Punkt pannakse 1. Rooma numbri järele kirjutatakse punkt , mis tähendab esiteks , teiseks , kolmandaks . 2. Tekstis ilma punktita mingil põhjusel eksitada võivate mitmest sõnast moodustatud lühendite vahele : s.o , s.t , v.a 3. araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele kirjutatakse punkt . 4. Väitluse järele : Vanamees vahtis vareseid . 5. Tundide ja minutite , meetrite ja sentimeetrite , kroonide ja sentide eraldamiseks . Kell 21.15 viskas oda 74.16 , kurgikilo 34.50 . Punkti ei panda : 1.Eraldi reana seisva pealkirja ja allkirja järele , nagu nt kirjandite pealkirjad ( kui seal lõpus juba ei ole mingit lause lõpumärki ) . 2.Üldkasutatavate lühendite järele : jt , jne , jms . Koma nõuavad enda ette sidendid : 1.aga , kuid , ent , vaid , sest , järelikult ,...
Kasuta tumedalt trükitud sõnades suurt ja väikest algustähte õigesti. Kui vaja, lisa jutumärgid ja sidekriips. 1. Tähistasime rahvusvahelist raamatuaastat kirjanduskonverentsiga lugemine on nauding. 2. Raamatupood rahva raamat asub sõpruse puiesteel. 3. Lugesin raamatukogus ajakirja keel ja kirjandus. 4. Õpetaja soovitas lugeda läbi E. M. Remarque'i romaani läänerindel muutuseta. 5. Juhanile ei tulnud meelde, mis teose tegelane on kupja-prits. 6. Konflikt põhja- ja lõuna-korea vahel ähvardas maailma uue sõjaga. 7. Pühade puhul heisati eesti riigilipp. 8. Selle aasta 23. juunil möödub võnnu lahingust 93 aastat. 9. Linnakodanikel paluti võidupüha tähistamiseks paraadi vaatama tulla. 10. Spordimuuseumis sai uudistada suusatamise mm-võistlustel võidetud medaleid. 11. Gerd Kanter tahab kindlasti võistelda londoni olümpiamängudel. 12. Minu vanaisa ja vanaema kuulavad meelsasti ansambli...
Sõnaliigid Kokku Lahku Näiteks Nimisõna Täiendsõna on ainsuse - Inimelu, hobujõud, vaskjuhe + nimetavas käändes või nimisõna lühenenud. 1. Täiendsõna 2. Täiendsõna 1. Isamaa, emakeel, koerailm, ainsuse ainsuse raamatu-riiul, lauanuga omastavas omastavas 2. Ema silm, isa kodumaa, koera näitab liiki või näitab saba laade kuuluvust (missugune?) (kelle, mille?) 1. Ühend 2. Hulka või kogu 1. Kivihunnik, leivaviil väljendab hulka väljendava 2. Paekivi hunnik, teraleiva viil või kogu ühendi eesosa ...
KIRJAVAHEMÄRKIDE REEGLID 1. Järgarvu ja väitlause järel on punkt, vastust nõudva lause lõpus küsimärk, hüüdlause või nõudliku käsu järel hüüumärk. Olin juba 3.tunnis väsinud. Kes veel oli? Ärge te väsige! 2. Lihtlauses (üks öeldis) nagu ka liitlauses (mitu öeldist) on koma vastandava sidesõna ees. Vennas on väike, kuid tubli. Film oli lühike, aga huvitav. Võistlused pole mitte Elvas, vaid Otepääl. Mulle tundus, nagu oleks keegi tulnud, ent eksisin. 3. Põhisõna järel olev lisand eraldatakse koma(de)ga, omastavaline lisand ainult eestpoolt, kui see on täiendiks järgmisele sõnale. Ees-, kui- ja na-lisandit komaga ei eraldata. Türil, kenas aedlinnas, toimus suur lillenäitus. Türi, kena aedlinna lillenäitused on kuulsad. Aedlinn Türi (Türi kui aedlinn, Türi aedlinnana) on tuntud oma lillenäitustega. 4. Liitsõna korduva osa asemel kasutatakse sidekriipsu. Liha-, kapsa-ja seenepirukad pandi klaaskaussidesse, -taldrikutele j...
Kirjavahemärgid Punkt Punkt pannakse (selle järel üks tähekoht tühikut): Väitelause järel. nt. Vanamees vahtis vareseid. Araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele. nt. 9. (üheksas) Rooma numbri järele. nt. I. (esiteks) Tühikut ei jäeta sisepunkti puhul: Tekstis ilma punktita mingil põhjusel eksitada võivate juhulühendite järele. nt. e.m.a (enne meie aega) Järgarvu täpsustamisel tähega. nt. 6.a klass Läbinisti araabia numbritega kirjutatud kuupäevades. nt. 18.12.94, 08.02.2000 Tundide ja minutite, kroonide ja sentide, sporditulemuste ka meetrite ja sentimeetrite eraldamiseks. nt. kell 21.15, kurgikilo 4.50, viskas oda 74.16 Punkti ei panda: Eraldi reana seisva pealkirja ja allkirja järele. üldkasutatavate lühendite järele. nt. kr (kroon) Koma Komadega eraldatakse järgmised lauseosad: Järellisand. nt....
