Sotsiaalne tõrjutus Carmely Reiska, Carolina Kass, Helen Kossas, Helena Kerge, Johanna Charlotte Jeltsch, Helen Ausman 12.2 Tallinn 2020 Sissejuhatus - Mis on sotsiaalne tõrjutus? ● ...olukord, kus sotsiaalne sidusus on katkenud. ● 18 indikaatorit Mis tegurite järgi seda mõõdetakse? ● Suhteline ja absoluutne vaesus ● Ilmajäetus ● Kaasatus tööturul ja töö intensiivsus leibkonnas ● Haridustase ● Terviseseisund Tõrjutuse põhjused ● Majanduslikud ● Sotsiaalsed ● Poliitilised ● Kultuurilised Majanduslikud ● Seotud tihedalt sotsiaalsete põhjustega ● Tõrjutus tööturul ● Palgaline ebavõrdsus ● Raha annab vabaduse ● Vaesus Sotsiaalsed ● Erivajadus ● Puudulik haridus ● Sõltuvusprobleemid ● Eelarvamused (usk, rass, etniline päritolu jms.) ● Sotsiaalsed suhted/sotsiaalne isoleeritus ● Piiratud ligipääs avalikele hüvitistele ja tööturule ...
Liis liinev 12.b Sotsiaalne tõrjutus paratamatus või vaba valik Inimene on sotsiaalne olend ning väga suur hulk, lausa enamik probleeme on sotsiaalse iseloomuga, mistõttu ka enamike probleemide lahendus ei ole ainult ühe inimese kätes. Nii on ikka mõistlik lahendusi otsida kollektiivselt. Sotsiaalne kuuluvuse vajadus tuleneb ligimese läheduse sõltuvusest ja on elus toimetulekuks hädavajalik. On muidugi inimesi, kes eelistavad elada isolatsioonis, kuid selle põhjused peituvad ilmselt tema lapsepõlve valusatest kogemustest. Olgu need siis tingitud kodusest keskkonnast või teistest inimestest, kellega ollakse elu jooksul kokku puutunud. Sotsiaalne tõrjutus võib olla paratamatu, kuid kas seda ainult teatud vanusegrupis. Siinkohal võiks eraldi grupina välja tuua lapsed, kes ...
Arutlus Sotsiaalne tõrjutus kas paratamatus tänapäeva ühiskonnas? Kairi Pulst, PS Sotsiaalne tõrjutus tähendab indiviidi tõrjutust või äralõigatust ühiskonnast. Sellel võib olla mitmeid erinevaid põhjuseid ja need ei pruugi olla tekkinud ainult indiviidi enda süü tõttu. Põhimõtteliselt kaotab ühiskond oma kontakti inimesega ja kui nende arv suureneb, tekib mingi inimrühm, kes on ühiskonna jaoks justkui kadunud. Selliseid olukordi on eksisteerinud minevikus, kuid nad pole siiani kadunud. Väga pikka aega ajaloos ei saanud naised valida ega kõrgkooligi astuda. Neid peeti kellekski madalamaks, tühisemaks, ei tunnustatud nende õiguslikku võrdust. Arvati, et õigeid otsuseid suudavad teha vaid mehed, sest nemad on aegade algusest olnud liidrid. Üks püsiv ja ehk suurim põhjus oli pime usk, et mehed teavad ...
1. Milles väljendub sotsiaalne kihistumine? Sotsiaalne kihistumine väljendub ühiskonnaliikmete erinevas ligipääsus ühiskonna toodetud hüvedele. 2. Mille alusel jaotatakse ühiskond sotsiaalseteks klassideks? Ühiskond jaotatakse sotsiaalseteks klassideks lähtuvalt majanduslikest võimalustest ja jõukusest. 3. Milline on kõige tavalisem klassijaotus ühiskonnas? Millel see põhineb? Kõige tavalisem klassijaotus on: alam-, kesk- ja kõrgklass. Selline klassijaotus põhineb inimeste jõukusel. 4. Mis on sotsiaalne mobiilsus ja milised on selle liigid? Sotsiaalne mobiilsus on võimalus siirduda ühest klassist teise (nii kõrgemale kui madalamale). Sotsiaalne mobiilsus võib olla suunatud: üles, alla, horisontaalselt (vahetatakse elualasi, kuid jäädes samasse kihti) kui ka põlvkondadevaheliselt (ametid kanduvad põlvest põlve). 5. Mis on seisuslik ühiskond ja mille poolest see erineb kaasaegsest avatud klassisüsteemiga ühiskonnast? Seisuslik ühiskond ku...
Individuaalne ja kollektiivne heaolu Sissejuhatus Tänapäeva ühiskonnas arusaam, et inimese toimetulek pole eraasi, vaid mõjutab kogu ühiskonda. Nüüdisajal on kõik demokraatlikud riigid heaoluriigid, kuid heaolu pakkumise korraldus on erinev. Iga riik pole unikaalne, saab rääkida heaolureziimidest, mis on omased teatava sarnase heaolukorralduse ja -põhimõtetega riikidele. Peamised heaolureziimid Sotsiaaldemokraatia Konservatism Liberalism Sotsiaaldemokraatia Sotsiaalhüvesid peavad saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada tasuta arstiabi või haridust on samasugune. kodanikuõigus bagu õigus valida. Peamine heaolu pakkuja on riik(valitsus). Kehtestatud on kõrged maksud. Progresseeruva tulumaksu abil vähendatakse varanduslikke erinevusi, mis on kogu poliitika üheks eesmärgiks. Sotsiaaldemokraatia Jõukad nõus maksma, s...
