Glaukoom ÕDE III Tartu 2010 1 HAIGUSEST 2 Mis haigus on glaukoom? (1) · Glaukoom ehk roheline kae on silmahaigus, mille korral kahjustub silma ja aju omavahel ühendav nägemisnärv. Rahvasuus nimetatakse glaukoomi ka roheliseks kaeks, sest kaugelearenenud glaukoomi korral näib pupill e. silmaava kõrge silma siserõhu tõttu kollakasrohelisena. 3 Mis haigus on glaukoom? (2) · Tegemist on kroonilise haigusega, mille käigus tekkivad muutused on taaspöördumatud ning võivad põhjustada nägemise kaotuse. 4 Mis haigus on glaukoom? (3) · Haigust iseloomustavad kõrgenenud silma siserõhk, nägemisnärvi kahjustus ja sellest tulenevalt vaatevälja kahjustus. Seega on väga oluline võimalikult varajane diagnoos ning ravi alustamine, mis võimaldavad e...
Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg.-toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostised,kindulustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta 16 kg-toiduga Kuulub biomolekulide koostisesse,moodustab keemilisi sidemeid, COkaks on fotosünteesi lähtaine,hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H 70 kg kohta umbes 1.8 kg Aminohapete ja nikleiinhapete koostises. Fosfor P 70 kg kohta umbes 780g. Rakumembraani ehituses,nukleiinihapete koostises,energiarikaste ühendite nt.ATP koostises. (riis,tatar,muna,piim) Väävel S 70 kg kohta umbes 140g. Leidub osades aminohapetes ja vitamiinides. Mesoelemendid Naatrim Na 70 kg kohta umbes 100g (leib,sool,sibul) Kallium K 70 kg kohta umbes 140 g Kaalium peamiselt rakusisene ja naatrium rakuväline element.Osalevad närviimpulsi moodustumises,veebilansi hoidmises,veres,raku tsütoplasmas,transpordiprotsessid raku tasandil. (tomat,rosin,banaan,piim) Kaltsium C...
Bakterid kuuluvad üherakuliste organismide hulka. Bakteriraku ehitus ja ülesanded: Täidab kaitsefunktsiooni. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, kuid osal ka kaks. Membraan koosneb valkudest ja lipiididest. Nad on eeltuumsed. Sisadavad DNA spiraali. Bakterite patogeensus tuleneb väliskeskkonda eritatavatest bakteritoksiinidest (põhjustab botulismi, teetanust, koolerat jne). Plasmiidide tähtsus: Nad on vajalikud kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Bakterid paljunevad pooldumise teel ; Rakk pikeneb ja toimub rõngaskromosoomide kahekordistumine Rakukest ja rakumembraan hakkavad sisse sopistuma Moodutavad kahte tütarrakku, eralduvad rakumembraanid Tütarrakud eralduvad. Bakterite kaasa aitamine mulla kujunemisele See protsess kujutab endast keerukat eluta ja eluslooduse vastastikust koostoimet, mille käigus pinnasesse sattunud paljude organismide elutegevuse jääkproduktid lagundatakse heterotroo...
KORDAMISKÜSIMUSED TAIMERAKK JA KOED 1. Nimeta ja kirjelda raku osasid ja nende ülesandeid. Vastus: Rakumembraan Imeõhuke, elastne kile. Ümbritseb ja kaitseb rakku. Laseb valikuliselt aineid raku sisse ja välja. Säilitab ja annab edasi pärilikkuse. Rakutuum Ümmargune, sees paiknevad kromosoomid, sisaldavad DNA-d. Juhib raku elutegevust ja jagunemist. Tsütoplasma Koosneb veest ja orgaanilistest, anorgaanilistest ainetest. Seob raku ühtseks tervikuks. Rakuplasmasse kogunevad raku elutegevusel tekkinud jääkained. Organellid - On raku väikesed koostisosad, mis täidavad ülesandeid. Nt: mitokondrid varustavad rakku energiaga. 2. Joonista loomarakk, taimerakk, märgi juurde osade nimetused. Vastus: Õpik lk 32. 3. Millest koosnevad kromosoomid ja mis ülesannet täidavad? Vastus: Koosnevad raku elutegevuseks vajalikust pärilikust info...
ORGANISMI KEEMILINE KOOSTIS Koostas: Kristel Mäekask Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma : Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S Mesoelemendid katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl Mikroelemendid Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu Makroelemendid Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Makroelemendid Vesinik H 70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega Biom...
Kontrolltöö kordamine. 1. CHNOPS leidub rakkudes kõige enam, kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisse, need 6 elementi moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Need on makroelemendid, sest organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes. 2. H2O omadused: · On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri); · Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); · Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); · Kaitsefunktsioon nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas · On hea lahusti vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp- produktina). · Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab siserõhu ehk turgori. (Organismi veesisalduse ja rakkude s...
Rakukest-tugev tselluloosist ümbris rakumembraani peal.plasmodesm-membraaniga ümbritsetud toru, mis läbib rakukesta ja ühendab naaberrakke omavahel. Vakuool-membraaniga ümbritsetud mahuti raku sees, milles hoitakse vett, toitaineid ja varuaineid. Turgor-taimeraku siserõhk, mis tuleneb vee osmootilisest liikumisest taimeraku tsütoplasmasse ja vakuooli.plastiidid-taimedele ja vetikatele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, milles toodetakse ja säilitatakse taimerakule vajalikke aineid.kloroplastid-rohelist pigmenti klorofülli sisaldavad plastiidid, kus toimub fotosüntees. Kromoplastid-punaseid ja kollaseid pigmente sisaldavad plastiidid. Leukoplastid-värvitud plastiidid, mis sisald varuaineid, nt tärklis. Mida vanemaks taimerakk saab, seda paksemaks kest läheb, korgistub ja puitub, kuni ainevahetus väliskeskk lakkab ja rakk sureb, puittaimede tugevuse ja püstise asnedi tagavad peamiselt rakukestad. Rakukest-kaitseb rakku vä...
Rakukest:esineb:taimerakkul(tseluloos)loomarakkul ei ole kesta;seenerakkul(peptiin)Ül:annab kuju,kaitseb siserõhu mõju eest(taime rakk),kaitseb välismõjueest8kahjurid).Rakumembraan:koostis:fosfolipiidne kaksikkiht,valgud,süsivesikud,steroidid.Ül:transport:difusioon-lahustunud aine liikumine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamal(gaasivahetus kopsudes),osmoos- lahusti molekulide liikumine madalamast kontsentratsioonilt kõrgemale.(vee liikumine mulast taimedesse),passiivtrantsp.:kandjavalkude vahendusel-ained viiakse kandjavalkude abil läbi membraani suunaga kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale(aminohape trantsport läbi rakumembraani),aktiivtransp,:toimib kandjavalkude vahendusel madalamast kontsentratsioonilt kõrgemale ning täiendavad energiat(Na/K transport).Piiritleb rakku,võimaldab omastada rakukestas suuremaid osakesi(fagotsütoos)liikumine((amööbidel).Tsütoplasma-poolvedel erinevaid aineid sisaldav raku sisekeskkond.Sisaldab:ano...
O Kindlustab hingamise H lahuse happelisus, vesiniksidemed, mida rohkem sidemeid seda energiarikkam DNA e. RNA- desoksüribonukle ribonukleiinhape otiinhape C tähtsain biomolekulide koostises, CO2s oluline taimedele monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Ca luude ja hammaste ...
Mikroelemendid Mikroelemendid Mittemetallid · Fluor: hamba pindmiste kudede terviklikkuise tagamine · Jood: kilpnäärme hormioonide koostises.Joodi puudumisel kilpnääre tursub, ja tekib d i l kil ää b j kib struuma. · Boor: oluline taimede normaalseks arenguks Mikroelemendid Metallid · Raud :hapniku sidumine ja transport. · Tsink: osaleb maitseaistingu tekkes, meestel Tsink: osaleb maitseaistingu tekkes meestel kindlustab normaalse sugufunktsiooni tekke, soodustab veresuhkru kasutamist. soodustab veresuhkru kasutamist. · Koobalt: vitamiin B12 koostises, vajalik vereloomeks. Puudumine põhjustab verevähi vereloomeks. Puudumine põhjustab verevähi vorme (pahaloomuline kehvveresus). Seda saab lihast ja veretoitudest. Mikroelemendid bioaktiivsete ühendite koostises ühendite koostises · Vitamiinid nt.B12 mille keskseks nt B...
Vesi - elu alus Vee omadused: 1. Vedelas olekus tihedam kui tahkes 2. Suur pindpidevus 3. Kõrge aurustumissoojus 4. Hea soojusjuhtivus 5. Suur soojumahtuvus- vesi jahtub ja soojened küllaltki aeglaselt. 6. Kolm agregaatolekut Osa neist omadusdest tuleneb veemolekulide võimest moodustada vesiniksidemeid. Veemolekulide polaarsus tuleneb hapniku ja vesinikuaatomi erinevast elektronegatiivsusest, ühine elektronpaar on enam tõmmatud hapniku poole. Seega on hapnikuaatomil negatiivne ja vesinikuaatomil positiive laeng. Vee ülesandeid: 1. Vesi on lahustiks paljudele orgaanilistele ja anorgaanilistele ainetele. 2. Ainete transport rakus ja rakku/rakust välja toimub vesilahusena 3. Osalemine keemilistes reaktsioonides. Nt: Fotosüntees 4. Ainete transport organismi tasandil. Nt: Ainete liikumine vereringega loomades 5. Raku-ja organismisisese stabiilsuse tagamine, nt r...
Vesi on elu alus Vesi on ainuke maal leiduv element, mis esineb kolmel kujul: vedel, tahke ja gaasiline. Vee tähtsus organismides: Tagab rakkude siserõhu Osaleb keemilistes reaktsioonides, tähtis lahusti Vajalik organismide paljunemiseks Reguleerib soojust On rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvaheruumi Transpordib aineid, fotosünteesi lähteaine Polaarsus nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees Veemolekuli polaarsus seisneb selles, et veemolekulis on osalaengud ebaühtlaselt jaotunud ja vesinikuaatomid seovad elektrone nõrgemini kui hapniku aatomid. Vesiniksidemed positiivse osalaenguda vesinikaatomite sidemed teise molekuli koostisesse kuuluva negatiivse osalaenguga aatomitega; Iga veemolekul võib moodustada kuni 4 vesiniksidet Pindpinevus vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele Organismi v...
Taimerakk ja taimekoed Liina Metsküla Taimerakk: Rakk on kõige väiksem üksus, kellel on kõik elu tunnused. Taimedel on rakuline ehitus. Taimerakud on väga väikesed. Nende läbimõõt on umbes 0,01-0,1 millimeetrit. Apelsini või sidruni viljalihas esinevatel rakkudel on ümbermõõt mitu millimeetrit. Taimeraku ehitus: Taimerakku ümbritseb rakumembraan. See on nagu väga õhuke kile. Rakumembraan esineb kõikidel rakkudel. Rakku katab, kaitseb ja annab kuju rakukest. Noored rakukestad koosnevad tavaliselt tselluloosist. Kui rakud vananevad, võivad rakukestad puituda või korgistuda. Mikroskoobiga vaadates on rakukest näha, kuid rakumembraan mitte. Veel on võimalik valgusmikroskoobiga näha rakutuuma. Rakutuum on rakus kõige tähtsam osa. Selles on pärilikkusaine ja elutegevuse juhtimiseks vajalik info. Rakutuum kontrollib ning suunab raku ...