Mis kuupäeval tähistati Nõukogude Liidus (ja praegu Venemaal) Suure Isamaasõja lõppu? (kuupäev, kuu) 09.05 Mis aastal toimus Saksamaa lõplik lõhenemine kaheks erinevaks riigiks? 1949 Millal tehti katse taastada Eesti riiklik iseseisvus, kui sakslaste kaotus II maailmasõjas oli ilmne? (kuu, aasta) 09.1944 Mis aastal toimus liitlasvägede juhtide Teherani konverents? 1943 Mis aastal toimus Ungari ülestõus? 1956 Mis aastal loodi NATO? 1949 Mis aastal loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu? 1949 Mis aastal loodi Euroopa Söe- ja Teraseliit, millega pandi alus Euroopa Liidule? 1952 Millal kapituleerus Jaapan II maailmasõjas? (kuupäev, kuu, aasta) 02.09.1945 Millal heideti ameeriklaste poolt aatompomm Hiroshimale? (kuupäev, kuu, aasta) 06.08.1945 Mis aastal toimus liitlasvägede juhtide Potsdami konverents? 1945 Mis aastal loodi Varssavi Lepingu Organisatsioon? 1955 Millal kapituleerus Saksamaa II maailmasõjas? (kuupäev, kuu, aasta) 08.05.1945 M...
ARVSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE Eelneva arvsõnaga KOKKU kirjutatakse sõnad · teist(kümmend): kolmteist, seitseteistkümmend, · kümmend : viiskümmend, kaheksakümmend, mitukümmend · sada: kakssada, üheksasada, poolsada, mõnisada Eelnevast arvsõnast LAHKU kirjutatakse · ühelised: kakskümmend kaks · tuhanded: mõnituhat, kolm tuhat, kolmteist tuhat · miljonid: kaheksa miljonit · miljardid: viisteist miljardit Ühesõnaline arvsõna ne-/ line- liitelise omadussõnaga KOKKU · kaheksatunnine · viietonnine · kolmeteistkümnekraadine · kaheksateistkümneaastane · · Mitmesõnaline arvsõna järgnevast ne-/ line- liitelisest LAHKU · kolmesaja tuhande meheline · saja neljane · neljasaja viiekümne tuhandene · kuue ja poole miljoniline · ·...
Arvsõnad -teist, -kümmend, -sada
LAHKU LAHKU Kelle oma ? Missugune ? Uus kell Isa kell Logisev kell Hea kell Naabri koer Tore koer Minu koer Karvane koer Ema tort Maitsev tort Lapse põlv Verine põlv Lõvi lõug Värisev lõug Tädi vaas Täpiline kleit Onu auto Raske haigus KOKKU Mis liiki ? TEKKIB UUS MÕISTE Käekell Taskukell käokell Tõukoer Karjakoer Küpsisetort Lapsepõlv Lõvilõug Tiibklaver NIMISÕNA +NIMISÕNA Nimisõna nimetavas käändes Lühenenud tüvi põldmari inimhääl korvmööbel inimväärikus merisiga inimvaenulik purilennuk kuningriik kuldkett ...
ÕIGEKIRJUTUS numbrite kirjutamine Ajavahemiku väljendamisel algus- ja lõppkuupäevaga on järgmised võimalused: Näitus on lahti 5.26. mail = 5.26. maini = 5. kuni 26. maini. (NB! Arvude vahel on mõttekriips.) Kahe järjestikuse päeva puhul on lisavõimalus: Näitus on lahti 5. ja 6. mail. 5 grammi on lühemalt 5 g (tühikuga), mitte ,,5gr". Majutuskohas on üheinimesetuba (kokku), sobib ka ühetuba (nagu spordis kahepaat, ühekelk), ent ei sobi kirjutada ,,1-inimesetuba". Võib kirjutada kas 20aastaselt või 20-aastaselt. Võib kirjutada 1980. aastatel või 1980ndatel ~ 1980-ndatel. Kahe kümnendi puhul võib kirjutada nt 1980.90. aastatel, ent veel parem on 1980.1990. aastatel. Arvu ja mõõtühiku lühendi vahel on tühik, nt 200 milliliitrit on 200 ml, 1 sentiliiter on 1 cl, 25 liitrit on 25 l, 18 sentimeetrit on 18 cm, 15 millimeetrit on 15 mm. Numbrid 110 kirju...
LIHTLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID Lihtlause on lause, milles on üks öeldis. SIDESÕNAD, MILLE PUHUL KOMA EI SIDESÕNAD, MIS NÕUAVAD KOMA : KASUTATA: aga, kuid, vaid, ent. ja ning ega ehk või nii ... kui ka KOONDLAUSE JA KOKKUVÕTTEV SÕNA KOKKUVÕTTEV SÕNA PUUDUB. Treeningud on meil esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel. Samba, rumba ja valss on meil juba selged. KOKKUVÕTTEV SÕNA LOETELU EES. Treeningud toimuvad kolm korda nädalas: esmaspäeval, kolmapäeval, reedel. Haige tundis valu igal pool: kätes, jalgades, peas ja rinnus KOKKUVÕTTEV SÕNA PÄRAST LOETELU. Esmaspäeval, kolmapäeval, reedel neil päevil toimuvad meil treeningud. Rahulik, nõudlik ja vähese jutuga selline peabki ülemus olema. NB! SIDE...
Kokku- ja lahkukirjutamine 1. Nimisõna (nimetavas käändes) + nimisõna (14. käändes) = kokku Kuld (mis?) + sõrmus (mis?) ; kuld (mis?) + ketiga (millega?) Sh., kui esimene sõna on lühenenud: nt. õpilasepäevik; esmaneabi 2. Nimisõna (ainsuse omastav) + nimisõna (14. käändes): a) Liik, sort = kokku Õuna (mille?) + mahl ; maasika (mille?) + moos b) Kuuluvus = lahku Venna (kelle?) + raamat ; isa (kelle?) + auto 3. Omadussõna + nimisõna (14. käändes) a) Uus mõiste = kokku Nt. vanaisa, hapukoor b) Kui uut mõistet ei teki = lahku Nt. ilus poiss, suur aken 4. Liitena, kui moodustub omadussõna või uus mõiste: a) era-, üli-, esi-, hiigel-, ligi-, uhi-, puru-, püsti-, ime-, eht-, igi-, liht-, läbi- Nt. esivanem, puruvaene b) -ohu, -võitu Nt. lapseohtu, laisavõitu 5. Liited: laste-, noorte-, meeste-, naiste- = kokku 6. ne ja line liide a) Sõnal on üks täiend = ...
