Sissejuhatus sotsioloogiast kordamisküsimused loengumaterjali kohta 1. Sotsiaalse side tekkimise etapid 1.RUUMILINE KONTAKT - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest 2. PSÜÜHILINE KONTAKT - huvi tekkimine teise inimese mingite omaduste vastu, vastastikuse huvi tekkimine 3. SOTSIAALNE KONTAKT - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi 4. SOTSIAALNE TOIMING - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; 5. SOTSIAALNE TEGEVUS - toimingute süsteem, millega püütakse teiste inimeste toimimist mõjutada või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud 6. SOTSIAALNE INTERAKTSIOON - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju 7. SOTSIAALSED SUHTED - püsivate vastastikuse käitum...
1. Sotsiaalse side tekkimise etapid RUUMILINE KONTAKT - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest PSÜÜHILINE KONTAKT – teineteise omadustest huvitumine, vastastikuse huvi tekkimine SOTSIAALNE KONTAKT - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi SOTSIAALNE TOIMING - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; SOTSIAALNE TEGEVUS - toimingute süsteem inimeste toimimise mõjutamiseks või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud SOTSIAALNE INTERAKTSIOON - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju SOTSIAALSED SUHTED - püsivate vastastikuse käitumise vormide kujunemine interaktsiooni tulemusena; tuginevad vastastikusele KOKKULEPPELE, tugevama poole SUNNILE või seavad edasisele suhtlusele teatud mängureeglid SOTSIAALN...
Sissejuhatus sotsioloogiast kordamisküsimused loengumaterjali kohta: I pool 1. Sotsioloogiateaduse ülesehitus ja metodoloogilised suunad varasemas sotsioloogias 1. - (erinevalt individuaalsetest) puudutavad suurt hulka inimesi või on tüüpilised paljudele inimestele 2. Sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjused on sageli OBJEKTIIVSED, nad tekivad iseenesest paljude inimeste, inimrühmade, asutuste toimimise tulemusena (ilma et ükski neist sellist tagajärge oleks soovinud). Sotsioloogia püüab avastada objektiivsete sotsiaalsete nähtuste tekkimise seaduspärasusi ning objektiivseid põhjuseid (looduslikud, keskkondlikud, majanduslikud, tehnilised, kultuurilised, psühholoogilised, ühiskondlikud jms.). 3. Seetõttu on sotsioloogia tihedalt seotud TEISTE TEADUSHARUDEGA, kelle abiga ta püüab leida sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjuseid. 4. Filosoofiaga seob sotsioloogiat vajadus arvestada PARATAMATUSE JA VABADUSEGA inimeste käitumise...
Kordamisküsimused loengumaterjali kohta: 1. Sotsiaalse side tekkimise etapid Sotsiaalse side tekkimise etapid 1. ruumiline kontakt - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest 2. psüühiline kontakt - huvi tekkimine teise inimese mingite omaduste vastu, vastastikuse huvi tekkimine, teise inimese jälgimine.. 3. sotsiaalne kontakt - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi, asuvad huvi tekkel koos tegutsema 4. sotsiaalne toiming - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; 5. sotsiaalne tegevus - toimingute süsteem, millega püütakse teiste inimeste toimimist mõjutada või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud 6. sotsiaalne interaktsioon - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju ...
II pool Sissejuhatav näide kolmest pojast ja hekipügamisest. VÕIM - VÕIMALUS MÕJUTADA (VASTUSEISUST HOOLIMATA) TEISTE INIMESTE TOIMIMIST, MUUTA SOTSIAALSEID SUHTEID JA SÜNDMUSTE KULGU OMA HUVIDEST LÄHTUVALT. Inimesel on võim ka siis kui tal on võimalus teisi inimesi mõjutada. Võim on alati kahepoolne (kõrgem ja alluv pool). Riigi võimuorganite tüübid (rahvas, Riigikogu, ministrid jne). Seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim ja meedia. /A: 132- 134 /, / AU: 225-226/, / HMS: 114, 174-175/ AUTORITEET - INDIVIIDI "A" VÕIME PANNA INDIVIIDI "a" TEGEMA MIDAGI SELLIST, MIDA TA MUIDU EI TEEKS, KUSJUURES "a" ON VEENDUNUD "A" ÕIGUSES SELLISEL VIISIL TOIMIDA. "a" PEAB "A" TOIMIMIST LEGITIIMSEKS. LEGITIIMSUS - INIMESTEVAHELINE KOKKULEPE SELLE KOHTA, ET VÕIMU RAKENDAMINE ANTUD OLUKORRAS JA TEATUD INIMESTE POOLT ON SOTSIAALSELT PÕHJENDATUD. Lubatakse enda peal võimu rakendada. Võim antakse teatud grupi või üksikisiku kätte, et ta/nad saaks toimida üh...