Sotsiaalselt sidus ühiskond Eesti riigi üks pikaajalisemaid arengueesmärke Eesti riigis on kaua aega olnud probleem ning see on see, et Eesti rahvas ei ole sotsiaalselt sidus. Sotsiaalne sidusus tähendab ühiskonna suutlikkust kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. Riigi jaoks on sotsiaalselt sidus ühiskond tähtis. Kõikidel inimestel peab olema juurdepääs tööle, haridusele jne. Eestis pole need asjad veel kõigile kättesaadavad. On olemas kaks probleemi, mis takistavad ühiskonnal olla sotsiaalselt sidus, need on sotsiaalne kihistumine ja sotsiaalne tõrjutus. Sotsiaalne kihistus tähendab rahvastiku astmelist järjestust, mille aluseks on ressursside jagunemine, näiteks et mõndadel inimestel on kergem saada tööd ja haridust kui teistel või näiteks vaesemad ei suuda advokaati lubada endale. Sotsiaalne tõrjutus on olukord, mil inimene ei osale ühiskonna kultuurielus, võimusuhetes ega ressursside jagamises. Riik ja...
1.KLASSIKUD Adam Smith Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: • tööviljakuse kasv • turukonkurents • kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt(õiguskord, riigikaitse, avaliku teenused, sh haridus) Vaba turu eeltingimused: • Vaba vahetus ja konkurents • Nähtamatu käsi(lihtsustatud ideaal):liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad;kriitika: ebapiisav sotsiaalsete ja majanduslike võimusuhetega arvestamine • Individuaalsete huvide järgmine tasakaalus sotsiaalsete normidega, institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev v...
1.KLASSIKUD Adam Smith Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: • tööviljakuse kasv • turukonkurents • kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt(õiguskord, riigikaitse, avaliku teenused, sh haridus) Vaba turu eeltingimused: • Vaba vahetus ja konkurents • Nähtamatu käsi(lihtsustatud ideaal):liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad; kriitika: ebapiisav sotsiaalsete ja majanduslike võimusuhetega arvestamine • Individuaalsete huvide järgmine tasakaalus sotsiaalsete normidega, institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev ...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Marko Vabrit AÜSR 1 TÖÖTUS JA SELLE TAGAJÄRG EESTIS Referaat. Juhendaja: lektor Airi Noppel . Pärnu 2012 SISUKORD 1.1.Sissejuhatus. 1.2.Majanduskriisi mõju Eestile. 1.3.Sotsiaalne tõrjutus ja sotsiaalne kaasatus. 1.4.Pikaajaliste töötute valmidus ja tagasitulemise võimalused. 1.5.Noorte töötus. 1.6.Tööturu seis Eestis. 1.7.Kokkuvõte. 1.8.Viited. 2 1.9.Lisa.1.1Sissejuhatus. Me kõik teame olukorda,kuhu Eesti sattus paar kolm aastat tagasi.kui hakkasid kaduma ettevõtted ja seetõttu jäid ka töötuks tuhanded inimesed siin Eestis.See on praeguseks aastaks 2012 tõusnud ja hetkel on meil päris suur hulk inimjõudu tööta,kuna kasutusele võetakse tänapäeva tipptehnoloogia.Samas ei saa väga võrrelda inimressurssi masinatega.Selles referaadis püüame vaadelda töötust ...
Majandus ühiskonnas Kultuur – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega. Majanduskultuur – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majandulikku tegevust. Väärtused – indiviidi või grupi arusaamad sellest mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Väätused on tugevalt seotud kindla kultuuriga. Sotsialiseerumine – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Sotsiaalsed rollid – käitumisnormide ja –praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga. Rollikonfliktid – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet – indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Identiteedi eri vormid: Primaarsed / esmased identiteedi vormid – omandatakse vara...
6. Loeng – Tarbimisühiskond Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused a. Demonstrattiivse tarbimise kontseptsioon: Vebelen i. Ostuvõime demonstreerimine ja inimese sotsiaalse staatuse määramine ii. Tarbimine+rikkus ja sotsiaalne kiht. Mida inimesed parasjagu näevad. Demonstratiivne tarbimine. iii. Demonstratiivse tarbimise sisuks on demonstreerida oma rahalist jõudu kulutada raha täiesti sümboolsete väärtuste peale. iv. Demonstreerida avalikult oma kulutamis- ja raiskamisvõimet ning tarbida sellest tekkivat üleolekutunnet b. Guy Debord raamatus Vaatemängu ühiskond i. Vaatemäng on see moment, mil kaup ühiskondliku elu täielikult hõivab ii. Kaasaegsete tootmismeetoditega ü...
Majandussotsioloogia eksam 2. loeng - Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1) Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith'i järgi, selle kriitika. Majandustegevus (eriti koloniaalmaades) vajas riigilt poliitilist ja militaarset kaitset. Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: · tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; · turukonkurents; · kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt (õiguskord, riigikaitse, avalikud teenused, sh haridus). KRIITIKA: 2) K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus 3) Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia. mehhaaniline solidaarsus - individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solida...
Individuaalne ja kollektiivne heaolu 12. klass ühiskonnaõpetus · Tänapäeval on iga demokraatliku riigi mureks inimeste toimetulek, kuna see mõjutab kogu ühiskonna toimetulekut. · Riikidel on erinevad heaolumudelid heaolureziimid. · Need tulenevad erinevatest poliitilistest ideoloogiatest, kultuuri- ja ajalootraditsioonidest. Konservatiivne heaolumudel: Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Jaapan, Belgia. · orienteerub töötavale inimesele, kelle palk ja sotsiaaltagatised katavad ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. · Naistes nähakse koduhoidjat, mitte konkurenti tööturul. Vanurid on suguvõsa hoole all või tasulises hooldekodus. · Inimese heaolutaseme määrab tema tööpanus, palk ja staaz kõrgema palga puhul on suuremad sotsiaalkindlustusmaksed. · Sotsiaalkindlustusskeemide haldamist korraldavad tööandjate ühendused ja ametiliidud. Valitsusele jääb järelvalve roll. So...
