud seoses venestusega (Grenzstein versus Tõnisson) · Ajakirjanduse areng: "Postimees", "Teataja" ja "Uudised" · Areneb poliitiline mote: konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia · Kujunevad erisuunalised poliitilised arusaamad Konservatistid Liberalistid sotsiaaldemokraadid Mõttekandjad Baltisakslased Mõõdukad Venelased ja Jaan Tõnisson eestlased Radikaalid Konstatin Päts eesmärk Kord ...
INDIVIID ÜHISKONNAS Sotsiaalne staatus ja sotsiaalne mobiilsus Sotsiaalne staatus ühiskondlik positsioon, millel on nii materiaalseid kui ka kultuurilisi tunnuseid. Kihistumisele on omane staatuslik hierarhia, st rahvastik järjestub hierarhiliselt ressursside jagunemise alusel (kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse võim, vara, teadmised, tutvused, oskused - kui madalamatesse kihtidesse kuulujatel, kes võivad ühiskonnas olla tõrjutud). Sotsiaalne mobiilsus inimeste ja rühmituste liikumine sotsiaalse kihistuse süsteemis. Liikumine võib olla horisontaalne (maalt linna või ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, ametnikust töötuks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalse mobiilsuse suurusastet vaadeldakse tihti kui ühiskonna avatuse ja arenguvõime näitajat. Majanduslik aktiivsus ja heaolu Aktiivne rahvastik tööjõud ehk osa tööealisest rahvastikust, k...
Mõisted: Naturalisatsioon kodakondsuse saavutamiseks ette nähtud seaduslik toiming isikule, kes ei ole riigi sünnijärgne kodanik Välismaalane- välisriikide kodanikud või kodakondsuseta isikud Topeltkodakondsus- kahe erineva riigi kodakondsuse omamine Teemad: 1. Mis on partei + jaotus Partei kujutab endast kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsiooni. Erakond osaleb valimistel ja taotleb sellega pääsu võimule. Partei pääsu võimule määravad valijate hääled. Seepärast püüavad parteid oma tegevuskava välja töötada selliselt, et see vastaks laia valijaskonna huvidele. Demokraatlikus ühiskonnas on igaühel õigus kuuluda parteisse ja luua isegi oma partei. Kõik erakonnad ja nende liikmed on riigi poolt registreeritud. Parteisid jagatakse vasak- ja parempoolseteks, on olemas ka tsentriparteisid. Vasakpoolsed parteid peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust. Vasakpoolsed ...
Inimõigused Referaat Juhendaja: Inimõigusi võib määratleda õigustena, mis on meie loomusega kaasa sündinud ja ilma milleta ei saa me inimestena elada. Inimõiguste käsitlus tugineb sellele, et ühiskonna lähtepunktiks on inimene ja ühiskond tegutsev inimeste jaoks. Riigisisese seadusandluse tagatud inimõigusi nimetatakse ka põhiõigusteks. Inimõigused põhinevad inimestevahelisel kokkuleppel ning on sotsiaalselt konstrueeritud. Need on moraalsed ning kaitsevad inimest riigi vastu. Nende praktiliseks tagamõtteks on kindlustada inimeste vabadus ja heaolu teatud minimaalses ulatuses ning seda valitsemisviisist sõltumata. Seega on inimõiguste aluseks idee, et inimestel peaks inimeseks sündimise tõttu olema teistega võrdselt teatud hulk õigusi. Inimõiguste põhiliikideks on: Isikuõigused, kodanikuõigused (poliitilised õigused) ning sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised õigused. Veel on ka ära märgitud kollektiivsed õig...
Õiguskantsler ametiisik, kes teostab põhiseaduse ja seadusandlikkuse järelvalvet. (Indek Teder) Kohtunik jurist, kes teostab õigusmõistmist. Advokaat jurist, kaitsja, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör riiklik süüdistaja, kelle ülesanne on kohtualuse süü tõestamine. Kohtukaasistuja EV kodanik, kes aitab kohtunikku otsuse langetamisel. Ombudsman õiguskantsler. Apellatsioon kohtuotsuse edasi kaebamine ringkonnakohtusse ehk teise astme kohtusse. Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine riigikohtus ehk kolmanda astme kohtus. Süüalune/kohtualune oletatav kuriteo või õigusrikkumise toimepannud isik. Kannatanu isik, kellele on kuriteoga tekitatud kahju. Ametiühingud mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitseks. Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Süütuse presumptsioon korrakohase õigu...
