TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut MIKROPROTSESSORTEHNIKA - PRAKTIKUM Laboratoorne töö Mikrokontrollerite programmeerimine Assembleris Juhendaja: Üliõpilased: Ülesanne: 1) Süüdata esimene valgusdiood nupplüliti 1. vajutusega ning kustutada nupplüliti 2. vajutusega. 2) Juhul kui hoida nupplülitit 1. all, siis peavad hakkama LED lambid reas üksteise järgi süttima ja kustuma “jooksev tuli”. LED 1. süttib, põleb pool sekundit ja kustub, LED 2. süttib, põleb pool sekundit ja kustub ja niimoodi kõik 8 LED-i. 1) Algoritm Portide/registrite määramine mainloop PORTA,2 ...
Tallinna Reaalkool Lüliti Ahti Pent 2010 Tallinna Reaalkool Lüliti tavaelus Oma igapäeva elus puutume kokku paljude seadmetega. Väga suur osa nendest töötavad elektrivoolu toimel. Köögis lainetab tehisvalguses mikrolaineahi, elutoas klõbiseb usinates kätes telekapult, kiired sõrmed käivad arvuti klaviatuuril jne. Esmapilgul tundub, nagu oleksid need seadmed üksteisest väga erinevad, kuid tegelikult on need seadmed väga sarnased. Kõiki neid ühendab üks lihtne seade lüliti. Kõikide selliste seadmete juhtimiseks ja kasutamiseks vajame lülitit. Olgu see siis lihtne valgustilüliti või keerukas mikrokiip. Ahti Pent 2010 Tallinna Reaalkool Lüliti eesmärk: Kui me tahame kasutada elektrit oma huvides, siis peab elekter saama voolata, selleks tuleb luua vool...
5 TIIBETI RIITUST: HARJUTUS NR 1 Seisa sirgelt paljajalu, soovitavalt pehmel ja soojal põrandakattel, jalalabad enam-vähem õlgade laiuselt. Tõsta väljasirutatud käed õlgade kõrgusele, peopesad allapoole, sõrmed koos ja hoia pead otse. Hoides käsi eelpool kirjeldatud asendis, alusta aeglaste pöörlemiste sooritamist päripäeva. Pöörle iseendale sobiva kiirusega kuni kerge peapöörituseni. Kui oled harjutuse lõpetanud, aseta käed puusa ja hinga nina kaudu sisse, suu kaudu välja. Väljahingamisel hoia suu ja keel torus nii puhastad paremini kopse. Tee seda 35 korda ja jätka järgmise harjutusega siis, kui hingamine on muutunud ühtlaseks. HARJUTUS NR 2 Heida selili ja aseta käed sirgelt keha kõrvale küljele, pihud allapoole. ...
Algus Kinnituskoht Funktsioon Õlavõõtme lihased 1. Kaarnajätke Kaarnajätkelt Õlavarrele Viib õlavart ette õlavarre lihas 2. Suur rinnalihas Rinnakult, rangluult Õlavarreluu suure Lähendab ja põõrab kõbrukese harjale sisse õlavart 3. Abaluu alune lihas Abaluu alt Õlavarreluu väiksele Lähendab ja põõrab kõbrule sisse 4. Suur ümarlihas Abaluu alumiselt Õlavarreluu väiksele Viib taha ja põõrab nurgalt kõbrule sisse 5. Selja lailihas Rinnalüli ogajätketelt, Õlavarreluu väiksele Viib õlavart taha ja rindkere nimme kõbrule põõrab sisse s...
KT III ÜLAJÄSEME LIHASTIK 64. Õlavööde (9) NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Kaarnajätke Abaluu kaarnajätk Õlavarreluu väike Õlavarre ette viimine õlavarre lihas köbruke Suur rinnalihas Rangluu, rinnak Õlavarreluu suur Õlavarre lähendamine, sisse köbruke pööramine Abaluualune lihas Abaluualune pind Õlavarreluu väike Õlavarre lähendamine, taha köbruke viimine, sisse pööramine Suur ümarlihas Abaluu tagumine pind Õlavarreluu väike Õlalvarre sisse pööramine, köbruke lähendamine ja taha viimine Seljalailihas Viis alumist rinnalüli, ...
Ettevõtluse kontrolltöö kordamisküsimused (2014/2015) 1.Kuhu kantakse kõik äriühingud, kuhu kõik FIEd? äriregistrisse 2.Milline on käibemaksukohuslase piir? Käibemaksukohuslased on ettevõtted, kelle aastakäive ületab 16 000 eurot (alates kalendriaasta algusest) ja sellele lisaks omal soovil ka väiksema käibega ettevõtted (on ka mõningad erandeid). 3.Kuidas vastutab FIE oma kohustuste eest? FIE vastutab oma kohustuste eest kogu isikliku varaga. 4.Kuidas vastutab osaühingu kohustuste eest osanik? Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Kui on osakapital registreerimisel sisse maksmata, siis vastutatakse oma osa piires (nõutakse sisse). 5.Kui suur on osaühingu minimaalne osakapital? minimaalne on 2500 eurot 6.Kuidas vastutab aktsiaseltsi kohustuste eest aktsionär? Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. 7.Kui suur on aktsiaseltsi minimaalne aktsiakapital? Aktsiakapital peab olema vähemalt ...
L N 220V 6A AR Automaatselt välja 18 15 SN1 IR A2 A1 Koridori valgustus sisse-välja R1=350k NL1 VR1 Vaherelee IR1 3 4 A2 A1 IR2 ...
Tulika takso Sissejuhatus Reedel käisime me Tulika taksopargis. Seal asub uus ja ainus selle laadne dispetseri süsteemiga ruum, pesula taksodele ja töökoda. Dispetseri ruumis oli palju arvuteid mis juhtisid kogu taksode liikumist, eraldi oli ka suitsuruum dispetseritele ning igavuse peletamiseks ka seinal telekas. Hoone näeb välja unikaalne aga see vajab veits värskendamist kuna on juba vana. Parkimis ruumi on kõvasti, maja ümber. Kunagi oli seal alal kommunistide baas, kus oli kah autode parandus ja parkla. Katusel oli ka varu diisel generaatorid. Parkla on teest eraltatud tõkkepuuga, et sisse saaks vaid need kellel on lubatud. Pesula Pesula on keset maja ja sisse minnakse ühest otsast ja välja teisest ning pesulas töötas naisterahvas. Sisse ja välja sõit on tehtud kõrgemaks, et maksitaksod mahuks sisse. Slleks on sisse ja välja sõidu kohast põrand madalamaks tehtud. Sees on kuus survepesurit ja kolm...