KOKKU JA LAHKU KIRJUTAMINE NIMISÕNA + NIMISÕNA 1. Liiki ja laadi näitav. Missugune? KOKKU NT: Pildiraamat 2. Kuuluvust näitav. Kelle? Mille? LAHKU NT: Venna raamat 3. Esimene sõna on mitmuses. LAHKU NT: Vigade parandus Erandid: · 2sipli, levinud sõnad. · Noorte - noortekeskus · Naiste - naistepesu · Meeste - meestesokid · Laste lasteaed 4. Tekib uus mõiste. KOKKU NT: Ehtelaegas 5. Lühenenud tüvi või S-lõpuline. KOKKU NT: Kirjutuslaud, kurvameelne. 6. Esimene sõna sihitislik. Kelle? Mille? Keda? Mida? KOKKU NT: Avaldab rõõmu rõõmuavaldus. KOKKU JA LAHKU KIRJUTAMINE OMADUSSÕNA · Omadussõna kirjutatakse harilikult teistest sõnadest lahku, selleks, et seda teise sõnaga kokku kirjutada on vaja reeglit. 1. ne ja line lõpulised sõnad. KOK...
SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT KOHAD, EHITISED SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT Kohanimed – läbiv suurtäht, v.a. Kohtade ümberütlevad nimetused: liigisõna (meri, mägi, linn, tänav jne). püramiidide maa, tõusva päikese maa, suur lomp. Territooriumi haldusüksused: Kohanimi väikese tähega: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Tartu 1) taime- ja loomanimetused: rakvere maakond, Emmaste vald. raibe, jaapani seeder, siberi orav, peipsi siig; Linnad, külad: Pariis, Tartu linn, 2) loomatõunimetused: tori hobune, Punase Lageda, Väike-Maarja, Pärispea herefordi veis, idaeuroopa lambakoer; küla. Väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, 3) keelenimetused: eesti keel, vene keel; Raekoja plats, Taevase Rahu väljak, Pik...
Kokkukirjutamine: 1) sõna muudab tähendust nt. härjasilm 2) kokkukirjutamine muudab sõnaliiki nt. ärajooksmine 3) vastandsõnad, mis nõuavad sidekriipsu nt. must-valge, tahes-tahtmata 4) grammatiline põhjus nt. tammetõru 5) nimetav ja alaltütlev nt. aasta-aastalt Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine 1) sõnade järjekorda pole võimalik muuta, siis on koos nt. abielluma 2) järjekorda saab muuta siis lahku nt. maha kirjutama Määr- ja kaassõnade kirjutamine ALATI LAHKU nt. metsa poole, minu suunas, neljanda kaudu, üle jooksnud, alla vaadanud,laua all, jooksin üles NB! Metsapoole omadussõna, ülejooksnud omadussõna Nimisõna kokkukirjutamine omadus-, arv- ja asesõnaga Reegel: arv-, omadus- ja asesõna kirjutatakse alati nimisõnast lahku nt. kole karu, kolm karu, see karu NB! Vanaisa, noormess, pikkpoiss, suurlinn Omadussõna + omadussõna Reegel: omadussõnad kirjutatakse omavahel kokku (vastandsõnade puhul sidekriips) ...
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõn...
Silbitamine ja poolitamine Selleks, et kõne voolaks mugavalt ja arusaadavalt, peab ta olema seatud nii, et kõnelejal oleks hea hääldada ning kuulajal hõlbus kuulata. Häälikud ei saa üksteisele järgneda ükskõik kuidas, vaid peavad olema teatud viisil rühmitatud. Kõne ladususe tagab helilisemate ning vähem heliliste häälikute ehk vokaalide ja konsonantide vaheldumine. Niisuguse vaheldumise tagajärjel jaguneb kõne loomulikeks hääldusüksusteks ehk silpideks. Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la-gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt...
Koostas: TAAVI. KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE Kokku- ja lahkukirjutamisel tuleb arvestada seda, et tavaliselt kirjutatakse sõnad lahku, sest nad on iseseisvad, iga sõna kohta saab esitada küsimuse. Kokkukirjutamiseks peab alati olema mingi põhjus: kas vormiline, sisuline või on kokkukirjutus saanud tavaks. Liitsõnal on üks pearõhk ja see on täiendsõnal. Iga teistest sõnadest lahku kirjutatud sõnal on oma pearõhk. NIMISÕNA + NIMISÕNA Reegel: ! Kui täiendsõna on ainsuse nimetavas, s-lõpuline või lühenenud tüvega, kirjutatakse see alati põhisõnaga kokku. Elamisvääriline, kinnipidamiskoht, kirjutamisoskus, kloonimisvastane, täienduskursustele, kasvatusmeetoditega, luksusjahid, kutseharidussüsteem, soovahetusoperatsioonid Reegel #2: ! Kui täiend on ainsuse omastavas, sõltub kokku- või lahkukirjutamine tähendusest. Täiendsõna näitab, kellele/millele miski kuulub, siis kirjutatakse lahku (venna raamat). Täiendsõna näitab põhisõna liiki...