Perekonnaõigus 14.02.2013 Kontrolltööde hinnetest kujuneb eksamihinne. 2 kontrolltööd. 27 märts esimene kontrolltöö. 2 kontrolltöö 6 mai. Eraldi registreerida!!- kontrolltööd saab ka teha. Teoreetiline ja praktiline osa. Koosneb osaliselt testivormist ja osaliselt vabakäelisest kirjutamisest. Teoreetiline osa toimub peast ja praktiline osa seadust kasutades. Materjalid- juridica artiklid. Perekonnaseadus, kehtiva perekonnaseaduse eelnõu seletuskiri (tuleb kriitiliselt lugeda, on toimunud teatud muudatusi) , kohtupraktika. I. PEREKONNAÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED sissejuhatus perekonnaõigusesse. II. ABIELU III. KOOSELU- vabaabielu inimeste vahel IV. SUGULUS V. EESTKOSTE- piiratud teovõimega isikud I perekonnaõiguse üldküsimused 1. Perekond 2. Perekonnaõigus 3. Perekonnaseisutoiminguteõigus Mis on perekond? Grupp inimesi. Milline grupp? Abielu kaudu kuuluvad sinna abikaasad, suguluse kaudu kuuluvad abikaasad ja lapsed, vanavane...
Poliitika ja valitsemise alused Mis on poliitika? Poliitika on : kes saab mida, kuidas ja millal „Harold Lasswell“ Poliitika on väärtuste autoriteetne ümberjaotamine ühiskonna huvides „David Easton“ Poliitika on organiseeritud tegevus, mille abil tullakse võimule, mõjutatakse ja kontrollitakse võimu, et kuujundada ja juhtida avalikku elu. Poliitika kui otsused ressursside ümberjagamise kohta: RIIGIEELARVE Poliitika kui võimumäng: VÕIM-suutlikkus teistele korraldusi anda ja neid midagi tegema panna, mida nad muidu ei teeks. Võimu näod: Võim osustamisena- ähvardus(ork), kasu (tehing), seotustunne (suudlus) Võim teemasedevõimena, Võim mõttekontrollina-inimesed ei oskagiteisiti mõelda. Neli põhiarusaama poliitikast Liberaaldemokraadid:Poliitik Tehnokraadid:Poliitika on Hegemooniateooria:Poliitik Postmodernistid:kõik võib a on inimest...
1.Õiguse ja psühholoogia kokkupuutevaldkonnad: üldiseloomustus; põhilised erinevused inimese ja inimkäitumise käsitlustes õigus ja psühis. Psühholoogia ja õigus tegelevad mõlemad inimeste käitumisega. On omavahel tihedalt seotud Õigus kasutab psühholoogiat (õiguspsühholoogia, juriidiline psühholoogia, kriminaalpsüho-loogia, kohtupsühholoogia). Õigus võib psühholoogiat kasutada ,,enda sees" või kaasatakse psühholoogia õiguslikku konteksti mitteõiguslike eriteadmistega. Erinevused: *õigus lähtub teo lõpptagajärjest, psühholoogia lähtub käitumisest. *õigus suhestab inimese käitumist ideaaliga, psühholoogia suhestab inimese käitumist organismi toimimise seaduspärasustega. *õigus seostab inimese käitumist tema vaba tahtega, psühholoogia aga väidab, et inimese käitumine on mõjutatud sisemiste ja väliste stiimulite kombinatsioonist. * õigus on ,,verbaalsuskeskne", psühholoogia on ,,käitumiskeskne" 2. Õiguse ja psühholoogia kitsamad kokkupuute...
Kohtupsühholoogia SOPH.00.178 Tiina Kompus [email protected] 1. loeng 24.10.08. Psühholoogia eriteadmiste kasutamine juriidilises kontekstis Kirjandus iseseisvaks tööks: Handbook of Psychology in Legal Contexts Ed. by R.Bull and D.Carson, 1995, Wiley Ptk.1.1 Psychology in Legal Contexts: Idealism and Realism kirjandus_1_1 Ptk.2.2. Psychology's Premises, Methods and Values kirjandus_1_2 Ptk.1.3. Law's Premises, Methods and Values kirjandus_1_3 Specialized Practice in Forensic Psychology: Opportunities and Obstacles Packer, Ira K. Professional Psychology: Research & Practice; Apr2008, Vol. 39 Issue 2, p245-249 kirjandus_1_4 Psychology and Law: Bridging the Gap Ed. by D.Canter and R.Zukauskiene, 2008, Ashgate: Ptk.2: Contemporary Challenges in Investigative Psychology kirjandus_1_5 Ptk.13: Does the Law Use Even a Small Proportion of What Legal Psychology has to Offer? kirjandus_1_6 Psühholoogia ja õigus on tihedalt omavahel seotu...
SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Defineeri ( )sotsioloogia kui teadus SOTSIOLOOGIA ON TEADUS, MIS UURIB ÜHISKONDA SELLE AMETLIKU KORRALDUSE ASPEKTI OLEMUSES JA TALITLEMISE SEADUSPÄRASUSTES. Sotsioloogia objekt on ühiskond Sotsioloogia aine on ühiskondliku kooseksistentsi ja toimimise ametlik korraldus . Sotsioloogia annab teadmisi sotsiaalse reaalsuse kohta. SOTSIOLOOGIAKS NIM. TEADUST, MIS UURIB INIMESE KÄITUMIST GRUPIS, HÕLMATES NII KOLLEKTIIVSEID JÕUDE KUI KA VIISE, KUIDAS INIMENE ISESEISVALT MÕTESTAQB OMA KOGEMUSI (ENESEPEEGELDUS) SOTSIOLOOGIA UURIB SELLISEID INIMTEGEVUSE PRODUKTE NAGU USKUMUSED JA VÄÄRTUSED, SUGUELU JA PEREKONNAELU REGULEERIVAD REEGLID, HARIDUS, TERVISHOID, MUUSIKA KUNST, NÄITEKUNST SOTSIOLOOGIA UURIB TEADUSLIKULT JA SÜSTEMAATILISELT INIMÜHISKONNA JA INIMESE SOTSIAALSET KÄITUMIST TEMA SUHETES GRUPI JA SOTSIAALSE STRUKTUURIGA. 2. Nimeta erinevaid sotsioloogia de...
TARTU KUNSTIGÜMNAASIUM SILVIAN KARU 10. klass ISIKSUS JA ISIKSUSHÄIRED Referaat Juhendaja: Arma Eensalu Tartu 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................................................2 Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Isiksus................................................................................................................................4 1.2. Teooriad isiksuse arengust..............................................................................................4 1.2.1. Psühhoanalüütilised teooriad.......................................................................................4 1.2.2. Humanistliku psühholoogia teooriad..............................................................
Poliitika ja valitsemise alused (02-09-2013; 1.loeng) Poliitika: Võimu näod: otsustamisena(ähvardus, kasu,seotustunne), teemaseadevõimena, mõttekontrollina. Depolitiseerimine - poliitiliste küsimuste piiritlemine, annab vaid 1 vastusevariandi. Ch. Mauffe: "Poliitika lõppeb seal, kus lõpeb võimalus eriarvamusteks." (2.loeng) Poliitiline sotsialiseerumine - indikaatoriks on kodanikupädevused. Osalemine poliitikas: Esindusdemokraatia Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Poliitikas osalejate tüübid: revolutsionäär, parteiaktivist, patrioodid, hääletajad jne. Sisend (hääletamine)--Kujundamine/must kast (kaasamine)--Väljund (avaldamine) Kapitali põhiliigid: inimkapital, majanduskapital, sotsiaalne kapital, kultuurkapital. Sotsiaalne kapital on: kas siduv, sildav(ühendab erinevaid), ühendav või välistav. (09-09-2013; 3.loeng) Institutsioon: Kitsas käsitluses-reeglid, Laias käsitluses-kultuurkoodid. Institutsi...
Sissejuhatus meediasse ja kommunikatsiooni Kontrolltöö "McQuaili massikommunikatsiooni teooria" põhjal Kontrolltöös on hõlmatud järgmised McQuaili raamatus käsitletavad mõisted ja nähtused: 1.ptk 1. Massimeedia mõiste Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad, film, raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega. Peamise erinevuse põhjuseks on viimaste suur personaalsus, mitmekesisus ja interaktiivsus peamine uue meediumi esindaja on Internet. Traditsiooniline massimeedia ei ole aga kusagile kadumas, pigem toimub edasi kiire arenguprotsess, seda laiendatakse ja täiendatakse pidevalt. (lk 3) 2. Kommunikatsiooni püramiid Massikommunikatsiooni määramiseks kommunikatsiooniuurimise kontekstis, lähtu...
Eksam: 19.12.08.; 09.01.09. Kl.14.15-17.00. Näituse 2-105 Eksamile võib tulla suvalisel ajal, ajavahemikul kl.14.15-16.00. Kirjalikult tuleb vastata kolmele küsimusele, küsimused valib üliõpilane pimesi järgmiste küsimuste hulgast: 1. Õiguse ja psühholoogia kokkupuutevaldkonnad: üldiseloomustus; põhilised erinevused inimese ja inimkäitumise käsitlustes õigusteaduses ja psühholoogias. Psühholoogia ja õigus on tihedalt omavahel seotud, kuna mõlemad teadusvaldkonnad tegelevad inimese käitumisega. Psühholoogia ja õiguse kokkupuutevaldkondades on parema koostöö tagamiseks vaja olla teadlik olulistest erinevustest nendes teadusvaldkondades: - õiguses on olulisel kohal käitumise lõpptagajärg, psühholoogia keskendub eeskätt käitumisele - õigus suhtestab inimsese käitumist ideaaliga, psühholoogia suhtestab inimese käitumist organismi toimimise seaduspärasustega - õigus on ,,verbaalsuskeskne" (Kuriteo puhul täh...