LÜLITID JA REOSTAADID Seinalülitid Paigaldatakse tavaliselt ukse kõrvale seinale, kas sissepoole või väljapoole. Reeglina saab seinalülitist sisse või välja lülitada ruumi üldvalgustuse, ent eraldi vooluringi või teise seinalülitiga ühendatult saab sisse ja välja lülitada ka laua- ja põrandalampe. Levinum on valmistatud plastikust, kuid müüakse ka metall-lüliteid. Tumblerlülitid, mille nupu asemel on hoob on valmistatud akrüülist või klaasist. Uudne o aga“lülitid“, mis on valmistatud silikoonist. Lambilülitid Laua- ja põrandalampidel asuvad lülitid tavaliselt pirnipesa või juhtme küljes või põrandal (saab lülitada jalaga).Toodetakse ka pööratavaid lüliteid, mis esimese pöördega annavad hämara valguse ja teisega süttib täisvalgus. Üks uuemaid arengusuunasid on laualambid, mis reageerivad koputusele lambialusel: mida tugevam on koputus, seda intensiivsemaks muutub valgus. Reostaadid Reostaadiga lüliti...
Mootori sisepesu Jaanus Akmentin Mootoris on vana kuivanud õli ja mootor vajaks pesemist Kuidas seda teha ? · Kuna mootori pesemine on õrn teema tuleb seda teha väga ettevaatlikult. · Tuleb valid õigeid vahendeid ja töö võtteid. · Kui teha valesti ei pruugi mootor enam tööle hakata. · nii mõnedki mootorid on tänu pesule pärast kokku jooksnud. Töö käik Tee nii - · Las vana õli välja · Pane sisse uus filter · Vala sisse õlinormi jagu DIISELkütust?! Võib ka punane või sinine küte on odavam. · eemalda küünlajuhtmed, diiselmootoril solenoidklapi juhe. · Lase starteriga ringi, nii 2minutit · Lase seista mõned tunnid · Lase uuesti ringi ja lase seista · (kui aega on siis tee veel paar tsüklit) · MOOTORIT KÄIVITADA EI TOHI!!!! · siis lase see sodi alt välja · nüüd vala sisse odav õli, võib ka pesuõli · lase mootor käima, ...
5 TIIBETI RIITUST: HARJUTUS NR 1 Seisa sirgelt paljajalu, soovitavalt pehmel ja soojal põrandakattel, jalalabad enamvähem õlgade laiuselt. Tõsta väljasirutatud käed õlgade kõrgusele, peopesad allapoole, sõrmed koos ja hoia pead otse. Hoides käsi eelpool kirjeldatud asendis, alusta aeglaste pöörlemiste sooritamist päripäeva. Pöörle iseendale sobiva kiirusega kuni kerge peapöörituseni. Kui oled harjutuse lõpetanud, aseta käed puusa ja hinga nina kaudu sisse, suu kaudu välja. Väljahingamisel hoia suu ja keel torus nii puhastad paremini kopse. Tee seda 35 korda ja jätka järgmise harjutusega siis, kui hingamine on muutunud ühtlaseks. HARJUTUS NR 2 Heida selili ja aseta käed sirgelt keha kõrvale küljele, pihud allapoole. Seejärel alusta harjutust, tõstes üheaegselt sirgeid jalgu ja ...
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDZ IT süsteemide arendus VIDEOLAENUTUS TARKVARATEHNIKA Koostaja: Teet Adamson Rühm D22 Tallinn 2016 Ülesande kirjeldus Kirjeldada minimaalselt 25 kasutajalooga (user story) valitud teemat. Teemaks on videolaenutus. Kuna videolaenutus on väga mahukas teema, siis antud töös kasutan 2-te epikut, mis katavad teemasid nagu internetis filmide otsimine, filmidega kauplemine eesmärgiga vähendada tööpindade rentimist (videlaenutuse poeruum) ja kiirendada filmi saabumise protsessi. Töö paremaks mõistmiseks on see liigendamiseks epikuteks (epic), teemadeks (feature) ning kasutajalugudeks (user story). Ülesanne Epik 1 - kasutajana ma soovin videolaenutus veebikeskkonda registreerida, sisse logida erinevaid võimalusi kasutades ning hiljem sealt ka välja logida ning võimalusel katkestada teenuse kasutamine Feature 1...
LIHAS ALGAB KINNITUB FUNKTSIOON Kaarnajätke õlavarrelihas Abaluu kaarnanokkjätkelt Õlavarreluu väikekõbrukese Viib õlavart ette ja pöörab sisse, harjast distaalsemalt õlavarre lähendamine Suur rinnalihas Rinnakult, ka osaliselt rangluult Õlavarreluu suurköbrukese Viib õlavart ette ja pöörab sisse, harjale õlavarre lähendamine Abaluualune lihas Abaluu aluselt augult Õlavarreluu väikesele Viib õlavart taha ja pöörab sisse köbrukesele ning lähendab Suur ümarlihas ...
Hingamine Hingamine hoiab sind elus. Sa hingad ööpäevas 20 000 korda-seda on üsna palju. Kõik inimesed vajavad eluks gaasi, mida nimetatakse hapnikuks. Seda gaasi sind ümbritsevas õhus. Sisse ja välja Kui sa hingad sisse, tõmbad sa oma kopsud õhku täis. Õhus olev hapnik läheb verre, reisib su kehas ringi ja annab sulle energiat. Kui sa hingad välja, surud sa õhu kopsudest välja. Õhus olnud hapnik on ära kasutatud. Selle asemele on tulnud gaas, mida su keha ei vaja-süsihappegaas. Kopsud Sul on kaks kopsu, mida kaitsevad luud, mida nimetatakse roieteks. Kopsude all on vahelihas ehk diafragma. Kui sa sisse hingad, liigub vahelihas alla-ja roided väljapoole, tehes kopsude paisumisruumi. Kas tead? Magades hingad sa palju aeglasemalt kui üleval olles. Vagusi olles ei vaja su keha palju hapnikku. Kui sa jooksed, siis vajab keha palju rohkem hapnikku ja su hingamine kiireneb. ...