1. Kas Eesti on teadmusühiskond? Põhjendage oma arvamust. | 2. Kas innovatsioon on majanduse arengu võti? | 3. Mis on e- majanduse plussid ja miinused? | 4. Mis on intellektuaalne omand? Miks on vaja seda kaitsta? | 5. Kas Eestis on tööpuudus või tööjõupuudus? Põhjendage oma arvamust. | 6. Kumb on ühiskonnale suurem probleem: kas tööpuudus või tööjõupuudus? | 7. Passiivne ja aktiivne tööhõivepoliitika. Tooge näiteid. | 8. Milliseid võimalusi pakub Töötukassa? | 9. Mida tähendab struktuurne tööpuudus? | 10. Mida mõõdetakse inimarengu indeksiga? millised on selle näitajad? | 11. Kas Eesti on heaoluühiskond? Põhjendage oma arvamust. | 12. Võrrelge nö. paksu ja õhukest riiki. Kummas riigis meeldib teile rohkem elada? | 13. Kas riik peaks sotsiaalkaitses eelistama sotsiaalkindlustust või sotsiaalabi? | 14. Kuivõrd edukas on Eesti sotsiaal- ja tervishoiupoliitika? | 15. Mille poolest erineb sostiaalteenus sotsiaaltoetustest? Tooge näiteid. | ...
Ühiskonna sidusus ____ 1. Millisteks sektoriteks jaguneb ühiskond? Millised institutsioonid neist iga alla kuuluvad? · Avalik sektor riigi- ja omavalitsusasutused · Erasektor eraettevõtted · Mittetulundussektor kodanikuorganisatsioonid ja ühendused 2. Seleta mõisted: Ühiskond suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Pluralism paljusus, iseloomustab ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri. See on demokraatliku ühiskonna iseloomulik joon. 3. Leia 4 põhjendust, miks on kodanikuühiskond vajalik. · Täiendab parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel liialt domineerida · Mõjutab poliitikat, osaledes seaduseelnõude väljatöötamisel ja avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta. · Kasvatab demokraatiale vajalikke väärtusi nagu sallivus, koostöövõime ja omaalgatus · Riik toet...
2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika 6. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; turukonkure...
Ühiskonna sidusus 1. Ühiskonna sektorid ja nende omavaheline seos (kuidas mõjutavad üksteist)? >esimene e avalik sektor (riigi ja omavalitusasutused) >teine e erasektor (eraettevõtted) >kolmas e mittetulundussektor e kodanikuühiskond riik -> erasektorit -ettevõtted ei maks tulumaksu -tulumaks makstakse dividendide pealt erasektor->riiki -riik saab dividendide pealt raha riik->kodanikuühendusi -riik tegeleb seaduste väljaandmisega ja kehtestab reeglid -riik võib kodanikuühendusi rahastada kodanikuühendused->riiki -seisavad tööliste õiguste eest -võtavad enda kanda mõned funktsioonid (nt sotsiaalsed) 2. Riigi tunnused? -rahvas -territoorium -valitsus -riik teostab võimu -ainult riigil on õigus välja anda seadusi -ainult riik saab seaduserikkumise eest rikkujat karistada -riigi võim on ülimuslik -riigi...
Ühiskonna sidusus 1. Ühiskond- suure hulga inimeste korrastatud kooselu vorm Õhuke riik- madalad maksud, väga väike avaliksektor. Pakub minimaalselt avalikkuteenust(meie riik teel sinna, hakkame seisma pikalt arstiabi järjekorras, pole loota erilist politsei abi) Paks riik- kõrged maksud, jätkusuutlik ametnikkond, saab piisavalt avalikku teenust(Norra, Soome, Taani, Rootsi) Sotsiaalne stratifikatsioon e kihistus- teatud sotsiaalsete tunnustega inimrühmade paigutamine kihtidesse e straatumitesse vastavalt neile kuuluvale ressursile.(nt rikkad/vaesed, kultuuriline ressurss, poliitiline ressurss) Sotsiaalne straatum e kiht- sarnaste ressursside ja parameetritega inimestegrupp(nt intelligents, tõrjutus, aristokraatia) Sotsiaalne staatus- inimese positsioon ühiskonnas(nt määrab haritus, kodanik/mittekodanik, finantsilineseis, päritolu) Sotsiaalne mobiilsus- ühe inimese või inimgruppide ümberpaigutumin...
Majandussotsioloogia kordamisteemad ja toetav kirjandus eksamiks valmistumisel (kättesaadav raamatukogust ja osaliselt ka Moodle’st. A.Giddens’i õpikut Sociology võite kasutada nii 2009 kui 2013 väljaannet, vastavalt kättesaadavusele. Pange tähele, et 2013 väljaandes on teemasid veidi rohkem ja seetõttu on peatükid teiste numbritega. Teemade järgi on need aga hõlpsasti leitavad). LOENGUMATERJALIDE põhjal on eksamitöös testiküsimused järgmistel teemadel: 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus; Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia; Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid; Swedberg, R. (2003/20...