Loeng 3 · Kommunikatsioon avalikus sektoris Kommunikatsioon erasektoris Kohalikud suhted PR integreeritud turunduskommunikatsiooni osana Sponsorlus ja heategevus · PR programmi ettevalmistus 5.2 PR programmi eesmärk positiivse olukorra säilitamine või ebarahuldavas olukorras positiivse muutuse esilekutsumine. Koosneb neljast etapist: · probleemide määratlus, uuring planeerimine ja programmi koostamine tegevuste elluviimine tagasiside ja olukorra hindamine · II etapp - planeerimine ja programmi koostamine Strateegia ja taktikaline plaan 5.3 Strateegia - pikaajaline põhimõtete ja peamiste liikumissuundade määratlus (n ausus ja avatus, suhelda eriala ajakirjandusega). Abiks igapäevaste otsuste langetamisel (n sponsortaotlus, infopäring) Tak...
• Teaduse põhikomponendid: • Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. • Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ • Milles seisneb sotsioloogi pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks oleme seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on “väärtustevaba” selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). - Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi)...
Kokkuvõte: ,,Organisatsioon ja organisatsioonikultuur" Organisatsioonikultuuri käsitlusi: Sünonüümidena vaadeldakse organisatsioonikultuuri, ettevõttekultuuri, organisatsiooni kliimat ja juhtimiskultuuri.Organisatsioonikultuuri mõiste aktualiseerus 1980ndatel aastatel. Kotter ja Heskett peavad organisatsioonikultuuri kogu kooslust hõlmavaks ja ettevõttekultuuri seotuks väiksemate allüksustega. Tryce ja Beyer (sarnaselt Scheiniga) ütlevad, et organisatsiooni kliima on 1 organisatsioonikultuuri pindmistest avaldumisvormidest. Kliima on seotud organisatsiooni psühholoogilise keskkonnaga ja vastavates uuringutes käsitletakse, kuidas liikmed tajuvad oma organisatsiooni, mitte tõekspidamisi, väärtusi ja norme, mida kõik koosluse osalised jagavad. Organisastioonikultuur tugineb G.Meadi sümboolse interaktsiooni teooriale, mille kohaselt indiviidi ei saa keskkonnast lahutada ning ta on üheaegselt nii mõjutaja kui ka mõjutatav. Viidatuim kultuuri...
Küsimusi: 1. Sotsioloogi ja poliitiku suhetest- Sotsioloogia on "väärtustevaba" selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). - Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof. Kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. 2. Sotsioloogia teaduseideaalid ja -eesmärgid Durkheimi ja Weberi järgi - Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin, siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühi...
Loeng 2 - Organisatsiooni sisene suhtekorraldus Organisatsioonikultuur Sisekommunikatsioon, selle eesmärgid ja sihtrühmad Sisekommunikatsiooni strateegia ja taktikad Sisekommunikatsiooni audit Sisekommunikatsiooni kanalid Sisekriisid Konfliktijuhtimine Organisatsioonikultuur P3.5.1 Väärtuste, hoiakute ja põhimõtete kogusumma, st mida inimesed orgis mõtlevad ja usuvad: · kuidas peab tööd tegema mis on lubatud ja mis keelatud milline on õige ja milline vale käitumine kuidas firmas omavahel suheldakse kuidas lävitakse klientide ja partneritega Org-i kultuuri kujunemise määravad: asutajate väärtushinnangud, suhtumised tippjuhtide ja liidrite mõju töötajate üksteisele edastatavad kogemused ja teave org-is toimimise tavadest Sisesuhted Korporatiivses kommunikatsioonis: Personalijuhtimine ...
TMO0010 JUHTIMINE KORDAMISEKS Kontrolltöö nr 2 1. Mida nimetatakse eestvedamiseks? Tegevuste ja käitumiste kogum, kus üks inimene mõjutab teisi mingi eesmärgi saavutamise nimel vabatahtlikult kaasa töötama. 2. Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht isik, kellel on ameti ja positsiooniga antud võim (juhtimine) Liider isik, kelle suhtes teistel tekib emotsionaalne soov talle järgneda (eestvedamine) Liidri esmane roll on mõjutada inimesi püstitatud eesmärke vabatahtlikult saavutama, soovitavalt entusiastlikult. Juhid plaanivad, organiseerivad sobivaid struktuure ja kontrollivad ressursse. Juhtidel on ametlik positsioon, samas, kui igaüks võib käituda liidrina. Juhid saavutavad tulemusi, suunates töötajate tegevusi, samas, kui liidrid loovad visiooni ja inspireerivad teisi seda visiooni saavutama ja ennast pingutama. Liidriks sünnitakse, mitte saadakse. 3. Mis tagab juhi kui liidri edu eestvedamisel? ülesande olemus liid...
Sissejuhatus majandusteooriasse Kontrolltöö II 1) Turumajanduse tingimustes on ettevõtetel oluline töötada kasumiga. Tuuakse välja erinevaid ühiskonna vajadusi, näiteks on toodud 1. Täiendage ja selgitage 1-2 lausega: a) Sotsiaalne makstavad maksud, intressid ja dividendid. b) Eetiline ettevõte austab seadusi, kvaliteedinõudeid ja ökoloogilisi põhimõtteid. c) Humaanne palgad 2) Keda huvitab, et ettevõtte kulud oleksid väiksemad, kui tulud, järelikult et oleks kasum? Töötajad sest nad on huvitatud töötasust; Omanikud kapitalilt saadavad dividendid; Krediteerijad laenatud kapitalilt saadavad intressid; Kõrgemalseisvad organisatsioonid oma kasumiosa. 3) Ettevõtete jaotus majandusharust lähtudes. Tööstusettevõtted (tooraine ja materjalide töötlemine turule sobivateks kaupadeks) Kaubandusettevõtted (vahendab tootmist ja tarbimist ...
