Soo Soo on looduslik ala, kus liigniiskuse ja hapnikuvaesuse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. Eestis on 9836 sood, mille kogupindala ulatub 1 009 101 hektarini. Soo on ala millel kasvab palju erinevaid samblaid . Soos kasvab ka palju erinevaid taimi nt kukemari, mustikas, jõhvikas. Soo on märg, kõikjale kuhu sa astud on vesi all ,ainult kui turbasammal on piisavalt paks, siis saab selle peal kõndida. Soo on nagu üheltpoolt veekogu , aga teiselt poolt kasvavad seal tammed ja muud taimed. Öeldakse ,et soo on märg maa. Soo saab olla vaid seal, kus on maa aasta läbi märg. See teine oluline tunnus on see et seal koguneb turvas. Soo väga niiskes ja hapnikuvaeses pinnases jääb aga lagunemine pooleli. Soos sulab kevadel maapind aeglaselt ja öökülmad kestavad kaua. Paljudele loomadele ja taimedele see märg ja niiske olukord ei sobi. Talvel aga turvas jäätub sügavalt läbi, kevade...
Sood Liisa Ilves Soo, see on me ökosüsteem, Siin ja seal, see areneb me teel. Liiga vähe hapniku ning liiga palju vett, ei mesilased taha seal teha oma mett. Madal sood, siirde sood kui ka rabad, Paljud neist paiknevad me oma eesti nabal, Paiknevad turbad ja laukad kõik seal koos, Vahest ka mõni älve paistab soos. Kuigi palju on soid me Eesti maal, On rohkem neid ju Soome maal.
Põhjavesi surveline põhjavesi- kui põhjavesi on tunginud vettpidavatele kivimikihtidele arteesiakaev- surveall olev põhjavesi, *tekib kui vett kandev kivimikiht on nõgus ja on suletud vettpidavate kihitde vahele *tavaliselt sügaval maakoores vettpidavate kivimikihtide vahel. surveta põhjavesi e. Vabapinnaline- põhjavesi mis asub esimese vettpidava kihipeal, *sõltuvalt sademetest ja aastaajast võib põhjavee pind muutuda. põhjavee varu täienemine sõltub- *kivimite poorsusest *pinnase niiskusesisaldusest *taimkatte iseloomustus *pinnamoest *aastaajast põhjavee reostus- *lekkivad kanalisatsioonid *sõjaväe lennuväljad, kütusetanklad, tööstusprügilad *maavarade kaevandamine *Karstialadel reostusoht suur *savikatel aladel põhjavesi hästi kaitstud Põhjavesi võib tekitada probleeme- *karjääris peab välja pumpama *Madalatel aladel tekivad sood *mõjutab maalihete teket *põhjustab karsti nähtusi *vesiliivade esinemine Karst karst tekib kui vesi lah...
Soo määramine. Kõikides inimese rakkudes on imepisikesed niidijupikesi meenutavad moodustised, mida nimetatakse kromosoomideks. Sõna "kromosoom" on kreeka keeles värviline kehake. Kromosoomid on nähtavad ainult mikroskoobi abil, st. suurendatult. Igas inimese rakus on 46 kromosoomi. Kromosoomid koosnevad väga keerulise ehitusega ainest desoksüribonukleiinhappest (DNA). DNA on pärilikkusaine, mille abil vanemate omadused ja tunnused antakse edasi järglastele. Osad tunnused pärinevad lastele ka vanavanematelt. Näiteks võib juhtuda, et ühel lapsel on isa nina, ema kõrvad, vanaema iseloom ja vanaisa vaimsed võimed. Kromosoom koosneb ühest DNA molekulist, sellega massivõrdsest kogusest aluselistest valkudest - histoonidest, varieeruvas hulgas mittehistoonilistest ehk happelistest valkudest ja vähesel hulgal RNAst. (Ribonukleiinhape ehk RNA on organismi rakkudes leiduv biopolümeer, millel olenevalt vo...
SOO MÄÄRAMINE Sugukromosoomid Sugu määravad kromosoomid. Sugutunnused Vaid ühele sugupoolele iseloomulikud ehituslikud ja talituslikud tunnused. Lahksugulisus- Ühel indiviidil vaid ühe sugupoole (kas emase või isase) sugunäärmete ja elundite olemasolu Liitsugulisus- Ühel indiviidil mõlema sugupoole (nii emase kui ka isase) sugunäärmete ja elundite olemasolu. Ajalooliselt on välja kujunenud mitu soo määramise viisi. Kõige täiuslikum on soo määramine erinevate (X ja Y) sugukromosoomidega. Sugukromosoomid on inimestel kõikides rakkudes, nii keha kui ka sugurakkudes. Inimese kõikides keharakkudes on 46 kromosoomi, mis moodustavad 23 paari. Neist ühe paari moodustavad sugukromosoomid, mis mehel ja naisel on erinevad, vastavalt XY ja XX Sugurakkudes on kromosoome poole vähem kui keharakkudes Igas naise sugurakus (munarakus) on üks Xkromosoom
BIOLOOGIA TK Geen- määrab ära organismi tunnused (asub DNA sees) Kromosoom- nende sees on pärilikkusaine (DNA) Kromosoomistik- ühe raku kromosoomid. Nende arv, kuju ja suurus on liigi tunnuseks. Ühekordne kromosoomistik -> rakus on igat kromosoomi üks. Sugurakkudes on ühekordsed kromosoomid. Spermis on 1x23 kromosoomi. Munarakus on ka 1x23 kromosoomi. Kahekordne kromosoomistik -> rakus on igat kromosoomi kaks e. paarid. See esineb keha rakkudes. Nt. inimese värvi või naharakk. Nandes rakkudes on 2x23 kromosoomi. Alleel- üks kahest või enamast sama geeni esinemisvormist. Dominantne alleel- alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub. (keele väänamine, lõualohk, parema käeline) Retsessiivne alleel- varjatud, alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub siis, kui dominantset alleeli pole (sirge nina, pigmendi puudumine, sinikashallid silmad) Soo määramine- inimene sugu määratakse viljastumisel. Lapse sugu oleneb sellest, millist ...
Oskar Luts ,,Soo" Tegelased: Toomas Haava, onutütar Liis , koer Tuks ja kass Pupi , Liisi mees Juhan Kase, Metskass ehk Hilda, Jakup, Madjak Liis Toomas naaseb Pariisist,kus ta oli õppinud maalikuntsti viis aastat,oma onutütre Liisi koju. Nad vestlevad,Toomas imestab,et Liisil pole ikka veel lapsi ning kohtub ka kass Pupi ja koer Tuksiga. Liis soovib,et Toomas ta kunagi Pariisi kaasa võtab aga Toomas arvab,et Liis on liiga nüri selle jaoks. Lõpuks näitab Liis Toomasele tema toa kätte ning Toomas tänab teda väga kaunilt. Juku Toomas kohtub Liisi mehe Jukuga, nad vestlevad ning lõpuks soovitab Juku Toomasel minna sohu jahile. Toomas kutsub Juku kaasa aga tal on liiga palju tööd. Soo Toomas eksis soos ära. Ta arvas,et upub ära aga lõpuks kohtas ta naist,kes talle abi pakkus. Toomas ütles,et elab Viimsis aga naine ütles,et sinna on kauge minna mööda maanteed ning läbi sohu võib...
SOO PÕHITÜÜPIDE VÕRDLUS Madalsoo Siirdesoo Raba Sademed, nõrgem Sademed, põhja-, Veereziim ja sellest põhja- ja tulvavete Ainult sademed; pinna ja tulvaveed; tulenev toitumus osas; segatoitumus, vähetoitelisus rohketoitelisus (troofsus) kesktoitelisus (oligotroofsus (eutroofsus) (mesotroofsus) Pinnareljeef Tasane või nõgus Tasane Kumer või tasane Tasane või Kõrgete sambla- ja Vahelduv; mättad, Mikroreljeef ...
1. SISUKORD 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Mis on soo ? 4. Soo taimestik 5. Soo marjad 5.1 Sinikas 5.2 Murakas 5.3 Jõhvikas 6. Soo samblad 6.1 Karusammal 6.2 Soosammal 6.3 Soovildik 6.4 Turbasammal 7. Soo taimed 7.1 Alpi jänesvill 7.2 Sookail 7.3 Küüvits 7.4 Pikaleheline huulhein 7.5 Ümarleheline huulhein 8. Kokkuvõte 9. Lisad 10.Kasutatud kirjandus 2. SISSEJUHATUS Valisin enda töö teemaks sootaimed , kuna olen alati huvitunud, mis soos kasvab ning kuidas tekivad sood , mille abil ? Nüüd oli mul suurepärane võimalus teada saada, mille tõttu tekivad sood, mis soos alati pea valutama ajab, kus kasvavad murakad, mis nii hästi maitsevad. Kui kooli tunnis saime teada, et Eestis on palju soid, siis huvitusin, et kuidas saab olla Eestis palju soid, kui olen ise käinud 2 soos , ning juba ne...
PÄRILIKKUSE ALUSED 1. DNA, GEENID JA KROMOSOOMID Pärilikkuse tõttu sarnanevad järglased vanematega: · Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. Kromosoomides olev DNA säilitab pärilikku informatsiooni: · Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. · See aine on DNA. · DNA on kõikides organismides. · Iga DNA molekul koosneb kahest pikast ahelast, mis on spiraalselt teineteise ümber keerdunud. · Organismi paljunemisel kandub infot sisaldav DNA kromosoomides edasi järglastele. · Üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi. Organismi keharakus on pooled kromosoomid pärit isalt, pooled emalt: · Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome. · Kromosoome saab sarnasuse aluse...
Ulukid Soo/Raba loomad Taimed EESTI ULUKID · välimuselt võib kergesti pidada suureks koeraks HUNT · lihaseline keha, jõulised jalgad, võimsad lõuad Canis lupus L. · sarnaneb idaeuroopa lambakoeraga · kiskja · hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem · tark, julge, vastupidav, kiire, tugev · hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes ning aastaid tagasi oli hunt levinud kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas ja igilume- ja jääga kaetud aladel · tüvepikkus 100...160 cm. Saba pikkus 35...50 cm. Turja kõrgus 80...85 cm (harva üle 100 cm). · 32...50 kg (Eestis kütitud huntide maksimumkaaluks on olnud 62 kg) · 1997. aasta loendusandmete põhjal on Eestis hunte 150 ja 200 isendi vahel. KARU Ursus arctos L. · suur, massiivne, hele-...
Kordamisküsimused 2020: Table of Contents Spermatogenees.......................................................................1 Oogenees.................................................................................6 Viljastumine...........................................................................10 Lõigustumine.......................................................................... 13 Gastrulatsioon........................................................................20 Ektoderm................................................................................ 26 Endoderm............................................................................... 30 Mesoderm..............................................................................32 Soo määramine.......................................................................37 Spermatogenees Milline on imetajate testise ehitus ? (märksõnad: väänilised seemnetorukesed, ...
PÄRILIKKUSE ALUSED Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi DNA desoksüribonukleiinhape. Rakutuumas paiknevates kromosoomides olev aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Kromosoom moodustub ühest valkudega seotud DNA molekulist. Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome. Igal liigil on oma kromosoomide arv ja iseloomulik kuju. Geen DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Geenid päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele. Iga geen on meie keharakkudes kahekordselt. Alleel Ühel geenil olevad kaks vormi. Need võival olla erinevad või ühesugused. SOO MÄÄRAMINE Inimese sugurakud sisaldavad pärilikku infot keharakkudega võrreldes poole vähem. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade ühinemine. Lapse sugu oleneb sellest, millist sugukromosoo...
Rohusoo Koostaja: Juhendaja: 2009 Üldiseloomustus levib enam kui 30 cm paksusel turbakihil taimestikus valitsevad sootaimed samblarindes valitsevad lehtsamblad puudub puhmarinne tekivad soometsade maharaiumisel, niitmise ning karjatamise tagajärjel põhjavee tase on kõrge, ulatub kohati maapinnani Esinemine Eestis Lääne-Eestis Saaremaal madalsoode kogupindala Eestis on 25000 ha Mullastik väga niiske, enamustele taimedele sobimatu kasvukoht ei sobi põllumajandusmaana kasutamiseks turbahorisont on hästi lagunenud rikas toiteelementide poolest põhjavesi ulatub turbahorisondini või selle alla, kevadel ja sügisel ka maapinnani Puurinne - Sookask kõrgus kuni 20 m mitmeaastane heitlehine lehtpuu, ühekojaline lehed on munajad, saagja servaga, rootsulised õitseb mais, on tuultolmleja vili on piklik pähkel, mille seemned valmivad suve lõpus hästi arenenud pinnap...
Lahemaa rahvuspark Tartu, 2010 Andmeid Lahemaa Rahvuspargist Lahemaa rahvuspark on Põhja- Eestile asuv rahvuspark. 1. juunil 1971 loodi Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega Lahemaa Rahvuspark. Rahvuspargi pindala on 725 km², sellest maismaad 474 ja merd 251 km². See on Eesti ja kogu Nõukogude Liidu esimene rahvuspark. Miks loodi? Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja- Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Mida kaitstakse? Seal kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Üle 70% Lahemaa pindalast moodustavad metsad. Millest koosneb Lahemaa? Lahe...
VEERINGELÜLI: I aurumine, II sademed, III äravool. 71% maapinnast kaetud veega. 97% soolane ja 3% mage vesi. VEERINGE ehk vee ringkäik. SUUR VEERINGE on ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. VÄIKE VEERINGE on see kui vesi aurustub ookeanidelt ja jõuab sinna ka tagasi. VEEBILANSS ON POSITIIVNE, kui juurde tulev veehulk on suurem kui ära voolav. Sademeid rohkem, surumine väiksem. VEEBILANSS ON NEGATIIVNE, kui juurde tulev veehulkon väiksem kui ära voolav. Sademeid vähem, aurumine suurem. VEEBILANSS TASAKAALUS, kui sademed võrduvad aurumisega. Veetase ei muutu. JÕE OSAD: lähe, ülemjooks,keskjooks, alamjooks,suue, peajõgi, lisajõgi, sälkorg,lammorg, delta. JÕED JAGATAKSE KOLMANDITEKS: ülemjooks (jõe algus), keskjooks, alamjooks (kus vesi hakkab lõppema). DELTA on tekkinud setete tagajärjel ja suubub mitme harujõena. KANAL on pinnasesse rajatud kindla ristlõikega tehisveekogu. SOO on looduslik ala , kus on liigniiskus. Seda sodus...
KORDAMISKÜSIMUSED / KT NR.2 1. Veekogude eütrofeerumine ja sellele vastand? Eütrofeerumine- tüüpiline veekogu suktsessiooni protsess ( kinni kasvamine, saastumine, rohketoiduliseks muutumine). Oligotroofne- eütrüfeerumise vastand ehk vähetoiduline 2. Jõgede veereziim oleneb... a) Kliimast b) pinnamoest c) jõgikonna suurusest d) toitumise tüübist 3. Soode liigitamine. a) Madalsoo b) siirdesoo c) raba ehk kõrgsoo 4. Iseloomusta siirdesood. Siirdesoo ehk üleminekusoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoost kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal. (Turbakihi paksenedes areneb madalsoost aegade jooksul siirdesoo, mis on üleminekualaks madalsoo ja raba vahel. Seal kasvab nii madalsoole (mätaste vahel) kui rabale (mätastel) iseloomulikke taimi. Endine nõgus soopind kerkib ja tasandub ning vee liikumine soos aeglustub. Taimede toitumisti...
MADALSOO . Madalsoo üldiseloomustus Madalsoo on soo esimene arengujärk. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed Kujunevad veekogude kinnikavamisel või mineraalmaade soostumisel Madalsoo jaguneb 4 rühma toitmiselt 1). õõtsiksood 2). luhasood 3). allikasood 4). nõosood. Madalsood moodustavad Eesti lagesoode pindalast peaaegu poole Suhteliselt liigirakas ala PILDID MADALSOOST Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level ...
Osjade lehed on taandarenenud ja moodustavad hammastena varresõlmede ümber tiheda tupe. Hammaste värvus ja kuju on osjade olulisteks määramistunnusteks. Vars on roideline, lüliline, seest õõnes ja paljudel liikidel männasjalt harunev. Ka varrele kinnituvad oksad võivad haruneda. Õhulõhed asuvad varrel ja okstel seal toimub fotosüntees. Osjade maa-aluseks osaks on risoom koos lisajuurtega. Võsu tipus areneb eospea. Selle eoslehtede alakülgedel paiknevad mitme kaupa kotikujulised eoslad. Eoseid ümbritsevad 2 lintjat moodustist (elateeri). Niiskuses on need keerdunud ümber eos...
