MENÜÜ KOOSTAMINE SUURKÖÖKIDELE Haigla Vähene soolasus Kergesti seeditav Arst peab arvestama, inimese haigusega. Tervislik Lõunaoode. Päevas 2 korda soe söök (hommik,lõuna) õhtul tavaliselt puuvili või võileivad. Hooldekodu Kergesti näritav Kergesti seeditav Maitsev Vähe soolane Vähe rasvane Odav Üldlevinud söögid Vangla Toit peaks andma palju energiat Maitsev Tervislik Vitamiinide rikas Odav Palju valke jt toitaineid. toitev Lasteaed Kord kuus söögiks viinerid. Hommikusöögiks tavaliselt puder. Toit peaks olema üldlevinud,mida kõik söövad. Tervislik. Odav
Araabia meri Asukoht Araabia ja Hindustani ps vahel India ookeani loode osas Edelas külgneb Aafrika, loodes Araabia poolsaar Lääneosas asub Adeni laht, loodeosas Omaani laht Mere lõunapiiriks loetakse mõttelist joont Caseyri neemest India lõunatipuni Üldandmed Suurim sügavus 4652 m Pindala 3 862 000 km2 Puhuvad mussoonid Õhutemp. u. 25-27°C Vee soolasus u. 36,5% Talve vee temp. 22-25°C Suve vee temp. 23-28°C Veeloomad Araabia meri on kodu paljudele loomadele näiteks: Merikilpkonnadele, haidel, vaaladel, raidel, delfiinidele ja troopilistele kaladele,rannakarpidele,kammkarbitele,austritele, krevettidele, krabidele, millimallikatele, peajalgsetele: kalmaaridele ja kaheksajalgadele Leitud on ka mõningaid veelindude liike Pildid Kasutatud allikad http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/klass/6sihid/araabia.htm http://www.annaabi.ee/Araabia-meri-m14587.html http://www.ehow.com/info_8261563_a...
Suured Karujärved Ken Pähn KÜG 12.klass Kanada Karujärv ● Asub Kanadas ● Pindala 31 153 km2 ● Kaldajoone pikkus 2719m ● Maht 2240km3 ● Suurim sügavus 446m ● Keskmine sügavus 72m ● 186m kõrgusel merepinnast ● Valgla pindala 114 717 km2 ● Soolasus 0% Pindala ● Esimene Kanadas ● Kolmas Põhja-Ameerikas ● Kaheksas maailmas ● Voolab välja Suur Karujõgi, mis on Mackenzie lisajõgi ● Asub metsakasvu põhjapiiril http://mapper.acme.com/?ll=66,-121&z=12&t=H &marker0=66,-121,Suur%20Karuj%C3%A4rv Karujärv Tartumaal ● Nõo Vallas ● Aiamaa ja Kolgla külade lähedal ● Asub ürgorus ● Lähedal väike karujärv, minevikus ühised ● Kevadine veetõus on kuni 0,6m ● Pindala 15,9 ha ● Keskmine sügavus 2,6m ● S...
Lnemeri 1. Lnemeri on maailma suuremaid poolsuletud sisemeresid. 2. Lnemerd mbritseb 9 riiki. Taani, Rootsi, Soome, Eesti, Lti, Leedu, Poola, Venemaa ja Saksamaa. 3. Valgala - Maa, kust vesi veekokku (merre) voolab. 4. Rannajoon erinevates riikides: 1) Rootsi ja Soome - Skrrannik 2) Saksamaa, Poola, Leedu, Lti - Luiteline laugrannik 3) Eesti - Tervikuna laugrannik, kohati jrsakrand 5. Suurimad lahed: 1) Phjalaht 2) Soome laht 3) Liivi laht 6. Suurimad saared & saarestikud: 1) Sjlland 2) Fyn 3) Lolland 4) Bornholm 5) Ojamaa 6) land 7) Ahvenamaa 8) Saaremaa 9) Hiiumaa 10) Rgen 7. Lnemere keskmine sgavus 52 m, suurim sgavus 459 m. 8. Riimveeks nimetatakse vett, mille soolasus jb vahemikku 0,5...18. 9. 10. Elustik Lnemeres on taimede poolest liigivaene. Loomastiku poolest isenditerohke, kuid liigivaene. 11. Kitsad Taani vinad kannavad siia Atlandi ookeani magevett, veevahetus ookeaniga on aeglane. 12. Vertikaalne...
Vettehüpped Vettehüpped said veespordina alguse 17. Sajandil Saksamaal ja Rootsis. See ala nõuab tehnilisi ja füüsilisi oskusi. Vettehüppeid saab sooritada kas hüppetornist või hoolaualt hüpates. Enne vette sukeldumist peavad sportlased sooritama õhus võimalikult täiuslikult kindlaksmääratud elemente. Kohtunikud hindavad hüppe juures elemendi kergust ja meisterlikust. Vette tuleb sukelduda võimalikult aikselt ja kergelt. Iga üksikasi ja järjestus pannakse enne sportlase poolt kirja ja esitatakse võistluste alguseks kohtunikele. Esimest korda olid vettehüpped olümpiamängudel 1904. aasta olümpiamängudel Saint Louisis. Naised hakkasid olümpial võistlema 1912. aasta olümpiamängudel Stockholmis. Vettehüpped on pealtvaatajate seas üks kõige popullaarsem olümpiamängude ala. Sukeldumine Sukeldumine on harrastus või elukutse, mille puhul inimene läheb vee alla, hingates kas b...
Geo töö spikker Eesti kliimat kujundavad õhumasside liikumine;Päikesekiirguse hulk;Atlandi ookeani mõju;Kohalikud iseärasused (nt Arktiline õhk,Parasvöötme mandriline õhk,Parasvöötme mereline õhk,Troopiline õhk. Läänemeri on poolsuletud sisemeri, mis on ookeaniga ühenduses vaid kitsaste väinade kaudu. Mere keskmine sügavus on 52m, kõige sügavam on Landselothi süvik 459m. Läänemeri on riimveeliik, keskmine soolasus maailmameres on 35¤Voo, Läänemeres 8-10¤Voo. Riimvesi - ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5...18 (mõningail andmeil 0,5...30). Läänemere Keskonnaprobleemid on: · Eutrofeerumine veekogu kinni kasvamine, mida põhjustab toitainete tõus veekogus. · Naftareostumised laeva kaitsevahendid annavad raskemetalle, mis lahutuvad vettesse. · Väike isepuhastusvõime Vesikond maaala,millelt veekogu saab oma vee Lang jõelõigu või jõe keskmine langus Langus...
Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Läänemere ääres asuvad ka Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad Taani väinad. Läänemere pindala on 373 000 km3 , maht 21 721 km3, keskmine sügavus on 52 m. Sügavaim koht on Landsorti süvik 459 m. Läänemerre suubub mitu jõge, millest suurim on Neeva. Niiske kliima tõttu sajab Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab. Mere tase on püsiv, äravooluks on 16 000 m3/s riimvett, mis toimub Taani väinade kaudu. Sisse voolab aga Kattegatist soolasemat riimvett. Seega on Läänemere süvaosa soolsus 10-15 promilli, pinnavete soolasus 6-8 promilli vesi on kihistunud. See takistab vee vertikaalset segunemist. Vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 1-2C, jääga kaetud lahtedes ja rannavetes -0,2 kuni -0,4C. Maksimaalne veetemperatuur on juulis-augustis, olles 16- 19C. Eesti rannikumeri jäätub igal t...
Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: Maa- põllumaa 11%, looduslikud rohumaad 23%. Põllumajandus kasutab 1/3 maismaast. Põllumaa- istandused, põllud, kultuurkarjamaad. Looduslikud rohumaad- kultuurkarjamaad, niidud, luhad, rohtlad, poolkõrbed, kõrbed, savannid, tundrad, kõrgmäestikniidud. Kliima- õhutemperatuur taimekasvu perioodil, vegetatsiooniperiood, aktiivsete temperatuuride summa, aasta sademete hulk, sademete jaotus aastas. Pinnamood- tasandikud on maaharimiseks soodsamad, sest ühtlasemad ja paremad mullad ja hea masinaid kasutada. Mäestikud on vähe sobivad taimekasvatuseks, sest järsud nõlvad, jahedam, sademed uhuvad toitained nõlvadelt ära. Mullad- viljakus (huumus, mineraalained), pH, soolasus. Agroklimaatilised vööndid: Parasvööde- taimekasvatus võimalik soojal aastaajal (1 saak aastas), piisavalt niiskust, palju põllumaid/rohumaid (okas-, sega- ja lehtmetsad, rohtlad). Lähistroopiline vööde- Mandrite läänerannik (Vah...
Surnumeri asub 396 m allpool merepinda ning on suure rifioru osa. Surnumeri polegi tegelikult meri, vaid kahest nõost koosnev järv. See järv on 72 km pikkune ja 14 km laiune. Sellises soolases vees ei ela ükski kala, kuid seal elab mitmeid soolalembeseid baktereid. SOOLAJÄRV - israelis, Jeruusalemmast vaid poole tunni tee kaugusel asuvas maailma madalaimas paigas paiknev Surnumere nime kandev soolajärv on terviseturistide üks meelispaiku kogu maailmas. Järve lõunaosas on kuumaveeallikad ja tiigid rammusa musta mudaga, mil samuti tugevad ravimiomadused. Pea kogu Mendelejevi tabelit sisaldav vesi ravib edukalt ka liigese- ja paljusid muid haigusi. Surnumere juures ravib ka õhk. Asupaiga unikaalsusest tingituna on kliima eriline. 300 päikesepaistelist päeva aastas, väike 50 mm sademete hulk, tavalisest õhust kuni 15 protsenti kõrgem õhuhapniku sisaldus, kõrge õhurõhk ja auramine tagavad õhu spetsiifilise koostise. Seal on kerge hingata, mi...
Hüdrosfäär. Hüdrosfäär- maad ümbritsev ebaühtlaselt jaotunud veekiht, mis asub maa tahke koore ja atmosfääri vahel ning osaliselt nende sees. Väike veeringe- suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veeringe- moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Vee jaotumine maakeral- 97% veest on maailmameri, 2.8% siseveed, põhjavesi 0.05%, atmosfääri vesi 0,001%. Mageda vee puudus, kui globaalprobleem- saastunud vee poolt põhjustatud kõhuhaigused on alla 5 aastaste laste kõige sagedasemaks surma põhjuseks. Vee pärast on toimunud sõjalisi konflikte. Araali mere probleem- kalade suremine, haritava maa pindala vähenemine, kliima muutumine, liustike sulamine. Väär veekasutus- jõgede veega hakati kunagi niisutama ümberkaudseid põlde. Sisevool merre vähenes ja Araali pindala hakkas vähenema. Veekasutus maailmas, Eestis- kasutatakse tööstuses, põllumaj...
Ekvatoriaalne vihmamets: 0-5pl ll; aafrika indoneesia ekvatoriaalne kv. S: 28-29 ; T 27-28 ; Sajab 2000-3000mm, aasta läbi. Ferralliitmullad->keemiline murenemisne rauda palju, vähe huumust.mitu puuderinnet.Taimed: palmid epifüüdid orhideed hevea tamm mahagon liaanid.Loomad: gara orangutang laiskloomad leopart maod gorilla jaaguar kapibaara. Inimesed: hõre asutus korilus küttimine, loodusrahvad,metsade ja maavarade väljavedu, traditsiooniline eluviis. Probleemid: puidu nõudlus, vihmametsade vähenemine, kliima soojenemine, väljasurevad loomad. SAVANN 10-20 pl, ll. Austraalia kuuba. Kv: lähisekvatoriaalne. S:28, T 24. sajab 300-1000 mm suvel e. vihmaperioodil. Ferralliit mullad. Vt.ülal.moodustub lateriitkiht, kuivad mullad. Punamullad. Kõrrelised taimed: pudelpuu, ahvileiva puu, baobab, ananass kohvipuu, kaktused, piimalillelised, tubakas, aurakaaria, akaatsiad. Loomad: marabu,ninasarvik, kaelkirjak, lõvid,elevandid, simpans, nandu, koaa...
HÜDROSFÄÄR Maailmameri - moodustab kogu Maa pindalast 71% 3 ... 5 ookeani: Põhja-Jäämeri, Lõuna-Jäämeri, Atlandi ookean, India ookean, Vaikne ookean Omistatakse 3-5 ookeaani ning neid eristavad mandrid või kokkuleppelised piirid. 1 liitris merevees on 35 g soola. Ehk maailmamere soolasus on 35 promilli. Mereveest on leitud üle 80 keemilise elemendi. Millest sõltub merevee soolsus? Sademete-aurumise vahekorrast (soolsus on väiksem kui sademed ületavad aurumise ja jõed toovad magedat vett lisaks ; mida suurem on Päikese kõrgusnurk, seda rohkem on aurumist) (kõrgrõhualas on sademeid vähe nii et seal on mere soolsus suurem - sest aurumine on suurem kui sademete hulk) Miks vahemeri on soolasem kui maailmameri? Ühendus ookeaniga on takistatud Aurumine on suurem kui sademeid on Jõed toovad magedat vett vähe juurde Miks on Läänemere vee soolsus keskmisest madalam? Soolsus on 17 promilli - tunduvalt väiksem kui maailmamer...
LÄÄNEMERI 9.1. Rannajoon Küsimused Vastused 1 Nimeta mereliike. Sisemeri, avameri 2 Milline meri on sisemeri? Sisemeri on ühendatud maailmamerega väinade kaudu. 3 Milline meri on Läänemeri? Sisemeri 4 Kas Läänemeri on sügav? Kui suur on tema Ei. 55m keskmine sügavus? 5 Nimeta Läänemere lahed (3) Põhjalaht ehk Botnia laht, Soome laht ja Liivi laht 6 Milline on Eesti rannajoon? Hästi liigestunud ja kääruline 7 Miks moodustab mööda eesti kaarti Sest rannajoone hulka loetakse ja saarte mõõdetud rannajoon 1/3 tegelikust Eesti rannajooned rannajoonest? 8 Mitu saart on Eestis? Üle 1500 9 Mis on poolsaar? Kitsas mandri osa, mida ulatub kaugele ...
Läänemere kalastik Õppejõud Teet Krause Läänemere kalastik peegeldab vee soolsust, mis muutub seoses vee sissevooluga, kas Põhjamerest tuultega 10 x jõgede sissevoolust enam või jõgedest 160 000 m3 s-1. Kalad, kes mõnes oma elustaadiumis elavad meres, on soolataluvad e eurühaliinsed Keskmine sügavus, m Max sügavus, m Keskmine psu vee pinnakihis Suur Belt 18 15 Øresund 8 Läänemeri 60 250 6 Põhjameri 100 700 35 Haliinsus mitu grammi soola on liitris vees, Joonis 1. Läänemere pinnavee soolasus Psu Practical salinity units vee elektrijuhtivus standard KCl lahuse suhtes ...
Surnumeri asub Edela- Aasias, Araabia ning Aafrika laama nihkepiiril, Jordaania ja Iisraeli piiril. Surnumeri on suur äravooluta soolajärv (joonis 1), mille pindalaks on 600 km². See asub 396 meetrit allpool merepinda ning on suure rifioru osa. Kuigi veekogu nimetus on meri, on see hoopis kahest nõost koosnev järv. See on maailma madalaim punkt ning soolaseim veekogu, mille soolasisaldus on ligikaudu 35 protsenti. Joonis 1. Surnumeri on kinnine veekogu (http://www.miksike.ee/docs/referaadid/surnumeri_evelin_viks.htm) Jordan ja mitmed teised jõed toovad Surnumerre iga päev kuni 7 miljonit tonni vett, kuid Jordani oru tugev kuumus aurustab selle vee kiiresti ja välja ei voola sealt midagi. Surnumerre uhutud mineraalid ja soolad aga jäävad. Soolsus järves on 35%. Sool katab Surnumere kaldaid ja isegi veealuseid objekte. Surnumerel on sügav metallsinine värvus, soolad muudavad vee tihedaks. Vesi on selge, aga magneesiumkloriidi t...
Raili Kivisalu MH II Matsalu laht ja selle ümbrus Juhendaja: lektor Merle Ööpik Tartu 2012 Sissejuhatus Piirkond, kust valisin välja kirjeldatavad biotoobid, paikneb Läänemaal, Matsalu rahvuspargi alal (joonis1). Kooslusteks valitud piirkonnas on matsalu lahe ida osa vabaveeala, Penijõe jõgi, tuudi jõgi, rannaniit ja roostik. Kirjeldatavateks biotoopideks valisin Matsalu lahe idaosa, kus kirjeldan täpsemalt lahe idaosa vabaveeala põhjataimestikku ja põhjaloomastikku, kuna Matsalu lahe idaosas on väga laialdaselt levinud roostik, jätsin selle kirjeldatavast alast välja ning kavatsen käsitleda seda eraldi biotoobina. Kolmandaks biotoobiks valisin roostikuga külgneva rannaniidu. Ühtlaselt madalad on Matsalu lahe rannikualad. Rannikualade pinnamoodi mitmekesistavad vanad rannavallid, kuigi ülekaalus on merelised kuhjetasandikud, mis on tekkinud purdmaterjali kuhjumise tagajärjel....
AJALUGU Secunda I kursus Eesti ajalugu (muinasajast Rootsi ajani) MUINASAEG Ajaliselt 9000 eKr 1200-1250, sündmustikuliselt Eesti alade asustamisest Kirde-Euroopa ristisõdadeni ehk muistse vabadusvõitluseni. Muinasaja peamised allikad on esemelised, mida on kahte liiki: irdmuistised ja kinnismuistised. Esemete dateerimisel kasutatakse tänapäeval radioaktiivse süsiniku (C14) meetodit 1980. aastal arvati Pulli tekkeaastaks umbes 7500 eKr, 2001. aastal umbes 9000 eKr. See tuleneb sellest, et varem arvati, et süsiniku hulk on olnud atmosfääris alati sama ja ladestunud organismidesse koguaeg ühtemoodi: tegelikult nii ei ole. Kuna ainult ühe meetodiga on ebatäpsused, kasutatakse tänapäeval ka dendrokronoloogiat ehk puuringide uurimise abi, seega on tänapäeval tänapäeval kalibreeritud radioaktiivse süsiniku meetod. Teiseks allikaks on...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liisi Iling T11K MEREANNID Referaat Juhendajas: Milvi Kasemäe 2010 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 KOORIKLOOMAD................................................................................................................... 3 Homaar................................................................................................................................ 3 Jõevähk............................................................................................................................... 4 Krabi.................................................................................................................................... 5 Langust...................
Kordamisküsimused Mikroobide elutegevust mõjutavad: füüsikokeemilised,keemilised,bioloogilised füüsikalised tegurid. 1. Keskkonna füüsikokeemilised tegurid, mis mõjutavad mikroorganismide elutegevust. Keskkonna veesisaldus: M.võivad arendeda ainult seal kus vaba vesi. Mikroobid ise sisaldavad kuni 85% vett, võtavad toitaineid ja väljutavad jääkaineid. Kasvuks vajava vee järgi jagunevad: hüdrofüüdid(armastavad vett), mesofüüdid(keskpärane veevajadus), kserofüüdid( taluvad ka kuivust). Paljud bakterid kuuluvad hüdrofüütide hulka. Vee kätte saadav osa, vee aktiivus: aw = n1 / n1 n2. N-lahutusunud aine ja lahusti moolide arv. Vee aktiivus on 0-1.0- veevaba, 1-dest.vesi.(mikr.kasv).Opt-0,99-0,98(kiirestiriknevadtoiduained). 0,94-ei kasva, pärmidel pöördeline0,88- 0,85.hallitustel 0,80. Veeaktiivsuse alandamine vettsiduvate ainetega, on säilitamiseks. Kuivtooted sis.m.Kuivtoodete säilitamisel on tähtis õhu suhtleine niiskus ja temp....
PEDOSFÄÄR MULD- Elus osa : bakterid, seened, vihmaussid, eluta osa: vedel osamullavesi, tahke osa 1) mineraalne osa , kruus,liiv, savi, kivid 2) orgnaaniline aine, huumus, kõdu, varis , turvas, gaasiline osa: mullaõhk Muld koosneb: mullaõhk, mullavesi, mineraalne osa, orgaaniline aine, elusorganismid Erinevate muldade vahel seotud mulle vee-ja õhusisaldus: Kergetes suuremateralistes liivmuldades on mullaosakeste vahel rohkem ruumi, seega ka rohkem õhku. Vett hoiavad need mullad halvemini ja soojenevad kiiremini. Rasked tihedad savimullad hoiavad paremini vett ja õhku on seal vähem. Need mullad on niiskemad ja soojenevad aeglasemalt. Murenemine- kivimite aegalne lagunemine looduses, mis toimub õhu,vee ja organismide koosmõjul. RABENEMINE Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine Kivimid purunevad mehaaniliselt, keemiline koostis ei Kivimi keemiline koostis muutub muutu To suur kõiku...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused Kordamisküsimused: 1) Mis on ökoloogia? Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid. 2) Mis on populatsioon? Populatsioon e. asurkond on omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis asustab mingit kindlat territooriumi. Populatsiooni iseloomustavad arvukus, vanuseline, sooline ja geneetiline struktuur ning levila e. areaal. 3) Mis on biotsönoos? Biotsönoos e. elukooslus on kõikide liikide populatsioonide kogum antud territooriumil. Hõlmab kogu antud ala asustava elustiku. Näiteks: puud, põõsad, puhmad, rohttaimed, sammaltaimed, samblikud, seened, putukad, linnud, imetajad, mullafauna ja mikroorganismid metsad. 4) Defineeri ökosüsteem. Ökosüsteem on elukooslus ja selle e...
1)Miks teadlased kasutavad mudeleid? Mudeleid koostakse selleks, et selgitada võimalikke seoseid mitmesuguste informatsioonihulkade vahel. 2)Mis on ökoloogia? Teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid. 3)Millega tegeleb inimese ökoloogia? Inimese ökoloogia uurib inimese poolt mõjutatud ökosüsteeme, samuti kuidas keskond ja selle muutmine mõjutab inimest. On kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhetest, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele. 4)Mis on teadus? Teadus on sihipärane tegevus eesmärgiga saada uusi teadmisi meid ümbritseva maailma kohta ning teha tõenäoseid prognoose. 5)Milliste Odum´i ,,spektri" tasemetega tegelevad ökologid? Ökoloogid tegelevad peamiselt spektri paremal äärel olevate süsteemidega: populatsioonide, koosluste ja ökosüsteemidega. 6)Mis on populatsioon? Populatsioon (ehk asurkond) on ühte liiki kuuluvat...
Lähte Ühisgümnaasium Lähte tehisjärvede hüdrobioloogilisest seisundist Uurimistöö Koostaja: Kristiina Maremäe 11. reaalklass Juhendaja: Helle Järvalt Lähte 2009 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.MATERJAL JA METOODIKA......................................................................................... 4 2.UNDI VEEHOIDLA ÜLDANDMED................................................................................ 8 3.SAVIKOJA PAISJÄRVE ÜLDANDMED.............................................................
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Müüja Kati Salak Kala ja Kalatooted referaat Juhendaja: Kaie Pärn PÄRNU 2012 SISUKORD Sisukord......................................................................................3 Sissejuhatus................................................................................4 Kala tähtsus talurahva toidus.....................................................4-6 Kalade haigused.........................................................................6 · Difüllobotrioos................................................................6-7 · Gaasimullihaigus........
1. Toidu seadusandluse eesmärgid (Toiduseadus, EL seadusandlus) EL seadusandlus on kolme tasandiline: EL määrused - on liikmesriikides otsekohalduvad, see tähendab, et neid tuleb täita ilma, et nende sisu oleks sätestatud vastava liikmesriigi õiguses; EL direktiivid - sisu tuleb Eesti õigusaktidesse üle võtta; EL otsused - otsekohalduvad vaid nende suhtes, kellele otsused on suunatud. Eesmärgid on sarnased EL seadusandlusega: Vältida ohte inimese tervisele (tagada ohutu toode, tagada toodete ja tooraine jälgitavus kogu ahela ulatuses) Toiduseaduse eesmärkideks on: tagada tarbijale ohutu ja igakülgselt nõuetele vastav toit; tagada toidu kohta adekvaatse teabe jõudmine tarbijani, mille alusel oleks võimalik teha oma valikuid. 2. Toiduvaldkonnas järelvalvet teostavad institutsioonid? Järelevalve kõikides käitlemisvaldkondades? Järelevalve jaekaubanduses ja toitlustusasutustes? Vastavalt toiduseadusele teostavad toidu kon...
ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED..................................................................................
Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Eesti muinasaeg......................................................................................................................... 4 Pronksiaeg..................................................................................................................................6 Rauaaeg......................................................................................................................................7 Muistne vabadusvõitlus............................................................................................................. 9 Keskaeg (1227-1558)................................................................................................................12 Jüriöö ülestõus...................................................................................
Hüdrobioloogia konspekt Organismid ja ökosüsteem Veehabitaat on elupaik vesikeskkonnas, mis hõlmab terve spektri vee osasid, maailmamerest kuni estuaarideni (jõe suue, mis on mereveega segunenud). Veel kuuluvad vee osade hulka suured järved (ka soolased järved, nt Kaspia meri), väikesed järved, sood ja rabad, mis asuvad tavaliselt teiste veekogude läheduses, ja jõed, mis voolavad ühes suunas. Kahes suunas voolavad jõed on Emajõgi ja Nasta jõgi. *** Mangroov on hingamisjuurtega, igihaljaste puude tihnik troopiliste estuaaride ja merede rannikul. Nimi tuleneb iseloomulike puude mangroovipuude nimest. Need kuuluvad peamiselt perekondadesse avitsennia, manglipuu, sonneraatsia ja Ceriops. Mangroovid on mudased ning soolased soised metsad. Soolasus tuleneb sellest, et tõusu ajal ujutatakse mangroov merevee poolt üle. Mangroovipuudele on iseloomulikud õhujuured ehk pneumatofoorid, millega hangitakse mõõna ajal õhust hapnikku. Mangroovides ka...
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad...
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