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetode...
ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA Erivajadustega laps vanuses 0-8 aastat, arengukeskkonna mõjutegurid. Eripedagoogika kui erinevad metoodikad mitte-eakohase arenguga laste õpetamise jaoks. 0 – 1 a. – imik. 1st on vastsündinu. Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga. Tavaline areng : Juhtiv psüühiline protsess 0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad) 5-7a ; mälu (piisab pildimaterjalist) Algklassides : verbaalne mõtlemine Juhtiv tegevus – selle kaudu laps õpib, hõlmab arengu terviklikult (L. Võgotski koolkond) 0-1a emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (nõustada kõige lähed. täiskasvanut) 1-3a esemeline tegevus (emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga ei kao, väheneb mitte funktsionaalne tegevus) 3-7a rollimäng (kõige varem avastatud! Oluline on suhtlemiskomponent. ) Algklassides õpp...
1 Üldbioloogia. 1.-2. SISSEJUHATUS BIOLOOGIA tegeleb elu uurimisega. Oma metodoloogiliselt olemuselt füüsika-keemia ja sotsiaalteaduste vahel. Eluteadus areneb pidevalt, teaduse ja tehnoloogia areng toetavad teineteist. Elu on kompleksne ja organiseeritud. Elule on omane kodeeritud teabe kasutamine ( elutud kristallid "kasutavad" kasvamiseks vahetut teavet). Erinevate ühikute koostoimes silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised, mis hävitaksid üksikud seostumata elemendid (DNA-valgud; aktiivsed-passiivsed geenid). Kompekssuse tõttu on elu kirjeldamisel võimalik kasutada parallelselt ja põimuvalt erinevaid klassifikatsioone (nt. organisme võib klassifitseerida biosüstemaatikast või ökonisist lähtuvalt). Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtused vaid ajutiselt ja passiivselt. ELUSORGANISMIDE peamised tunnused: 1. Paljunemine: õ...
Psühholoogia KT/vaheeksam I Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse 1) Pedagoogilise psühholoogia olemus ja seos teiste pedagoogiliste distsipliinidega (pedagoogika üldised alused, didaktika, kasvatusteooria). Ped.psühholoogia olemus - kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. Tegeleb spetsiaalselt õpilaste arengu ja kasvatamise probleemidega. Seos teiste distsipliinidega : Pedagoogika üldised alused – üldpedagoogika, kasvatusteooria ja didaktika. Didaktika – õpetamisõpetus (kuidas ja mida õpetada), käsitleb õppesisu. Kasvatusteooria – käsitleb kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. 2) Psühholoogia põhilised uurimisobjektid ja neist tulenevate teadmiste roll õpetajatöös. Põhilised uurimisobjektid jaotuvad 3 valdkonda: õpilane, õppimine ja õppimiseks vajalikud tingimused. Neist valdkondadest saadavad teadmised annavad meile üldise raamistuse või ka mõttemudelid, mõistmaks õpilase arengut ja arengupotensiaali, õppimise seadusp...
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusli...
Aine üldeesmärgid on anda süsteemne ülevaade ETTEVÕTLUSE ALUSED ettevõtlusest mikro-, makro- ja ka mesotasandil ning eeldused ettevõtluse põhiprotsesside ning P2PC.00.281 3EAP -probleemide mõistmiseks ja seostamiseks, mis võimaldavad läbida järgnevaid kursusi. Rakendusvaldkond? Õppejõud: Projektijuhtimine? Ettevõtjana tegutsetakse Varsti näeme, ...
Teadusliku uurimistöö olemus Mis on teaduslik uurimus? Teooria – olemus ja vajalikkus uurimistöös. Teooria ulatus. Empiiria ja andmed. Riigiteaduste põhi-paradigmad. Sotsiaalteaduste omapära. Mis on teaduslik uurimus? • Teadus ei tegele mingite muljetega, stiilis: “Ma usun, et Keskerakond on eesti- vastane partei” • Et “Keskerakonna eesti-vastasust” teaduslikult uurida: – Tuleks kõigepealt väga selgelt defineerida, mis on “eestivastasus” – mis tunnused sellega kaasas käivad. Ühesõnaga,meil peaks olema eesti- vastasuse teooria – Seejärel tuleks koostada kindel, uurimiskava, kuidas Keskerakonna eesti-vastasust uurida: mida me täpsemalt teada tahame, mis on meie andmeallikad, kuidas me neid andmeallikaid analüüsime, jne. – Võtame näiteks ette erakonna programmi ning kindlate tekstianalüüsi meetoditega (kontentanalüüs, diskursuse ananlüüs) püüame leida eesti- vastasusele leidvaid kohti – Küsitleme erakonna liikmeid ja püüame oma küsimusteg...