Plastiid- nendes toimub orgaaniliste ainete esmane süntees. Seal lahustuvad liitsuhkrud, millest kujuneb assimilatsiooni tärklis. Plastiidid paljunevad pooldudes. Plastiidid jagunevad kolmeks: kloroplastid, kromoplastid ja leukoplastid. Fagotsütoos- ümbritsevast keskkonnast tahkete ainete aktiivne omastamine teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. LOOMARAKK Mitokonder-tekitab energiat; 2 membraanne Tsütoplasma-seob raku tervikuks Golgi kompleks- jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik- sünteesib vaja minevaid süsivesikuid ja lipiide Lüsosoom- 1 membraanne, lõhutsab rakule mittevajalikud ained. Ribosoom- toimub valgu süntees. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik- toodab valke. Polüsoom-sünteesib aminohappelise järjestusega valke. Rakumembraan- toitainete edasikandmine. Karüoplasma-rakutuuma poolvedel plasma. Tuumake-pannak...
TAIMERAKK RAKUKEST Koosneb tselluloosist, ligniinist ja pektiinist Tselluloos on biopolümeer,koosneb glükoosi molekulist Eriti paks rakukest on kivisrakkudel(pähklid, kirsi seemned) Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puidub Rakukest korkkude korp(rohttaimedel ei teki) VAKUOOL Keskne organell Vee reservuaar Kindlustab raku siserõhu ehk turgori Nooremate rakkude vakuoolides on toitained Vananenud rakkudes jääkained Vakuoolis toimuvad lõhastumisprotsessid Suur tsentraalne vakuool esineb vaid taimerakkudes Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid, nii aitavad loomad levitada seemneid Sisaldavaad lahhustunud pigmente, alkaloidide, mis annavad hapu või kibeda maise, on taimele kaitseks ärasöömise eest PLASTIIDID Kahe membraaniga organellis Proplastiidid on plastiidide eellased Proplastiidid: Leukoplast K...
TAIMERAKK RAKUKEST Koosneb tselluloosist, ligniinist ja pektiinist Tselluloos on biopolümeer,koosneb glükoosi molekulist Eriti paks rakukest on kivisrakkudel(pähklid, kirsi seemned) Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puidub Rakukest korkkude korp(rohttaimedel ei teki) VAKUOOL Keskne organell Vee reservuaar Kindlustab raku siserõhu ehk turgori Nooremate rakkude vakuoolides on toitained Vananenud rakkudes jääkained Vakuoolis toimuvad lõhastumisprotsessid Suur tsentraalne vakuool esineb vaid taimerakkudes Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid, nii aitavad loomad levitada seemneid Sisaldavaad lahhustunud pigmente, alkaloidide, mis annavad hapu või kibeda maise, on taimele kaitseks ärasöömise eest PLASTIIDID Kahe membraaniga organellis Proplastiidid on plastiidide eellased Proplastiidid: Leukoplast K...
Looma- ja taimeraku erinevused: 1) loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest 2) taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad 3) taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte Taimeraku eripära Taimerakul on rakukest,mis koosneb põhiliselt tselluloosist, omades kaitse- ning tugifunktsiooni. Taimerakul on omapärased organellid plastiidid. Need jagunevad kolmeks: kloroplastid (sisaldavad klorofülli, nende abil toimub fotosüntees), kromoplastid (sisaldavad karotinoide, annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamiseks) ja leukoplastid (värvusetud, säilitavad varuaineid) Lisaks on taimerakul vakuool, mis tagab normaalse siserõhu ning sisaldab mitmesuguseid aineid, nt. aroomaineid ja mürkaineid. Tsütoplasmavõrgustik :koosneb kanalikestest ja ...
RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD - kõik organismid on rakulise ehitusega - rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemise teel - rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas - imetaja organism saab alguse viljastatud munarakust K. E. von Baer 2. RAKKUDE UURIMISE MEETODID - valgusmikroskoobid - elektronmikroskoobid - värvimistehnika - kompuutertehnika - mikrotoonid (vahendid väga õhukeste lõikude tegemiseks) 3. MIKS ON ÜHERAKULISED ORGANISMID VÄGA VÄIKESED? Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel, mistõttu on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe: mida suurem rakk, seda väiksemaks see suhe jääb. Kui membraani suhteline pindala jääb liiga väikeseks, häiruvad kõik nimeta...
Kordamine bioloogia tööks 1. Rakutooria! · Kõik organismid on rakulise ehitusega · Iga rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel · Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas 2. Bakteri, loomaraku ja taimeraku organellid joonisel! BAKTERIRAKK LOOMARAKK 3. Kirjelda järgmisi organelle! · Rakumenbraan- koostisesse kuuluvad põhiliselt fosfolipiidid, valgud. Rakumembraan on imeõhuke, on ta väga tugev ja paraneb purunemise korral ise. · Rakutuum sisaldab pärilikku informatsiooni ning ta juhib raku elutegevust. Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani. · Kloroplast- rohelist värvi, taime fotosüntees · Mitokonder- välismembraan, sisemebraan, harjakesed, maatriks 4. Kõigi rakuorganelli ülesanded! · Rakumenbraan- kaitseb ja ...
1. Võrdle elus- ja eluta looduse keemilist koostist. -Elusloodus: H-vesinik N-lämmastik O-hapnik P-fosfor C-süsinik S-väävel -Elutaloodus: Fe-raud O-hapnik Si-räni Mg-magneesium S-väävel Ni-nikkel Ca-kaltsium Al-alumiinium 2. Nimeta 6 tähtsamat makroelementi biomolekulides. -VESINIK -SÜSINIK -LÄMMASTIK -HAPNIK -FOSFOR -VÄÄVEL 3. Mikroelementide ülesanded organismis. -KALTSIUM-Osaleb vere hüübimisel ja lihaste kokkutõmbumisel. -RAUD-Kuulub vere punaliblede koosseisu ja osaleb hapniku trantspordis. -FLUOR-Kaitsebhambaemaili ja soodustab kaltsiumi ladestumist hammastesse. -JOOD-Osaleb kilpnäärme töös ja kilpnäärmehormoonide ja valkude sünteesis. -NAATRIUM JA KAALIUM-Osaleb ainete trantspordis rakku ja rakust välja ning närviimpulsside töös. -MAGNEESIUM-Kuulub klorofülli koostisesse. 4. Vee omadused, vee ülesanded rakkudes ja organismis. -Vesi tagab rakkude siserõhu. -Vesi osaleb keemilistes reaktsioonides. -Vett on vaja organismide paljun...
Eluslooduse organiseeritus Molekulaarne tasand: sahhariidid, lipiidid, proteiinid (molekulaar bioloogia) Rakuline tasand: eukarütoone rakk-tuumaga, prokarütoone rakk-tuumata (Tsütoloogia) Kude: närvi, sidekude, epiteelkude, lihaskude (Histoloogia) Neutraalne regulatsioon- närvisüsteem Humoraalne regulatsioon- Hormoonid Uuri kodus 1. Elutunnused 2. teadus harud 3. organiseerituse tasemed 4. uurimus meetodid Organismide koostis Makroelemendid: C; H; O; P; S Mesoelemedid: Na; K; Mg; Ca; Cl Mikroelemendid: väga väikeses kogused (Metallid) Vee tähtusus organismis Üldine Kehas umbes 70% vett, vananedes väheneb Taimedes umbes 90% vett Vett saab toidust Tähtsus Vesi hoiab püsivat kehatemperatuuri Vesi transpordib aineid Kaitseb Lahusti Osaleb keemilistes reaktsioonides (Fotosüntees) Tagab siserõhu, hoiab naha ...
Kontrolltöö 1.Ringita õige vastusevariant. (3p) 1. Membraaniga ümbritsetud mahuti raku sees, milles hoitakse vett, toitaineid ja varuaineid a) Rakukest b) Vakuool c) Kloroplast d) Lüsosoom 2) Seeneniidistik ehk a) Mükoriisa b) Hüüf c) Mütseel d) Plasmodesm 3) Seeneniidistikust ja taimejuurest moodustunud sümbioos a) Hüüf b) Mütseel c) Mükoriisa d) Viljakeha 2. Nimeta 3 seeneraku sarnasust loomarakuga. (3p) 3. Millise organelli ülesannetega on tegu: Ainete transport, tugi ja tugevus, tagab püstise asendi, kaitseb siserõhu ja turgori eest? (1p) 4. Millised rakuosad on taimedele ainuomased? (3p) 5. Kirjuta mõiste definitsiooni taha sobiva mõiste täht. (4p) 1) Organismid, mis saavad energiat surnud organismide lagundamisest 2) Organismid, kellel puudub membraaniga ümbritsetud ra...
Rakkude mitmekesisus Taimerakk- eukarüootne rakk, millest taimed koosnevad. Võrreldes loomrakuga on tal mõnevõrra teistsugused organellid. Ainult taimerakule iseloomulikud organellid: 1. Plastiidid 2. Tsentraalvakuoolid 3. Rakukest Plastiidid on organellid taimerakus, mis akumuleerivad päikeselt tulenevat valgusenergiat suhkru molekulidesse keemilise energia näol. Sellist protseduuri nim fotosünteesiks. Plastiidid jagunevad : 1. Kloroplast 2. Kromoplast 3. Leukoplast Fotosüntees on protsess , mille käigus muudetakse energia keemiliseks energiaks. Päikeseenergiat kasutatakse energiaallikana, et lähteainetest saadakse lõppproduktid suhkur ja hapnik. Graanum on tülakoidide kogum, mis asub taimerakkude kloropastis Strooma- kloropasti poolvedel sisemus, milles on lahustunud valgud Leukoplast on värvusetu organell, mille ülesanne on varuaine, eelkõige tärklise talletamine Vakuool on taimerakus olev organell, mill...
Rakukest Kairit Ütt ja Triin Kõrts 10.a klass Ehitus Kõik taimerakukestad koosnevad tselluloosist. Kest võib olla kuni paar mikromeetrit paks. Primaarne rakukest on õhuke, elastne ja võimaldab rakul kasvada. Kui rakk on saavutanud oma õige suuruse ja rohkem ei jagune, hakkab rakukest paksenema ning tekib uus jäik rakukest. Sekundaarses kestas on tselluloosikiud pikemad, koosnedes kuni 15 tuh. glükoosi jäägist. Seestpoolt on rakukest paksem. Paiknemine kudedes ja sisaldus Kõikides taimerakkudes ja kudedes on üks rakukest. Tugev rakukest asub taimeraku membraani peal. Esmane rakukest koosneb pektiinidest, hemitselluloosidest ning tselluloosist. Vanemate rakkude kestad puituvad, toimub ligniini (puitaine) ladestumine. Rakukesta võib ladestuda ka mitmesuguseid mineraalaineid (CaCO3, SiO2). Joonis 1. rakuehitus Funktsioonid Tugifunktsioon: Annab taimele tugevuse ja kindla kuju. Mitmesuguste teiste ainete lade...
Kude- sarnase ehituse ja elutegevusega rakkude kogum Epiteelkude- keha ja elundite pinda vooderdav kude, mis piirab keha ja organeid ning kaitseb neid väliste mõjude eest, osaleb haavade paraneminel, eritab nõresid Lihaskude- kokkutõmbevõimelistest rakkudest moodustuv kude, mille ülesandeks on liigutuste sooritamine. Vöötlihaskude- skeletilihastes, alluvad tahtele, kokkutõmme. Silelihaskude- siseelundites, ei allu tahtele. Südamelihaskude- südames, ei allu tahtele, juhib erutust. Sidekude- palju rakuvaheainet sisaldav kude, mis seob organismi ühtseks tervikuks, kaitseb, toestab, tagab elastsuse, seob lihaseid luudega, transpordib aineid. Rasvkude- kogb rasva, nahaalune rasvakiht, kaitseb siseelundeid, vähendab soojuskadusid, talletab varuaineid Luu- ja kõhrkude- mineraalsoolasid on rakuvaheaines palju, tugi- ja kaitsefunktsioon Veri- vedel sidekude, rakuvaheaineks on vereplasma Närvikude- närvirakkudest ehk neuronitest moodustuv kude, m...
