Kose Gümnaasium Kursust kokkuvõttev töö Õpimapp Kelly Talimaa 11S Kose 2016 Sissejuhatus Antud kursust kokkuvõtvas töös on üles kirjutatud kursusel läbitud klassitunnid ja välitunnid. Autor kirjutab oma töös lühidalt, mida tunnis räägiti. Antud kokkuvõtva töö eesmärk on avardada silmaringi ja jätta meelde tunnis õpitud materjal. Töös on välja toodud autori meeldivamad ja mittemeeldivamad tunnid koos põhjendustega. Autor räägib mida talle meeldis kõige rohkem õppida ja mis ei olnud tema jaoks üldse huvitav. Kokkuvõtva töö autor kasutab oma töös tundides koostatud konspekte, oma mälu, interneti lehekülgi ja reservväelase mälestusi ajateenistusest. 09.12.2015 Meditsiin Sissejuhatus meditsiini Meile käis rääkimas Kaitseliidus tegev noor naine. Ta rääkis meile meditsiinist ja kiirabitööst. Tõi ka palju elulisi näiteid. Alustas ta juttu sellega, k...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Klassiõpetaja eriala Marju Konrad TÖÖ PROBLEEMSELT KÄITUVATE ÕPILASTEGA RAKENDADES BIHEIVIORISTLIKKE ÕPPIMISE SEADUSPÄRASUSI Referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus Kõik tasustamisel rajanevad õpilaste distsiplineerimise metoodikad toetuvad biheivioristlikele õppimise seaduspärasustele, eelkõige operantse tingituse põhitõele, mis tähendab vajadust reageerida keskkonnale kindlal viisil. Selle ajendiks on organismi alateadlik vajadus vältida negatiivseid ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid. Tasustamisvõtete kasutamine on vajalik täiendusena tavapärasele töökorrale kui õpilase või klassi normaalset käitumist ei õnnestunud kindlustada. (Krull, 2000) Referaat an...
Adressaat: Siseminister Siseministeerium Kellelt: 5.12.2012 Arvamus A.A. kaebuse kohta Analüüsisin A.A. kaebust ja algatasin menetluse A.A. avalduse alusel. Kaebuse on esitatud Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse peale, mille kohaselt keelduti AA-le andmast kodakondsust ja tehti ettekirjutus riigist väljasaatmiseks. Ajaolud 1.Kaebuses A.A avaldas: 1.1 . Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) keeldus andmast talle kodakondsust naturalisatsiooni korras (PPA 12.05.2010 kiri nr 12/145). Keeldumist põhjendati asjaoludega, et A.A. ei sündinud Eestis ja, et A.A. vanemad on 1930-ndatel aastatel lahkunud Eestist. A.A väitis, et ta on eestlane ja, et ta on elanud alates seitsmekümnendatest aastatest Eestist. Avaldaja selgitas, et...
Ühiskonna kordamisküsimused § 2.5-2.7 1. Kuidas on RK seotud rahva õigusega valitseda? Riigikogu liikmeid valitakse rahva poolt rahva esindajaks. 2. Kes võivad Riigikogu valida, kes sinna kandideerida ( vanus, kodakontsus)? Mitmeks aastaks RK valitakse? Kõik hääleõiguslikud (alates 18. eluaastast) kodanikud. Kandideerida võib alates 21-aastaselt, kodakondsus. Riigikogu valitakse 4 aastaks. 3. Millised on RK peamised ülesanded? · Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid · Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. · Seaduste vastuvõtmine · Valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle. · Eelarve vastuvõtmine. 4. Kellest koosneb RK juhatus? Kes on praegu RK esimees? RK juhatus koosneb esimehest, kahest aseesimehest. Praegu on RK esimees Ene Ergma. 5. Selgitage: Korraline istungjärk; erakorraline istungjärk. Korraline istungjärk neid on aastas kaks ning see tähendab par...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Alan Karus PÄRNU MAAVALITSUS, SISEMINISTEERIUM JA KOHALIKUD OMAVALITSUSED VIA BALTICA TEEMAPLANEERINGU KOOSTAMISEL Uurimistöö õppeaines ,,Halduskorraldus" Juhendaja: Sulev Alajõe Pärnu 2013 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 1. Ülevaade planeeringuprotsessist...................................................................................................4 2. Koostöö analüüs..........................................................................................................................
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 3. peatükk PROJEKTI KAVANDAMINE Selles peatükis käsitletakse projektide planeerimist ja arendamist, tutvustatakse loogilist maatriksit, eesmärkide, väljundite, tegevuste ja sisendite sekkumisloogikat ning kirjeldatakse, kuidas on selle loogikaga seotud eeldused ja riskid. Loogilise maatriksi ehk LogFrame'i meetod LogFrame'i meetod on praktiline vahend nii projektide planeerimiseks kui ka nende teostamiseks ja hindamiseks. Tegemist on süsteemse lähenemisega, mis selgitab välja püstitatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud toimingud. Selles protsessis näitab LogFrame'i meetod kätte tasandite vahelised loogilised seosed ning määratleb eelduste ja riskide kaudu tingimused, mille juures probleemi lahendamisse on võimalik sekkuda. Sekkumisloogika sõltub projekti otstarbest ning sätestab projekti üldised eesmärgid, väljundid, tegevused ja sisendid. LogFrame...
