RIIGI MAJANDUS Grete Sammal, KANADA 1. Riigi töötuse määr (%). Leia ka maailma keskmine näitaja. Kui riik on arengumaa, siis leia võrdluseks ühe arenenud maa näitaja (töötuse määr), kui riik on arenenud maa, siis ühe arengumaa näitaja. Pane riigid koos näitajaga kirja (võid teha n tabeli). TEE SISULINE JÄRELDUS. Kanada töötuse määr, seisuga 2011 on 7.5%, maailma keskmine näitaja on 2014 seisuga 8.3%. Võrreldes muu maailmaga, on Kanada töötuse määr väikesem ja võrreldes ühe arengumaaga(Burkina Faso) on Kanada näitaja 10 korda väiksem. Seega Kanada töötuse määr võrreldes muu maailma ja arengumaaga on tored...
1. Mikroökonoomika Uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude,/ kauba ja rahavooge üksikute kaupade lõikes. 2. Makroökonoomika Uurib majandust (kauba- ja rahavoogudega tervikuna) tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt , inflatsioonimäär. 3. Hüvised On üldmõiste, mille alla kuuluvad kaubad (commodities) ja teenused (services). 4. Turg On mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad. Tarbijad püüavad osta nii odavalt kui võimalik ja seega tootjad valmistavad hüvist nii odavalt kui võimalik. 5. Nõudlus On seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida mingi ajaperioodi jooksul selle hinna juures soovitakse ja ollakse valmis OSTMA Nõudluse muutus väljendub nõudluskõvera nihkena. – NB! Nõudluse muutus ei ole sama, mis nõutava koguse muutus – Nõudluse muutus tähendab terve nõ...
turunduse alused kordamisküsimused. Eleriin juur VE-15 1. Kordamisküsimused 1. Kas turundus ja müük on sünonüümid? Kui ei, siis milles on erinevus? 2. Kas mõisted "tarbija" ja "klient" on sünonüümid? Kui ei, siis milles on erinevus? 3. Kas politsei, haigla, kirik, hotell ja teater saavad oma tegevuses kasutada turundusprintsiipe? 4. Too konkreetseid näiteid erinevate turundusfilosoofiate rakendamise kohta! 5. Kas sotsiaalse turunduse kontseptsiooni see osa, mis puudutab ühiskonna üldisemate vajaduste arvestamist, on jäänud vaid unistuseks või on ta praktikas realiseerunud? Too näiteid Vastused: 1.Võib küll öelda, et need on erinevad turundus ja müük, kuna turunduse eesmärk on kokku viia ostjad ja nende vajadus, selle toote või teenuse järgi. Kuid müük iseenesest hõlmaks minu jaoks seda, et kas ja kui palju suudan oma toodet või teenust müüa just nendele ,kellele oleks seda toodet või teenust vaja. 2.Klient ehk persoon, kes soetab an...
Majandusõpetus Teema 13. Majanduse areng ja stabiilsus 1. Makroökonoomika, macroekonomics - õpetus turu 1. üldisest tasakaalust e. majandusest kui tervikust tema seostes 2. 2. Makromajanduslikud majandusnäitajad, macro : economic indicators majandust kui tervikut (), , , iseloomustavad näitajad: majanduse (SKP) kasv, töötus, . inflatsioon, väliskaubanduse saldo jm. 3. , 3. Sisemanduse kogutoodang (SKP), gross domestic product (- ) (GDP) on mingil periodilriigis toodetud lõpptarbimisegakaupade ja teenuste maksumus ...
1. Põhimõisted Mikroökonoomika- Mikroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majapidamiste ja firmade individuaalsete valikute mõjureid ja tagajärgi. Makroökonoomika- Makroökonoomika on majanduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agrekaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus ri...
6.seminar – Majanduslikust ebavõrdsusest ühiskonnas 1. Millised on Eesti elanikkonna hoiakud seoses sissetulekute ebavõrdsusega. Kuidas tulemusi selgitada? 2010. aastal pidas ligi kaks kolmandikku Eesti elanikkonnast sissetulekute erinevust liiga suureks. Tulemusi saab selgitada, kui silmas pidada küsitluse läbiviimise perioodi, mis ühtis üleilmse majanduskriisiga ning mis võis muuta vastajate hinnanguid negatiivsemaks. Samuti võib oletada, et negatiivse hinnangu taga on ka võimalus võrrelda end teiste riikidega ning enamasti võrreldakse just edukamatega. 2. Selgitage, mida tähendab mõiste ’palgavaesus’. Millised muutused on toimunud palgavaeste osakaalus Euroopa riikides aastatel 2007-2011. Palgavaesuseks peetakse vaesuse vormi, kui inimesed teevad sedavõrd madalapalgalist tööd, et nende töötasu ei aita neid välja vaesusest. Aastatel 2007-2011 on Euroopa palgavaesete osakaal majanduskriisi vältel...
BCU3620 MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Started on neljapäev, 30 märts 2017, 7:23 State Finished Completed on reede, 7 aprill 2017, 10:31 Time taken 8 days 3 hours Marks 15.0/15.0 Grade 10.0 out of 10.0 ( 100 %) Question 1 Millised alljärgnevaist on olulised eratarbimist ja säästmist mõjutavad tegurid: Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 tulevased hinnaootused oodatav sissetulek ja intressimäär valitsuse poolt kehtestatud maksumäärad majapidamise suurus ning pereliikmete vanuseline jaotus Question 2 Lineaarset tarbimisfunktsiooni kujutava tarbimisjoone tõusu väljendab säästmise piirkalduvus (M...