11.bio Mari Liis Leppoja Vesi on elu alus I Kas väide on tõene või väär. 1. Inimese kehamassist moodustab vesi 60-70% Tõene 2. Hüdrolüüs on rajatis, mille eesmärk on tagada laevatatavus veekogu erineva veetasemega osade vahel Väär 3. Hüdrofiilsed ained, näiteks rasvad, vees ei lahustu Väär 4. Vesi on fotosünteesi saadus Väär (lähteaineks on vesi) 5. Vesi on Maal leiduv ainus aine, mis esineb looduses kolmes olekus Tõene 6. Pindpinevuse tõttu moodustab vesi tilkasid Tõene II ühenda vee ülesanded õige väitega 1.Vesi tagab rakkude siserõhu 6.Ainevahetusjäägid eritatakse kehast uriiniga 2. Vesi osaleb keemilistes 8.Veemolekuli lagundamine reaktsioonides valguse toimel on üks fotosünteesi esimesi etappe 3. Vett on vaja organismide 7.C-vitamiin on vees lahustuv paljunemiseks aine, ...
1. Mida uurib bioloogia? Bioloogia uurib elusloodust. 2. Nimeta elu tunnused. Elu tunnused on ainevahetus, püsiva sisekeskkonna hoidmine, võime kasvada, areneda, vastata ärritustele ja paljuneda. 3. Nimeta eluslooduse organiseerituse tasemed. Molekuli, raku, koe, elundi, elundkonna, liigi, populatsiooni, koosluse, ökosüsteemi ja biosfääri tase. 4. Nimeta teadusuuringu etapid. Probleemi püstitamine – olemasoleva teabega tutvumine – hüpoteesi püstitamine – uuringu planeerimine – info kogumine ja kontrollimine – järelduste tegemine – hüpoteesi kinnitamine või ümber lükkamine – tulemuste avaldamine. 5. Millistest elementidest koosnevad organismid põhiliselt? Hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik, fosfor ja väävel neid on kõige rohkem. Väheses koguses on ka kaltsiumi, naatriumi ja kaaliumi. 6. Kui palju vajab inimene vett? Keskmiselt vajab inimene 28-35 ml vett iga kehakaalu kg kohta. 7. Nimeta vee üle...
Bioloogia KT kordamine 1. Biomolekulid- ained, mis esinevad ainult elusolendites: süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. 2. Elutunnused: rakuline ehitus: ühe- või hulkraksed; kohanemine; paljunemine; areng (otsene ja moondeline areng); aine ja energia vahetus; reageerimine välis ärritustele; pärilikkus 3. Tsütoloogia- rakuõpetus 4. Histoloogia- koeõpetus 5. Nimeta inimesel esinevad koetüübid: epiteel-, lihas-, side- ja närvikude 6. Homoöstaas- kõrgematel organismidel esinev stabiilne sisekeskkond 7. Anatoomia- uurib organismide ehitust 8. Füsioloogia- uurib organismide talitlust ja selle regulatsiooni 9. Populatsioon- rühm ühte liiki isendeid, kes elavad korraga ühes ja samas paigas 10.Ökosüsteem- samas paigas elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad elusolendid koos eluta keskkonnaga. 11.Geneetika- uurib organismi pärilikkust 12.Etoloogia- uurib loomade käitumist 13.Makroelemendid- süsi...
Vee ülesanded rakus:1)tagab aine vahetuse 2)tagab siserõhu 3)rindeelundkonde töö 4)termoregulatsioon 5)kaitsefunktsioon Organismide keemiline koostis:1)C-leidub Biomolekulides 2)H-kõikides biomolekulides 3)O-hingamise kindlustamine 4)N- esineb valkude aminohapetes 5)P- nukleiinhapete koostises 6)Ca-Luukoe koostis 7)Fe-seob hapniku 8)S-osades vitamiinides 9)Mg-luude koostises 10)I-kilpnääreme koostises Süsivesikute liigitus:1)Monosahariidid(1.pentoosid, nukleiinhapete koostises 2.heksoosid, puuviljades, annavad energiat) 2)Disahhariidid(1.maltoos, idandites 2.Sahharoos, peedisuhkrus, 3.laktoos, looma- ja rinnapiimas, energia saamiseks) 3)Polüsahhariidid(1.tärklis, mugulates 2.glükogeen,seentes 3.Tselluloos, taimeraku- Kestades, ehituslik ülesanne) Lipiidide liigitus: 1)Lihtlipiidid(1.neutraalrasvad,õlid, Rasvad 2.vahad, taimsed puuviljades ja loomsed mesilasvahas) 2)Liitlipiidid (1.glüko- Lipiidid, rakumembraani koostises, 2.Fosfolipiidi...
Organismide üldine keemiline koostis - Orgaanilised ained on iseloomulikud elusloodusele. - Enamik orgaanilisi aineid moodustub elutegevuse käigus. - Iga organismi ehituses leiame nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid. - Organismides leiduvad peaaegu kõik keem elemendid mis eluta looduseski. 1)Põhibioelemendid e. Makroelemendid organismides on C , H , N , O , P , S Kõige enam on rakkudes hapnikku (O), süsinikku (C) ja vesinikku (H). Teisteks makroelementideks on lämmastik (N), väävel (S), fosfor (P). · Süsinik keskne eluelement, kuulub kõikide biomolekulide ( valgud, rasvad, süsivesikud) koostisesse. · Vesinik esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete moodustamises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam see on. · Fosfor esineb nukleiinhapete koostises. · Väävel leidub kahes aminohappes : metioniinis ja tsüsteiinis, ka osades vitamiinides. · Lämm...
makroelement 98-99% organismi elementidest; keemiline element, mida organismid vajavad suurtes kogustes (C, H, N, O, P, S) mikroelement keemiline element, mida organism vajab suheliselt väikeses koguses (Fe, I, Mn) biomolekul bioaktiivne aine momomeer lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer biomolekul, mis koosneb monomeeridest hüdrofoobne aine aine, mis ei lahustu vees hästi (rasvad, õlid) hormoon tsükliline lipiid ehk steroid ateroskleroos haigus: liigne kolesterool võib põhjustada veresoonte lupjumist, kuna ladestub veresoonte seintele peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma (COOH) ja teise aminorühma reageerimisel robisoom - raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest; nendes moodustuvad valgud denaturatsioon valgustruktuuri muutus; hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuuri (juuste lõikamine, muna vahustamine, muna p...
Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Mida uurib bioloogia? Bioloogia uurib elusloodust 2. Nimeta elu tunnused. rakuline ehitus aine- ja energiavahetus reageerimine keskkonnamuutusele ja ärritusele kasvamine ja areng paljunemine stabiilne sisekeskkond kõrge organiseerituse tase 3. Nimeta eluslooduse organiseerituse tasemed. Molekuli tase Raku tase Koe, elundi ja elundkonna tase Organismi tase Liigi tase Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Biosfääri tase 4. Nimeta teadusuuringu etapid. Probleemi püstitamine Olemasoleva teabega tutvumine Oletuse ehk hüpoteesi püstitamine Uuringu planeerimine Info kogumine Info töötlemine Hüpoteesi kontrollimine ...
elusorganismide tunnused:kasvab,ärritustele reageerib,rakuline ehitus, biomolekul, suremine, stabiilne sisekeskkond, evolutsioneerumine, energiavahetus, paljuneb, areneb, pärilikkus,ainevahetus molekulid(molekulaarbioloogia)-uurib,kuidas geenides sisalduv informatsioon määrab organismide ehituse ja elutegevuse rakudrakuorganellid(rakubioloogia)-bioloogilisi protsesse raku tasandil koed(histoloogia)-kudede ehitus,arenemine,talitlus organismid(anatoomia,füsioloogia,geneetika)-organismide ehitus,elutegevus,pärilikkus ökoloogia(ökosüsteemid)-organismide ja eluta keskkonna suhted 1-molekuli tase,2-organelli tase,3-raku tase,4-koe,elundi ja elundkonna tase,5-organismi tase,6-liigi tase(etnoloogia),7-populatsiooni,koosluse ja ökosüsteemitase,8-biosfääri tase. hüpotees-taustainformatsiooni põhjal tehtav oletus teaduslik teooria-ühe teadusharu piires kogutud teadmised ja avastatud loodusseadused loodusseadus-looduse nähtuste juures esinev seadu...
Väike-Maarja Õppekeskus Raku referaat Referaat Juhendaja: Eda Rohula Koostas: Ilmar Pärnaste Väike-Maarja 2011 Sisukord Rakkude avastamise ajalugu.....................................................................................1 Rakumembraan.........................................................................................................2 Tsütoplasmavõrgustik...............................................................................................3 Golgi kompleks.........................................................................................................4 Lükosoom..................................................................................................................5 Vakuoolid..........................................................................................
makroelement – 98-99% organismi elementidest; keemiline element, mida organismid vajavad suurtes kogustes (C, H, N, O, P, S) mikroelement – keemiline element, mida organism vajab suheliselt väikeses koguses (Fe, I, Mn) biomolekul – bioaktiivne aine – momomeer – lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer – biomolekul, mis koosneb monomeeridest hüdrofoobne aine – aine, mis ei lahustu vees hästi (rasvad, õlid) hormoon – tsükliline lipiid ehk steroid ateroskleroos – haigus: liigne kolesterool võib põhjustada veresoonte lupjumist, kuna ladestub veresoonte seintele peptiidside – moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma (COOH) ja teise aminorühma reageerimisel robisoom - raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest; nendes moodustuvad valgud denaturatsioon – valgustruktuuri muutus; hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuuri (juuste lõikamine, muna vahustamine, muna p...
Rakuteooria: -Kõik organismid koosnevad rakkudest -Iga uus elu saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel -Ainuraksed -Hulkraksed -Ainuraksed on mikroskoopiliste mõõtmetega, aine- ja energiavahetus rakumembraani kaudu -Iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega Loomarakk -Rakumembraan: -Koosneb fosfolipiididest ja valkudest -ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke, annab rakule kuju -Ainete transport läbi rakumembraani: -Passiivne transport .- difusioon(kõrgemalt konsetratsioonilt madalamale, kuni tasakaalustub -gaasid) ja osmoos (lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalama konsetratsioonilt kõrgema suunas tasakaalustumiseni) (membraani läbivad vesi, gaasid, etanool väiksed molekulid), ei vaja lisaenergiat -Aktiivne transport transportvalgud juhivad läbi membraani ainult vajalike aineid, vajatakse energiat -Retseptorvalgud osalevad infovahetuses väliskeskkonnaga, seovad rakku ümbritsevast keskkonnast ...
BIOLOOGIA RAKK KONTROLLTÖÖ Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia - rakubioloogia Hans ja Zacharias Janssen - esimene mikroskoop Robert Hook - esimene valgusmikroskoop Karl Ernst von Baer - avastas munaraku Matthias Schleiden ja Theodor Schwann - Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega Rudolf Virchow - rakuteooria põhiseisukoha sõnastaja Prokarüoodid ehk eeltuumsed Eukarüoodid ehk päristuumsed Loomaraku ehitus ja talitus Rakumembraan: ümbritseb rakke andes rakule kuju, ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke Difusioon - gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt konsentratsioonilt madalama suunas, kuni tasakaalustumiseni Osmoos - lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas Tuum: sisaldab ja säilitab pärilikku infot, juhib raku elutegevust ja rakus toimuvaid protsesse Tuumake: ribosoomide moodustumine ja RNA süntees Tsütoplasma: seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks n...
Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia e. rakuteaduse sünniks loetakse 17. sajandi keskpaika (Hook), · 1665.a leiutas Robert Hook valgusmikroskoobi. Edasine areng seondub eelkõige mikroskoobi täiustamisega. Võttis kasutusele mõiste ,,rakk"-cell-tühjus. · 17.saj teisel poolel tegeles ka Anton van Leeuwenhoek mikroskoopide valmistamisega ja tema oli esimene, kes on joonistanud ja kirjeldanud baktereid. · 1826.a. avastas loomade embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. · 1838.a. jõudis taimede kudede ehitust uurinud Matthias Schleiden järelduseni, et kõik taimed on rakulise ehitusega. · 1839.a. leidis Theodor Schwann, kes oli tegelenud loomakudede uurimisega, et ka loomad on rakulise ehitusega ja sõnastas rakuteooria põhiteesi, mille kohaselt nii taimed, kui ka loomad on rakulise ehitusega !...
Anorgaanilised ja orgaanilised ained organismis 1. Nimeta elu tunnused (5tk) 1) Rakuline ehitus - rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, milllel on kõik elu tunnused (ainuraksed ja hulkraksed) 2) Aine- ja energiavahetus - toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine (autotroofid ja heterotroofid) 3) Paljunemisvõime - suguline —> viljastumine; mittesuguline —> pooldumine 4) Arenemis- ja kasvamisvõime - otsene areng —> järglased sarnanevad sündides vanematega; moondeline areng —> järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid. 5) Pärilikkus - järglased sarnanevad oma vanematele. ((( 6.) Stabiilne sisekeskkond - püsiv keemiline koostis, stabiilne happelisuse tase (pH) (kõigusoojased ja püsisoojased) ))) 2. Elu organiseerituse tasemel 1) Molekulaarne tase - puuduvad elutunnused 2) Rakuline tase - esinevad kõik tunnused 3)...
Vesi biosüsteemides Molekulaarne tasand 1. hüdrofiilsus a) vees lahustumine (keedusool, suhkur) b) vees märgumine (tselluloos) hüdrofoobsed ühendid ei lahustu, ei märgu 2. hüdrolüüs tärklis+vesi+ amülaas (ensüüm) = glükoos 3. vesi on taimse fotosünteesi lähteaine, veest pärineb eralduv hapnik 4. vesilahustes avaldub biovedelike pH väärtus Vere pH on vahemikus 7,3 7,4 Uriinil 5 8 Puhas vihmavesi 5,5 6,3 (happevihmadel alla 5) Uriin pH-ga 5 uriinist pH 7 on 100x happelisem (ühiku vahe 10x) Raku tasand 1. Veerikas tsütoplasma tagab ühtse raku sisekeskkonna (tavaliselt 60 80%) 2. Tsütoplasmas lahustunud ained tekitavad rakkudes siserõhu ehk turgori. Eriti suur on see kestaga rakkudes nt taimerakkudes. nt hiidsekvoiad on kuni 140m kõrged, selleks on ju vaja rõhku, et vesi sinna latva saaks. 3. Vesi kaitseb rakkudes teatud struktuure ülekuumenemise eest nt...
Raku ehitus ja talitlus 3.1 Tsütoloogia kujunemine Robert Hook vaatles valgusmikroskoobiga korgilõike ja nägi kambrikesi (taimeraku kesta). Tema võttis kasutusele raku mõiste. (1665. a.) K. E. von Baer avastas imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust (1826. a.) samuti koostas evolutsioonipuu. 1831. a. jõuti rakutuuma kirjeldamiseni ning arusaamiseni, et see on iga raku oluline koostisosa. A. Von Leeuwenhoek uuris ainurakseid ja baktereid (17. saj II pool). M. Schleiden avastas et taimed on rakulise ehitusega ja T. Schwann avastas, et loomad on rakulise ehitusega. Koos lõid nad rakuteooria I põhiteesi: Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega. (1839. a.) Rudolf Virchow rakuteooria II põhitees: Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. (1858. a.). Rakuteooria III põhiteess: Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. Raku uurimine: valgus- ...
Rakuõpetuse kujunemine. 16. Sajandi keskpaik Robert Hooke valmistas valgusmikroskoobi ning võttis kasutusele mõiste ,,rakk". 17. Sajandi II pool Anton van Leeuwenhoek uuris ainurakseid ja baktereid. Vaatles ka seemnevedelikku. 1826 Baer avastas imetaja munaraku. Järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. 1838 Schleiden jõudis järeldusele, et taimed on rakulise ehitusega. 1839 Theodor Schwann leidis, et ka loomad on rakulise ehitusega. Sõnastas teesi: nii taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega. 1858 Rudolf Virchoiv: iga rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria põhiseisukohad: * Kõik organismid koosnevad rakkudest * Rakk on elussüsteemi põhiüksus * Kõikide organismide rakud on sarnased ehituse, keemilise koostise ja ainevahetuse poolest. * Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas * Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jag...
Bioloogia Vee funktsioonid H2O molekulaarsel tasandil. Vesi on universaalne lahusti. Vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. Hüdrofoobsed Ei lahustu vees. Hüdrofiilsed lahustuvad vees. Vesi on lähteaineks fotosünteesis. Veest pärineb fotosünteesil moodustuv hapnik. Vesi on biokeemiliste reaktsioonide üks komponent. Hüdrolüüsireaktsioonid ensüümide osavõtul. Tärklis glükoos. Kaitse ülekuumenemise ja mahajahtumise eest (veel on suur soojusmahtuvus ja hea soojusjuhtivus üleliigne soojus jaotatakse ühtlaselt). Vesi osaleb happelis- aluselise tasakaalu regulatsioonis. Vee funktsioonid raku tasandil. Tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolismi. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on ainevahetus. Vesi tagab raku siserõhu ehk turgori. Siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. Vee funktsioonid organismi tasemel. Vesi...
Bioloogia uurib elu Bioloogia on teadus, mis uurib elu. Biomolekul on orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Vitamiinid jne. Molekulaarbioloogia on bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Elu tunnused 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega. 2. Organismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid. Molekul rakk kude organ elundkond organism populatsioon liik erinevad liigid ökosüsteemid biosfäär. 1. Kõikidele organismidele on omane aine- ja energiavahetus. 2. Organismidele on omane stabiilne sisekeskkond. Loomorganismid jaotatakse püsisoojasteks ja kõigusoojasteks. 3. Kõik organismid paljunevad sugulisel teel või mittesugulisel teel. 4. Kõik organismid arenevad. Areng võib olla kas moondega või otsene.(imetajad, linnud, roomajad) 5. Kõik organismid kasvavad 6. Kõik organismid reageerivad ärrit...
Seminar 2 1. Millistel juhtudel on organismis ülekaalus parasümpaatilise närvisüsteemi ärritus Parasümpaatilise närvisüsteemi ärritus on ülekaalus energiavarude taastumisel rakkudes ning assimilatsiooni intensiivistumisel(organismi aktiivsuse vähenemise perioodil ja puhkuse perioodil, rahulolekus, magades, toidu seedimisel, urineerimisel) 2. Millistel juhtude on sümpaatilise närvisüsteemi ärritus ülekaalus? Sümpaatiline NS ärritus on ülekaalus kui energia kulu on suurenenud (intensiivse lihastöö ajal, külma toimel, tugeva valu korral ja mõningate emotsionaalsete seisundite korral nagu näiteks viha ja rõõm) 3. Parasümpaatilise närvisüsteemi ganglionides on mediaatoraineks ... a) adrenaliin b) noradrenaliin c) dopamiin d) atsetüülkoliin 4. Kus toimub mediaator aine süntees? Mediaatoraine süntees toimub nuumrakkudes (histamiin) või dendriidis. 5. Millised võimalused on sünapsi mõjutamisek...
Rakud Rakuteooria põhiseisukohad: 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega 2. Uued rakud tekivad olemasolevatest rakkudest jagunemise teel 3. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Kõik organismid jaotatakse kahte rühma: prokarüoodid ja eukarüoodid. Prokarüoodid e. eeltuumsed on bakterid. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem struktuure. (N: tsüanobakterid, mükoplasmad) Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Viirused ei kuulu kumbagi rühma. (N: viburloomad, käsnad, rohevetikad) Loomaraku ehitus ja talitlus Rakutuum: tavaliselt ümar ümbritsetud tuumaümbrisega, mis koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid tuum on täidetud plasmaga tuumas asuvad pärilikkuse kandjad (DNA, RNA ja ...
LOOMARAKK Rakutuum asub raku keskel; seal on kromosoomid, mis kannavad edasi pärilikku materjali; juhib raku elutegevust ja seal toimuvaid protsesse; toimub RNA süntees ja ribosoomide moodustumine Tsütoplasma poolvedel raku sisaldis; koosneb peamiselt veest, lahustunud orgaanilisest- ja anorgaanilisest aintest; seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks; tagab toitainete laialikandmise; on jääkainete eritumiskohaks; sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte ja pigmente Rakumembraan ümbritsev rakku, annab rakule kuju, kaitsed ja ühendab rakke kudedeks Tsütoplasmavõrgustik ülesandeks on lipiidide, varusüsivesikute ja bioaktiivsete ainete süntees; siledapinnaline (kaltsiumiioonide depoo lihasrakkudes); karedapinnaline (kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees) Ribosoomid koosnevad suurematest ja väiksematest allüksustest; ülesandeks valgu süntees Mitokonder ümbritsetud kahe membraaniga; välismembra...
Rakuteooria põhiseisukohad: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk on elussüsteemi elemntaarüksus. 3. Kõikide organismide rakud on sarnasedehituse,keemilise koostise ja ainevahetuse poolest. 4. Tütarrakude moodustamine toimub emarakus jagunemise(mitoosi) teel. 5. Rakkude ehitus ja talitus on vastastikuses kooskõlas. 6. Hulkrakuses organismis sarnase ehituse ja talitusga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Tuumsed: 1. Prokarüroodid ehk eeltummsed- puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle, memraanseid struktuure(baktereid). 2. Eukarüoodid ehk päristuumsed tuum on olemas, ainu-ja hulkraksed. Rakkude kuju on väga erinev(looma,taime,seenerakud) Mõisted loomarakk Golgi kompleks- toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Osaleb rakumembraani moodustamisel. Rakumembraan- ümbritseb, piiritseb rakku. Säilitab raku kuju.hoiab ära tsütoplasma ...
BIOLOOGIA 2010 ELUTUNNUSED: Eluavaldused 1. Rakuline ehitus Eeltuumsed (prokarüootne) Päristuumsed (eukarüootne) 2. Paljunemine Suguline Sugurakkude olemasolu Viljastumine (kahe raku ühinemine) Nt. Imetajad, roomajad, linnud, putukad Mittesuguline Eoseline (seened, sõnajalad, vetikad) Vegetatiivne erinevate organite abil paljunemine (kartul mugulaga; sibul maasikad võsundiga; hüdra; algloomad; pungumine) 3. Ainevahetus Söömine, gaasivahetus, ainete väljastamine, seedimine, imendumine, sünteesi või lagundamise reaktsioonid Autotroofid ise toodavad orgaanilist ainet (taimed, osad bakterid) Heterotroofid kasutavad valmis orgaanilist ainet METABOLISM (ainevahetus kõik kokku) = ASSIMILATSIOON(süntees) ...
Raku ehitus ja talitlus · Rakuteadus e. Tsütoloogia. Uurib rakkude ehitust ja talitlust. · Kõik organismid on rakulise ehitusega. · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. · Binokulaarsed mikroskoobid, stereomikroskoobid, valgusmikroskoobid, elektronmikroskoobid. · Neli põhilist koe tüüpi: o Epiteelkude o Lihaskode o Närvikude o Sidekude · Kogu eluslooduse võib jagada kaheks: o Üherakulised organismid o Hulkraksed organismid · Bakterid on kas kerakujulised, pulkjad, niitjad või mõned ka kruvikujulised. · Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse rakud: o Eeltuumsed e prokarüoodid (bakterid) o Päristuumsed e lükarüoodid (protistid, seened, taimed, loomad) · Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. ·...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