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 7. peatükk PROJEKTI MEESKOND Projekti kaasatud inimesed on projekti tulemuse seisukohalt olulisim ressurss. Selles peatükis selgitame, kellest koosneb projekti inimressurss ning milline on projektijuhi roll inimressursi juhtimisel. Samuti kirjeldame võtteid, millega tagada hea projekti meeskonna valik. Projekti inimressursid Projekti teostamiseks on meil käsutada teatud hulk rahalisi vahendeid projekti juhtimiseks ning know- how ostmiseks ehk teiste sõnadega inimressursi tarbeks. Projekti sisemise inimressursi moodustab peamiselt projekti meeskond ehk need inimesed, kes on kaasatud projekti käiku kogu selle aja vältel ning kelle tegevust koordineerib projektijuht. Projekti meeskonna liikmed on reeglina vastutavad konkreetsete komponentide või teadud liiki ülesannete, näiteks raamatupidamine, koolituse korraldamine jne. eest. Lisaks sellele on projekti ...
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT PROJEKTI MEESKOND Projekti kaasatud inimesed on projekti tulemuse seisukohalt olulisim ressurss. Selles peatükis selgitame, kellest koosneb projekti inimressurss ning milline on projektijuhi roll inimressursi juhtimisel. Samuti kirjeldame võtteid, millega tagada hea projekti meeskonna valik. Projekti inimressursid Projekti teostamiseks on meil käsutada teatud hulk rahalisi vahendeid projekti juhtimiseks ning know- how ostmiseks ehk teiste sõnadega inimressursi tarbeks. Projekti sisemise inimressursi moodustab peamiselt projekti meeskond ehk need inimesed, kes on kaasatud projekti käiku kogu selle aja vältel ning kelle tegevust koordineerib projektijuht. Projekti meeskonna liikmed on reeglina vastutavad konkreetsete komponentide või teadud liiki ülesannete, näiteks raamatupidamine, koolituse korraldamine jne. eest. Lisaks sellele on projekti tegevustes...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut KODANIKUÜHISKOND Referaat aines regionaalpoliitika Koostaja: Juhendaja: Tartu 2008 3 SISUKORD sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Kodanikuühiskonna olemus.......................................................................................... 4 2. EESTI Kodanikuühiskonna ArenDAMISE kontseptsioon............................................6 3. KODANIKUALGATUSE TOETAMISE ARENGUKAVA........................................9 4. kaasamine ................................................................................................................... 11 kokkuvõte....................................................................................................................... 13 Kasutatud kirjandus..........
Riskianalüüs võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstematiseerimine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine Riskianalüüs annab vastuse: 1)tulevikuühiskonna riskivabaks muutmise võimalused 2)füüsiliste objektide planeerimine 3)keskkonnakaitse 4)kodanikukaitse 5)ohtlike ainete käsitlus ja transport 6)info- ja hoiatussüsteemide paigaldamine 7)avariiolukordade tegutsemisplaanid 8)koostöö omavalitsuste, päästeteenistusega APELLi I aste: organisatsiooniline töö objektil, lähteandmete kogumine, seaduslik osa, analüüsi eesmärk II aste: määratakse kindlaks riskiobjektid, ohtlikud tegevused, ÜRO klasside alusel ohtlike ainete nimekiri, õnnetuse/riski tüübid, ohustatute ring, tagajärgede hinnang, risk inimese tervisele, elule, varale, keskkonnale, riski arenemise kiirus, riski tõenäosus, riskiobjektide prioriteet, ressursid toimetulekuks, riskimaatriks III aste: koostatakse riskifaktori arvestuskaart, tegevusplaanid, esmaabi ja meditsiiniline...
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 1. peatükk PROJEKTITSÜKKEL Selles peatükis seletatakse lahti projekti mõiste, tutvustatakse projektitsükli erinevaid faase ja etappe ning antakse lühiülevaade projektitsükli kasutamisest juhtimismeetodina. Projekti olemus Projekt on tegevuste kogum, mida seob Projektitsükkel teatud ajaperiood ja mida viiakse ellu ainulaadse tulemuse saavutamiseks, milleks on tavaliselt püsiv kvalitatiivne muutus, uus Piiravad tegurid teenus või toode. Mitte kõik eesmärgistatud protsessid pole AEG projektid. Projekti iseloomustavad kolm piiravat tegurit: aeg, ressurss ja tulemus. Aeg. Projekt toimub kindlas ajaraamis. Tal on konkreetne algus ja lõpp, mis määratleb RESSURSID TULEMUS tulemuste saavutamiseks antud ...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond ABIELU SÕLMIMISE KORRALDUS EESTI VABARIIGIS Referaat Tsiviilõigus MS.0107 Juhendaja: Lektor Reet Nurmla Tartu 2013 Sissejuhatus Juba aegade algusest peale on loommariigis välja kujunenud vastastikune suhe, kus isane ja emane isend elutsevad koos. Ühelt on see ju iseenesestki mõistetav, sest järglaste saamiseks on vaja nii isas- kui ka emaslooma, juhul kui muidugi ei ole tegemist liitsuguliste loomadega, teiselt aga tagavad erinevad sugupooled vastastikuste puuduste ja vajaduste kompenseerimise ning vajaliku toe turvaliseks eluks. Loomadelt võib peaaegu üks-ühele üle tulla inimkeskkonda ja inimsuhetele. Inimesed vajavad samuti üksteise tuge, lähedust ja hoolitsust. Küll aga ei piisa inimestele sellest, et elatakse koos ja tehakse ühiseid tegemisi. Inim...
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 2. peatükk STRATEEGILINE PLANEERIMINE Selles peatükis käsitletakse detailsemalt programmi/projekti määratlemise etappi strateegilise planeerimise faasis; kirjeldatakse, kuidas tuvastada sidusgruppe, analüüsida probleeme ning tuletada neist eesmärke. Strateegiline planeerimine hõlmab tegevusi, mis leiavad aset enne projekti elluviimist. Strateegiline planeerimine Projekti edukus või läbikukkumine sõltub Strateegiline planeerimine tihti sellest, kui põhjalikult on läbi viidud strateegilise planeerimise protsess. Just selles hõlmab: faasis peab suutma ette näha kõiki otseselt ja kaudselt projekti mõjutavaid ning projektiga · Olukorra määratlemist seotud tegureid. · Probleemide analüüsi ...