Ühiskonnaelu tasandid ja valdkonnad 1. Mis on ühiskond? Ühiskond on inimeste olemasolu viis. Ühiskond koosneb inimestest ja ei saa eksisteerida ilma inimesteta. Ühiskonna tunnuseks on religioon, moraal, seadused ja ühistegevused. 2. Millised on ühiskonnaelu tasandid ja valdkonnad? Ühiskonnal on mitmeid tasandeid. Nt maailm, riik, kool, perekond. Ühiskonnaelu valdkonnad nt : majandus, tervisehoid, kultuur, haridus, valitsemine. 3. Iseloomusta tänapäeva ühiskonda. Ühiskonnaelu valdkonnad on põhiliselt samad mis vanasti: majandus, sotsiaalabi, haridus ja muu sotsialiseerumine ning kohtupidamine ja kooskõlastamine, mida me nüüd nim valitsemiseks. Palju on materiaalset vara mis vajab haldamist. Olulisim on käitumiskultuur, ühine arusaamad kultuurist laiemas mõttes ja sellest tulenevad koostöövormid. Tänapäeval on tööjaotus, millest tuleneb kaubandus, turg, raha, palgamajandus ja pangandus. 4. Mõisted: ühiskond- inimeste olemasolu viis. Ühisk...
Kuidas seletada lahti, mis on ühiskond ja selle struktuur? Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad 3 peamist sektorit: · Esimene ehk avalik sektor (riigi -ja omavalitsusasutused) · Teine ehk erasektor (eraettevõtted) · Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused) Millised on avaliku sektori põhiülesanded? Mis on riigi tunnused ja institutsioonid? Riigi tunnused: · Riik on alati seotud võimu teostamisega.Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. · Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ja need on kõigile siduvad. · Riik omab kontrolli oma territooriumi üle. · Riigi instituitsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Riigi insituitsioonid: · Seadusandlik võim (rahandusministeerium) · Täidesaatev võim (riigikogu) · Järelevalveinstit...
2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1) Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika o Tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise - Töö = algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld) - Tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine => tööviljakuse kasv. Aga ka rutiin, ühekülgsus - Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine, madalamad hinnad o Vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon - Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor - Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele - Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e ...
KORDAMISKÜSIMUSED ÜHISKONNAÕPETUSE KTKS Õ: lk 29-59 1. Kuidas seletada lahti, mis on ühiskond ja selle struktuur? Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna moodustavad avalik sektor(riigi ja omavalitsused) Erasektor(eraettevõtted) Mittetulundussektor(kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) 2. Millised on avaliku sektori põhiül? Mis on riigi tunnused ja institutsioonid? Põhi ül tagab ühiskondliku heaolu ja riigi toimimise Riigi tunnused Riik on alati seotud võimu teostamisega, riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad. Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle. Riigi institutsioonid on avalikud, vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. 3. Miks avalik sektor on laiem mõiste kui riik? s...
Eesti rahvastikupoliitika ülerahvastuvas maailmas Maailmas kasvab iga päevaga inimeste arv, mis on viinud ülerahvastumisele. See on muutunud globaalprobleemiks. Samas kui maailmas on rahvast liiga palju, kahaneb aga Eestis rahvaarv. Miks see nii on? Eesti on pisike riik, kus on kõigil ebavõrdsed tingimused nagu ka mujal maailmas. Eesti riik soovib rahvaarvu kasvu, et olla veelgi tugevam. See aga ei õnnestu ning aina enam lahkuvad Eestist eestased, kes asenduvad mitte-kodanikega. Eesti riigi ülesandeks on luua kõigile võrdsed elamistingimused ning ka toetada välismaal elavaid eestlasi. Eesti rahvuspoliitikasse kuuluvad ka mitte-eestlased. Eesti riik peab tähtsaks, et kõik Eestis elavad inimesed saaksid toetust. Selle tagajärjel on palju positiivseid külgi: Eesti ühiskond on tolerantsem, vähenenud on rahvusvahelised konfliktid ning kasvanud on mitte-eestlaste eesti keele oskus. Kuid on ka ...
Kontrolltöö nüüdisühiskonnast. Kordamisküsimused. 1. Nüüdisühiskonna tunnused, näited iga tunnuse kohta. 1)ühiskonna sektorite eristatavus: I sektor ehk avalik (sinna kuuluvad kõik riigiasutused) II sektor ehk turumajandus III sektor ehk kodanikuühiskond (kuhu kuuluvad MTÜ-d, seltsid). 2)Tööstuslik kaubatootmine 3)Rahva osalemine ühiskonna elu korraldamises. 4)Inimõigused on tagatud, see tähendab näiteks õigus vabadusele, haridusele. Vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes. 5)Vähemustega arvestamine. 2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda. Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsi...
Ida-Virumaal elavad lapsed sõpradeta (ühiskonda kaasatus, vaesus) Laste vaesuse ja materiaalse ilmajäetuse määra LES85 järgi, suhtelise vaesuse määr Ida- Virumaal on 31,7%; absoluutse vaesuse määr on 14,2%; materiaalse ilmajäetuse määr on 31,6% ja sügava materiaalse ilmajäetuse määr on 13,6%. http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp Sotsiaalne sisudus ehk ebavõrdsuse määr ning sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevus ühiskonnas on suhteline nähtus, sest mis ühe jaoks tundub ebavõrdne, seda teise jaoks pole. Siiski tasuks teadlikult liikuda selle poole, et kaotada ebavõrdsus ja tõrjutus ning tugevdada suhteid, sidemeid ja suhtlemist ühiskonna vahel. Sotsiaalsel kaasatusel on mitmeid erinevaid valdkondi, näiteks tööhõive poliitika, pensione käsitlevad süsteemid ja poliitiline koostöö. Neid valdkondi on veelgi ning kõik nad on ühtemoodi tähtsad, et suurendada sotsiaalset kaasatust ja sidusust ning vähendada tõrjutust. http...