Avalik sektor-riigi-ja omavalitsusesindused Erasektor-eraettevõtted 3.sektor-mittetulundussektor, kodanikuühiskond-inimeste poolt vabatahtlikult moodustatud ühendus, et igapäevast eluolu parandada. Avalik sektor mõjutab erasektorit: riik hoolitseb selle eest, et ettevõtete vahel oleks konkurents, võitleb monopolide vastu. Riik kehtestab korra, mille alusel ettevõtted tegutsevad. Millised on erasektori ja riigi suhted? * Erasektor toodab kasumit, riigi sektor jaotab kasumi ümber (maksude näol) * Erasektor peab arvestama avaliku sektoriga, kuna avalik sektor kehtestab normid (kauplemisluba, keskkonnatingimused, ettekirjutused maksude osas * Sõltuvad üksteisest Millised on kodanikuhiskonna ja riigi suhted? * Sõltuvad üksteisest * Täiendavad üksteist * Kodanikuühiskond on riiki abistava funktsiooniga, mis ei kuulu riigi haldusalasse.Iga sektor säilitab oma põhifunktsioonid, mille järgi tekib ühiskonnas vajadus. Kodanikuühiskond ja erase...
Kordamisküsimused: Ühiskonna sidusus Ühiskonna sektorid I ehk AVALIK SEKTOR. *Tulundussektor: Riigiettevõtted Eesti Post, Eesti Energia. *Mittetulundussektor: riiklikud, avalik-õiguslikud ja munitsipaalasutused ning -ametid, nt. Politsei- ja piirivalveamet, Tarbjakaitseamet, Viljandi Maavalitsus, Tartu Ülikool, ERR. *Avalik õiguslikud asutused ei allu otseselt riigile vaid korraldavad oma tööd iseseisvalt. *1/3 tööealistest töötab I sektoris. II ehk ERA(ÄRI)SEKTOR. *Tulundussektor. *Nt pangad, aktsiaseltsid osaühingud. *Iseloomulikud jooned: eraomandus, kasumi taotlemine. III ehk MITTETULUNDUSSEKTOR. *Kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused: MTÜd, sihtasutused, seltsingud. *Iseloomulikud jooned: ei taotle majanduslikku kasu, vabatahtlikud, omaalgatuslikud. *Millega tegelevad: mõjutavad poliitilisi otsuseid, aitavad lahendada sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, loovad töökohti, pakuvad erinevaid teenuseid. Kodanik. Kuidas saadakse ...
Ühiskonnaõpetus 1. Eesti Vabariigi kodakondsusega kaasnevad kohustused ja õigused: - õigus osaleda riigikogu valmistel, rahvahääletustel - õigus kanditeerida ja töötada riigiametites - õigus osaleda poliitiliste parteide töös - õigus töötada sõjaväestatud struktuurides (politsei, toll, piirivalve, kaitsejõud) - kohustus teenida Eesti Vabariigi kaitsejõududes - õigus kandideerida Eesti Vabariigi presidentiks (ainult sünni järgne kodanik) - õigus saada Eesti riigi poolt kaitset välismaal - kohustus astuda välja põhiseadusliku korra kaitseks - õigus elada oma kodumaal Sünniga omandatud kodakondsust ei tohi ära võtta Mittekodaniku õigused: - Kodakondsus saadakse: - sünni järgselt, kui vähemalt üks vanematest on Eesti Vabariigi kodanik - abielu sõlmimisel - eriliste teenete eest - naturalisatsiooni korras ehk taotletud kodakondsus, selleks peab: a) elama vähemalt 5a legaalselt riigis b) peab tegema eesti keele eksami c) tundma Eesti Vabarii...
