Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

" siga" - 501 õppematerjali

thumbnail
9
odt

Siga

OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Toiduainete tehnoloogia I kursus Jaanika Jaanus Joosep Kärg SIGA Olustvere 2012 SEALIHA MAGUSHAPUS KASTMES Lõika sealiha suupärasteks tükkideks ja sega sojaksatmega. Lase pool tunid marineerida. Lõika paprikad suupärasteks tükkideks ning porgand õhukesteks viiludeks või ribadeks. Sega kokku kaste ja lase keema tõusta ning keeda 5 minutit. Hoia edasi seda soojas. VAlmista tainas. Selleks klopi muna koos õli ja veega lahti. Lisa sool ja mõlemad jahud ning klopi edasi, saad ühtlase, ilma klimpideta taina...

Loomakasvatus
7 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Siga lendas

Kuid tal ei olnud tiibu. Ühel päeval ta mõtles, et ehk saab ta kasutada lendamiseks tiibade asemel oma kõrvu. See mõte tundus notsule väga targana. Mure oli ainult selles, et ta ei osanud oma kõrvadega lehvitada niimoodi nagu linnud oma tiibadega. Nüüd tuli tarkpeast Notsule veel geniaalsem mõte pähe: tuleb minna hästi tuulisesse kohta, kus kõrvad võtavad ise tuule alla. Notsu jooksiski mere äärde pankrannikule, kus on alati kõva tuul. Kohale jõudes ei pidanud ta pettuma, tuul oli vägev. Notsu ei mõelnud pikalt, vaid võttis hoogu ning jooksis täiest jõust vastu tuult pankranniku poole ega märganud kui ühel hetkel oli üle serva jooksnud. “Siga lendab!” hüüdis Notsu rõõmsalt, ise samal ajal pankrannikult alla kukkudes. “Siga lendas,” pomises ta pettunult, kui oli pea ees lainetesse plartsatanud. ...

Eesti keel
2 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Ussid ja Aafrika loomad

Raili Pukk Referaat Ussid ja Aafrika loomad Tallinn 2005 Gepard Lühikest maad joostes on gepard kõige kiirem loom maismaal. Gepard saab nii kiiresti jooksta tänu erilisele kehaehitusele. Painduv selgroog võimaldab sellel suurel kassil pikkade hüpetega edasi tormata. Seejuures on abiks teravad küünised, mis nagu ogad maapinda haakuvad ja gepardil väga kiiresti joosta aitavad. Erinevalt teistest kaslastest ei saa gepard küüsi sisse tõmmata. Gepard on lühimaajooksja, tal puudub vastupidavus. Sel põhjusel ei jälita ta oma saaki rohkem kui umbes 180 meetrit. 2 Nahkhiir Nahkhiired tekitavad nii kõrgeid helisid, et meie neid ei kuule. Need helid levivad nähtamatute lainetena öises taevas. Kui need helilained kohtava...

Loodusõpetus
6 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Seakasvatuse kordamisküsimused

Sealiha tootmine (maailmas, Eestis). MAAILM: Kõige olulisemad tootmispiirkonnad on Aasia, Euroopa, Põhja- ja Kesk- Ameerika. Seevastu Aafrikas ja Austraalias hõlmab seakasvatus lihatoodangust väikest osa. Maailmas tervikuna toodeti 2009. aastal 281,6 miljonit tonni. Kõige rohkem toodetakse sea- liha, mille osatähtsus kogu maailma lihatarbimises oli 2009. aastal ligikaudu 38%. Loomaliha osatähtsus moodustab kogu lihatarbimisest 22% ja linnuliha 28% Maailma suurimateks sealiha tootjateks on Hiina, kus toodetakse ligikaudu 50% sealihast, samuti USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Taani, Holland, Jaapan. Euroopa Liidus on suurimateks sealihatootmise keskusteks Saksamaa (4. kohal maailmas, Hiina, USA ja Brasiilia järel), Hispaania, Prantsusmaa ja Taani, sigade paiknemise tihedus on kõrgem madalmaades (Taani, Holland, Belgia). EESTI: Kaheksakümnendatel aastatel...

Seakasvatus
194 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Vanasõnu

3 (53)HUNT............................................5. (7)MADU.............................................7. (16)SIGA............................................8. (165)LAPS..........................................9. 3 Hellitad last, siis kasvatad karu 1. Hobune ei pese ilmaski, ikke nääb, karu koa ei pese, kõik kardavad Hulk koeri teevad viimaks karule näpistust 2. Ennem saab hundist hobune kui karust koduloom 3. Hundid käivad hulgakesi, karud kahe-kolmekesi 4. Hundil on ühe mehe jõud, aga üheksa mehe aru, karul on üheksamehe jõud, aga ühe mehe aru 5. Hunt ja karu ei ole inimesel nii võerad ku teine inimene 6. Karu õpetadas tantsma, siis inimeseloomast ei...