EUROOPA - UKSEST SISSE ja VÄLJA Kui mõelda uksest, siis tuleb millegipärast kohe silme ette maja. Selline soliidne, korralik, kindel ja turvaline kivimaja minu kodu, minu kindlus, nagu inglased armastavad öelda. Kujutledes Euroopa Liitu ühe suure, vägeva ja korraliku kortermajana, peaks seegi välja nägema soliidne ja turvaline nii seest kui väljast. Sellise mastaabiga maja eeldaks kindlasti ka uhkes univormis uksehoidjat, kes lahkelt naeratades oma inimesed sisse laseb ning kutsumata külalised viisakalt välja juhataks. Mis toimub aga tegelikkuses? Uks paugub pidevalt, rahvamass trügib kontrollimatult sisse-välja, uksehoidja lüüakse vahetevahel pikali või sõimatakse teda ebatsensuursete sõnadega. Korterites (olgu need antud juhul võrreldavad Euroliidu liikmeteks hakanud riikidega), käib elu, nagu kortermajades tavaliselt: kus peetakse pidu või lausa ohjeldamatult prassitakse, kus elatakse vaikselt ja tagasihoidlikult, lärmi ja kärata....
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 9f Töö pealkiri: Termiline analüüs Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: KAOB-61 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 26.03.2012 Töö ülesanne: Töös määratakse Sn-Pb- sulamite koostis jahtumiskõverate abil, kasutades süsteemi teadaolevat olekudiagrammi. Aparatuur: Termilise analüüsi seade võimaldab jälgida väljakristalluvate süsteemide temperatuuri muutumist ning on mõeldud sulamite analüüsiks piirkonnas 100-900º C. Töö käik: Töös jälgitakse temperatuuri muutumist jahtumisel juhendaja poolt määratud tiiglites. Katse algul lülitatakse sisse tiiglite küte esikilbi alaosas olevate lülititega ja reguleeritakse küttevool voolutugevusele 3 A. Seejärel lülitatakse sisse arvuti ja käivitataks...
Jahutussüsteem 1. Millised on vedelik jahutussüsteemi eelised õhkjahutuse ees, millised on puudused? Ühtlasem silindrite temperatuur, sellest tulenevalt väiksem soojuspaisumise erinevus detailide vahel. Väiksem müra Silindrid üksteisele lähemal ning jäigema ploki võimalus Veepumba ja ventilaatori väike võimsustarve Puudused: Leket oht Pikem soojenemisaeg Katlakivi Max temp piiratud Erimeetmed jahutusvedeliku külmumise vastu vajalikud 2.Kuidas üldiselt on lahendatud jahutusvedeliku ringlus mootoris (st. suund, kuhu suunatakse radiaatorist tulev vesi jne.)? Radiaator-blokk-blokikaas-radiaator 3. Millisel eesmärgi kasutatakse jahutussüsteemis termostaatklappi? Suure ja väikese ringi lülitamiseks. Et mootor soojaks käiks on kasutusel väike ringe ning ca 80“C juures lülitub ümber suurele ringile. 4. Kui suur on ligikaudu jahutussüsteemi juhitud so...
Hingamisakt ja selle osad Hingamisakti osad on: 1) Väline e kopsuhingamine õhu liikumine atmosfäärist kopsu alveoolideni sisehingamise ajal ja väljahingatava õhu liikumine alveoolidest atmosfääri. 2) Gaaside transport O imendub (infundeerub) alveoolidest verre ja transporditakse verega kudedesse, kudedest venoosse verega alveoolideni transporditakse CO2. 3) Sisemine e koehingamine kudedesse sisenenud O ära kasutamine aine-ja energiavahetuse käigus. Vabaneb (ja tekib) CO2, mis juhitakse kudedest ja rakkudest verre. Sisse- ja väljahingamise mehhanismi aluseks on rindkere õõne mahu ja rõhu muutused. Mahu suurenemine põhjustab rindkere õõnes rõhu vähenemise ja seetõttu õhk imetakse atmosfäärist kopsudesse. Väljahingamisel vastupidi rindkere õõne ruumala väheneb, rõhk tõuseb ja õhk surutakse kopsudest välja. Mahu muutused saavutatakse hingamislihaste abil, sügaval sissehingamisel lisandu...
Hingamis füsioloogia 1.Hingamisprotsessi erinevad osad väline hingamine- See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri(ventilatsioon). Siia kuulub ka gaasivahetus alveoolide ja vere vahel(difusioon). Siia on haaratud need osad, mis toimuvad hingamisteedes ja kopsudes. gaaside transport- See on hapniku transport verega kudedesse ja CO2 transport verega kudedest kopsudesse. Koehingamine- gaasivahetus kudedest kapillaarvere ja kudede vahel-difusioon, rakusisene hingamine. 2.Inspiirium sissehingamine, selle ajal kontraheeruvad välimised roiete vahelised lihased, roided tõstetakse ülespoole, kontraheerub ka diafragma, nende protsesside käigus suureneb rindkere õõs ning lanegb rõhk. Kopsukelme välimine leste liigub negatiivse rõhu suunas seega pleuraõõne ruumala suureneb, rõhk muutub veelgi negatiivsemaks. Kopsukude venitub välja...
KT IV ALAJÄSEME LIHASTIK 67. Vaagnavöötme lihastik (8) LIHASE ALGUSKOHT KINNITUSKO FUNKTSIOON NIMETUS HT Niude-nimme lihas Nimmelüülid, niudeluuhari Reieluu Reie ette viimine väikesele pöörlile Väike tuharalihas Niudeluu tagapind, Reieluuu suurele Reie eemaldamine pöörlile Keskne tuharalihas Niudeluutiiva tagapind Reieluuu suurele Reie eemaldamine pöörlile Pirnlihas Ristluu vaagenmine pind Reieluuu suurele Reie eemaldamine, pöörlile ...
