TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS ANDURITE SIGNAALID Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Tööstusautomaatika areng on seotud erinevate tehnoloogiliste protsesside ja masinate automaatjuhtimissüsteemide arenemisega. Andureid kasutatakse juhitavatelt objektidelt seisundiinfo saamiseks. Seega nad on juhtsüsteemide elemendid, mis muundavad juhitavaid suurusi (temperatuur, rõhk, niiskus, vooluhulk jne) mugavalt mõõdetavaks, talletatavaks ja töödeldavaks signaaliks.Andmetöötlustehnoloogia ning info- ja arvutitehnika kiire areng määravad andurite intensiivse arendamise............................................................3 Kaasaegsed mõõte- ja juhtimissüsteemid põhinevad arvutitehnikal. Kuna nende süsteemide võimalused kasvavad, siis infot esmaselt vastuvõtvate andurite roll tõuseb oluliselt. Andurid muutuvad olu...
Andurite signaalid 1.1 Pöörlemissagedus andurid 1.1.1 Indiksioonandur 1.1.2 Halli andur 1.1.3 Optiline pöörlemissagedusandur 1.1.4 Keeleandur 1.1.5 Magnetotakistiga pöörlemissagedus andur (MRE) 1.2 Rõhk 1.2.1 Rõhulüliti 1.3 Rõhuandur 1.4 Kiirendus või vibratsioon 1.4.1 Detonatsiooniandur 1.5 Õhumõõturid 1.5.1 Labatüüpi õhuvoolumõõtur 1.5.2 Kuumtraat- (kuumkile-) õhumõõtur 1.5.3 Karmani keerisõhumõõtur 1.6 Temperatuur 1.6.1 Termolüliti 1.6.2 Termistor 1.7 Heitgaasi hapnikuandurid 1.7.1 Tsirkooniumandur
docstxt/1232541188143.txt
docstxt/132587259117625.txt
docstxt/135354659976.txt
docstxt/135240828709.txt
docstxt/135751838795.txt
docstxt/12006011192.txt
Tallinna Tehnikaülikool Automaatika instituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorse töö nr. 2 aruanne Signaalide mõõteseadmed Rein-Sander Ellip 112989 IAPB21 Tallinn 2012 Töö iseloomustus: Seadmed vahelduvsignaalide pinge ja voolu mõõtmiseks on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed alalissignaalide mõõtmiseks. Töö eesmärk: Tutvu signaalide mõõtmiseks kasutatavate mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga, fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine ja kasutamine. Kasutatavad seadmed: Generaator: G3-112 Voltmeeter 1: B7-37 Voltmeeter 2: B7-40 Ostsillograaf: C1-83 Fasomeeter: A3261 1.2 Ühenda generaator kahe voltmeetriga (skeemid) 1.3 Siinuselise signaali mõõtmine f=2000 Hz, U=3V Kahe voltmeetri näidud U1=2,99 V U2=3,003 V Näitude piirvead U1=(1,5+0,2(20/2,99 1))*(2,99/100) = ± 0,08 V U2=(0,6...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine: Telekommunikatsiooni mõõtesüsteemid IRO0030 Laboratoorne töö: Ostsilloskoop ja signaaligeneraator Aruanne Täitjad: Esitajad: allkiri.......................... allkiri.......................... allkiri.......................... Juhendaja: Töö sooritatud: 2009 Aruanne esitatud: 2009 Aruanne tagastatud: ...........2009 Aruanne kaitstud: .............2009 Juhendaja allkiri............................. Töö eesmärk: 1. Õppida kasutama signaaligeneraatorit mitmesuguse kujuga signaalide tekitamiseks: · perioodilised moduleerimata signaalid · moduleeritud signaalid · impulsssignaalid · erikujulised signaalid 2. Õppida ...
Autode arvutivõrgud CAN, VAN, MOST, LIN Loengukonspekt 2007 2 1. Miks CAN-BUS? Mis on mootori ja jõuülekande järel auto kõige kallim ja kõige enam rikkeid põhjustav osa? Nendele mõlemale küsimusele on üks vastus - see on elektrijuhtmestik koos arvukate pistikutega. Kui 1960 aastal oli auto elektrijuhtmete kogupikkus ligikaudu 200 m ja pistikuid ...
Süsihappegaasi sisaldus veres Põhiline hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Arteriaalse vere hapnikusisaldus muutub väga vähe, seda isegi pingutuse ajal, samal ajal kui süsihappegaasisisaldus veres sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. Mida raskem on pingutus, seda suurem on vere CO2 sisaldus. Pingutuse ajal suureneb ka piimhappe sisaldus veres. Nii süsihappegaasi kui ka piimhappe hulga suurenemine alandab vere pH tase. Hingamiskeskuses asuvad kemoretseptorid on tundlikud vere CO2 sisalduse ja pH taseme alanemise suhtes. Nad saadavad signaali hingamiskeskusesse, mis omakorda intensiivistab kopsude ventilatsiooni. Nende muutuste tulemusena on hingamine sügavam ja kiirem. pH tase näitab organismi happeliseuse sisaldust Viikmaa, M./ Tartes, U. Bioloogia Gümnaasiumile II osa 3. kursus. Eesti loodusfoto, 2008 Südametöö ja hingamine Kui vere süsihappegaasisisaldus on langenud, saadetakse südamesse signaalid...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Signaalitöötluse õppetool Pidevsignaalide töötlemine Iseseisev töö Täitja: XXXXXXXXXXX Tallinn 2008 Kasutatavad signaalid Ülesanded 1. Tuua välja signaalide S1 (t ) ja S2 (t) analüütiline kuju kasutades Heavisideí funktsoone. Leiame tõusud kasutades valemeid: S 2 - S1 S2 S(t)=S(t-t') S= t'=t2- t2 - t1 S S1(t): t1=0ms t2=1ms S1=0V S2=1V S=1000 t'=0 t1=1ms t2=2ms S1=1V S2=0V S=-1000 t'=0,002 S1(t)= 1000t·H(t-0)·H(0,001-t) + (-1000)(t-0,002)·H(t-0,001)·H(0,002-t) S2(t): t1=1ms t2=2ms S1=1V S2=-1VS=-2000 t'=0,0015 t1=0ms t2=1ms tõus puudub S2(t)= (-1)H(t-0)H(0,001-t) ...
Uurimistöö PEA, KÄED JA JALAD IGAPÄEVASED SUHTLEMISVAHENDID 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Kehakeele alused.....................................................................................................................5 1.1 Sõnadeta signaalide liigitamine........................................................................................5 1.1.1 Geneetilised..............................................................................................................5 1.1.2 Ümbrusest tingitud...................................................................................................5 1.1.3 Kultuurilised.............................................................................................................5 1.1.4 P...
Telekommunikatsiooni ajalugu Referaat Tallinn 2015 Table of Contents Telekommunikatsioon................................................................................................. 3 Telekommunikatsiooni ajalugu.................................................................................... 4 Vanaaeg...................................................................................................................... 4 Kirjavahetus................................................................................................................ 4 Telegraaf ja telefon.................................................................................................. 5 Raadio..................................................................................................................... 6 Televisioon.........................................................................................................
Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. allikas A-D muundur - juhul kui on analoogandmed, muudet need digit allika kodeerimine - võtab ära kõik ülearuse kanali kodeerimine modulatsioon - abstraktne digitaalseks kanal - kuhu tuleb sisse müra demodulaator - peab ka müra “ära arvama”, digit abstraktseks kanali dekooder - paarsusbiti kasutamine allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Prot...
GPS Genno Geven Luhtaru 12.b Klass GPS Global Positioning System Üleilmne asukoha määramise süsteem Globaalne navigatsiooni satelliidi süsteem Haldaja USA Kättesaadav kõigile Loodi USA Kaitseministeeriumi poolt Kujunes välja 1973. aastal GPS SATELLIIT AJALUGU Sarnaneb raadionavigatsiooni süsteemiga Algne inspiratsioon NSVL-lt Sputnik Esimene satelliit-navigatsiooni süsteem Tuumasõjaoht GPS satelliitide ülevaade STRUKTUUR Kosmose segment Kontrollsegment Kasutaja segment KONTROLLJAAMA D GPS SÜSTEEM 24 satelliiti Tiirlevad 20200km kõrgusel Iga päev kaks täistiiru ümber Maa Igas Maa punktis vähemalt neli satelliiti GPS signaalid GPS SÜSTEEM SATELLIIT SATELLIIT ORBIIDIL TÖÖPÕHIMTE GPS satelliit edastab andmed satelliidid saadavad vastuvõtjasse signaale Vastuvõtja arvutab asukoha Kaugused leitakse alg- ja lõppaegu võrreldes Trilateratsiooni meetod GPS SÕJAVÄES Asukoha määramine Sihtmä...
Evolutsioon · Seedekulgla on arengu ja kohanemise tagajärg Toitumine · See vastab organismi vajadusele ja toidu olemusele · Inimese seedekulgla on ca K. Port 9m pikk 4..5 x keha pikkus · Lamba seedeklugla on 27 x kehast pikem · Inimene ja lammas söövad erineva seeditavuse astmega toitu Inimese energiavajadus Ülekaal · 2400 kcal/päevas · Kehaehitus · Keha akumuleerib · T...
Ülesanne: Koosta või katseta olemasolevat programmi, millega lülitatakse kõik digitaalväljundid sisse Käik: Kasutasime registreid PORTC, PORTD, TRISC, TRISD. Need aga paiknevad erinevates mäluakendes, seega lülitasime ümber mäluaknad registri signaalidega 5 ja 6 (RP0 EQU 5 ja RP1 EQU 6). Siis lülitatasime sisse mäluakna 1. Järgnevalt kustutasime registrid TRISC ja TRISD nulliks ja mõlemas määrasime RD0, RD1, RD2, RD, RD4, RD5, RD6 ja RD7 väljunditeks. Lõpetuseks laadisime registrisse W 8-bitilise arvu, milles kõik signaalid on ühed ninglülitasime sisse mäluakna 0 ning laadisime registrist W oleva arvu registritesse PORTC ja PORTD. Kõige lõpuks olid kõik signaalid RD väärtusega 1 ning LED-lambid põlesid. Plokkskeem: Juhtprogrammi väljatrükk: ; Nidisprogramm mis llitab kik PORTC ja PORTD vljundid sisse processor 16F877A radix DEC ; Kiibi konfiguratsiooniregistri psimllu salvestatavasse koodi kirjutamine. ...
MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE Mitteverbaalne suhtluskomponent võimaldab: · ilmestada ja täpsustada kõnet · kannab mitteteadvustatud infot · kergendab rääkija/kuulaja tegevust Mitteverbaalne suhtlemine sisaldab: 1. Miimika. 2. Kehaasendid. 3. Zestid. 4. Inimese seisundi autonoomsed signaalid. 5. Prokseemika. Miimika · P. Ekman ja kuus kultuuridevaheliselt sarnast miimilist emotsiooni · pilgukontakt: reguleeritud, agressiivne, allaheitlik · amiimika probleem · suujoon Supernormaalsed stiimulid Kehaasendid: · avatud (siiras soov suhelda, agressiivsus) · suletud (peidetud agressiivsus, hirm, häbelikkus) Zestid · primaarsed, mis on seotud füsioloogilise seisundiga · sekundaarsed, mis on otsesed signaalid - ekspressiivsed - imiteerivad - regressiivsed - sümbolil...
SÜMMEETRILISE STRUKTUURIGA peamiselt viiteaja ja doppleri FIR FILTER-idee seisneb selles, et sagedusnihke potentsiaalse likvideerida viide sisend ja mõõtetäpsuse ning signaalide väljundsignaalide vahel. Selleks tuleb potentsiaalse eristusvõime hulgaliseks Nihutada ajaarvamise impulsskaja hindamiseks. TÄISNURKNE, keskpunkti. IMPULSISISESE Arvutusmahtu on võimalik kokku hoida MODULATSIOONITA SONDEERIV kui fir filtri impulsskaja on paaris või SIGNAAL-analüütiline valem: paaritu funktsioon. Paarisfunktsiooni s(t)=A(t)cos0t. Kompleksamplituud on korral . Määramatuse funktsiooni h(n) = h c (n)h c (- n) =h c (n) N . uurimisel kasut tema lõikeid erinevate üksteise suhtes tuleb nihutatud tasapindadega. Keerukuse tõttu sisendsignaalid summeerimise alusel kas...
EKG Kristiina Rõzova Kätlin Augla 11c Mis see on? EKG e. elektrokardiogramm - nn. südamefilm Test, mis mõõdab südamelöökide elektrilist aktiivsust. Kuidas töötab? Iga südamelöögiga südamepõhjast levib elektriline signaal. Kuna süda on pidevalt töös, siis füüsilise elektrisüsteemi signaalid põhjustavad südame kokkutõmbeid ja vere pumpamist. Protsess kordub iga südamelöögiga. Kuidas töötab? Südame elektrilised signaalid seavad südamelöökide rütmid. Seade puutub rütmiga elektroodide kaudu kokku. Masin salvestab need signaalid millimeetri paberile või kuvab ekraanile. Kogu katse kestab umbes 10 minutit. Diagrammil on kujutatud P-laine (amplituud alla 0,25 mV) T-laine (amplituud1/6-2/3 vahemikus) PQ-intervallid (kestus alla 0,21 sekundi) QRS-kompleks (amplituud alla1/4 ) ST-segmendid (amplituud alla 0,1) ...... ja muutused nendes. Uuringuga saab hinnata: südame rütmi südamelihase verev...
1 DUPLEKSFILTRI ÜLEKANDEKARAKTERISTIKUTE MÕÕTMINE 1. Mida kujutab endast dupleksfilter? Tema põhiülesanne? 2. Filtrite tüübid. Sagedusfiltrite liigitus a) madalpääsfilter b) kõrgpääsfilter c) ribapääsfilter d) ribatõkkefilter Tõkkefilter - surub maha signaalid, mille sagedus jääb filtri tõkkeribasse Ribafilter - surub maha signaalid, mille sagedus jääb välja filtri pääsuribast 3. Filtrite pääsu- ja tõkkealad. Pääsuala - Sagedusvahemik, kus kõik signaalid pääsevad nõrgenemata filtrist läbi. Filter avaldab väikest sumbuvust Tõkkeala - Sagedusvahemik, kus filter tõkestab täielikult kõik signaalid, mis ületavad piirsagedust. Siirdeala - Pääsu- ja tõkkeala vahele jääv sagedusvahemik, kus kus tõkestus pole täielik, st. Et osa signaale pääseb läbi filtri, osa mitte. 4. Millised filtrite tüübid on näidatud juhendi esimesel joonisel? Madalpääsfilter ja kõrgpääsfilter 5. Milleks ja kuidas vältida kasutatavate kaablite ja üleminekute sumbuvuses...
Kesknärvisüsteemi moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad organismi tegevust. Aju 5 osa ja juhib kogu organismi tegevust. Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.suur aju-paiknevad keskused(mõtlemis, kõnelu, maitsmis,haistmis).vaheaju- regul. Ainevahetust, paljunemist, keha t, stress.Keskaju-automaatsete liigutuste keskus, lihaste liigutused.Piklikaju-regul tahtele allumatuid tegevusi(hing, süd töö). Prim-sensoorne ümbersõn ja sümbolid.püsimäl-sekund-primaar mälust kordamine ja harjutamise teel.unustatakse eelneva v järgneva info segavast mõjust.Mäluhäired -Täielik mälukaotus (amneesia)Lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia) palaviku ajal.Vähenenud võime meeles pidada(hüpoamneesia)alkoholi tarvitamise tagajärjel, juhtunut mäletatakse hälguliselt.Primaarsest mälust ei lähe info edasi sekundaarsesse mällu. Seljaaaju-vahendab infor peaaju ja keha vahel ning juhib tingimatuid reflekse (liigutusi). Piirdenärvisüsteem -Skeletilihast...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö nr 4: OSTSILLOSKOOP JA SIGNAALIGENERAATOR ARUANNE Täitjad: xxxxxxxxx 000000 IATB00 xxxxxxxxx 000000 IATB00 Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: xx.xx.2011 Aruanne esitatud: xx.xx.2011 Aruanne tagastatud: ............................................ Aruanne kaitstud: .............................................. ...................................... Töö eesmärk: 1. Õppida kasutama signaaligeneraatorit mitmesuguse kujuga signaalide tekitamiseks: perioodilised ...
JÄÄTMED KUI ÜLEMAAILMNE KESKKONNAPROBLEEM JÄÄTMED ● Ülejäänu, mis on otseseks ülesandeks kõlbmatu, kuid toormeks kõlblik ● Liigitatakse: – Biolagunevad jäätmed – Ohtlikud jäätmed – Taaskasutatavad jäätmed MIKS SEE PROBLEEM ON? ● Koos rahvastiku kasvuga suureneb nii olme- kui ka tööstusjäätmete hulk ● Üha enam on kasutusel materjale (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu PROBLEEMI TAGAJÄRJED ● Palju suuri prügimägesid ● Pinnas, vesi ja õhk saastuvad ● Põhjustab kliimamuutusi ● Mõjutab otseselt paljusid ökosüsteeme ja liike PROBLEEMI LAHENDUS ● Populariseerida jäätmete taaskasutust ● Ladustada tekkinud jäätmed võimalikult otstarbekalt ning keskkonnale ohutult ● Prügimägedel eralduvaid gaase kasutada kütteks ● Rohkem tutvustada probleemi inimestele ● Arendada üha uusi viise jäätmete ...
N n är är v vi i d d, Neuron Närvirakukeha ja tuum Närvirakud on loomade ühed pikimad dendriit rakud. Närvirakud ei jagune. Närvirakukehad Neuriit asuvad pea- või seljaajus ja müeliinkest moodustavad aju hallaine. Jätked valgeaine ja presünaps närvid Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse. Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid närviimpulsid (kuni 100 m/sek). Sünaps Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele. Mõnel neuronil võib olla üle 10000 sünapsi st, et samapalju on vastuvõtvaid sünaps rakke tema ümber. Igas sünapsis saab impul...
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽ Liitja/lahutaja Digitaalloogika ja –süsteemid Praktikumi aruanne Esitatud: 01.12.2013 Tallinn 2013 1 Ülesande lahenduskäik ja selgitus Ülesande eesmärgiks oli luua 4-bitist liitjat/lahutajat, kasutades nelja 1-bitist täissummaatorit. Kasutama pidi struktuurset kirjeldusstiili. Joonisel 1 on näha, et B iga bit-i ja subtract-iga tehakse XOR tehe. Samuti tehakse XOR tehe subtract-iga ja carry_in-iga. Selleks tegin XOR Gate komponendi, mis võtab sisse 2 muutujat, mis on 1-bit-ised ja nendega teostatakse XOR tehe ja väljastab tulemuse, mis on ühe bit-ine. Joonis 1 4-bit liitja/lahutaja skeem Eelmises ülesandes pidime looma 1-bitist täissummaatori, siis selle osa sain eelmisest ülesandest. Kasutan sellest andevookirjeldusstiili, kus kolme sisendiga teen XOR tehte, mille tulemusena saan väljundi ...
Tagtronics´i Active Guard kontrollringkäigusüsteem turvafirmadele Patrullteenus Patrullteenust kasutatakse enamasti alternatiivse lahendusena mehitatud valvele, kuna teenus on kliendile soodsam. Patrullteenus seisneb patrullekipaazide kontrollreidides valvatavale objektile. Patrullteenuse eesmärk on hoida ära kinnistus olevale omandile ning kinnistule endale suunatud vägivalla jms juhtumeid ning avastada tekkida võivad kahjud võimalikult kiiresti. Kontrollringkäikude kvaliteedi ja läbipaistvuse tagamiseks kasutavad turvaettevõtted ainulaadset Active Guard kontrollringkäigusüsteemi. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fif...
ARVUTI ARHITEKTUURI TESTID 1.test Kombinatsioonloogikaahelad(1) 1)Milline joonisel kujutatud loogikaelementidest töötab vastavalt selles kandendväärtuste tabelist kirjeldatule? V: B 2) Milline joonisel kujutatud loogikaelementidest töötab vastavalt selles kahendväärtuste tabelis kirjeldatule? V: F 3) Mida tähendab lühend CMOS? V: complementary metal oxide semiconductor 4) Kas alljärgnev lause on tõene või väär: NMOS (NMOP) transistori väratile positiivse pinge (UG=Uallikas) rakendamisl käitub see transistor avatud lülitina. V: VALE 5) Kas alljärgnev lause on tõene või väär: NMOS (NMOP) transistori väratile nullise pinge (UG= 0V rakendamisl käitub see transistor suletud lülitina. V: VALE 6) Milliste joonisel kujutatud loogikaahelate kosted on identsed? Ehk teisisõnu: milliste ahelate puhul saate sisendparameetrite samade kombinatsioonide korral väljundis ühesuguse väärtuse. V: A ja E 7) Milliste joonisel kujutatud loogikaahelat...
Erinevus rikastab Maailm ei oleks pooltki nii huvitav, kui igal riigil ja rahvusel oleks üks ja sama suhtluskeel. Keeli saab küll jagada piirkondade järgi rühmadesse ning tänu sellele on samasse keelkonda kuulivad keeled veidi sarnased. Näiteks eesti ja soome keeled kuuluvad uurali keelkonda ning itaalia ja prantsuse keeled kuuluvad romaani keelkonda. Igal rahval on õnneks omamoodi keel välja kujunenud ja kahte täpselt samasugust keelt ei ole olemas. Kuuldes paari lauset võib juba aimata mis keelega võib tegu olla. Igas keeles on midagi iseäralikku. Näiteks vene keel sisaldab palju kaashäälikuid. Kindlasti need eripärad mõjutavad kas natuke või palju ka keele õppimist. Kui vene rahvusest inimene räägib eesti keeles, siis tunneb väga kiiresti ära, et tegu pole eestlasega tänu aktsendile. Kehakeele abil on võimalik samuti inimestega suhelda. Noogutused, raputused, käega lehvitused ja nii edasi- ne...
1. Koed Elundkonnad Epiteelkude 1. hingamiselundkond Lihaskude 2. meeleelundkond Närvikude 3. sisenõrenäärmed Sidekude 4. katteelundkond 5. vereringeelundkond 6. seedeelundkond 7. erituselundkond 8. närvisüsteem 9. immuunsussüsteem 10. tugi- ja liikumiselundkond 11. suguelundkond Homöotaas siseelundkonna tasakaal närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete (hormoonide) abil. 2. Humoraalne regulatsioon sisenõrenäärmed (toodavad hormoone ehk signaale) Parakriinne signaalid mõjutavad lähedust Endokriinne signaalid lähevad ringlusesse Neuraalne regula...
Colreg 1972. a. Tuled, sektorid, asetus- käigusoleval, jõuseadmega, pikkus 50m ja rohkem, laeva. 1. Topituli on laeva pikitasandis paiknev valge tuli, mis katkematult valgustab silmapiirist 225 kraadi vöörist otse ja mõlemale poole kuni 22,5 kraadi tahapoole traaversit. 2. Pardatuled tähendavad rohelist tuld paremasd pardas ja punast tuld vasakus pardas; kumbki neist valgustab katkematult silmapiirist 112,5 kraadi vöörist otse ja kuni 22,5 kraadi tahapoole vastava parda traaversit. Alla 20 m pikkusel laeval võivad pardatuled olla paigaldatud laeva pikitasandis paiknevasse ühte laternasse. 3. Ahtrituli on laeva ahtrile võimalikult lähedal paiknev valge tuli, mis katkematult valgustab silmapiirist 135 kraadi ja ahtrisuunast 67,5 kraadi mõlema parda poole 4. Puksiirtuli tähendab kollast tuld, millel on samad tingimused kui ahtritulel. 5. Ringtu...
INIMENE KUI TERVIKORGANISM Knspekt raamatust BIOLOOGIA GÜMNAASIUMILE III OSA, Tartu 2001, lk. 119- 129 Ivi Rammul Energiabilanss Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Kui palju inimene energiat vajab sõltub: - vanusest - üldisest aktiivsusest - keha massist - pärilikkusest Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. E (energia) = A (ainevahetus) + K (kasvuks kasutatav) + M (soojusena eralduv metaboolne energiakadu) + V (seedimata toidujäänustes sisalduv energia) + U (uriinis sisalduvad energiarikkad ained) + T (töö) Puhkeolekus: E= A+K+M+V+U Aktiivse töö korral: E= A+K+M+V+U+T Hingamine ja vereringe Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt ja gaasivahetussüsteem peab pidevalt rakke hapnikuga varustama. Hingamine toimub meie tahtest sõltumtult. Hingamis...
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽ Täissummaator Digitaalloogika ja –süsteemid Praktikumi aruanne Esitatud: 25.11.2013 Tallinn 2013 1 Ülesande lahenduskäik ja selgitus 1.1 Andmevookirjeldus Kõige pealt teen XOR tehted kolme sisendiga, milleks on a, b ja c_in. Nende tulemusena saan kätte y väärtuse. Seejärel arvutan ülekande, milleks on c_out. Joonis 1 peal on valem, millega arvutatakse c_out. Joonis 1 ülekdande arvutamine. Co vastab programmis c_out. 1.2 Käitumuslik kirjeldus IF-ELSE lausega Esiteks kontrollin, kas sisendid a ja b on võrdsed. Kui sisendid a ja b on võrdsed, siis arvutan välja ülekande, milleks on c_out ja tehteks on XOR tehe, milles kasutan sisendeid a ja b. Lisaks väärtustan väljundi nulliga, milleks on y. Kui sisendid a ja b ei ole võrdsed, siis väärtustan väljundi y nulliga. Järgmiseks kontrollin, kas sisend c_i...
TALLINNA TRANSPORDIKOOL Maarjo Tismus TÄHELEPANU KIRJALIK LÕPUTÖÖ Juhendaja:Kutseõpetaja,Sirje Shumann Tallinn 2012 Mis on tähelepanu? · Tähelepanu kui teadvuse seisund psüühilise tegevuse lahutamatu eeldus 1 · Teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt(William James) · Tähelepanu kui valik infotöötlus · Tähelepanu kui protsess,kui seisund · Tähelepanu eeldab keskendatust. Tähelepanu · Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine mingile objektile,millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus. · Tähelepanu on lahutamatult seotud tunnetamisega (taju,mälu,mõtlemine),emotsioonide ja motivat...
ARMASTUS Armastus on inimesele omane kiindumustunne, mis põhineb vastastikusel andumusel ja usaldusel, seksuaalsel külgetõmbel ning lähedussoovil. Armastuse tekkimine ja areng on suures osas alateadlik ja seetõttu inimese jaoks juhitamatu ning tahtele allumatu. Armastuses eristatakse Platoni järgi 4 eri liiki : ● Kirglik-seksuaalne põhineb füüsilisel külgetõmbel ● ohvrimeelne-andestav ● sõprusele rajanev ● aeglaselt arenev õrnus, kiindumus, lähedus ● Armastuse kolm faasi ● Iha ● kiindumus ● seotus ● Armastus algab ihaga, mille juures mängivad tähtsat rolli seksuaalinstinktid ning füüsilised signaalid. ● Kiindumuse staadiumis muutub oluliseks isiklik side ja truudus partnerile. ● Seotus asendab esialgset tugevat füüsilist kirge keskmiselt 2-3 aasta jooksul.
Vee- energia Traditsiooniline(hüdroenergia) Alternatiivsed (laineteenergia; tõusu-mõõna energia) Hüdroenergia on tänapäeval peamine taastuv energiaallikas. 65% kogu taastuvenergia toodangust Millise jõe energiat kasutatakse hüdroelektrijaama ....? (panama) Guri hüdroelektrijaam --- Caroni jõel Hüdroenergia + Ei saasta Taastuv Energiahind on odav, sest vesi on tasuta ja tööjõu kulu on väike Vähendab jõgedel üleujutuste ohtu - Kallis on elektrijaama ehitamine Asukoht Kalade liikumisteed saavad rikutud Tuuleenergia Tuuleenergia on kõige kiiremini kasvav, taastuv energia valdkond + tuul on tasuta kütuseks + tuul on piiramatu ja lõppematu ressurss + ei teki kasvuhoonegaase + maad turbiinide all saab kasutada +/- müra ja vibratsioon - maastikupilt +/- tuule tugevus - radar- ja televisiooni signaalid - rändlinnud + saared, rannikud, madal meri + tuulisemad on talvekuud
TÄHELEPANU 1. Defineeri mõistet tähelepanu. Mis on tähelepanu omadused? Tähelepanu on psüühiliste tegevuste suunamine ja konsentreerimine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähendus. Omadused: tähelepanu püsivus, maht, jaotuvus, konsentratsioon, ümberlülitavus, valivus(objekti ja müra eristamine) 2. Kirjelda 2 tähelepanu peamist liiki(lähtudest kognitiivsest lähenemisest)- tahtmatu tähelepanu: ärritaja tugevus, suurus, kontrast, liikumine, kordumine. Näiteks reklaamid. Tahtlik tähelepanu: on aktiivne, kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus, autojuhtimise õppimine, uue peatüki omandamisel, igava tegevuse,materjali käsitlemisel, huvi. 3. Kirjelda tüüpilist visuaalse otsingu katset ning milliseid tähelepanumehhanisme on võimalik sellega uurida? Katseisikud olid vastamisi klassikalise visuaalse otsingu katsega: neile esitati arvutiekraanil kas kolm või kuus objekti - põhili...
Tallinna Teeninduskool Thea Sester 011M Kehakeel Referaat Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 Kehakeel ........................................................................................................................4 Isiklik ala ...............................................................................................................4 Peopesad ................................................................................................................4 Näo puudutamine...................................................................................................5 Signaalid silmadega .........................................................
SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................................................2 1.TOIDUJÄÄTMED............................................................................................................................................................3 2.TOIDUJÄÄTMETE MÕJU KESKKONNALE................................................................................................................4 3.TOIDUKAO TEKKIMISE PÕHJUSED...........................................................................................................................5 4.TOIDUJÄÄTMETE KÄITLEMINE........................................................................................
Rakvere Ametikool Füüsikalise suuruse muutmine elektriliseks suuruseks ja selle suuruse muutumine digitaalseks. Referaat Juhendaja : Leo Nirgi Rakvere 2009 Sissejuhatus: Mitmesuguseid füüsikalisi suurusi saab muundada elektriliseks signaalideks.Andur muutab elektriliseks ja digitaalseks. Maailmas on kõik need suurused pideva iseloomuga ja kui ka muundamine toimub pidevalt, siis saame elektrilise analoogsignaali (signaali muutub analoogiliselt suurusele endale). Digitaalsignaali saame kui analoog-digitaalmuunduri sisendile antakse analoogsignaal ja väljundil saadakse digitaalsignaal, mida on võimalik arvutustehnika vahenditega töödelda ja edastada mööda digitaalseid sideliine. Digitaalsignaali kasutamine muudab side oluliselt kvaliteetsemaks ja mürakindlamaks. Füüsikaline suurus on omadus, mis on kvalitatiiv...
Kalad teiste loomade toidulaual Luua Metsanduskool LRJ II Kalad teiste kalade toiduks Röövkalad haug, koha, lõhe, forell, ahven, tõugjas Täiskasvanud lepiskalad siig, räim, tursk, angerjas, latikas,karpkala Kannibalid haug, ahven, karpkala Toitumiskäitumine Toitumise aktiivsus Ööpäevaringne valgus, temperatuur, hapnik Aastaringne temperatuurid, toiduobjektid, ilmastiku mõju toitumisele Toitumisränded Kudemisaja mõju toitumiskäitumisele Parvekäitumine, häälitsused jt signaalid Röövkalade saagijahtimise strateegia Üksikjahtijad (varitsejad) haug, merikurat, koha, tõugjas Hiilijad - angerjas, säga, luts Grupis tegutsevad - ahven Saakkalad Kala sööb silmadega - varjevärvuse tähtsus Ogalised kalad on raskemini haaratavad Kõrge kehaga kalad on raskemini haaratavad Saakkalad neelatakse tervena Haugil saakkala algul risti hambus, väiksemate puhul juhuslikus suunas. K...
Võhma Gümnaasim Tehnikaimed 2009 Koostaja: 13.11.2009 EV-N - tibatilluke elektriline imesõiduk Honda näitas Tokyo autonäitusel neljakohalist elektriautot EV-N, mis hoolimata vanamoelisest välimusest peidab endas imesid. Auto katus on tehtud päikesepatareidest, kõrvalistuja ukse küljes on üherattaline liikumisvahend ning iluvõre taha on peidetud infotabloo, mille eesmärki ega võimalusi Honda seni täpsemalt selgitanud pole. Auto isikupärastamiseks saab 1960. aastatel toodetud mudeli N360 moodsa teisiku istmekatteid oma maitse järgi vahetada. Uus LG tehnoloogia säilitab värsket toitu kaks nädalat LG Electronics töötas välja uue tehnoloogia Miracle Zone, mis võimaldab säilitada värsket toitu sügavkülmutamata kujul kuni kaks nädalat. Miracle Zone on külmkapis sees kasutamiseks mõeldud spetsiaalne tsoon, millele saab ülejäänud külmikust määrata eraldi reziime ja temperatuuri. Miracle Zone on mõ...
Bioloogia 27.04.2012 Närvisüsteem · Närvisüsteem võtab osa kõigi elundite talitluse kooskõlastamisest · Närvisüsteemi vahendusel kohaneb organism väliskeskkonna muutustega ja organismis toimuvate protsessidega · Närvisüsteem võimaldab koguda, töödelda, edastada ja salvestada infot · Anda edasi informatsiooni lihastele, näärmetele Neuron ehk närvirakk. Neuroni jätke pikkus võib olla üle 1 meetri. Neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Dendridid lühemad, mitmeharulised jätked, võtavad signaali vastu retseptorilt või teistelt närvirakkudelt Sünapsid Info töötlemine toimub sünapside kaudu. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Sünapsis toimub keemiline ülekanne mediaatorite vahendusel · Signaal liigub neuronist neuronisse ühes kindl...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Rauno Kaasik 093581 Digitaalostsillograaf Labor 5. Aines ISS0050 Môôtmine Juhendaja: Rein Jõers Brigaadis: Rauno Kaasik Aljona Jegorova Esitatud: Kaitstud: Tallinn 2010 Töö iseloomustus Signaalide mõõtmine ja registreerimine digitaalostsillograafis numbrilisel kujul annab kasutajale terve rea uusi võimalusi tulemuste salvestamine mällu, suurem mõõtetäpsus, võimalus näidata ekraanil numbrilist infot. Töö eesmärk Tutvuda digitaalostsillograafi võimalustega Töövahendid Digitaalostsillograaf C9-8, generaator G3-12, kõlar, järjestikporditerminaliga personaalarvuti. Töö käik 1. Tutvun seadega 2. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine f=996,02 Hz T= = ms = 9,80/2=4.90 V Uef = Um / 2 3.47...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Töö nr 5 nimetusega DIGITAALOSTSILLOGRAAF Aruanne ai nes ISS0050 Mõõtmi ne Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Ostsillograaf on virtuaalne mõõteseade mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ning arvuti tarkvarast (ploki draiverist). Töö eesmärk Signaalide registreerimine numbrilisel kujul, nende jälgimine ja töötlus. Töö käik 1. Tutvun seadmega 2. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine Generaatori siinuseline signaal: f = 1 kHz Mõõdetud signaali sagedus: f = 1,001 kHz Signaali apmlituud: Um = 4,55 V Signaali diskretiseerimissagedus: 625 kS/s Mõõdan signaali maksimaalset tõusukiirust: Arvutan signaali maksimaalset tõusu kiirust lähtudes mõõdetud sagedusest ja apmplituudist: langeb ligikaudu kokku mõõdetud kiirusega! 3. Impulss- signaali...
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Aruanne Aines ISS0050 Mõõtmine Digitaalostsillograaf Õpilane: Tallinn 2011 1. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine Signaali sagedus f=1090 Hz signaali amplituud Um=4.125V Signaali efektiivväärtus Ue=2.91V Signaali maksimaalne kasvukiirus U/t. Signaali maksimaalne tõusu kiirus lähtudes mõõdetud sagedusest ja amplituudist. v = Um * = Um * 2f = 4.125 * 2 *1000 = 25918 V/s 2. Impulss-signaali jälgimine ja mõõtmine Signaali frondiajad: Tlangus = 0.04 µs Ttõus = 0.06 µs 3. Ühekordsete protsesside jälgimine ja mõõtmine Signaali periood T= 6.30 ms Võnkesagedus on = =158.73 0 Kolm järjestikust amplitu...
Signaalid Regulaarsed ja juhuslikud kas signaali elemendid on determineeritud või mitte. Pidevad või diskreetsed- kas signaali argument on pidev või diskreetne. Analoog ja kvanteeritud- kas signaali amplituud on pidev suurus või diskreetne e kvanteeritud. Digitaalsignaalid- kvanteeritud diskreetsignaalid mille kvanteeritud nivoode väärtused esitatakse kodeeritud kujul arvkoodis. Lisaks jaotatakse signaalid reaal ja komplekssignaalideks, lõpliku ja lõputu kestvusega ning perioodilisteks. Sümmeetria alusel eristatakse paaris ja paaritu sümmeetriaga signaale. Signaalitöötluse põhiprotseduurid signaali tekitamine- pidevsignaali eeltöötlus diskreetimine ja kvantimine- digisigaali töötlus- digisignaal muundamine pidevsignaaliks- pidevsignaali järeltöötlus. Pidevsignaali diskreetimine On signaalist kindlatel ajahetkedel valimite võtmine. Saame signaali, mis on tükeldatud erinevateks diskreetideks. Sp ektri saamiseks tuleb teha diskreedit...
Homöostaas-organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Homöostaas võib häiruda ja keharahud võivad surema hakata, kui kas või üks elund haigeks jääb. Et terved oleks peab: *sooltoru imendama toitaineid *kopsudes peab toimuma pidev gaasivahetus väliskeskkonnaga *süda peab pumpama verd *neerud eritama ainevahetuse jääkprodukte ja tasakaalustama kehavedelikke hulka Närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel toimub. Neuraalne regulatsioon-närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon Närvisüsteemi aluseks on refleksikaar. Signaal juhitakse kesknärvisüsteemi, kus toimub signaalide töötlemine vaheneuronite poolt.Motoneuronite neuriidid juhivad signaali edasi efektorrakkudesse(lihastes,sisenäärmetes), kutsudes nii esile elundi talitluses vajaliku muutuse. Humoraalne regulatsioon-hormoonide abil toimuv elundkondade talituse regulatsioon Hormoonid liiguvad koos vere ja koevedel...