Heaolureziimid Konservatiivne heaolumudel · Heaolutaseme määrab inimese tööpanus, hüvesid jagatakse kindlustuse põhimõttel. Kes on maksnud kõrgemaid sotsiaalkindlustusmakseid saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral kõrgemat kompensatsiooni. · Tööandjate ühendused ja ametiliidud korraldavad sotsiaalkindlustuse haldamist. · Naised on kodused, seetõttu pole lasteaiad kuigi levinud. · Vanureid hooldav perekond või on nad tasulises hooldekodus. Liberaalne heaolumudel · Haridus,tervishoid ja eluase on kaubad-võimaluse neid teenuseid saada määrab rahakoti paksus. · Maksud on madalad. · Inimeste vastutus oma heaolu eest on suur, inimene otsustab ise millele ta oma raha kulutab. · Riik pakub heaoluteenuseid vaid vaestele ning pensionäridele. · Selline heaolumudel pakub võimalusi edukatele ja seab raskesse olukorda madalapalgalised ja töötud. So...
INDIVIID JA MAJANDUS Teemad · Rikkus ja vaesus · Peremajandus · Karjääri ja toimetuleku planeerimine · Tööturg, tööandjad ja töövõtjad · Konkurents tööturul · Tööseadusandlus · Raha ja pangandus · Tarbijakaitse ja tarbijakäitumine Mõisted · brutopalk ehk nominaaltulu · netopalk ehk reaaltulu · alampalk ehk miinimumpalk · inflatsioon · elukallidus · ostujõud · tarbijahinna indeks (THI) · absoluutne vaesus · vaesuspiir ehk toimetulekupiir · toimetulekutoetused · sotsiaalne tõrjutus · tööturg · tööpuudus · tööjõupuudus · tööandja · töövõtja · füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE · tööinspektsioon · tööhõiveamet · deebetkäive · kreeditkäive · intress ehk kasvik · aktsia ehk osak · dividend · investeering · deebetkaart · krediitkaart · laenuintress · tarbijakaitse ...
Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva maailmas? Sallivus ehk tolerantsus on omadus, mis tähendab teiste inimestega arvestamist ning erinevate kultuuride, ideoloogiate ja vaadetega leppimist või nende tunnustamist. Ilma sallivuseta ei saaks ühiskonnad toimida, kuid on näha, et selle olemus inimeste seas väheneb. Viimane faktor on ühiskonda kaasa toonud palju konflikte ja probleeme, millele püütakse leida ühiselt lahendusi. Milles ikkagi seisneb sallivuse tähtsus? Sallivust saab liigitada kahte moodi tõrjutus ja ühtekuuluvus. Eestlaste jaoks on tõrjutus liialt tuttav. Venelaste ja meie rahva suhted pole kunagi olnud eriti lähedased. Alustades juba 1990.nendate algusest koos Eesti iseseisvumisega ja lõpetades üleeelmise 2007. aasta 28.aprillil toimunud pronkssõduri rahutustega. Meil on raske leppida, et peame elama koos rahvaga, kes on meile nii palju liiga teinud. See põhjustab pidevalt lahkarvamusi ja pinge ei ...
ÜHISKOND Ühiskonna sektorid- eraldatus ja läbipõimumine 1) Esimene ehk avalik sektor( riigi- ja omavalitsusasutused) 2) Teine ehk erasektor (eraettevõtted) 3) Kolmas ehk mittetulundusektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Pluralistlik ühiskond Ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid Riigi tunnused Riigi kolm põhitunnust- Territoorium(maa-ala, maavägi, õhuruum ja territoriaalvesi), Rahvas(riigi alal elavad seadustele alluvad isikud) ja avalik võim(iseseisvat võimu teostavad riigiorgandi) Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad. Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle. Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Põhiseadusli...
ÜHISKONNA ARENG JA MAJANDUSSOTSIOLOOGIA KUJUNEMISLUGU ADAM SMITH (1723-1790) "Rahvaste rikkus" 1776 Majandusteaduslik uurimus (uue teadusharu sünd) - majandusteadus, samas juhend poliitika kujudamiseks Ajastu kontekstis radikaalsed vaated Uuenduslik idee tootvast tööst kui riigi rikkuse allikast (läbimurre võrreldes merkantilismiga), arvati et tollimaksud kullavaru väljaviimisel toovad riigile rikkust Populaarseim "nähtamatu käe" kontseptsioon ("Usalda turgu") Keskendub riikide rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldustele I arengu eeldus tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise Töö algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld ei määra enam kauba hinda) Kui ühte tööd teeb üks inimene, siis tekib vilumus, ei kulu nii palju aega ühelt töölt teisele liikudes Spetsialiseerumine tööviljakuse kasv, tööiseloom muutub ruti...
Avalik sektor üks ühiskonna kolmest sektorist, mille põhiõlesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine; riigi- ja omavalitsusasutused; näiteks raudteed, post, televisioon, energiavõrgud. Erasektor - üks ühiskonna kolmest sektorist, kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted; näiteks aktsiaseltsid, pangad, osaühingud. Mittetulundussektor - üks ühiskonna kolmest sektorist; nimetatakse ka kodanikuühiskonnaks, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid; näiteks seltsid, klubid, huviühndused, usuühendused. Kodanikuühiskond ehk tsiviilühiskond avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sektorist ning erasektorist; kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. (survegrupp rohelised, vähemused, usuorganisatsioonid - õigeusukirik, seltsid laulu selts, emakeeleõpetajate selts, ametiühin...