VI. HINGAMINE 1. Hingamiselundid ehitus ja iseärasused lastel. Hingamiselundite hulka kuuluvad ninaõõs, kõri, hingetoru e trahhea, bronhid (jagunevad peenemateks osadeks bronhioolid, mis lõppevad kopsu alveoolidega, mis on väga õhukese seinaga ja mille seintes paiknevad kopsukapillaarid nii arteriaalsed kui venoossed kapillaarid, mille kaudu toimub gaasivahetus), kopse ümbritsev kopsukelme e kleura, hermeetiliselt suletud kleura õõs, hingamislihased (roietevahelised lihased, sisemised lihased ja välised lihased ja diafragma lahutab rindkereõõnt kõhuõõnest), Hingamise abilihased( kõhulihased, õlavarrelihased, trapetslihas). Iseärasused lastel ninaõõs on kitsas, limaskest on õrn ja veresoonte rikas, kuna imik ei oska läbi suu hingata, siis nohu on temale tõsiseks katsumuseks. Väikelastel on nina ja pisaranäärme vaheline kanal suhteliselt avar ja nohu korral on infektsiooni oht silma kanduda suur. Nina kõrvalkoopad (põsekoopad, o...
Kontaktor Koostas:Ain Bubnovski, Jaan Kund Kontaktoriks nimetatakse elektromagnetilist lülitusseadet, mis on ette nähtud sisse või välja lülitama normaalset talitlusvoolu (-1000v ,3 faasi ) Kontaktor Kontaktorite lülitussagedus võib olla mõni tuhat korda tunnis, nimivool mõni A kuni mõni kA. Lülitussagedus Kontaktid Magnetahel (Ankur) Mähis Kaarekustutusseade Kontaktori osad: Peakontaktid Abikontaktid Kontaktori kontaktid: need lülitavad seadet sisse ja välja peavad taluma kestvalt nimivoomu ning võimaldama suurt lülitussagedust. Liigitatakse nelja klassi kulumise järgi: Kuni 30 lülitust tunnis mehaaniliselt 0,25 miljonit tsüklit Kuni 150 lülitust tunnis mehaaniliselt 1.2 tsüklit Kuni 600 lülitust tunnis mehaaniliselt 5 miljonit tsüklit Kuni 1200 lülitust tunnis mehaaniliselt 10 miljonit tsüklit Peakontaktid kommuteerivad juht-, blokeer-, ja signalisat...
Puutumatu linn trinitau Lennuõnnetus 1970. Kuskil keset Atlandi ookeanit. Ma sõitisin oma eralennukiga ja istusin mugavas nahast toolis suitsetades sigarit. ''Nad ütlesid mulle, poeg sa oled spetsiaalne. Sa kasvad suuri asju tegema. Ja tead mis, neil oli õigus.'' Minu lennukil tekkis probleem ja see kukkus ookeanisse. Mina pääsesin vaevalt eluga. Vee alla kukkudes oleks lennuk mind pea-aegu sodiks litsunud, kuid ma sain vee peale. Ujudes öösel lennuki põlevates rusudes nägin ma kaugelt ühte lossi või vähemalt midagi selle sarnast. See tundus väga imelik, et keset ookeani on üksik maja, kuid mul ei jäänud midagi muud üle, kui sinna ujuda. Trepp maja kõrval oli parim viis sisse saamiseks. Seda kaunistasid põlevad laternad välja arvatud üks mille pirn oli katki ja see vilkus. Maja uks oli lahti ja tundus nagu mind oodatakse. Sees oli täiesti pime ja siis ma kuulsi...
Väike tüdruk, kaks libahunti ja kuri nõid Elas kord kaks libahunti, kes elasid koos. Ühel ööl nõidus kuri nõid ühe libahundi puuks. Libahunt oli väga nukker ja käis igal öö selle libapuu juures. Kord kõndis väike metsas seeni otsidesning nägi kuidas libahunt selle libapuu juurest kõndis. Tüdruk ehmus väga libahunti ning pistis jooksu kodupoole. Tütarlaps rääkis isale libahundistning isa vastas sellele ainult: ’’Ahh, ma ei taha mingit möla kuulata’’. Tüdruk sai väga pahaseks, sest keegi ei uskund ning lõpuks läks enda tuppa. Järgmisel ööl põgenes kodust akna kaudu ning läks libahunti otsima, sest ta tahtis nii kangesti libahunti veelkord näha. Ta jooksis metsa poole. Ta otsis ja otsis kunini lõpuks leidis. tüdruk nägi kuidas libahunt libapuu poole kõndis ja teadis, et tal on midagi juhtunud. Tüdruk hakkas libahundile lähemale ning nägi kuidas libahunt jäi libapuu juurde seisma ja ulgus. Tüdruk ronis vaikselt uu ...
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDZ OBJEKT-ORIENTEERITUD ARENDUSE NÄIDE Rühmatöö aines ,,Infosüsteemide analüüs ja projekteerimine" Autorid: Julia Aasmaa Katarina Neff Aleksandra Bodrova Juhendaja: Andres Mulin Tallinn 2014 Tasuline parkla Kirjeldus Tasuline parkla (nagu sadamas või lennujaama juures). Parkla sissesõidu ja väljasõidu reguleerivad tõkkepuud. Sisse sõites autojuht saab kaardi, mille peal on märgitud sissesõidu aeg. Enne lahkumist autojuht peab maksma parkimise eest selleks ettenähtud automaadis. Seejärel saab parklast välja sõita. Sissesõidu juures on tõkkepuu ja kaarte väljastav seade. Seadmel on nupp, nupu vajutades, seade väljastab kaardi. Kui kaart on autojuhi poolt välja võetud, tõkkep...
Operett Silva Etendus toimus 20. novembril kell 19:00 Estonia rahvusooperis. Esitati etendust noorest kõrtsi lauljatarist nimega Silva. Õhkkond oli rahulik, kuid muhe. Etendus oli jagatud kolmeks vaatuseks ja kestis kolm ja pool tundi ning sellel oli kaks vaheaega. Näitlejate nimesid ma kahjuks ei tea. Mulle meeldis etendus väga, sest see oli huvitavalt teostatud ja esitatud. Esinejad elasid väga oma rolli sisse ja lisasid sinna omamoodi särtsakust. Kõik laulud olid väga elegantselt esitatud. Kõik sõnad olid ilusti välja hääldatud ja kõigest oli aru saada ka ilma subtiitriteta. Võimsad kõlavad hääled olid kõigil esinejatel.Orkester saatis enamus laule ja mängis suurepäraselt. Teose muusikasse on sulanud nii valsi-, tšaardaši- kui ka foksirütmid. Etendus räägib ülitalendikast kõrtsilaulikust Silvast. Tema mänedžer Boni on hankinud talle ja ka endale töökoha Ameerika Ühendriikides. Lahkumise õhtul ...
Veebilanss on vee juurdetulekut, veekadu (veekulu) vahekorda iseloomustav näitaja. Eesti saab vett juurde sademetest, juurdevoolust naaberriikudest ning põhjaveest Eestist läheb vett ära aurumise teel, jõgede äravoolu naaberriikidesse ning heitvesi merre. Eesti siseveekogud on järved, jõed, sood ja põhjavesi. Soomelahe vesikond · Narva jõgi, Purtse jõgi, Pada jõgi, Kunda jõgi, Loobu jõgi, Valgejõgi, Jägalajõgi, Pirita jõgi, Keila jõgi · Paepank, kõik jõed on kärestike ning koskede rohked. · Saavad peaaegu kõik alguse Pandivere kõrgustikust. · Kõik voolavad üle ja läbi paepinnase ning nendel on palju karstivorme. Väinamere ja Liivilahe veiskond: · Tasandikulised, laisa vooluga, loogelised ja neil on palju lisajõgesid (lõppeb deltaga). · Pärnu jõgi, Sauga jõgi, Reiu jõgi, Koiva jõgi. Peipsijärve ja Narva jõe vesikond · LÕUNAPOOLSED JÕED · Saavad alguse kõr...
Pcb plaadi valmistamine Vaja läheb: 1. Ajakirja libe paber 2. Laser printer (soovitavalt Samsungi ML seeria, Inkjet ei sobi) 3. Triikraud (küsi emalt) 4. Vaseplaat 5. Raudkloriid 6. Nõudepesukäsn 7. Atsetoon (küünelakieemaldaja) 8. Plastikuga kaetud juhe (vaskjuhe) Samuti läheb veel vaja: paberinuga, teip, liivapaber, köögisalvrätikuid, puuvill, vajadusel asetäitja ja rauasaagi. Kuidas see töötab Laserprinter kasutab printimiseks toonerit, mille tahm pärast jääb hästi pidama vasest plaadile. Kuumusega tahm sulab kergesti ja muutub kleepuvaks. Õige paber on oluline, et tahm sulaks paberi küljest plaadile, see peab olema õhuke, läikiv. Parem oleks, kui sellel lehel pole palju pilte jm säärast trükitud. Parem oleks, kui oleks lihtne tekst. Eelistada tuleks ümbertöödeldud paberit uuele. Printer tuleb seadistad...
REHIELAMU Grupi töö Pirje Pesor Jana Ardan Merily Lempu PT- 14 ● Rehielamu oli talu kõige tähtsam hoone. Tegemist on Läänemeresoome keskkonnas kujunenud kultuurinähtusega .Rehemaja kolm tähtsamat osa olid rehetuba, rehealune ja kambrid Rehielamu keskne ja vaieldamatult tähtsaim ruum oli küttekoldega rehetuba, mida kasutati aastaringselt elutoana. Rehetoa põrand tehti savist, kuhu segati ka liiva või mulda. Toitu valmistati ahjusuu ees lahtisel koldel tuhkhaua kohal rippuvas pajas. Suuremas ruumis hoiti talvel loomi ja kui oli suurem pidustus siis tantsiti seal samas ruumis. Voodid asusid rehe toas meetri kõrgusel põrandast voodis oli neil külje all põhk mis hoidis talvel sooja neil olid rehielamutes akende asemel lükandluukidega suletavad avad (pajad) Kasutati ka seapõit või maokelmet. Rehealune oli põhiliselt majandusruum, mille esi- ja tagaseinas oli lai värav, kustkaudu sü...
Rasmus on väike poiss, kes elab lastekodus. Tal on seal head sõbrad, kuid talle ei meeldi sealne õhkkond. Juhataja on väga kuri ja ei saa aru, kui raske Rasmusel on. Kord tulid lastekodusse kaks korralikku inimest. Nad tulid endale last valima. Kõik lastekodu lapsed pesid end seepärast korralikult ära ja panid end ilusti riide. Katsuti ka korralikumalt käituda. Proua ja härra olid tõesti väga hoolitsetud ja heade kommetega. Nad istusid pargis koos juhatajaga pingil ja jälgisid lapsi. Rasmus lootis nii väga, et valitakse tema, et tema saab koos nende kenade inimestega elama hakata ja võib tunda nende hoolitsust. Poiss püüdis endast igati head muljet jätta, kuid alati, kui ta seda teha proovis, läks kõik untsu ja ta näis nii kohmakana. Tundus, nagu ei teaks ta headest kommetest midagi. Ometi oli ta väga sõbralik ja lahke poiss. Rasmus oli väga kurb, kui nägi, et proua ja härra vankrisse istus hoopis lokkis peaga tüdruk, kes ei olnud...
Word 2000 kiirkäsud
F1 Help Abiinfo kuvamine ekraanile
F2 Move Siirdamine /
Elektroonilised jäätmed Evi Tarro Võru Kesklinna Kool Elektrooniliste jäätmete teekond GEO 2014/1 40 miljonit · elektri- ja elektroonikaseadet arvutid telefonid elektripliidid jne visatakse ära igal aastal Mürgine prügi · Palju praagitakse välja töökorras seadmeid · Üks vana arvuti toob sisse 7 eurot · Pliitolm eraldub kopsimisel hingatakse sisse kahjustab lõpuks aju · Plaatide ja juhtmete sulatamisel tekivad mürgised vähki tekitavad aurud Hiina taaskasutuskeskuses lammutavad India töölised poleerivad teleriekraane, mis naised käsitsi arvuteid lähevad uuele ringile Baseli konventsioon 1989 keelab riiridevahelise ohtlike jäätmete veo Riigist tohib välja viia vaid · töökorras seadmeid · seadmeid, mida sihtriigis saab parandada Seda, mis ei tööta, loetakse jäätmeteks. Nende eksport on keelatud Veeta...
Lastekirjandus ja lugemise juhtimine 2014 Koolinäidend I kooliastmele Muinasjutt „Lumeeit“ Vendade Grimmide järgi Näidend III vaatuses Tegelased: võõrasema kukk võõrasema tütar lumeeit võõrastütar õunapuu(d) leivapätsid lumehelbed I VAATUS Toas on võõrasema oma tütrega ja võõrastütrega.Võõrasema seisab keset tuba. Võõrasema tütar sööb kuivikuid ahju peal. Võõrastütar astub tuppa. Võõrasema:(pöördub oma võõrastütre poole, kurja näoga ja käed puusal) Siin sa oledki! Kas sul on juba toad koristatud? Võõrastütar:(rõõmsalt) Jah, ema. Kas ma tohin oma nukuga nüüd mängida? Võõrasema: Mis jutt see on, sa pole ju veel vett toonud. Mängimiseks pole aega. Võõrastütar: (kohkunult näitab käega kö...
Sissehingamine Sissehingamise ajal diafragma tõmbub kokku (kontraheerub) ja liigub allapoole samal ajal kontraheeruvad ka välised roietevahelised lihased ja tõstavad roided üles ja väljapoole. Rindkereõõs selle tagajärjel laieneb külgedele, üles kui allapoole; ja rõhk rindkereõõnes muutub võrreldes eelnevaga negatiivsemaks. Rindkereõõne laienemise ja rõhu langemise tõttu liigub väljapoole ka pleuraväline leste. Rõhk pleuraõõnes langeb ja liigub järele väljapoole ka kopsukude. Kopsusisene ruumala suureneb ja rõhk kopsudes langeb, õhk imetakse atmosfäärist trahhea ja bronhide kaudu kopsudesse ongi toimunud sissehingamine! Väljahingamine Väljahingamise ajal diafragma lõtvub, liigub ülespoole ja omandab kuplikuju, rindkereõõne ruumala väheneb, lõtvuvad välised roietevahelised lihased, seesmised lihased tõmbuvad kokku. Roided langevad allapoole ja rindkereõõne ruumala väheneb ka külgsuunas. Rõhk rindkereõõnes, pleuraõõnes ja kopsudes tõus...
Helina Saar 10.b 18.05.2015 Novell „Suveöö armastus“ Tegevus toimub kahe tegelase vahel: teenijatüdruku Maali ja sulase Kusta vahel. Kusta läks keset ööd Maali juurde, et Maali teda heinte peale kaissu võtaks. Kusta seisis aida ukse taha ning sosistas tüdruku nime. Maali käskis aga Kustal ära minna ning ei teinud ust lahti. Käskis minna peretütre Mari juurde lauda lakale. Mari oli kergesti kättesaadav tüdruk ja andis kõigile suudluse, kes pead ära ei pööranud. Kustale meeldis Maali, kuigi temast mõni aasta vanem tüdruk oli pirtsakas, kuid siiski puhas. Maali ei lasknud Kustat ikka sisse ning sulane külmetas trepil, Maali ähvardas isegi p...
Mittereversiivse kolmefaasilise lühisrootoriga asünkroonmootori juhtimisskeem Skeem on ette nähtud kolmefaasiliste lühisrootoriga asünkroonmootorite käivitamiseks, seiskamiseks ja kaitsmiseks lühise ja ülekoormuse eest. Skeemi toiteks on viiejuhtmeline kolmefaasiline 400/230 V madalpingesüsteem. Skeem koosneb kahest põhiosast: primaar- ehk jõuosast ning sekundaar- ehk juhtimisosast. Primaarossa kuuluvad kolmepooluseline kaitselüliti F1, kontaktori jõukontaktid KM, mootor M ja signaallamp H1 (läbipaistev), mis signaliseerib, et primaarosa on pingestatud. Kõik teised elemendid kuuluvad sekundaarossa. Primaarosa toiteks on liinipinge 400 V ja sekundaarosa toiteks on faasipinge 230 V. Elementide omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse vaskjuhtmeid PL-1,5 (PVC isolatsiooniga, ristlõige 1,5 mm²). Skeemi töölepanemiseks lülitame sisse kolmepooluselise kaitselüliti F1, mille tulemusena süttib signaallamp H1 (läbipaistev), peale seda lülitame ...
LÜLITITE ÜHENDUSSKEEMID JA PÕHIMÕTTED LÜLITI / VEKSELLÜLITI Hetkel jaekaubanduses enam lihtlülitit palju ei kohta , kuna veksellüliti toimib ka lihtlülitina. Kasutatakse ühe tarbija või tarbijategrupi lülitamiseks. ÜHENDAMINE Lülitit läbib vaid faasijuhe L (must, hall või pruun). Neutraaljuhe (sinine) ja maandusjuhe (kolla-roheline) ühendatakse vahetult tarbijaga GRUPILÜLITI Grupilüliti sisaldab endas kahte lülitit, mis teeb võimalikuks kahe tarbija lülitamise ühest kohast või, kui tarbija ühendab endas kahte eraldi lülitatavat valgusallikat, nende eraldi lülitamise. ÜHENDAMINE Lülitit läbib vaid faasijuhe L (must, hall või pruun). Neutraaljuhe (sinine) ja maandusjuhe (kolla-roheline) ühendatakse vahetult tarbijaga VEKSELLÜLITI Veksellüliti puhul paigaldatakse 2 lülitit ruumis erinevatesse kohtadesse. Tänu nendele saab tarbijaid sõltumatult sisse ja välja lülitada. Paigaldatakse 4 kaablit (4- juhtmeliselt, kuna PE- juhet...
A.Vahtramäe 2011 1 Hingamise füsioloogia Hingamise on füsioloogiline protsess, mille käigus organism omastab välisõhust hapnikku ja vabaneb ainevahetuse käigus tekkinud süsihappegaasist. See protsess koosneb põhiliselt kolmest osast: 1. Välimine hingamine See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri - ventilatsioon. Siia kuulub ka gaasivahetus alveoolide ja vere vahel toimub gaaside difusioon. Seega on siin haaratud gaasivahetuse need osad, mis toimuvad hingamisteedes, kopsudes. 2. Gaaside transport S.o. hapniku transport verega kudedesse ja süsihappegaasi transport verega kudedest kopsudesse. 3. Sisemine e. koehingamine s.o. gaasivahetus kudedes kapillaarvere ja kudede vahel - difusioon - ning rakusisene hingamine. Hingamise mehhanism Sissehingamise (inspiirium) mehhanism: Si...
”Kuristik rukkis” J. D. Salinger 1. Tsitaadid: ”Ma olen kõige suurem luiskaja, keda olete oma elus kohanud.” Holdenil oli kombeks igas situatsioonis valetada. Ükskõik milline teema oli, ta sai ikka mingi vale sisse segada. Eriti kui tegemist oli tema vanusega ning ta tahtis omale alkoholi osta vms. ”Jestas, vaata, et sa teda mul liiga välja ei venita.” Holden andis mõista Stradlaterile, et see tema seemisnahkset jakki ikka ilusti hoiaks, kuna see oli tal ainult paar korda seljas käinud. ”Sa ütlesid, et see peab olema kirjeldus. Miks kurat võtaks, ei võiks see siis olla pesapallikinda kirjeldus?” Stradlater oli palunud Holdenil enesele kirjeldav kirjand kirjutada. Kuna Holden tegi selle pesapallikindast, polnud ta sellega rahul ning sellest andis ta ka Holdenile teada. ”Korista oma vastikud põlved mu rinnalt.” Holden kakles Stradlateriga, kuna oli vihane poisi peale, et too oli käinud kohtamas tüdrukuga, kes ka Holdenile meeldis. Kakl...
Mardileib Kas sul koera on? Kui on siis on asi kõige lihtsam. Mine Raekoja platsile kõndima ning kui sa oma jalad õigete kivide peale asetad siis vanalinn muutub. Algul ei märka sa seda kuid pärast hakkad juba aru saama. Üks noormees teeb akna lahti ning vaatab sellest välja ja kissitab päikest. Siis ruttab ta õue ja teeb apteegi lahti. Natukese aja pärast tuleb teiselt korruselt alla meister Johann ja aevastab, siis loeb ta ette nimekirja mida Mart peab tänasega ära tegema. Järsku tuleb uksest sisse raehärra majateener Jürgen. Ta hakkab rääkima et raehärra on haige ning nad peavad kohe sinna minema. Sinna jõudes analüüsis meister Johann raehäärat ning ütles et ta peab endale sisse sööma mitridaatsiumit. Raehärra Kalle hakkab kahtlustama. Ta mõtleb et äkki on see tema mürgitamiseks ning tahab et doctor temaga sööks kuid Johannes ütleb et tema on liiga terve selle söömiseks ja pakub välja et Ma...
Miks kasutatakse enamasti joonestamiseks enamsti arvutit ? Tänapäeval, kui arvuti kasutamine on käepärasem kui sirkel, joonlaud või pliiats, kasutatakse joonestamiseks valdavalt erinevat CAD tarkvara. Arvutis tehtud joonis on täpne ja alati on võimalik sisse viia vajalikke muudatusi. Siiani on takistuseks olnud tasuta programmide mitterahuldav kvaliteet ja professionaalse tarkvara kõrge maksumus. ZwCADi suhteliselt madal hind võimaldab kõrgekvaliteedilist CAD tarkvara kasutada ka väikefirmadel ning eraisikutel seadust rikkumata Enamusel inimestest, kes töö tõttu puutuvad kokku arvutis tehtud joonistega, pole vaja CAD-tarkvara detailselt tunda, vaid neile piisab oskusest dokumente arvutis avada, vajadusel viia sisse muudatusi, trükkida välja osa joonisest. Tasapinnalise arvutijoonestamise kursus annab selleks hea ettevalmistuse. Tööstuses kasutatakse arvjuhtimisega (CNC) tööpinke, mille juhtimiseks on vaja head CAD/CAM programmid...
Turvaseadised Hans Erik Vissor AHS14 · Turvakardin · Turvatool · Tagurduskaamera · Turvavööd · Turvapadjad · ABS ja veojõukontroll (VSA) Erinevad turvaseadised · Turvapatju on erinevatel kujudel ja suurustel. Näiteks armatuuri sees, roolis, istmetes, rooli all, uksepolstrites ja kapoti all jalakäijale. Turvapadjad · Turvavöösid on erinevaid ja neist kõige levinum on selline süsteem. Turvavööd · Asuvad nad mõlema poole A B ja C piilarite sees. Turvakardin · Kui turvatool on õieti seadistatud siis ta kaitseb last väga edukalt. Osadele autodele on ta juba tehasest istmesse ehitatud. Turvatool · Tagurdamisel ja parkimisel väga suur abimees. Tagurduskaamera · ABS aitab pidurdamisel suuresti kaasa sellega, et ei lase rattaid plokki. · Veojõukontroll ei lase auto rattal ringi käia. ABS ja veojõukontroll(VSA) · Võta akult klemmid maha ja oota mõni minut kuni kondensaatorid ka ...
Põhitegelased: Kokk (John Silver): Ülimalt salakaval ning kahepalgeline mees, kes ei kartnud mitte kedagi ega mitte midagi. Ta suutis oma jutuga ära rääkida ükskõik kelle ning tema mesijutt viis paljud mehed hauda. Ta ei hoolinud kellestki peale enda, ta tegi kõik oma heaolu nimel ning tal oli täiesti suva, mis teistega juhtub. Omakasupüüdlik valetaja, kellest ei saadud loo lõpuni lahti. Jim Hawkins: Väga vapper 17-aastane poiss, kellel oli oma osa selle loo alguses ning tema oli üks neist, kelle pärast üldse merele mindi. Ta elas oma vanematega ,,Admiral Benbowis" ning ta töötas seal baarimehena. Isa suri tal halva tervise tõttu ning seetõttu olid tal ja ta emal käed tööd täis. Tema leidis ka Billy asjade seast kaardi ning sellest ka see lugu alguse sai. Skvaier (mr. Trelawney): Tema käis Bristolis laeva ning sellele meeskonda otsimas. Ta oli lobiseja ja lobises välja Bristolis saladuse aarde kohta ning tänu sellele tahtis ka seal t...