07.02.2006 Eksmil 3 osa: · Referaat (10 %) ruum 322 (kriminaalõiguse õppetool) teemad. Paksult ajakirja nimi, siis artikli autor ja pealkiri. Maht 10-15 lk. Esitamine tuua ruumi 322 või meili teel [email protected]. Esitada hiljemalt 1. maiks; soovitavalt 1.aprilliks. · Seminarid (15 %) · Eksamitöö kirjalik (75 %) Eksamile pääsemiseks referaadi esitamine ja seminarides osalemine kohustuslik. Seminaride teemad õisis koos kirjanduse loeteluga. Allikad: · Eduard Raska ,,Õiguse apoloogia" 2004 · Kaugia ,,Sotsioloogia ja õiguse sotsioloogia teoreetilisi käsitlusi" · Raska ,,Kriminoloogia üldkursus II" (uurimismeetodid) 3 osa: · Õiguse sotsioloogia ajalugu · Õiguse sotsioloogia üldteoreetilised küsimused · Õiguse sotsioloogia metodoloogia ehk uurimismeetodid Eksamil kõigist kolmest küsimus. Seminarile kutsutute nimekiri õisis. Sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda ja inimese käit...
1) Sissejuhatus Sotsioloogiline vaatekoht - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 1 1.1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi. Sotsioloogia uurib teaduslikult ja süstemaatiliselt inimühiskonna ja inimeste sotsiaalset käitumist tema suhetes grupi ja sotsiaalse struktuuriga. 1.2. Mille poolest sarnaneb ja erineb sotsioloogia teistest sotsiaalteadustest? Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata neid nähtuseid võimalikult erinevatest vaatekohtades. Sotsioloogia pöörab vähem tähelepanu ühiskonna ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile (nagu teevad ajalugu, majandusteadus ja politoloogia). Jälgib rohkem kollektiivset kogemust ning struktuure ja muutuseid. Uurib produkte: uskumused, väärtused, elureeglid, haridus, tervishoid, muusika, kunst, näitekunst. Sotsiolo...
Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sih...
1. Loeng. Sissejuhatus ainesse ja modernne riik ning tema kujunemine (T. Saarts). 1. Mida võrdlev poliitika uurib- mis on tema spetsiifika? Süsteemne riikide ja poliitiliste süsteemide võrdlemine. Võrdlevat poliitikat huvitavad: sarnasused ja erinevused riikide/süsteemide vahel, klassifikatsioonid, ajalooline areng, seaduspärad. · Omavahel saab võrrelda riike/süsteeme. · Geograafiliselt saab vaadelda: ühte riiki- võrrelda teda teoorias ettenähtuga; 2-3 riiki; regiooni; võrrelda omavahel eriregioone; globaalseid trende. 2. Millal võrdlev poliitika iseseisva distsipliinina välja kujunes? Peale II Maailmasõda ja ennekõike USAs. 3. Nimetage mõned olulisemad modernse riigi tunnused ja seletage lühidalt lahti nende sisu (4 olulisemat)? · Industrialiseerimine- industriaalühiskonna teke · Urbaniseeriumine- linnastumine · Kapitalistliku tootmisviisi tõus- sellest saab põhiline tootmisviis · Kaubaring...
1. LOENG TEADUSLIKU UURIMUSE OLEMUS Mis on teaduslik uurimus? Teadus ei tegele mingite muljetega, stiilis: "Ma usun, et Keskerakond on eesti- vastane partei" Et "Keskerakonna eesti-vastasust" teaduslikult uurida: Tuleks kõigepealt väga selgelt defineerida, mis on "eesti-vastasus". Seejärel tuleks koostada kindel, uurimiskava. Kasutame näiteks erakonna programmi. Küsitleme erakonna liikmeid. Ühesõnaga, me üritame eesti-vastasust mõõta. Seega, mis on teaduslik uurimus ... Teaduslik uuring on seega: Miski, mis koosneb üksteisele selgelt järgnevatest etappidest Miski, kus peab olema selge, mida/keda me mõõdame/uurime ja kuidas uurime? Miski, kus on olemas ka eelnevad ideed (teooria). Sotsiaalteaduslik uurimus Riigiteadusi loetakse sotsiaal-teaduste hulka kuuluvaks Üks viisidest ajakirjandus, kirjandus, filmid... Keskendub sotsiaalselt o...
Psühhopatoloogia PSÜÜHIKAHÄIRETE PEAMISED TEKKEPÕHJUSED, LEVIK JA RAVIKORRALDUS; PSÜÜHIKAHÄIRETE KVALIFIKATSIOONI PÕHIMÕTTED Psühhiaatria – arstiteaduste haru, mille ülesandeks on vaimse tervise häirete uurimine ja ravi Psühhopatoloogia (üldpsühhiaatria) – uurib psüühiliste häirete üldisi seaduspärasusi: kujunemist, tekkepõhjuseid, avaldumisvorme Kliiniline psühhiaatria e eripsühhiaatria – üksikute haiguste tekke, kulu, sümptomatoloogia ja ravi seaduspärasused Sotsiaalpsühhiaatria – miks suitsiide tehakse? Millised seosed on psüühikahäirete ja ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tin...