Põhiõiguste harta on tõend demokraatliku ühiskonna kõikide kodanike tähtsusest Põhiõiguste harta on tõend demokraatliku ühiskonna kõikide kodanike tähtsusest seetõttu, et harta on Euroopa Liidu esimene ametlik dokument, milles kirjeldatakse kõiki väärtusi ja põhiõigusi, mis kehtivad Euroopa kodanikele. Nende õiguste hulka kuuluvad nii majanduslikud, sotsiaalsed, ühiskondlikud kui ka poliitilised õigused. Põhiõiguste harta põhimõte seisneb selles, et kui kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikke koheldakse võrdselt, on omakorda võrdsed ka kõik antud organisatsioonis olevad riigid. Põhiõiguste harta tekst ei kehtesta uusi õigusi vaid on kogum kõigist õigustest, mis olid seni sätestatud mitmesugustes rahvusvahelistes lepingutes. Põhiõiguste hartat peaks järgima igapäevaelus kogu aeg. Paraku pole ükski dokument ega põhikiri piisav selleks, et inimeste eelarvamustele piir panna. Olen enam, kui kindel, et paljudel Euroopa Liidu kodani...
Prantsusmaa 18. 19. s . Miks puhkes Suur Prantsuse revolutsioon? Nimeta 3 põhjust. Põhjenda nende tähtsust. 1. Vilets majanduslik olukord rahvast rõhusid suured maksud, kuningakoda kulutas raha luksuslikule elustiilile, tööpuudus, toiduainete kallinemine, suured riigivõlad 2. Seisuste vahelised kohustused ja õigused jagunesid ebaõiglaselt I ja II seisusel(2%) puudusid kohustused riigi ees, neil olid ainult õigused. III seisus(98%) nende kanda oli suur maksukoorem, puudus õigus riigi asjades kaasa rääkida. Riik sattus üha enam kriisi. 3. Valgustusideoloogia Rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse kui uue ühiskonnaklassi esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng olid aluseks uue ideoloogia tekkele. Millised olid Suure Prantsuse revolutsiooni tähtsamad sündmused 1789 1792? Nimeta 5. Põhjenda valikut. 1. Generaalstaati...
Ürgkogukonna sotsiaalsed normid. Tavad-ajalooliselt väljakujunenud käitumisreeglid, mis on muutunud harjumuseks. Seadust ei muuda. Religiooninormid-käitumisreeglid,mis reguleerivad inimestevahelisi suhteid religioosse ettekujutuse alusel. Mütoloogia-müütide kogum loodusest ja inimestest. Tabu-religioosne keeld mis on pandud mingile esemele,tegevusele,sõnale. Sotsiaalsed normid. Sots.reguleerimine-inimeste käitumise piiramine reeglitega. Reegel-kohustuslik käitumisjuhis. Norm- väärtushinnangut sisaldav otsustus. Korporatiivsed- konkreetsele grupile loodud normid, mida liikmed on kohustatud järgima. (ringid,trennid,ühistud) Religioossed-usuorganisatsiooni normid selle liikmetele. Õigusnormid on kirjalikud. Õigusnormide liigid -õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi -Kohustavad(maksude maksmine,liikluseeskirjad,põhikool) -keelavad(liikluseeskirjad,alkoholi ja tubakatoodete tarbimine,karistusseadustik) -õigustavad e lubavad(õigus elule,ter...
Eksam: Heaoluriigi Mudelid 1. LOENG 1. Mida tähendab Max Weberi arvates ideaaltüüp ja kuidas me saame seda rakendada heaoluriigi mudeli käsitlemisel? Max Weber ideaaltüübist: · Lihtsustatud ettekujutus tegelikkusest · Ratsionaalse mõttetöö tulemus Võibki erineda reaalsusest!!! · Ei ole empiiriline · Sotsiaalteadlaste tööriist · Süstematiseerib meie teadmisi Tasakaal, vastuolu puudus Seosed on tähtsad ning huvitavad · Ei ole eesmärk per se · Reaalselt pole olemas 2. LOENG 2. Kuidas on omavahel seotud heaolu ja vajadus? Spicker: Heaolu on seotud vajadustega- probleem, nõuad ja lahendad; soov vs vajadus. Vajadus on seotud eluks vajalikuga, vajadus on konstrueeritud, vajaduse puhul on oluline väljendusoskus, soov on teadvustatud, kuid pole eluliselt vajalik. Bradshaw: väljendatud vajadus(väljendus oluline), komparatiivne vajadus, tunnetatud vajadus, normatiivne vajadus(ühiskond kehte...