VÕÕRNIMEDE KIRJUTAMINE Võõrad isiku-, koha- jm nimed kirjutatakse nii nagu lähtekeeles. Võõrnimede käänamisel kasutatakse ülakoma, kui nimi lõpeb häälduses vokaaliga, aga kirjapildis konsonandiga või vastupidi. Nt Renault'ga, Joyce'ile, Balzacile, Sydneysse, Seattle'is, Dumas'le. TSITAATSÕNADE KIRJUTAMINE Tsitaatsõnad ja väljendid on puhtvõõrkeelsed ning neid kirjutatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Muust tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnu kirjutada teises, nt kursiivkirjas. Käänata tuleb neid ülakoma abil. Liitsõnas tuleb tsitaatsõna ühendada omasõnaga sidekriipsu abil. Nt performance'eid, macho-mees, moe-show, boutique'is, benji-hüpe, after-party'l, reality- show'sid VÕÕRNIMETULETISTE KIRJUTAMINE Võõrnimetuletised kirjutatakse nime ortograafiat säilitades. Üldsõnastumist näitab väike algustäht. Liited lik, -lane, -lus, -ism, -ist liidetakse nimele harilikult ilma ülakomata. Nt balzaclik, goethelik, kreutzwal...
LIITADJEKTIIVID Liitomadussõnadeks on liitsõnad, mille põhiosaks on omadus- või kesksõna. Liitomadussõnad jagunevad laiendliitsõnadeks ja rindliitsõnadeks. Produktiivse ja arvukaima rühma moodustavad ne- ja line-liitelise põhiosaga liitsõnatuletised, mis korreleeruvad nimisõna-, kaassõna- või hulgasõnafraasiga. LAIENDLIITOMADUSSÕNA Laiendosaks on: 1. nimisõna (välk+kiire) – nimisõnalise laiendosaga liitmismallid on avatud, võimaldavad semantilise seose korral vabalt moodustada tekstiliitsõnu 2. omadussõna (tume+pruun) – liitomadussõnade moodustustüüp on piiratud produktiivsusega, liitumisvõimalused on seotud moodustusosade semantikaga 3. kinnistüvi (üli+odav) 4. muu sõnaliik (vähe+tähtis). Enim liitomadussõnu on nimisõnalise laiendosaga. Laiendosa saab olla kas lihtsõna (külma+kindel), tuletis (askeldus+rohke), liitsõna (eesmärgi+kindel) või võõrsõna (fantaasia+vaene). Seejuures moodustustüvi on ...
Lihtlausete kirjavahemärgistamine 1 KOONDLAUSE Koondlause on lihtlause, milles on mitu ühele ja samale küsimusele vastavat lauseliiget. 1.1 KOONDLAUSE KIRJAVAHEMÄRGISTAMINE 1.1.1 Tavaliselt pannakse koondlause korduvate lauseliikmete vahele koma. Kirjanduse põhiliigid on lüürikamis?, eepikamis?, dramaatikamis?. 1.1.2 Sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii.. kui ka ette ei panda koondlauses koma Kirjanduse põhiliigid on nii lüürika, eepika kui ka dramaatika. Kirjanduse põhiliigid on lüürika ja eepika ja dramaatika. 1.1.3 Sidesõnade aga, kuid, vaid, ent ette pannakse koondlauses koma. Tema teadmised on mitmekesised, aga pinnapealsed. 1.1.4 Kui loetelu EES on kokkuvõttev sõna (FRAAS), pannakse sõna järele koolon. Kirjanduse põhiliigid on järgmised: lüürika, eepika, dramaatika. 1.1.5 Kui loetelu JÄREL on kokkuvõttev sõna (FRAAS), siis pannakse kokkuvõtva sõna ette mõttekriips. Lüürika, eepika, dramaatika need on kirjand...
Eesti keele eksami kordamine Ilukirjandus Jaguneb eepikaks (proosa), lüürikaks (luule) ja dramaatikaks (näitekirjandus). Lisaks on ka lüroeepika. Eepika- Jutustava sisuga, objektiivselt tõepärased või tinglikult tõepärased sündmused, olukorrad ja tegelased. Lüürika- Kirjaniku elamuste subjektiivne kujutus, seotud kõne, värsivorm, luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused ja mõtted. Dramaatika- Dialoogi vormis, vastuolud ja konfliktid, sündmuste rida, mõeldud etendamiseks. Lüroeepika- Lüürika ja eepika segu, jutustava sisuga, tundeküllane. Eepika jaguneb: Suurvormid: eepos, romaan Väikevormid: jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot Eepos- ulatuslik luulevormiline jutustav teos. Romaan- probleemiderohkus, palju tegelasi, ...
2015 SEE TÜHINE TÜHIK AUTOR: HELIKA MÄEKIVI JA MAIRE RAADIK NR 1 SISSEJUHATUS Suur osa kirjalikke tekste valmib praegusel ajal arvutis. Käsitsi kirjutamise puhul võib kahe sõna või sõna ja mõne sümboli vaheline tühik olla üsna suvalise pikkusega, siis ervutikirjas tähistab seda vahet vastav märk. Kui tühik lüüa valesse kohta, torkab see kohe silma, vahel isegi muudab lause tähenduse. KIRJAVAHEMÄRGID- PUNKT Koma, punkti, kooloni semikooloni, küsimärgi ja hüüumärgi ette lauses tühikut ei panda, vaid need järgnevad vahetult sõnale, nende järel on alati tühik. Reegli järgi tuleb jätta tühik pärast kuupäevaarvu järel olevat punkti, kui kuu on kirjutatud sõnaga, samuti käib tühik aastaarvu järel oleva punkti taha, olenemata sellest, kas sõna aasta on välja kirjutatud või lühendatud. Näide: Sündinud 15. märtsil 1961. aastal Tallinnas. Kui kuu on tähistatud Rooma numbriga, kirju...