Nimisõna sugu Meessoost on: paljud nimisõnad, mille lõpus on -er (der Täter, der Lehrer, der Bäcker, der Hammer, der Kummer, der Finger), -el (der Nagel, der Giebel, der Hebel), -en (der Faden, der Wagen, der Tropfen), -ig (der Honig, der Essig), -ich (der Kranich, der Pfirsich), -ling (der Lehrling, der · Säugling), -m (der Kamm, der Schlamm); võõrapärased sõnad, mille lõpus on -or, -ist, -ismus, -ier, -ent, -eur, -är, -ant, -and (der Mentor, der Alpinist, der Sozialismus, der · Ingenieur, der Demonstrant); aastaajad, kuud ja nädalapäevad: der Sommer, der Herbst; der Januar, der März; der Montag, · der Mittwoch; ilmakaared ja ilmastikunähtused: der Osten, der Süden; der Regen, der Schnee, der Hagel, der Föhn, der · Passat, der Mistral; mineraalide ja kivimite nimetused: der Granit, der Basalt, der Schiefer, der Quarz, · der Gneis; automargid: der Mercedes, der · BMW; alkohoolsed joogid: der · Rum; mä...
Pärilikkuse seadused 1. Geen on DNA lõik, mis määrab ära ühe tunnuse (pärilikkuse alge) 2. Homoloogilised (paarilised) kromosoomid - ühesuguse kuju ja suurusega kromosoomid, mis sisaldavad samu tunnuseid määravaid geene 3. Alleelid (geenivormid) on homoloogilistes kromosoomides paiknevad ühte tüüpi (ühte ja sama tunnust määravad) geenid 4. Homosügootsus (-ne) - alleelid määravad tunnuse täpselt ühte moodi 5. Heterosügootsus (-ne) - alleelid määravad tunnuse erinevalt 6. Dominantne alleen (valitsev) - alleel, mille poolt määratud tunnus heterosügootsuse korral avaldub, tähistatakse suure tähega (A) 7. Retsessiivne alleen (varjatud) - alleel, mille poolt määratud tunnus jääb heterosügootsuse korral varjatuks, avaldub ainult homosügootsuse korral, tähistatakse väikese tähega (a) 8. Genotüüp - organismi geenide kogum, mis saadakse viljastumisel vane...
Näide Vastab küsimustele Kääne ainsuses mitmuses mis? 1. Nimetav kes? auto autod missugune 2. Omastav kelle? mille? auto autode 3. Osastav keda? mida? autot autosid 4. Sisseütlev kellesse? millesse? autosse autodesse NIMETAV Sanatoorium Sanatooriumid Süda Südamed OMASTAV Sanatooriumi Sanatooriumide Südame Südamete OSASTAV Sanatooriumit Sanatooriumeid Südant Südade SISSEÜTLEV Sanatooriumis...
*1.Kuidas tekib põhjavesi ? Osa vihma ja lumesulamisvetest imbub maapinda ja jääb kivimite lõhedesse , pooridesse ja tühimikesse . *2.Millest sõltub põhjavee sügavus ? See sõltub põhjavee all oleva kivimikihi sügavusest. *3.Millistel tingimustel liustik kasvab , millistel kahaneb ? - Liustik kasvab kui sajab juurde rohkelt lund ning kliima püsib jahedana. Kahaneb siis kui kliima soojeneb või väheneb sademete hulk. *4.Miks tekib kõrbes oaas ? Sest kuskil liiva sees on veesoon. *5.Selgita kuidas tekib arteesiakaev ? - Kui vesi satub maapõues nõgusalt asuvate vetthoidavate kivimikihtide vahele ja sinna tuleb kõrvalt vett üha juurde , satub põhjavesi suuresurve alla.Survelist põhjavett nimetatakse arteesiaveeks. *6.Mis on karst ? Kivimite lahustumist vees ning selle tagajärjel tekkivat pinnamoodi nimetatakse karstiks. *7.Mis on karstivormid ? Nimeta neid. Karstivormid on põhja ja pinnavee...
raba e kõrgsoo aabasoo e peenrasoo vaipsoo turba kasv aastas 1mm/a 0,6mm/a 0,5-1mm/a väljakujunenud 8000a tagasi 3000-4000a tagasi 10,000 a tagasi ehituslik eripära kumer siirdesoo,mil on merepinnast 200m pinnavorm,mil on laiad älved ja kitsad kõrgusel,mustriline raba äärtes suured rabapeenrad vesised lohud iseloomulik vesi liigub keskelt asuvad tekk,mis katab ühtlase servadele nõgudes,läbivoolulis kihina kogu maa-ala ed suvel on maa külmunud levik Kirde-ja Tudra alad Parasvöötme merelises Lõuna-Eestis Skandinaavia ...
Vastused: Sooteaduste alused 1. Soo ja turba mõiste Soo - maastiku osa, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu jääb mullas osa org. ainet lagunemata ning ladestub turbana. Turvas - mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev sete. Inimese jaoks on turvas oluline maavara. Turvas moodustub peamiselt turbasamblast, aga samuti kõigi teiste rabataimede jäänustest. 2. Soode kasutamise võimalused turba varumine metsa kasvatamine põllumjanduslik kasutamine marjakasvatus jahindus ja korilus puhkus ja turism teaduslik uurimistöö 3. Madal- ja siirdesoode kasvukohatüübid; nende lühiiseloomustus Madalsoo - kasvukohatüüp paikneb nõgudes, jõelammidel ja tasastel madalatel maadel. Taimestik toitub põhjaveest. Turbalasundi paksus on 1-2 m, vahel ka rohkem. Muld on keskmise viljakusega. Põhiline puuliik on sookask. Harvem leidub mändi. Alusta...
