6. Sisendid ja tootmine Lk 124- 146 6.1 Sisendid ja toomisfunktsioon Lk 124-128 Tootmisprotsessi sisendid ressurssid ehk tootmistegurid, mida tootja kasutab, et kaupa või teenust toota. Sisendid kitsamad tähenduses hooned, masinad, seadmed, gaas, vesi, ohutusseadmed jne Sisendid laiemas tähenduses maa, töö, kapital, ettevõtlikus Tootmisprotsessi väljund koguprodukt (total product TP) kaupade ja teenuste koguhulk (Q), mis on valmistatud teatud aja jooksul. Tootmisfunktsioon väljendab sisendite ja väljundite omavahelist seost ja näitab maksimaalset kogutoodangut, mida võib toota kindla perioodi jooksul iga antud sisendite kombinatsiooniga. TP=f(L,K), seos kahe ressurssi vahel, kus TP ettevõtte koguproduktL tööjõud ja K kapital Tootmisfunkt...
17.02.2014 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA EPJ0100 Sisendid ja tootmine ÜLDISED PÕHIMÕTTED Firmateooria uurib pakkujate (ettevõtete) käitumist turul; Ettevõte organisatsioon , mis ühendab endas erinevad tootmisressursid (nagu tööjõud, maa, kapital), et toota tooteid või teenuseid. Ettevõtlus seadusega kooskõlas olev majandustegevuse vorm, mille põhiliseks eesmärgiks on tavaliselt kasumi teenimine. Ettevõtete ülesannete hulka kuulub näiteks: ühiskonna erinevate vajaduste rahuldamine; ühiskonna toimimiseks vajalike vahendite tagamine riigile (nt maksud); omanikele sissetuleku tagamine; töötajatele sissetuleku tagamine; eneseteostuse võimaldamine. 1 17.02.2014 ÜLDISE...
Tootmise planeerimi ne Loengukonspekt õpperühm XX Õppejõud: XX TOOTMISE PLANEERIMINE (TU10) 2 Tallinn 2013 TOOTMISE PLANEERIMINE (TU10) 3 SISSEJUHATUS OPERATSIOONIJUHTIMISSE 1. OPERATSIOONIJUHTIMISE OLEMUS Toodete tootmine ja teenuste osutamine kui tegevus koosneb operatsioonidest. Sooritatavate operatsioonide arv võib olla väga erinev: see oleneb tegevuse keerukusest ja mahust. Operatsioonide ülesandeks on muuta protsessi sisendid tarbijale vajalikeks väljunditeks, suurendades nende väärtust. Operatsioonide juhtimist (operations management) võib defineerida kui tegevust, mis on seotud tootmis- ja teenindussüsteemide väljatöötamise, kasutamise ja täiustamisega. Operatsioonijuhtimise protsessi kaudu toimub piiritletud süsteemis ressursivoogude kombineerimine ja muundamine kontrollitaval viisil, tekitades lisaväärtust. See tegevus haakub selliste ...
Süsteem – omavahel seotud elementide hulk, mida vaadeldakse ühtse tervikuna. Alamsüsteem – süsteemi S kuuluv süsteem(nt süsteem S1). Ülemsüsteem – süsteem Z kuhu kuulub süsteem S. Väliskeskkond – süsteemi S väliskeskkonnaks on kõik see, mis ei kuulu süsteemi S. Avatud süsteem – süsteem, mis on seotud väliskeskkonnaga. Väliskeskkond mõjutab süsteemi ja vastupidi. Suletud süsteem – süsteem millel ei ole seoseid väliskeskkonnaga. Süsteemi sisenditeks (sisendelementideks) on need süsteemi elemendid, milliseid vaadeldakse kui algressursse, algmaterjale, lähtesuurusi, algandmeid või -põhjuseid. Sisendid on süsteemi sõltumatud muutujad. Sisendid võivad olla mittejuhitavad või juhitavad. Süsteemi väljunditeks (väljundelementideks) on need elemendid, milliseid vaadeldakse kui tegevuse tulemusi või tagajärgi. Väljundid on süsteemi sõltuvad muutujad. Süsteemi operaatoriks (protsessiks, funktsiooniks) nimetatakse eeskirja, algoritmi, tehnoloogiat, ...
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽ Täissummaator Digitaalloogika ja –süsteemid Praktikumi aruanne Esitatud: 25.11.2013 Tallinn 2013 1 Ülesande lahenduskäik ja selgitus 1.1 Andmevookirjeldus Kõige pealt teen XOR tehted kolme sisendiga, milleks on a, b ja c_in. Nende tulemusena saan kätte y väärtuse. Seejärel arvutan ülekande, milleks on c_out. Joonis 1 peal on valem, millega arvutatakse c_out. Joonis 1 ülekdande arvutamine. Co vastab programmis c_out. 1.2 Käitumuslik kirjeldus IF-ELSE lausega Esiteks kontrollin, kas sisendid a ja b on võrdsed. Kui sisendid a ja b on võrdsed, siis arvutan välja ülekande, milleks on c_out ja tehteks on XOR tehe, milles kasutan sisendeid a ja b. Lisaks väärtustan väljundi nulliga, milleks on y. Kui sisendid a ja b ei ole võrdsed, siis väärtustan väljundi y nulliga. Järgmiseks kontrollin, kas sisend c_i...
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut SISSEJUHATUS DIGITAALTEHNIKASSE Jadaloendur Juhendaja: Madis Lehtla Üliõpilane: Rainer Sild 118421 AAAB Tallinn 2012 Loendamine. Koostada jadaloenduri loogikaskeem koos 7-segmendilise indikaatoriga ning kontrollida selle tööd MultiSimi tarkvaraga. Digitaaltehnikas kasutame signaali, millel on kaks olekut ,,0" (väljas) ja ,,1" (sees), nende kahe olekuga saame moodustada erinevaid arvsüsteeme ning arvnumbreid. Antud ülesandel kasutame kahendkoodi, mille valem on: X ...a3 23 a2 22 a1 21 a0 20 Sümbol ,,X" tähistab süsteemi summat, sümbolid ai tähistavad signaali olekut 0 ja 1. Meie jadaloendur loendab kuni 16 (0...15) arvu, seega kasutame v...
