TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Sotsiaaltöö Laura-Roberta Ründva ROLLITEOORIA Portfoolio Õppejõud: Reeli Sirotkina Tallinn 2016 Laura-Roberta Ründva Sisukord Rolliteooria ajalugu.....................................................................................................................3 Rollikogum..............................................................................................................................4 Rolliteooriaga seotud probleemid...........................................................................................4 Rolli identsus...........................................................................................................................5 Rolli ettekujutus...........
Suhtlemispsühholoogia konspekt „Igapäevaoskused“ Robert Bolton OSKUSED, MIS AITAVAD EHITADA SILDA INIMESTE VAHELE Kuigi suhtlemist peetakse inimsuse suurimaks saavutuseks, ei ole keskmine inimene kuigi osav suhtleja. Viletsatasemeline suhtlemine lahutab meid lähedastest ning viib üksilduseni, samuti ebaeduni töös. Ebaedu tööl – nad ei ole osavad suhtlejad. Ennast saab muuta! Ja muutus tõepoolest toimub. Üks võtmeküsimusi suhtlemisoskuste õppimisel on avastada, kuidas ennast adekvaatselt kaitsta ja samas vähendada tarbetut kaitsehoiakut. Viis oskuste komplekti: 1. kuulamisoskused – aitavad inimesel mõista, mida teine tegelikult öelda tahab. 2. kehtestamisoskused – aitavad säilitada austust, rahuldada oma vajadusi ja kaitsta oma õigusi ilma, et peaks domineerima, manipuleerima jne. 3. konfliktilahendusoskused - aitavad toime tulla konfliktiga kaasakäiva tundetulvaga – ...
Suhtlemistõkked on teesulud, mis ei lase tähendustel kohale jõuda, need on kõigi inimeste vahel ning nad muudavad suhtlemise raskemaks ja keerulisemaks, kui enamik meist seda oodata oskab. Need on kõrge riskiastmega reaktsioonid- nende mõju suhtlemisele on sageli negatiivne ning sageli kahandavad nad teise osapoole eneseväärikust. Nad kalduvad esile kutsuma kaitsehoiakut, vastupanu ja pahameelt. Nad võivad viia sõltuvuse, tagasitõmbumis või ebapädevuse tundmiseni. Nad on ka tunnetebarjäärid- kasutades suhtlustõkkeid on ebatõenäoline, et läbi pääsevad ka tegelikud tunded. Miks informatsioon ei jõua pärale? Üheks põhjuseks võib olla mitmeastmeline suhtlemine, mis põhjustab palju infokadusid, -moonutisi jne. Põhjuseks võib olla ka kommunikatsiooni vahendatus. Kuid mis veel? Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked. Kõike seda, mis raskendab informatsiooni kohalejõudmist, sellest arusaamist, nimetatakse suhtlemistõketeks. Ke...
Aktiivne kuulamine ja kuulamistõkked Aktiivne kuulamine kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Kuulamistõkked Kuulamist takistavad: füüsilised takistused, teate tähendus, tagasiside puudumine, ootused, emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: Näiteid: • võrdlemine, • samastumine, • väitlemine, • unelemine, • enda pöördumiseks ettevalmistamine, • „sildistamine“, • nõuandmine, • õigustamine, • teema vahetamine.
Naine naise kõrval, mees mehe kõrval – uued kooseluvormid Eesti ühiskonnas Kooseluseadus võeti vastu 9. oktoobril 2014. See on seadus, mis lubab Eestis elavatel täisealistel paaridel abiellumise asemel notari juures ametlikult registreerida oma kooselu läbi kooselulepingu sõlmimise. Et seadus on sooneutraalne, on see ka esimene seadus Eestis, mis laiendab samasooliste paaride õiguseid sarnaseks abielule. Rahvas aga on igati selle vastu öeldes ,et perekonna mõiste on seaduse vastuvõtmisega reostatud. Olen arvamusel, et kooseluseadus pakub kaitset erinevatele perekondadele. See seadus ei ole mõeldud ainult samasoolistest paaridele vaid ka meile kõigile, kes otseselt ei taha abielluda või pole selleks võimalust. Kooseluseadus pakub meie lastele kaitset juhuks kui kummagi vanemaga peaks midagi juhtuma. See seadus kindlustab meid ja meie lapsi tuleviku eest ega tee kellelegi kahju. On kurb vaadata ja lugeda kuidas osa meie ra...
Demagoogia Demagoogia on kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine emotsioonide ja vassimise kaudu. Ausas diskussioonis, väitluses või arutelus püütakse demagoogiat vältida ning tugineda üksnes faktidele ja loogikale, et leida parim lahendus. Demagoogia puhul kasutatkse ära kuulajate nõrkusi, et panna neid uskuma väiteid, mis on kõnelejale kasulikud. Demagoogia võtteid on kasulik tunda, et neid märgata ja mitte lasta end mõjutada. Põhilised demagoogiavõtted on järgmised. 1. Emotsionaalne mõjutamine 1. Hirmutamine 2. Rahvustunde rõhutamine (Eestlane on pühiline töömees, ta ei hakka streikima.) 3. Meelitamine 4. Kaastunde tekitamine 5. Kuulajate kasu rõhutamine 2. Argumentum ad hominem(mõjutamine isiku abil) 1. Vastaste sildistamine (Ise on vallaline ja võtab sõna abieluseaduse teemal) 2. Enesekiitus 3. Autoriteetidele viitamine (Kassid ostak...
Suhtlemis tõkked 1. Keskkonnast tingitud suhtlemis tõkked - müra, keele barjäär, staatuse vahe(sinu positsioon ühiskonnas/keskkonnas), olukorrast tingitud barjäär. 2. Esineja poolt loodud suhtlustõkked ei hoia kuulajaga kontakti,halb ettevalmistus, Üleolev suhtumine või eelarvamused kuulajate suhtes. 3.Kuulajatest tingitud suhtlustõkked - eelarvamus esineja suhtes, eelarvamused teema suhtes, isiklikud probleemid. Teesulud- hinnangute alusel kasutatakse neid barjääre rohkem kui 90% kogu sellest ajast, mil kõneletakse. 1.Kohtumõistmine- *kriitika- *sildistamine- stereotüüpidesse panemine, sildi külge panemine *diagnoosi panek-amatöör psühholoogi mängimine *kiitmine-irooniline, manipuleeriv kiitmine,see on halb; se peaks olema siiras 2.Lahenduste lakkumine: *kamandamine- käsk, mis ei ole vastluväitlustamine *ähvardamine- lahenduse pakkumine, millega rõhutatakse kristuseks *mora...