Siirdesoo, Vilsandi rahvuspark ja salumets Annaabi.com Saiaspetspets Sisukord Siirdesoo Salumets Vilsandi rahvuspark Tänan tähelepanu eest Salumets Saiaspetspets Sisukord · Tingimused salumetsa elukoosluseks · Puud · Arukask · Rohurinde taimed · Imetajad · Linnud · Salumetsa taimede tolmlemine Tingimused salumetsa elukoosluses · Salumetsa muld · Puurinne · Põõsarinne · Puhmarinne · Rohurinne · Samblarinne Puud · Arukask -Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. · Hall lepp -Halli lepa käbidest tehtud tõmmis on heaks vahendiks kõhulahtisuse · Sanglepp -Sanglepp on Eesti niiskete metsade, jõeservade ja puisniitude tavaline asukas · Kuusk -Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu · Pihlakas-Pi...
Eesti loodus Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemererannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk- Rootsi ja Sotimaa põhjatipp.Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaskalõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Peamiseks selliseks Eesti-siseseid temperatuurierinevusi põhjustavaks jõuks on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus kevade ning sügise saabumist, sest kevadel soojeneb sisemaa merest tunduvalt kiiremini ja sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur on Kesk- ja Ida- Eestis -6...7 °C, Lääne-Eesti saares...
Kordamisküsimused: 1. Spermatogenees Imetajate spermatogeneesi etapid - paljunemine, kasvamine, küpsemine, transformatsioon. Kus ja millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Paljunemisel jagunevad eellasrakud mitootiliselt, lähterakkude arv suureneb. Kasvamisel toimub sugurakkude massi suurenemine. Küpsemisel saadakse meioosi teel kahe järjestikuse jagunemisega spermatotsüütidest haploidsed tütarrakud — spermatiidid. Spermatiididest transformeeruvad viburiga varustatud gameedid — spermid. Spermatogeneesi protsessid toimuvad munandites, väänilistes seemnetorukestes. Spermatogenees algab meestel puberteedieas ning kestab elu lõpuni. Mis on spermatogoonid, spermatotsüüdid, spermatiidid, spermid? Need on spermi erinevad arenguastmed alustades spermatogoonidest, mis asetsevad seemnetorukestes kõige perifeersemalt, sealt sissepoole minnes tulevad spermatotsüüdid ja spermatiidid, lõpp-produkt on sperm. Spermatogoonid on ür...
Haridussüsteem Iisraelis Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas. Pealinnaks on Jeruusalemm/ Tel Aviv (ÜRO tunnustab pealinnana). Riigikeelteks heebrea ja araabia ning inimesi umbes 8 miljonit, nendest pea kolmveerand juudid. Haridusministriks on Shai Piron. Kõigest paarkümmend aastat tagasi otsustas Iisrael oma majanduspoliitika fookuse suunata teadmiste- ja innovatsioonipõhisele arengule. Tänaseks on Iisraelist struktuurse lähenemise, haritud tööjõu ja targalt investeeritud kapitali najal saanud maailma üks juhtivamaid riike tehnoloogilise innovatsiooni ja selle rahvusvahelise turundamise osas. Sealne haridussüsteem on juba varajasest staadiumist suunatud noorte ettevõtliku hoiaku kujundamisele ja ettevõtlusoskuste arendamisele. Haridussüsteem koosneb kolmest tasandist: 1. Algharidus – klassid 1-6 vanuses 6-12 2. Keskastme koolid – klassid 7-9 vanuses 12-15...
Elor Lember AUT-21 Hardi Kiviselg AUT-21 Rahvastikuprotsessid Rahvastikuprognoos ÜRO 2002. aastal koostatud rahvastikuprognoosi keskvariandi kohaselt pidi Eestis 2050. aastal elama vaid 657 000 inimest, kuid Eesti Statistikaameti prognoosi kohaselt on Eesti rahvaarv 2050. aastal 1,25 mln. Rahva tuleviku mure pärast hakati ühiskonnas rakendama sündimust toetavat, turvalisust kasvatavat ja rahva tervist arendavat poliitikat, mis viis sündimuse ja tervisenäitajate paranemisele. Eesti rahvastiku soo-vanuskoosseis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eesti rahvaarv Ühtekokku elab maailmas praegu 1 060 000 eestlast, neist 930 000 Eestis ja u 130 000 ehk 12% võõrsil. Eesti rahvaarvu vähenemine t...
(Õpik lk 54-69, tv lk 34-50 + Tera) Euroopa rannik - läänes Atlandi ookean (ääremered Põhjameri ja Norra meri) ja põhjaosas Põhja-Jäämeri (ehk Arktika ookeani mered Barentsi ja Kara) Läänemeri asub tervikuna parasvöötmes madal meri (keskmiselt 50 m sügavust) poolsuletud sisemeri (vahetab vett Põhjamere ja Atlandi ookeaniga) tõusud ja mõõnad vaevumärgatavad mere eri osade kliima sõltub laiuskraadist ja kaugusest Atlandi ookeanist avaldab mõju maismaa ökosüsteemile (selle kaitsmiseks sõlmitud mitu rahvusvahelist kokkulepet) veetase kõigub tugevate tuulte tõttu, tuulte muutlikuse pärast ei teki püsivaid hoovuseid vee soolsus (keskmiselt 8-10 promilli) kujuneb mageda jõevee ja soolase ookeanivee segunemisel ehk RIIMVESI (riimveega kohanenud vähesed liigid - ent nende liikide esindajaid on palju) Miks on Läänemeres riimvesi/soolsu...