Kontrolltöö nüüdisühiskonnast. 1. Nüüdisühiskonna tunnused, näited iga tunnuse kohta. 19 SAJ. Tänapäeva arenendu ühiskond...Samal ajal kujunesid välja 3 ühiskonna põhilist sektorit: turumajandus, avalik e. Valitsussektor ning kodanikuühiskond. TUNNUSED JA NÄITED: Ühiskonnnasektorite eristatavus ja vastastinkune seotus(3 sektorid), tööstuslik kaubatootmine(nt.konveier tootmine), rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises(valimised, referendumid, 3.sektori kaudu) , vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus(sõna-ja mõttevabadus), inimõiguste tunnustamine(nt.õigus elule, õigus kaitsele, haridusele jne.) 2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda. *Agraatühiskond-18. SAJ.hakkas kujunema 8000-6000.a. e.Kr. Inimeste põhiline tegevusala oli...
Sotsiaaldemokraatia Kristel Metsla G3L Mis on sotsiaaldemokraatia? Vasaktsentristlik ideoloogia, mis pooldab demokraatiat ja stabiilsuse huvides riigi sekkumist majandusse. Sümboliks punane roos või punane nelk Eesmärk Inimeste võrdsed võimalused sõltumata sotsiaal-majanduslikust olukorrast Progressiivne tulumaks (tulude ümberjaotumine) Heaoluriik "Kolm noolt" Click to edit Master text styles Second level Monarhia, Third level Fourth level fasismi ja Fifth level kommunismi vastu, kuna need töötavad õiglase ...
Lapse sotsiaalsete oskuste areng? Lapse sotsiaalsuse areng toimub õppimise kaudu. Laps õpib iseseisvalt ümbritsevat keskkonda uurides, suheldes erinevate inimestega ja eakaaslastega ning täiskasvanutelt juhiseid ja toetust saades. Kolmandaks eluaastaks kujuneb lapsel minapilt ning ta on valmis suhtes teistega õppima. Enamik 3-aastaseid lapsi oskab öelda: • mis ta nimi on • kelle laps ta on • mis talle meeldib • mis talle ei meeldi • mida ta oskab hästi • mida ta ei oska hästi Koos lapse personaalse, sotsiaalse ja emotsionaalse arenguga kujuneb ka lapse valmisolek õppimiseks üldse. Sotsiaalse arengu eesmärgiks on soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel omakäitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis ini...
Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed I SOTSIOLOOGIA teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest. Sotsioloogia sünd: 19. sajand Auguste Comte, 1838 ,,Cours de la philosophie positive" (socius, ld kaaslane; societas, ld ühiskond; socium, ld kollektiiv; logos, kr sõna, õpetus) Sotsioloogia uurib inimest kui kaaslast (kui kollektiivi või ühiskonna liiget)! Peamine mõtteviis: inimkäitumine kujuneb rühmades, kuhu inimesed kuuluvad; inimühiskond on struktureeritud ja diferentseeritud, pidevas muutumises. Me oleme need, kes me oleme, sest me elame teatud ühiskonnas, teatud ruumis ja teatud ajal! C. WRIGHT MILLS (1950ndad) Sotsioloogiline kujutlusvõime mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Sotsioloogia esitab 3 liiki küsimusi: ...
Majandussotsioloogia kordamisteemad ja toetav kirjandus eksamiks valmistumisel (kättesaadav raamatukogust ja olulisemad tekstid ka Moodle’st). LOENGUMATERJALIDE põhjal on eksamitöös testküsimused järgmistel teemadel: 2. Loeng – Majandus ühiskonnas • Põhimõisted: kultuur – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega (edastatakse järgmistele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele; on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis) majanduskultuur – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Erinevad tasandid: ühiskond, majandussüsteem; tööstusharu, turg; organisatsioon; leibkond, perekond; üksikisik. Väärtused – indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Tugevalt seotud kultuuriga, suhteliselt kest...
Kuidas defineeritakse mõistet ,,sotsiaalne tõrjutus"? Room (1990) iseloomustab sotsiaalset tõrjutust kui situatsiooni, kus inimesed on halvemas olukorras puudujääkide tõttu hariduses, tööstaatuses, majanduslikes ressurssides, elukohas jne ja ligipääs peamistele sotsiaalsetele institutsioonidele on piiratum ning need puudused on ajas püsivad. Millised on erinevad karakteristikud, mille alusel mõõdetakse sotsiaalset tõrjutust Eurostati uuringus ja Euroopa Sotsiaaluuringus? Eluga rahulolematus, vaesus, institutsionaalne usaldamatus, inimestevaheline usaldamatus, tajutud diskrimineerimine ja isolatsioon Millised on sotsiaalse tõrjutuse sotsiaal-demograafilised riskitegurid? Haridus, vanus, kodakonsus, emakeel ja sotsiaalmajanduslik staatus. Suurem tõrjutuse risk on mittekodanikel, madala haridusega inimestel ja töötutel Missugused on kolm olulist mõtet Sinu jaoks, millega võtta kokku loetud artikkel? 1. Majanduskasv paran...