Projekti Projektimeeskond kavandamine Projekti kavandamine LogFrame meetod • Tagab süsteemse lähenemise projekti kavandamisele; • Eristab eesmärkide, tulemite, tegevuste ja sisendite tasandid; • Loob projekti kava muutuvas keskkonnas määrates kindlaks eeldused ja hinnates riske; • Täpsustab tulemuslikkuse näitajad ja hindamise viisi, • Loob tingimused järgnevale projekti monitooringule ja hindamisele. 1 Marju Medar Projekti Projektimeeskond kavandamine Loogiline maatriks Sekkumis- Kirjeldus Saavutamise Kontrolli Eeldused ja loogika indikaatorid meetodid riskid Üldine eesmärk Otsene eesmärk Väljundid R: tegevusi ei viida ...
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 3. peatükk PROJEKTI KAVANDAMINE Selles peatükis käsitletakse projektide planeerimist ja arendamist, tutvustatakse loogilist maatriksit, eesmärkide, väljundite, tegevuste ja sisendite sekkumisloogikat ning kirjeldatakse, kuidas on selle loogikaga seotud eeldused ja riskid. Loogilise maatriksi ehk LogFrame'i meetod LogFrame'i meetod on praktiline vahend nii projektide planeerimiseks kui ka nende teostamiseks ja hindamiseks. Tegemist on süsteemse lähenemisega, mis selgitab välja püstitatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud toimingud. Selles protsessis näitab LogFrame'i meetod kätte tasandite vahelised loogilised seosed ning määratleb eelduste ja riskide kaudu tingimused, mille juures probleemi lahendamisse on võimalik sekkuda. Sekkumisloogika sõltub projekti otstarbest ning sätestab projekti üldised eesmärgid, väljundid, tegevused ja sisendid. LogFrame...
Maasikataim kui süsteem Stiina Vard G1 A Sisendid: Väljundid: Süsihappegaas Hapnik Valgus Maasikad (vili) Soojus Õietolm Vesi Lehed Toitained Uued maasikataimed Alamsüsteemid: ...
Tallinn Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut MIKROPROTSESSORTEHNIKA Laboratoorne töö nr. 1 Minimeerimine Juhendaja: Taavi Möller Üliõpilane: Ekaterina Fedorova AAVB-37 082040 Tallinn 2009 Ülesanne: abcd abcd ( abc abcd )( acd cb)c d ab d a bc (cd cbd ) acd (b b) (aabccd abbcc aabc cdd abbccd )c d ab d abccd (1 b) acd (abcd 0 0 0)c d ab d abcd acd aabcd d ab d abcd acd 0 ab d abcd ab d acd (1 b) ab d acd Kasutatavad seadused: a *a a a *a 0 a a 1 a 1 1 Käesolevat loogikavõrrandit on võimalik minimeerida Logic Converteriga. Loogikakonverter, mis näitab, milliste sisendite korral on väljund 1. See aitab minimeerida loo...
Tallinn Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut MIKROPROTSESSORTEHNIKA Laboratoorne töö nr. 2 7 segmendilise indikatsioonielemendiga 19 nd jadaloendur Juhendaja: Taavi Möller Üliõpilane: AAVB-37 Tallinn 2009 Ülesanne Koostada 19nd jadaloendur Multisim´i abil ja testida seda. Jadaloendurite tööpõhimõtete kirjeldus Loenduriks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Loendure liigitatakse summeerivateks, lahutavateks ja reversiivseteks. Sõltuvalt signaali ülekande viisist loenduri trigerite vahel jaotatakse loendure jada- ja rööpülekandega loendur...
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽ Liitja/lahutaja Digitaalloogika ja –süsteemid Praktikumi aruanne Esitatud: 01.12.2013 Tallinn 2013 1 Ülesande lahenduskäik ja selgitus Ülesande eesmärgiks oli luua 4-bitist liitjat/lahutajat, kasutades nelja 1-bitist täissummaatorit. Kasutama pidi struktuurset kirjeldusstiili. Joonisel 1 on näha, et B iga bit-i ja subtract-iga tehakse XOR tehe. Samuti tehakse XOR tehe subtract-iga ja carry_in-iga. Selleks tegin XOR Gate komponendi, mis võtab sisse 2 muutujat, mis on 1-bit-ised ja nendega teostatakse XOR tehe ja väljastab tulemuse, mis on ühe bit-ine. Joonis 1 4-bit liitja/lahutaja skeem Eelmises ülesandes pidime looma 1-bitist täissummaatori, siis selle osa sain eelmisest ülesandest. Kasutan sellest andevookirjeldusstiili, kus kolme sisendiga teen XOR tehte, mille tulemusena saan väljundi ...
Millised on operatsioonijuhtimise ülesanded ? 1. Organisatsiooni operatsioonisüsteemi üldise arengustrateegia kavandamine ja elluviimine – millised on eesmärgid, kes on kliendid (sellest peab ettevõte lähtuma) 2. Operatsioonistrateegia ja taktika – kuidas toodame, milliste ressurssidega 3. Operatsioonisüsteemi arendamine ja juurutamine (tootmisprotsess, tootmisvõimsus, asukoht, tootearendus, standardid, töökorraldus..) 4. Süsteemi talitluse planeerimine ja kontroll plaanide täitmise üle (varude juhtimine, tarneahela juhtimine, tootmisplaanid, kvaliteedikontroll..) 5. Kvaliteedi tõstmine (kvaliteedijuhtimine, protsesside parendamine, riskijuhtimine..) Operatsioonisüsteemi sisendid ja väljundid. Muudetavad sisendid: •Materjal – kasutavad tootmisettevõtted; jaekaubandus; posti- ja transpordiettevõtted, laoteenuste pakkujad. •Info – raamatupidamisteenuse pakkujad; turu-uuringute ettevõtted; finantsanalü...
Suletud reguleersüsteem, struktuur, skeemi elemendid ja tööpõhimõte: Automaatreguleerimissüsteem (ARS) on seadmete kompleks, mis koosneb töömasinast ning reast abiseadmeist, mis on ette nähtud töömasina juhtimiseks. Abiseadmed moodustavad automaatregulaatori. Reguleerimist iseloomustab pidev kontroll reguleeritava suuruse üle. Kontrolli teostadakse tagasiside abil. Sektoriteks jagatud ringikestaga 2 tähistadakse signaalide liitmist. Valgesse sektorisse saabuv signaal loetakse positiivseks, musta sektorisse saabuv signaal negatiivseks. 1) Seadur annab välja võrdlussuuruse X0, millega määratakse vajalik reguleeritava suuruse väärtus 2) võrdleb seadurist X0 ja andurist y tulevaid signaale ning tekitab vajadusel veasignaali x= X0-y 3) ülesandeks on anda X0-ga samasuguse füüsikalise iseloomuga signaal y, mis on reguleeritava parameetriga võrdeline 4) muunduri ülesandeks on vajaduse...
Majandusõpetus e. Ökonoomika on teadus, mis uurib majanduse arenemist ja üldist seaduspärasusi kuidas majanduses osalejad teevad valikuid piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majanduses osalejad on kodumajapidamised(inimesed,pered kellele kuuluvad algselt peamiselt ressursid), ettevõtted ja valitsus(riik) Ressurss tootmistegur. I Esmasne e. Primaarne MAA- hõlmab kõike loodusest saadavat(maavarad,loodusvarad,loomad,maapind) --> rent TÖÖ füüsiline või vaimne pingutus, mida tehakse kaupdae ja teenuste toomiseks. --> palk II Sekundaarne KAPITAL hooned, seadmed, masinad --> intress ETTEVÕTLIKUS omadus(aktiivsus,suhtlemisoskus,töökus,riskijulgus,lai silmaring, nutikus) --> kasum Mikroökönoomika uurib majanduse üksikosalejate(kodumajapidamised, ettevõtted) valikuid. Makroökönoomika uurib majandust kui tervikut. Sisend...
Tallinna Tehnikaülikool Automaatika alused Kodutöö aruanne 07.04.2015 Automaatika kodutöö aruanne Lähteülesanne Ülesanne on põhineb veesüsteemi automaatikal. Vesi hakkab käte kraani alla panemisel jooksma, kui ei esine takistusi. Takistusteks on ummistus ja külma või/ja sooja vee puudumine. Kui esineb vähemalt üks takistustest (kuuma või/ja külma vee puudumine või ummistus), saadab süsteem häire välja, et saaks seda likvideerida. Kui süsteem saab signaali käed, käivitub taimer ja vesi hakkab jooksma. Kui taimeri aeg on läbi saanud peatab süsteem vee jooksmise. Käte uuesti liigutamisel hakkab vesi uuesti takistuste puudumisel jooksma. Kui käed eemaldada, siis taimer lõpetab lugemise ja vesi lõpetab jooksmise. Sisendid I1-Käed, käte kraani alla panemine I2-Ummistus, kraanikausis liiga palju vett I3-Olemas külm vesi I4- Olemas soe vesi Väljundid Q1-Vesi jookseb, kraan avaneb, ...
Süsteem Managers Central Risk Unit Sisendid Protsessid Väljundid Tagasiside Möödaühendus Mudel wordi tõestuseks Globaalne 1. Globaalne 2. Euroopaliit 3. Eesti Vabariik 4. Kohalik omavalitsus Eesti Vabariik Euroopaliit 5. Organisatsioon 6. Indiviid (pere) Kohalik o.v Indiviid inimene tehnika Inimene Tehnika Keskkond Inimene inimene inimene inimene tehnik...
KT3 Digielektroonika ..on/ei ole; õige/vale; kõrge nivoo/madal nivoo (digitaalsignaali pinge väärtused elektroonikas); 1/0 x=0 - lüliti kontaktid lahti (väljas) X=1 - lüliti kontaktid kinni (sees) L(x)=x - loogiline funktsioon ja selle argument OR siis liidad (loogiline liitmine); AND siis korrutad; N siis (inversioon või prim); XOR (välistav VÕI); NOT (puhver) N skeem: Tõesustabel nim tabelit, mis esitab funktsiooni väärtused kõgi võimalike argumendi väärtuste korral loogikaelemendiks nim elektroonikakomponente, mis on ette nähtud loogikafunktsioonide rakendamiseks binaarsetele signaalidele. Binaarne signaal on selline lektriline signaal, milles informatsiooni kannavad vaid kaks (pinge)-nivood Madal nivoo on digitaalelektroonika komponentides signaali pingete vahemik 0V-st kuni mingi pinge väärtuseni U0 < Ut (kus Ut on toitepinge). Ehk 0 Kõrge nivoo on -""- ...
Microsoft Excel 14.0 : [KutusteSegamineALGUS.xls]Model : 26.03.2014 12:55:29 . $B$16 Toornafta 1 Bensiin 3000 0 25 $C$16 Toornafta 1 Kütteõli 2000 0 20 $B$17 Toornafta 2 Bensiin 2000 0 25 $C$17 Toornafta 2 Kütteõli 8000 0 20 $D$16 Toornafta 1 Barrelit kasutatud 5000 30 5000 $D$17 Toornafta 2 Barrelit kasutatud 10000 17,5 10000 $B$22 Saavutatud kvaliteedipunkte Bensiin 40000 -2,5 0 $C$22 Saavutatud kvaliteedipunkte Kütteõli 60000 -2,5 0 58,333333333 8,3333333333 8,3333333333 58,333333333 87,5 ...
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽ Protsessori mudel Digitaalloogika ja –süsteemid Praktikumi aruanne Esitatud: 13.11.2013 Tallinn 2013 1 Ülesande lahenduskäik ja selgitus Kõige pealt loen sisse A ja B väärtused ning liidan omavahel kokku. Siis kontrollin, kas tekkis ülekanne ehk kas number on suurem kui 15. Kui number on suurem kui 15, siis kahendsüsteemis olev number vajab rohkem kui ühte registri pesa, kuhu mahub 4 numbrit. Selle tulemusena pean kasutama kahte registri pesa, kus esimeses pesas olevat väärtust suurendan ülekande järgi ühe võrra. See järel liidan saadud summale juurde C väärtuse ja jälle kordan ülekande kontrolli. Järgnev samm on D väärtuse juurde liitmine ja samuti ülekande kontroll. Viimaseks sammuks on kontroll, kas kogu summa on suurem või väiksem kui 16. Sellest saan teada, mis number on registri 6ndas pesas. Kui...
B Test kestab 10 minutit. Tõmmake ring Teie arvates õige vastuse juures. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui üks. 1. Äriprotsess a a. On tegevuste kogum, mis muundab sisendid väljunditeks b. Ei tohi sisaldada sündmuste-tegevuste tsükleid c. Koosneb ainult sündmustest d. Toimib protsessi enda pärast e. Võib olla ilma ühegi lõppsündmuseta 2. Järgmine protsess on äriprotsess a*,b,c*,d*,f a. Brauseri abil veebiportaalist (näiteks Delfi.ee) uudise lugemine b. Riigihanke läbiviimine c. Südame koormustesti läbitegemine käimislindi peal südame tööd mõõtvate sensoritega d. Ülikooli klassiarvutisse sisselogimine e. Järelvalveta metsa kasvamine raiesmikul f. Metsa raieküpsuse jälgimine ja hindamine (näiteks aerofotode abil) 3. Järgmised elemendid kuuluvad BPMN 2.0 notatsiooni: b,c a. andmetabelid, paketid, sõnumivood, üldistusseosed b. sündmused, tegevused, lüüsid ...
A B C D E F G H I 1 Reklaamimudel 2 Märkus: Kõik rahalised väärtused on tuhandetes dollarites ja kõik vaadatavusnumbrid millionites. 3 Sisendid 4 Reklaamide vaadatavus vanuse-soogrupiti 5 Friends MNF Malcolm in Middle Sports Center TRL Live Lifetime movie CNN JAG 6 Mehed 18-35 6 6 5 0,5 0,7 0,1 0,1 1 7 Mehed 36-55 3 5 2 0,5 0,2 0,1 0,2 ...
Milline neist märksõnadest ei kuulu tootearendusprojekti ja tootearendusprotsessi eristavate märksõnade hulka? a. korduvus Küsimus 2 Millega seoses kerkib üles projekti plaanimise seostamine äriprotsesside juhtimisega? b. tootmismahtude suurenemisel Küsimus 3 Kas toote tehnoloogilisuse tagamise oskus kuulub? mõlema eelmise ja ka projektijuhi kompetentside hulka Küsimus 4 Mis ei sobi tootearendusprojekti teostusega seotud tegevuste loetellu? a. kontrolli- ja testimise tehnoloogia Küsimus 5 Milline põhimõte ei kuulu agiilse projektiteostuse juurde? b. kaasaegsetele metoodikatele orienteeritus Küsimus 6 Mis ei kuulu riskide ja kitsaskohtade dialektikasse? b. valmistustehnoloogiate mittetundmine Küsimus 7 Mis ei ole oluline tootearendusprotsessi jätkusuutlikkuse seisukohalt? b. ettevõtte kasuminäitajad Küsimus 8 Mis ei kuulu projekti seire juurde? b. töö tulemuste arutelu Küsimus 9 Milline tegevus t...
Loogilise avaldise minimeerimiskäik: Minimeerimisel kasutasin järgnevaid loogikaseaduseid: Olekutabeli saamiseks sisestasin lihtsustatud avaldise Multisimi Logic Converterisse: Joonis 1: Logic Converter Sisendid Väljund a b c d 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 1 0 2 0 0 1 0 1 3 0 0 1 1 0 4 0 1 0 0 0 5 0 1 0 1 0 6 0 1 1 0 1 7 0 ...
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika instituut SISSEJUHATUS DIGITAALTEHNIKASSE Laboratoorne töö nr 1 Minimeerimine Juhendaja: Üliõpilane: Tallinn 2013 Lihtsustamine: y a c d abc d ( abc bcd )( acd b)ac d abd ab(bc b) a c d abcd ( abc bcd )( 0 ac db ) abd (0 0) acd abcd (0 0) abd cd ( a ab) abd cd b ad b b( cd ad ) b( c d a d ) b( c d a ) abcd Kasutatavad seadused: ab+ac=a(b+c) a+ a =1 a* a =0 a*0=0 a*1=a a*a=a a+0=a Loogikakonverter Loogikakonverter koostab sisestatud võrrandi alusel olekutabeli. Selle tabeli alusel saab see võrrandit ka lihtsustada ja sellest skeemi koostada. Joonis 1: Logic Converter Skeem Minimeeritud võrrandi alusel koostatud skeem. Lisaks on testimise...
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Mikroprotsessortehnika Kodutöö Turvasüsteem Üliõpilane: Matrikli number: Kood: AAVB32 Juhendaja: Tõnu Lehtla Tallinn 2009 Ülesanne: on vaja mõelda välja kodu kaitseks mõeldud turvasüsteem, mis signaliseerib teid tuleohu või sissetungimisohu korral heli- ja valgussignaaliga. X=0 Lahendus: andurite ja täiturite arv on esitatud tabelis. Väljundid Nimi Arv Helisignaal Q1 1 Valgussignaal Q2 1 Sisendid Nimi Kontaktide tüüp Arv Suitsuandurid I1 Sulguvad kontaktid 4 Klaasi...
08.09.14 Eamets „Sissejuhatus majandusteooriasse“- elektrooniliselt olemas Seminaridesse registreerimine KT-dele registreerimine KT- paberkandjal materjal lubatud Eksam materjalideta 15.09.14 Mikroökonoomika tegeleb konkreetsete subjektidega Mudeli eeldused : üksik majandussubjekt, subjekt on homo economicus, tegemist on piiratud ressurssidega, tasakaalulahend on parim variant (pakkumise ja nõudluse graafikute ristumispunkt) Turumajandus: turg reguleerib pakkumist ja tootmist, turu reguleerimise signaal tuleb hälbest Turu subjektid: 1) Tarbija- majapidamine- ühine eelarve, ühised tootmisüksused 2) Tootja- nt ettevõte 3) Riik Hetkekasu (sisendid musta kasti (ettevõttesse) ei ole vahetatavad) ja pikaajaline kasu (sisend on vahetatud vähemalt korra) Optimaalsusprintsiip- saada maksimaalne tulemus ja kulutada selleks võimalikult vähe Mida, kuidas ja kelle jaoks toota? Ürg feodaal kapitalistlik infoü...
Firma Woodworks raamatukappide tootmiskulude projektsioon $700,00 Sisendid Vajadus ühe raamatukapi kohta Kirss Tamm $600,00 Materjal ruutjalgades 30 30 Tööjõud tundides 16 16 $500,00 $400,00 Puidu maksumus Kirss Tamm Ruutjala maksumus hetkel $7,30 $4,30 $300,00 Eeldatav aastane kasv 2,4% 1,7% $200,00 Tööjõu kulu $100,00 Tööjõu kulu hetkel $18,50 $0,00 Eeldatav aastane kasv ...
3.loeng: Organisatsioon ja organisatsiooniline evolutsioon Organisatsioon on inimeste grupp, kes on ühinenud selleks, et saavutada ühised eesmärgid. · Igal organisatsioonil on kindel funktsioon · Organisatsioonid eksisteerivad selleks, et saavutada kindleid eesmärke ja rahuldada liikmete vajadusi · Vasavalt funktsioonile ja eesmärgile on olemas väga palju erinevaid organisatsioonitüüpe · Organisatsioonid võimaldavad saavutada eesmärke, mida indiviididel eraldiseisvalt pole võimalik saavutada · Organisatsioonid lisavad indiviidide tegevusele tänu koostöö sünergilise efekti 8S: strateegia, struktuur, inimesed(staff), oskused ja teadmised (skills), juhtimisstiil, süsteemid seda kõike hoiab koos ühised väärtused. Tegevuse või ärimudeli jaoks tarvilikud vahendid on asjad ja raha. Eesmärgid-mida? inimesed-kes?struktuur-kuidas?ressursid-millega? Ning oskused ja asjad Olemas administratiivne kompone...
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 5. peatükk LÄHTEÜLESANNE Selles peatükis tutvustatakse projekti lähteülesande olemust ja eesmärke. Samuti saate teada, kuidas lähteülesanne koostatakse ja missugune on selle struktuur. Oleme läbinud strateegilise planeerimise faasi. Programmi/projekti kavand on koostatud ja finantseerimine tagatud. Alanud on projekti teostamine, mis algab käivitamise etapist. Juhul kui projekti teostamiseks ei piisa kasusaava organisatsiooni teadmistest ja oskustest, tuleb teostaja leida väljastpoolt. Selleks on vajalik lähteülesande täpsustamine. Lähteülesanne on dokument, milles on esitatud täielik kirjeldus projekti eesmärkidest, oodatavatest väljunditest, tingimustest ja ressurssidest. Lähteülesanne on projekti lepingulisele teostajale kohustuslikuks alusdokumendiks. Lähteülesande otstarve Lähteülesanne on vajalik eelkõige siis, kui projekti teostab kolma...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Nimi 1 tudengikood Nimi 2 tudengikood Nimi 3 tudengikood PRAKTIKUMI ÜLESANNE Juhendajad: Professor Peeter Ellervee Hardi Selg Tallinn 2017 Annotatsioon Töö eesmärgiks on luua minimaalne juhtloogika VHDL keeles vastavalt lähteülesandele. Töö tulemusena on loodud juhtloogika VHDL keeles poe eskalaatori, helisüsteemi, ukse ja valgustuse kontrollimiseks, samuti saadud juhtloogika valideeritud simulatsiooni teel. Töö on kirjutatud eesti keeles ning sisaldab teksti 21 leheküljel, 8 peatükki, 1 joonist, 2 tabelit. Sisukord Tallinn 2017 Sissejuhatus........................................................................
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASS E 5. september 2011 KT'd: 17.10 5.12 Eamets "Sissejuhatus majandusteooriasse" Teadus annab inimestele tõeseid teadmisi. Tõesed on kõik väited, millel pole mõistlikke põhjendatud vastuväiteid. Absoluutsed tõed Päike paistab. majanduses absoluutseid tõdesid pm ei ole. Suhtelised tõed peaaegu kõik tõed majanduses Hüpotees öeldakse, et miski on tõde kindlatel tingimustel Järgneb tõestamine Majandusteooriaks nimetatakse majandus-teaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Majandusteooria eesmärk on majandusnähtuste ja protsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ning arengu prognoosimine. Majanduses on kõik andmed veaga. Vea klass ei tohi olla liiga suur. Mudeli viga ei tohi olla suurem algandmete veaklassist. Sisendid -> [ must kast ] -> Väljundid ceteris paribus Vaadeldakse vaid ühe, käesoleval juhul kõige ...
Mikroökonoomika 1. Nõudmise ja pakkumise elastlus Monopol Lugeda: Äripäeva, Mikroökonoomika alused (K. Kerem, K. Keres, M. Randver) Mikroökonoomika harjutuste kogu. Majanduse (ökonoomika) ja majandusteaduste olemus Maj käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud resursside olemasolu tingimustes. Probl. On mikro ja makro tasandil. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteadus, uurib majandusotsuste tegemist, maj üksikosalejate ( kodumajapidamiste ja ettevõtete, firmade poolt). Sellest tulenevalt nim mikroökonoomikat ka hinnakoorijaks. Mikroüõkonoomika uurib rahvamajandust kui tervikut. Uurimis objektiks on maj konjuktuurikõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, maj tsükli olemasolu, töötus, inflatsioon, maksubilansi puudujääk. Makroökonoomika eraldus 1930nendatel Suure depresiooni ajal. Suuna loojaks oli John Maynard Keynes`i, kes pidas maj nähtuste u...
1. Põhimõisted a. Mis on organisatsioon? Kahe või enama inimese kogum, mis toimib sihipäraselt ühise sõnastatud eesmärgi nimel kindla strateegia, struktuuri ja tehnoloogiaga. b. Millestesse tüüpidesse saab organisatsioone jagada? Äriühing, mittetulundusühing, Liit, Avalik-õiguslik asutus c. Mis on juhtimine? Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. d. Kes on juht? Isik organisatsioonis, kes vastutab ühe või enama inimese töö tulemuse eest. 2. Organisatsiooni toimimise mudel a. Kuidas organisatsioon töötab? Klientide vajadused (mida?kus?millal?) täidavad tooted/teenused, inimesed, tehnoloogia,struktuur; mis eesmärgi kohase kasutuse tulemusena moodustavad kõrge kvaliteedi, madala omahinna ja õigeagse jaotumise. b. Efektiivsus ja säästlikkus organisatsioonis? Efektiivsus kõrge Efektiivne, ...
WL MESSENGER Referaat Pärnu 2010 1. SISUKORD 2. SISSEJUHATUS Interaktiivsel võrgul on tohutu potentsiaal, kuid et ta ka edaspidi väljavaated säilitaks, ei tohi talle pandud lootusi liiga kõrgele kruvida. Interneti ja kommerts-võrguteenuste CompuServe'i, America Online'i ja Microsoft Network'i (MSN) kasutajad moodustavad rahvastikust ainult väikese osa. Samas on võrguteenuste juures amortisatsioonitase üsna kõrge: paljud abonendid kukuvad juba enne aasta möödumist pettunult välja. Teised kasutajad vaatavad ringi ja vahetavad iga paari kuu järel teenuseid, et ära kasutada eripakkumisi. Mõned teenuseda, näiteks Apple'i e-world, on oma tegevuse lõpetanud. Teisi, näiteks Prodigy't, on järginud ebaõnn ja nende tulevik oli tume. Microsoft'i MSN tõmbas esimese paari kuu jooksul ligi üle miljoni abonendi, kuid Interneti populaarsuse plahvatuslik kasv sundis meid MSN-i ümber kujund...
Eksamil küsitavad mõisted 1. Andmebaas (teema 1) 2. Andmebaasisüsteem (teema 1, 10) 3. Relatsiooniline muutuja (relvar), relatsioon (teema 2) 4. Kandidaatvõti, supervõti (primary key) (teema 2) 5. Primaar- ja alternatiivvõti (teema 2) 6. Välisvõti (teema 2) 7. Viidete terviklikkuse reegel (teema 2) 8. Andmetüüp (teema 2 ja 5) 9. Kitsendused ja nende võimalik realiseerimine SQL-andmebaasides (teema 2 ja 5) 10. Nimetage relatsioonialgebra operatsioone (teema 3) 11. Virtuaalne relatsioon e. vaade (teema 5) 12. Pädevusala (teema 7) 13. Funktsionaalne allsüsteem (teema 7) 14. Reg...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Energeetikateaduskond Elektroenergeetika instituut Energiasüsteemide õppetool Laboratoorne töö nr:1 Õppeaines AES3610 ,,Programmeeritavad kontrollerid" PROGRAMMEERITAVAD KONTROLLERID JA PROGRAMMERIMINE 2007 Tallinn Kontroller on mikroarvuti, mis on ettenähtud seadmete, protsesside juhtimiseks. Tänapäeval kasutatakse kontrollereid väga laialdaselt erinevates valdkondades. Kontrollereid kasutatakse meditsiinis, energeetikas, transpordis (autod, lennukid, laevad), olme elektroonikas (televiisorid, raadiod), sides jne. Automaatjuhtimises kasutatakse kahte juhtimisviisi: aparatuurne juhtimine ja programmjuhtimine (joonis 1.1). Esimesel juhul koostatakse düüsiline skeem, mis koosnev releedest, lülititest, kontaktoritest jne. Teisel puhul piisab programmi koostamiest kontrolleri jaoks. On selge, et programmi on palju lihtsam muuta...
Eesti Infotehnoloogia Kolledz Essee Infosüsteemide analüüs ja projekteerimine Objekt Orienteeritud käsitlus vs Traditsiooniline käsitlus Autor: Mart Kolk Rühm: D21 Juhendaja: Andres Mulin Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Tarkvaraarenduses on kasutusel nii traditsiooniline kui ka objekt - orienteeritud käsitlus. lähenemist. Töö eesmärk on mõlemat tutvustada ja leida nende tugevad ja nõrgad küljed. Toimub ka käsitluste vaheline võrdlus. Analüüsi põhjal selgub kumba käsitlust on mõistlikum ja kasulikum kasutada. Kindlasti on soosingus objekt - orienteeritud käsitlus, kuna see on tänapäeval laialdas...
1. Tootmise planeerimise olemus (plaanimise mõiste, komponendid ja eesmärgid, plaan, kavandamine, plaanimise struktuur ja etapid) Planeerimine- e. plaanimine, kavandamine kõige laiemas tähenduses mingi tulevikus saavutada kavatsetava majandusliku eesmärgi ja sellele viivate teede põhjalik läbimõtlemine (läbitöötamine), et valida kõige soodsamaid teid ja ökonoomsemaid talitusviise juba enne vastavate eesmärkide tegelikule taotlemisele asumist. Selles mõttes plaanimiseta pole kunagi saadud läbi ühegi keerukama majandusliku ülesande lahendamisel ega saada läbi ka tulevikus. Planeerimine -on ettevõtte tulevaste eesmärkide ja nende saavutamiseks vajalikke meetmete ja resursside määratlemine. Lähtuvalt aja horisondist eristatakse: 1)pikaajaline/strateegiline planeerimine 1- 5 a.; 2)keskmise ajalist/taktikaline planeerimine 1a; 3)lühiajaline/operatiivne planeerimine- nädala pikkune. Plaan- kava, programm; tulevikus ellu viia kavatsetavate ü...
4001B või ei 4011B ning ei 4071B – 4073B Multiplexer Demultiplexer Dekooder Dekooder muundab sisendkoodi soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab signaali vastavasse väljundisse. Ülesanneteks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutav mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit, tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale jne. Kuna dekoodri väljundisse ühendatavad seadmed on erinevad, siis kasutatakse nende juhtimiseks ka erinevaid dekoodreid. Dekoodril on nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n. Dekoodreid koostatakse peamiselt NING loogika elementidest. Tegemist on loogika elemendiga, mis muudab rööpkoodi unitaarkoodiks, millel on ainult 1 bitt "1"...
A B C D E F G H I J K L M N 1 Otsus tellimuse suuruse kohta koguserabati tingimustes 2 3 Sisendid Koguserabati tingimused 4 Ühiku kulu - vt. tabel paremal Alates hulgast Ühiku kulu Alates_hulgast =Mudel!$D$5:$D$9 5 Tavaline müügihind $30 0 $24,00 Jääkide_realiseerimise_hind =Mudel!$B$6 6 Jääkide realiseerimise hind $1...
Tallinn Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut MIKROPROTSESSORTEHNIKA Laboratoorne töö nr. 3 Summaator Juhendaja: Taavi Möller Üliõpilane: AAVB-32 Tallinn 2009 Ülesanne. Koostada kolmejärguline jadaülekandega summaator kasutades nii täis- kui poolsummaatoreid. Summaatorite tööpõhimõte. Summaatoriks nimetatakse arvuti loogikalülitust, mis on ette nähtud arvkoodide aritmeetiliseks summeerimiseks. Mitmejärgulise kahendarvu summaator koosneb mitmest ühejärgulisest summaatorist. Arvu summeerimisel tuleb lisaks kahe summeeritava arvu vastavate järkudele liita nendega ka nooremate järkude summeerimisel tekkinud ülekanne. Seega on ühejärgulisel summaatoril 3 sisendit ning 2 väljundit. Summaatori loogi...
Multimeediaarvuti Sisukord Sisukord Korpus Emaplaat Protsessor Protsessori ventilaator Mälu Videokaart Helikaart Võrgukaart Toiteplokk Kõvaketas Kuvar Klaviatuur Hiir Kõrvaklapid mikrofoniga Veebikaamera Operatsioonisüsteem/tarkvara UPS Kokkuvõtte Kasutatud allikad 2 Korpus Corsair Carbide 500R Mid-Tower must Mõõdud: 521 x 206 x 508 mm Kaal: 7.53 kg Emaplaadi tugi: ATX, Micro ATX Protsessori jahutite tugi kuni 175mm Graafikakaardi tugi kuni 452mm Kuus 120mm/140mm ventilaatori kohta Neli 120mm ventilaatori kohta Sisaldab 200mm ventilaatorit küljepaneelil, kahte esipaneeli 120mm ventilaatorit ja ühte tagumise paneeli 120mm ventilaatorit 5.25" pesad: 4 3.5" kõvaketta sahtlid: 6 Laienduspesasid: 8 Esipaneeli liides: Kaks USB 3.0 ühendust Üks Firewire ühendus 3.5" kõrvaklappide/mikrofoni ühendus ·Hind 116,80 (,,1A.EE") ...
Data-Videoprojektorid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level PLC-XU4000 PLC-XU4000 on kompaktses vormis Intelligentne lambi juhtsüsteem muskelprojektor, mis pakub kasutajale Automaatne pildi seadistamine tuntud headuses LCD projektorite Turvafunktsioonid pildikvaliteeti. 4000 ANSI luumenit Projektoril on suurepärane 2000:1 Kontrasti suhe 2000:1 kontrastisuhe, lambi eluiga ulatub kuni XGA resolutsioon 5000 tunnini ja sealjuures on projektori ...
Tarkvara testimist käsitlev juhendmaterjal Tarkvara testimine Testimise parimad praktikad Nõudmiste määratlemine Maili Markvardt ASA Quality Services OÜ Tallinn 2006 Sisukord 1 Lugejaskond ja käsitlusala.......................................................................................3 2 Kasutatavad mõisted.................................................................................................3 3 Sissejuhatus testimisse..............................................................................................4 4 Testimise koht arendusprotsessis.............................................................................5 5 Testimise liigid...........................................................................................................5 5.1 Liigitus tarkvara testitavate omaduste järgi.....................................
PILET 1 TRIGERID Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti infot. Trigeril on 2 stabiilset olekut, mis vastavad loogikalülitustele 0 ja 1. Trigeri olek vastab tema väljundsignaali väärtusele mingil ajahetkel. Sõltuvalt sisendsignaalist olek kas säilib või muutub vastupidiseks. Väljundeid on üldjuhul 2 QjaQ. Kasutatakse mäluelementidena registrites, loendurites jne. Informatsiooni salvestusviisi järgi jagunevad kaheks: asünkroonsed infot salvestatakse vahetult sisendisse antud signaalidega sünkroonsed võimalik vaid sünkroimpulsi(clock) olemasolul. Sünkroniseerimine kui trigeriga on ühendatud lubav sisend, mille kõrgel väärtusel(1) loetakse sisse uued sisendid ja toimuvad üleminekud, madalal olekul(0) on triger passiivne ja säilitab oma endise oleku. Sõltuvalt tööpõhimõttest ja ehitusest ja...
IT Kolledz 1. Seleta mõisted: "projekt", "projektijuht" Projekt on ühekordne eesmärgi saavutamiseks vajalike seostatud tööde hulk, mida tehakse erinevates kompetentsi keskustest ja mis on piiratud tähtaja ja eelarvega. Projektijuht on roll, kelle ülesandeks on tagada projekti tööde juhtimine selliselt, et saavutatakse projekti esialgu kokkulepitud eesmärk, esialgu kokkulepitud eelarvega ja tähtajaga 2. Millest lähtub projektijuhtimise probleem? Leidmiseks ja konfliktidiagrammide näiteks koostame pilved järgmistele ebasoovitavatele ilmingutele: · Tavaliselt ei jõua tähtajaks valmis · Muudatusi tuleb liiga palju ette · Tihti tuleb töid ümber teha Projektide keskkonda iseloomustab määramatus sellepärast, et - me ei oska TÄPSELT ETTE spetsifitseerida kõiki projekti tegevusi? - me ei oska ETTE öelda, kui palju TÄPSELT kulub aega projekti iga ...
Skeemitehnika I kordamisküsimused 1. Numbrite esitamine ja teisendamine kahend-, kümnend- ja kuueteistkümnendsüsteemis. Kümnendsüsteemist 16. süsteemi käib sama moodi nagu 10.süsteemist binaari, ainult et jagad kahe asemel 16ga ja jäägis (milleks tulevad arvud 0-15) asendad 10-15 ->A-F. NT 1000 (10.süsteemis) = 3E8 (16.süsteemis). 2. Loogikafunktsioonid ja neid realiseerivad loogikaelemendid (funktsioonide nimetused, olekutabelid, skeemi tingmärgid). AND (ja) A B Q 0 0 0 0 1 0 1 0 0 1 1 1 OR (või) A B Q 0 0 0 0 1 1 1 0 1 1 1 1 NOT(ei) xor 00-0 10-1 01-1 11-0 A Q 0 1 NOR(või-ei) 1 0 A B Q 0 0 1 0 1 0 1 0...
Modelleerimine 1 KT 1. Mis on mudel? Mõne reaalse elu sündmuse/nähtuse/objekti lihtsustatud kujutamine. Peidab detaile, keskendub olulisele, teeb kergemaks. Esitab vaate e. ühe võimaliku interpretatsiooni. Mudel esitab reaalse maailma vaate, e mingi valdkonna x interpretatsiooni. On lausete hulk uuritava valdkonna kohta kindlas modelleerimiskeeles. Lausetele annab tähenduse interpretatsioon, mis seob mudeli elemendid valdkonnaga. 2. Erinevaid mudelitüüpe? Midgetite BMW, gloobus, nukud, 3. (Mu lemmik kordamisküsimus, otse slaididelt) Miks on hea/kasulik osata modelleerida? 4.Valdkonna ja interpretatsiooni seos? Interpretatsioon seob elemendid valdkonnaga. 5. Mudeli ja konteksti seos? Tähtkuju suur vanker vs ostukäru näide. 6. UML trivia!!!! Loodi 90ndatel (1800) Booch, Jackobson, Rumbaugh poolt (valged mehed?), Rational Software firmast 97ndal Object Management Group (OMG) poolt standardiks võetud keel Praegun...
Infosüsteem Infosüsteem on asutuse, ettevõtte, omavalitsuse, riigi, organisatsiooni jne teabe säilitamiseks ja töötlemiseks mõeldud süsteem. Eesti entsüklopeedia järgi on infosüsteem informatsiooni, selle töötlemist käsitlevate reeglite ja vajalike vahendite kompleks. Süsteemiteooriast lähtudes on infosüsteem omavahel seotud andmeobjektide mitteamorfne, terviklik kogum. Oluline on infosüsteemi seotus teiste süsteemidega (liidesed ehk sisendid ja väljundid), määratletus (reeglitele alluvus, ennustatavus) ja mittetäielikkus. Elektrooniliste seadmete rakendamisel võib infosüsteemiks nimetada ka rakendusprogrammide hulka, mille abil saab lahendada teabe töötlemisega seotud ülesandeid. Selliste rakendusprogrammide loomist nimetatakse tarkvaraarenduseks. Tervise infosüsteem Eesti tervise infosüsteem (TIS) koosneb neljast põhiosast: digitaalne terviselugu, digitaalne ravijärjekordade registratuur (digiregistratuur), digipilt, digiretsept. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