Ühiskonnaelu tasandid ja valdkonnad 1. Mis on ühiskond? Ühiskond on inimeste olemasolu viis. Ühiskond koosneb inimestest ja ei saa eksisteerida ilma inimesteta. Ühiskonna tunnuseks on religioon, moraal, seadused ja ühistegevused. 2. Millised on ühiskonnaelu tasandid ja valdkonnad? Ühiskonnal on mitmeid tasandeid. Nt maailm, riik, kool, perekond. Ühiskonnaelu valdkonnad nt : majandus, tervisehoid, kultuur, haridus, valitsemine. 3. Iseloomusta tänapäeva ühiskonda. Ühiskonnaelu valdkonnad on põhiliselt samad mis vanasti: majandus, sotsiaalabi, haridus ja muu sotsialiseerumine ning kohtupidamine ja kooskõlastamine, mida me nüüd nim valitsemiseks. Palju on materiaalset vara mis vajab haldamist. Olulisim on käitumiskultuur, ühine arusaamad kultuurist laiemas mõttes ja sellest tulenevad koostöövormid. Tänapäeval on tööjaotus, millest tuleneb kaubandus, turg, raha, palgamajandus ja pangandus. 4. Mõisted: ühiskond- inimeste olemasolu viis. Ühisk...
Essee Kas õigus peab olema õiglane? Väga raske on sellele küsimusele ühetähenduslikult vastata, võib olla isegi võimatu. Sest õigus on loodud inimeste poolt ning inimeste jaoks. See on üks parematest mõtetest, mis on kunagi inimesed välja töötanud. Just õigus iseloomustab ning eristub tsiviliseeritud ühiskonna ürghõimudest, kuid ka seal arvatavasti olid omapärased õigused ning seadused. Selleks, et vastuseni jõuda, püüan välja selgitada mis on õigus ning õiglus. Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum, mis peab kõiki indiviide haarama. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõigile ühiskonna liikmetele. Õigus peab arvestama inimeste vajadustega ja loomulikke õigustega ning ka vastama inimeste õigustundele. Nüüdisajal õigus väljendub seaduses. Tuntud ameerika poliitiline filosoof John Bordley Rawls sõn...
Miks on Aafrikas nii palju kriisiolukordi ja konflikte ning kuidas neid ületada? Enne esimest maailmasõda oli Aafrika aladel vaid kolm sisuliselt iseseisvat riiki: Etioopia, Liibüa ja LAV. 1922. aastal kuulutati sõltumatuks kuningriigiks Egiptus, mis oli enne Suurbritannia võimu all. Teised Musta Mandri alad olid jagatud põhiliselt Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia ja Portugali vahel. 1951. aastal algasid Aafrika maad iseseisvuma, mis lõi kohe üles palju kriisiolukordi ja konflikte. Vaatamata emamaade vastuseisule, sai koloniaalimpeeriumide lagunemisest ja uute sõltumatute riikide tekkimisest Mustal Mandril pöördumatu protsess. Kuna Eesti ka on olnud võõravõimu all siis nõustun sellega mida Musta Mandri riigid üritasid. Kõigil on õigus olla vaba ja seda nad ainult soovisid, kuid need tõid kaasa ka suuri konflikte. Samuti on halb süüdistada lääneriike, kes olid nad okupeerinud või siis vallutanud, kuna se...