Küsimus 1 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst Säästmisfunktsiooni kalde määrab säästmise piirkalduvus (MPS), mis väljendab igast täiendavast tuluühikust säästmiseks kasutatavat osa. Valige üks: Tõene Väär Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst Keynes'i rist (kogukulutuste joone AE - aggregate expenditure - ning 45-kraadi joone lõikepunkt) näitab säästuläve, millest madalamatel sissetuleku tasemetel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Vaadates juuresolevat joonist, nähtub, et negatiivse säästmise korral on tarbimiskulud suuremad võrreldes sissetulekutega. Niisugusel juhul kasutatakse tarbimiskulude katteks ära ka olemasolevaid sääste, mis toob kaasa säästude vähenemise ehk negatiivse säästmise. Küsimus 3 Osaliselt õige Hindepunkte 2.0/4.0 Küsimuse tekst Leia juuresoleva tarbimisfunktsiooni põhjal vastuse...
Referaat Liisi Pajula A83695 Torild Hammer, Axel West Pedersen ,,The Gender Gap in Subjective Poverty: A Comperative Study" The Open Social Science Journal, 2008, 1, 22-30 Artiklis tegeletakse üldiselt vaesuse probleemiga. Spetsiifilisemalt on tegu uurimusega, kuidas tajuvad erinevad sood vaesust ja majanduslikku pinget. Härrad Hammer ja Pedersen uurivad, kuidas individuaalsed ja kontekstilised faktorid mõjutavad abielus või kooselavate meeste ja naiste kogemust majanduslikust pingest. Nende peamine hüpotees on, et riikides, kus naiste osalus tööturul on väike, on kalduvus erinevusele selles, kuidas mõlemad sood tajuvad subjektiivset majanduslikku heaolu või pinget individuaalsesl tasemel, kusjuures naistele on see soovahe ebasoositavam. Teisisõnu, naised tajuvad individuaalsel tasemel suuremat majanduslikku survet ja väiksemat heaolu, kui nendega koos elavad (ja ehk ka abielus olevad) meessoost isikud. Hammer ja Pedersen esita...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP 11 Karolin Karbus VAESUSE TAJUMINE SÕLTUVALT SOOST JA MAJANDUSLIKUST PINGEST Artikli analüüs uurimistöö metoodikas Juhendaja: Alar Sepp Tallinn 2011 Artiklis tegeletakse üldiselt vaesuse probleemiga. Spetsiifilisemalt on tegu uurimusega, kuidas tajuvad erinevad sood vaesust ja majanduslikku pinget. Härrad Hammer ja Pedersen uurivad, kuidas individuaalsed ja kontekstilised faktorid mõjutavad abielus või kooselavate meeste ja naiste kogemust majanduslikust pingest. Nende peamine hüpotees on, et riikides, kus naiste osalus tööturul on väike, on kalduvus erinevusele selles, kuidas mõlemad sood tajuvad subjektiivset majanduslikku heaolu või pinget individuaalsesl ...
1.1.1. Question 1 Partially correct Mark 0.5 out of 1.0 Flag question Question text Keinsistlik kogukulutuste AE mudel sisaldab Select one or more: tarbimiskulutusi (C) avaliku sektori kulutusi (G) majapidamiste sääste (S) ettevõtete investeeringuid (I) netoeksporti (X-M) Feedback AE = C + I + G + (X-M) AE = C + I + G + (X-M) 1 Question 2 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Majapidamise sissetulekud kasvasid aasta jooksul 10 000 võrra ning säästmise piirkalduvus MPS = 0,3 (30%). Mitme euro võrra suurenesid majapidamise kulutused (C)? Sisesta vastuseks ainult arv (ilma tekstita)! Answer: 7000 Feedback MPC = 1 MPS; MPC = C / Y 1 Question 3 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Keynes'i rist (kogukulutuste joone AE - aggregate expen...
MS. 0724 Eraisiku rahandus 2009/2010 Iseseisva töö ja arvestuse nõuded Iseseisva tööna · Koostada oma pere-eelarve detsembriks 2009. Kasutada võib pere-eelarve rakendust http://www.minuraha.ee/11566 · Pidada arvestus detsembrikuu 2009 kohta, võrrelda tegelikke tulemusi koostatud eelarvega. · Detsembri lõpul/jaanuari algul koostada pere-eelarve jaanuariks 2010. · Pidada arvestus jaanuarikuu 2010 kohta, võrrelda tegelikke tulemusi koostatud eelarvega. · Kasutades pere-eelarve stressitaluvuse kalkulaatorit http://www.minuraha.ee/? id=11700 hinnata oma eelarvestatud ja tegelikku finantsseisundit. Arvestuseks Koostada 2009. aasta detsembri ja 2010. aasta jaanuari kuude kohta koostatud pere- eelarvete ja nende täitmise (arvestuse) ning stressitaluvuse kohta kirjalik ülevaade, milles analüüsida tulemusi. Analüüsil ei tohi kasutada arve, kuid tuleb kasutada protsentuaalseid näi...
1. Riigi majanduslikud funktsioonid: mis on allokatsioonifunktsioon, jaotusfunktsioon ja majanduse stabiliseerimise funktsioon? Rahandus täidab kolme funktsiooni: Allokatsioonifunktsioon, mille toimel jaotuvad tootmistegurid (võime nimetada ka ühiskonna käsutuses olevad ressursid) erakaupade ja avalike hüviste tootmiseks. Nende osade omavahelise suhte otsustab riigi fiskaalpoliitika ning sellele tugineb ka avaliku sektori struktuur, tegevuse ulatus ning maht. Allokatsioonifunktsioon seab raamid valitsuse pakutavatele avalikele hüvistele, mis omakorda seondub turutõrgetega ning konkretiseerub iga valitsuse fiskaalpoliitikas; Jaotusfunktsioon, st nii ettevõtete kui kodanike sissetulekute ja vara jaotamist hõlmav tegevus. Põhimõte, mis seda jaotust saadab, peab demokraatlikus ühiskonnas ühtima riigi ja kodanike enamuse arusaamadega õigest ning õiglasest jaotamisest. Riigi fiskaalpoliitika peaks sellest juhinduma, sest ebaõigl...
1. Indekseerimine on: a. hinnaindeksi regulaarne kasutamine sissetulekute, maksude ja muude väljaminekute korrigeerimiseks b. majanduse erinevate arenguetappide nummerdamine c. majandusarengu prognoosimine indeksiteooria alusel d. hinnaindeksi kasutamine hindade reguleerimiseks 2 . Keynesi tarbimisfunktsiooni puhul on: a. marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter suurem kui keskmine tarbimiskalduvus b. keskmine tarbimiskalduvus suurem kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 3. Eeldades, et teil õnnestub osta valitsuse 100000 kroonine võlakiri, mis lunastatakse aasta pärast. Millise minimaalse nominaalse intressiga Te oleksite nõus, kui prognoositakse 4% aastainflatsiooni ja võlakiri garanteerib 3% reaalse aastaintressi? a. 3% b. 4% c. 5% d. 6% e. 7% f. 8% 4. Analüüsi tabelis toodud WW riigi SKP näitajate...
MÕISTED võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. ressursside piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes sooviga neid omandada. samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) - kahe kauba tarbimiskombinatsioonide jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega samasuskõverate teooria - eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel. eelarvejoon (ka: eelarvepiir) näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida. NÕUDMINE JA PAKKUMINE turunõudmine (ka: turunõudlus) - turult ostusoovide summa; hüviste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest turupakkum...
MÕISTED võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. ressursside piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes sooviga neid omandada. samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) - kahe kauba tarbimiskombinatsioonide jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega samasuskõverate teooria - eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel. eelarvejoon (ka: eelarvepiir) näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida. NÕUDMINE JA PAKKUMINE turunõudmine (ka: turunõudlus) - turult ostusoovide summa; hüviste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest turupakkum...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA ÜLDKURSUS UURIMUSTÖÖ Koostaja: Tõnis Kaska EV 2. kursus Juhendaja: lektor Ü. Roosmaa Tartu 2009 2 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................3 1. LEIBKONNA SISSETULEK JA VÄLJAMINEK.......................................................4 1.1. Lorenzi kõverad 1997. ja 2007. aasta netosissetulekute põhjal..............................4 1.2. Netosissetulekute ja väljaminekute struktuur linna- ja maaleibkondades Eestis 2003. ja 2007. aastal......................................................................................................6 2. ERI VÕIMSUSKLASSI TRAKTORITE KASUTA...
TÖÖHÕIVE INTEGRATSIOON Integratsioon Eesti ühiskonnas eeldab muu hulgas ka võrdsete majanduslike võimaluste loomist integratsiooni subjektide jaoks. Käesolevas osas käsitletakse erinevate rahvusrühmade majandussituatsiooni ja selle hinnanguid seostatuna tööturukäitumise, hõive ja töötusega. Et valdav osa nii eestlastest kui mitte-eestlastest on palgatöötajad, väärivad just nimetatud nähtusted erilist tähelepanu, kuna moodustavad tausta nii varandusliku diferentseerituse kujunemisele kui ka sotsiaalse mobiilsuse trendidele ühiskonnas. Eestlaste ja mitte-eestlaste tööhõive on juba traditsiooniliselt erinev. Mitte-eestlased on pikka aega olnud seotud peamiselt tööstusega. See peegeldub nende hõivestruktuuris ka praegu, mil sekundaarsektori (eeskätt tööstuse) roll on vähenenud ja sealne tööjõuvajadus oluliselt kahanenud. Tööstuse osakaalu vähenemine Eesti majandusstruktuuris on pigem majanduse ümberstruktureerum...
1. Asendamise (asenduse) piirmaara MRS absoluutvaartus c) vaheneb kui antud UKK-l liikuda allapoole (alla paremale) 2. Tarbija, kes ostab kaht kaupa A ja B, maksimeerib oma kogukasulikkuse TU antud sissetulekute juures, kui d)MUA /PA =MUB /PB 3. Ükskõiksuskõver ÜKK naitab (1 kuni 5 õiget vastusvarianti) b) et tüüpilised UKK-d on negatiivse tõusuga ning kumerad koordinaatide alguspunkti (origoni) suhtes c) kõikide nende hüviste geomeetrilist kohta, mille suhtes tarbijad on ükskõiksed d) kahe tarbitava hüvise erinevaid kombinatsioone, mis annavad tarbijale ühesuguse rahulolu (kogukasulikkuse TU) 4. Kui tarbija sissetulek (tarbimiseelarve) väheneb ceteris paribus, siis normaalkaupade tarbimisel nihkub: a) (tarbimis)eelarvejoon EJ alla vasakule (sissepoole) 5. Kui piirkasulikkus MU on negatiivne, siis kogukasulikkus TU on: c) kahanev/vähenev 6. Kui piirkasulikkus MU on positiivne kuid kahanev (vähen...
Seminar 3 Makroökonoomilised mudelid 1. Milline väide varude reguleerimise seisukohalt on õige: a) varu taskut ei koorma; vale, vahel koormab, nii et vähe pole b) varude ja müügi madal või langev suhe on majanduslanguse tundemärk; vale l c) varude ja müügi madal või langev suhe on majanduskasvu t d ä k õige tundemärk; d) varude ja müügi kõrge või tõusev suhe on majanduskasvu tundemärk; d k vale e) varude ja müügi kõrge või tõusev suhe on majanduslanguse tundemärk õige 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz C C = Qd C = 100+0,8Qd c = 0,8 08 500 C0=100 450 500 ...