Kuigi filosoofid kasutavad termineid moraal ja eetika mõnikord samatähenduslikult, siis paljud peavad siiski eetikat kõlblusõpetuseks, teaduseks moraalist. Eetika ongi moraali ja moraalifilosoofia valdkond tervikuna. Moraalireeglid puudutavad norme; laias laastus käsitlevad nad mitte seda, mis on, vaid seda, mis peaks olema. Moraalil on iseloomulik tegutsemist juhtiv ehk normatiivne aspekt. Selle poolest sarnaneb ta teiste praktiliste institutsioonidega nagu religioon, seadus ja etikett. Moraal on tihedalt seotud ka seadustega, ning mõned inimesed võrdsustavad need kaks praktikat. Paljud seadused on kehtestatud selleks, et edendada heaolu, lahendada huvikonflikte ja aidata kaasa ühiskondlikule harmooniale, nii nagu seda teeb ka moraal. Kuid eetika võib leida, et mõned seadused on ebamoraalsed, eitamata seejuures, et need seadused on kehtivad. Näiteks võivad seadused lubada orjust, abieluvägivalda, rassilist või seksuaalset diskrimineer...
R. Bolton ,,Igapäevaoskused" Tähtsad oskused: Kuulamisoskused Kehtestamisoskused Konfliktilahendusoskused Koostööl põhinevad probleemilahendusoskused Suhtlemistõked: Kohtumõistmine - Kritiseerimine: paljud meist leiavad, et tuleb olla kriitiline, muidu ei paranda teised inimesed end ilmaski. - Sildistamine: sildistamine kannab tavaliselt negatiivset alatooni nii selle panija kui saaja jaoks. Sildistamine takistab meid ennast ja teisi tundma õppimast: meie ees ei ole enam isiksus, vaid pelgalt tüüp. - Diagnoosi panek: diagnoos, üks sildi erivorme, on inimkonnale kahju toonud juba sajandeid. Osa inimesi on teist kuulates jutu sisu jälgimise asemel ametis tundedetektiivi mängimisega, otsides varjatud tagamaid, psühholoogilisi komplekse ja muud seesugust. - Kiitmine: Üldiselt usutakse, et siiras kiitus tuleb kasuks. Tiht...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja humanitaarteaduskond Ühiskonnateadusinstituut ETV+, eri rühmade seisukohtade analüüs demagoogia- ja retoorikavõtete seisukohast Analüüs Autor: Kaspar Erik Lind Juhendajad: Ragne Kõuts-Klemm, Egert Puhm Aine: Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse 2015 Venekeelne riiklik televisioonikanal ETV+ alustas oma tööd 27. septembril 2015. Kanal loodi Eestis paikneva venekeelse rahva jaoks, pakkudes neile emakeelset televisiooniprogrammi riikliku televisioonikanali näol. Selle loomise eel ning ajal oli aga rohke arutelu ning debatt selle teostamise, vajalikkuse ning eduka läbiviimise üle, mis tõi mitmeid seisukohti eri rühmadelt, mis said kajastust ajakirjanduses. Analüüsi eesmärgiks on anda ülevaade eri rühm...
Pareto 80:20 printsiip kui kõik asjad reastada väärtuse järjekorras, siis 80% väärtustest langeb esimesele 20% asjadest ja ülejäänud 20% väärtustest ülejäänud 80% asjadest. 3 K reegel kavatse, korrasta, korda Loovuse põhikomponendid 1) probleemitundlikus 2)mõtlemise voolavus 3)mõtlemise ja tegutsemise paindlikkus 4)originaalsus 5)ideede elluviimis ja esitamis võime Loovus on hea, sest ta aitab eluga paremini toimetulla ja iseendaga rahulejääda. Loovus on võime välja mõelda ja teha midagi uut, seniolematut, mis on kellgeile kasulik või nauditav. Pole ainult võime vaid ka eriline avatud paindlik eluviis. Ajurünnaku IV reeglit: 1)ei kriitikale; 2)mida rohkem, seda uhkem; 3)mida metsikum, seda parem; 4)Sa võid ratsutada ka võõral hobusel Heas kuulamises sisaldub: 1)tähelepanelik vaikus 2) empaatiline näoilme ja zestid 3)sõbralikud ,,mõminad" 4)"ukseavajad" 5)aktiivne kuulamine (jutusisu ümberjutustamine, tunnete peegeldamine) Peeglite...
ISIKUTAJU - 1.1 Isikitaju etapid: Suhtlemiskäikude e. transaktsioonide omadused · Üksteist täiendavate · Äratundmine · Ajatäited ehk small talk · Üldmuljekujunemine · Rituaalid · Sotsiaalsete tunnuste tajumine · Ristuvate transaktsioonid · Omavaheliste suhete prognoos · Varjatud transaktsioonid 1.1.2 Isikutaju mehhanismid 1.4 Suhtluhstõkked : · Stereotüpiseerimine · Kohtumõistmine : · Loogiline järeldamine · Analoogiate kasutamine - Kritiseerimine · Projektsioon - Sildistamine · Empaatial põhinev isikutaju - Diagnoosipanek ...
Pilditöötlus Mario Metshein 2011 Õige programm • Õige programmi valik on oluline algus fotode edaspidise saatuse otsustamisel. • Edaspidi käsitletud etapid on vajalikud, et säilitada selles suures hulgas kord. • Alati on hea kasutada kaameraga kaasa tulnud programmi • Adobe Photoshop - parim • Picasa – parim tasuta Organiseeri • Loo omale sobiv kataloogide ja albumite süsteem, milles suudad leida lihtsalt ja kiiresti vajalikud fotod • Näiteks aasta, kuu ja siis sündmus • Abiks veel sildistamine ja võtmesõnade andmine fotodele (loodus, lapsed jne) • Alati on võimalik fotod leida ka kuupäeva või kaamera margi ja ka muude parameetrite alusel, sest kogu info säilitatakse faili sees, ka säri ja ava • Adobe Lightroom Töötle • Saad anda oma fotosid parandada (kontrast, heledus, värvus, teravus) ja anda kunstilisi efekte • Need muutused võivad fotole anda palju parema näo kui alguses ja digifoto ...
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine suhe kestev interktsioon ajategur, intiimsuse kui läheduse tegur, suhtlemise dünaamika viide sellele, et tegemist on protsessiga, millele on iseloomulik muutumine suhtlemisvahendid verbaalsed ja mitteverbaalsed (ka paralingvistilised), mille abil toimub interaktsioon. suhtlemine toimub abimehhanismide vahendusel (esmamulje, kategoriseerimine jne.) suhtlemise funktsioonid vajaduste rahuldamine (kuulmis, mõju, emotsionaalsete suhete omamise vajadus) suhted annavad isikule: · suhted kui toimetulekuressurss (sotsiaalne, matriaalne, emotsionaalne, informatiivne) · kuulumise ja kontrollimise vajadus (vastutuse võtmise määr) · minapildi kujunemine suhtlemise komponendid: kommunikatsioon (sõnumite edastamine; müra) tunnetus/taju (tajuvead, sstereotüübid, hoiakute ja seisundite mõju tõlgendamisele) mõjutamine (manipulatsioonid, mängud, käitumisstiil) sotsi...
KUULAMINE Kuulamine pole oma kõnejärjekorra ootamine, lihtsalt vaikimine või kannatamatult kaasanoogutamine, justkui teades, mida teine osapool kavatseb rääkida. Kuulamine on eelkõige segu kuulmisest ja keskendumisest püüd mõista ja teisest aru saada. Kuulamine on kompliment, mis tähendab: ,,Ma hoolin sellest, mis Sinuga juhtub, Sinu elu ja läbielamised on mulle tähtsad!" Sellist kuulamist nimetatakse aktiivseks kuulamiseks. Aktiivne kuulamine lihtsustab probleemide lahendamist, luues kliima, milles on hea koos töötada ja vajadusi rahuldada. Et partnerit kuulata, tuleb teda austada. Tuleb olla heasoovlik tema isiku ja neutraalne ta sõnade suhtes. Kui kuulaja tegeleb parasjagu hinnangute andmisega enda sees, läheb mõte oma radu uitama ja kuulaja me ei kuule, mida tegelikult öelda tahetakse. Ta kuuleb seda, mida tahab kuulda. Et tõesti kuulata, tuleks iseenda mõtted ajutiselt kõrvale jätta ja tea...
Demagoogia näited Vaatasin Tallinna TV saadet Meedia Keskpunkt ( 13.01.2016). Saate eesmärk on analüüsida nädala olulisemaid sündmusi, nende kajastust meedias ja need objektiivselt kokkuvõtta. Saadet võikski tuua demagoogia näitena, sest terve saade oligi põhiliselt üles ehitatud demagoogia toel. Tooksin välja näited, mis mind kõige rohkem häirisid: 1. Võte #9: Vale järeldus ( non sequitur) Urmi Reinde järeldab ( 04:45), et lastekaitseseadus on selleks, et lapsed vanematelt ära võtta ja neid rakendada maailmas rindkondades, kus neid vajatakse. Tsiteering: „ ... emotsinaalne pilk sellele seaduse põhjusele on minu meelest see, et teatud rindkonnad maailmas vajavad lapsi.“ 2. Võte #14: Sildistamine Heinar Lenk sildistab ( 13:25) Taavi Rõivast sarkasiliselt geeniuseks, sest Taavi Rõivas väitis Postimehes, et on sõnastanud läbi aastate parema visioon Eestile. Tsiteering:...
Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia Psühhopatoloogia Psühhopatoloogia on psüühikahäireid käsitlev õpetus, mis kuulub peamiselt psühhiaatria ja kliinilise psühholoogia valdkonda. Kliiniline psühholoogia ehk ebanormaalsuse psühholoogia käsitleb käitumist, mis ei sobi kultuurilisse või sotsiaalsesse konteksti, põhjustab ebameeldivust ning kannatusi nii endale kui ka teistele ning esineb statistiliselt harva. Psüühikahäired Depressioon ehk masendus, kurvameelsus esineb ligi 15-20% täiskasvanutest. Sealhulgas naistel sagedamini kui meestel. Sümptomid on alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine. Langeda võib enesehinnang, esineda une- ja söömishäireid, tekkida lootusetus tuleviku suhtes ning unarusse võivad jääda kohustused ja enese eest hoolitsemine. Ärevushäired- pinge, närvilisus, ebamugav erutus. Foobia- püsiv ja tugev hirm mingi objekti, sündmuse või olukorra ees, mis ei ole tege...
Meedia: teabelevivahend: trükiväljaanded, raadio, tv ja internet. Meedia roll ühiskonnas: pakkuda uudislikku ja praktilist teavet, vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti, kujundada ühiseid arusaamu ning käitumisviise, avalikku arvamust, pakkuda meelelahutust, vahendada teadmisi. Tsensuur avaldatavate materjalide kontroll, kommunikatsioon suhtlemine, fiktsioon väljamõeldis, kujutlus. Meedia taga: omanike mõju mida ja kuidas kajastada, ajakirjanike mõju, allikate mõju, reklaamiandjate mõju, meediatarbijate mõju. Fakt on tõsiasi, arvamus aga mõte, seisukoht või hinnang, millegi kohta. Meedia kanalid: elektrooniline meedia ja trükimeedia. Meeida zanrid: sisu järgi saab liigitada zanrideks, pidades silmas teksti loomise eesmärki. Tõsiasju rõhutavad: uudis, reportaaz, olemuslugu, intervjuu. Arvamust rõhutavad: juhtkiri, kolumn, repliik, essee. Fantaasiat rõhutavad: teleseriaal, telemäng, kuuldemäng, koomiks. Uudisväärtuste p...
Kas oskame märgata inimest enda kõrval? Elame ühiskonnas ,kus tihtipeale kiputakse inimesi hindama nende välimuse,keelelise erinevuse,kultuurilise tausta või majandusliku seisukorra järgi. Selliseid ennatlikke järeldusi tehes,loome inimest ise enda jaoks teisest inimesest vale mulje ning seetõttu jääb meil paljud inimest märkamata.Sest kui inimene ,,paljaks koorida",jäävad kõik inimesed täpselt ühesugusteks. Kui võtta inimesi ilma eelarvamusteta ja mitte suruda neid kindladesse raamidesse,siis oleksid omavahelised suhted palju rõõmsamad.Inimene,kes võib esmapilgul tunduda tühisena ning ebahuvitavana,võib sügavama suhtelmise tulemusena osutuda väga meeldivaks ning sõbralikuks inimeseks.Tihtipeale näevad inimesed seda mida tahavad märgata,sest nii on neile mugav.Nad ei näe inimest nagu ta on.Näidet ei pea kaugelt otsima.Meie oma Audentese kojamehed,kes tõusevad hommiku vara,samal ajal kui teised ...
HARIDUS Haridussotsioloogilised uurimiteemad: Hariduslik ebavõrdus, inimeste vahelised erinevused hariduslikes saavutustes Hariduse mõju ebavõrdusele, hariduslike erinevuste mõju erinevustele teiste tunnuste osas Koolis toimuvad sotsioloogilised prtsessid, õpiplaste ja õpetajate suhted Haridustase milline on inimese hariduslik kvalifikatsioon 0 tase alusharidus 1 tase põhiharidus 2 tase keskharidus 3 tase kõrgharidus Akadeemiline edukus kui hästi saab õpilane koolis õppimisega hakkama Seda näitavad: Eksamite tulemused Koolihinded Saavutustestid Raymond Boudon haridusotsused -> tekitavad ebavõrdsust. Iga etapi lõpus tuleb otsustada kas jätkata hariduse omandamist. Otsus langetatakse sõltuvalt oletatavast tulust. Töölisklassi noored ei õpi nii palju edasi kui keskklassi noored. Tracking õpilaste paralleelklassidesse jagamine tulemuste alusel Koolide vaheline ebavõrdsus taseme poolet: Õpilaste keskmine akadeemiline ed...
Steve Bruce "SOTSIOLOOGIA. PÕGUS SISSEJUHATUS" Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI BA Sotsioloogia koht teadusmaailmas Hea teaduslik teooria peab olema seesmiselt järjekindel ning peaks olema kooskõlas tõendusmaterjaliga. Teadus muutub pidevalt, täpsmalt mitte ei muutu, vaid vabaneb senistest eksiarvamustest. Pseudoteadust iseloomustavad teooriad, mis toetuvad üksikutele kontekstist välja kistud faktidele. Tõelises teaduses asendatakse üks seletus teisega pärast seda, kui antud teema kohta on süstemaatiliselt kogutud ulatuslikku faktimaterjali. Tõelises teaduses on kõige veenvamad ideed, mis on pidanud vastu korduvatele katsetele neid ümber lükata. Ühiskonnateadlase poolt kunstlikult korraldatud eksperimentide suhe reaalse maailmaga oma kardinaalselt erinev nt keemiakatsete omast, kuna sotsiaalne eksperiment pole loomuliku nähtuse jäljendamine: see on juba iseenesest uus sotsiaalne nähtus. Teis...
Religioon ja usk ning kuidas see meid mõjutab Viimastel aastatel on suuremat tähelepanu pööratud erinevatele religioonidele ja nende põhitõdedele. Kahjuks on jõutud nii kaugele, et mainides religiooni mõeldakse koheselt erinevaid riike vapustanud terroriaktidele ning islamile, langemata religiooni sügavamasse tähendusse. Tänapäeval ei saa tõmmata rangeid piire erinevate riikide ja religioonide vahele. Tahest tahtmata peame olema tolerantsemad inimest vastu, kelle tegemised ning maailmavaade on seotud mingi kindla usuga. Peamised probleemid, mis usuvabadusega seoses tekivad, puudutavad inimeste diskrimineerimist tema usuliste veendumuste ning väljavaadete tõttu. Inimesed, kes puutuvad igapäevaselt kokku usuga ning keda see ka tugvalt mõjutab, väidavad, et religioonil on tohutu mõju igapäevaelus peaaegu kõigile, palju suurem kui enamik inimesi sellest aru saab. Meie ühiskond on aegade algusest üles ehitatud usu toel. Isegi kui enamus ei o...
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui kestvad interaktsioone, mille käigus edastatakse-võetakse vastu sõnumeid, tajutakse situatsiooni ja suhtlemispartnerit, toimub suhtlejate vastastikune mõjutatamine, kuid tählepanu all võivad olla ka interaktsioonide läbi formeeruvad suhted, mille kirjeldamisel võib aluseks võtta nt. partnerite vahelise avatuse sügavuse/ulatuse (nt. intiimsuhted) või toetuse (psühholoogiline, informatiivne jt). Suhtlemisprotsess ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt. Nt: · Isikust tulenevad mõjud (nt. inimese kogemused, mis mõjutavad hoiakute kujunemist, isiku teadmised, suhtumine endasse jne.) · suhtlemisoskused (nt. kuulamisoskus). · suhtlemisvahendid (nt. kanal info edastamine) Suhete rollist: · seos identiteedi kujunemisega · vajaduste rahuldamine · toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · seostatakse vaimse ja füüs...
Koolipsühholoog Mis töö see on? Koolipsühholoogi töö eesmärk on õpilaste edasijõudmise toetamine, lapsevanemate nõustamine, kooli juhtkonna, õpetajate ja teiste spetsialistide abistamine laste edasijõudmise kindlustamisel, aga ka organisatsiooni kui terviku paremale toimimisele kaasaaitamine. Koolipsühholoogi põhitöö on õpilaste abistamine nende mõtlemis-, tunde- ja käitumisprobleemide puhul. Ta vastutab oluliste isikuandmete ja info õige kasutamise eest. Koolipsühholoogi ülesannete hulka kuuluvad: · õpilaste probleemide ja koolistressi ennetamine · õpilaste probleemide väljaselgitamine (sh testimine ja testitulemuste tõlgendamine) · õpilaste nõustamine (kuulamine, toetamine, julgustamine, juhendamine jms) · õpilaste, õpetajate, lastevanemate psühholoogia-alane koolitamine · koostöö vanemate ja õpetajatega õpilaste probleemide lahendamiseks · koostöö juhtkonnaga kooli hea p...
Miks on T. von Bocki enesetapp võimalik ja isegi mõistetav? Teose ,,Keisri hull" lõpus toimus peategelase, kellest päeviku autor kirjutab, müstiline surm. Õnnetuspaik aga jätab vastakaid arvamusi, kas von Bock sooritas enesetapu või oli tegu mõrvaga. Timo käest leiti kuulidega laetud püstol kuid haavad mehe näos olid lastud haavlitega laetud relvast, mis rippus toa seinal. Üsnagi tõenäoline võib olla see, et Timo tappis vana keisri spioon Laming, kellega tal polnud head suhted. Paraku aga ei saa välistada võimalust, et von Bock sooritas enesetapu peale kõike, mis tema elus oli toimunud. Olles keisrile edastatud kirja tõttu 9 aastat vanglas, määrati seal Timole diagnoos, et tegu on hulluga. Timo astus paljudest reeglitest vangis olles üle ning ka ta varajasemad teod, näiteks keisrile kirja saatmine, olid tõestuseks, et Timo tervis pole vaimselt korras. Paraku on aga vaimselt haiget inimest raske ravida, kui ta ei tunnist...
Probleemid Eesti haridussüsteemis Igas süsteemis on oma head küljed kui ka varjupooled. Süsteemi kui terviku toimimine sõltub väga palju omavahelisest koostööst, võimest õppida oma vigadest ning arvestada varasemaid kogemusi. Kui rääkida aga Eesti haridussüsteemist kui tervikust, siis võib täheldada nende kõigi kolme teguri alatalitlust, mille tagajärjel tungivad esile mitmed murekohad. Arvestades riigi vanust, võib seda pidada normaalseks nähtuseks, kuna Eesti riik on alles kujunemisjärgus, ent probleemidest kerkivad esile üha uued, mis omakorda pidurdavad kogu terviku arengut. Eesti haridussüsteemis on mitmeid probleeme: alates lasteaiakohtade jätkuvusest kuni täiskasvanute täiendõpe korraldamiseni. Minu arvates Eesti haridussüsteemis kaks kitsaskohta: varajase kutse-ja karjäärisuunitluse puudumine ning kõrghariduse eelistamine kutseharidusele. Võrreldes Eestiga, siis Sveitsi kui ka Saksamaa haridusüsteemi ...
Koolireform- hea või halb? Vastus on tulevikus. Koolireformi ümber keerleb mitmeid arvamusi. Pole justkui viga sellel praeguselgi, kuid teised on veendunud, et muuta on vaja palju. Minul on isegi kahju, et ma ei saa käia gümnaasiumis siis, kui pärast haridusuuendust on õpe toimimas nii, nagu seda praegu plaanitakse. Kuigi tõde on see, et tegelikult ei tea keegi kunagi seda, kuidas asi välja kujuneb. Koolireformi üks suuri plusse on gümnaasiumite ja põhikoolide lahutamine ning kompleksgümnaasiumite loomine. Olen aru saanud, et selle kasutusele võtmine kaotab ära koolide lahterdamise. Seedimatu on see, et koolidele pannakse silte külge. Isegi Pärnu linna mahub praegusel hetkel eliitgümnaasiume ja nö ,,lihtsamat-teed-minevate" gümnaasiume. See ei tohiks tegelikult nii olla, kui gümnaasium, siis gümnaasium! Kui Pärnusse tuleb korralik kompleksgümnaasium, siis on ka loota, et meie linnas olevate õpetajate koorekiht koondub s...
Ajakirjanduse müüdid Lugesin kolumnisti Martin Kala arvamusartiklit ajakirjanduse müütidest, mis avaldati Postimehes 28.novembril 2011. Nagu iga ühiskonda mõjutava teguri juhtumis, on ajakirjandusegi kohta liikvel informatsiooni, mis ei vasta tegelikkusele. Just nende lahti mõtestamise ja ümberlükkamisega Martin Kala otsustaski tegeleda, tuues sealjuures arvukaid ja mõjuvaid näiteid. ,,Esimene müüt: ajalehed on suremas," algas üks pealõikudest kurjakuulutavalt, ent selle väite ümberlükkamisega ei läinud härra Kalal kaua ta võrdles ajalehe ja interneti, ajakirjanduse peamise konkurendi, suhet omal ajal toimunud televiisori lühiajalise võidukäiguga raadio üle. Ka siis osutusid kartused, et viimane hoopis kaob, vaid ennatlikeks arvamusteks. Siinkohal tõi ta aga välja ühe tähtsa punkti, mis võib küll lugejaskonda kitsendada: internetil, eriti just uudis- ja suhtlusportaalidel on populaa...
Mõjustamine Allikad: McKay, Davis ja Fanning “Suhtlemisoskused” Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Cacioppo, T. J. & William, P. (2008). Loneliness. Human nature and need for social connection. W.W Norton & Company Sotsiaalne mõju Interaktsioonid inimeste vahel ja sotsiaalse elu korraldamine Mõjustamine – protsess, mis kutsub esile muutuseid käitumises, emotsioonides, teadmistes; teadlik/mitte teadlik mõjustamine Teiste indiviidide poolt esile kutsutud muutused käitumises jne (vt eelmine definitsioon) Mõjustamine annab võimaluse kontrollida, suunata teisi ja iseenda elu (luuakse sobiv keskkond) Inimene - sotsiaalne loom -> Valmisolek ja kalduvus nõustuda, olla teiste poolt mõjutatud – psühholoogilised vajadused (teistele meeldida, soov õigesti mõelda); suhted kui ressurss (kuuluvuse...
laondus 1. Millised tegurid mõjutavad laovaru suurust? Kirjuta 3-le ka põhjendus. V: 1) transport- sõltuvalt transpordi ostetava kaubapartii kogusest. 2) teed 3) asukoht 4) mood, trendid 5) majanduslik olukord 6) kliima, looduskatastroofid- sortimendi mõjutamine 7) demograafilised mõjud 8) rahvus, kultuur- erinevatel rahvustel, erinev kultuur. 9) maavarad 2. Millised tagajärjed võivad olla, kui vastuvõtukontrollil ei kontrollita toodete kogust hulgipakendis, vaid eeldatakse, et see on nagu traditsiooniliselt? V: Toodete kogus pakendis võib olla miinustes, ehk teatud tooteid on pakendis vähem, kui olema peaks. Tooted võivad olla ka plussis, ehk kogust on teatud pakendis rohkem, kui olema peaks, seda aga juhtub arvemini. Võib ka juhtuda, et teatud toodet, mida tuleb tavaliselt väga tihti, üldse ei kontrollita ja nii võib juhtud...
SOTSIAAL-HUMANITAARINSTITUUT SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID Kursusetöö SOTSIAALTEADUSTE ÕPPEKAVA Juhendaja Tallinn 2010 3 SISUKORD Sissejuhatus 1. Suhtlemine 1.1. Suhtlemise põhitunnused ja reeglid 1.2. Suhtlemise tähendus elus 1.3. Suhtlemise kooslus ja protsess 2. Suhtlemist takistavad tegurid 2.1. Ebasoovitatavad reaktsioonid 2.2. Teesulud on riskantsed reaktsioonid 3. Suhtlemisoskuste ja suhtlemistõkete uurimine 3.1. Küsitluse ettevalmistamine ja läbiviimine 3.2. Küsimustike tulemuste arvutamine, tulemused, ettepanekud 3.2.1 Tulemuste arvutused 3.2.2 Tulemused 3.3 Ettepanekud Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1. Suhtlemisoskuse küsimustik Lisa 2. Suhtlemist häirivate tegurite küsimustik 4 SISSEJUHATUS Suhtlusoskus on elu tähtsamaid oskusi, see annab elule värvi. Kui kellegi kohta öeldakse hea suht...
I seminar: Laste vanuseline, sooline ja individuaalne eripära Antud kodutöö puhul kasutasin E.Kikase raamatutut ,,Õppimine ja õpetamine koolieelses eas" Laste sooliste erinevuste tundmine on vajalik nende arengu, laste ja keskkonna suhete mõistmiseks ning laste arengu toetamiseks. Lapse sooline areng algab juba emaihus geneetilise determineerituse ja hormoonide mõjul. Sünnihetkest vastavalt koheldakse lapsi vastavalt nende soole. Mõju avaldavad vanemate poolt valitud soole tüüpilised mänguasjad, eeskujud ning sooline sildistamine. Juba varases lapsepõlves on poisse ja tüdrukuid lihtne eristada, sest neid riietatakse ja nende soengud lõigatakse erinevalt. Maccoby eristab bioloogilist ja sotsiaalset sugu, eesti keeles ei ole kahte erinevat sõna. Bioloogiline sugu tähendab meessoost ja naissoost inimeste bioloogilis-füsioloogilisi einevusi. Sotsiaalne sugu naiseks ja meheks olemise ühiskonnapoolseid o...
Kommunikatsioon Suhtlemise vormid *intrapersonaalne suhtlemine- sisekõne, inimene suhtleb iseendaga *interpersonaalne suhtlemine- kahe inimese vahel toimuv suhtlemine. Enamasti mitteformaalne ja spontaanne *Grupitasandi suhtlemine- grupp peab olema piisavalt väike, et inimesed saaksid omavahel luua kontakti *organisatsioonitasandi suhtlemine- toimuv selgelt määratletud hierarhia rollide ja reeglite raames *Avalik suhtlemine- teade edastatakse hüpoteetilisele vastuvõtjale, enamasti formaalne, vastuvõtja passiivne *vahendatud kommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on teineteisest eraldatud ajas ja ruumis Kommunikatsiooni komponendid *kommunikaator- info andja *retsipient- info vastuvõtja *kommunikant- samaaegselt nii teabe saatja kui vastuvõtja *märk- iga tähendusliku sisu omane sõna või sõnatu väljendus *märgiline käitumine märke kasutav, vahendav või tõlgendav tegevus e. Kommunikatsio...
Eneseanalüüs Kursuse läbides olen õppinud ennast paremini tundma ja samuti õppinud oma käitumist analüüsima. Pärast praktikumi lõppu on paljugi muutunud. Esiteks, olen hakanud jälgima teiste käitumisviisi, teiseks, nagu eespool lauses juba mainisin, olen hakanud tundma ennast paremini ja oskan end analüüsida. Kõige enam olen hakanud jälgima inimeste käitumist. Suhtlemispraktikumis õppisin, et on olemas kolm käitumismaneeri: alistuv, kehtestav ja agressiivne käitumine. Minu tutvusringkonnas on kõik kolm käitumisviisi esindatud. Sõbrad on mul muidugi kõik kehtestava käitumisviisiga. Kehtestav käitumine on selline käitumine, mille abil väljendatakse oma vajadusi, mõtteid ja tundeid ning seistakse oma õiguste eest viisil, mis aitab partneril teha sama. Läbinisti agressiivseid inimesi ma õnneks ei tea, küll aga alistuvaid kü...
Sotsiodünaamiline nõustamine Sotsiodünaamiline nõustamine on viis mõelda inimestest sellest, mida nad üritavad elus korda saata ja sellest, millised on nende jõupingutusi takistavad või toetavad asjaolud, ning sellest, kuidas saab nõustaja olla abiks oma elus iseenda poolt valitud eesmärkide suunas liikumisel. Inimese karjäär on tema elu. Selles tähenduses on nõustamine oma olemuselt karjäärinõustamine ja elukestev protsess. Nõustamine on protsess, mis toimub kahe või enama inimese vahel. Seega võime väita, et nõustamine on isiklik elu planeerimise meetod. Nõustamist võib käsitleda teatud tüüpi nõustamismänguna. Nõustamises nagu mänguski on väga oluline märgata mitte üksnes seda, mida teine hetkel teeb, vaid näha ette nii tema kui minu enda järgmisi käike. See sunnib süvenenult vestluses osalema ja samaaegselt hoidma oma kujutlusvõime avatuna lähitulevikus tõenäoliselt toimuma hakkava suhtes. Tähelepane...
TALLINNA ÜLIKOOLI HAAPSALU KOLLED Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt Saskia Püümann 2016 Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Tänapäeva sotsiaalprobleemid:...............................................................................................................5 Erinevad probleemid:.......................................................................................... 5 Eesti institutsioonide poolt kasutatavad definitsioonid:......................................6 SOTSIAALSED VAJADUSED (needs) (I)..................................................................6 SOTSIAALPROBLEEM........................................................................................... 7 DEFINITSIOONID:................................................................................................. 8 Norm, normaalsus ja väärtused.....................
Sotsiaalpsühholoogia Inimestevaheline suhtlemine Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Suhtlemine, kehakeel 4 2. Suhtlemistõkked 5 3. Mõjutamine ehk interaktsioon 6 3.1. Mõjutamismehhanismid 6 4. Kuulamine 8 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Suhtlemisoskus kuulub sotsiaalsete oskuste alla ja nagu iga oskus nõuab ka suhtlemisoskus õppimist. Suhtlemisoskuse õppimine algab sünniga ja lõppeb surmaga. Suhtlemisoskus on elus vajalik. Me suhtleme iga päev ja ainult head suhtlejad saavutavad elus edu. Suhtlemise viise on palju erinevaid. Järgnevas tekstis ongi juttu erinevatest suhtlusstiilide...
Tuule Kivihall 10c Mida õppisin suhtlemispraktikumis? Essee Esmalt võin öelda, et kursuse läbides olen kindlasti ennast paremini tundma õppinud ja samuti oma käitumist õppinud analüüsima. Olen jälgima hakanud ka teiste käitumismaneere ja need võivad paljugi paljastada inimese olemust. Kõige enam olen hakanud jälgima inimeste käitumist on see siis agressiivne, alistuv või kehtestav. Minu tutvusringkonnas olevad inimesed on enamasti kehtestava iseloomuga, samas tuleb ka ette üksikuid eksemplare täiesti alistuvast iseloomust, läbinisti agressiivseid inimesi a...
SUHTLEMINE Mõned inimesed on introverdid teised ekstraverdid. Kui ollakse seltskonnas, siis on enamasti inimesed, kes veavad vestlust edasi ja teised, kes lähevad lihtsalt kaasa või vaikselt kuulavad. Osad avavad end ainult väga lähedaste tuttavatele, kui sedagi aga mõned on valmis oma isiklikke muresid, läbielamisi rääkima ka inimesele, keda tunneb väga põgusalt. Mina ise võin end pidada avatud inimeseks, leian kiiresti teiste inimestega kontakti. Pole probleemi alustada vestlust mõne võõra inimesega, ning olen isegi teinud tööd, kus on olnudki tööülesandeks võõraste inimestega suhtlemine ning neile toodete müümine, see amet andis mulle väga palju julgust juurde. Kuid on teemasi mida ma räägin vaid väga lähedastele inimestele. Vahepeal unustan end lobisema ja räägin liiga palju, isegi teemadest, mida võiks enda teada jätta. Kipun inimesi liialt ruttu usaldama, mis ei ole eriti hea, sest n...
Demagoogia on kõnedes, diskussioonis, vaidluses, arutluses, propagandas jm toimuv kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine. Enamasti mõjutatakse uskuma asja, mille kohta esitaja teab, et see ei ole õige, et auditoorium jääks valearvamusele ja võtaks vastu sellest tulenevad valed otsused. Ausas diskussioonis, vaidluses või arutelus püütakse demagoogiat vältida ning tugineda üksnes faktidele ja loogikale. Sõna tähendus on läbi aja muutunud. Demagoogia on tihedalt seotud retoorika ehk kõnekunstiga. Retoorika võib sisaldada demagoogiat, kuid retoorika abil püütakse eeskätt sõnumit ilmekalt, arusaadavalt ja mõjusalt esitada. Tahtmatu demagoogia võib tuleneda kas sellest, et kõneleja on ise demagoogia ohver, või siis tema emotsionaalsest kontrollimatusest, puudulikest teadmistest ja nõrgast loogikast. Tahtlik demagoogia võib neid kolme teeselda. Demagoogiavõtted jagunevad järgmistesse gruppidesse: · Puuduliku loogika pe...
Karjääri kujundamise paradigmad Piret Jamnes 2.12.2017 Paradigmad 1. Kokkusobitamine (matching) 2. Humanistlik (developmental) 3. Konstruktivistlik 4. Life Design Matchingu paradigma 1. Eesmärk viia kokku töö nõuded ja töötaja omadused. 2. Iga töö nõuab inimeselt teatud omaduste kogumit, mis tagab parima soorituse. 3. Tööalase sobivuse määratlemine testide abil. 4. Efektiivsuse taotlus. 5. Elukutsevalik on teadlik, ühekordne otsus. 1909 Frank Parsons “Choosing a Vocation” I MS-II MS IQ testimine, isiksuse joonte uurimine, psühhotehnika katsed ja testid. 1959 John J. Holland “A Theory of Vocational Choice” Parsonsi teooria Töötas välja talent-matchingu teooria, millest hiljem kujunes välja Trait and Factor teooria karjääriplaneerimises. Pakkus välja 3-astmelise teooria (enda joonte tundmine, tööturu tundmine ja ratsionaalse otsuse tegemine selle info põhjal). John Lewis Holland (1919-2008...
Kordamisküsimuste vastused 1. Millistel põhjustel on vaja ladusid ? · Millist tootmine peab kindlustama endale rütmilisuse tagamiseks ja seisakute vältimiseks varud toorainetest, materjalidest, komponentidest ja pooltoodetest · ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi · ladude abil peidetakse tarnijate ebakindlaid tarneid ja valetarneid · ladude abil parandatakse oma ettevõtte tarnekindlust, teenindustaset ja tarnekiirust · pikad veokaugused suurendavad vajadust ladustamise järele, kuna tarnepartiid suurenevad reeglina veokauguste kasvades · ladude abil on võimalik kindlustada hooajalise tootmise korral ühtlased tarned ladude abil kindlustatakse hooajalise tarbimise korral ühtlane tootmine 2. Kes on kauba omanik privaatlaos, avalikus laos ja lepingulises laos ? Kauba omanik privaatlaos on laopidaja ise, avalikus laos on omanikud kliendid, lepingulises l...
Interkultuuriline ärisuhtlemine Kristel Kaljund Interkultuurilise suhtlemise teema olulisus Euroopa ja kogu maailmas kasvab pidevalt. Ühelt poolt võtavad maad ärisuhtluses üksteiselt küllalt palju üle ning infotehnoloogia, ettevõtluse pidev rahvusvahelistumine, õpingud välismaal, eri maade seadusandluse jätkuv lähendamine jms mõjutavad ka suhtlemisstiilide lähenemist üksteisele. Teisalt on firmajuhid üha teadlikumad individuaalse lähenemise olulisusest, soovides tagada suhtlemise ning tegevuse väljundi maksimaalse kvaliteedi ning efektiivsuse. Kultuuri elemendid: x Väärtushinnangud. Kultuuridevahelisel suhtlemisel on väärtushinnangud äärmiselt suure tähtsusega. Enamik vastuolusid tuleneb just erinevatest väärtushinnangutest, sest tihtipeale kiputakse teise kultuuri/rahvuse esindajaid, nende kompetentsust hindama on kultuuri väärtushinnangute põh...
Sotsiaaltöö alused 1. Nimeta sotsiaaltöö tegemise viise. · Profesionaalne · Vabatahtlikud 2. Millised on profesionaalse sotsiaaltöö tunnused? Too näiteid kus töötavad profesionaalse sotsiaaltöö tegijad. · Palgaline töötaja · Vastav haridus · Läbinud vastaad koolitused Prof. Sotsiaaltöö tegijad töötavad : Koolides, Vanglates, KOV ja teistes riigiasutustes. 3. Loetle sotsiaaltöö sihtgruppe. · Inimesed, kellel pole kodu · eakad inimesed · vaimse tervisega inimesed · puuetega inimesed · sõltlased · töötud inimesed 4. Millised on sotsiaaltöö eesmärgid? · Aidata abivajajaid, · Aidata inimestel olemasolevaid võimalusi ära kasutada. Hoolekande ajalugu 1. Milline on vanim pensioni liik? · Sõjaväelaste pension 2. Milline muudatus toimus Euroopas 400- 500 aastatel pKr kirikuseaduses? · Kirikuseadus käskis rikastel aidata vaeseid ...
Sotsioloogiliste uuringute läbiviimine Miks me uurime? Isiklik vaatlus ja kogemus võivad näida kõige täpsemate informatsiooniallikatena. Elu näitab aga, et just endastmõistetavid arusaamu tulebki uurida. Tarkuseterad: 1. töötamine värskes õhus, rõõmus meel ja ohtralt hapupiima lubavad inimesel elada 110 aastat ja kauemgi. 2. kuni viimase ajani elas enamikus ameeriklaste majapidamises koos 3 põlvkonda ja kõik armastasid üksteist. 3. surmanuhtlus vähendab kindlalt ja selgelt raskete kuriteguse hulka. 4. ameeriklaste eluaja pikkuse ja kvaliteedi määravad ära inimese intellektuaalsed võimed. Oluline on küsida, miks inimesed jätkavad millegi uskumist, kuigi on olemas tõendid vastupidise kohta. Eri sots. kihtide grupid usuvad eri väiteid. Mida inimesed usuvad olevat tõeline, on tõeline oma tagajärgedes. Sotsioloogid teevad oma uurimustööd selleks, et mõista meid ümbri...
KOOL MÜÜJA-KLIENDITEENINDAJA NIMI EDUKAS MÜÜGIPROTSESSI JUHTIMINE JA ERIVAJADUSTEGA KLIENTIDE TEENINDAMINE Referaat LINN 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on edukas müügiprotsessi juhtimine ja erivajadustega klientide teenindamine. Sellest lähtuvalt uurisin nende teemade kohta ja sain teada palju uut ning huvitavat informatsiooni. Tõin oma töös välja, kuidas juhtida müügiprotsessi edukalt ning selgitasin, mis see üleüldse on. Protsessi järgimine aitab saavutada nelja eesmärki. Erivajadustega kliente on erinevaid, on spetsiifiliste vajadustega kliendid ja erivajadustega ehk puuetega kliendid. Nende klientide puhul on vaja rahulikku ning kannatlikku käitumist. Sellistest inimestest tuleb alati välja teha ja neile abi pakkuda, kui nad seda vajavad. 1 1. ...
Tallinna Gümnaasium Õppimine ja mälu Referaat Kaarel Küla 11. klass Tallinn 2008 Sisukord 1. Sisukord................................................................................................................... 2 2. SISSEJUHATUS......................................................................................................3 3. ÕPPIMINE................................................................................................................4 1. Õppimise mõiste...................................................................................................... 4 4. MÄLU OSA ÕPPIMISEL..........................................................................................4 2. Info salvestamine mälus.......................................................................................... 5 3. Salvestamine kui aktiivne protsess...............
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä10 Arelika Klimson INNOVATSIOON LOGISTIKAS Referaat Juhendaja: Diana Tandru Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Nagu referaadi pealkiri ütleb ``Innovatsioon logistikas``, sain mina innovatsiooni pidevalt uuenevatelt pakiautomaatidelt. Mõned aastad tagasi pidime käima postkontoris, kus oli alati pikk järjekord. See kulutas aega ning kinlasti ka kannatust. Õnneks koos ajaga areneb ka tehnoloogia. Tänu sellele võime oma paki ise kiiresti ja lihtsalt, kasutades selleks moodsaid tehnoloogiatel põhinevaid lahendusi ehk siis Cleveroni firma ehk Eestis SmartPOSTI, teele saata või kätte saada. 1. SMARTPOST SmartPOST on logistikaettevõte...
Visuaalne Jutustamisoskus Konspekt • Seondub sellega, kuidas lugusid jutustada • Visuaalne aspekt & jutustav aspekt • Pilt saab tähenduse selle kaudu, mida me selle juurde jutustame • Justamine kui kommunikatsioon AISTING (SENSING) VALIK (SELECTION) TÕLGENDUS (PERCEIVING) (nt. Kollane leht pildil tahendab, et sügis on saabunud) NÄGEMINE sõltub MÕTLEMISEST! Mida rohkem tead, seda rohkem näed! Sõna on kergem kasutada kui pilti! Hermneutiline ring: Aisting -> äratundmine -> valik -> esitamine -> tõlgendus -> õppimine -> kinnistumine Mida me mäletame? • Meie mälus on pildid. • Pikk ja lühike mälu • Semantiline - jätame meelde selle, mis on tähenduslik • Episoodiline - tähendusliku kaudu taastuvad episoodid Kolme tasandi teooriad: • Silma liikumise uuringud • Silm liigub 20 korda sec • Tervik kujuneb detailidest • Representatsioon • Ajaleht - enne v...
TALLINNA TRANSPORDIKOOL Raido Must LAONDUSE ARENEV ROLL LOGISTIKAS JA FUNKTSIOONID Juhendaja: Logistika õpetaja, Helen Bork Tallinn 2012 Sisukord 1 Laonduse ajaloost................................................................................................................... 3 Laonduse areng infoajastul..................................................................................................... 4 Globaliseerumine ladustamises........................................................................................... 4 Laonduse areng lähitulevikus.................................................................................................. 5 Laonduse funktsioonid.......................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