NIGULA LOODUSKAITSEALA Asukoht Kaitseala asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Pihke, Reinu ja Tuuliku külas ja Häädemeeste vallas Nepste, Urissaare ja Uuemaa külas. Nigula looduskaitseala asub Pärnu madalikul. Nigula looduskaitseala Nigula Looduskaitseala on Eesti esimene soode kaitseks loodud kaitseala. Nigula raba on lääneeesti tüüpi lageraba suhteliselt järsu rabarinnaku ja lameda keskplatooga. Rinnak on paremini näha soostiku lääneosas, kus rabapind tõuseb mõnekümne meetri jooksul kuni 3 meetrit kõrgemaks. Geograafilised objektid Nigula LK alal voolab Pärnu jõgi, Reiu jõgi, Audru jõgi, Raudna jõgi, Halliste jõgi ja Sauga jõgi. Suurematest linnadest Pärnu, Sindi, KilingiNõmme ja Viljandi. LK ala asub Pärnu madalikul, Sakala kõrgustikul ja hõlmab väga paljusid soid. Nigula Raba Rajamise eesmärk Nigula Looduskaitseala on Eesti esimene soode kaitseks loodud ka...
KORDAMINE 1. Millest koosnevad siseveed? Põhja- ja pinnaveest. 2. Mis on põhjavesi? Maasisene vaba vesi, mis lasub vettpidavatel kihtidel, kivimite ja setete poorides ning lõhedes. 3. Mis on pinnavesi? Selle moodustuvad alatised veekogud (järv, tiik, jõgi, oja, jne) ja ajutised veekogud (karstiojad ja järved, sademete- ja lumesulamisveed). 4. Millega on seotud siseveed? Geograafilise asendiga, kliimaga ja pinnaehitusega. 5. Miks on Eesti sisevete poolest rikas? Asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise. 6. Mis on veebilanss? Vee juurdetuleku (sademed, pinnavee juurdevool naaberaladelt) ja veekao (aurumine, jõgede äravool) vahe aastas. 7. Nimeta Eesti vesikonnad. Soome lahe, Väinamere ja Liivi lahe ning Peipsi järve vesikond. 8. Mis on valgla? Maa-ala, kust jõgi vee ammutab. 9. Miks on vetevõrk hõre Pandivere kõrgustikul? Geoloogilise ehituse pärast - lubjakivid soodust...
Jrk A05 Asula C01 Vanus C02 Sugu C04 Perek C06 Rahvus C08 Haridus C32 Sisse 1 6 73 1 4 4 4 560 2 6 68 1 2 4 2 482 3 6 64 1 2 5 4 700 4 6 63 1 2 1 6 3000 5 6 61 1 2 1 4 2400 6 6 60 1 2 4 2 504 7 6 57 1 2 1 3 6000 8 6 48 1 2 1 6 1000 9 6 47 1 6 1 4 3800 10 6 40 1 1 4 3 2200 11 6 37 1 2 4 6 6000 12 6 31...
Jrk A05 Asula C01 Vanus C02 Sugu C04 Perek C06 Rahvus C08 Haridus C32 Sisse 1 6 73 1 4 4 4 560 2 6 68 1 2 4 2 482 3 6 64 1 2 5 4 700 4 6 63 1 2 1 6 3000 5 6 61 1 2 1 4 2400 6 6 60 1 2 4 2 504 7 6 57 1 2 1 3 6000 8 6 48 1 2 1 6 1000 9 6 47 1 6 1 4 3800 10 6 40 1 1 4 3 2200 11 6 37 1 2 4 6 6000 12 6 31...
Kodutöö aines „Võrdlev analüüs“ Virve Kass Sallivus on Eesti meedias leidnud palju kajastust, eriti erinevate Sotsiaalministeeriumi poolt tehtud kampaaniate, näiteks „Erinevus rikastab“ raames. Kuigi poliitilisel tasandil deklareeritakse kõigi inimeste võrdsust, siis reaalsuses on sallimatus inimeste seas siiani suur probleem. Kodutöös uurin, millest sõltub inimeste suhtumine homoseksuaalidesse ja immigratsiooni. Uurin kolme tausttunnuse mõju: soo, vanuse ja haridustaseme. Kasutan Euroopa Sotsiaaluuringu 2010. aasta andmeid Eesti kohta. Püstitan neli hüpoteesi: 1. Naised on sallivamad kui mehed. Hüpoteesi teoreetiliseks aluseks on teadmine, et naised on olnud pikka aega allasurutud ühiskonnas ja pidanud võitlema oma õiguste eest. Seega samastuvad nad suurema tõenäosusega praeguste vähemustega ja on nende suhtes sallivamad. 2. Vanusega sallivus väheneb. Vanema...
Märgala on ala, mille pinnas on kas alaliselt või ajutiselt liigniiskusega küllastunud. Märgalad on tavaliselt osaliselt veega kaetud. Märgalade hulka kuuluvad nii alaliselt liigniisked alad (sood ja madalad veekogud) kui ajutiselt liigniisked alad (üleujutatavad jõeluhad, lauged mereranniku alad jt üleujutusalad). Tavaliselt on märgala pinnas küllastunud mageveega. Eestis on enam kui 165 000 sood, mille suurus ületab ühe hektari. 132 neist on enam kui 1000- hektarised turbamaad. Ligikaudu 7000 raba katab 22,3% Eesti maismaast. Suurem osa turbamaid leidub vaid Soomes. Mõned rabad on üle 10 000 aasta vanad. Enamik Eesti rabadest sai alguse järvedest, mis umbes 6500 aastat tagasi rannataimestiku vohamise tagajärjel järk-järgult mülgasteks muutusid. Mõned rabad on aga tekkinud vastupidise protsessi põhjavee tõusu ja mineraalirikka maa vettimise tagajärjel. Rabad moodustavad ühe huvitavama elupaiga lindudele, eriti tundraliikidele, ...