Makroökonoomika osaeksam Juhend: valikvastustega ülesannetes on üks õige vastus; väite hindamiseks märkige kindlasti, kas väide on õige või vale; kui väide on vale, parandage õigeks või andke selgitus; arvutuslikes ülesannetes näidake kasutatavaid valemeid ja tähtsamaid arvutusi. 1. Riigi monopoolses pangas on nõudehoiuseid 1 000 000 r.ü. väärtuses, millest 20% on pangas reservina, mis jaotub võrdselt kohustusliku ja panga enda soovil hoitava lisareservi vahel, ülejäänu on aga juba välja laenatud. 1.1. Koostage panga bilanss arvestusega, et omakapital = 0 Aktiva Passiva Kassareserv: 200 000 Nõudehoiused: 1 000 000 Laenud: 800 000 OK = 0 1 000 000 1 000 000 1.2. Kui hoiustaja Mari, laenates Jürile 15 000 krooni arvuti ostmiseks, võtab laenatava summa oma hoiuarvelt sularahana välja, siis raha pakkumine majanduses sellise tegevuse tagajärjel a) väheneb b) suureneb c) ei muutu Kas väid...
Uurimuse plaan Mida me tahame uurida? Esmane uurimisteema püstitus · Olulisus · Uudsus · Jõukohasus Üldteema, teemaring -> idee, tees, põhijoon, juhtmõte Sissetulekute ebavõrdsus -> Avaliku sektori töötajate sissetulekute kasv on võrreldes erasektoriga kiirenenud Mida me selle asja kohta juba teame? · Kirjandus · Varasemad uuringud · Eeldatavad mõjud (nt seadusandliku akti korral) · Tavaarvamused Mida me tahame? (täpsustatult) · Uurimisprobleem üldküsimus, milles kajastub uuritav ainestik tervikuna (Missugune on Tartu pensionäride aineline olukord? vms) · Alamprobleemid, uurimisküsimused · Hüpoteesid (põhjendatud oletused; väited, mis vajavad tõestamist) · Strateegia Keda uurida? 1. Kelle/mille kohta täpselt tahame andmeid saada? · Eesti täiskasvanud elanikkond · Tartu linna ettevõtted · Misso Põhikooli 3. klassi õpilased 2. Kellelt neid andmeid on võimalik saada? (nt ettevõtt...
Milleks ümbrikupalk ? Arvamuslugu Magnus Lehiste Ümbrikupalkade maksmine on aastaid kestnud probleem. Selle palga maksmist on maksuametil raske tuvastada ning ka ettevõttel on mugav ja kasulikum nii. Tegelikult ei ole ümbrikupalk ja "must" palk päris sama mõiste, esimese all mõistetakse olukorda, kus töötajale makstakse ametlikult enamasti miinimumpalka ja ülejäänud palgaraha makstakse ''mustalt''. Teise all aga seda, et inimene saab ainult "musta" palka, selle pealt ei maksta sentigi riigimakse. Kahju põhjustatakse kindlasti riigile ja ettevõtlusele üldiselt. Sellise palga pealt ei maksta makse ja nii jääb riigil saamata tohutuid summasid, mida võiks kasutada ettevõtlusele ja töötajatele paremate tingimuste loomiseks või mõnel muul otstarbekal viisil. Konjunktuuriinsti...
VAESUS Sotsialoogia iseseisev töö Tartu 2009 ,,Vaesus ja selle mõõtmine. Vaesuse suundumused Eestis" Vaesus on oluline sotsiaalne probleem kogu maailmas, sealhulgas ka arenenud riikides. Käesoleva ülevaatega tutvustame suhtelise vaesuse, absoluutse vaesuse ja elatusmiinimumi mõisteid ning näidatame, kuidas tarbimiskaalude valik mõjutab erinevate leibkonnatüüpide vaesuse näitajaid. Vaesuse määratlused ja mõõtmisviisid: Vaesust võib määratleda nii inimeste, leibkondade kui ka riikide tasemel. Maailmas on nii rikkaid kuid vaeseid riike, kusjuures Euroopa riigid on enamasti jõukad ja seal on suurema osa inimeste elujärg heal tasemel. Siiski pole vaesus Euroopaski tundmatu. Vaesus on mitme mõõtmeline mõiste, kusjuures vaesuse erinevad komponendid on omavahel seotud majanduslikult vaene isik on sageli halvem tervisega, s.t. on ka tervise poolest vaene, rahalises kitsikuses pere lapsed jäävad tihti ilma hea hariduseta, m...
Avaliku sektori ökonoomika kordamisküsimused eksamiks 1. Riigirahanduse funktsioonid: 1. Allokatsioonifunktsioon · Allokatsiooni funktsiooni raames peab fiskaalpoliitika tagama avalike kaupade tootmise, millega turg (eraettevõtlus) toime ei tule. · Selle protsessi käigus jaguneb ühiskonna ressursside kasutus era-ja avalike kaupade vahel. · Kujuneb avaliku sektori institutsiooniline struktuur ja tegevuse maht. 2. Jaotusfunktsioon · Jaotusfunktsiooni raames peab fiskaalpoliitika võimaldama niisuguste sissetulekute ja vara jaotuse tekkimist, mis vastaks selle riigi kodanike enamuse arusaamadele õigest ja õiglasest rikkuse ümberjaotamisest ühiskonnas. 3. Majanduse stabiliseerimisfunktsioon · Stabiliseerimisfunktsiooni raames peab fiskaalpoliitika kaasa aitama tööhõive suurenemisele, hinnastabiilsusele ning to...
Sisukord Ühiskonnaeksam 2005.........................................................................................................2 1. Nimetage kolm igaühele kuuluvat õigust või vabadust Eesti Vabariigis...............2 2. Kuidas saavad välismaalased Eesti Vabariigi kodakondsuse?...............................2 3. Nimetage kolm õigust või kohustust, mis ei laiene Eesti Vabariigis mittekodanikele. ....................................................................................................................................2 4. Selgitage, miks enamikes riikides on kodanikel rohkem õigusi kui mittekodanikel.. 2 5.Jaani inimõigusi on Eesti vabariigis tema arvates rikutud ja ta ei ole rahul riigisisese kohtusüsteemi lahendiga. Mis kohtusse võiks ta veel pöörduda oma õiguste kaitseks? ....................................................................................................................................2 ...