Ühiskonna KT nr.3 1. Võimu olemus ja ressursid Võim on inimese või grupi suutlikus mõjutada teiste tegevust,saavutada sell moel oma huvide elluviimise. Omadused,et võimule pääseda: · Ainelised(vara,kapital) · Vaimsed(teadmised,kogemused,info) · Tänapäeval veel sotsiaalne kapital(suhted,usaldus) 2. Võimu teostamis meetodid Vimu teostamise võimalused: · Autoriteet-kuuletuvad mitte hirmust,vaid veendumusest · Sund-inimesed kuuletuvad hirmust vägivalla või karistuse eest. · Traditsioon Ülimusliku autoriteed ja juhitalendiga inimest nim karismaatiliseks liidriks. Tänapäeval on liidrile kuuletuvuse põhjusteks mõistlik kaalutus. Kasutatakse sundi ja autoriteeti. 3. Riigivõimu eripära Riigivõimu ainuomased tunnused: · Riigil on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmisi. · -||- koguda makse ja otsustada tulumaksu kasutamise üle. · -||...
1. Millisteks sektoriteks jaguneb ühiskond? Millised institutsioonid neist iga alla kuuluvad? *Avalik sektor- kõik kuulub riigile, nt koolid *Erasektor- kõik ettevõtted, nt lajos *Mittetulundussektor- kõik kodanikuühendused, nt spordiklubi sportkunda 2. Mõisted 2. Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastusviis Pluralism- mitmekesisus, paljusus, võib iseloomusta ühiskonna sotsiaalset ehitust. 3. Leia 4 põhjendust, miks on kodanikuühiskond vajalik. *Selle kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonna grupid *See täiendab parteide tegevust ega lase parteidel otsustamisel domineerida *Kasvatab demokraatlike väärtusi. Nt. sallivus ja koostöövõime *Mõjutab poliitikat, avaldab seisukohti valimiste kohta 4. Mis on kodanikuühiskond? Millised institutsioonid moodustavad kodanikuühiskonna? Näited. Iseloomulikud tunnused? Kodanikuühiskond- avaliku elu valdkond, mis eraldub avalikus- ja erasektorist. Nt. seltsingud *ei taotle tulu, *va...
1)Ühiskonna sektorid. Millised sinna kuuluvad. · Esimene e avalik sektor. (riigi- ja omavalitususasutused) · teine e erasektor (eraettevõtted) · kolmas e mittetulundussektor ( kodanikuorganisatsioonid ja - ühendused) 2)Ühiskond suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Pluralism mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehistus, parteistumist, vaimukultuuri, demokraatliku ühiskonna iseloomuliku tunnust. 3)Milleks on kodanikuühiskond vajalik? · ühiskonna mitmekesisuse hoidja, sest selle kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonnagrupid. · täiendab parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel liigselt domineerida. · kasvatab demokraatiale vajalikke väärtusi, nagu sallivus, koostöövõime, omaalgatus. · riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib nendel ugupidamise. 4)Kodanikuühiskond ühiselu valdkond, kus inimeste tegeuvse eesmärg...
1. ÜHISKONNA STRUKTUUR SEKTORID JA VALDKONNAD Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: a) esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsussutused) b) teine e erasektor (eraettevõtted) c)kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused) Ühiskonda kuuluvad ka inimesed, kes muudavad ühiskonna mitmekesiseks, mis omakorda on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile e kihistumisele. VALDKONNAD: a) POLIITIKA korraldab riigi juhtimis ja toimimist. Sellega tegeleb peamiselt I sektor. b) MAJANDUS tootmise, kauplemise ja teeninduse valdkond. Sellega tegeleb natuke ka I sektor, sest mõned majandusküsimused vajavad riigipoolset sekkumist. c) KULTUUR mitme põlvkonna loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused, teadmised ja tavad. d)KODANIKUÜHISKOND ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorgani- satsioone j...
ÜHISKONNA SIDUSUS ÜHISKONNA KOTROLLTÖÖ 1.Ühiskond ÜHISKOND on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonnale on iseloomulik mitmekesisus ehk pluralism. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit - Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) - Teine ehk erasektor (eraettevõtted) - Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) AVALIK SEKTOR üks ühiskonnast kolmest sektorist: võimu- javalitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Avaliku sektori tuumaks on riik institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Avaliku sektori põhiülesanded: *haldus avalik haldus, mis on riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et viia poliitikas püstitatud eesmärke. Esikohale on tõusnud avalikku haldust korraldavad institutsioonid (sotsiaalkindlustusamet, maksuamet...
1.Ühiskonna komponendid-püsv territoorium, ajalugu, kultuur,rahvuslik identiteet 2.Üh.tootmisviisid-Põllumaj.ühiskond(paikne eluviis,valm.tööristu,elatakse maal,nat.maj.põlluharimine) -Tööstusühiskond(aeg on raha,linnastumine,väikepereline leibkond,maj.jõukuse jagun.bürokraatia.ratsionaalsus) -Teeninusühiskond(info areng,kirju klassistrukt.mitmekesised väärtushinnang.teaduse ja tehnologia osa majanduses) 2.Nüüdisühiskond-tööstuslik kaubatootmine,demokraatia,heaoluühiskond.inimõigused,vabameelsus inimsuhtes. Teadmusühiskond(info kõikjal oluline,teaduse rakend.konveieritöö asendub paindlikumaga,ülemuse ja alluva roll pole enam nii range,oluline olla loov,eelistatakse laiapõhjalist ettevalmistust ja põhioskusi mida rakendafa) Postindustriaalne ühiskond-kõrgtehno.massiline kas.kirju klassistrk.tähtsust.teaduse ja tehnol osa maj.mitmekes.väärtushin. HEAOLURIIK-tunnused:ülekandeühiskond,pool avalikest kuludest läheb sotssfääri vajadust...
1.Ideioloogia mõiste Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia ei pruugi olla ainult poliitiline. Ideolooga tugevus sõltub ruumist ja teavitustööst. Poliitiline ideoloogia haarab kõiki eluvaldkondi. 2.Parempoolsed ideoloogiad Liberalism- indiviidi vabadus, riik ei peaks sekkuma majandusse, propartsioonaalne tulumaks." Anna näljasele õng, mitte kala" Sotsiaalliberaalid riik peaks leguleerima majandust ja looma sotsiaalpoliitika, mis toetaks igaühe arengut. Konservatism sotsiaalsed erinevused peaksid säilima. Kaitsevad rahvuslikku kapitali, pooldavad stabiilsust ja järk-järgulisi reforme. Kollektiivne on tähtsam kui üksik riik. Riigitugi on füüüsiliselturvalisusel mitte sotisaalsel. 3.Vasakpoolsed ideoloogiad Sotsiaaldemokraadid-rogressiivne maksumäär, riigi ülesannne on vähendada ebavõrdsust. Tasuta: haridus, meditsiin, abirahad. Vasakpoolne äärmus on kommunism. Kõik on võrdselt vaesed. Tänapä...
Avalik sektor-riigi-ja omavalitsusesindused Erasektor-eraettevõtted 3.sektor-mittetulundussektor, kodanikuühiskond-inimeste poolt vabatahtlikult moodustatud ühendus, et igapäevast eluolu parandada. Avalik sektor mõjutab erasektorit: riik hoolitseb selle eest, et ettevõtete vahel oleks konkurents, võitleb monopolide vastu. Riik kehtestab korra, mille alusel ettevõtted tegutsevad. Millised on erasektori ja riigi suhted? * Erasektor toodab kasumit, riigi sektor jaotab kasumi ümber (maksude näol) * Erasektor peab arvestama avaliku sektoriga, kuna avalik sektor kehtestab normid (kauplemisluba, keskkonnatingimused, ettekirjutused maksude osas * Sõltuvad üksteisest Millised on kodanikuhiskonna ja riigi suhted? * Sõltuvad üksteisest * Täiendavad üksteist * Kodanikuühiskond on riiki abistava funktsiooniga, mis ei kuulu riigi haldusalasse.Iga sektor säilitab oma põhifunktsioonid, mille järgi tekib ühiskonnas vajadus. Kodanikuühiskond ja erase...
tööstusrevolutsioon e tööstuspööre- üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule, seda isel. vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine primaarsektor e. hankiv tööstus (põllumaj, jahindus, kalandus, metsatööstus ja mäetööstus) sekundaarsektor e. töötlev tööstus ( energeetika, ehitus, gaasi-ja veevarustus) tertsiaarne sektor e. teenindus infoühiskond- ühiskond, kus kaustatakse igapäevaselt infotehnoloogiat teadmusühiskond- ühiskond, kus kasutatakse nii majanduses kui ka valitsemises teadusuuringute tulemusi, palju ülikoole ja haritlaste kõrge osakaal. sotsioloogia- teadus, mis uurib ühiskonna ja selle allsüsteemide toimimist ning inimeste ühiskondliku käitumise seaduspärasusi. heaoluriik- riik, mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamiss, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja toetuset abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. = ülekandeühiskond mudelid: · konservatiivne- sotsiaal...
Tallinna Ülikool Infoteaduste Instituut Tõrjutus ühiskonnast Infopoliitika ja strateegia Tallinn 2013 2 Ühiskonnas toimetuleku põhioskus muutub üha enam internetipõhiseks ja tõrjutus algab juba olukorrast, kus inimesel puudub juurdepääs interneti ressurssidele, olgu see siis tingitud vaesusest või infokirjaoskuse puudumisest. Eriti mõjutatud on noored, kelle peamine suhtlemine toimub erinevates sotsiaalvõrgustikes. Suhtlusportaalides olles kinnitavad noored enda sotsiaalset staatust ja näitavad teistele, et ollakse üksteise jaoks olemas (Pikk, 2011). Noored, kellel mingil põhjusel puudub kodus infotehnoloogiline tugi ja kes ei saa teistega samaväärselt populaarsetes suhtlusportaalides surfata, on teistega võrreldes tõrjutud olukorras. Erinevatest uuringutest on selgunud, et sotsiaalsetel suhetel ...
Sotsioloogia kordamine 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika Arengu eeldus 1: tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise • Töö = algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna • Tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine => tööviljakuse kasv, aga ka rutiin, ühekülgsus • Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine, madalamad hinnad (prognoosis Inglismaa arengut) Arengu eeldus 2: vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon • Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor – • Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele • Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e n...
Sotsiaaldemokraatia 2. slaid Sotsiaaldemokraatia on vasaktsentristlik ideoloogia. Pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majanduse stabiilsuse huvides ja demokraatiat. Sotsiaaldemokraatia sümboliks on erinevais riikides kas punane nelk või punane roos. 3.slaid Praegune sotsiaaldemokraatia on laenanud mitmeid põhimõtteid moodsast liberalismist ehk sotsiaalliberalismist. Näiteks: võrdsete võimaluste põhimõte, positiivse vabaduse põhimõte (Riigi sekkumine majandusellu on lubatud, sest see suurendab kodanike sotsiaalset heaolu). Sotsiaaldemokraatia arvestab majandusdemokraatia põhimõtetega, tööliste kaasamine ettevõtte juhtimisse suurendab sotsiaalset sidusust. 4.slaid Ajalugu: Tekkis 19. sajandi lõpul sotsialistide nn. revisionistliku suuna pooldajate hulgas.Tekkis vastukaaluks kapitalismile(kehvad olud, vaesus, maj ja sots ebavõrdsus, sotsiaalne tõrjutus, sotsiaalse turvalisuse ja töökaitseseaduste p...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