Gümnaasium Korvpall ja selle populaarsus Eestis Uurimistöö 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Korvpall..............................................................................................................................4 1.1 Ajalugu......................................................................................................................... 4 2. Korvpall tänapäeval............................................................................................................5 2.1 Väljak........................................................................................................................... 5 2.2 Pall................................................................................................................................
MADALSOO MIS ON MADALSOO? Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest. Madalsoo pind on ümbruskonnast madalam; valdab toitainete kokkukandumine veega. Iseloomulik Madalsood on soo arengu algetapiks. Turbakiht ei ole madalsoos kuigi paks. Taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest. Tüüpiliseks puuks on sookask, leidub ka mändi ja sangleppa. Rohttaimedest kasvab pilliroogu, tarnu ja muid taimeliike. Peale turbasambla leidub ka teisi samblaliike. Võrdlus teiste soodega Madalsoo on võrreldes teiste soodega küllaltki liigirikas. Madalsoos toimub taimede lagunemine kiiremini kui rabas, sest seal on lagundajaid rohkem. Liigivaene madalsoo Tekkinud enamasti veekogude kinnikasvamisel või soometsade maharaiumisel Turvas lubjavaene Happeline Reljeef tasane Esineb rohumättaid Eesti madalsood Tuhu soo Saarejärve madalsoo (lood...
1) generaalstaadid- vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusajal Prantsusmaal 2) rahvuskogu- kogu rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal öigus tühistada 3) Asutav Kogu- Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks pöhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale 4) Inimese ja kodaniku öiguste deklaratsioon- vöeti vastu aastal 1789. See on deklaratsioon, mis väljendas köigi inimeste vördöiguslikkust ja vabadust 5) Seadusandlik kogu- seadusandlik riigivöimuorgan 6) Jakobiinid- Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. Aastal töusis Prantsuse revolutsiooni etteossa, kehtestades diktatuuri ja terrori 7) Zirondiinid- Prantsuse revolutsiooni möödukam tiib 8) Soo- kuulus rahvuskonvendi koosseisu pärast vabariigi väljakuulutamist 400 saadikuga 9) Rahvuskonvent- kuulutas Prantsusmaa vabariigiks aastal 1...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool FEMINISM EESTIS Referaat Mõdriku 2016 1 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1feminismi ajaloo ülevaade............................................................................................4 2feminism eestis.............................................................................................................5 kokkuvõte.......................................................................................................................8 kasutatud kirjandus.........................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Inimesi eristavaks tähtsamaks t...
Suur Prantsuse revolutsioon 14. juuli 1789 9. november 1799 Revolutsiooni algus : 14. juulil 1789. aastal vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhiasümboliks peetud Bestille kindlus Pariisis. See sündmus tähistabki revolutsiooni algust. Koalitsioon mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu Nimeta esimesse koalitsiooni kuuluvad riigid! Kuulusid: Austria, Preisimaa, Inglismaa, Holland, Hispaania, Sardiinia. I koalitsioon ei suutnud võita Prantsusmaad. I koalitsioon 1793 1797. Kokku loodi 7 Prantsusmaa vastast koalitsiooni Loetle revolutsiooni puhkemise põhjuseid! (3) Esiteks seisuslikud ebavõrdsused, teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ning kolmandaks aitas revolutsioonile kaasa ka nälg ja majanduskriis. Iseloomusta jakobiinide diktatuuri! Jakobiinide diktatuur on ilmselt üks Prantsuse revolutsiooni kõige vastuoluli...
Tallinna Tööstushariduskeskus Logistika 1 e/g Aleksei Strjukov Võrdse kohtlemise põhimõtted töösuhetes Juhendaja: Toivo Treufeldt Tallinn 2017 Sisukord Kuigi Eestis on töökohal diskrimineerimine endiselt suhteliselt väheräägitud ja kajastatud teema ning võiks arvata, et selliseid olukordi esineb vähe, siis on tegelik olukord vastupidine. Kui aga võrrelda praeguse olukorra 2000 aasta olukorraga, siis selgub, et diskrimineerimist tööelus esineb ja tegemist ei ole meie ühiskonnas millegi uudsega saab nentida üha sagedamini meedias kajastatud juhtumitele ning ka sellele tuginevalt, et vaidlusi kohtus ja töövaidluskomisjonis esineb üha enam. Eesti rahvas saab targem ja julgem ja läheb oma murega ja probleemidega kohtuni välja, vanasti oli aga vastupidine situatsioon, kus inimesed lihtsalt ei ole vastu vaielnud ja asi lõppes kohapeal, tavaliselt tööandja ...
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................2 1Lahemaa rahvuspargi andmed..........................................................................................3 2Miks asutati Lahemaa rahvuspark?..................................................................................4 2.1Lahemaa rahvuspargi piirid............................................................................................5 2.2Taimkate ja loomastik......................................................................................................7 Kokkuvõte..............................................................................................................................8 Kasutatud materjalid............................................................................................................9 ...
9.1 - Läänemerest Läänemeri on riimveeline veekogu, mille keskmine soolsus on 7-8%,mis on umbes 4x väiksem maailmamere omast. Riimveelisus Põhjused miks on läänemeri madala soolatasemega 1) Sisemeri maismaa sees, ning ühendus ookeaniga väike. 2) Aurumine passiivne(väike) 3) Sissevool Läänemerre voolavad sisse magedad jõeveed Soolsuse põhjused 1)mageda vee sissevool 2)kitsas ühendus ookeaniga 3)sademete hulk ületab aurumise 9.2 Rannatüübid A. Järsakrand (Järskrannik) 1) suur suhteliste kõrguste vahe 2) paljandid 3) ranniku väike lagunemine B. Lauskrand 1) väiksed suhtelised kõrgused 2) materjal on rannal uhutud ühtlaselt laiali 3) sagedased üleujutused Järsakrannad on tavaliselt tekkinud lainete kulutuse tagajärjel, siis lauskrandadel on nii kulutus- kui kuhjevorme. Peatükk 10 Siseveed Pinnavesi alalised ja ajutised veekogud, sademete ja lumesulamisveest Põhjavesi kogu maa-sisene voolav vaba vesi. Veebilanss Ve...
Kui tahad leida tõde, otsi pidid pöörduma tagasi on mees väljapääsmatus seda kirjandusest. oma endise elu juurde, et olukorras ta elab Mis on tõde? Soo on mitte päris põhja vajuda. viletsates oludes ja teeb midagi abstraktset, mida Miks ei saa kliiniku omaniku eest pole võimalik defineerida üksikindiviidid ühiskonda operatsioone. Ravicu elu ja mis o väga muuta, isegikui nad seda koosneb põhiliselt individuaalne. Me otsime väga sooviks? Ehk peitub joomisest. Kui mees oma tõde ja öeldakse, et tõde selles, et ennast kohtab Joani ja armub, parim tee selleni on läbi maailmast isoleerides on tunneb ta taas elurõõmu. kirjanduse. Igaühest raske seda parandada. Ravic võitleb õiguse eest sõltub, kuidas ta seda Seega peaks saada õnnelikuks, aga on kasutab. Võib-...
Kordamisküsimused kontrolltööks teemal – Taimekooslused ja sood 1. Mis on taimekooslus? Kooslus on taimede rühmitus ühtlasel kasvukohal, mille ulatuses valitsevad ühesugused suhted nii organismide vahel kui ka organismide ja keskkonna vahel. 2. Nimeta 6 näitajat, millega iseloomustatakse taimekooslust. 1) Liikide arv, loetelu, 2) iga liigi ohtrus, liigi suhteline hulk teiste liikidega võrreldes, 5- palli skaalas), 3) tihedus - isendite arv pinnaühikul, 4) katvus - isendite elusate maapealsete osade poolt kaetava pinna suurus %, 5) sagedus - esinemissagedus subjektiivse skaala järgi; 6) vitaalsus ehk eluvõimelisus, 7) puistu puhul selle liigiline koosseis, puude kõrgus ja liituvus (paiknemistihedus) 3. Iseloomusta järgmisi metsatüüpe (nimeta enamus puuliigid, iseloomulikumad alustaimestiku liigid), võrdle kasvukohatingimusi (mullaviljakus, niiskusolud, valgusolud) : ...
Naiste elu Vargamäel A.H.Tammsaare pööras oma romaanis ,,Tõde ja õigus" suurt tähelepanu meestele ja nendevahelistele suhetele, kuid võib väita, et Vargamäe naistel oli ka oluline roll. Keskset rolli mängivad romaanis Vargamäe talude perenaised Krõõt, Mari ja Pearu abikaasa, kelle nime, muide, kordagi mainitud pole, kuid keda mees hellitavalt oma ,,lambasihvriks" kutsub; nende tütred ja keelekandjast saunanaine. Iga õrnema soo esindaja natuur on omanäoline, kuid ülesanded ja tõekspidamised sarnanevad. "Iga eduka mehe selja taga on naine"- ütleb meile rahvasõna. Naiste esmane roll oli kuulutada meestele. Kuna tollaja kombed pooldasid, et perepea on alati mees, kellel on võim kogu maja üle ja kellel on alati õigus, sellepärast pidid abikaasad mõnikord kannatada peksu, sõimu ja alandusi. Vargamäe peremees Andres oskas oma joomisega pidada, sellepärast oli tema tütretel ja tema naisel Krõõdal natuke ...
Soo-neiuvaip Laialehine neiuvaip 1.Soo-neiuvaip 2. Laialehine neiuvaip Laialehine neiuvaip on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik. Taime võib leida puisniitudel ja segametsades. Laialehine neiuvaip on Eestis III kategooria kaitsealune liik. Soo-neiuvaip (Epipactis palustris) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik. Soo-neiuvaip on 2050 cm kõrge Lehed on pisut renjad teravatipulised. Õied ripuvad varrel hõreda, pisut ühekülgse kobarana. Soo-neiuvaibal on mullas pikkade sõlmevahedega risoom, mis harunedes üha uusi taimi kasvatab Õiekattelehed on valged ja punakad. Taim õitseb juulis, üksikuid õisi leidub veel augustiski. Soo-neiuvaip on putuktolmneja. Teda tolmeldavad herilased. Tolmeldatud õitest arenevad sügiseks rippuvad seemnekuprad. Soo-neiuvaip eelistab kasvamiseks lubjarikka mullaga niiskemaid kasvukohti ja on eriti iseloomulik lubjarikastele madalsoodele. Veel...
SOOD Teele Tammaru Anna Araslanova Mis on soo? Soo on looduslik ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. Soo teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Soode tüübid ehk soode arenguastmed Madalsoo Siirdesoo Kõrgsoo ehk raba MADALSOO Madalsoo on soo arengu esimene järk, kus soo pind on ümbruskonnast madalam; valdab toitainete kokkukandumine veega. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed. Madalsoos ulatuvad veel taimede juured viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi. Taimed Soopihl Soovõhk Kollane võhumõõk Loomad Sookurg Tikutaja Soo-loorkull Siirdesoo Siirdesoo ehk üleminekusoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoolt kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