Õigus Õigus on sotsiaalne norm (juhised või reeglid), millega puutume kokku iga päev. Õigus kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud ühiskondlike normide kogum, loodud inimkäitumise korrastamiseks, täitmise tagab riik. Iseloomustab o Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum, haarab formaalselt kõiki indiviide. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõigile. o Õigusnormide süsteem on rajatud kindlate printsiipide järgi. Õigused on koondatud seadustesse. o Õigusnormide loojaks on pädev institutsioon (Eesti Parlament) o Riik peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel tagab selle riik. Kui ei taga riigisunniga siis ei ole tegemist õigusnormiga, vaid näiteks moraalinormiga. Õigused põhinevad juriidilisel kohustusel. Kui tava lähtub käitumisharjumustest ja kõlblus filosoofiast,...
Sisukord 1. SISSEJUHATUS 2. LIBERALISMI AJALUGU 3. MAJANDUSLIK LIBERALISM 4. KLASSIKALINE LIBERALISM 5. SOTSIAALLIBERALISM Sissejuhatus Sõna ,,liberalism" tuleneb ladina keelsest sõnast ,,liberalis". Liberalism ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Liberalismi on läbi aegade, samuti eri riikides tõlgitsetud erinevalt. Kui Ameerika Ühendriikides seondub liberalism põhiliselt inimõigustega ehk kõige liberaalsemad on need parteid, kes taotlevad võrdseid õigusi kõikidele inimestele, siis Euroopas tõlgendatakse liberalismi põhiliselt majandusvabadustest lähtudes ning liberaalseks peatakse poliitikut, kes ei poolda piiranguid majanduses. Liberalismi 5 peamist põhimõtet on: individualism, parlamentarism, võimaluste võrdsus, reformism ja antiklerikalism. Liberalismi, kui ideoloogia aluseks, erinevalt konservat...
PÕHISEADUSE PÕHIPRINTSIIBID SOTSIAALRIIKLUS-VÕRDSETE VÕIMALUSTE TAGAMINE Õiguse mõiste põhiseaduse kontekstis: õigust saab olla ühiskonnas niipalju, kui palju õiguse subjektid seda oma käitumise kaudu lõppastmes välja näitavad. Põhiseadusest arusaamine peab tuginema õigusmõtlemisel. Õigusmõtlemise vundamendiks on kujunenud väärtused. Meist igaühel on väärtuskogemusi, mida saab kas heaks kiita või hukka mõista. Põhiseaduses sisalduvad väärtused ei moodusta sellist väärtuskonda, mis oleks täiuslik ehk vaba lünkadest. Väärtused ise, nende kvaliteet on pidevas muutumises. Nii pole väärtused identsed põhisedusega, mille kaudu ja abil me neist teavet saame. Nii võib eristada kõlbelisi, sotsiaalseid, õiguslikke jm väärtusi. Kui aga küsida, kas me võime leida põhiseadusest mingi ülima väärtuse, mis on aluseks õigusriiklikult organiseeritud Eesti riigile, siis võib sellele vastata põhimõtteliselt jaatavalt. Jutt on inimese ja riigi omavahelisete...
1 Sisukord 1. Mis on inimõigused? Inimõigused on: * iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; * õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel. Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele. Inimõiguste hulka kuuluvad ka südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, ühinemisvabadus, liikumisvabadus, õigus seaduse võrdsele kaitse...
Ühiskonna areng 1. Tööstus- ja teenindusühiskonna võrdlus Tunnus Tööstusühiskond Teenindusühiskond Aeg 19. sajand 20. sajandi I pool 20. sajandi II pool Ettevõttetüüp Talu, mõis, tehas, ühismajand FIE, OÜ, AS, rahvusvahelised (peamiselt ühe riigi piires) suurettevõtted Töökoht Peamiselt linnas sõltus töökohast Sõltub töötasust ja omast tahtest ja transpordist (töötan seal, kus tahan) Tehnoloogia Tööpink, konveierliin Automatiseeritud kõrgtehnoloogia Töögraafiku mõjurid Nõudlus, tooraine, elektrikatkestused Nõudlus, tervis, vaba tahe, seadusandlus Sotsiaalkindlustused Abikassad, vanaduspensionid Riiklik haigekassa-...
