Füüsikas nim. aine erinevate omadustega olekuid faasideks. Protsessi, kui aine läheb ühest faasist teise nim. faasisiirdeks. Soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku kohta nim. siirdesoojuseks. Kui aine läheb gaasilisest faasist üle vedelasse, nim. siiret kondenseerumiseks ehk veeldumiseks. Üleminekut vedelast faasist gaasilisse nim. aurumiseks. Üleminekule vedelast faasist tahkesse nim. tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks. Üleminekut tahkest faasist vedelasse nim. sulamiseks. Üleminekut tahkest faasist gaasilisse nim. sublimatsiooniks. Üleminekut gaasilisest faasist tahkesse nim. härmatumiseks. Faasi siiret, mille puhul muutub tahke aine kristallstruktuur nim. rekristallisatsiooniks. Igale faasisiirdele vastab antud aine korral kindel temp. mida nim. siirdetemp. mis sõltub rõhust. Võimalik on kolme faasi tasakaal, mis esineb ainult ühel kindlal rõhul ja temp. sellist rõhu ja temp. väärtust nim. antud aine ko...
Varda defromatsioonid Deformatsioon varda mõõtmete ja kuju muutumine (Pikijõud Pikkedef; Põikjõud Lõikedef; Väändemoment Väändedef; Paindemoment Paindedef; Need on varda põhideformatsiionid) Pikkedef: Väljendub kas varda ristlõigete omavahelises eemaldumises (tõmbejõud) või omavahelises lähenemises (survejõud) koos varda samaaegse ahenemise või jämenemisega.(Mõõduks otsristlõigete vahekauguse muuduga võrdne pikkuse muut) Pikkedeformatsiooni intensiivsus ehk pikkeprinkus deformeerumise intensiivsust vaadeldavas kohas saab iseloomustada kujuteldava ühikpikkusega lõigu pikenemisega. Ristlõike pikkejäikus Pikkeprinkus on võrdeline pikijõuga ja pöördvõrdeline korrutisega EA(x). Posit. tõmbejõule vastav pikenemine - posit/ Negat. Survejõule vastav lühenemine negat. 1) Konstantne pikijõud konstantse ristlõikega vardas 2) Astmeliselt muutuv pikijõud või ristlõige 3) Keerukalt muutuv pikijõud konstantse ristlõikega vardas 4) Pid...
Küsimus 1 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Vali tagasisidestatud pidevaja süsteemi koostamiseks sisendmaatriks ja sisesta vastusese. Põhjenda, miks valisid just sellise sisendmaatriksi! Antud on olekumaatriks ja algolek: A=[1 0;2 -2], X0=[-2;1] Tagasidega suletud süsteemi siirded peavad tulema nõrgalt võnkuvad ja siirdeprotsessi aeg ts 5 sekundit. Leiame omaväärtused eig(A) ans = -2 1 Süsteem ebastabiilne, sellega on vaja leida sellise sisendmaatriksi, et süsteem oleks täiesti juhitav ja jälgitav. Näiteks, B=[-1;-1] Sellega Q=ctrb(sys) Q= -1 -1 -1 0 >> rank (Q) ans = 2 >> S=obsv(sys) S= 1 0 0 1 1 0 2 -2 >> rank(S) ans = 2 Kommentaarid Kommentaar: Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Missugused olekumudeli maatriksid tuleb veel lisada, et kõik siseolekud oleksid eraldi väljundites...
1. Jõudude mõju sõltumatuse printsiip, millal seda võib rakendada, lk 30 Eeldused ja printsiibid: Ehitusmehaanika on teadus, mis uurib konstruktsioonide kandevõimet sõltuvalt ehitusmaterjalide füüsikalistest omadustest. Ehitusmehaanika lähtub eeldustest: · materjal on elastne, · materjal on homogeenne, st materjali kõikides punktides on füüsik. omad. ühesugused, · materjal on isotroopne, st kõikides sihtides ühesuguste elastsus omadustega, · kehtib Hooke'i seadus: deformatsioonid elastses kehas on võrdelised koormusega, · konstruktsioonielementide siirded on võrreldes elementide mõõtmetega väikesed. · konstruktsiooni materjal on ühtlaselt ja pidevalt jaotatud üle kogu mahu; · koormamata olukorras on konstruktsioon pingevaba (kui ei esine eelpingeid); Kui kehtib Hooke'i seadus ja elementide siirded on suhteliselt väikesed, siis võib rakendada jõudude mõju sõltumatuse printsiipi (superpositsiooniprintsiip): kon...
Tabel 12. Leibkonnad koduse vara järgi, 2005 ja 2007 (% kõigist leibkondadest) Vara liik 2005 2007 Auto 44 48 Värviteler 95 96 Videomagnetofon 39 44 Personaalarvuti 42 51 Kodune Interneti-ühendus 34 47 Mobiiltelefon 80 87 Pesumasin 81 85 Nõudepesumasin 4 6 Mikrolaineahi 42 55 DVD-süsteem 14 29 ondadest) Tabel 5. Leibkonnaliikme netosissetulek kuus leibkonnapea (vastutava liikme) soo järgi, 2005 ja 2007 (krooni) Tulu Netosissetul Sissetulek individuaalsest ..lapsetoe Muu ek kokku palgatööst töise...
MELANOOM Tallinn 2010 1 Sisukord Mis on melanoom? Kuidas melanoom tekib? 3 Mis on melanoomi riskitegurid? 4 Kes kuuluvad melanoomi riskigruppi? 5 Atüüpiline ehk düsplastiline neegus. Solaarium 6 Melanoomi tunnused 7 Mida tuleb sünnimärkide juures pidevalt jälgida ? 8 Kuidas melanoomi kindlaks teha ? 9 Prognoos 10 Levik ja staadiumid 11 Ravi 13 Kuidas vältida melanoomi ? 15 2 Mis on melanoom ? Melanoom on pahaloomuline kasvaja, mis tekib melanotsüütidest, naha pigmendirakkudest. Melanotsüüdid produtseerivad ...
Rakendusmehaanika kordamisküsimused. Teoreetiline mehaanika 1. Jõu mõiste. Suurust, mis on kehade vastastikuse mõju mõõduks, nimetatakse jõuks. Jõudu kui vektorsuurust tähistame tähisega F, selle vektori moodulit F. Jõud on kehade vastastikuse mõju mõõduks. 2. Jõusüsteemide ekivalentsus Kui ühe jõusüsteemi võib asendada teisega nii, et keha liikumises või tasakaalus mitte midagi ei muutu, siis neid jõusüsteeme nim ekvivalentseteks. 3. Jõusüsteemi resultant Kui kehale on rakendatud ainult üks jõud siis see jõud asendab tervet jõusüsteemi ning on vastava jõusüsteemi resultant. Resultandiks nim koonduvate jõudude geomeetrilist summat, resultant rakendub nende jõudude lõikepunktis. 4. Koondatud ja jaotatud jõud Koondatud jõud-mõjub kehale ühes punktis. Jaotatud jõud-mõjub mingile pinna või ruumi osale. Absoluutselt jäikade kehade puhul asendatakse jaotatud jõud üksikjõuga. 5. ...
Valguse teke Kvantsiirde jooksul võngub elektron aatomis erinevate leiulainete (kvantseisundite) vahel. Ergastatud kvantseisund püsib u 10-9...10-8s, pikaealine ehk metastabiilne seisund u 10-3s. Luminestsents on tahkiste , vedelike või gaaside mittesoojuslik helendus ultravalguse, elektronkimbu, keemilise vmt toimel. Vabakiirgus ja sundkiirgus · Kui footon energiaga hf=Er-Em tabab aatomit energiatasemel Ek, sunnib e stimuleerib ta aatomit kiirgama. Stimuleerib ja kiiratud footon on omavahel koherentsed, teineteise täpsed koopiad. · Aatomi vm kvantsüst energiatasemete vahel on võimalikud 3 liiki kiirguslikud siirded: footoni neeldumine, vaba-e spontaanne kiirgus ja stimuleeritud kiirgus. Footoni sansid ergastamata aatomis neelduda ja ergastatud aatomit kiirgama sundida on võrdsed. · Aatomite kogumi tavaolekus on ergastamata aatomeid palju rohkem kui ergastatuid. Pöördhõive se...
JÄMESOOLEVÄHK Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Svetlana Halimejeva Õ26 2015 JÄMESOOL: Jämesool koosneb käärsoolest ja pärasoolest; pikkus on 1,5-2 meetrit, sellest pärasoolt 17-20 cm; Käärsoole (ld. k. colon) ja pärasoole (ld. k. rectum) seinas võivad tekkida ja areneda vähirakud; PROGNOOS Prognoos sõltub sellest, kui kaugele on haigus arenenud. STAADIUMID 0 staadium - tegemist on kasvaja algstaadiumiga I staadium - kasvaja piirdub sooleseinas limaskesta või lihaskestaga II staadium - kasvaja haarab sooleseina kogu paksuses, võib sellest olla läbi kasvanud III staadium - kasvaja on andnud regionaalseid siirded kasvajalähe- dastesse lümfisõlmedesse IV staadium - kasvaja on andnud. SÜMPTOMID Kõhuvalu, ...
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja Jõuelektroonika instituut Üliõpilane: Rait Rääk Teostatud: 28.02.2005 Õpperühm: AAAB41 Kaitstud: Töö nr. 4 OT Türistor Töö eesmärk: Töövahendid: Türistori pinge-voolu tunnusjoone Türistor, toiteallikas, potentsiomeeter, määramine ja selle kasutamise ampermeeter, voltmeeter. oskuste arendamine. Skeem Teooria Lihttüristor (üheperatsiooniline türistor) on mitme pn - siirdega pooljuhtseadis, mis päripinge olemasolul pärast tüürvoolu impulssi juhib voolu anoodilt katoodile. Türistori aluseks on ränikristallist plaat või ketas, millel asetsevad vaheldumisi p- ja n- juhtivusega kihid. Anood- ja katoodväljastuseks on välimised pooljuhtkihid. Jõuelektroonika seadmetes (juhitavad alaldid, vaheldid jm) kasutatavatel tü...
Metastabiilsus-pikaaeline tase(kahvatu kiirgus)kvantsiirde jooksul-võngub elektron aatomis erinevate leiulainete vahel.ergastatud kvantseisund püsib -10astmes-9....10astmel- 8sek.,metastab -10astmel-3s luminestsents-*külm helendus *tahkiste,vedelike,või gaaside mittesoojuslik helendus ultravalguse,elektronkimbu,keemilise reaktsiooni vms toimel*luminofoorid- luminestsentsvalgust kiirgavad ained(nt:org.värvained,väixeid lisandihulki sisaldavad anorg.ained) *kristallfosfoorid-väikesed lisandihulki sisald.ained (ZnS,Cu) *luminests.footonid tekivad siiretel lisandiaatomis või ioonis *kristallfosfoorid katavad luminests.lampide,teleri,arvutikuvari ekraanide sisepinda !!!!1.kui footon energiaga hf=Ek-Em tabab aatomit ergastustasemel Ek stimuleerib ta aatomit kiirgama.stimuleeritav ja kiiratud footon on omavahel koherentsed(teineteise koopiad) !!! 2.Kiirguslikud siirded (aatomi vm kvantsüst.energiatasemete vahel):1.footoni neeldumine2.vaba ehk...
145 Tugevusanalüüsi alused 9. DETAILIDE PIKKEDEFORMATSIOONID 9. DETAILIDE PIKKEDEFORMATSIOONID 9.1. Koormatud varda mingi punkti siire Eelnevast: Deformatsioon (kui nähtus) = detaili (keha, varda) kuju ja mõõtmete muutus (koormuse mõjudes) Deformeerumise käigus detaili (keha, Punkti siire = punkti asukoha (koordinaatide) varda) punktide asukohad muutuvad muutus (on määratud algasukohast lõppasukohta (ehk siirduvad) (Joon. 9.1) suunatud vektoriga) Sirge varda deformatsioon ja punktide siirded ...
Kõigil juhtudel peaksite eksamil teadma ka tööpõhimõtet ja vastavaid skeeme (dioodil, Zener dioodil, RC,RL ja RCL ahelatel). Signaali käigu skitseerimise all on mõeldud seda, et peaks joonistama signaali kuju (näiteks siinuselise signaali mõne perioodiga) ja juurde kirjutama sageduse või perioodi ning amplituudi. 1. Skitseerige signaali käik RC madalpääsfiltris 16,7 kΩ takistiga ja 120 nF kondensaatoriga, kui siinuseline signaal on 10 V amplituudiga ja sagedus on 7,96 Hz, 137,8 Hz või 967 Hz. Milline on 7,96 Hz ja 796 Hz signaali korral ahelat läbiva voolu amplituud? (ω0 = 500 s-1 e. 79,6 Hz ja signaal väljundis on vastavalt Uv = 0,995Us, 0,5Us ja 0,0995Us ehk ligikaudu sama, 2 korda väiksem või 0,1 esialgsest signaalist. Voolu amplituud on 0,06 ja 0,6 mA) 2. Skitseerige antud skeemi korral Thevenini ja Nortoni ekvivalentskeemid ja tuletage neid iseloomustavad parameetrid. Kumba ekvivalntskeemi on mõistlikum kasutada, kui takisti on...
AIDS-iga kaasnevad haigused 1) kaposi sarkoom-nahavhk, siirded tungivad kikidesse elunditesse 2)kopsupletikud, kopsukasvajad 3)meningiit-ajukelme pletik 4)entsefaliit-ajupletik 5)suukundidoos-seennakkus, mis moonutab suud, sgitoru ja magu (need elemendid muutuvad lillkapsa kujuliseks, neelamise takistatud) 6)tstomegaloviirus-phjustab pimedaks jmist, kahjustab maksa, kopse, kesknrvissteemi AIDS- omandatud imuunpuudulikuse sndroom. Haigus nrgestab inimese imuunssteemi- orga. ei suuda end kaidsta mitmesuguste haiguste vastu. AIDS on haiguste ja nakkuste kogum. HIV on AIDSi phjustav viirus. See rndab elusaid rakke, kasutades neid oma paljundajana Levik: *Sugulisel *vere kaudu *Emalt lootele *Vastsndinule snniajal *Ema rinnapiimast Tunnused: ilmnevad 1-2 aastat kuni 10-20 aastat peale HIVga nakatumist. Alates nakatumine hetkest vib anda viirust edasi teistele. *tursunud lmfislmed *Pidevad korduvad nakkused *Pidev kuiv kha *purpurpunased krg...
III hindeline test Question1 Hinded: 1 Vali tagasisidestatud pidevaja süsteemi koostamiseks sisendmaatriks ja sisesta vastusese. Põhjenda, miks valisid just sellise sisendmaatriksi! Antud on olekumaatriks ja algolek: A=[1 0;1 1], X0=[2;1] Tagasidega suletud süsteemi siirded peavad tulema nõrgalt võnkuvad ja siirdeprotsessi aeg ts 6 sekundit. Vastus: Question2 Hinded: 1 Missugused olekumudeli maatriksid tuleb veel lisada, et siseolekud oleksid eraldi väljundites tagasiside jaoks kättesaadavad? Vali üks vastus. [Ad,Bd]=c2d(A,B,td) C=eye(2), D=[0 0] C=eye(3), D=[0;0;0] C=eye(2), D=[0;0] Question3 Hinded: 1 Kas sisestatud pidevaja olekumudel on stabiilne? Vali üks vastus. ...
Doris Kareva Doris Kareva (s.1958) on pärit Tallinnast helilooja Hillar Kareva perest, pärast keskkooli lõpetamist astus ta TRÜ-sse õppima inglise filoloogiat. Ülikoolipäevil tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpinguis, 1983. aastal õnnestus stuudium siiski lõpetada kaugõppe vormis. Kareva esimesed tekstid ilmusid varases eas, tähelepanu äratas tema osalemine ,,Noorte kirjandussündmuses '76" ning peagi pärast seda tuli välja ka esikkogu ,,Päevapildid" (1978). Järgneva loomingu kontekstis jääb see raamat suhteliselt eraldiseisvaks, kuigi mitmed Karevale hiljemgi tunnuslikud momendid (range vorm, armastusluule jm) on juba näha siingi. ,,Päevapiltide" puhul märkas kriitika nooruslikku ilu ning võlu, kuid räägiti ka generatsioonile omasest stiilist. Sellena käsitleti eelkõige jooni, mis märgivad lähiühendusi J. Üdi ja J. Jõerüüdi luulega - mängumoti...
1. Arvutusskeem koos mõõtmete ja koormustega. l=7m ξ = 0.6 𝐸𝑠 = 150 GPa 𝐸𝑣 = 210 GPa 𝐼𝑠 = 2.3 ∙ 104 𝑐𝑚4 𝐼𝑣 = 2.1 ∙ 104 𝑐𝑚4 𝑙 ∙ ξ = 7 ∙ 0.6 = 4.2m 𝐸𝑠 ∙ 𝐼𝑠 = 150 ∙ 109 ∙ 2.3 ∙ 10−4 = 345 ∙ 102 𝑘𝑁𝑚2 𝐸𝑣 ∙ 𝐼𝑣 = 210 ∙ 109 ∙ 2.1 ∙ 10−4 = 441 ∙ 102 𝑘𝑁𝑚2 2. Siirete vektor 𝑤1 = 0 𝜑1 = 0 𝑤2 d= 𝜑2 𝑤3 = 0 { 𝜑3 } 3. Koormusvektor 𝐹1𝑧 𝑀1𝑦 𝐹2𝑧 = 14 F = 𝑀 = −21.5333 2𝑦 𝐹3𝑧 { 𝑀3𝑦 = 6.5333 } 4. Elementide jäikusmaatriksid 𝑤1 𝜑1 𝑤2 𝜑2 55.897 −117.347 −55.879 −117.347 𝑤1 𝐾 (1) = 102 ∙ [−117.347 328.571 117.347 164.286 ] 𝜑1 −55.879 117.347 55.879 117.347 𝑤2 −117.347 164.286 117.347 328.571 𝜑2 𝑤2 𝜑2 𝑤3 𝜑3 241.071 −337.5 −241.07...
Ülevaade Kopsuvähk on pahaloomulistest kasvajatest niis uremuse kui haigestumuse osas meeste seas esimesel kohal. . Üldiselt on kopsuvähk väga tõsise prognoosiga haigus. TEKKEPÕHJUSED JA MEHHANISMID Kopsuvähi peamine tekkepõhjus on suitsetamine - 9 juhul 10 on tekkepõhjuseks olnud suitsetamine. Kopsuvähki haigestumise riski tõstab ka nn. passiivne suitsetaminee. suitsetajaga ühes ruumis viibimine. On leitud et sigarettide suitsetamise ja vähi tekke vahel on küllaltki tugev doosist sõluv suhe, st. mida rohkem suitsetada, seda tõenäolisemalt tekib vähk. Neil, kes näiteks suitsetavad 1 paki sigarette päevas on võrreldes mittesuitsetajatega 20 kordne risk haigestuda kopsuvähki. Endise suitsetaja risk haigestuda kopsuvähki hakkab langema alles 5 aastat peale suitsetamisest loobumist. Teisteks riskifaktoriteks on tööstuses esinevad kantserogeenid ehk vähiteket soodustavad ained: asbest, radoon, arseeni-, kroomi-, nikliühendid. Suitsetamine ...
] 3URILLO/ [ [ X ,Y FP :Y FP -}XG)P}MXEXY WDVDQGLV XVLKLV Y )$ N1 )% N1 N1 ...
Molekulid ja kristallid 1. Ioonside: tekib siis kui molekul "koosneb" positiivsest ja negatiivsest ioonist ning neid hoiab koos elektriline tõmbejõud. Kovalentne side: seletub elektriliste ja vahetusjõududega, mille tõttu on erineva sümmeetriaga olekutel erinev energia. Seotud seisund kovalentne side - saab tekkida ainult siis kui väliselektronide spinnid on antiparalleelsed (radiaalosa on sümmeetriline).Kovalentne side on spetsiifilise kvantmehaanilise päritoluga ja sellel klassikalist analoogi ei ole. (Ühinevate aatomite tuumade tõuge tasakaalustatakse nii,et elektronpilve tihedus on suurim tuumade vahelises alas ). 2. Kristallvõre: Kristallid on makroskoopilised hiidmolekulid, milles aatomid või ioonid on paigutunud korrapärasesse (perioodiliselt korduvate ühikrakkudega) ruumvõresse. Kristallides (tahkistes) muunduvad aatomite/ioonide väliselektron...
VAHELAED Vahelaed: horisontaalsed tarindid, mis: Jaotavad hoone korrusteks, Võtavad vastu koormused inimestelt, mööblist, seadmetest, teistelt tarinditelt ning kannavad need üle seintele ja postidele On hoone horisontaalseks jäikuselemendiks Vahelagi on ühele korrusele laeks ja teisele korrusele põrandaks Olenevalt asukohast liigitatakse vahelaed: 1. Keldrivahelagi 2. Korrusevahelagi 3. Pööninguvahelagi Monteeritavuse järgi liigitatakse vahelaed: Monteeritavad Kohapeal ehitatavad (monoliitsed) Ehitusmaterjalide järgi: Raudbetoontarind Terastarind Puittarind Komposiit – tarind Nõuded vahelagedele – peavad olema: Tugevad Jäigad Vastama tulepüsivusnõuetele Helipidavad Soojus pidavad Veetihedad Vahelaele esitatavad nõuded 1. Vahelagi peab olema piisava kandevõimega Ei purune staatiliste eg...
KASVAJATE LEVIMISTEED RETSIDIVEERUMINE · Kasvajate levimine · Pidev levimine ehk invasioon · Metastaseerumine · Kasvaja arengustaadiumid · Luumetastaasid · Peaajumetastaasid · Retsidiveerumine KASVAJATE LEVIMINE Healoomuline kasvaja (ld tumor benignum): · suureneb, kuid ei levi; · ei ületa elundi piire, millest ta on tekkinud. Pahaloomuline kasvaja (ld tumor malignum): · pidev levimine või · metastaseerumine. Foto: Helena Tern, PERH http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Metastasis_sites PIDEV LEVIMINE ehk INVASIOON I · Elundipiirini jõudnud kasvaja võib tungida naaberelunditesse ja ümbritsevatesse kudedesse. Põiekasvaja http://www.patienteducationcenter.org/articles/bladdercancer/ PIDEV LEVIMINE ehk INVASIOON II Elundipiir Liited naaber- Põletik ...
Harjutus 2 45 91 45 933 95 46 82 93 16 79 57 650 54 56 93 333 75 91 45 335 21 55 58 336 96 14 874 322 87 11 95 21 28 24 24 95 91 54 32 85 73 24 65 359 82 82 62 355 49 169 36 355 75 987 32 322 81 545 335 388 30 255 52 369 54 255 66 68 50 78 352 54 90 28 62 87 ...
1.kuidas muunduvad aatomid kõrgemate energiatasemed, kui aatomid ühinevad kristalliks? Kristallides muunduvadatomite ioonide väliselektronide energiatasemed mitmede eV laiusteks energiatsoonideks, mille hõivamine elektronide poolt järgib tõrjutusprintsiipi ja mis on ühised kogu kristallile. 2.mille poolest erinevad metalli pooljuhi ja dielektriku energiatsoon? Metallides on kõrgeim hõivatud energiatsoon ainult osaliselt elektronidega asendunud. Dielektrikus on, aga kõrgeim hõivatud energiatsoon-valentsitsoon elektronidega täidetud.metallides saavad elektronid tsooni hõivamata ossa tõustes ammutada elektriväljalt energiat ja liikuda.dielektrikus liikumisvabadus puudub,elektrivool ei pääse läbi///valentsitsooni täituvuse ja keelutsooni laiuse poolest. 3.selgita mõisted: keelutsoon, valentsitsoon, juhtivustsoon. Keelutsoon-vahemikku, kus elektronide laineomaduste tõttu ei saa nad omandada energiaid, mis jäävad pilusse deltaE täidetud ja tü...
1. Ioonside - Positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel tekib tõmme, mis neid koos hoiab. Näiteks NaCl-s Na on ära andnud oma välise elektroni Cl-le. Kovalentne ehk homeopolaarne side - Kummaltki ühinevalt aatomilt ühistatakse üks elektron vastasspinnidega elektronpaaridest. Näiteks H2 moodustamisel ühistatakse kummagi aatomi 2 elektroni. 2. Metalli aatomis on kõrgeimal hõivatud energiatasemel ainult üks elektron. Tõrjutusprintsiip lubab tsooni igale alatasemele asuda kahel vastassuunaliste spinnidega elektronil, seetõttu jääb kõrgeim hõivatud tsoon pooleni täidetuks. Selle tsooni elektronid moodustavad liikumisvõimelise elektrongaasi. 3. Kristallis olevate aatomite elektronkatete väliselektronide tasemed paisutab aaatomite elektriline vastastikõju laiadeks energiatsoonideks. Kehtima jääb energia miinimumprintsiip koos Pauli tõrjutusprintsiibiga. 4. Keelutsoon - Vahemik, milles elektronid ei saa omandada energiad nende laineomaduste...
MAJANDUSE ABC RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM Tulude ja kulude ringkäik Tulude ja kulude ringkäik majanduslik ringkäik, kus luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne. Tulude ja kulude lihtsustatud skeemi, kus on välja toodud ainult kaks majandussubjekti: majapidamised ja ettevõtted Majapidamine (ka: pere) majandussubjekt, mis koosneb üksikisikust või ühise eelarvega perest Teguritulu on tulu, mida inimesed saavad ettevõtetelt tootmis- tegurite eest T TASU HÜVISTE EEST MAJAPIDAMISED ETTEVÕTTED TEGURITULUD ...
Tugevusõpetuse alused Praktikum II Paindekatse terastalaga Töö eesmärk: Käesoleva laboratoorse töö eesmärk on terastala koormamisel tekkivate siirdete ja pingete võrdlemine arvutuslike väärtustega. Kasutatavad seadmed: Katsemasin Losenhausen 1923 Juhtimistarkvara CatmanEasy Kasutatavad katsematerjalid: Terastala (I-profiil) Katse metoodika: Terastala hakatakse koormama ning tarkvara ja katsemasina näitude põhjal määratakse siirded ja pinged. Saadud tulemusi võrreldatakse terastala arvutuslike tulemustega. Joonis 1 Katseandmete skeem Joonis nr. 1 Katseandmete skeem Moonete aegrida 400 300 270.48 200 202.8 ...
Eesti Vabariigi presidendid Eestil Vabariigil on olnud kolm presidenti. Need on Konstantin Päts, Lennart Meri ja Arnold Rüütel. Praegu on Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas. Kohalikud räägivad, et tema ema Olga pidi ta sünnitama ühe teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud arsti juurde. Õppima hakkas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Vanemad kolisid Raeküla alevisse. Siin õppis Konstantin Nikolai koolis, edasi õppis Riia vaimulikus seminaris, siit lahkus enne lõpetamist ja läks Pärnu Gümnaasiumi. 1898.a. lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900.a. asus noor jurist Konstantin Päts advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. Sajandivahetuseks oli Tallinn kujunenud suureks sadama- ja vabrikulinnaks. Siin kasvas ka eestlaste arv. Konstantin Päts taipas, et tuleb ühendada edumeelsed eestlased,...
Kopsuvähk Referaat Tallinn 2007 Sissejuhatus Kopsuvähk on üks sagedasemaid pahaloomulisi kasvajaid kogu maailmas. Igal aastal haigestub maailmas kopsuvähki ligi 1 miljon inimest- ¾ neist mehed ning ¼ neist naised. Kopsuvähk on kasvajarakkude kontrollimatu kasvamine ühes või mõlemas kopsus, mis on pahaloomuline. Vähk tekib mitme aasta või isegi aastakümnete jooksul rakkudes toimuvate paljude muutuste tõttu. 2 Riskifaktorid Üks suurimaid ja põhilisi tegureid on suitsetamine. 90% juhtudest on tekkepõhjuseks suitsetamine. Tubakasuitsus on tuhandeid kemikaale, on leitud üle 200 otsese või kaudse toimega kantserogeense ehk vähki tekitava aine. Tuntuimad tubakas leiduvad kahjulikud ained on tõrv, ving ja sõltuvust tekitav nikotiin. Tubakasuitsus leiduv tõrv hävitab tasapisi kopsu seintel olevad karvakesed, virvekarvad, mis kaitsevad kopse tolmu ja...
25. Transistori töötamise põhimõte ja liigid. Selgitav joonis. Skeemitähised 26. Väljatransistori töötamise põhimõte ja liigid.SAMA TEEMA^^^. 27. Eri liiki võimendusastmete skeeme. 28. ühise baasiga võimendusastme skeem, töötamise põhimõte ja omadused. Mis on alfa? 29.Ühise emitteriga võimendusastme skeem, töötamise põhimõte ja omadused. Mis on Beeta? 30. Emitterjärgija skeem, töötamise põhimõte ja omadused. 31. Vaakumdioodi töötamise põhimõte ja tingmärk. Võrdlemine pooljuhtdioodiga 32. Vaakum-fotoelement. Ehitus ja tööpõhimõte 33.Elektronkordisti ja fotoleketronide kordisti ehitus ja töötamise põhimõte. 34. Thevenini teoreem. Sõnastus ja seletus. 35.Mis on võimendusastme sisend ja väljundtakistus? Seletus thevenini teoreemi abil. 36.Kuidas lülitada mõõduriistu võimendi omaduste mõõtmiseks? Joonestage skeemid. 37.Arvutada pingejaguri sisend ja väljundtakistus. 38.Arvutada Zener-dioodiga pingestabilisaator. 39.Ühise emitteriga pingevõim...
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja Jõuelektroonika instituut Üliõpilane: Rait Rääk Teostatud: 14.03.2005 Õpperühm: AAAB41 Kaitstud: Töö nr. 3 OT Bipolaartransistor ühisemitteriga lülituses Töö eesmärk: Töövahendid: Ühisemitteriga lülituses transistori Transistor, toiteallikas, potentsiomeetrid, tunnusjoonte määramine ja ampermeetrid, voltmeetrid. nende kasutamise oskuste arendamine. Skeem Teooria Transistor on kolme väljastusega täielikult tüüritav pooljuhtseadis. Tööpõhimõtte järgi jagatakse nad bipolaartransistorideks (juhtivuses osalevad elektronid ja augud) ja unipolaar ehk väljatransistorideks (jutivuses osalevad elektronid või augud). Järgnevalt vaatleme bipolaartransistori (edaspidi transistor) ehitust ja tööpõhimõtet. Transistoridest on enamlevin...
,,Süü on tähtedel" John Green (1977) on auhinnatud Ameerika kirjanik, kes kirjutab peamiselt noortele mõeldud ilukirjandust. Tema raamatud figureerivad New York Timesi bestsellerite edetabelis ning tema paljude auhindade hulka kuuluvad Printz Medal, Printz Honor ja Edgar Allan Poe Award. John Green elab oma perega Indiana osariigis. Tegevuse aeg ja koht: Tegevus toimub tänapäeval, 21.sajandil Ameerikas, Indianas ning samuti ka Hollandis, Amsterdamis. Peategelased: Hazel Grace on 17-aastane kilpnäärmevähki põdev tütarlaps. Ta teab, et oma vähi pärast ei saa ta iial olla nagu iga teine temavanune tüdruk ja et tema iga järjekordne päev võib jääda viimaseks, kuid ometi on ta oma olukorraga leppinud, mingil veidral kombel on ta selle aktsepteerinud. Hazel armastab üle kõige lugeda. Ta ei ole enesehaletseja ning ei lase ka kellelgi teisel ennast haletseda, pigem üritab ta kõigest väest kogu oma järele jä...
AINE EHITUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Mida nimetatakse aine faasideks? Loetle vähemalt kolm aine faasi. V: Erinevaid aine olekuid nimetatakse aine faasideks. Aine faasid: tahke( jää), vedel(vesi), gaas(aur), plasma 2.Mis on faasisiire? Mis toimub aineosakestega faasisiirete korral? Nimeta faasisiirded V: faassiire- Faasisiire on protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. Faasi siirdes toimub aineosakeste omavahelises paigutuses muutus. Faasi siirded- tahe, vedel, gaasiline. 3. Milleks muutub faasisiirde käigus kehade siseenergia kuigi keha temperatuur jääb samaks (ei muutu)? V: muutuvad molekulide kineetilised ja potentsiaalsed energiad 4. Kirjelda tahkumise siseehitust: kuidas asetsevad aineosakesed, millised jõud osakeste vahel mõjuvad, kuidas osakesed liiguvad? V: Sulamine on faasisiire tahkest olekust vedelasse, tahkumine sellele vastupidine siire. Sulamise/ta...
Aatomikooslused. Laserid. (Käämbre) 1. Kirjelda erinevaid sidemete tüüpe aatomite vahel. Too näiteid. Ioonside on molekul, mis koosneb positiivsest ja negatiivsest ioonist ning neid hoiab koos elektriline tõmbejõud. Nt: NaCl korral läheb naatriumi elektron kloori väliskihti ja tekivad ioonid Na+ ja Cl-. Kovalentne side tekib siis kui väliselektronide spinnid on antiparalleelsed. Nt: H2 molekul tekib siis kui elektronide spinnid on vastassuunalised. 2. Iseloomusta metalli siseehitust. Metallide välimises elektronkihis on tavaliselt 1-2 elektroni. Metallide aatomid paiknevad ruumis korrapäraselt. 3. Miks ja millest tekivad juhtides energiatsoonid? Kristallides on aatomid või ioonid paigutunud korrapärase ruumivõrena. Naaberaatomite välised elektronkatted mõjutavad üksteist ja selle tulemuseks on aatomite väliskihi elektronide ehk valentselektronide muundumine mitme e...
Harjutus 2 45 91 45 933 95 46 82 93 16 79 57 650 54 56 93 333 75 91 45 335 21 55 58 336 96 14 874 322 87 11 95 21 28 24 24 95 91 54 32 85 73 24 65 359 82 82 62 355 49 169 36 355 75 987 32 322 81 545 335 388 30 255 52 369 54 255 66 68 50 78 352 54 90 28 62 87 75 16 63 12 96 987 874 933 16 11 24 12 1267 2960 2530 5572 63,35 148 126,5 278,6 Harjutus 3.1 Toidukorv (korrutise valemi sisestamine). Leia kaupade maksumus ja summa. Leia suuremad summad ku Jrk. Kaup Ühik ...
12. klassi kordamisküsimused. 1.osa ,,Aatom, molekul, kristall" 1. Millega tegeleb mikrofüüsika? Millega tegeleb makrofüüsika Mikrofüüsika tegeleb mikromaailmas olevate seaduste ja seaduspärasustega (prootonid, elektronid). Makrofüüsika tegeleb makromaailma füüsikaga (aistingud ja tajud). 2. Kirjelda aatomi ehitust. Mis on elementaarlaeng? Aatom koosneb positiivse laenguga tuumast ja seda ümbritsevatest negatiivse elektrilaenguga elektronidest. Elementaarlaeng on prootoni ja elektroni täpselt võrdne laeng, 1,6 * 10^-19 3. Mis on joonspekter? Joonspekter ehk aatomi spekter on kindla lainepikkusga valguskiir. 4. Kirjelda lühidalt kuidas aatom energiat omandab/loovutab. Aatom omandab ja loovutab energiat kindlate kvantumite kaupa, sest kiirgus- ja neeldumisspektrid on joonspektrid. 5. Mis on elektronvolt, selle arvuline väärtus? Elektronvolt (eV) on energia, mille omandab elektron, läbides elektriväljas ...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Theimo Lehtveer Mustikapuhtimismasina arvutusskeem. Ainetöö õppeaines ,,Põllundusmasinate teooria" TE.0364 Tootmistehnika eriala TA MAG II Üliõpilane: "....." ................. 2013. a ......................................................... Theimo Lehtveer Juhendaja: "....." .................. 2013. a ......................................................... prof. Jüri Olt Tartu 2013 Töö eesmärk PMT ainet...
Diagrammid Tutvumine diagrammide koostamisega ja nende liigitusega. Mõeldud iseseisvaks tööks koos vastava juhendmaterjaliga. Kirjandus 1. Roomets, S. Arvjoonised. Tln, TPÜ Kirjastus, 1999. 2. Aarma, A. Mis on arvjoonis ja millist valida?// "Arvutimaailm" nr. 10, 1996 lk. 37-39. 3. Mereste, U., Saarepera, M. Arvjoonised. Tln, Valgus, Tln.1981. 4. Microsoft Excel. Tln, Külim, 1998. Leht Seletus Diagramm Diagrammi komponendid Intervall Nominaal- ja intervallskaala võrdlus Jaotised Skaalajaotiste muutmine erinevuste väljatoomiseks Logaritmskaala Logaritmskaala kasutamine 2 skaalat Erinevate mõõtühikutega suurused ühel diagrammil Aktsia Aktsia tehingute maht, maksimaalne, minimaalne ja sulgemishind Legend Legendi vajalikkus Liitdiagramm Liht-ja liitdiagramm Lint Lintdiagramm, rahvastikupüramiid Sektor ...
1. Materjali käitumine koormamisel (reoloogilised mudelid, konstruktsioonimaterjalide mudelid, materjali seisundid). Konstruktsioonimaterjalide teimimisel saadud ulatuslikku andmestikku üldistab mehaanika haru reoloogia, mis tegeleb keskkonna (selle terminiga haaratakse tahkist ja vedelikku) deformeerumise ja voolamisega. Reoloogilised mudelid: Reoloogia on kindlaks teinud, et reaalsete materjalide koormamisel avalduvaid mitmekesiseid omadusi saab kirjeldada kolme põhiomaduse kaudu, milleks on elastsus, plastsus ja viskoossus. Elastsuse all mõistetakse materjali vastupanu sõltumatust koormamiskiirusest ja võimet täielikult taastada esialgne seisund peale koormuse kõrvaldamist. Plastsus on materjali võime piiramatult deformeeruda ja tekkinud deformatsiooni säilitada. Viskoossus on materjalis tekkiva pinge sõltuvus deformeerumiskiirusest. Põhiomaduste kombinatsioonidek...
Teema 3. Pooljuhtseadised M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf, lk. 23...41): - Pooljuhtdiood, tema ehitus. Alaldava siirde tekkimise tingimus. Protsessid pooljuhtdioodis. Pooljuhtdioodi kasutamisala, põhiparameetrid (lk 23...26). - Bipolaartransistor, tema ehitus, pingestamine, protsessid transistorstruktuuris (27...30). - Ühise baasiga ja ühise emitteriga lülituse karakteristikud (30...32). - Bipolaarne liittransistor (33). - Väljatransistorid (p-n siirdega, isoleeritud paisuga), nende ehitus, tööpõhimõte, tunnussuurused (34...37). - Türistorid (dinistorid, trinistorid). Suletav türistor. Sümmeetriline türistor. Türistorite kasutamine jõuelektroonikas (38...41). Käesoleva teksti sisujaotus: 3.1 Pooljuhtmaterjalid 3.2 pn-siire 3.2.1 pn-siire välise pinge puudumisel 3.2.2 Päripingestatud pn-siire ...
Rubiinlaser Peremeeskeskkond: safiir (Al2O3, anisotroopne dielektrik), dopeeritakse Cr2O3 (0,05 kaaluprotsenti). Lainepikkused: 694,3 nm & 692,9 nm A21 = 333 s-1, 2 = 3 ms, 21 = 2,5E-20 cm2 = 3,3E11 s-1 Nõrga signaali võimendus 0,2 cm-1 Optiline pumpamine: neeldumisribad 404 & 554 nm, = 50 nm (4A24F2, 4F1) Rubiinlaser, selle töö ja ehitus Pööratud jaotuse põhimõte realiseeriti esmakordselt rubiinlaseris (praegu kõige levinumad laserid), sünteetilisest rubiinist kristallvardas, millele on valmistamise ajal lisatud tühine hulk kroomi. Rubiin on alumiiniumoksiidi kristall teatud lisandiga, mis tingib tema suurepärase värvuse. Safiir on sama kristall, ainult teise lisandiga. Neid kristalle osatakse nüüd tehislikult valmistada pikkade varraste kujul, mille kristallivõre on väga hea kvaliteediga. Puhas, lisanditeta alumiiniumoksiidi kristall on värvitu ja läbipaistev. Kui kasvatamise ajal lisada talle veidi titaani, omandab kristall he...
13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS 13.1. Nimetage süsteemi võimalikud tasakaaluasendid? *Stabiilne seisund =häiringu lõppedes taastubsüsteemi algne tasakaaluasend *Indiferentne seisund = häiringu lõppedes jääb süsteem uude tasakaaluasendisse *Labiilne seisund =häiringu toimel süsteem kaotab tasakaalu 13.2. Mis on stabiilne seisund? = häiringu lõppedes taastub süsteemi algne tasakaaluasend (tekkinud hälve kaob) 13.3. Mis on indiferentne seisund? =häiringu lõppedes jääb süsteem uude tasakaaluasendisse (tekkinud hälve jääb püsima) 13.4. Mis on labiilne seisund? =häiringu toimel süsteem kaotab tasakaalu (tekib kohe progresseeruv hälve) 13.5. Mis võib põhjustada stabiilse seisundi ülemineku indiferentseks või labiilseks? Liiga suur või krootiline koormus 13.6. Mis on nõtke? = varda (lubamatult) suur läbipaine kriitilisest suurema telgkoormuse F3 > FCR toimel = mille tagajärjel varras saavutab uue tasakaaluseisundi, kuid sellega kaasnevad suured...
BIOLOOGIA NAHK Referaat Juhendaja: Pärnu 2009 NAHK Nahk on organ, mis katab inimese keha. Selle kõige tähtsam ülesanne on kaitsta organi. Nahk kaitseb meid väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetungi eest. Inimese nahk aitab säilitada kehatemperatuuri. Liigse soojuse äraandmiseks laienevad nahal veresooned ja nahka tungib rohkem verd. Seetõttu hajub väliskeskkonda rohkem soojust ning kehatemperatuur langeb. Lisaks sellele aitab keha ülekuumenemist vältida higistamine, sest higi auramine keha pinnalt jahutab organismi. Külma korral aga veresooned ahenevad, nahas voolab vähem verd ja soojuse äraandmine väheneb. Nahk on ka eritusorgan, sest higistades eritub läbi naha mõningaid jääkaineid, peamiselt vett ja soolasid. Inimese nahk on omalaadne meeleelund, mille retseptoritega tajuma valu, sooja, külma ja eri...
KOPSUVÄHK SÜMPTOMID Pikaleveniv köha, valud rindkeres, veriköhad, korduvad kopsupõletikud, seletamatu kaalulangus, söögiisu puudumine Kopsuvähi riskitegurid suitsetamine Suitsetaja risk haigestuda kopsuvähki on 10 kuni 25 korda suurem kui mittesuitsetajal Kuni 90 % kopsuvähijuhtudest on põhjustatud suitsetamisest I RAVIVIIS Kirurgiline raviseisneb kasvaja kopsust eemaldamises Lõigatakse ära osa kopsust, kus kasvaja paikneb Kui vähihaige kopsude seisund ei võimalda terve kopsu osa eemaldamist, siis lõigatakse ära kasvaja ning väike osa tervet kude kasvaja ümbert Kopsuvähi kirurgiline ravi on tõhus,kui haigus on piirdunud ainult kopsukoega, mis tähendab, et kasvaja ei tohi olla levinud kopsukoest väljapoole II RAVIVIIS Kiiritusravi kasutatakse kiirgust, mis kahjustab kasvajarakkude elutegevust ja vähendab seeläbi kasvaja mõõtmeid. Põhineb sellel, et kasvaja on kii...
Eesti Maaülikool Põltsamaa vald Referaat Viktor Skunov PK.0350 Eesti kultuurmaastiku kujunemine ja tööstuspärand Tartu 2011 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Ultraviolettkiirguse ohtlikkusest..........................................................................................3 Ultraviolettkiirguse mõõtmine.............................................................................................4 Mida peaks päevitaja teadma..................................................................................................
Priit Laos Tehnoloogia määramine Kodune töö nr.1 Õppeaines: Lõiketöötlemine ja lõikeriistad I Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI-41 Juhendaja: Tavo Kangru Tallin 2014 Sisukord 1. Ülesande sisu: Kirjeldan joonisel MME 214_K_V3 (joonis1) näidatud detaili valmistustehnoloogiat............................................................................................................................3 Ümarlattide järkamiseks kasutatav saag : MEBAswing 260 DG..................................
FONEETIKA KONSPEKT Kõneaktil on 9 faasi, need jagunevad Rääkija faasid e. kõnemoodustus: - mõte - keeleline vorm - närvisignaalid - häälduselundite tegevus e. artikulatoorne foneetika (uurib, kuidas häälikut hääldatakse, missugune kõneorgani asend on aluseks ühele või teisele häälikule) õhuosakeste võnkumine e. helilained e. akustiline foneetika (häälikute materiaalne olemus e. õhuvõngete füüsikaline struktuur, mis häälikut õhus edasi kannavad; häälikute tajumine missugused hääliku akustilised tunnused on tajumise seisukohalt olulisemad ja kuidas mõjuvad naaberhäälikud hääliku äratundmisele, ka tajufoneetika e. pertseptiivne foneetika) Kuulaja faasid e. kõnetuvastus: - kõrva tegevus e. auditiivne foneetika - närvisignaalid - keeleline vorm - mõte. Kõik kolm suurt foneetika alljaotust püüavad selgitada hääldamisliigutuste, akustiliste tunnus...
ÖKOLOOGIA Ökoloogilised faktorid- aine, energia ja info voog, mis mõjutab organisme. Faktorökoloogia Jaotusviisid: · Abiootilised/ abiootilised. Abiootilised on eluta keskkonna tegurid. Biootilised teiste organismide otsene või kaudne mõju. · Perioodilised/ aperioodilised. Perioodilised on näiteks öö ja päeva vaheldumine, tõus ja mõõn, aastaajad. Aperioodilised näiteks looduskatastroofid. · Keemilised/ füüsikalised/ bioloogilised/ (sotsiaalsed). Keemilised näiteks mulla elementaarkoostis (pH jne), füüsikalised: raskusjõud, UV-kiirgus. Bioloogilised: asustustihedus, toitumissuhted. Sotsiaalsed: isenditevaheline kommunikatsioon, rollijaotus · Looduslikud/ antropogeensed. Looduslikud: elus ja eluta keskkonna mõju. Antropogeenne: inimtegevuse otsesed ja kaudsed tagajärjed. · Vastavalt elupaigale: muld/ õhk/ vesi. (Nende kaudsed ja sekundaarsed mõjud eluteg...
Tartu Kutsehariduskeskus Kaubanduse-ja ärinduse osakond Merili Meriloo Uurimistöö Laoprogrammid Juhendaja: Tiina Kraav Tartu 2012 Sissejuhatus Mis on laoprogrammid? Laoprogramm, tarkvara ladudele mõeldud progrmmid (tavaliselt lihtsalt "programm" või "rakendus") on ladude arvutile arusaadav käskluste kogum. Arvutiprogramm on kirjutatud kindlas programmeerimiskeeles, madala taseme keelte puhul ka kindlale arvutiarhitektuurile. Enamasti kompileeritakse programmid ainult arvutile arusaadavasse vormingusse. Programme, mida ei kompileerita, nimetatakse tihti skriptideks. Eristatakse süsteemiprogramme, mis peavad tagama lao operatsioonisüsteemi töö, ja rakendusprogramme, mis on mõeldud arvuti kasutajale kasulike asjade tegemiseks ( kaupade sisestus jne). Laotarkvara haldab materjalide liikumist Üldjuhul peab laotarkvara: toetama ettevõtte strateegiat ja eesmärke o...
Olustvere teenindus- ja Maamajanduskool Maaturism ja teenindus Mario Jurn Doris Kareva Referaat Juhendaja: Anu Kivi Olustvere 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ülevaate elust 3. Looming 4. Raamatud,Luulekogud,Tunnustused 5. Luulenäited 6. Kokkuvõte 7. Pildid 8. Kasutatud allikad 1 1. Sissejuhatus Doris Korea on üks silmapaistvamaid Eesti naisluuletajaid, kes on jätnud oma jälje eesti kirjandusse ja on eeskujuks ka teistele luuletajatele. Kareva luule ja selle muutumine läbi aja on erakordne ning kordumatu. Tema luuletuste läbiv teema on armastus. Ref...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