Mis on minu arvates tänases Eestis vaesuse põhjused Teoreetiliselt on inimene vaene, kui tema materiaalsed vahendid on ebarahuldavad. Ühiskonnast lähtudes on vaesus sotsiaalprobleem, mis väljendub teatud elanikkonna rühmade materiaalsete ressursside ebapiisavuses. Indiviidist lähtudes on vaesus sotsiaal-majanduslik seisund, mis ei võimalda rahuldada subjekti esmaseid füsioloogilisi ja sotsiaalseid vajadusi. Vaesus kirjeldab olukorda, millesse sattunud inimestel pole küllalt raha, et vajalikku osta. Vaesus eksisteerib kõikjal. Sajad miljonid inimesed elavad vaesuses, ja seda isegi maailma rikkaimates riikides. Näib uskumatu, et maailmas, kus leidub nii palju raha ja rikkust, peaks keegi üldse vaene olema, kuid ometi pole meie globaalühiskond suutnud vaesust ilmast kaotada, seda leidub kõikjal meie ümber. Minu arvates on tegemist vaesusega kui: on nälg ja pole võimalik endale piisavalt toitu hankida; puudub eluase ja...
Investeeringute hindamine Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Investeerimisprojektid 3 Raha ajaväärtus 4 Investeerimisprojektide hindamine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·saad aru raha ajaväärtuse kontseptsioonist; ·oskad leida raha tulevikuväärtust ja nüüdisväärtust; ·oskad kasutada erinevaid hindamismeetodeid investeerimisprojektide hindamiseks; ·tead erinevate hindamismeetodite plusse ja miinuseid. 2 Investeerimisprojektid Investeerimisprojektide analüüsi all mõeldakse pikaajaliste investeerimisotsuste kaalumist: maa, hoonete, seadmete ost või väljavahetus, uue toote turuletoomine, laienemine teistele maadele või teise tootesektorisse. Investeerimisprojekti analüüsi eesmärk on määrata kindlaks, kas kavandatav projekt tasub ennast ära. Kui vaatluse all on mitu projekti, võetakse eesmärgiks nende võrdlemine ning parima ehk tasuvaima väljavalimine. Iga vara väärtus sõltub, selle vara p...
Tulud ja kulud Tulud ja kulud on terminid, mida kasutatakse peamiselt ettevõtlustegevuse väljendamiseks. Tulude ja kulude vahe on tulem. Tavainimesel (eraisikul) on sissetulekud ja väljaminekud. Sissetulekute ja väljaminekute vahe nimetatakse jäägiks ehk kasutamata rahaks. Sissetulek Sissetulek koosneb: · töötasu ehk palk, preemia, puhkusetasu, kuluhüvitis, pension, toetus, kingitus, tagastamatu laen, intressitulu, dividendid jms. Sissetulekute hulka tuleb arvata ka · soodustused, mida tööandja teeb (telefoni, sõiduauto vm. kasutamine, spordisaal jne). Neid nimetatakse mitterahaliseks Väljaminekud Väljaminekud saab liigitada: Püsi ehk kohustuslikud väljaminekud Muutuvad ehk tingimuslikud väljaminekud Ootamatud väljaminekud, mille jaoks peab olema kogutud reserv I S ...
Milleks on mul vaja pensionisambaid? Eesti Vabariigi pensionisüsteem on üles ehitatud kolmele sambale I, II ja III pensionisammas. Need jagunevad vastavalt riiklik-solidaarne sammas, kohustuslik kogumispension ja vabatahtlik kogumispension. Siiski tekib küsimus, kellele neid vaja on ja miks? Eesti Vabariigi pensionikogumissüsteemi järgi on inimesel võimalik valida endale kolme erinevat pensionisammast, kaks esimest neist on kohustulikud ja üks vabatahtlik. Kahjuks pole paljudel noortel ja isegi mõnedel vanematel inimestel aimugi, millised võimalused neil iseenda kogumisfondiga on. See, et meie riigis on toetatud pensionisüsteem, mis turvab iga pensioniealise ja ka noorema inimese huve, on kiiduväärne. Siiski tundub paljudele, et tal endal pole mingisugust võimalust oma pensionikogumist muuta. Tegelikult on igal inimesel arvestatav võimalus oma pensionisammaste rahakogumise võimalusi muuta ja parandada, kui sellesse vaid veidi süveneda...
2.kontrolltöö MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA Sügissemester 2011 1. Variant 1 osa VALIKVASTUSED (25 punkti, iga küsimus on 5 punkti, igal küsimusel on ainult 1 õige vastus) 1. Kui kõrghariduse omandamisest saadav kasu ühiskonnale on suurem, kui inimeste isiklik kasu, a) tuleks kõrghariduse omandamist rangelt reguleerida, b) tuleks kõrghariduse omandamist maksustada c) tuleks kõrghariduse omandamine positiivse välismõju d) Kõrghariduse saanud inimeste arv tulevikus ei muutu 2. Möödunud aastal oli härra Kase tulu 20 000 EUR ja tarbimiskulutused 16 000 EUR. Sellel aastal kasvasid tema sissetulekud 24 000-le eurole ja sööstmise piirkalduvus MPS on 0,3. Mitme euro võrra suurenesid härra Kase t...
Majanduse alused KT küsimused 1 Majandusteooria metoloogilised alused 1. Pole olemas ühtegi inimlikku probleemi, mid ei saaks lhendada majandusanalüüsi kasutades. a) õige b) vale 2. Makroökonoomilise analüüsi üheks eesmärgiks on selgitada ning prognoosida tarbijate ja müüjate käitumist. a) õige b) vale 3. Mikroökonoomilise analüüsi üheks eesmärgiks on selgitada ning prognoosida tarbijate ja müüjate käitumist. a) õige b) vale 4. Mikro- ja makroökonoomika uurivad, kuidas jaotatakse piiratud ressursse alternatiivsete kasutusviiside vahel, et rahuldada inimeste piiramatuid vajadusi. a) õige b) vale 5. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on: a) Eesti majanduse kogutoodang c) Eesti ...
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 20:50 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 22:03 Aega kulus 1 tund 12 minutit Punktid 24,0/25,0 Hinne 9,6, maksimaalne: 10,0 (96%) Küsimus 1 Turu ülejääk „surub“ turuhinnad üles, turu puudujääk aga „surub“ nad alla. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Jah! Turu ülejääk tähendab seda, et kaupa on rohkem kui seda ostetakse pakkumine ületab nõudlust. Kuna kogu kaupa ei osteta ära, siis selleks, et pakkujatele kaup kätte ei jääks, lasevad nad hinda madalamaks, lootuses, et siis kaup ära ostetakse. Kui turul valitseb aga puudujääk, tähendab see seda, et os...
1. Riigi majanduslikud funktsioonid: mis on allokatsioonifunktsioon, jaotusfunktsioon ja majanduse stabiliseerimise funktsioon? a. Allokatsioonifunktsiooni kaudu tagab riik, et olemasolevaid ressursse (tööjõud, maad ning kapitali) kasutatakse võimalikult efektiivselt. b. Jaotusfunktisooni raames peab valitsus kujundama riigis sellise sissetulekute ja vara jagunemise, mis vastaks antud riigi kodanike enamuse arusaamisele õiglasest jaotusest. Ümberjagamine toimub maksude ning mitmesuguste pensionide, toetuste ning abirahade kaudu, mida nimetatakse ülekandemakseteks ehk tulusiireteks. c. Majanduse stabiliseerimise funktsiooni raames on riigi eesmärgiks saavutada majanduse optimaalne areng ja pidurdada ebasoovitud protsesse. See tähendab, et riik astub samme stabiilse majanduskeskkonna, kiire majanduskasvu, madala inflatsiooni ja ...
Loeng 3. Makromajanduslikud mudelid Ringlusvoolu mudel Tööjõud Töötasu Tööt Q Firmad Majapidamised E Raha kauba eest Tarbekaubad Q majapidamiste sissetulek C C - tarbekaupp E - kulud tarbekaubale Seda lihtsustatut mudelit kasutatakse tavaliselt majanduse j dünaamilise ü i i iseloomu i illustreerimiseks. i i i 2 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Seega, kui on tegemist olukorraga, mida iseloomustab eelmine slaid, e. majanduses on tasakaal, siis: ...
VARIANT B 1.Viletsuse e.diskomfordi indeks on a. suurus, mis väljendatakse protsentides ja saadakse miinimumpalga jagamisel keskmise palgaga b. kõikide töötute arv jagatud kõigi töötajate arvuga c. * arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana d. suurus, mis näitab üldise hinnataseme tõusu 2. Tarbijahinnaindeks on: a. reguleeritav näitaja, mida korrigeeritakse alati kui on tarvis hindu alandada b. indeks, mis iseloomustab majanduse üldist arengut c. * indeks, mis mõõdab keskmise tarbija ostukorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindade muutust mingi baasperioodi suhtes d. indeks, mis iseloomustab tarbija valmisolekut maksta nõutavat hinda 3. Nõudlusinflatsioon on: a. valitsuse või mõne teise volitatud institutsiooni tellimusel esilekutsutud inflatsioon b. tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon, mis võib tekkida negatiivse pakkumisvapustusena c. * liignõudlusest põhjustatud üldise hinnataseme tõus d. tootmiskulude kasvus...
Majandusarengu planeerimine makromajanduspoliitika Riigi funktsioonid majandusse sekkumisel: kehtestab seadused ja reeglid , mis määravad ettevõtete ja majapidamiste käitumiskeskkonna toodab valitud kaupu ja teenuseid , mida ta pakub majapidamistele ja ettevõtetele tagada kodanike sotsiaalne ja majanduslik heaolu muudab sissetulekute jaotust ühiskonnas (teatud subjektide maksustamine) suunab majanduse kui terviku edenemist, toetades selle arengut ja vältides sotsiaalselt ebasoovitatavaid nähtusi, alandades tööpuudust ja inflatsiooni. Majanduspoliitikal oli neli peamist eesmärki: kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga kõrge ja püsiv majanduskasv õiglane sissetulekute jaotus Riigil on võimalik majanduspoliitilisi eesmärke saavutada rahapoliitikat või fiskaalpoliitikat kasutades. Rahapoliitik...
1. Kui tegelik SKP (Q) on suurem kui potentsiaalne SKP (Q*), siis on töötus (U) madalam kui täieliku tööhõive (U*) korral. Kui see olukord kestab kaua, milline allpool toodutest sündmustest realiseerub? a. inflatsioonimäär tõenäoliselt tõuseb, b. inflatsioonimäär tõenäoliselt langeb c. inflatsioonimäär ei muutu d. töötus hakkab varsti suurenema 2. Viletsuse e.diskomfordi indeks on a. suurus, mis väljendatakse protsentides ja saadakse miinimumpalga jagamisel keskmise palgaga b. kõikide töötute arv jagatud kõigi töötajate arvuga c. arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana d. suurus, mis näitab üldise hinnataseme tõusu 3. Tarbijahinnaindeks on: a. reguleeritav näitaja, mida korrigeeritakse alati kui on tarvis hindu alandada b. indeks, mis iseloomustab majanduse üldist arengut c. indeks, mis mõõdab keskmise tarbija ostukorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindade muutust mingi baasperioodi suhtes d. indeks, mis iseloomustab t...
Majanduse planeerimine – a)Majandusarengu toetamine ja tööpuuduse makromajanduspoliitika vähendamine. Iseseisev kirjalik töö vihikusse õpikuga (ptk 5.4). NB! Kirjuta b)rahandusministeerium maksuseaduste kaudu, mille küsimus ette! muutmine on Riigikogu pädevuses. 1. Nimeta riigi eesmärgid majanduspoliitika 7. Fiskaalpoliitika teostamise vahenditeks on: kujundamisel. Riik kehtestab seadused või reeglid, 1) riigieelarvelised kulutused, 2) maksud. mis määravad ettevõtete ja majapidamiste käitumiskeskkonna. Samal ajal toodab riik ka valitud kaupu ja teenuseid, mida ta pakub majapidamistele ja ettevõtetele. Riik tagab kodanike sotsiaalse ja majandusliku heaolu. Riik muudab ka sissetulekute 8. Kumb on olulisem – majanduskasv või jaotust ühiskonnas, maksus...
Vabaaine majandusõpetus 1 tund (I) Kuidas toime tulla ja unistusi ellu viia? Kes ma olen ja mida teile räägin? Lõpetasin Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ärijuhtimise erialal ja kaitsesin oma magistritööd finantsjuhtimise õppesuunal 2010.aastal. Oman magistrikraadi (MBA). Töötan majanduse ja ettevõtluse õpetajana Viljandi Gümnaasiumis ja kunstiõpetuse õpetajana Tääksi Millest räägime? • Kursuse eesmärk: Anda lihtne ülevaade võimalustest oma isiklike ,- pere-ja ettevõtte kulude-tulude eelarve struktuurist, tasakaalust ja ettevõtte majandusarvestusest (äriplaani komponendid). • Kursuse kestvus: 35t • Kursust hinnatakse arvestustöö põhjal – arvestatud või mitte arvestatud. • Kursuse sisu: Tegevuslike tulude – kulude jaotamine eelarves, Millest räägime? • Räägime majanduses kasutatavatest mõistetest ja nende sisust. • Koostame enda isikliku eelarve. • Teostame isikliku eelarve an...
Millised alljärgnevaist on olulised eratarbimist ja säästmist mõjutavad tegurid: Vali üks või enam: tulevased hinnaootused majapidamise suurus ning pereliikmete vanuseline jaotus valitsuse poolt kehtestatud maksumäärad oodatav sissetulek ja intressimäär Tagasiside Kõik loetletud tegurid on majapidamiste tarbimis- ja säästmisotsuste tegemisel olulisteks mõjuriteks. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kogunõudlus (AD - aggregate demand) ületab kogupakkumist (AS - aggregate supply), siis majandusliku aktiivsuse kasvu tagajärjel suurenevad kogutoodangu maht ning üldine hinnatase. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Kogunõudluse suurenemise tagajärjel (AD-kõvera nihe paremale) kujuneb uus tasakaal suurema tootmismahu ja kõrgema hinnataseme juures. Küsimus 3 Vale Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Majapidamise sissetulekud kasvasid ...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Ettevõtluskeskkond Eestis aastal 2013-2014 Juhendaja: Anu Seim Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2014 Sissejuhatus Annan ülevaate ettevõtluskeskkonnast Eestis. Mis mõjutab ettevõtluskeskkonda, milline on selle roll ja tähtsus, ning milline on visioon ? Ettevõtluskeskkond Ettevõtluskeskkond loob võimalusi või takistab ettevõtete alustamist, arengut ja tegevust. Ettevõtluskeskkonna jätkusuutliku arengu eelduseks on inimeste ligipääsu tagamine teenuste kättesaadavusele. Ettevõtluskeskkonda mõjutavad riigimajanduskeskkond ja ettevõtlustingimused. Riigi majanduskeskkond: · majanduse avatus · valitsemise efektiivsus · finantsturgude toimimine · tehnoloogiline areng · infrastruktuuri arengutase · juhtimisoskused · tööjõu paindlikkus · seadusandlus Ettev...
Perestroika sotsialismileeri lagunemise peamine põhjus NSV Liidus olid just üksteise järjestikku nii elust kui ka riigipea ametist lahkunud kolm vanadusnõtra meest: Leonid Breznev 1982, Juri Andropov 1984, ja ainult aasta hiljem Konstantin Tsernenko 1985. Selleks ajaks oli NSV Liit jõudnud sügavasse majanduslikku, sise- ja välispoliitilisse kriisi. Muutuste vajadust hakkas aduma isegi sügavkommunistlik parteiladvik. Märtsis 1985 sai NLKP KK peasekretäriks (tollal 54-aastane) Mihhail Gorbatsov. Gorbatsov oli uue põlvkonna mees, kes omas ühte kõrgharidust õigusteaduskonnast ja teist põllumajandusalal, kuid kes kõigest hoolimata uskus kommunistlikesse ideedesse. Aprillis 1985 peeti NLKP KK järjekordne pleenum, seal rõhutas Gorbatsov NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamise vajalikkust. Kiirendamise abinõuks pidi olema perestroika. Perestroika ehk uutmine (vk ) kuulutatigi NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatsovi poolt juunis 1987 ...
Makroökonoomika sissejuhatus Äritsüklid: a. on põhjustatud intressimäärade tõusust b. on põhjustatud negatiivsest seosest reaalse kogutoodangu ja hinnataseme vahel c. avalduvad majanduses vahelduvate langus ja tõusuperioodidena d. on põhjustatud tehnoloogia arengust Enamik Keynesi koolkonna majandusteadlasi usub, et: a. majanduse kaitsepühak on Bonefacius b. nii monetaar- kui ka fiskaalpoliitikat saab kasutada majanduse stabiliseerimiseks c. majandusele on parim see, kui riik üldse vahele ei segaks d. majanduses peaksid toimima ainult puhtad turusuhted J. M. Keynesi teooria arenes otsese vastureaktsioonina: a. 1970 – ndate aastate stagflatsioonile b. välisteguritest tingitud äritsüklite teooriale c. kommunistliku ideoloogia tungimisele majandusteadusse d. 1930-ndate aastate kõikehõlmavale majanduskriisile Keynsliku käsitluse kohaselt viib kogunõudluse suurenemine kõigi alljärgnevate näitaj...
Rahvusvahelised organisatsioonind ning ka riigid ise võrdlevad erinevate piirkondade ning riikide majandusnäitajaid. Antud tegevuse põhiliseks eesmärgiks ongi saada ülevaade piirkonna arengutest ning potentsiaalist, samas ka selleks, et teada saada kus on võimalikult hea elu. Selleks on kasutatud mitmeid erinevaid lähenemisi ning näitajaid. Lihtsam oleks lihtsalt vaadata sisemajanduse või rahvamajanduse kogutoodangut (SKP ja RKP) elaniku kohta, kuid see annaks väga viltuse hinnangu riikide kohta, tõstes näiteks üldiselt keskmisest madalama arenguga riigid nagu näiteks Saudi Araabia pingerivi etteotsa, samas lükates madalama SKP'ga, kuid kõrgema arengutasemega riigid tahapoole. Just seetõttu kasutataksegi natuke keerulisemaid indekseid, mis võtavad lisaks SKP vaatamisele arvesse ka teisi riigi arengutaset iseloomustavaid näitajaid. Üheks selliseks näitajaks on Inimarengu indeks, mida ka Eesti Vabariigis väga tihti, just peavoolu meedia p...
VARIANT C 1. Millised toodud inflatsiooni ülekandumise ehk inflatsioonispiraalide näidetest on vale: 1. hinnadvaluutakursidhinnad 2. hinnadpalkhinnad 3. * valuutakursstööstusvaluutakurss 4. hinnadhinnad 2. Milline alltoodud vastustest iseloomustab monetaarpoliitikat? a. maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimist b. * keskpanga rahapoliitika c. kommertspankade laenupoliitika d. valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle 3. Keynesi tarbimisfunktsiooni puhul on: a. marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter suurem kui keskmine tarbimiskalduvus b. * keskmine tarbimiskalduvus suurem kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 4. Kõige likviidsem allpool toodud varadest oleks? a. kinnisvara b. * võlakirjad c. * jooksvad deposiidid d. veoautod 5. Maksebilansi tehingu...
Mikroökonoomika Nimi õpperühm Kontrolltöö. Variant 1 Kokku on võimalik saada 62 punkti Ülesanne 1 6 punkti Täieliku konkurentsi turul tegutsev teravilja kasvatav ettevõte Leivavili teenib ühe aasta jooksul kasumit 7000 krooni. Selleks müüb ta 12 tonni teravilja. Andmed koguste ja kogukulude kohta on toodud tabelis Q 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 TC 3000 3900 4700 5400 6200 7200 8400 9800 11400 13400 MC 0 450 400 350 400 500 600 700 800 1000 1) Arvutage ja täitke tabelis piirkulu rida = 7000 2) Kui suur on ühe...
Tava- ehk naturaalmajandus: Igaüks toodab endale ning tarbib enda toodangut. Käsu- ehk plaanimajandus: Riik ütleb mida, ning kui palju toota. Turumajandus: Turg otsustab, mida toota ning mida tarbida. Turg määrab ka hinna. Segamajangus: Kõik majandused segunenult. Tulumaks 21%, töötuskindlustus 2%, Pensionifond 2%. Sotsiaalmaks 33%, Käibemaks 22%. Miinimumpalk 320 eurot, Tulumaksuvaba miinimum 144 eurot. Aktsiisid Kütus, tubakas, alkohol, pakendid. Peamised maksusüsteemid: · Progressiivne: Keskmine maksumäär tõuseb koos sissetulekute suurenemisega · Proportsionaalne: Kõigil sama protsent. PROPORTSIONAALNE ON KA EESTIS! Maksukoormus on 33% SKP-st. (madal) Otsene maks Maksab tööline. Kaudne maks maksab kaupmees, tööandja. Eelarve koosneb TULUDEST ja KULUDEST. Eelarve koostab VALITSUS, kinnitab RIIGIKOGU. Leibkond inimesed, kes elavad koos.
materjalide sissetulek Nimetus M.ühik Kogus Ostuhind Starter tk. 20 5 000,00 Generaator tk. 1 3 000,00 Õhufilter tk. 100 120,00 Starter tk. 12 4 800,00 Generaator tk. 40 3 200,00 Starter tk. 10 4 900,00 Generaator tk. 1 2 800,00 Starter tk. 3 5 200,00 Õhufilter tk. 60 140,00 Nimetus M.Ühik Kogus Keskm. Ostuhind Müügihind Starter tk. ...
1. Sotsiaalteenused Sotsiaaltöö korraldus tegevus, mis aitab viia toetuse või teenuse inimeseni ja mille läbi peetakse üleval organisatsioone ning aidatakse kindlustasa nende organisatsioonide püsimajäämine. Sotsiaaltöö korraldusele on iseloomulik väärtuste lepitamatu konflikt, kus pole kunagi võimalik teha absoluutselt õigeid otsuseid ühtviisi õiglaselt kõigile abivajajaile, olenemata tahtmisest arvesse võtta erinevate osapoolte huvisid ja vajadusi, sest vajadused on alati pigem suuremad ja ressursid on alati pigem väiksemad kui vajaduste kindlustamiseks vajalik. Õigete alternatiivsete valikute tegemine on üks sotsiaaltöö korralduse põhiülesandeid. (Medar 2002: 50) Sotsiaalhoolekanne sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste ja muu abi osutamise või määramisega seotud toimingute süsteem, kus : 1) sotsiaalteenus on isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus, mis soodustab inimese igapäevases elus toime...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