Ühiskonna sidusus Pluralism (ideede paljusus) : · peab arvestama grupikonfliktidega · organisatsioonide tegutsemine ja mitmekesisus Avalik ja erasektor: · Riigi institutsioonid: kohus (seadusandlikku võimu üle valvab), seadusandlik võim (parlament, annab seadusi välja), täidesaatev võim (valitsus, viib seadusi ellu) · KOlm Eesti Vabariigi põhiseaduslikku institutsiooni; Eesti PAnk, parlament ja valitsus · Territoorium, elanikkond ja valitsus on Montevideo konventsiooni järgi riiki määravad tunnused. · Avalik sektor: riigi-ja omavalitsusorganid tegutsevad selle nimel, et ellu viia poliitikas seatud eesmärke. Nt:sotsaalkindlustuamet, maksu-ja tolliamet. · Erasektor: eesmärgiks on kasumi tootmine. Riik ei sekku majandusse · Mittetulundussektor: ehk kodanikuühiskond - selle moodustavad kodanike algatusel loodud vabatahtlikud organisats...
Acquis communautaire = acquis (5) - Euroopa Liidu liikmesriigi õiguste ja kohustuste kogum Agenda 2000 (5) - Euroopa komisjoni esitatud ametlik programm Euroopa Liidu reformimiseks ja laiendamiseks XXI sajandil administreerimine ehk haldamine (3) - riiklike ametkondade ka kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse otsuste elluviimisel administratiivne väärkohtlemine (3) - ametnikupoolne seaduse väär kohaldamine konkreetse kodaniku suhtes alamklass (1,2) - inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu avalik arvamus (3) - rahva või mõnede sotsiaalsete gruppide suhtumine ühiskonnas toimuvatesse sündmustesse, levitatavatesse plaanidesse või liidritesse. Tänapäeval kujuneb avalik arvamus peamiselt massiteabe põhjal. avalik haldus (2,3) - poliitiliste otsuste täideviimise protsess riigi- ja omavalitsuse institutsioonides av...
2. 2014. aasta tähtsamad sündmused Eestis ja maailmas – oskad nimetada mõnda koos kirjeldusega. Läti läheb üle eurole Eestis vahetati rongid välja Seve Ehitus Taliolümpia Sotsis. 18 veeb allkirjastasid Eesti ja Vene välisministrid kahe riigi piirilepingu. See pole siiani jõustunud. Ansip astub tagasi Krimm Venemaale 45 Eesti õdurit Kesk-Aafrika Vabariigis Hispaania saab uue kuninga – Filipe VI Uus korrakaitsesüsteem - oorahureform ja avalikus kohas lubatud alkoholi tarbida. Ida-Ukraina kohal tulistatakse alla Malaisia reisilennuk Eestit ähvardab seakatk 3. Ühiskonnaelu tasandid – tabelite alusel. 5. Bioloogilised ja sotsiaalsed erinevused inimeste vahel – oskad tuua välja ka küsitavusi teatud tunnuste juures (rahvus, seksuaalne orientatsioon). Bioloogilised erinevused – sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus, seksuaalne orien...
Kõrgeim seadusandlik võim-rahva valitud parlament/RIIGIKOGU.Parlamendi ül-käsitleda rahumeelsetes kõnelustes riigielu olulisi probleeme,esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid,arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid,seaduste vastuvõtt,valitsuse ametissepanek ja selle kontroll,eelarve vastuvõtt.minister ei meeldi, tehakse umbusaldushääletus.Selle poolt peab olema vähemalt 51 riigikogu liiget.Riigikogu võtab vastu riigieelarve.Riigikogul on 2 istungijärku.Üks jaanuar-jaanipäev, teine september jõulud.Juulis parlament puhkab.Erakorraline istung tuleb,kui on kiire.Parlament valib juhatuse,juhatuse esimehe ja 2 aseesimeest.Ülejäänud liikmed on komisjonis.Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme. Nt: kultuuri, rahandus, keskkonna, põhiseadus, riigikaitse, sotsiaal,õigus,majandus,välis, maaelukomisjon.Koalitsioonivalitsus:mitmeparteiline valitsus. Koalitisoonipartei-kellel on kohti ka valitsuses-vastupidi opositsioo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