EXCEL – Funktsioonid 1 - 11 Sisukord 1 Matemaatilised ja trigonomeetrilised funktsioonid.....................................................................................................2 2 Kuupäeva ja kellaaja funktsioonid...............................................................................................................................2 3 Statistilised funktsioonid..............................................................................................................................................3 4 Tekstifunktsioonid.........................................................................................................................................................3 5 Loogilised funktsioonid....................
Windowsi süsteemi klahvikombinatsioonid · F1: spikker · CTRL+ESC: menüü Start avamine · ALT+TAB: ühest avatud programmist järgmisse liikumine · ALT+F4: programmi sulgemine · SHIFT+DELETE: üksuse jäädav kustutamine Windowsi programmide klahvikombinatsioonid · CTRL+C: kopeerimine · CTRL+X: lõikamine · CTRL+V: kleepimine · CTRL+Z: tagasivõtmine · CTRL+B: paks kiri · CTRL+U: allakriipsutamine · CTRL+I: kursiivkiri Hiireklõpsu-/muuteklahvikombinatsioonid kestaobjektidele · SHIFT+paremklõps: alternatiivseid käske sisaldava otseteemenüü kuvamine · SHIFT+topeltklõps: alternatiivse vaikekäsu (menüü teine üksus) käivitamine · ALT+topeltklõps: atribuutide kuvamine · SHIFT+DELETE: üksuse kohe kustutamine ilma prügikasti paigutamata Üldised (ainult klaviatuuri) kiirklahvid · F1: Windowsi spikri käivitamine · F10: menüüriba suvandite aktiveerimine · ...
Kairi Laur IK 12 AÜ Õigekeelsusallikate kasutamise ülesanne Lugege läbi ÕS 2013 „Kuidas sõnaraamatut kasutada“ (http://www.eki.ee/dict/qs/qs2013.html) ja leidke sõnaraamatust vastused järgmistele küsimustele. Kui pole nõutud teisiti, vastake palun täislausega ja ärge tehke sõnaraamatu lehelt ctrl-C ctrl-V (või kui teete, siis vahetage kirjatüüp ära). 1. Missugune rõhumärk on väljendis [aa la] a peal? Kirjutage selle väljendi korrektne vorm siia: Rõhukriips à la võõrsõnade pearõhu märkimiseks, asub rõhulise silbi täishääliku ees. 2. Kuskus ja kuskuss: kumb on taime-, kumb loomariigist? Kuskus- loomariigist, kuskuss- taimeriigist. 3. Seletage järgmisi väljendeid: Augeiase tallid, Gordioni sõlm, Pandora laegas. Augeiase tallid- lohakusest tekkinud suur korralagedus. Gordioni sõlm- keerukas, lahendamatuna näiv olukord v. probleem, Pandora laegas- kõigi õnnetuste ja murede allikas 4. Mida t...
REFERAADI VORMISTAMINE ARVUTIS Referaat on teatud probleemi või teema kokkuvõtlik teaduslik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjandusallikate uurimisele. Referaadi eesmärgiks on süvendada õpilaste oskusi töötada erialase kirjandusega ning arendada väljendusoskust. Referaadis tuleb esitada ka töö autori omapoolne arvamus ja järeldused. Vormindusnõuded Referaat koosneb järgmistest osadest: tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, sisulised peatükid (nummerdatud), kokkuvõte, kasutatud materjalid, lisad. Referaadi maht on 10 lehekülge, millest 5 lehekülge on sisulisi peatükke, ülejäänud 5 on tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud materjalid. Lisasid mahu sisse ei arvestata. Kõik kirjalikud tööd esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297x210). · Kiri Times New Roman. Tähemärgid peatüki sees võivad olla 12 punkti suured, reavahe 1,5 punkti. · Peatükkide pealki...
Lugeda lisa raamatutest ,,Eesti ortograafia" (Tiiu Erelt) ja ,,Lause õigekeelsus" (Mati Erelt)
KEELENÕU
Keelenõu
* Keelenõu töötab tööpäeviti kella 912 ja 1317 telefonil 631 3731.
* ÕS 2006 (kirjakeele normi alus). Kättesaadav Internetis aadressil http://www.eki.ee/dict/qs2006/
* ,,Eesti keele käsiraamat"
* ,,Eesti ortograafia"
* ,,Keelenõuanne soovitab" (1, 2, 3)
* www.keelevara.ee, www.keeleveeb.ee
* ajakirjad Keel ja Kirjandus, Oma Keel, Õiguskeel
ÕSi kasutamine
+ liitsõnapiir (näitab kokkukirjutamist), nt ladina+ameeriklane
. vältepunkt (näitab III väldet), nt .soosima
' peenenduskriips (märgib palatalisatsiooni), nt kas's
{ } looksulud (keelendid, mida soovitatakse vältida), nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur
parem:, nt sesoon(i)+kaup, parem: hooajakaup
< > noolsulud (andmed häälduse, morfoloogia ja rektsiooni kohta), nt city
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Annika Vesselov Inglise laenud eesti keeles Referaat Juhendaja Karin Kaljumägi Tartu 2015 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Inglise keelest laenamiNE JA SELLE põhjused.....................................................4 2. Mugandamine..................................................................................................... 6 2.1. Mugandamise mõiste ja moodused..............................................................6 2.2. Mugandatud sõnade käänamine ja pööramine.............................................7 3. Tsitaatsõnade kasutamine.................................
KOKKU LAHKU NIMISÕNA + NIMISÕNA Ainsuse nimetavas käändes Märklaud, lõppsõna olev täiendsõna Ains om olev täiendsõna Toakoer, jahikoer, linnukoer, Ains om olev nimisõna, mis Õpilase vihik, koera saba, lapse märgib iiiki, laadi sülekoer, karjakoer, valvekoer väljendab kuuluvust arvamus, teose idee Konsonanttüveline (s- Hingamiselund, Ains om olev täiendsõna, Selle seina vaip (see seinavaip), tüveline) täiendsõna tootmisprotsess millele eelneb laiend (laiend küpse vilja pead, minu maja kuulub täiendsõna, mitte aken põhisõna juurde) Lühenenud nimi-ja Inimsugu, kuningriik o...
Tartu Ülikool Inglise keele mõjud eesti keelele Referaat Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................... 3 Inglise keelest laenamise peamised põhjused .................................................... 4 Tsitaatsõnade kasutamine ........................................................................... 5 Mugavdamine ........................................................................................ 6 Muutused sõnade tähendustes ........................................................................ 7 Kirjandus .............................................................................................. 9 2 Sissejuhatus Referaat on kirjutatud Tiina Leemets...
ÜLIÕPILASTE UURIMISTÖÖDE VORMISTAMISE JUHEND Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1 TÖÖ ÜLESEHITUS............................................................................................................4 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA VORMINDAMINE...............................................................5 2.1 Teksti ja lehekülje kujundus........................................................................................5 2.2 Pealkirjad.....................................................................................................................5 2.3 Teksti illustreeriv või täiendav materjal......................................................................6 2.3.1 Joonised ja tabelid...........................................................................
Perekonna- ja varasuhted Perekonnaseadus Hakkas kehtima 1. juuli 2010. Abielu sõlmimine: abielluda saavad ainult mees ja naine. Abielluda saab alates 18 eluaastast. Alates 15 eluaastast saab abielluda, kuid selleks peab pöörduma kohtu poole. Kohus annab loa, st. laiendab nende õigusi ja teovõimet. Abielu sõlmimise takistused: samasoolised, veresugulased (otsejoones ülenejad- vanemad ja vanavanemad- ja otsejoones alanejad-lapsed ja lapselapsed. Veresugulasteks on veel ka õed ja vennad, poolõed ja -vennad. Sugulaseks loetakse ka lapsendatud last), keegi juba on abielus. Abielu saab sõlmida: perekonnaseisuametniku juuresolekul, vaimulikud saavad sõlmida abielusid al 2001a, notarid. Abiellumiseks esitatakse avaldus ja märgitakse ära, millist varasuhet nemad abielus olles soovivad. Abielu saab sõlmida avalduse esitamisest mitte varem kui 1 kuu jooksul ning mitte hiljem...
Merle Pintson, Põlva Ühisgümnaasium KOKKU LAHKU NIMISÕNA + NIMISÕNA ■ Ainsuse nimetavas käändes olev Märklaud, lõppsõna täiendsõna ■ Ains om olev täiendsõna märgib Toakoer, jahikoer, linnukoer, ■ Ains om olev nimisõna, mis Õpilase vihik, koera saba, lapse liiki, laadi sülekoer, karjakoer, valvekoer väljendab kuuluvust arvamus, teose idee ■ Konsonanttüveline (s-tüveline) Hingamiselund, tootmisprotsess ■ Ains om olev täiendsõna, millele Selle seina vaip (see seinavaip), täiendsõna eelneb laiend (laiend kuulub küpse vilja pead, minu maja aken ...
EESTI KEELE KORDAMINE KATSETEKS Elusolendite Pärisnimed Üldnimed Mart Saar, Märt, Annika inimene, loom,mees, tütarlaps, ema, koer, hobune, merisiga Loodusobektide Kohanimed Nimetused Pühajärv, Emajõgi, meri, mägi, kõrgustik, laht, Sõsarsaared, Linnamägi, juga, saar, jõgi, järv, oja Kolga laht, Annimatsi Riikide, linnade, külade, Keeled ja rahvused talude nimed emakeel, eesti keel, soome Eesti Vabariik, Rootsi keel, lätlased, venelased, Kuningriik, USA, Paide, inglased, iirlased Järvamaa, koolitare tänav, Kuud, päevad, pühad Nõuni küla, Tiirike talu august, detsember, reede, Pealkirjad ...
Arvsõnade KOLAKI 1.Eelnev arvsõna ja sõnad -teist, -kümmend ja -sada kirjutatakse kokku. 1.1.Hulgasõnad on ka kokku arvsõnadega. Nt: kolmteist, seitsekümmend, kakssada, üheksasada, viiskümmend. Nt: mitukümmend, paarsada, paarteist, mitukümmend, mõnisada. 2.Teised arvsõnad kirjutatakse lahku. Nt: viis tuhat, kolm miljonit, kaks miljardit. <=need juhised käivad ka järg- ja murdarvude ning arvsõnadest moodustatud ne- ja line-liitelised omadussõnad. Nt: tuhande üheksasaja viiekümne üheksas aasta, viieteistkümnene, viiesaja(li)ne, kolmekümne kaheksane, saja neljane, kuue ja poole miljonine. NB! kaks tuhat --- kahe tuhandes, kahetuhandik, kahetuhande(li)ne. kolm miljonit --- kolmemiljoneis, kolmemiljondik, kolmemiljoni(li)ne. pool miljardit --- poolemiljardeis, poolemiljardik, poolemiljardi(li)ne. 3.Ühesõnaline arv + ne- ja line- liiteline omadussõna = kokku. ...
REFERAADI KOOSTAMISE NÕUDED Samad nõuded, mida esitatakse gümnaasiumi õpilasele. Allolev juhis on võetud internetist. ÜLDNÕUDED Referaat esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297 mm × 210 mm) (mitte kahepoolsena) · Referaat peab olema korrektselt vormistatud Wordi dokument. · Referaat algab tiitellehega, kus on järgmised väljad: kooli nimi, pealkiri, töö liik, autori nimi, kursus, aasta. · Tiitellehele järgneb sisukord. · Leheküljed peavad olema varustatud numbriga. · Teksti tähe suurus 12 13 pt , äärest-ääreni reastuses ja 1,5 kordse reavahega. · Vasaku ääre laius on 3,17 cm, paremal 2,37 cm ja ülevalt ning alt 2,54 cm. · Leheküljel, kus algab peatükk või mõni muu iseseisev osa (sisukord, eessõna, sissejuhatus jne) jäetakse ülalt vabaks 6 - 7 cm laiune äär. · Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. · Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on ...
Kirikus abielludes peab olema ristitud ja leeritud 1 kuu peale avaldise andmist saab abielluda. Abielluda ei saa siis kui : On juba abielus Teovõimetud Samasoolised Sugulased Ühte perre lapsendatud lapsed Lapsendaja ja lapsendatu ei tohi ka abielluda Lahtutakse perekonnaseisuametis ja kohtus Perekonnaseisuametis lahutatakse siis kui mõlemad osapooled on nõus puuduvad vaidlused perekonnaseisuametis toimub 1-3 kuud lahutus Perekonnaseisuamet annab välja akti ja tunnistuse kohus 1 kuulise leppimisaja. Perekonnanimi otsus: ühise nime kasuks , enda perenimi säilib enda nimi sidekriipsuga ja mehe nimi sellist nime saab valida ainult 1 pooltest. Lapsele topelt nime panna ei saa, Varalised õigused :ühisvara abielu ajal soetatud vara ja lahusvara enne abielu soetatud vara ja saadud enne abielu sõlmimist . Lahusvaraga teeb isik mida tahab, ühisvaraga tuleb teiselt ka nõusolekut küsid ja Kui üks isik on elanud teise kulul siis kohus seda ka arvest...
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Sünni registreerimise kord ja eesnime valik Referaat Koostaja: Juhendaja: Reet Nurmla Tartu 2011 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. SÜNNI REGISTREERIMISE KORD...........................................................................4 1.1. Sünni registreerimine Eesti perekonnaseisuasutuses..............................................4 1.2. Sünni registreerimise avaldus.................................................................................5 ...
Artikkel Artikkel on abisõna, mis kuulub nimisõna juurde. Inglise keeles on kaks artiklit: 1) umbmäärane artikkel umbmäärane artikkel on a, täishäälikuga algava nimisõna ees an 2) Määrav artikkel on the Umbmäärase artikli puudumine võib muuta nimisõna tähendust wood puit a wood mets fire tuli a fire lõke iron raud a iron triikraud He gave me the book. Ta andis mulle selle raamatu. He gave me a book. Ta andis mulle ühe raamatu. Umbmääran artikkel a (an) näitab, et tegemist on ühe asjaga või isikuga. Umbmäärane artikkel on tekkinud arvsõnast one (üks). Seepärast saab umbmäärast artiklit tarvitada ainult ainsus oleva nimisõnaga. Give the child a book. Anna lapsele üks raamat. Umbmäärase artikli tarvitamine elukutusete ja rahvuste puhul. Ainsus: I am a doctor. He i...
Kokku-lahku kirjutamine 1. semantiline ehk tähenduspõhimõte – kokkukirjutised tähistavad erinevat mõistet võrreldes samakoosseisuliste lahkukirjutistega, vrd nt peatükk ja pea tükk, lapsepõlv ja lapse põlv, väikemees ja väike mees, ülepea ja üle pea; 2. vormipõhimõte – nimetavakujuline või lühenenud tüvega sõna kirjutatakse järgneva sõnaga kokku, nt raudkapp, lumivalge, teenimisvõimalus, purskkaev, kaugrong, inimtühi; 3. kontekstipõhimõte – teksti selguse nimel tuleb vahel kokku kirjutada ka harilikult lahku kirjutatavaid sõnu, nt erakonna liige – iga erakonnaliige, kunstipärased naiste käekotid – kunstipäraste naistekäekottide näitus, naised läksid oma meeste asju ajama – mehed läksid oma meesteasju ajama; 4. sageduspõhimõte – sagedasi sõnaühendeid kirjutatakse rohkem kokku kui harva esinevaid, nt kooliminek – kuuri minek, tööleminek – näitusele minek; 5. traditsioonipõhimõte – õigekirjakorra püsimise ...
1.Keele tekkimine, keelkonnad, keelefunktsioonid Keele tekke kohta on esitatud palju hüpoteese kuid üksi neist ei ole võitnud üldist tunnustust.Arvatakse et keel tekkis niimoodi et kui inimahvist sai inimene kes käis kahel jalal siis muutus tema hingamisteede asend ning siis oli võimalik hääldada igasuguseid häälikuid. Selleks,et rääkida on vaja keelemeelt,mis eristab meid loomadest. On olemas kolm suuremat keelkonnda:Indoeuroopa keelkonnd(läti,rootsi,norra,saksa),hiina-tiibeti keelkond(hiina,tiibeti),uurali keelkond(eesti,soome,ungari).Uurali keelkond jaguneb kaheks:soome- ugri keelkond(ugri,volga,saami) ja samojeedi keelkond(samojeedi keel). Keele funktsiooni:info edastamine,kuuluvuse väljendamine,tunnete väljendamine,mõttlemine,suhtlemine. 2.Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärgid on sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Sümbol-märk, millega tähistatakse mingit mõistet Tähistaja- sõna"lill" tähistatav-lill...
Põltsamaa Ühisgümnaasium Uue meedia keelekasutus uurimistöö Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 Sõnad......................................................................................................................................4 Emootikumid..........................................................................................................................4 1.Kirjanduse analüüs..............................................................................................................5 2.Analüüs..............................................................................................................................11 2.1. Sõnavalik...................................................................................................................12 2.2. Lauseehitus............................
Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 1 ORTOGAAFIA................................................................................................................................2 Hääliku pikkuse õigekiri..........................................................................................................2 Sulghäälikute õigekiri.............................................................................................................. 3 h õigekiri..................................................................................................................................3 i ja j õigekiri.............................................................................................................................3 Kaashäälikuühendi õigekiri ...................................................
%INSERT SCHOOL NAME HERE% %PEALKIRI% %ALAPEALKIRI% Koostaja: %RANDOMNAMEHERE% Juhendaja: juhendajanimi %loomise koht 2014 Sisukord Üldnõuded...........................................................................................................................................3 Töö kirjutamise stiil ja keel.................................................................................................................3 Sissejuhatus.........................................................................................................................................5 Loetelud...............................................................................................................................................5 Viited ja tsitaadid......................................................
Kui Eduard Bornhöhe ,,Kuulsuse narrides" iseloomustab tegelast sõnadega ,,ta oskab vigadega kirjutada", siis annab autor vihje, et tegelaskujul on õigekirja valdamises veel arenguruumi. Siiski ei ole õppimise käigus vaja vigu karta, sest need saab parandada ja neist õppida. Siinne õppematerjal on esmakursuslaste tüüpiliste õigekirjavigade vältimiseks abiks, sest kõiki vigu ei pea alati ise läbi tegema: arukas on õppida teiste, praegusel juhul siis eelkäijate tehtud õigekirjavigadest. Veapank on pärit 2017.-2018. õa esmakursuslaste tekstiloomelistest töödest. Mõnedes näidetes on vigu rohkem kui üks, seega tuleb materjali lugedes ja teadmiseks võttes olla üsna tähelepanelik. Jõudu tööle! Pealkirja järele ei panda punkti. Valmis tekst tuleb joondada ka paremalt poolt. KIRJA ALUSTAMINE JA LÕPETAMINE Eestikeelses kirjas `tere' järele koma ei panda. Ka kirja lõpus ei ole komal kohta. Vigane ...
Hirsjärvi, Sirkka; Remes, Pirkko & Sajavaar, Paula. 2004. Uuri ja kirjuta. Konspekt I Uurimus ja uurimusest kirjutamine Uurimistöö on oma loomult tsükliline, etapiviisiline; pidev protsess; protsess, mida võidakse alustada peaaegu millisest kohast tahes; protsess, mis suunab tehtud valikuid korduvalt analüüsima (uurimistöö spiraal). (Hirsjärvi, S; Remes, P & Sajavaara, P. 2004: 15) Uurimine on alguse saanud inimlikust praktikast, sest alati ei pruugi meie teadmised kindlad olla. Näiteks võime me vaadelda mõnda asja subjektiivselt, ning läbi selle takistame teiste teadmiste mitmekülgset hankimist. Võime ka jääda seisukohale, et argimõtlemine on kergem ja meil on välja kujunenud autoriteedid, mis takistavad meil asjale objektiivselt läheneda. Kuid vaatamata oma välja kujunenud teadmistele esineb argielus probleeme, mida ei saa lahendada olemasolevate teadmiste põhjal. Teaduslik teadvus aitab vabaneda tavapärastest mõtlemisharjumustest. ...
Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine- Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetame sellist liikumist, mille korral (punktmass) sooritab mis tahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. Ühtlaselt muutuv liikumine- Liikumist, kus kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. Taustsüsteem- Taustsüsteemiks nimetatakse taustkeha, millega on seotud koordinaadistik ja ajamõõtmissüsteem. Teepikkus- Kaugust liikumise algpunkti ja lõpppunkti vahel, mida mõõdetakse täpselt mööda trajektoori, nimetatakse teepikkuseks. Nihe- Teepikkus ei sisalda infot sellekohta, kus suunas liikumine toimus. Juhul, kui algus ja lõpppunkti vahel mõõdame kaugust mööda neid ühendavat sirglõiku saame nihke arvväärtuse. Nihet iseloomustab lisaks ka veel suund ja seega teame, mis suunas liikumine toimus. Seega on nihe vektor. Teepikkuse ja nihke arvväärtuse ühikuk...
, , Õpilase käsiraamat 1 Lp. õpilane! Käsiraamat on mõeldud Sinule, kui oled keelt juba mõnevõrra õppinud ja teatava sõnavara omandanud. Raamatus on piltlikul kujul, eelkõige tabelites, grammatiline materjal. Grammatikat on püütud esitada süsteemselt, teemade kaupa, andes konkreetse õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, käskiv kõneviis, tegusõnade aspektid, liikumisverbid). 6. Kesksõna (vormid, käänamine) Raamat on mõeldud Sulle ai...
Eesti õigekeel Häälikuõpetus Häälikute märkimiseks kirjas kasutatakse tähti. Häälikud jagunevad kaheks: täishäälikud ehk vokaalid ja kaashäälikud ehk konsonandid. Helitud häälikud: k, p, t. g, b, d, s, h, f, s + ki Helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, z, z, v + gi Sõna keskel kirjutatakes helitu hääliku kõrvale k, p, t: ohtlik, uhkelt Helitu hääliku kõrvale võib jääda g, b, d: 1. liitsõna liitumiskohas: raudtee, tiibklaver, algkõrgus, algkool, naisduett 2. liidete liitumiskohas: ringkond, leibkond, lindki, saagki, jalgsi, vargsi 3. sõnade muutevormides: · lihtminevikus ja käskivas kõneviisis, kui ma-tegevusnimes on g, b, d: jõudsin, teadsin, seadsin; jõudke, teadke, seadke · omastavas käändes, kui nimetavas on g, b, d: kärbse, kaudse, kuldse, raudse, õudse Häälikuühendid ja nende õigekiri Vokaalühendi moodustavad kaks või kolm täishäälikut: aus, poeet. Konsonantühendi moodustavad kaks või enam ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