Kristel Eslas. PM-20 iseseisev töö Esitada hiljemalt esmaspäev 23.11.2020 Kasutades kombaini manuaali leida vastused. http://manuals.deere.com/omview/ OMZ93235_21/?tM=HO (link tahvlis). Esitada meili teel [email protected] või kirjalikult 1) Kombaini igapäevane määrimine ja hooldus. 2) Kombaini hooldus hooaja lõpus 3) Nimetada nupud JD kombaini juhtkonsoolil ja juhtkangil 1) Heedri käivitamise ja kaldtransportööri reversori lüliti. 2) Separaatori rakenduslüliti. 3) Harvest Smart™-i etteandekiiruse aktiveerimise nupp (sõltuvalt varustusest.) 4) Mootori pöörlemissageduse nupp. (kõrge.) 5) Mootori pöörlemissageduse nupp. (keskmine.) 6) Mootori pöörlemissageduse nupp. (madal.) 7) 3. käigu nupp. (sõltuvalt varustusest.)1 8) 2. käigu / ProDrive™-i režiimi 2 nupp.(sõltuvalt varustusest.)2 9) 1. käigu /ProDrive™-i režiimi 1 nupp. (sõltuvalt varustusest) 2 10) Parkimispiduri nupp (sõ...
Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia teaduskond RETSENSIOON aines ,,Väljendusoskus” teemal ,,Elektriautode kasvav populaarsus” Õppejõud: dots. Boris Gordon Tallinn 2016 Retsenseeritavaks tööks on projekt teemal „Elektriautode kasvav populaarsus“. Projekti eesmärgiks on anda inimestele informatsiooni, miks elektriautod on keskkonnale paremad kui sisepõlemismootoriga autod. Põhisõnumiks on, et paari aasta pärast võivad elektriautod olla populaarsemad kui sisepõlemismootoriga autod tänu nende keskkonnasõbralikkusele ning hinna langemisele. Esmapilgul tundub tegemist olevat väga asjakohase teemaga. Tänapäeval on elektriautode müük kasvanud märgatavalt. Elektriautosid üritatakse aina rohkem tuua turule, kuna sisepõlemismootoriga autod saastavad kordades rohkem ning elektriautod on keskkonnasõbra...
Linux serveri administreerimine Ühenduse loomine Käivitage virtuaalmasinates server ubuntu-server ja klient ubuntu-desktop. Avage kliendi aknas käsurida MATE Terminal, valides selle rakenduste menüüst või vajutades klahvikombinatsiooni Ctrl-Alt-T . Looge kliendi käsurealt ühendus serveriga. Kuna kasutajanimi serveris on samasugune nagu kliendis, siis ei pea me SSH-ühenduse loomisel kasutajanime täpsustama. student@desktop:~$ ssh server Sisestage parool. student@server’s password: student Ülesanne 1 Kuva kataloogi /boot sisu ls korraldusega nii, et oleks näha failide omanikud ja suurused oleksid väljendatud kilo-, mega- ja gigabaitides. Käsk ls (list) kuvab kataloogide sisu. Lipuga -l (long listing format) kuvatakse failid detailse tabelina. Lipuga -h (human-readable) väljendatakse failisuurusi koos SI-süsteemist tuttavate eesliidete lühenditega kilo- (K), mega- (M) ja gigabaitides (G). ...
Stress ja Toimetulek arutelu Õpilane: Kristin Tammerand Juhendaja: Grete Arro Tallinn 2012 Sisukord 1)Sissejuhatus 2)Miks stress tekib? 3)Stressimaandamisvõtted 4)Võtted, mida ma juurde loengus õppisin 5)Minu stressimaandamisvõtted Sissejuhatus Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame-vereringesüsteemile. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist,veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. Mõnedes tingimustes on stress hea ja normaalne nähtus, mis tagab eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pikaajaline stress mõjub organismile hävitavalt. Miks Stress tekib? Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes, milleks võivad olla ni...
Tallinna Polütehnikum "TV Pult" Referaat Juhendas: Jevgeni Kurotskin Juhendaja: E. Märtinson Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Ajalugu.............................................................................................................................. 4 Kuidas kasutada tv pulti?...................................................................................................5 Kuidas töötab tv pult?........................................................................................................7 Moduleerimine...................................................................................................................8 Kokkuvõtte............................................
Barbara McClintock Barbara McClintock sündis 16. juuni 1902 ja suri 2. september 1992. Ta oli oli ameerika teadlane, üks tunnustatumaid tsütogeneetikuid maailmas. 1920ndate lõpus uuris McClintock kromosoome ning kuidas nad käituvad maisi paljunemisel. McClintock lõi esimese maisi geneetilise kaardi, ühendades kromosoomiregioonid füüsiliste tunnustega, ning ta näitas telomeeride ja tsentromeeride rolli kromosoomi piirkonnad, mis on tähtsad geneetilise informatsiooni säilitamiseks. 1940.aastatel leidis USA bioloog Barbara McClintock, et maisitaime geneetilises materjalis liiguvad ühest paigast teise ,,kontrollivad elemendid" ja avastas, et stressitingimustes migreeruvad genoomi teatud piirkonnad ja lülitavad uues asukohas geene sisse ja välja. Tol ajal ei olnud James Watson ja Francis Crick veel avastanud DNA kaksikheeliksstruktuuri ning inimesed alguses ei uskunud, läks neli aastakümmet, kuni 1983 aastal sai ta alles Nobeli preemi...
EESTI MEREAKADEEMIA Mehaanikateaduskond Laevamehaanika õppetool Laeva diiseljõuseadmed M II Laboratoorne töö nr 2 Teemal: Diiselmootori gaasijaotussüsteemi praktiline tundmaõppimine Kadett: Õppejõud: Andrei Litsman Jaan Läheb Rühm: MM-32 TALLINN 2014 SISUKORD 1. NELJATAKTILISE MOOTORI GAASIJAOTUS JA RINGDIAGRAMM.....3 2. KAHETAKTILISE MOOTORI GAASIJAOTUS..................................4 2 1. Neljataktilise mootori gaasijaotus ja ringdiagramm Diiselmootori töötsükli teoreetiliste taktide algus- ja lõpp- punktidena vaadeldakse kolvi ülemisi ja alumisi surnud seise. Klapi avanemist enne kolvi jõudmist ülemisse või alumisse surnud ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