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 6. peatükk PHARE PROJEKTI PAKKUMISKONKURSS Selles peatükis kirjeldatakse, kuidas käivitada projekti pakkumiskonkursi kaudu. Aluseks on võetud suurima rahvusvahelise rahastaja Phare programmi reeglid ja tavad, mis on sätestatud detsentraliseeritud rakendussüsteemis (DIS). Ühtlasi tutvustame ka Phare programmi funktsioneerimise põhimõtteid. Phare Detsentraliseeritud Rakendussüsteem (DIS) DIS ehk detsentraliseeritud rakendussüsteem on reeglite, juhiste ja protseduuride kogum, mida peab järgima planeerides ja teostades Euroopa Liidu Phare programmi poolt rahastatavaid projekte. DIS määratleb ka nõutavate dokumentide standardformaadid. DIS on mõeldud järgimiseks kõigile Phare projektidega seotud töötajatele programmi koordinaatoritele ja administraatoritele, kasusaajatele, hindajatele, lepingulistele teostajatele jne. Taust Phare programm loodi E...
Siseministeerium ja Esko Koolitus (2000) "Rahvusvahelise projektijuhtimise käsiraamat", Lisa 2 Näidisdokumendid 2.1 PROBLEEMIPUU Eesti administratiivne suutlikkus madal Keskvalitsuse ja Avaliku sektori Kolmas sektor omavalitsuste vastutus juhtimine ebaefektiivne nõrgalt arenenud ebaselge Haldusreform Madal Puudulik Halb Puudulikud teadmised Liikmeid vähe Liikmed pooleli ...
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 9. peatükk ARUANDLUS Käesolev peatükk räägib sellest, miks on vajalik projekti aruandlus ning milliseid aruannete tüüpe rahvusvaheliste, sealhulgas Phare projektide puhul kasutatakse. Peatüki lõpus antakse näpunäiteid aruande vormistamise ja esitamise osas. Aruandluse eesmärk Projekti aruandlus täidab mitut eesmärki. Esmalt aitab ta dokumenteerida projekti käiku, Aruandlus tehtud otsuseid, muudatusi ja järeldusi. Aruandlust võib käsitleda projekti ühe Aruandluse eesmärk väljundina, kuna ta on projekti käigus loodud materiaalne väärtus. · Dokumenteerida projekti käiku; Aruandlusel on oluline tähendus ka projekti · Kinnitada tehtud töö; kestel, kuna tema kaudu saadakse heakskiit ja · Planeerida järgnevad tegevused; kinnit...
Tallinna Ülikool KOK6045. Kommunikatsioon ja ühiskond Kertu Soodla, Rain Uusen (SST-1), Lilian-Kristina Küüts (KOSKB) Kommunikatsioon ja võim Kommunikatsioon kui riigivõimu ja rahva sõber ning vaenlane ESSEE Juhendaja: Barbi Pilvre Tallinn, 12. oktoober 2012 Ideaalses ühiskonnas kasutab riigivõim (ehk valitsus) kommunikatsiooni kõiki vorme, tehnoloogiaid, meetodeid ja strateegiaid selleks, et hoida rahvast võimu kõrgeimat kandjat riigis informeerituna nii igapäevatoimingutes kui ka suurtes ja strateegilistes visioonides, tegevuskavades ning kindlasti ka otsustes. John Dewey on öelnud: «Ühiskond mitte ainult ei püsi kommunikatsiooni najal, vaid on kommunikatsiooni tõttu üldse olemas.» (Palmaru 2003:124) Ilma kommunikatsioonita ei saa olla ühiskonda, ilma...
REGIONAALNE KIHISTUMINE Referaat Tallinna Ülikool 1. SISSEJUHATUS Selle essee pealkiri on ,,Regionaalne kihistumine", ehk eesmärk on analüüsida, kuidas on Eestis ligipääs hüvedele ja sotsiaalne positsioon piirkodlikult jaotatud. Autor vaatleb erinevaid muutusi ühiskonnas enne ja pärast Majanduskriisi. Põhjuseks, miks autor on võtnud selle ajavahemiku on sellepärast, et majandustõus ja majanduskriis põhjustasid muutusi regiooniti erinevate hüvede kaudu. See essee uurib, missugused on olnud erinevad muutused ühiskonnas ja mida need on kaasa toonud. Selles essees püstitan järgmised küsimused: Missugused erinevused/sarnasused olid regiooniti majanduses, enne majanduskriisi ja pärast majanduskriisi? Kas toimus muutusi? Essee on tehtud kahes ajas, esmalt võrdlen kõiki punkte enne majanduskriisi ja seejärel peale majanduskriisi. Alustan ajast, mis valitses meil enne majanduskriisi, kus Eestis...
Riskianalüüs on meetod, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat ohustada. Riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja, kui suure ohuga on tegemist, kas riski vältimiseks või vähendamiseks on rakendatud piisavalt ettevaatusabinõusid või on vaja ette võtta midagi enamat tervisekahjustuste ennetamiseks. Riskianalüüs annab vastuseid: tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalikkusele, füüsiliste objektide planeerimisele(eriti riskiobjektide), keskkonnakaitsele, kodanikukaitsele, ohtlike ainete käitlemisele ja transportimisele, info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele, avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele, koostööle omavalitsusega, päästeteenistustega, planeerimis täitevorganitega jne. APELLI I aste: organisatsiooniline töö objektil, vallas, linnas, kus moodustatakse vastav grupp, kes viib läbi riskianalüüsi, kogub vajalikud lähteandmed, seadusliku osa ja muu k...