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2015 Mida peab teadma eksamil 1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. 4. Juhtimise funktsioonide definitsioonid (kavandamine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine, otsust...
1. Kriminaalpoliitika mõiste, definitsioon, vahekord kriminoloogiaga. Kriminaalpoliitika on ühiskondlike tegevuskavade väljatöötamine ja elluviimine eesmärgiga takistada süütegude levikut, vähendada nende raskust ja toimepanemise võimalusi ning nendega tekitatavat kahju, samuti ka mõjutada inimesi süütegudest hoiduma, kaitsta õiguskorda ning suurendada ühiskonnas turvalisust. Iga ühiskond tegeleb kuritegevuse kontrolliga. Kontrollides kuritegevust, luuakse kindlat keskkonda. Kaitstakse ühiskonna põhiväärtust. Iga riik peab looma väga kiiresti endale lojaalse ühiskonna ja kuritegevuse kontrolli institutsiooni. Eesti kriminaalpoliitika on sisuliselt mõjutatud tänases Euroopas kehtivatest põhimõtetest ja tavadest. Näiteks, surmanuhtlust asendati eluaegse vangistusega. Küsimus oli, kas on see sobiv viis? Tänasel päeval küsimuseks on vangla karistus. Näiteks palju inimest panna vanglatesse? Vangla karistust kasutatakse suhteliselt vähe j...
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigus...
LKB KORDAMISKÜSIMUSED 1 SLAID 1. Mis on inimasurkonna praegune suurus ? 0,5 miljardi täpsusega. 7,089,000,000 - (nullid, kuna muutub) 2. Kui suur on inimasurkonna kasvu vahe arenenud ja vähearenenud riikides? Ligikaudu 6 kordne (ligemale 2 ja ligemale 10-12) 3. Kui suur on inimese jalajälg, mida maakera suudab pikemaajalisest taluda? Praegu keskmine jalajälg maailmas? Eesti jalajälg? Keskmise inimese jalajälg 2,6 ha, olemas 1,8 ha= ülekulu 40%. Eestis keskmiselt 6,42. Biokapasiteet – ökol. Võimekus on 8,99 4. Kuidas on määratletud looduskaitsebioloogia kui teadus? Teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. (Interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide , koosluste ja ökosüsteemide kaitsmisega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused.) 5. Looduskaitse bioloogia kolm eesmärki. EKSAMI KÜS!!! Dokumenteerida bioloogilist mitmekesisust Uur...
ÄRIEETIKA Loengukonspekt SISUKORD 1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG...........................................................3 1.1 Mõisted ja eetika filosoofid...................................................................................3 1.2 Eetika kategooriad.................................................................................................3 1.3 Eetika põhiprintsiibid............................................................................................4 Teleoloogilised printsiibid........................................................................................4 Egoism......................................................................................................................4 Utilitarism.................................................................................................................5 Deontoloogilised printsiibid...............................................
1. Mis on poliitika ainest iseloomustavad põhimõtted (loengute alusel)? a. Inimloomuse ebatäiuslikkus b. Inimelu kollektiivsus ning vajadus ühiselu korraldada c. Ressursside piiratus ning vajadus neid kollektiivselt jagada d. Sisend, väljund ja must kast Check 2. Miks võib poliitikat nimetada kunstiks? a. Sest üks sellega piirnevaid teadusi on just kunstiteadus b. Sest Easton ütles nii c. Sest poliitikat ei pruugi alati teostada lähtudes teaduslikust teadmisest d. Sest poliitika uurimises pole tegelikult ühtki teaduslikku teooriat Check 3. Kuidas saab teostada võimu (loengu alusel)? a. Inimesi ähvardades b. Inimeste mõtlemisega manipuleerides c. Luues sõltuvus- või seotustunde d. Erinevaid sunnimeetmeid kasutades 4. David Eastoni käsitluses on poliitika a. konfliktide ja koostöö kunst b. väärtuste autoriteetne ümberjagamine üldistes huvides c. võim otsustamise, teemaseade ning mõttekontrollina d. igasugune sisend- ning väljundprots...
Eveli Kiis Kutseõpetaja II aasta Mõjutamispsühholoogia iseseisev töö: Põhimõistestik Sissejuhatus Mis on mõjutamine? Mõjutamine on "tavatrajektoori" muutmine ühe alternatiivi suunas. Mõjutamine on käitumise (mõtete, tunnete ja hoiakute) muutumine kommunikatsiooni abil. Mõjutamine ehk integratsioon (suhtlemine). Näiteks, reklaam. Reklaami eripäraks võrreldes silmast silma mõjutamisega on meediakanalite kasutamine reklaamsõnumite edastamiseks. Reklaami eesmärgiks on sisendada inimesele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes, nii ete see lõppkokkuvõttes mõjutab ka inimese käitumist nende kaupade või teenuste suhtes. Inimene hakkab kas rohkem või vähem tarbima ning soodsamas või ebasoodsamas valguses teistele inimestele nendest rääkima või kirjuta...
1. Organisatsiooni mõiste Kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Organisatsiooni edukuse eeldused Org peab andma tulemusi, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Neli koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus, ainelised ja rahalised varad. Org peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 3. Juhtimise kui protsessi mõiste Inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 4. Juhtimise funktsioonide definitsioonid (kavandami...
Tõlge©Maarika Pukk 2002 Urie Bronfenbrenner (2002) Developmental Ecology Through Space end Time: A Future Perspective. Teosest.EXAMINING LIVES IN CONTEXT Perspectives on the Ecology of Human Development. American Psychological Association. Washington, DC. lk 619-647 Arenguökoloogia läbi ruumi ja aja tulevikuperspektiivi. Urie Bronfenbrenner. Koostööd sellele köitele on pigem aruanne käimasolevast uurimusest kui tagasivaatavad ülevaated tehtust. Lastes ennast oma kolleegidest juhtida, olen ma selles peatükis hiljutise teoreetilise ja empiirilise töö kokkuvõtliku kordamise kergema ja ohutuma tee asemel valminud riskantsema suuna, pakkudes veel katsetamata teoreetilise ja opratsioonimudeleid vähem tuttava maastiku uurimiseks (Bronfenbrenner, 1992 b, 1993 a, 1993 b, 1994, Bronfenbrenner ja Ceci, 1994). Valik põhineb usul või vähemalt lootusel, et need mudelid toodavad teaduslikke arusaama ja informatsiooni, mis on puutumata tänapäeval roh...
Kvaliteedijuhtimise alused Jaanika Mölter Eesti Lennuakadeemia 2011 Õppejõud · Töökogemus: 2002 2010 kvaliteedijuht, TLK/ELA · Haridus: 1997 2001 Lennujaamade käitamine , TLK 2001 2003 Ärijuhtimise magister, TÜ · Täienduskoolitus: 2003 Kvaliteedijuhi pädevuskoolitus, TTÜ 2004 Audiitori koolitus, BVQI 2005, 2006, 2007, 2009 Assessor · Elukool: 2010 - ... Poja sünd ja kasvatamine Ainekava · Õppeaine maht: 2,0 EAP · Õppeaine hindamisviis: Mitteeristav · Töömaht: kontaktõpe 22 tundi, iseseisev töö 30 tundi · Õppeaine eesmärk: on anda ülevaade kvaliteedijuhtimise põhialustest Õppeaine õpiväljundid Õppeaine läbinud üliõpilane: · omab ülevaadet kvaliteedijuhtimise põhimõtetest ja toimimisest; · tunneb kvaliteedijuhtimise mudeleid ja standardeid; · mõistab kvaliteedijuhtimise vajadust organisatsiooni kui terviku juh...
1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: Poliitika on võimu teostamine/kasutamine Poliitika on väärtuste avalik jaotamine Poliitika on konfliktide lahendamine Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks. Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega p...
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2015 1. Organisatsioon - kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsess on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule (loovus, uuendused, muudatused). Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 4. Kavandamine - organisatsiooni ja tema liikmete eesmär...
Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga Erivajadustega laps vanuses 0-7a, arengukeskkonna mõjutegurid: Mõnikord erinevad lapsed võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende arenguvajadusi on keeruline rahuldada harjumuspärasel viisil või tavakeskkonnas. Sel viisil avalduvaid erinevusi nimetataksegi laiemalt erivajadusteks. Kui erivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Seega on lapse erivajadusi võimalik määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel ja konkreetset kasvukeskkonda arvestades. Lapse abistamiseks ja arendamiseks ei piisa tema puuete või häirete diagnoosimisest arsti de poolt, suuremat tähelepanu tuleb pöörata lapse olemasolevate oskuste hindamisele, keskkonna võimaluste arvestamisele ja koostööle täiskasvanute vahel. Koolieelses eas avalduvad eakohase arengu korral järgmised juhtivad...
Eksamiküsimused 1. Tervise definitsioon ja tervise olulisemad mõjurid. Tervis- inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. Inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, smas tulla toime ka keskkonnaga ja seda vajadusel muuta. Tervisemõjurid on tegurid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremuse või halvemuse poole. Olulisemad mõjurid e. Tervise determinandid on: suurenenud sissetulekud paranenud haridus positiivsed muutused toitumises paranenud hügieenitingimused paranenud elukondlikud tingimused korras veevarustus ja kanalisatsioon 2. Terviseedenduse eesmärgid. Tervise edendamine- inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine, tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Eesmärgid: töötajate tervise ja töövõime kaitsmine, säilitamine, toe...
Nüüdisühiskond o Ühiskonna mõiste Suurte inimhulkade kooselu korrastatud eluviis. o Nüüdisühiskonna kujunemine Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav tööhõive tööhõive s-sektori kasutusele- u-tuste raken- põllumajan tööstuses osatähtsuse võtt damine majan- duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii- o Suurpered mi-ne, ...
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakendu...