KT V SISEELUNDID 70. Seedekanali osad Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool 71. Seedekanali seina ehitus Kolm kesta: (sisemine) Limaskest rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Aluskiht kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga (keskmine) Lihaskest silelihasrakkudest, kahekihiline: välimine pikilihaskiht, sisemine - ringlihaskiht (välimine) Serooskest õhuke ja siledapinnaline, eritab vähesel määral libedat seroosset vedelikku, mis muudab kõhuõõne elunditevahelise hõõrdumise minimaalseks. 72. Suured süljenäärmed 2 keelealust süljenääret suu põhjas, avaneb keele alla 2 lõuaalust süljenääret alalõuanurga kohal, avaneb keele alla 2 kõrvasüljenääret väliskõrva ees all mälurlihas peal, avaneb suuõõnde t...
Siseelundid – splanchna, viscera Tavaliselt loetakse siia: a)Seede- ja hingamiselundid, b)Kuse– ja suguelundid. Sageli ka: c) Ringeelundid (vere- ja lümfielundid), d) Sisesekretsioonielundid. Mõnikord koguni pea- ja seljaaju! Siseelundid jaotatakse: a)Parenhümatoossed elundid – töötav kude täidab enam-vähem kogu elundi Näiteks: maks, põrn, keel, munasarjad jne. b)Õõneselundid – torukujulised, tööorganiks on sein, sees on valendik, milles liigub töödeldav või transporditav sisaldis. Näiteks: neel, magu, sooled, kusejuha jne. Õõneselundi seina ehitus: Klassikalistel õõneselunditel on alati 3 kesta ja nende vahel vahekihid: 1.Limaskest ehk mukoosa (tunica mucosae) a) Limaskesta alune kiht ehk submukoosa (lamina submucosae) 2.Lihaskest (tunica muscularis) b) Väliskesta alune kiht ehk subseroosa (lamina subserosa – kui on serooskate!) 3.Väliskest (kas serooskelme –serosa või väliskate ehk adventiitsia - adventitia) Tavalise limaskesta ehk mu...
Anatoomia - siseelundid 70. Nimeta seedekanali osad. Suuõõs neel söögitoru magu peensool (kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool) jämesool (umbsool, käärsool (ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool, sigmakäärsool) ja pärasool) ( pärak) · Joonis lk 106 + tv joonis 12. 71. Seedekanali seina ehitus: nimeta 3 kesta, nende iseloomustus. Seedekanali sein koosneb kolmest kestast: · Sisemine limaskest (tunica mucosa), koos selle aluskihi submukooskihiga. Sisaldab rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Limaskesta aluskiht koosneb kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Ta võimaldab limaskestal lihaskesta suhtes liikuda ja moodustab limaskesta kurde. · Keskmine lihaskest (tunica muscularis). Lihaskest koosneb silelihasrakkudest, üksikutes kohtades (neelus ja söögitor...
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM SYSTEMA DIGESTORIUM - Sekundaarsed õõned moodustuvad pärast ülalõugade suulagijätke ja - seedeelundite kaudu saab organism eluks vajalikke toitaineid, ninavaheseina arenemist ja kokkukasvamist -> 9. 12. mineraale, vitamiine, vett jms embrüonaalnädalal primaarse suulae taga keskjoonel - seedimine toitainete lagundamine seedenõrede abil organismile - Primaarse suulae, suulagijätke ja ninavaheseina kokkupuutealale jääb kasutuskõlblikuks ehitusmaterjaliks ja "kütteks"; toimub sooltorus, foramen incisivum kuhu suubuvad seedenõresid produtseerivad seinasisesed ja - Tekkinud sekundaarne suulagi eraldab nina- ja suuõõnt seinavälised näärmed (suured süljenäärmed, kõhunääre, maks) - Primaarsest suuõõnest arenenud suuõõs, ninaõõne ...
SYSTEMA UROGENITALE – KUSE-SUGUELUNDITESÜSTEEM Tagapind Kuseelundid: neer, kusejuha, kusepõis ja kusiti - ülal diafragma REN/NEPHROS – NEER - all - oakujuline paariline kuseloomeelund musculus psoas major – mediaalselt lateraalsuunas - mõõtmed: 12x6x3 cm musculus quadratus lumborum - mass: 200g musculus transversus abdominis Pinnad, servad, otsad Holotoopia - facies anterior – kumer - epi- ja mesogastriumi tagaseinas - facies posterior – lame SISEEHITUS - margo lateralis – kumer ...
Tigu Tunnused: Teo keha kaitseb õhuke lubiainega tugevdatud koonusjas koda. Koda moodustab teo keha ümbritseva erilise nahakurru ehk mantli eritistest. Koja alumises pooles on avaus ehk koja suue. Sellest sirutab välja lihaseline jalg ja kombitsatega pea. Jala asetuse ja liikumisviisi järgi nimetatakse neid loomi ka kõhtjalgseteks. Kombitsad: Teo tähtsamateks meelteks on kompimis- ja maitsmismeel. Nad kombivad peamiselt kombitsa ja jala tallaga. Teise kombitsapaari tipul asuvad kiriteo silmad. Ta eristab ainult valgust ja varju. Siseelundid: Enamik tähtsatest siseelunditest elavad (asuvad) kojas ega ole välja sopistavad nagu jalg ja pea. Nad söövad taimelehti ja lüpsenud vilju hõõrlaga. Hingamine: Tigu hingab kas lõpustega või kopsudega. Kiritigu hingab kopsu abil mis asjub koja eesserva lähedal. Läbi hingeava pääseb õhk kopsu. Värvitu või veidi sinaka tooniga vere paneb liikuma selgmises...
docstxt/14171092604075.txt
Tallinn Siseelundid 54. Seedekanali osad: Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool Kõverkäärsool Pärasool Pärak 55. Hammaste arv, liigid: (Joonis 11) Inimesel on kaks hammaste vahetust piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast. Jäävhambaid on aga 32: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2+3 purihammast (ees- ja tagapurihambad) 56. Hamba ehitus: (Joonis 11) Hammas koosneb juurekanalist, hambaõõnest, mida täidab säsi, kus sees on närvid ja veresooned, dentiinist, hambaemailist ja hamba kroonist. 57. Suured süljenäärmed ja sülje ülesanded organismis: (Joonis 11) Suured süljenäärmed: 2 keelealust süljenääret; 2 lõuaal...
O Kindlustab hingamise H lahuse happelisus, vesiniksidemed, mida rohkem sidemeid seda energiarikkam DNA e. RNA- desoksüribonukle ribonukleiinhape otiinhape C tähtsain biomolekulide koostises, CO2s oluline taimedele monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Ca luude ja hammaste ...
Rõngussid Cristhel Kraav 8.b . Rõngussid ehk anneliidid moodustavad suure loomade hõimkonna, kuhu kuulub üle 15 000 liigi. Enamjaolt elavad rõngussid veekogudes ja maismaal mullas. Parasiitidena leiab neid taimedes ja loomades. Välimus Kere paljulüliline. Pikkus 1 mm kuni 2,5 m. Saleda usja kehaga selgrootud. Külgedel liikumiselundina talitlevad jätked. Vihmauss Keha katab õhuke rakukiht epiteel Rakukihi all paikneb ringlihaskiht ja pikilihaskiht. Kehaseina sissepoole jääb vedelikuga täidetud kehaõõs, milles paiknevad siseelundid. Vihmausside sigimine Olemas nii emas- kui ka isassuguorganid. Kaks vihmaussi paarituvad ja vahetavad seemnerakke. Pärast vahetust hakkab vöökoht ohtralt lima eritama, millest moodustub kookon. Vihmauss muneb munad kookonisse, viljastab need saadud seemnerakkudega ja roomab kookonist välja. Ajalugu Anneliidid...
Organismile kahjulik kooselu Parasitism Mitmesugused organismid on hakanud elama teiste arvel ja tekitavad neile kahju. Parasitism, teisisõnu nugilisus, on kahe organismi vaheline suhe, kus üks organism kasutab teist enda elutegevuseks. Parasiit on see kes elab peremehe, nt inimese, arvelt. Vahel areneb parasiidi vastne vaheperemehes, kes on täiskasvanud parasiidi peremehest erinev. Parasiit toitub peremehe kehavedelikudest, kudedest ja muust sellisest. Parasiidid võivad elada peremehe peal või kehas sees. Tuntud on laiuss kes elab inimese sooles. Keha pinnal elavad puugid, lutikad, täid ja kirbud. Sammuti elab neid ka taimedel nt lehetäid ja -kirbud. Täi elab looma karvades ja toitub tema verest pikka aega. Nii ta kurnab looma aga ei tapa. Osa parasiite ei toitu peremehest vaid kasutavad teda lihtsalt ära. Näiteks kägu muneb oma munad teise...
Pruuni kurgualusega laisik (Brown-throated sloth) (Bradypus variegatus) Kadri Laube Nõo Reaalgümnaasium Juhendaja: Epp Vinne 2013 Süstemaatika Riik: Loomad Hõimkond: Keelikloomad Klass: Imetajad Selts: Napihambulised Sugukond: Laisiklased Perekond: Kolmvarvaslaisik Liik: Pruuni kurgualusega laisik Tutvustus Levinud Kesk-ja Lõuna-Ameerikas Elupaik troopilised vihmametsad Toiduks värsked lehed, õrnad võrsed, pungad Öine eluviis Pikatoimelised Eluiga 20-30 aastat Välimus Pikkus 41-70 cm (lisaks 6,5-7 cm saba) Täiskasvanu kaal 2,3-5,5 kg Pikkadel tugevatel jäsemetel võimsate küünistega varbad Eesjäsemed on tagumistest pikemad ja väga paindlikud Karvad kasvavad kõhult selja suunas Pojad Võivad sündida mistahes aastaajal Poegi tiinuse kohta on üks Tiinus 5-6 kuud Ema kannab poega rinnal endaga kaasas Sünnikaal 20...
Tarantel Kristjan Reinberg · Kaheksa jalga · Keha jaotub pearindmikuks ja tagakehaks. · Tagakehas mitmesugused siseelundid. · Näärmed mis toodavad võrguniiti. Iseloomulikud tunnused · Leidub põhiliselt lõuna poolkeral. · Peamiselt trooplise ja lähitroopilise kliimaga aladel. · Suurim osa neist leidub Lõuna Ameerikas ( kõrbetes ) Elupaik · Meessoo esindaja valmistab seemne rakke ja hoiab neid kuni leiab partneri. · Kasutavad signaale, et teavitada kas on samast liigist. · Kui leidakse endale partnerid, siis peale seemnerakkude üleandmist läheb meessoost ämblik kiirelt ära enne kuni naissoost ämblikul tuleb söögituju. · Kuid harva jäävad meessoost tarantelid naissoole toiduks. Paljunemine · Söövad igasuguseid putukaid. · Mõned suuremad söövad konne ja väiksemaid närilisi nagu hiiri. · Hiidlinnutapik on liik kes sööb ka väiksemaid linde. · Kasutab mürki elus toidu liikumatuks tegemise jaoks. · Ämblikud on rö...
VEISTE ENZOOTILINE LEUKOOS Maari Aru ANTE MORTEM leiud • Pindmised lümfisõlmed suurenenud, eriti kaela- ja tagakehapiirkonnas • Depressioon • Krooniline kõhulahtisus • Eesmao atoonia • Libediku nihkumine • Lonkamine • Paralüüsid Suurenenud pindmised lümfisõlmed (Vetnext) Konjunktivaalprolaps (Wiki) POST MORTEM leiud • Organites ja kudedes uudismoodustised, diferentseerunud kasvajad • Põrn ja lümfisõlmed difuusselt suurenenud • Maks suurenenud • Leukoossed kasvajad on hallikaskollase värvusega, lõikepinnad struktuuritud Lümfisõlmede hüpertroofia (Fmv) Kasvajalised moodustised südames. Asuvad tavaliselt emakas, südames, pindmistes lümfisõlmedes ja libedikus (Vetnext) Neoplastiline mass südamelihases – lümfosarkoom Lihainspektsiooni otsus • Lümfosarkoomiga looma korjus läheb hävitamisele • Kui surmajärgselt pole võimalik kliinilise pildi alusel diagnoosi panna, tuleb uurida laboratoorselt • Kui histoloogiline diagnoos on ...
INFRAHELI Infraheliks nimetatakse helilaineid sagedusega alla 16 Hz. Õhus on nende lainete pikkus üle 20 meetri. Infraheli võib tekkida tuule liikumisel üle suuremõõtmeliste takistuste (hoonete, elektripostide, merelainete), plahvatuste, vulkaanipursete, maavärisemise ja äikesega ja mitmesuguste mehhanismide töötamisel, masinate vibreerimisel. Kuna infraheli on suure lainepikkusega, levib see mitmesugustes keskkondades (ka maakoores) peaaegu nõrgenemata. Infraheli paindub kergesti sellliste takistuste taha, mille mõõtmed on samas suurusjärgus infraheli lainepikkusega. Vähese neeldumise ja suure paindumise tõttu tungib infraheli kõikjale - hoonetesse, maa sisse, vette. Infraheli raskesti avastatav, sest tavalised mikrofonid ei registreeri seda. Infraheli mõjub inimorganismile väga halvasti, põhjustades väsimust, iiveldust, unisust, hirmu, ärevust ning olulist reageerimiskiiruse ja tasa...
RÕNGUSSID Britmarii Rõngussid on keerulisema ehitusega kui lameussid ja ümarussid. Enamik nendest elab vabalt veekogudes või mullas. Rõngusse jaotatakse välisehituse ja eluviisi järgi väheharjasussideks, hulkharjasussideks ja kaaniseks. Välisehitus: asetsevad paarikaupa keha külgedel iga lüli küljes ja on edasi liikumiseks hulkharjasussidel on igal kehalülil üks paar nähtavate harjastega harjased jätkeid kaanidel harjased puuduvad asetsevad kogu keha pinnal ja nende abil vihmauss tajub valgust ja meelerakud võtab vastu välisärritusi. asetseb lülilise keha esimeses osas ja on munarakkude viljastamise vöö koht. jaotatud vaheseintega osadeks, on täidetud kehavedelikega ja seal kehaõõs asuvad siseelundid nahklihasmõi ...
Laiskloom Bradypodidae Välimus Kehaehitus vastab nende rippuvale eluviisile Pikkadel tugevatel tagajäsemetel on 3 küünist ja eesjalgadel 2-3 küünist, küünised on neil kumerad, nende abil suudavad nad liikuda, mõnel on 3 varvast Karvad kasvavad kõhult selja suunas, et vihmavesi voolaks maha ja karv kuivaks Karvastik on tihe, paks, hallikaksroheline, mis muudab ta märkamatuks Elukoht ja levik Elavad troopiliste vihmametsade puude otsas Nad veedavad oma elu selg alaspidi ja ronivad niimoodi On aktiivsed öösel, siis ka toituvad Maapinnal on abitud Elavad Kesk- ja Lõuna- Ameerikas On väljasuremisohus metsaraie ja muude nende elukohti hävitavate tööde tõttu Toit Taimtoiduline loom, sööb marju, puude võrseid, õisi, vilju ja värskeid le...
Kallid kuulajad! Täna räägin ma teile laiskloomadest. Laiskloomad... Kui palju teate teie laiskloomadest? Kes nad on? Kuidas nad elavad? Kas nad teevad peale magamise midagi muud ka? Kui aus olla siis väga ei tee. Just sellepärast on laiskloomad minu lemmikud. Kui paljud meist sooviksid praegu kodus omas voodis magada? Jah, ma usun, et enamus meist. Laiskloomad magavad ööpäevas keskmiselt 15 kuni 18 tundi. Kõlab nagu unistus, eks? Laiskloomad elavad nii terve oma elu ja nad võivad elada kuni 40 aastat, kuigi keskmiselt elavad nad siiski vaid 20-30 aastat. Laiskloomad on erilised. Mida tähendab eriline? Näiteks kasvab laiskloomade karv kõhult seljale, sest enamuse oma elust veedavad laiskloomad selg alaspidi ja sellise karvakasvuga voolab vesi kergemini maha ning karv kuivab kiiremini. Elust selg alaspidi tuleneb ka see, et laiskloomade siseelundid on teistpidi kui teistel loomadel. Päris veider, eks? Laiskloomad on ühed maailma kõige ae...
Vegetatiivne närvisüsteem Vegetatiivne e autonoomne närvisüsteem reguleerib ja koordineerib organismi siseelu füsioloogilisi protsesse e vegetatiivseid fn (seedimine, hingamine, eritamine, kehavedelike tsirkulatsioon jm). Innervatsiooniala on universaalne (siseelundid, süda, vere- ja lümfisooned, näärmed ja siseelundite, veresoonte ja naha silelihased. Tihe seos animaalse närvisüsteemiga. Kõrgemad tsentrid paiknevad peaaju suprasegmentaarse aparaadi osades(formatio reticularis, cerebellum, hypothalamus, thalamus, corpus striatum, cortex cerebri). Jaguneb: 1. Sümpaatiline närvisüsteem · madalamad tsentrid seljaaju torakulumbaalosas · lühikesed preganglionaarsed osad, pikad postganglionaarsed osad · innervatsiooniala ulatuslikum · kiirendab eluprotsesside kulgu, intensiivistab ainevahetust, kulutab energiat, suurendab töövõimet · erutub adrenaliini toim...
Seened mis söövad meid Kohila Gümnaasium 2016 Mihkel.R, Annabel.V, Mihkel.J NAHA SEENHAIGUSED jaotatakse rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi nelja rühma: 1. dermatofüütia (naha epidermisega piirduvad seenhaigused) 2. kandidoos (pärmiseentõbi) 3. sügavad süsteemsed mükoosid (kahjustatud on siseelundid) 4. täpsustamata põhjusega oletatavalt seenhaigused Seenhaigus jalgadel Jalaseen on laialt levinud nahaprobleem, mis toob endaga kaasa mitmeid ebameeldivaid sümptomeid. Jalaseene korral on esmajoones oluline nakatumisest hoidumine ning nakatumisel jalaseene võimalikult varane äratundmine. Kuidas tekib? Haigus algab tavaliselt 4-5 varba vahelt. Nahk on punetav ja kettendab esineb mõrasidJalaseent põhjustavad teatud liiki seened dermatofüüdid, mis armastavad sooja ja niisket keskkonda. Seenespoorid võivad pikka aega kuid ja isegi aastaid säilida kingades, vannitubades, dusiruumides ja vannimattides. Naka...
Vana-egiptuse religioon:hauatagune elu Inimkonna arenemise esimesel etapil kujunes välja usk hinge. Egiptlased uskusid, et kõik kuningad on jumalad. Usuti veel, et jumalate hinged elavad templites. Iga templi südames asus jumalakuju. Seda võisid vaatamas käia vaid vaarao ja ülempreester. Vaaraosi maeti püramiididesse. Inimesed Egiptuses uskusid, et nende kehas elavad vaimud. Elujõuks oli Ka, mis tekkis sündimisel ja vabanes surres. Ba oli inimese hing. Selleks, et elada igavesti, pidid Ka ja Ba olema ühendatud kehaga ka pärast surma ja sellepärast tuligi inimkehi säilitada. See sai toimuda ainult siis kui surnukehi palsameeriti. See tähendas, et siseelundid eemaldati, keha kuivatatakse ning lõpuks mähitakse linasesse riidesse. Palsameeritud surnukeha paigutati kõigepealt puidust kirstu ja seejärel kivist surnukirstu e sarkofaagi.Sissemähitud surnukeha...
Inimese kujunemine, Egiptus, Mesopotaamia, Hetiidi riik, Pärsia riik, Foiniikia, Iisrael 1. Kuidas kujunes inimene? Iseloomusta erinevaid inimeste etappe. 1. Inimahvid 2. Australopiteekus e lõunaahvlane (väike aju, suur nägu, väikest kasvu ~1.50m) 3. Homo habilis e osavinimene (toitus surnud loomadest) 4. Homo erectus e sirginimene (sirga kehahoiak, pikk, sale, pole tihedat karvkatet, suur nina, küttis pihukirvega, elas koopas või okstest onnis) 5. Neandertallased (esimesed, kes matsid surnuid, nende jäänuseid on leitud Saksamaalt) 6. Homo sapiens e tarkinimene (küttimine, korilus, kalapüük) 2. Milline oli muinasaja kunst? Esimesed joonistused kraabiti luule, sarvele või kivile. Hiljem koopamaalid, kus kujutati peamiselt jahiloomi. Pisiskulptuurid, neist tähtsam Willendorfi Venus kujutab lopsakat naist. 3. Mis on animism ja totemism? Animism- usk looduse hingestatusse. Totemism-usk üleloomulikku sosesse teatud rühma inimeste või loom...
Vihmaussi siseehitus Vihmaussi keha katab väljast üherakukihiline nahk. Naha all asuvad ringilihased. Ringilihased võimaldavad ussi kehal kokku tõmbudes pikeneda. Ringilihaste all paiknevad pikilihased, mille abil ussi keha lüheneb. Lihastel on oluline roll keha liikumisel. Ringilihaste kokkutõmbumisel muutub keha eesmine ots peenikeseks ning see surutakse mullaosakeste vahele. Pikilihaste kokkutõmbumisel ussi keha jämeneb ning muld lükatakse laiali. Nahk ja lihased moodustavad nahklihasmõigu, millel on oluline roll ka lame- ja ümarusside liikumisel. Nahklihasmõik ümbritseb kehaõõnt, kus paiknevad vihmaussi siseelundid. Vereringe on vihmaussil suletud - veri voolab mööda veresooni. Keha eesotsas paiknevad jämedamad ringsooned, mis täidavad osaliselt südame ülesannet. Ringsooned on varustatud lihastega, mis tõmbuvad regulaarselt kokku ning pumpavad vere kõhtmisesse soonde. Kõhtmises veresoones liig...
Bioloogia kontrolltöö käsnad,ainuõõsed ja ussid. 1.Kirjelda käsna välimust/ehitust. 2.Milliseid kolme tüüpi rakke käsnades leidub? Millised on nende ülesanded? (tugirakud, kaelusviburrakud, amööbitaolised rakud) 3.Kuidas käsnad paljunevad? 4.Kirjelda käsna toitumist. 5.Milline on käsnade tähtsus looduses ja inimese elus? 6.Millised loomad kuuluvad ainuõõssete hulka? 7.Kirjelda ainuõõssete välimust/ehitust. 8.Milline on kõrverakkude ülesanne? Kus need asuvad? 9.Mis on polüüp? 10.Mis on meduus? 11.Kuidas hüdra paljuneb? Kirjelda. 12.Millest ja kuidas ainuõõssed toituvad? 13.Mille poolest võivad ainuõõssed olla inimesele ohtlikud? 14.Kirjelda imiussi (maksakaan) välimust/ehitust. 15.Kirjelda maksakaani arengutsüklit. Kes on põhiperemees, kes vaheperemees? 16.Kirjelda paelussi (nudipaeluss) Välimust/ehitust. 17.Kirjelda nudipaelussi arengutsüklit. Kes on põhiperemees, ke...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jevnika Samofalova 011KM VIBRATSIOONI KAITSED JA JAOTUSED Referaat Juhendaja:Heikki Eskusson Tallinn 2009 Jevnika samofalova Vibratsiooni kaitsed ja jaotused SISSEJUHATUS........................................................................................3 1 VIBRATSIOON 1.1ÜLDVIBRATSIOON................................................................................4 1.2 KOHAVIBRATSIOON 1.3 VIBRATSIOONITÕBI...........................................................................5 1.4 VIBRATSIOONI VÄHENDAMINE.........................................................6 1.5 VIBRATSIOONI NORMEERIMINE 2 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI.......................................................7 2.1 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI MEETODIT 2.2 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI ON IS...
Tõvestavad priionvalgud tekitavad priionhaigusi. 1) priionhaigustele pole ravi ning nad lõpevad surmaga. 2) tõvestavad priionvalgud on erilised : a) ei lagune ensüümide toimel. b) ei denatureeru. kõrgel temperatuuril, kiirguste ega lahustite toimel. 3) organism ei erista normaalseid ja tõvestavaid priionvalke. (antikehi ei teki =ei teki loomulikku kaitset). Seega EI SAA Priionhaigusi diagnoosida. 4) priionhaigused ei tunnista liikidevahelisi barjääre Haigestumise võimalus 1. Toitumine nakatunud looma ajust või meeleelunditest.(kotletid ja hakkliha - võib olla ajulisand). 2. Organite siirdamine (silma sarvkest). 3.Meditsiiniline nakkus (ajukirurgia), nüüdseks on välistatud. 4. Elukutsest tingitud nakkus(lihunik, talunik, arst). 5. Priionhaigus võib organismis iseenesest tekkida Priionhaigused.Sinna juurde kirjuta,et need on ravimatud. Loomadel: Skreipi - lammaste kratsimistõbi, hullu lehma tõbi- veistel algul tugevad lii...
Ajalugu Egiptuse religioon Animism- looduse hingestamine Fetishism- teatud olendite pühaks pidamine Nt on egiptuses pühaks peetud krokodille, kasse, madusid, pistrike ja sõnnikumardikaid. Eksisteerisid erinevad jumalad ja neid kujutati loomade peadega ja igal ühel oli oma tegutsemis ala. Zooantropomorfesm- jumalaid hakati kujuta loom inimestena (inimese pea ja looma keha). Horos- jumal Ra- jumal, esialgu Memphis. Oli päikese jumal. Kujutati pistriku peaga Amon- jäära peaga (oina peaga) Hiljem segunesid Amon ja Ra (Amon-Ra). Anubis- Koera peaga surnute jumal Isis- Viljakuse jumalanna. Sageli on kujutatud suurte lehmasarvedega Jumalatel püstitati templeid(iga tempel oli kindla jumala jaoks). Templis paiknesid ka jumalate kujud. Ja aeg ajalt kanti ka seda templist välja. Usutia ka hauatagust elu ja selleks tuleb inimese keha säilitada. Selleks, et keha säili...
Imiussid ja paelussid 1. Kirjelda imiussi - Imiussidel on lülistumata lame keha, mis meenutab väljanägemiselt puulehte. Imiusside kehamõõtled on 0,5-10 mm. Sarnaselt teiste ussidega katab ka imiusside keha kutiikula, mille all paikneb nahklihasmõik. Nende keha näeb pealtpoolt välja üsna ilmetu , nende alaküljel on üks või mitu iminappa, mille abil nad peremehe organismis kinnituvad. 2. Kuidas imiussid hingavad ? - Sooltoru ja nahklihasmõigu vaheline osa on täidetud sedekoega, selles paiknevad siseelundid ja varuained. Rakkudevahelistes õõntes on vedelik mille ülesanne on sarnande kõrgemate organismide verega kuigi tal pole kindlat liikumissuunda. 3. Kuidas imiussid paljunevad ? - Imiussid on lahksugulised. Neil on tekkinud kaval kohastumus, vastne suudab vaheperemehes mittesuguliselt paljuneda, teadlaste poolt nimetatakse seda pedogeneesiks. 4. Kuidas väljutavad imiussid tahked toid...
Sügavkülmutamine Sügavkülmutamine on kiire ja lihtne toiduainete säilitamise viis Et külmutamine on parim viis liha või kala säilitamiseks, teab igaüks. Kuid külmutada võib veel paljusid muidki toiduaineid ja roogi. Erandiks on toores lehtsalat, tomat, sibul, küüslauk, murulauk, redis, rõigas ja kartul. Ka majonees, salatikastmed, keedetud munavalge, glasuuriga tordid ning beseeküpsised ei sobi külmutamiseks. Toiduainete ettevalmistamine sügavkülmutamiseks Köögiviljad - Tuleb kõigepealt puhastada ja pesta ning seejärel blaneerida, et hävineksid pinnafermendid, mis võivad toiduaine maitset ja aroomi halvendada. Selleks aseta köögiviljad sõelal kõigepealt 2-5 minutiks keeva vette ja siis jäävette, et katkestada käärimisprotsess. Puuviljad - Võib külmutada toorelt. Enne seda tuleb puuviljad pesta, puhastada ning kuivatada. Õunad ja pirnid peab koorima, eemaldama südamed, lõikama tükkideks ja balanseerim...
Kas sport või arvuti? Tere, kallid kuulajad.Täna räägin Teile, miks inimesed on tänapäeval aina haigemad ja mida saaks igaüks ise vähese vaevaga ära teha selleks, et tervist parandada. Ilmselt kõik meist on puutunud kokku nii spordi kui arvutitega.Kaasajal on elutempo muutunud väga kiireks,arvutid on aina rohkem arenenud ja arvuteid kasutatakse üha rohkem tööl, koolitööde tegemisel või niisama vaba aja veetmiseks. Samal ajal muutub sport, mis aitab meil hoida normaalset kehakaalu ja ära hoida haiguste tekkimist, aina ebapopulaarsemaks. Kui noored koolist koju jõuavad, ei hakka nad mitte õppima ega lähe välja sõpradega suhtlema või trenni, vaid istuvad arvuti taha. Kas nad ka teavad,et tundide kaupa arvuti taga istumine põhjustab nende silmaliigutaja lihaste nõrgenemist, mille tagajärjeks on kujutise fikseerimise halvenemise silmapõhjal ja sellega võib ära rikkuda nägemise? Kui nooruk enam hästi ei nä...
Karismaatiline mõju, Palunõid-palmima Aabe täht mõjukas Pardel Aapestik tähestik Karismaatiline mõjujõuline habemeajamismasin Adekvaatne samasugune Karts vangla Pedak mänd Adekvaatne sisult kattev Kasin napp Pelgalt ainus Ahas-kitsas Kesv oder Pelk ainuüksi Aime populaarteaduslik Kiikama piiluma Pelutama kartma Aime-aimefilm Kilbar mälumängur Perv kallas Amerikanism Komparatsioon võrdlema Pihkama lekkima ameerikapärane sõna Kompareerima võrdlema Piibeleht maikelluke Ampel rippvalgusti Konjugatsioon sidesõna Pitsa pirukas Anglitsism inglisepärane Konjugeerimine Pitsa-pistis sõna ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter INFRAHELI Uurimustöö Juhendaja: Sven Jürgenson Pärnu 2010 SISUKORD 1. INFRAHELI TEKKIMINE............................................................2 2. INFRAHELI MÕJU INIMESTELE.................................................3 3. INFRAHELI KASUTAMINE.........................................................4 Infraheli tekkimine Infraheli on heli, milles rõhu muutumise sagedus on alla 20 Hz.Infraheli võnkumised avaldavad inimesele tugevat mõju. Seda ei tajuta helina. Infraheliga kaasneb peapööritus, valu kõrvades, tugev väsimus ja seletamatu hirmutunne. Ohtlikuks võivad osutuda inimese siseorganite omaresonantssagedusega võrdse sagedusega infraheli võnked. Infraheli võib tekkida erinevatel põhjustel: · tuule liikumisel üle suuremõõtmeliste takistuste (hoonete, elektripostide, merelainete);...
Inimese kujunemine: Australopiteekus- lõunaahv 4-2 milj.a tagasi Aafrika käis kahel jalal; tööriistu ei valmistanud, kasutas, mida kätte sai. Homo habilis- osav inimene 2,4-1,5 milj.a tagasi Aafrika oskas valmistada tööriistu. Homo erectus- (püstine)sirginimene 2-1,5 milj.a tagasi Aafrika, Euroopa, Aasia jahipidamine, tööriistade ja tule kasutamine, häälitsused. Homo sapiens neanderthalensis- neandertallane 200000-30000 a.tagasi kasutasid tuld ja tööriistu, kohanesid külmaga, kõnelesid, matsid surnuid. Homo sapiens sapiens- pärisinimene e tark inimene elasid kõikjal kõnevõime, sümbolitega kirjutamine, kunst, tule süütamine, peenemad tööriistad, efektiivsem toiduvarumine. Kiviaja perioodid: Paleoliitikum-vanem kiviaeg rändlev eluviis tööriistadena kasutati seda, mida leiti tegeleti küttimise, koriluse ja kalapüügiga. Mesoliitikum-keskmine kiviaeg rändlev eluviis kivist tehti tööriistu, kasutati ka tuld...
Kontrolltöö II „Rakuõpetus” kordamisküsimused ÕPPEMATERJAL: Õpik Bioloogia gümnaasiumile I (uus õppekava, Avita 2012). Teemad: kõik organismid koosnevad rakkudest- bakterirakk. Tunnis kasutatud slaidid (üleval e-koolis kodutööde juures lisatud failidena). 1. Oska selgitada rakuteooria põhiseisukohti ja tea rakkude omadusi (õpik lk 66-68, slaidid) Põhiseisukohad: Kõik organismid koosnevad rakkudest Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel Rakul on olemas kõik elu tunnused Rakkude omadused: 2. Oska võrrelda eel-ja päristuumseid rakke (õpik lk 64 – 65, slaidid) Eeltuumsed- pärilikkusaine asub tsütoplasmas, organelle vähem, väiksem, paljunevad mittesuguliselt Päristuumsed- pärilikkusaine asub membraaniga ümbritsetud tuumas, organelle rohkem, suurem, paljunevad kas suguliselt või mittesuguliselt 3. Rakkude uurimise ajalugu- tea olulisemaid teadlasi j...
Närvisüsteem ja sisenõrenäärmed 1. Närvisüsteemi tähtsus (3), kesknärvi- ja piirdenärvisüsteemi ülesanne Võtab astu ärritusi meeleelunditega Analüüsib, juhib ning kooskõlastab elundkonna ja elundite tööd Koordineerib füsioloogiat Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi elutalitlust Piirdenärvisüsteem ühendab pea-ja seljaaju teiste kehapiirkondadega 2. Seljaaju asub selgroo kanalis, tema pikkuseks on 40-45cm. Seljaaju ristlõikes on näha seespool hallollust ja väljaspool valgeollust. Seljaajul on 2 tähtsat ülesannet: ühendab peaaju teiste piirkondadega ja on sünnipäraste reflekside keskuseks. Seljaaju selgmised juured viivad erutuse ja info seljaajusse, kõhtmised juured aga viivad info elunditesse/lihastesse. Seljaaju reflekse nimetatakse tingimatuteks refleksideks s.t on kaasasündinud tahtmatud refleksid. 3. Miks on tähtis, et imetajate suuraju koo...
Rõngussid Sandra Ivanov Jaotumine: § Rõngussid jaotatakse välisehituse ja eluviisude järgi väheharjasussideks, hulkharjasussideks ja kaanideks Vihmauss: § Elab mullas § Keha on pikk ja lüliline ning mõlemast otsast ahenev § Vihmaussil pole pead § 15 cm kehas võibolla kuni 180 lüli § Keha eesmises kolmandikus on keha paksenenud osa- vöö § Paarikaupa asetsevad keha pinnal harjased, need aitavad tal edasi liikuda Vihmaussi toes: § Tema keha katap ühest rakukihist koosnev epiteel § Selle alla paiknevad lihased: ringlihased ja pikilihased § Kokku moodustavad lihased ja epiteel nahklihasmõigu § Ringlihaste kokkutõmbel muutub uss pikaks, aga pikilihaste kokkutõmbel lüheneb § Nahklihasmõigust sissepoole jääb vedelikuga täidetud kehaõõs § Kehaõõnes paiknevad siseelundid Vihmaussi närvisüsteem: § Närvisüsteem juhib kõigi organite tööd § ...
Bioloogia referaat Jõesilm Nimetused: Jõesilm- Lampetra fluviatilis. Ka on kasutusel jõesutt, nõgenool, silm, silmus, sutikala ja üheksasilm. Teistes keeltes: Inglise keeles: river lamprey, leedu keeles: upinë nëgë, läti keeles: upes nçìis, poola keeles: minog rzeczny, rootsi keeles: flodnejonöga, saksa keeles: Das Flussneunauge, soome keeles: nahkiainen, taani keeles: flodlampret, vene keeles: retnaja minoga. ajakiri.kalastaja.ee Jõesilm kuulub: 1. ...lõuatute ülemklassi 2. ...Pteraspidomorphi klassi 3. ...I.seltsi sutiliste alla 4. ...koos Merisuti (Petromyzon marinus), Jõesilma(Lampetra fluviatilis) ja Ojasilmaga(Lampetra planeri) I. Sugukonda silmalaste hulka. www.kalale.ee Jõesilm on: ussjaliku kehakujuga kala, mis kuulub sõõrsuude klassi, ta meenutab angerjat ja on kes...
Liha KT · PSE-liha- toimub kiire pH langus. Liha happeline. Kahvatu, pehme , vesine · DFD-liha- pH langeb ainult paari kümnendiku võrra esimeste tundide jooksul pärast tapmist ja jääb sellele, suhteliselt kõrgele tasemele ning pH lõppväärtus on 6,5-- 6,8.Kuiv, tume, tihe · MDM-liha- mehhaaniliselt kondistatud liha.mechanically deboned meat · lihaskoe ehitus- Vöötlihaskoe strkutuurseteks elementideks on hulktuumalised pikad niitjad rakud, vöötlihaskiud. Rikkaliku sidekoe varal üksteisest eraldatud lihaskiud on silinderjad (ristlõikes ümarad); tihedalt koos paiknedes on neil prismade kuju. Lihaskiud moodustavad 57-92% kogu lihase mahust. · sidekoe ehitus- Sidekude sisaldab 57 73% vett, 9 13% valku, 1 3% rasva. Sidekoe keemiline koostis oleneb elastiin- ja kollageenkiudude vahekorrast. Kollageenirikastes sidekoe liikides on vett suuremal mää...
MEDITSIIN Meditsiiniks nimetatakse inimese haiguse teaduslikku uurimist. Meditsiin uurib igasuguste haiguste põhjusi, ennetamist, diagnoosimist ja ravimist. Kreeka arsti Hippokratest nimetatakse sageli ka arstiteaduse isaks. Ta uuris patsiente ja tegi märkmeid nende haiguste sümptomite kohta. Ta andis haigetele ka ravimeid, näiteks pajukooreteed. Palju aega hiljem eraldati samast pajukoorest tuntud palavikuvastane ravim aspiriin. Kuid teaduslikult ei suudetud haigusi ravida seni, kuni puudus ettekujutus sellest, mismoodi organism töötab. KEHA MÕISTMINE 16. sajandi Belgia anatoom Andreas Vesalius oli esimene, kes näitas, kus asetsevad kehas luud, lihased, veresooned ja siseelundid. Siis avastas Inglise arst William Harvey (1578-1657), et verd pumpab kehas ringi süda. Ja kui 19. sajandi teadlased näitasid, et haigusi võivad põhjustada mikroobid (mikroskoopilised organismid, näiteks bakterid), sai meditsiinist kaasaegses mõistes teadus....
Vana riigi pealinn oli Memphis Naiste kostüüm valge; algab rindade alt; on ühe või 2 traksiga; Zoomorfne - loomakujuline; Antropomorfne - inimesekujuline Mehturt - taevavõlv (kõhualune täis taevatähti); lehm; Geb - nende: vennad: Osiris & Seth = abielu Nut - lapsed:õed: Isis & Neftis Seth - kurjajumal; pea on tundmatu; samastus Aapepiga; saatis liivatorme; Anubis - (= Osiris + Neftis); palsameerimisjumal; koer e saakal; Re - loob maailma: õhk=mees=Su=lõvi, niiskus=naine=Tefnut=lõvi; päikesejumal; peas päike & kobra ümber selle; pistriku peaga; silmahulkumaminemisejutt; sõidab paadiga üle taeva (idast läände); allmaailmas on 12 vööndit: öine nimi AUF; Aapep - madu, kes täitis kogu allilma (Tuat) Su - lõvipäine mees; Geb nende Tefnut - lõvipäine naine; Nut lapsed Hathor - armastusjumalanna; arenes Sehmetist (lõvipäine sõjajumalanna); vahel lehmapäine; käes on sistrum (muusikariist); tantsimise...
1. PROTOZOOLOOGIA- teadusharu mis tegeleb algloomade uurimisega 2. ALGOLOOGIA - teadusharu mis uurib vetikaid 3. RÄNIVETIKAD- on umbes 16 000 liiki, üherakulised või koloonilised. arvatavasti veerand fotosünteesi käigus produtseeritud orgaanilistest ainetest sünteesitakse ränivetikate poolt. räni vet. on olulised vee hapnikuga varustajad , esmane toiduobjekt paljudele fütoplanktonist toituvatele veeloomadelew. ränivetika tunnuseks on vetikarakku ümbritsev ränipantser. põhiliseks paljunemis viisiks on pooldumine. kõigepealt eemalduvad kaaned, seejärel pooldub tuum ja protoplasma. Mõlemad tütarrakud saavad ühe vana poolme ja kastvatab selle vastu uue, alati sisemise (väiksema). Kui rakk ob vähenenud sellel teel kolmandiku heidab ta ühe rakupõlvkonna pantseri ära- moodustub aksospoor, mis kasvab algsete mõõtudeni. Aksospooride tekkega kaasneb tihti ka suguline protsess. 4. PRUUNVETIKAD-umbes 1500 liiki on nii mikro- kui makroskoopolisi org...
1. Vaarao Menes ja Egiptuse ühendamine. 2. Hüksoslased, nende osa Egiptuse ajaloos. 3. Egiptuse riigikorraldus. 4. Usk, preestrid, jumalad. 5. Surmajärgsus, selle väljendumine egiptlaste mõttemaailmas. 6. Hieroglüüfkiri. 7. Kuningavõim, selle vaimne põhjendatus ja materiaalne kehastus. 8. Ehnaton, tema osa Egiptuse religioonis. 9. Ramses II , tema tegevus nii sõja kui ka rahu ajal. 10.Perekonnaelu. 1. Umbes 3000 aastat eKr tekkis teineteisest sõltumatutest Alam- ja Ülem- Egiptusest ühtne Egiptuse riik. Pärimuse järgi olid need liidetud vaarao Menese poolt, kes oli Ülem-Egiptuse valitseja. Siiski vaieldakse teemal, kas Menes oli ikkagi ajalooline isik. 2. Hüksoslased on sissetungijad Aasiast, kes tungisid Niiluse deltasse umbes 1650 aastal eKr. Nende osa Egiptuse ajaloos on suur, kuna nende sissetung Egiptusesse tähistab Keskmise riigi lõppu ning pärast hüksoslaste väljatõrjumist algas Uue riigi ...
Vit. Vajalikkus Puudus Allikad Omastami Omastami st st takistab soodustab C Tõstab organismi Organismi marjad, puu- Vitamiinid Antibiooti vastupanuvõimet; vähene ja A, B6 ja kumid, Peletab kevadväsimust ja vastupanuvõime köögiviljad, E, seleen, stress, stressi; haigestumisele, nt tsink, kortisooni Vajalik ühendavate veritsevad mustsõstrad, mangaan d, kudede moodustamiseks igemed, haavade astelpaju, suitsetami nahas ja luudes (- säilitab aeglane kiivi, paprika, ne, veresoonte e...
Itaalia renessanss Renessanss antiigi taassünd. Sündis Itaalias(Firenzes). Renessansliku maailmavaate teljeks on peetud humanismi, veendumust, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende isiklike omaduste tarkuse, ilu, julguse jne järgi. Moraali üheks tähtsamaks probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe. Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendeid valimata(põhimõte ,,eesmärk pühitseb abinõu"). Kunstniku staatus tõuseb, teda tähtsustatakse kui loovisikut ning nad on kirjanikega sama tähtsad. Renessansi periodiseering: 1) Eelrenessanss 14.saj; 2) Vararenessanss 15.saj; 3) Kõrgrenessanss 16.saj 15.sajandil oli renessansskunsti tähtsaimaks keskuseks Firenze. Hakati ehitama palazzosid(palee) kolmekorruseline, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega, katus madal. Nt. Palazzo Medici. Võeti kasutusele antiikarh...
Eriloomakasvatus Linnukasvatuse osa Linnuliha osatähtsus Eestis on umbes 20%, sest linnuliha on teistest odavam, väikese rasvasisaldusega. Broiler lihaks kasvatatav noorloom. · Kõik loomatõud kirjutatakse eesti keeles väikese tähega (suur valge, eesti vutt), inglise keeles läbiva suure tähega(Large White) Inimese kohta on Eestis linnuliha 13 kg aastas. Kana kohta saab aastas umbes 288 muna. · Kalkuneid kasvatatakse peamiselt Ameerikas Majanduslikult kasulikud omapärad: · Suur sigivus (munevus 82%) Liik Mune aastas Munevus % Viljakus ja Järglasi aastas kooruvus Munakana 300 82 85 255 Lihakana 150 41 85 128 Põlvutt(eesti) 300 82 ...
SURMAJÄRGSUS Usuti, et surnukeha jätkab oma elu peaaegu samal viisil peale surma. Varasemal ajal püüti surnukehast säilitada pea, hiljem arenes täiuslikkuseni palsameerimise kunst. Selleks, et keha säiliks, tehti sellega mitmeid protseduure ehk mumifitseeriti. MUMIFITSEERIMI NE Siseelundid ja peaaju eemaldati. Kehal lasti soodaga immutatult 70 päeva kuivada. Seejärel salviti keha aromaatsete õlidega. Lõpetuseks mässiti keha valgesse linasse. HAUAKAMBRID Hauakambri ülesanne oli tagada lahkunu häirimatu elu surnute riigis. Et muumiat kaitsta, suleti ta massiivsesse kivist sarkofaagi. HAUAKAMBRID Tuntuimad Egiptuse hauakambrid on püramiidid. Hiljem asendusid püramiidid kalju sisse raiutud hauakambritega. Nii kaitsti surnukeha ja sellele kuuluvat vara rüüstajate eest. VAARAO EHNATON Valitses 14. saj eKr. Ta muutis sajanditepikkusi traditsioonilisi uskumisi, püüdes jumal Amon Ra asemel...
MERIRIST Jaanus Kask 7.B Võru Gümnaasium 1 2 3 MERIRIST Meririst on lameda liua kujuline läbipaistev, kahvatulillaks või-roosakas karikloom ehk meduus.Sültja keha (kummik, läbimõõt 10-40 cm) alapoolel olevat suuava ümbritseb 4 suurt rippuvat suusagarat.Meririste on rohkesti troopika-ja parasvöötmemeredes, vähem Läänemeres.Elab pinnalähedases veekihis, toitub peamiselt plankonist, mida püüab kombitsatega vett filtreerides.Ujub halvasti kummiku kokkutõmmete abil, kandub edasi hoovustega.Lained heidavad meririste sageli rannale. Meriristi keha on sültjas. Ta peamiseks toiduks on loomplankton. Teda leidub rohkesti Tallinna läheduses, kuid tänu vee magedusele ei leidu teda Narva lähistel. Tal on ka rahvapärane nimi: millimallikas. 4 Meriristi, ladina keeles Aurelia aurita, nimetatakse rahvasuus ka millimallika...
1. Leonardo Da Vinci 11. Lucas Cranach - Esimene õpetaja Verrocchio - Jalad hiigel pikad ja ufo silmad. - I maal: 12. Matthias Grünewald - Püha õhtu söömaaeg: asub Milanos kloostris söögisaali isaseinal. Kolmnurgad - ,,Isenheimi altar" asub lõunaprantsusmaal - Mona Lisa: ,,gioconda" arvatakse, et võib olla enda autoportree. Oma aja esimene 13. Caravaggio kätega portree. - esimene tähtis valguse maalija (keldriluugi valgus) - Masinad: tiivad, amb, tank, akvalang ...
Minu areng viljastumise hetkest kooli minekuni Mina arenesin ema kõhus asuvas emakas, enne seda olin ma kõige kiirem seemnerakk , kes jõudis munarakuni. Selle tulemusena olin ma sügoot ehk tulevase beebi rakk. Kulgedes munajuhast emakasse hakkasin ma lagunema. Kolm päeva pärast viljastumist koosnesin mina kui loode 32'st rakust. Nädala lõpuks oli rakke juba 250 ja ma olin 0,10,2 mm diameetriga pallike. Ma lõhkusin veidi emaka limaskesta ja kudesid, et endale pesa ehitada ehk sinna jääda. juba 4ndal nädalal ma arenesin embrüoks. Platsenta ja nabanöör olid mulle arenemas. Viiendal nädalal inimestel minu emme ümber polnud aimugi, et emme on rase ja ka mu emme ise ei teadnud veel ühtegi muutust kehas tunda. Minu väike süda hakkas lähiajal tuksuma, kuigi embrüo ei meenutanud veel kuidagi inimest. Põhiorganid, nagu neerud ja süda, olid juba moodustunud. Ja minu neutraaltoru, mis ühendab peaaju ja seljaaju s...
9. VIBRATSIOON Üldvibratsioon Kohtvibratsioon Vibratsioontõbi Vibratsiooni vähendamine Vibratsioontõbi on haigus, mida põhjustab mitmesuguste seadmete või töövahendite poolt tekitatava vibratsiooni mõju inimorganismile. Olulised on seejuures vibratsiooni parameetrid (võnkesagedus, -ulatus, -kiirus) ja vibratsiooni kestus tööpäeva jooksul. Arvestada tuleb asjaolu, milline on kontakt vibratsiooniallikaga - üldine või kohalik. Üldvibratsioon tekib seadmete aluste, platvormide (näiteks ehitusdetailide, valuvormide valmistamisel jne) võnkumisel. Samuti kandub üldvibratsioon masinate (traktor, kombain, buldooser, ekskavaator, vanatüübilised veoautod jne) töötamisel kabiini põrandale, istmele ning avaldab kahjulikku toimet kogu organismile. Kohtvibratsioon toimib töövahendi (näiteks puur, mootorsaag, trellpuur jne) kaudu kätele, põhjustades peamiselt väikeste veresoonte ja närvide ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