Riskianalüüsi test 1.Mis on riskianalüüs? Riskianalüüs- ühiskonnas esitlevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine 2. Millistele valdkondadele annab riskianalüüs vastuseid? Riskianalüüs annab vastuseid: · Tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalustele; · Füüsiliste objektide planeerimisele (eriti riskiobjektidele); · Keskkonnakaitsele; · Kodanikukaitsele; · Ohtlike ainete käsitlemisele ja transportimisele; · Info-ja hoiatussüsteemide paigaldamisele; · Avariiolukordades tegutsemise plaanide koostamisele; · Koostööle omavalitsustega, päästeteenistusega, planeerimistäitevorganitega. 3. Riskianalüüsi käik APELLI 1...3 aste (lühike sisuülevaade) APELLI 1. aste riskipiirkonnas Eestis a) hõredasti asustatud piirkond b) väikeasulad c) väik...
Riskianalüüsi test 1.Mis on riskianalüüs? Riskianalüüs- ühiskonnas esitlevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine 2. Millistele valdkondadele annab riskianalüüs vastuseid? Riskianalüüs annab vastuseid: · Tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalustele; · Füüsiliste objektide planeerimisele (eriti riskiobjektidele); · Keskkonnakaitsele; · Kodanikukaitsele; · Ohtlike ainete käsitlemisele ja transportimisele; · Info-ja hoiatussüsteemide paigaldamisele; · Avariiolukordades tegutsemise plaanide koostamisele; · Koostööle omavalitsustega, päästeteenistusega, planeerimistäitevorganitega. 3. Riskianalüüsi käik APELLI 1...3 aste (lühike sisuülevaade) APELLI 1. aste riskipiirkonnas Eestis a) hõredasti asustatud piirkond b) väikeasulad c) väik...
1.Valitsemiskorrad Presidentaalne (Mehhiko, USA, Valgevene) * president on valitsusjuht * presidendil on VETO õigus (otsuste tagasilükkamine jne) * parlamendil on seadusandlik võim * raha jagab parlament Parlamentaalne ( UK, Saksamaa, Eesti) *parlament valib presidendi *valitsus moodustatakse peale parlamendi valimist *1 ja 2 kojalised (USA-s senat - 2 saadikut igast osariigist ja esinduskoda rahvaarvu põhjal) Poolpresidentaalne *President pole valitsusjuht *Presidendil on suur võim ja veto õigus 2. Parlamendi ülesanded ja struktuur Parlamendi ülesanded - Seaduste algatamine, vastuvõtmine ja menetlemine - Valitsuse töö kontrollimine - Riigieelarve kinnitamine. - Läbirääkimiste läbiviimine (Huvide tasakaalustamine ja korruptsiooni vältimine läbirääkimiste ja eeltöö tulemusel) Parlamendi struktuur Poliitiline struktuur opositsioon ja koalitsioon Formaalne struktuur juhatus (Esimees/spiiker ja aseesimehed) j...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond KOHALIK OMAVALITSUS JA KULTUUR- SPORT Referaat Pärnu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 4 1. KOHALIK OMAVALITSUS JA KULTUUR-SPORT................................................5 1.1. Valdkonna eesmärgid, vahendid ja tegevusvariandid............................................ 5 1.2. Otsused, täideviimine, kontroll ja probleemid........................................................8 2. AUTORI HINNANG JA ETTEPANEKUD...............................................................11 kokkuvõte........................................................................................................................ 13 Viidatud allikad.....................................................................
Riskianalüüs Mis on riskianalüüs? 1. Riskianalüüs on võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstematiseerimine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine. Millistele valdkondadele annab vastuse riskianalüüs? 2. 1) tulevikuühiskonna riskivabaks muutmise võimalused. 2) füüsiliste objektide planeerimine. 3) keskkonnakaitse. 4) kodanikukaitse. 5) ohtlike ainete käsitlusele ja transpordile. 6) info ja hoiatussüsteemide paigaldamine. 7) avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamine. 8) koostööks omavalitsustega, päästeteenistujatega planeerimisorganitega jne. 3. Riskianalüüsi käik APELLi 1...3 aste (lühike sisevaade). APELL- kohalik teadlikkus ja valmisolek avariiolukordades. I astmes moodustada vastav grupp, kes viib objektil läbi riskianalüüsi. Kogutakse andmed (mitmesuguste kaardivarjendite, teede tööstuse ja kommunikatsioo...
Demokraatia on valitsemine valitud esindajate kaudu Ministeeriumid Justiitsministeerium (kristen Michael), Haridus- ja teadusministeerium (jaak Aaviksoo),Kaitseministeerium (urmas reinsalu),Keskkonnaministeerium (keit pentus-rosimannus),Kultuuriministeerium (rein lang),Majandus-ja kommunikatsiooniminister (juhan parts),Põllumajandusminister(helir-valdor seeder) ,Rahandusministeerium (Jürgen ligi),Siseministeerium (ken-marti vaher),Sotsiaalministeerium (hanno pevkur), Välisministeerium (urmas paet) Maavalitsuse ülesanded: Korraldada ja kordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, planeerida regiooni arengut. Kohaliku omavalitsuse ülesanded Korraldada sotsiaalabi ja-teenuseid, korraldada elamu- ja kommunaalmajandust, organiseerida ühistransporti, korraldada heakorda ja kekskonnaplaneerimist. Eesti kohtusüsteem I maakohtud, halduskohtud , II ringkonnakohtud, III riigikohus. Õiguskantsler teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse ...
Tartu Ülikool Marko Pomerants siseminister Siseministeerium Pikk 61 15065 TALLINN 19.11.2010 nr 1-14/RE-7044 Koopiad: Rahandusministeerium Vihula Vallavalitsus Austatud härra minister Rektorina palun teatada, et Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut taotleb Merekooli III kinnistu tasuta võõrandamist Tartu Ülikoolile kui avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ülikooliseaduses ja Tartu Ülikooli põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks, seda juhul, kui siseministeeriumil ei ole võimalik tagada ülikooli pikaajalise kasutusõiguse vajaduse fikseerimist tähtajalise (vähemalt 10- aastase kehtivusajaga) kasutuslepinguga. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut on Merekooli III kinnistut kasutanud juba 14 aastat ja kõnealuse kinnistu aastaringse kasutamise võimalus on ülikooli jaoks hindamatu. Ülikool kasutab hoonet aparatuuri ja varustus...
Keskonnapoliitika ja korraldus Praktiline töö nr 1 Ülesanne 1. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukavad: *Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ *Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 *Keskkonnaministeeriumi arengukava 2015–2018 *Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 *Looduskaitse arengukava aastani 2020 *Eesti kalanduse strateegia 2014–2020 *Eesti Maaelu arengukava 2014–2020 *Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 * Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ * Transpordi arengukava 2014–2020 *Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (eelnõu) *Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ *Eesti riiklik põlevkivi arengukava aastani 2020 *Eesti riiklik turismiarengukava 2014–2020 *Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 Ülesanne 2. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava Isik/asutus Mõju/huvi Keskkonnaministeerium ...
EESTI NSV/ NÕUKOGUDE EESTI 1944 Saabusid punaarmee järel operatiivgrupid, kus alustasid nõukogude võimu taastamist. *Seadusandlikuks võimuorganiks ENSV ülemnõukogu *Täidesaatev võimuorgan Eesti NSV valitsus. *Tegelikuks valitsusorganiks oli Moskvale alluv EKP (Eesti kommunistlik partei) Partei juhti nim. I sekretäriks. Teda kontrollis II sekretär, kes määrati alati Moskvast ja oli muulane. *Kohalikke omavalitsusi hakati nim. Rajoonideks ja seal tegutsesid kohalikud partei kommiteed. Valdade asemel moodustati külanõukogud. Partei kaader e. Võimuliit koosnes algul nn. Juuni kommaritest (Venemaa eestlased, laskurkorpuse vetenarid jne.) Kohalike eestlaste osa parteis hakkas kasvama 1950ndatel (repressioonide tulemus) Iseloomulik oli madal haridustase. Moskvas võitlus pidevalt nn. Kodanliku natsionalismiga. (Eesti vabariigi aegsed eestlased, patrioodid) ja vahetas tihti partei kaadrit. Tähtsamatest ametikohtadest koo...
1. Riskianalüüs on ühiskonnas erinevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine ja hindamine lähtudes tõenäosusest ja võimalikest tagajärgedest. 2. Riskianalüüs annab vastuseid: - tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalused - füüsiliste objektide planeerimisele - keskkonnakaitsele - kodanikukaitsele - ohtlike ainete käsitlemisele ja transpordile - info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele - avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele - koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega jne. 3. I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi eesmärgid, detailsuse aste, riskisuuruse hindamise kriteer...
Sisekaitseakadeemia MAKSURAHA KASUTAMINE Essee Tallinn 2015 Maksuraha kasutamine „Riik ja kodanik käivad kokku, üks ilma teiseta ei saa“ (Siseministeerium, 2007, lk 5). Inimene täidab kohustusi riigi ees ja saab selle eest vastavad õigused ja hüved. Kodaniku põhiline ülesanne on maksta makse ning riik kasutab saadud tulu meie heaolu saavutamiseks. Tänu maksumaksjatele oleme siiani iseseisev riik ning on säilinud mitmekülgne kultuur, puhas loodus ja suurepärased võimalused õppimiseks. Paraku on inimesi, kes püüavad maksudest kõrvale hoida ning ei suuda mõista,et nii nad teevad kahju ka endale. Inimesi tuleb rohkem teavitada ja leida neile motivatsioon olla seaduskuulekas kodanik. Riigi kõige olulisem maksuallikas on maksutulu, tänu millele saab riik toimida ja pakkuda kodanikele vajalikke teenuseid. Kui me lõpetame maksmise, jääme ilma paljudest hüvedest. „Riigieel...
1) Venemaa on hädas vägivaldsete miilitsatega Vene miilitsate omavolitsemise üle järelvalvet teostava organisatsiooni kinnitusel tõusis korravalvurite poolt toime pandud kuritegude hulk aastaga 11 protsenti. Miilitsate tegevusel silma peal hoidva organisatsiooni esindaja Andrei Moskovkini kinnitusel panid miilitsad lõppenud aastal toime 5190 kuritegu, millest enam kui 3000 juhtumit olid seotud korruptsiooni ja võimuvolitustest üleastumisega, vahendas AFP. Venemaa Föderatsiooni siseministeerium on sattunud kriitikalaviini alla, sest mundrikandjate omavolitsemine ja kriminaalsed juhtumid on Venemaa argipäeva lahutamatu osa. Vastuseks süüdistustele on president Dmitri Medvedev lubanud miilitsa ja vanglasüsteemis viia läbi ulatuslikud reformid ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- --------------------- 2)Bagdadi raputas kolm võimsat plahvatust Iraagi politsei ...
EESTI NSV VALITSEMINE Nõukogude võimustruktuur -nõukogude võimu taastamine algas Punaarmee sissetuniga 1944 -peale Punaarmeed tulid operatiivgrupid uue võimu esimesed taastajad -kõrgemad võimuorganid koondusid Võrru, Tallinn oli sakslaste käes, hiljem Tallinna -juhtiv koht EKP (allus Moskva korraldustele) / seadusandlik võim ENSV Ülemnõukogu / täidesaatev võim ENSV valitsus / linnades ja maakondades kohalikud parteikomiteed Kohalik võimueliit ja nomenklatuur -võimueliit - Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader: juunikommunistid / Eesti laskurkorpuse veteranid / Venemaa eestlased / muulased -kommunistid olid parteiametnikud (töötasid juhtivatel kohtadel partei- ja riigivõimuorganistes / ettevõtetes / kolhoosides / sovhoosides) -iseloomulik oli parteikaadrite pidev puhastamine 1940 haripunktis võitlus nn kodaniku natsionalismiga -olulisemad ametikohad - nomenklatuursete ametikohtade loet...
1.Riskianalüüsi eesmärk õnnetust põhjustavate sündmuste …eesmärgiks on leida ahela. töökeskkonnas kõik ohud, mis 7. Milliseid hädaolukordi peab võivad tekitada kahju töötaja regionaalne riskianalüüs tervisele või keskkonnale, hinnata kajastama taolise sündmuse tekkimise Kõiki hädaolukordi, mis võivad tõenäosust ja tekkiva kahju selles regioonis juhtuda. suurust ning lõpuks mõelda, mida 8. Elutähtis teenus on teenus saaks ette võtta, et see oht mis... kunagi ei realiseeruks. … on hädavajalik eluliselt tähtsate 2.Tulemused aluseks ühiskondlike toimingute, omavalitsuses tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku Riskianalüüsi tulemused on ning inimeste majandusliku ja aluseks kriisireguleerimisplaanide sotsiaalse heaolu korraldamiseks. koostamisel, 9. Nimetage toimep...
Eesti Reformierakond on Eesti partei. Eesti Reformierakonna eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine. Erakond asutati 13. novembril 1994. Sel päeval toimus Tallinnas kaks poliitilist kogunemist Eesti Panga toonase presidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühma istung ja 1990. aastal asutatud Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) erakorraline kongress. Algatusrühm otsustas ühineda ELDP-ga, uus erakond Eesti Reformierakonna nime all ellu kutsuda ning asuda valmistuma 1995. aasta parlamendivalimisteks. ELDP kiitis kongressil heaks liitumise Reformierakonna algatajatega. Kahe struktuuri juhtkonnad ühendati, erakonna esimeheks valiti Siim Kallas. Siseministeerium registreeris Eesti Reformierakonna 9. detsembril 1994. 1995. aasta parlamendivalimistel sai Reformierakond 87 531 häält ehk 16,19%, mis andis 19 kohta Riigikogus. 1995. aasta sügisel lõi erakond valitsuskoalitsiooni Koonderakonna ja Maarahva Ühend...
Ülenurme Gümnaasium. Erakonnad. Artur Saariste 10.C 2009/2010 Erakonnad. Eestis on olemas mitu erakonda.On olemas Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakond, Isamaa ja Res Publica liit, Eestimaa Rahvaliit.Ma üritan siis ka iga erakonna kohta väikse ajaloolise jutu tuua. Eesti Reformierakond. Eesti Reformierakond on Eesti partei. Eesti Reformierakonna eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine. Erakond asutati 13 .novembril 1994. Sel päeval toimus Tallinnas kaks poliitilist kogunemist Eesti Panga toonase presidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühma istung ja 1990. aastal asutatud Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) erakorraline kongress. Algatusrühm otsustas ühineda ELDP-ga, uus erakond Eesti Reformierakonna nime all ellu kutsuda ning asuda valmistuma 1995. aasta parlamendiva...
Eesti NSV valitsemine 11. klass ajalugu 2011 Urmas Persidski 1944 Nõukogude võimu taastamine Tagalas moodustatud operatiivgrupid 1944. a sügiseni võimuorganid Võrus Võimustruktuur Eestimaa Kommunistlik Partei EKP 1944-1950 Nikolai Karotamm 1950-1978 Ivan Käbin 1978-1988 Karl Vaino Esimene sekretär 1988-1990 Vaino Väljas EKP keskkomitee büroo tegelik võimukese 1944-1951 Arnold Veimer ENSV valitsus 1951-1961 Aleksei Müürisepp 1961-1984 Valter Klauson 1946 a-ni rahvakomissariaadid, 1984-1988 Bruno Saul 1988-1990 Indrek Toome edaspidi ministeeriumid partei suuniseid 1990-1992 Edgar...
Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Avalik sektor poliitika riik Erasektor majandus turg Kolmas sektor kodanikuühiskond kodanikuühendused Eraelu kodu perekond Kommunikatsioon ühiskonns Kommunikatsioon on suhtlemine. Sotsiaalne protsess ühenduslülina erinevate valdkondade vahel. Vanal ajal levinud vahetu suhtlemine on asendunud tänapäeval massikommunikatsioonidega. Massimeediumideks on ajalehed, ajakirjad, raadio ja televisioon. Arvuti teel suhlemist nimetatakse interaktiivseks kommunikatsiooniks.. Massikommunikatsioonide abil on võimalik mõjutada suurt hulka rahvast. Ühiskonna osa Demokraatlik Mittedemokraatlik Ajakirjandus Vaba Kontrollib võim Infoallikad Palju Üksikud ja võimuprteide poolt kontrollitud Teabe eest vastutaja Teabe väljastaja Tsentuur Ametnike tege...
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 8. peatükk KOMMUNIKATSIOON Selles peatükis seletatakse lahti kommunikatsiooniprotsessi mõiste ning kirjeldatakse koordineerimise eesmärke ja tasandeid. Eraldi käsitletakse efektiivsete koosolekute korraldamise eeldusi ning antakse ülevaade projekti maine kujundamise võtetest. Kommunikatsioon ja informatsioon Mõistetel "kommunikatsioon" ja "informatsioon" on palju käsitlusi ja definitsioone. Seetõttu selgitame esmalt, mida selles käsiraamatus nende terminite all mõistetakse. Informatsioon on igasugune kirjalik, suuline või visuaalne teave, mida edastatakse kommunikatsiooniprotsessis. Kommunikatsioon on ühe- või kahesuunaline informatsiooni edastamise protsess. Kommunikatsiooniprotsessis edastatakse sõnum saatjalt vastuvõtjale. Kommunikatsioon hõlmab saatja, sõnumi ja vastuvõtja vahelist vastas...
RIIGIKOGU *koosseis: - 101 liiget/saadikut ( vahetub iga nelja aasta järel parlamendi valimiste teel ) *tööorganud: - juhib riigikogu esimees. Ene Ergmaa + kaks asendusmeest - komisjonid ( hõlmab suure osa riigikogu tööst. nt: keskonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, rahanduskomisjon, põhiseaduskomisjon, riigikaitsekomisjon, sotsiaalkomisjon, väliskomisjon, õiguskomisjon ) - fraktsioonid ehk saadikurühmad - ühisete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis, tavaliselt moodustatakse ühtlustamine ja kujunemine tervikuks - valitsus ehk koalitsioonipartei - ühinemine, liit; valitsuskoalitsioon on valitsusse kuuluvate parteide(koalitsioonipartei) ühendus, mille aluseks on kokkulepe valitsemis põhiküsimustes - opositsioon - vastasrind, vastuseisjad; poliitikas nimetatakse opositsiooniks parteid(opositsiooniparteid) või parteide ühendust, kes ei kuulu v...
Laitse loss Kristel len 12 klass 2015a SISSEJUHATUS Alkselt nimega Laitse mõis, Saksa pärase nimega Laitz, sai alguse iseseisva mõisana 1642, kui see eraldati Ruila mõisast. Laitse lossi ehitas 1890-1892 parun Woldemar Uexküll, kes oli romantilise hingelaadiga ehitas ka lossi romantilise, imposantse neogootika stiilis. NEOGOOTIKA Sai alguse 1740 aastate inglismaal. Historitsistlik neogooti ehitusstiil sai alguse vanade gooti stiilis ehitiste väärtustamisest ja restaureerimisest Inglismaal ning hiljem ka Prantsusmaal, levides 19.sajandil väga kiiresti üle kogu Euroopa. Gootika avaldus peamiselt hoonete välisilmes. AJALUGU Laitse mõis püsis väheste vaheaegadega Ulrichite käes kuni 1814. aastani, siis pärandus Mohrenschildtidele. Küll rohkem kui kaheksasaja talupojaga mõis oli oma hoonestuse poolest siiski üsna tagasihoidlik: nii häärber, mõlemad teenijatemajad, viljaaidad , viinaköök kui ...
Täidesaatev võim Kristin Laas 11.B 1.Kes seda teostab? • Demokraatlikus riigist teostab valitsus kõrgemat täidesaatvat riigivõimu, viies ellu riigi sise- ja välispoliitikat. 2.Tuleta meelde parlamentaarne/presidentaalne vabariik lk.20 • Parlamentaarne vabariik: Parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon. Valitsuse on ametisse nimetatud parlament ja ta on parlamendi ees aruandekohustuslik. Nt: Lõuna-Aafrika, Mongoolia, Eesti. • Presidentaalne vabariik: Riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ning ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik. Nt: Ameerika Ühendriigid, Indoneesia. 3.Kuidas moodustatakse valitsus? • Presidentaalne riik, kaks peamist parteid, nt Ameerika Ühendriigid: Ametisse astuv kodanike poolt otse valitud president nimetab ka uue valitsuskabineti, mis...
EESTI 20. SAJANDI AJALOO BAASKURSUS SISUKORD Seminarid / loengud............................................................................................... 2 Sissejuhatus. Ülevaade Eesti ajaloost..................................................................2 Ülevaade Eesti ajaloost 20. sajandil....................................................................2 Haldus................................................................................................................. 5 Repressioonid.................................................................................................... 12 Majandus........................................................................................................... 17 Vaimuelu........................................................................................................... 22 Kodutööd............................................................................
Pirita Majandusgümnaasium Maarja Pohl Eesti Vabariik aastal 2017 Tallinn 2007 Eesti Vabariik aastal 2017 on tuntud ülemaailma. Ta ei ole enam see väike abitu linn kuskil Venemaa kõrval. Eesti on see väike tugev riik Euroopas, mis kuulub nüüdseks maailma viie rikkaima riigi hulka. Viisavabadus enamike riikidega. Välissuhted on eriti head Ameerika Ühendriikidega ja Saksamaaga. Eestlased on teinud endale nime kui suurepärase kultuuriga rahvas. Muutunud on ka rahaühik. Kui vanasti oli selleks kroon, siis nüüd on käesolevaks rahaks euro. Euro tulekuga muutus Eesti elu kallimaks, kuid tõusid ka palgad, nii et selles vallas jäi kõik samaks. Eesti kultuur on väga rikastunud lauluga ja uudse spordiga. Eestlased on väga- väga suur laulurahvas. Oma lauluga on nad sillutanud tee Euroopa südamesse. Tallinna Vanalinnast on saanud üks maailma turistiderohkemaid paiku. Viru tänav töötab 24/7 ja võõru...
Perekonnaõigus Inimene ja õigus 10. klass Tartu Tamme Gümnaasium (2014) Reguleerivad õigusaktid • EV põhiseadus (§ 24, 26, 27, 28) • Abieluvararegistri seadus • Lastekaitse seadus • Notariaadiseadus • Perekonnaseadus • Perekonnaseisutoimingute seadus Perekonnaseisuasutus • Registreerib sünde ja surmi • Kinnitab abielude sõlmimist ja lahutamist • Teeb rahvastikuregistrisse neist tulenevaid perekonna- ja nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid • Muudab ja parandab rahvastikuregistrisse kantud andmeid Perekonnaseisuasutused • Valla- ja linnavalitsus • Maavalitsus • Eesti välisesindus • Siseministeerium • Notar ei ole perekonnaseisuasutus, kuid täidab abielu sõlmimise ja lahutamisega seotud perekonnaseisuasutuse ülesandeid Abielu vs. kooselu Perekonnaseadus Kooseluseadus • Kooselulepingu võivad sõlmida ka...
Ajalugu KT 11 1. Eesti taasiseseisvumise põhjused: 1) taheti iseseisvuda; 2) NSVL lagunes laiali Eeldused: 1) NLis polnud enam vägivallareziimi, lasti neil mõtetel kasvada (uuenduspol); 2) eestlaste mälust polnud iseseisvusaeg veel kadunud. 2. fosforiidikampaania – Moskva kava rajada Eestisse uued fosforiidikaevandused. (1987)Rahavas protestis. MRP-AEG – (MRP Avalikustamise Eesti Grupp) poliitiline ühendus, eesm avalikustada 1939a MRP tõeline sisu ja tagaj Baltimaadele; 23.aug Hirvepargi miiting e pol meeleavaldus, osales 2000+ in; esimene omataoline poliitiline massimeeleavaldus. Püüti maha vaikida. Eesti Muinsuskaitse Selts – 87nda lõpul. Esimene demokraatlikele põhim tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon.Vabadussõja mälestusm taastamine ja Ee ajaloo tõepärane käsitlemine. Rahvarinne – E. Savisaare üleskutsel; vastanduti EKP ja Moskva vanameelsele ladvikule ning seati sihiks Gorbatsovi reformide toetamine ja uuendusprotsessidele ...
Loomade käitumine Loomade käitumise uurimisel saab kasutada erinevaid teaduslikke lähenemisviise. Tundes loodust, on bioloogidel või etoloogidel lihtne välja pakkuda mitmeid oletusi, mis looma üht või teist käitumisviisi võiksid põhjustada, kuidas loom võiks käituma hakata või milliseks võiks looma käitumine kujuneda tulevikus. Näide! Võimalikud seletused: Kevadel võib näha isatuvisid pugusulgi kohevile ajamas ja ennast - Tuvid keerutavad ennast, et näidata end paremini oma tulevasele keerutamas ja ematuvide läheduses partnerile ja et näida suuremate ja tugevamatena. kudrutamas. - Tuvid keerutavad sellepärast, et neid stimuleerib vastassoo esindaja lähedalolek. - Tuvid keerutavad end sellepärast, et kätte on jõudnud kevad ja on tõusnud nende suguline aktiivsus. Ka vaatlusi l...
Kohanimed: · Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar (kaarjas tänav või tee) jt). Nt riigid, maakonnad, linnad, külad, väikekohad, maastikuesemed (ka loodusvormid), maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi, maailmajaod ja mandrid, ehitised, ruumid. · Märkus 1. Liigisõna kujundlikku sünonüümi ei loeta liigisõnaks: Suur Kätel, Aadama Sild, Kära Varuv. · Märkus 2. Nagu taevakehade nimesid üldse, nii kirjutatakse suure algustähega ka tähtkujusid ja sodiaagimärke: Kaljukits, Veevalaja, Käiad, Jäär, Sõnn, K üksikud, lahk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, Ambur. Nt Mati on sündinud Käiade märgi all, Jüri on Skorpion. Marija Kadri on Kaksikitd. · Kohtade ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega: püramiidide maa (Egiptus), tõusva päikese maa (Jaapan) · Ülekantud tähenduses mingi nähtuse, sündmuse vm tüübi iseloomustamiseks ...
39 EESTI NSV VALITSEMINE NÕUKOGUDE VÕIMUSTRUKTUUR Nõukogude võimu taastamine eestis algas koos punaarmee sissetungiga 1944 aasta suvel. Punaarmee üksuste järel tulid eestisse nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid uue võimu esimesed taastajad. Eesti NSV võimustruktuur oli samasugune kui NSV liidus, kus juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kuigi vormiliselt olis kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Liiduvabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. KOHALIK VÕIMUELIIT JA NOMENKLATURR Eesti NSV sõjajärgne partei-ja valistuskaader tollane võimueliit koosnes peamiselt nn juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ning muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja usaldas neid üha enam. Enamik tolleaegseid kommuniste olid parteiametnikud, kes töötasid juhtivatel k...
Jõgeva Gümnaasium Referaat EESTI ESIMENE ÜLDLAULUPIDU Karolin Küngas 8.D Juhendaja: Jana Tiido 2011 Eesti esimene üldlaulupidu Eesti esimene üldlaulupidu toimus 18.-20. Juunil Tartus. Algataja oli Johann Voldemar Jannsen, kes kirjutas sõnad ka Eesti hümnile, oli Vanemuise lauluseltsi juht ja toimetas ,,Eesti Postimeest". Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid, kes oli eesti helilooja ja teda peetakse ka üheks eesti rahvusliku muusika rajajaks. Johann Voldemar Jannsen ja Aleksander Kunileid Laulupidu taheti korraldada, sest lähenemas oli eesti rahva 50.priikslaskmise aastap...
Hädaolukord erinevate ametkondade valmisolek ühiselt reageerida. Teoorias tõene, kuid praktikas... 2009. aastal vastu võetud hädaolukorra seaduse kohaselt on hädaolukord sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. Seadus sätestab, et hädaolukorra lahendamise korraldamine toimub hädaolukorra lahendamise plaanide alusel. Nimekirja hädaolukordadest, mille kohta tuleb koostada lahendamise plaan, kehtestab Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsus määrab oma korraldusega ka selle, milline asutus hädaolukorra lahendamise plaani eest vastutab ning milliseid asutusi see juhtivas rollis olev koostaja plaani koostamisse kaasama peab. Plaani koo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