Eesti keel
18 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Lihatõud

Eesti maaülikool Loomakasvatusinstituut Kursusetöö veisekasvatuses Lihatõud Koostaja: Kaja Tuisk Juhendaja: Heli Kiiman Tartu 2012 Sisukord 2 Sissejuhatus Sõna ,,cattle" tuleb vanast prantsuse sõnast, mis tähendab omamist. Arvatakse, et esimesed veise kodustamised olid Euroopas ja Aasias kiviajal. Tänapäeva veised said alguse kõik ühest esivanemast, kelleks oli tarvas. Arvatakse, et viimane tarvas tapeti Poola aladel 1627aastal. Ajaloolises tagasivaates peeti veiseid alguses tööloomade ja sõnnikutootjatena, et tõsta põlluviljakust, kuna suhteliselt hästi oli arenenud teraviljakasvatus. Piima- ja lihaloomana hakati neid pidama alles XIX saj. II poolel s.o 1860ndate aastate paiku, kuid veel möödunud sajandi algul ei andnud keskmine talulehm aastas tonnigi piima. Veiste söötmine oli puudulik, pidamine kehv.(Veisekasvatuse areng Eestis) Ajalooliselt ei ole eri...

Veisekasvatus
45 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Mida saame loomadelt

Mida saame loomadelt? Marita Laas Lammas Mida saame lambalt? § Liha § Rasv § Piim § Nahk § Vill Siga Mida saame sealt? § Nahk § Rasv § Liha § Sõnnik Lehm Mida saame lehmalt? § Piim § Liha § Sõnnik Siidiliblikas Mida saame siidiliblikalt? § Siidiniiti Mesilane Mida saame mesilaselt? § Mesi § Vaha § Mesilasmürk Põder Mida saame põdralt? § Nahk § Sarved § Liha Kana...

Loodusõpetus
9 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Loomakaitseseadus

Loomakaitseseadus Lääne-Virumaal Kadrina vallas Põima farmis nälgib ja külmetab teist talve 260 lehma-vasikat, kelle üheks omanikuks on Euroopa Liidu hollandlasest põllumajandusnõunik, ka Eestis mitut europrojekti juhtinud Allard Andela. Põima farmi saabudes hoiatas eesseisvast kõva hais. Jõudes noorloomade kinnipidamispoolele ootas ees ca 50 looma, kes inimesi nähes hakkasid kõval häälel endast märku andma. Edasi minnes sai selgeks, et karjuvad need, kes jaksavad. Oli ka täiesti apaatseid mullikaid, kes vaevu tõstsid pilgu, lamades ise märjas virtsavees. Kõik nad olid märjad, mustad, kõhnad. Kõige kurvem oli valge-pruuniga 4 kuune vasikas, ilmselgelt kurnatud ja vaevatud olekuga. Hommikuks oli ta surnud. Nooremad mullikad olid 5­6-kesi pandud aedikusse, kus virtsa koht nii paks, et sinna pikali visata ei oleks mingit soovi. Mullikate laut oli pool tühi, mingid trossid, traadid laest ripp...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
25 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

Elukestev õpe. Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. Euroopa Komisjon, 2001 Elukestva õppimise eesmärgid EL-i dokumentides * enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh...

Õpetaja koolis ja ühiskonnas
139 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Kõhulahtisust põhjustavad tekitajad.

dysenteriae Staphylococcus Proteus vulgaris Shigella flexneri albus Pseudomonas Shigella boydii aeruginosa Shigella sonnei Streptococcus faecalis Inkubatsiooni 2-5 tundi 3-24 tundi 12-36 tundi 1-7 periood päeva(keskmiselt 2-3 päeva) Nakkusallikas Inimene, kellel on Looma või Loomad ja kalad Haige inimene mädapõletikuli...

Nakkushaigused
50 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Aretusõpetuse vastused

a 1. Aretusõpetuse ajalugu kuni 1900 Juba Hippokrates (460...377 e.m.a.) märkis mõlema sugupoole tähtsust järglaste omaduste kujunemisel. Tema arvates eraldavad kõik kehaosad suguproduktidesse üliväikesi osakesi. Aristotelese (384...322 e.m.a.) arvates loode areneb ema verest, millele isa seeme annab arenemisskeemi. Seega mõistis ta info tähtsust organismi arengus. Avicenna (980...1037) rakendas Aristotelese seisukohti hobusekasvatuses. Ta kasutas puhasaretust isasloomade saamisel. Tema seisukohtadel oli oluline tähtsus araabia hobusetõu kujunemisel. Aga samuti lambakasvatuses. Edu saavutati Hispaanias peenvillalammaste aretuses. Kujunenud meriinotõud (peenvillalambad) panid aluse maailma peenvillalambakasvatusele. william harvey (1578...1657) hüpotees: elusorganismid arenevad munast, mida elustab isase seeme. sellega tehti lõpp hüpoteesilie, et elu tekib ise. Kapitalimiperiood tõi kaasa palju av...

Aretusõpetus
93 allalaadimist
thumbnail
1
odt

METSSIGA

Neid leidub veel Aafrika ja Aasia lõunaosas. Eesti alale on ta viimast korda sisse rännanud selle sajandi alguses, olles siin oma levila põhjapiiril. Täielikult puudus ta siin 17. - 19. sajandil valitsenud külmemal perioodil. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on neil tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud. Need kaovad neljandal elukuul. Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Need on nn. seakihvad. Isasloomadel on samuti arenenud sidekoeline küljekilp roiete piirkonnas. See on oluline rivaalidega võitlemisel, sest ta kaitseb siseelundeid vastase kihvalöökide ees...

Loomad
8 allalaadimist
thumbnail
2
xlsx

Seakasvatuse kodune töö

Reproduktsioon Üleskasvatamine - nuum Emised Põrsad 1 2 3 Vabad 1 k. 2k 3 k. 4 k. imetavad Jaan. 78 78 Veebr. 66 Märts 78 78 66 Aprill 66 66 Mai 78 78 66 66 791 Juuni 66 66 66 696 Juuli 78 78 66 66 791 696 Aug. 66 66 66 696 Sept. 78 78 66 66 791 696 Okt. 66 66 66 696 Nov. 78 78 66 66 791 696 Dets....

Põllumajandus
5 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Seaõpetus

Lihaseline tagaosa, täidlane lanne ja küljed Valge siga aga ebakorrapäraste tumedate laikudega 2. 12 nisa vähemalt 3. 800g Hämpsiri Hampshire (H) 1. Suure kasvuga, musta kerega, valge vöölt turjalt esijäsemeteni 2. Hea kasvukiirusega 3. Õhukese pekiga ja pikad lihakehad 4. Siga madalajalgne, nõrgad jalad, peen luustik Sigade käitumine Sead elavad gruppides. - Nende kodupiirkond on 100-500 hektarit. - Neil on välja kujunenud erinevad kohad eri tegevusteks (näiteks magamisasemed, söömiskohad jne). - Põrsad tunnevad ära ja jätavad meelde kuni 20-30 isendit. - Emised võivad pesa ehitamiseks kulutada kuni 10 tundi. Enne poegimist võib emis end täielikult pesamaterjaliga katta. - Sead suhtlevad omavahel häälitsustega....

Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Karjandustehnika (loomade arv)

a seisuga oli Eestis 261 700 veist, sealhulgas 97 100 piimalehma Kõige suurema eluskaaluga pull Eestis - 1350 kg Kõige suurema eluskaaluga lehm Eestis - 882 kg Söögi päevaseks koguseks 25...30 kg (noorveistele sõltuvalt vanusest 5...20 kg. ) Lehm võib süüa päevas silo kuivainet 7...12 kg PIIMATOODANG Keskmine piimatoodang lehma kohta aastas 8000 kg Kõige suurema laktatsioonitoodanguga lehm 15149 kg suurim päevatoodang 64,7 kg piima Kõige suurema piimarasva toodanguga lehm 623 kg Kõige suurema eluea piimatoodanguga lehm 106332 kg Kõige kõrgema piimatoodanguga talulehm 8787 kg SIGA 2013. a oli Eestis 360 000 siga Korraga toob üks emis ilmale 10 - 12 põrsast. tapetakse juba 70-80 kg kaalu juures (4-5 kuu vanused), et saada kvaliteetsemat liha Ühe sea 100 kg kasvatamiseks kulub 300-400 s.-ü Eesti kõige suurem sigala on Viljandimaal Viiratsis Emise ka...

Loomakasvatus
10 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Organism ja elupaik

Nimeta liike, kelle elupaik on suur, väike Elupaik on ala, kus valitsevad organismirühma eluks ja järglaste kasvatamiseks sobivad tingimused. Suur: Hunt, Rebane, Karu (metsas, soos, võsades) Väike: (Peatäi inimeste juustes), (toakärbes inimelamutes) 2) Võrdle looduse eluta ja eluosa tegurite mõju niidul kasvale ristikule kuusemetsas kasvale jänesekapsale? Jänesekapsas saab vähem päikest kui ristikule selle pärast päike ei lähe nii hästi puudevahelt läbi. Jänesekapsas ei saa nii palju vett ( sademed, jäävad puus kinni) kuid metsas on niiskem. Temperatuur on metsas soojem kuna tuul seal nii palju ei puhu 3) Mille alusel rühmitatakse taimi lühi- ja pikapäevataimedeks? Rühmitakse selle järgi kui palju valgus neil on vaja. Lühipäevataimedel saavad õitseda siis, kui päeva pikkus on lühem kui öö pikkus (umbes 12 tundi) (Nt: tubakas, sojauba) Pikapäevataimedel vajavad õitsemiseks üle 12 tun...

Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
56
doc

SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789

SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789 – 1799 NB! Moto, milleks on Mirabeau’ kuulus vahelause ehk repliik, õpivad kõik suure maja lütseumlased pähe originaalis: L’apostrophe de Mirabeau: „Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïonettes!” (Mirabeau’ vahelause e. repliik: „Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!”) Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe toetama parlamentaarse revolutsiooni algatajat abt Siyèsi ning peagi sai temast Revolutsiooni esimese etapi vaimne juht. Ta on inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks peamisi autoreid. NB! Järgnev Delacroix’ maal (vasakul) ei sümboliseeri Suurt Prantsuse revolutsiooni, vaid umbes pool sajandit hiljem aset leidnud 1830. a. Juulirevolutsiooni....

Prantsuse Revolutsioon
26 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Füüsika I eksami piletid

Rõhk, Pascali seadus, Archimedese seadus. Vedelatele ja gaasilistele kehadele on isel. see, et nad ei avalda vastupanu nihkele, seepärast muutub nende kuju kui tahes väikeste jõudude mõjul. Vedeliku või gaasi ruumala muutmiseks aga peab neile rakendama lõplikke välisjõudusid. Ruumala muutudes tekivad vedelikus või gaasis elastsusjõud, mis lõpptulemusena tasakaalus-tavad välisjõudude mõju. Vedelike ja gaaside elastsusom. avalduvad selles, et nende osade vahel, aga samuti nendega kok-kupuutes olevatele kehadele mõjuvad jõud, mille suurus sõltub vedeliku või gaasi kokkusurumise astmest. Selle mõju esel.-seks kasutatavat suurust nim. rõhuks. Pinnatükikese S ja pindalaühiku kohta tuleva jõu f väärtus määrab rõhu vedelikus. Seega rõhk p avaldub valemiga: p=f/S. Kui jõud, millega vedelik mõjub pinnatü-kikesele S, on jaotunud ebaühtlaselt, määrab eelnev valem rõhu keskmise väärtuse. Rõhu määramiseks antud punktis tuleb võtta suhe f/S piirv...

Füüsika
1096 allalaadimist
thumbnail
4
doc

John Stuart Mill

mai 1806 - 8. mai 1873 Elulugu John Stuart Mill sündis 1806. aastal Pentonvilles Londonis, James Milli vanema pojana. Juba kolme aastaselt hakkas tema isa James Mill (David Ricardo sõber ja suunaja) pojale kreeka keelt õpetama. Kaheksaselt oli Mill juba lugenud Platonit, Diogenest ja Xenophoni kreeka keeles. Kaheteistkümne aastaselt Aristotelese ja Aristophanes lugemise, aritmeetika ja geomeetria harrastamise vahepeal õpetas Mill oma õdedele-vendadele ladina keelt. Kuni 1822 aastani oli Mill vaid väga haritud, üksildane ja kinnine nooruk, kuni ta avastas Jeremy Benthami ja utilitarismi. 1818 kohtus ta esmakordselt oma isa sõprade ­ David Ricardo, Joseph Hume ja Jeremy Benthamiga. Järgmisel aastal, olles läbinud poliitökonoomia täiel mahul, reisis ta Prantusmaale, kus kohtus ka Jean- Baptiste Sayga. 1823 asus tööle Ida-India kompaniisse ja avaldas kolm kirja Wickliffe nime all, pärast seda jätkas regulaarselt av...

Ühiskonnaõpetus
118 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti rahvatoite

reaal Eesti rahvatoite Lühitutvustus. 04.04.2001 1 Ma valisin just selle raamatu, kuna toiduga me puutume ju kõik igapäev kokku, kuid millised olid eestlaste toitumisharjumused eelnevatel sajanditel, seda tõenäoliselt ei tea meist paljud. See raamat sisaldabki lühikese ülevaate eesti rahva argi- ja pidupäevatoitudest ning toitudega seoses olevatest pärimustest, nii nagu need olid välja kujunenud XIX sajandi teiseks pooleks. Kõigepealt räägib raamat toidu üldajaloost 19. ja 20. sajandil. Kuni sajandi keskpaigani olid toitlusolud Eestimaal küllaltki kehvad ning toituti põhiliselt aganaleivast ja silgusoolveest. 1849. Aastast hakkas põllumajanduse olukord paranema, ning samuti ka toitlusolud. Kuid toit oli siiski veel küllaltki ühekülgne. Päeva peamiseks söögikorraks oli kuni...

Kirjandus
28 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun