Linux serveri administreerimine Ühenduse loomine Käivitage virtuaalmasinates server ubuntu-server ja klient ubuntu-desktop. Avage kliendi aknas käsurida MATE Terminal, valides selle rakenduste menüüst või vajutades klahvikombinatsiooni Ctrl-Alt-T . Looge kliendi käsurealt ühendus serveriga. Kuna kasutajanimi serveris on samasugune nagu kliendis, siis ei pea me SSH-ühenduse loomisel kasutajanime täpsustama. student@desktop:~$ ssh server Sisestage parool. student@server’s password: student Ülesanne 1 Kuva kataloogi /boot sisu ls korraldusega nii, et oleks näha failide omanikud ja suurused oleksid väljendatud kilo-, mega- ja gigabaitides. Käsk ls (list) kuvab kataloogide sisu. Lipuga -l (long listing format) kuvatakse failid detailse tabelina. Lipuga -h (human-readable) väljendatakse failisuurusi koos SI-süsteemist tuttavate eesliidete lühenditega kilo- (K), mega- (M) ja gigabaitides (G). ...
Server arvuti PC Graafiline kasutajaliides kas puudub või on Graafiline kasutajaliides olemas täielikult. valikuline. Mingil määral võimeline ümberseadistama ja Nii riistvara kui tarkvara uuendamisel nõutud uuendama nii riistvara kui tarkvara ilma süsteemi taaskäivitamist. taaskäivitumiseta. Kõrgendatud turvalisus kasutajate, Tavaline turvalisus kasutajate, ressursside, ressursside, andmete ja mälu kaitsega. andmete ja mälu kaitsega. kui tegemist on vektoriprotsessori(te)ga, siis Tavakasutajale selliseid protsessoreid ei sellise serveri(te) juhtimiseks on vaja selleks tehta, kuna neil pole vaja sellist võimsust, et ehitatud operatsioonisüsteeme. sellist protsessorit vaja läheks. edasiarendatud varukoopia tegemise Tavakasutaja arvutis pole vaja koguaeg teha võimalused, et teostada regulaarset ja ...
Karl Hendrik Bachmann FTP serveri (ehk pilve) valmistamine Juhend Tallinn, 2015 Sisukord 1. Mis asi on FTP server? 2. Vajalik ud ligipääsud ja programmid. 3. Seadistamine. 4. Serverisse ühendumine. Mis asi on FTP server? FTP server on server, kuhu saad laadida üles oma faile, jagada neid teistega ja uuesti allalaadida. Näiteks on tuntuimad FTP serverid Dropbox, Google Drive. Vahepeal kutsutakse neid ka pilve serveriteks, või pilve teenusteks. Kasulik on FTP server selleks, kui sa soovid ligipääseda oma failidele väljaspool kodu, kui sa soovid oma faile kellegagi jagada, või neid hoiustada kusagil mujal, mitte sinu arvutis. Vajalikud ligipääsud ja programmid Vajalikud on: • FileZilla client, • Ligipääs ruuterile, • Ligipääs isp (ehk internetipakkuja) poolt pakutavatele teen...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Arvutid ja arvutivõrgud 4 Mairo Hanninen WINDOWS 2008 R2 SERVERI TEENUSED Referaat Juhendaja: Andres Sild Paide 2013 ACTIVE DIRECTORY DOMAIN SERVICES Active Directory domeeniteenused on varem tuntud lihtsalt Active Directory nime all. Teenus talletab teavet kasutajate, arvutite ja muude domeenis olevate seadmete kohta. AD DS haldab kasutajate ja domeeni vahelist liiklust. N. Kasutajate sisselogimist, audentimist, kataloogide otsimist jm.Active Directory Domain Services lubab administraatoritel jagada poliitikaid, installeerida tarkvara ja rakendada võrgus kriitilisi uuendusi. Active Directory Domain Services talletab informatsiooni ja seadistusi keskses andmebaasis. Active Directory Domain Services võrk võib sisaldada endas mõnd arvutit ja printerit, kuid samas võib seal olla ka tuhandeid tööjaamu erinevatest domeenid...
Kuressaare Ametikool Tarkvara ja andmebaaside haldus WINDOWS SERVER 2008 Referaat Autor: Jalmar Tõnsau Juhendaja: Diana Lõhmus 2014 Ajalugu Algselt tunti Windows serverit koodnime all ,,Longhorn" , Microsofti eesistuja Bill Gates teatas selle ametlikust nimest aga 16. Mail 2007, kui toimus iga Microsofti iga-aastane tarkvara ja riistvara konverents. Beta versioon lasti välja 27. Juulil 2005. Beta 2 lasti välja 23. Mail 2006 WinHEC(Windows Hardware Engineering Conference) ajal. Beta 3 estileti 25 Aprillil 2007. Hilisem versioon Windows Server 2008 hakati tootma 4. Veebruaril 2008. Funktsioonid Windows server 2008 on ehitatud samale koodile kui Windows Vista, seega nad on arhitektuurselt ja funktsioonide poolest sarnased. Kuna arhitektuuri kood on sarnane, siis WS2008 tuleb koos tehnilise, turva, juhtimise...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Ermo Mägi Tehnoloogilised lahendused Referaat Juhendaja: Pärnu 2011 Pihuarvutid Pihuarvuti on väga väike (enamasti peopesa suurune) mobiilne arvuti, millega on võimalik sooritada samu rakendusi, nagu tavalise arvutiga. Algselt oli see ettenähtud hõlpsaks kasutuseks isikliku teabe haldurina, märkmikuna ja niiöelda pikendusena lauaarvutile. Tänaseks on aga pihuarvutite areng sealmaal, et seda on võimalik kasutada ka arvuti asenduseks, sest sellele on tehtud juurde palju lisasid. Kaasaegne pihuarvuti omab Bluetoothi, GPS'i, WiFi tuge, mille abil seadet internetti ühendada saab, veebibrauseteid, see suudab käivitada multimeediaprogramme, jäädvustada pilte, lindistada heli ja videot ning suudab omandada mobiiltelefoni funktsionaalsust. Samuti on mobiiltelefonide tootjafirmas lai...
Marko Normann E-valimiste haalte edastamise susteem Inimesed, nende rollid ja suhted (omavahel ja teiste susteemi elementidega) · hääletaja (ainult N-kordne kirjutamisõigus): · süsteemi turvaline sisse logimine; · kindla mudeli alusel hääle andmine; · digitaalne allkirjastamine; · hääletussüsteemi administraator(id) (vaatamisõigused): · statistika vaatamine: häälte arvud, valmisringkondade kasutajad; · süsteemi tehniline monitooring; · lõppsüsteemi (kus kõik hääled koos on: digi+paber) administraator: · statistika vaatamine: häälte arvud, valmisringkondade kasutajad; ·...
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Jekaterina Misuna & Marija Mironova VÕRGUTEABETEENUSED (NIS) Referaat Õpetaja Mihhail Karutin Tartu 2009 SISSEJUHATUS Kohtvõrguga töös on üldine eesmärk pakkuda kasutajatele läbipaistvat võrgukeskkonda, st kõik arvutid peaksid olema võrdselt kättesaadavad. Põhiline komistuskivi sel teel on oluliste andmete (nagu näiteks kasutajakontode) sünkroniseerimine kõigi hostide vahel. Varem oli hostinime püsivuse tagamiseks võimas ja keerukas teenus -- domeeninimede süsteem DNS. Teiste ülesannete jaoks pole sellist spetsiaalteenust loodud. Pealegi ei tasu paljude süsteemiülemate meelest Internetiühenduseta kohtvõrgus DNS-i ülesseadmine end ära. Seepärast töötas Sun välja võrguteabeteenuste süsteemi NIS (Network Information Services). NIS hõlbustab üldist juurdepääsu andmebaasidele ning soodustab informats...
1. Mis on Ethernet otse- ja ristkaabli erinevus ja kus neid kasutatakse? a. Etherneti 10 Mbit/s ja 100 Mbit/s ühenduste puhul kasutatakse informatsiooni edastamiseks keerdpaarkaablite esimest ja teist traati ning vastuvõtmiseks kolmandat ja kuuendat traati (2 paari pole kasutusel). Et andmevahetus kahe osapoole vahel saaks toimuda, on tähtis, et otspunktide vahel oleks traadid õigesti ühendatud. Selleks kasutatakse värvide järjestuse standardeid T568A ja T568B. Otsekaabli mõlema otsa eri värvi traadid on sama järjestusega, st mõlemas otsas kasutatakse sama värvikoodi (kas T568A või T568B). Kasutatakse põhiliselt võrgukaardi ühendamiseks hubi või kommutaatoriga. Ristkaabli otste traadid on erineva järjestusega signaali inverteerimiseks – ühe poole saatja kontakt jõuab teisele poole vastuvõtvasse kontakti ja vastupidi. Kaab...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD TEHNOLOOGILISED LAHENDUSED Pihu-, süle-, laua- ja serverarvutid ning nende ehituslikud ja rakenduslikud eripärad Referaat Juhendaja: 2012 SISSEJUHATUS Tänapäeva tehnoloogia on arenenud ja areneb ka edaspidi meeletu kiirusega. Märkamatult oleme me jõudnud ajastuni, kus täna ostetud tipptehnika on juba järgmisel päeval kiirema, võimsama ja/või nutikama seadme poolt üle trumbatud. Praegusel hetkel on tehnika viimase sõnaga raske, kui mitte öelda võimatu, kaasas käia ja lisaks sellele oleks see meeletult kallis. Kuid tehnoloogia areng ei piirdu pelgalt komponentide jõudluse arenguga vaid ajas muutub ka nende suurus. Kuna komponendid muutuvad väiksemateks ja kompaktsemateks, siis ühes sellega muutuvad väiksemaks ka seadme...
Pääsuõigused ja kettaruumi haldamine Ühenduse loomine student@desktop:~$ ssh server.lab ... Are you sure you want to continue connecting (yes/no)? yes ... [email protected]'s password: student Ülesanne 1. Pääsuõigused Paigalda veebiserver apache2. Uuendame apt-get nimistut ja installeerime veebiserveri apache2. student@server:~$ sudo apt-get update student@server:~$ sudo apt-get install apache2 Töö autor vastas toimingu käigus tekkinud küsimustele jaatavalt ( Y ). Loo kataloog /var/www/html/leiutised . /var/www/html/ on vaikimisi veebiserveri juurkataloog Ubuntul. Loome kataloogi /var/www/html/leiutised käsklusega mkdir (make directory). student@server:~$ sudo mkdir /var/www/html/leiutised /var/www/html/leiutised peab kuuluma grupile leidurid . Määrame loodud kataloogi grupiks leidurid käsuga chown (change owner). Käsu nimele järgneb uus omaniku ja grupi ...
Mis on andmeturve? Andmeturve on äärmiselt lai mõiste, mille erinevate tahkudega puutuvad kõik arvutikasutajad tihti kokku, isegi kui nad seda otseselt endale ei teadvusta. Oleme tuttavad kasutajanimede ja paroolidega, kui oma tööjaama sisse logime, kuid andmekaitse tähendab enamat kui vaid failidele juurdepääsu piiramist ja kettakasutuslimiite -- see mõiste hõlmab ka viiruseid. õigemini nende vastu võitlemist, varundamist. võrguserverite kaitset ja mitmeid muid. Infotehnoloogiat kasutades mõtleme enamasti ainult arvutitele, kuid andmekaitse mõiste jääb bittidest ja baitidest kõrgemale (kuigi ka neil on kindlasti oma osa), kattes ka füüsilisi ja organisatsioonilisi meetmeid. Kõige parematest paroolikaitsesüsteemidest pole midagi kasu, kui parool ise võrdub kasutajanimega. tvle võime serveri ette panna võimsa tulemüüri, kuid selle efekt muutub nulliks, kui igaüks võib asutuse uksest sisse astudes serveri kaenlasse võtta ja lihtsalt min...
9. Arvutivõrgu IP datagram. UDP ja TCP UDP protokoll UDP (User Datagram Protocol) on ühenduseta edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks DNS, NFS v2 ja Talk. Ühenduseta edastus tähendab seda, et kliendi masinast saadetakse UDP datagrammi sisaldav IP pakett serverisse ning server saab sellele paketile vastuse saata. Filtreerimise seisukohalt on oluline UDP datagrammi päises olev lähte-ja sihtport. Ühenduseta andmevahetus toimub üksikuid pakette vahetades. Kui klient otsustab saata järgmise UDP datagrammi, siis selle lähteport ei pruugi olla sama mis eelmisel samasse sihtkohta saadetud datagrammil. UDP protokollile on iseloomulik, et protokollikihis ei toimu andmevahetuse õnnestumise kontrolli. Selle eest peab hoolitsema rakenduskiht. UDP datagrammi sisaldavate IP pakettide filtreerimise muudab keeruliseks see, et UDP protokoll ei võimalda eristada kliendi poolt saadetud paketile vastuseks tulevat paketti sellises...
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL Teenindusosakond Arvutiteeninduse eriala Koostas: Eve Link VPN Juhendaja: Ott Kukk VANA-VÕIDU 2012 Sisukord: VPN - Virtual Private Network VPN näidispilt VPN (virtual private network) on põhimõtteliselt privaat võrk, mis kasutab interneti et luua turvakanal kahe üksteisest eemal asetseva osapoole vahel. VPN Turvakanaleid on kolme sorti: · Sissepääsu-VPN (ing. Remote-access): turvakanalite abil tagatakse juurdepääs firma sisevõrku väljastpoolt kas sissehelistamise, ADSL-püsiühenduse, raadiovõrgu, GPRSi või juhtmega võrgu kaudu. Enamasti firmadel, kelle on palju mobiilseid töötajaid. · Intraneti VPN: see turvakanal on peamiselt suuremate ettevõtete jaoks ja on mõeldud firma osakondade ühendamiseks turvakanali abil ühtse...
Eesti Infotehnoloogia Kolledz Liiklusinfo edastus Eskiislahendus Rühm: D21 TALLINN 2012 Sisukord Ülesanne......................................................................................................................................3 Lähteandmed...............................................................................................................................3 Nõudmised:............................................................................................................................. 3 Vajaminev:..............................................................................................................................3 Planeerimine................................................................................................................................3 Infovoogude hinnang......................................................
E-valimised – kas mugav digitaalne alternatiiv tavahääletusele või ebaturvaline ja häälte võltsimist võimaldav lahendus? Eesti on esimene riik maailmas, kus võeti üleriigilistel valimistel kasutusele e-hääletamine. E-hääle andmiseks on vajalik kas ID-kaart või mobiil-ID, vastava tarkvara ning internetiühendusega seade. 92% Eesti elanikest on internetikasutajad (Kantar Emor, 2018), mis tähendab, et e-hääletamine on suurele enamusele ligipääsetav. Elektroonilise hääletamise statistikad näitavad aasta-aastalt üldist kasvutrendi e-hääletajate arvu osas. Valimiskomisjon nimetab e-valimisi turvalisteks (Koppel, 2020). Samas on ka neid, kes e-hääletamise turvalisuses kahtlevad ja leiavad, et süsteem võimaldab häälte võltsimist. Etteheiteid e- hääletuse turvalisuse kohta on oluline kontrollida, sest hääletustulemustest sõltub, kes esindab Eesti rahvast Riigikogus, Euroopa Parlamendis ja kohalikes omavalitsust...
FTP (File Transfer Protocol) Mis on FTP? FTP (file transfer protocol) on andmesideprotokoll, mis mõeldud failide edastamiseks üle TCP/IP ühenduse. IETF (internet engineering task force) on sätestanud FTP-le järgnevad eesmärgid: • toetada failide jagamist arvutite vahel; • populariseerida kaugel asuvate arvutite kaudset või otsest kasutust; • peita kasutaja eest erinevate failisüsteemide eripärad; • edastada andmeid efektiivselt ja usaldusväärselt; FTP on klient-server protokoll, mis tähendab seda, et failide vahetus toimub kahe arvuti vahel, millest üks on serveri, teine kliendi rollis: selleks, et andmevahetus saaks toimuda, peab üks osapool (klient) võtma teisega (server) ühendust. FTP ühendus käib üle kahe pordi: 20 on failide edastamiseks, 21 muuks suhtluseks. FTP-d kasutavad mitmed rakendused, tuntum neist samanimeline UNIX käsurea programm. FTP tavaversioon nõuab, et faili siirdajal oleks olemas kasutaj...
Serverite Virtualiseerimine SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................. 1 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................... 2 1.VIRTUALISEERIMINE..............................................................................................................3 1.1 Miks kasutada Virtualiseerimist?........................................................................................4 1.2 Virtualiseerimise puudused................................................................................................5 2.TEHNIKAD VIRTUALISEERIMISES.........................................................................................7 2.1 Paravirtual...
Labor 13: Windows Ülesande tegemiseks tuleb kasutada 2 virtuaalmasinat o Windows 2012 R2 server o Windows 10 domeeni liikmena Virtuaalmasinad on aktiveerimata ja mõnda aega saab nendega nii töötada. Kui soovite virtuaalmasinaid ka edaspidi kasutada, siis taotlege omale tasuta litsentsi võti läbi MSDN Academic Alliance programmi. Kasutajate parooliks on "paSSw0rd". Abiinfo leidmisel kasutada kas siintoodud linke või otsingut. Ülesanded Kõigepealt käivitage ja konfigureerige Windows server 1. Muuta Windows serveri nimi oma eesnimeks (ilma täppitähtedeta) 2. Seada server üles domeeni kontrollerina: o Selleks tuleb serverile Server Manageri abil lisada "Active Directory Domain Services" roll o Tõsta (promote) server domeeni kontrolleriks variandis "add new forest". o Domeeni nimi – domeeni nimi peab sisaldama teie perekonnanime (ilma täppitähtedeta), näiteks perekonnanimi.lab vms...
1)internet - arvutite vaheline ühendus(ülemaailmne arvutivõrk) .
2) server - arvuti , mis asub selle internetivõrgu sõlmes .
3) www - world wide web - interneti teenus , mis võimaldab navigeerida veebilehelt
veebilehele .
4) hüpertekst - tekst , mis sisaldab linke .
5) html - hyper tekst mark up language .( Tim Burns Lee )
Näide :
1...6
6.ASCII tabel - tabel , 256 baidi jaoks .
7.Bait - kõige väiksem infoühik
bait - KB - MB - GB - TB
bitt - 0 , 1
8.RGB - red , green , blue .
9.HTML dokument - html keeles kirjutatud dokument .(html käsud 10 tükki )
10. veebileht - serveri kettal olev html dokument .
11. kodulehekülg = veebileht .
12. veebiprogram - serveri kettal asuv programmi fail .
13. PHP - programeerimiskeel , millega luuakse veebi programme .
14. URL - veebi dokumendi aadress .
15. domeen - lõik aadressis ,...
NB! Konspektis pole peaaegu ühtegi joonist. Eksamil võivad olla joonised vajalikud. 1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)allikas, mis genereerib andmeid 2)saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3)edasustusüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded on: 1)Edastussüsteemi kasulikkus seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. 2)Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste. 3)Signaali genereerimine kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide om...
Arutlus „Kas internet on ohutu“ Arutluses räägin lähemalt sellest, kuidas 1960. aastal USA kaitseministeerium algatas projekti, mis nägi ette telefoniliinide kaudu ühendatava arvutivõrgu loomist. Räägin ka sellest kui ohtlik internet meile tegelikult on ja kuidas seda muuta ohutumaks nii endale kui ka teistele. Tänase Interneti kujundamist alustati 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET (USA kaitseministeeriumi poolt loodud esimene pakette vahetav arvutivõrk). 1970. aastal läksid teele esimesed elektronkirjad ning USA oli esmakordselt otseühenduses Suurbritanniaga ja Norraga. Samal aastal töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. 1983. aastal käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. 1993. aastal formuleeris Tim Berners-Lee oma...
Sissejuhatus Nõrkus ehk turvaauk on kaitstava objekti suvaline nõrk koht, mille kaudu saab realiseeruda objekti varasid ähvardav oht. Mõned standardmääratlused eristavad turvaauku ja nõrkust, mõned ei tee vahet ohul ja nõrkusel. Sageli analüüsitakse nõrkusi puuduvate turvamehhanismide terminites. Nõrkused suurendavad riski, sest nad ,,lubavad" ohul kahjustada objekti. Infastruktuuri nõrkused Kaitstava objekti ebasoodne asukoht Reeglina suurendab mitmesuguste ohtude realiseerumistõenäosust, aga ka lisada spetsiifilisi keskkonnaohte. Primitiivne või amortiseerunud infrastruktuur Ei paku adekvaatset kaitset stiihiliste ohtude ega füüsiliste rünnete eest ning ei võimalda Realiseerida mitmeid organisatsioonilisi ja infotehnilisi turvameetmeid, näiteks sissepääsu reguleerimisega seotuid. Sidesüsteemi või infrastruktuuri puudused Eravõrk tagab andmete turvalisuse kindlamalt kui avalik võrk. Kaabelvõrke peetakse kindlamaks kui ...
C# keelekonstruktsioonid Viko Kõva 1 Web vs Win • Töötab veebiserveris • Üks protsess • Ligipääs läbi • Kasutatav kliendi veebilehitseja masinas • C/S arhitektuur • Igal käsk muudab • HTTP rakenduse omadusi 2 Veeb 3 Veeb 4 HTTP 5 HTTP 6 ASP.NET lehe anatoomia • .aspx • Lehekülje direktiivid – seadistus, mis kirjeldab serveri jaoks, kuidas antud lehte töödelda • Kood – Leheküljel käivitatav kood, mida veebiserver peab käivitama • Lehekülje küljendus – Andmete visuaalne esitlus 7 Veebirakenduste kompileerimine • Veebirakendused kompileeritakse dpnaamiliselt vahetult enne esmast käivitamist • Kompleerimise tulemusel moodustakase .dll (assembly) • Edaspidised päringud saadetakse .dll suunas • Selline kompileerimismu...
ANDMETURVE I loeng. Oluline info kursuse kohta: • Tasub õppida codecadamy HTML basics, html-basics.com. • Essee tähtaeg 25. märts 23:50, 1800-2500 sõna, v.a viited; ieee reference • Iga loengu jaoks 3 uudist • Meili saatmisel lisada pealkirja ITX0040 ([email protected]) • Infoturbe lekskion – akit.cyber.ee • Protokoll, meie ainekontekstis suhtlemisreeglite kogumik 12.02 • CIA – confidentiality, integrity, availability • SKT – salastatus/konfidentsiaalsus, kättesaadavus, terviklikkus • Interneti rünnakute eest võib saada kuni 5 aastat vangistust • Küberturvalisus ehk IT süsteemida kaitse riist-ja tarkvara süsteemi osadel • Häkker – keegi, kes otsib süsteemi nõrkusi • White-box testing – häkkeril on süsteemist kõik teadmised • Black-box testing – süsteemi kohta eelnevat infot pole • Projektijuht vastutab, et turvatestid oleks läbitud • OSI mudel – 7. ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnika teaduskond Informaatikainstituut Tarkvaratehnika õppetool Anneli Kaldamäe Wireless LAN Referaat Juhendaja: K.Allik Tallinn 2002 1 Sisukord SISUKORD...............................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................3 WIRELESS LAN'I TÖÖPÕHIMÕTE..................................................................................................3 WLAN'I RAKENDAMISE VÕIMALUSED........................................................................................4 WLAN TOPOLOOGIAD........................................................................
Martin Ülikool Aadress 54-76 15623 TALLINN Tel: +372 55555556 E-post: martin.ü[email protected] KAASKIRI Lugupeetud personalijuht Soovin kandideerida Teie ettevõtte poolt välja kuulutatud "Klienditoe müügikonsultant" ametikoha konkursile. Minu lisatud CV annab teile lühikese ülevaade minu eelnevast teenistusest, probleemide lahendamise oskustest ja saavutustest.Toon välja eraldi Teie praegused konkreetsed nõudmised kandidaadile ning oma vastavad oskused nendel aladel. Infotehnoloogia ja multimeediumi haridus. Preagusel hetkel olen Koplikooli õpilane,tegelen multimeediumi eriala õppimisega ja õpin esimesel kursusel. Töökogumused: Töökogemused on mul olnud klienditeenindaja osakonnas. Organiseerimisvõimed: Olen jalgpalli koondise kapten koolis,serveri haldamise administraator ja üks aasta olen olnud õpilasnõukogus Tallinna Koplikoolis. Arvutioskus: Valdan arvutit heal tasemel: Word,Excel,Powerpoint,Circuit Maker,Photoshop,Eag...
DHCP protokoll Ellina Jääger 2-PTAE Küsimused Miks on üldjuhul sisselülitud DHCP server ruuteris kasulik lõpptarbijale (suvalisele võrgu kasutajale) ? Milliseid sisevõrgu aadresse peale üldlevinud standardi 192.168.0.0 - 192.168.255.255 võib veel sisevõrgus kasutada ? Kirjelda milline on Sinu koduse (või mõne muu sulle teada oleva) ruuteri häälestus DHCP serveri osas (palju on rendiaadresse, kui kauaks renditud, millises vahemikus) . Milline IP aadresside ruum on kasutusel näitepildil oleva ruuteri domeenis (algus - lõpp)? Milline on viimane IP aadress, mida DHCP server näidisel välja jagab? Mida sisuliselt tähendab Subnet Mask? Kuidas võiks näidisel toodud võrgu maski teisiti kirjutada, kasutades maski suuruse määramisel bitte ja mitte numbreid pesades? Mida võiks tähendada Local IP Address näidisel? Vastused 1. Võimaldab võrguülematel ühest või teisest ruuterist hallata ja automatiseerida dünaam...
Inimese suhtlemine arvutiga Info edastamine Kasutajaliidese disain on seotud selliste mõistetega nagu „kommunikatsioon“ ja „info edastamine“. Põhieesmärgiks on võimaldada kasutaja koostöö arvuti ja teiste kasutajatega. Kommunikatsiooniprotsess meenutab postiteenust: saatja peab saatma saajale teate; teade edastatakse saajale arusaadavas kontekstis; saaja on võimeline teadet lugema (dešifreerima); teade saatjalt saajale edastatakse „vahendaja“ ehk serveri kaudu, mis täidab postiljoni rolli. Informatsiooni võib edastada erinevalt: tekstina; heli ja pildina. Kommunikatsiooni peetakse edukaks, kui info edastati saatjalt saajale, saaja sai aru, mida saadeti ja dešifreeris selle korrektselt. See väide kehtib nii tehnoloogilises mõttes (näiteks raadiosaade), kui ka psühholoogilises (inimestevaheline suhtlemine). Tähtis on veenduda, et saaja omab teate lugemiseks piisavaid tehnilisi vahendeid. Näi...
Rakvere Ametikool Andra Oja Tarkvara- ja andmebaaside haldus/AT08 Andmebaasisüsteemide võrdlus Referaat Rakvere 2010 Andmebaasisüsteemide võrdlus MS SQL Organisatsioonid peavad tänapäeval lahendama arvukaid andmetöötlusega seotud probleeme: otsuseid on vaja langetada kiiremini ja senisest rohkem andmejuhitavalt, tootearendustöötajate tööviljakust ja paindlikkust on vaja parandada, kuid hakkama peab saama väiksema IT-eelarvega, kohandades samas infrastruktuuri sel määral, et see rahuldaks aina kasvavaid nõudmisi. Microsoft SQL Serveri uue väljaande eesmärk on ettevõtteid nende probleemide lahendamisel abistada. Microsoft SQL Server 2005 on uue põlvkonna andmehaldus- ja analüüsilahendus, mis pakub ettevõtete andme- ja analüüsirakenduste kasutamisel senisest paremat turvalisust, skaleeritavust ning käideldavust, lihtsustades samas nende rakendus...
11.12.2016 Side labor 5 aruanne Side labor 5 Juurdepääs arvutivõrku aruanne Töö tegija nimi: Töö tegemise kuupäev: Sat Dec 3 16:13:05 2016 4.2 Arvuti IP aadress A. Enda arvuti MAC aadress käsurealt vaadates: 78-31-C1-C4-18-54 B. Enda arvuti IP aadress käsurealt vaadates: 10.0.1.4 C. Oma võrgu marsruuteri IP aadress (Default Gateway): 10.0.1.1 D. Nimeserverite IP aadressid (DNS servers): 10.0.1.1 E. Veebilehel näidatud enda arvuti IP aadress: 84.50.65.165 F. Mis on võimalike erinevuste põhjuseks? Kohtvõrkude IPv4-aadressid ei ole unikaalsed vaid kokkuleppelised RFC 1918 järgi 4.3 Ping (protokollid ARP, ICMP, UDP, DNS) A. Mida programm ping teeb ja mida tulemus näitab? Ping on arvutivõrgu võrguühenduse diagnostika programm, mille abil võib anda hinnangu, kas host (server või muu võrguseade) IP-võrgus on ligipääsetav antud arvutist, ning kui palju ...
Võrgurakenduste kontrolltöö
1.HTML ja CSS: 10+20+20+20=70p
A)Märgi õige variant: teksti sisendvälja tag.
1)
C)Kirjuta CSS reegel, mis muudab kõik h2 tagid "eri" (class nimega “eri”) roheliseks.
h2.eri {
color: green;
}
D)Soovime, et ul tagi sees olevad li tagi tekstid oleks sinised, aga kui ul tagi sees on veel
sisemised ul tagid, siis nende sisemiste ul-de sees olevate li-de tekstis on punased . Kirjuta
sobivad css-i reeglid.
NB! W3schoolsist võiks teada kuute põhilist selectorit!
ul li {
c...
1
2
3
Veebilehe analüüs Võtsin vaatluse alla Saku Õlletehase veebilehe, mis asub aadressil http://www.saku.ee/. Sihtgrupid ja struktuur Veebileht on rangelt suunatud vaid täiskasvanule, küsides veebilehele sisenedes külastajalt, et kas too on 18 täis või ei. Klikkides ,,Ei" nupule, tänab Saku Õlletehas külastajat huvi eest ning märgib, et alla 18-aastasele külastajale on Saku õlletehase kodulehele ligipääs piiratud. Saku õlletehas on tõlkinud enda kodulehe kolme keelde eesti, vene ning inglise keelde, mis annab aimu, et oodatud ei ole vaid eesti keelt kõnelevad isikud, vaid ka inimesed mujalt maailmast. Struktuur on meeldivalt lihtne ning mugav kasutada, veebilehe päises on arusaadavalt ära lahterdatud erinevad teemad, milleks on: ,,Saku joogid," ,,Saku õlletehasest," ,,Õlleeksperdiks?" ning ,,Edasimüüjale". Lehekülg on külastajale meeldivalt rahulik reklaamid ei riiva silma ning värvikirevuseg...
IT GURUD Referaat Tallinn 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 TÄHTSAD INIMESED ARVUTITE MAAILMAS.................................................................. 4 Steve Jobs................................................................................................................................4 Vannevar Bush........................................................................................................................4 Tim Berners-Lee.................................................................................................................... 4 Douglas Engelbart.....................................................................................
Arvestuse küsimuste vastused: Egne Marmor (D12) I) ÜLDISED KÜSIMUSED 1) Mida vajavad arvutid selleks, et neid saaks arvutivõrku ühendada? Loetlege kõik vajalikud elemendid. Võrgukaart, võrguprotokolli tugi, korrektne IP-aadressi seadistus, ruuter internetiühenduseks, võrgukaabel või antenn . 2) Missugused on domineerivad arvutivõrkude tüübid tänapäeval? Mis kiirustega need töötavad? Ethernet Fast Ethernet (100 Mb/s) Gigabit Ethernet (1000 Mb/s) Wireless Ethernet (WiFi) 54 Mb/s; 150 Mb/s; 300 Mb/s Mobiilne internet: Gprs - 64 kb/s Edge- 256 kb/s 3G 1 Mb/s 3,5G- 10 Mb/s 4 G- 100 Mb/s 3) Mille poolest erinevad IP-aadress ja MAC-aadress? IP-aadess on 2nd arv, milles on 32 kohta (bitti). IP-aadressi vajatakse andmete edastuseks ühest võrgust teise. Mac-aadrss on 2nd arv, milles on 48 kohta (bitti). Mac-aadressi vajatakse andmete edastuseks kohtvõrgus. 4) Milleks on vaja alamvõrgu maski (subnet mask)? Alamvõrgu mask näitab ära, mil...
SQL SQL ajalugu ja areng 21. sajandi esimese kümnendi alguses on andmebaasisüsteemide turul valdavad andmebaasisüsteemid, mis kasutavad SQL (Structured Query Language) keelt, mis omakorda põhineb (aga mitte kõiki Codd'i ettepanekuid arvesse võttes) Edgar F. Codd'i esialgsel relatsioonilise mudeli kirjeldusel. 1970-ndate keskel loodi IBMi uurimislaboris relatsioonilise andmebaasi prototüüp System R. Andmetega töötamiseks kasutati selles keelt SEQUEL (Structured English Query Language), mida võib pidada SQL keele esimeseks versiooniks. Keelt kirjeldati 1976 a. novembris ajakirjas IBM Journal of R&D. Keelele anti hiljem uus nimi - SQL (Structured Query Language). Esimene reaalsesse kasutusse tulnud SQL'i kasutav produkt oli 1979 Oracle Corp. poolt loodud Oracle andmebaasisüsteem. 80-ndatel asuti SQL keelt standardiseerima. Olulisemad verstapostid SQL standardi arengus: 1987 - ISO (International Organisation for Standardization) kinnita...
Firesheep-iga kaasnevad turvariskid Märt Laanemäe Mis on Firesheep? Firesheepi näol on tegemist Eric Butleri (alias codebutler) veebibrauseri Firefox lisaga, mis võimaldab ülima kergusega võtta üle avalikus (krüpteerimata) WiFi võrgus teiste klientide Veebisessioone. Samuti püüdis ta mõista anda, et avalikus WiFis ei tohiks kunagi kondifentsiaalset informatsiooni vaadata Turvaaugu kirjeldus Tegemist ei ole konkreetse turvaaugu, vaid ohuga, mis tuleneb HTTP-protokolli disainist. Nimelt on HTTP olekuta (stateless) protokoll iga nõue (request) on serveri jaoks on sõltumatu tehing (transaction), mistõttu tuleb nõudega anda kaasa teatav hulk informatsiooni, mis nõude esitaja üheselt tulevaste nõuete jaoks identifitseeriks ja autendiks. HTTP nõuded ja vastused liiguvad (sealhulgas ka kasutaja autentimiseks mõeldud kasutajanimi ja parool) üle võrgu avatekstina (clear text), ...
Digitaalkogud Internetiainestu valiku- ja hindamiskriteeriumid virtuaalraamatukogu jaoks Ainestu hindamiskriteeriume 1. Autoriteet Autori väljaselgitamine Kirjastaja / ülesriputaja väljaselgitamine 2. Valiidsus, 3. Info paikapidavus, tõesus 4. Kasutajatugi 5. Informatsiooni ajakohasus ja Interneti-ainestu püsivus 6. WWW- lehekülje ülevalpidamine ja püsivus 7. WWW-lehekülgede püsiv kasutatavus 8. Interneti-ainestu allikana Autoriteet Autor on teada Autor on asjatundja Info on filtreeritud Hindajad ja sponsorid on asjatundjad Autor on väljaselgitatav Väljaandja (institutsioon) on väljaselgitatav Valiidsus allika usaldatavus ja objektiivsus Info näib olevat põhjalikult läbiuuritud, objektiivne ja usaldatav Internetiainestu vastab sellele, mida ta iseenda kohta deklareerib Internetiainestu on trükitud väljaande (raamatu, ajakirja, ajalehe) elektrooniline versioon Info paikapidavus, ...
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt – saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1) allikas, mis genereerib andmeid 2) saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3) edastussüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4) vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5) adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks Allikas – edastaja – edastuskeskkond – vastuvõttev keskkond – sihtkoht Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ü lekande sü steem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). Nt: tö öjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1) Edastussüsteemi kasulikkus – seisneb selles, et teha tra...
Arvutivõrgud - konspekt 1. Mitmekihiline arhitektuur Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Uks kornponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile (nt. transpordikiht rakenduskihile). Kõige madalam kiht on võrgukiht. Andmevahetus kahe osapoole vahel: Allikas - andmete genereerimine Saatja - teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule Edastussüsteem - transpordib signaali ühest kohast teise Vastuvõtja - võtab signaali ja teisendab arusaadavale kujule (ADM - analoog- digitaal muundur) Adressaat - kasutab saadud andmeid Saatja ja vastuvõtja peavad suhtlema samas keeles. Protokoll - reeglistik, mida järgides on kaks osapoolt võimelised suhtlema. K...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut IRT3930, Side Õppeaine................................................................................................................ /kood, nimetus/ Juurdepääs arvutivõrku ja võrgu põhiparameetrid Laboratoorse töö.................................................................................................... .................................................................................................... /töö nimetus/ Aruanne Eero Ringmäe Täitja..........................................
Daniel Tuulik 111618 IASM12 Kodutöö 1 aines Tööstuslik Andmeside ISP0050 Kodutöö teostamiseks kasutan Elioni telefoniliinil töötavat ADSL ühendust. Kasutusel on ka ruuter, seega PPP paketid jäävad analüüsimata. Avatavaks veebileheks valisin www.ttu.ee Wireshark capture: http://web.zone.ee/dants/TA/Kodu1_111618IASM.pcap 1. ARP, DNS päringud 1.1. Defineerige ARP päringute ja ARP vastuste leidmiseks Display filter. Kitsendage filtrit nii, et näidataks ainult neid ARP pakette, mis olid vajalikud teie valitud webilehekülje avamiseks (nimekirjast peavad välja jääma teie webilehekülje avamiseks mittevajalike lokaalvõrgu node'de ARP paketid). ARP (Adress Resolution Protocol) päringute filtreerimiseks kasut...
OSI mudel Aastal 1984 defineeris ISO standardi või reeglite kogumi võrguseadmete tootjatele, mis võimaldaks nende toodetel erinevates keskkondades suhelda.See standard on tuntud nime all OSI (OpenSystemsInterconnect) mudel ja koosneb see seitsmest kihist.Iga kiht teostab kitsalt määratletud funktsiooni või ülesannet, mis on vajalikud võrguühenduse erinevates etappides. Alates kõige alumisest kihist ning liikudes ülespoole on kihid järgmised:füüsiline (Physical), andmelüli (Data link), võrk (Network), transport (Transport), seanss (Session), esitus (Presentation) ja rakendus (Application).Iga kiht suhtleb omakorda endast allpool või üleval oleva kihiga.Võrguühendus saab alguse rakenduse kihist ja läbib teekonna kuni füüsilise kihini, kust kantakse info edasi vastuvõtvasse arvutisse. Kus toimub kihtide OST kihtide läbimine vastupidises suunas ehk alumiselt kihilt kuni rakenduskihini. ● iga kiht käsitleb iga temast kõrgemal olev...
Traadita kohtvõrk WLAN Tööd tegid: Töö eesmärk Tutvuda traadita kohtvõrgu signaalide ja spektriga, tugijaamade ja klientarvutite seadistamisega ning hinnata võrgu omadusi ja parameetreid. 1. WLAN tugijaama seadistamine Kasutusel olev WLAN tugijaam on sisevõrgu (LAN) ja välisvõrgu (WAN) osaga. Välisvõrgu jaoks antakse tugijaamale IP aadress labori arvutivõrgu DHCP serveri poolt. Sisevõrgu jaoks on tugijaamal oma sisse ehitatud DHCP server, mis on vaja ära seadistada. Juhendaja loal on tehtud tugijaamale algseadistuse taastamine (vajutatud vähemalt 10 sekundit tagapaneelil asuvat nuppu "Reset"). Peale algseadistuse taastamist nimetab WLAN tugijaam oma raadiokohtvõrgu nimega "linksys". Marsruuteri sisevõrgu seadistamiseks valida järgnevast tabelist juhendaja poolt määratud variant ja leida puuduvad andmed käsitsi või programmide abil - IP aadressi kalkulaator 1, IP aadressi kalkulaator 2, Tabel võrgumaski kuju vastavusest maski bittid...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09KÕ Nastasja Musienko JUHI ENESEKORRALDUS referaat õppejõud: Ain Suurkaev Mõdriku 2012 Sissejuhatus Parimad juhid teavad millal fokuseerida ja millal taanduda. Pärast 2010. aasta aprilli plahvatust, BP- i navtaplatvormil, Gulfi lahes Mehikos suri 11 inimest, põhjustades Ameerikas ajaloo suurima nafta reostuse. Õnnetuse hetkel oli tegevdirektoriks Tony Hayward, kes suurendas asjaosalust enda karjääris. Ta paisti olevat murelik juhtunu mõjust BP-i juhtkonnas ja eelkõike endas. Umbes nädal pärast plahvatust tsiteeris Hayward täidesaatvale võimule Londoni kontoris öeldes, "Mida kuradit me tegime vaarimaks seda?" Vaatamata suhtekorraldus treeningule vastas ta ajakirjanikele kuu aega hiljem, et tahab oma elu tagasi. Juulis oli Haywa...
Titanic Stefani Kask 9A Pirita Majandusgümnaasium Filmi tutvustus Titanic on 1997. aastal valminud romantilise sugemetega draamafilm. Film jutustab loo luksusauriku Titanic ainsast reisist Euroopast Ameerika Ühendriikidesse 1912. aasta kevadel. Informatsiooni Filmiliik: romantiline draama Lavastustöö: James Cameron Produtsent: Jon Landau, James Cameron Käsikiri: James Cameron Montaaz: James Cameron, Conrad Buff, Richard A. Harris Operaatoritöö: Russell Carpenter Muusika: James Horner Filmistuudio Paramount Pictures (Ameerika Ühendriigid, Canada) 20th Century Fox (rahvusvaheline) Loomeaasta:1997 Esilinastus:19. detsember 1997 Kestus: 3 tundi 14 minutit Riik: Ameerika Ühendriigid Keel: inglise keel James Francis Cameron Cameron on sündinud 16. august 1954. aastal. Ta on Kanada filmirezissöör, lavastaja, stsenarist, toimetaja, ja leiutaja. Samuti on ka kirjeldatud biograaf osana- teadlane ja osalise kunstnik, Cameron on aidanud vee...
ARVUTIVÕRKUDE EKSAMIKÜSIUSED 2014 *Erki* 1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)allikas, mis genereerib andmeid 2)saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3)edasustusüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1)Edastussüsteemi kasulikkus seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. (Mõistlik kasutamine/koormamine) 2)Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste. 3)Signaali genereerimine kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et neid oleks võimal...
TALLINNA ÜLIKOOL Informaatika Instituut Jaanus K. OPERATSIOONSÜSTEEM DEBIAN Referaat Õppegrupp: G-2 Juhendaja: Hillar Põldmaa Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 VÄLJALASKED.......................................................................................................................4 KOODNIMED........................................................................................................................4 VERSIOONID........................................................................................................................ 4 PAKETIHALDUS............................................................................
PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvaraarendus Kalle Vallner OPERATSIOONISÜSTEEM DEBIAN Juhendaja: Toomas Salus AUDRU 2013 Sissejuhatus Operatsioonisüsteem Debian nägi ilmavalgust 1993. aastal. Selle täisnimi on Debian GNU/Linux ja see on vabatarkvaraline ning avatud lähtekoodiga Linuxi distributsioon. Nimi Debian tuleneb selle looja Ian Murdock`i ja tema naise Debra eesnimedest. Debiani eelisteks tuleb lugeda korrapäraselt ilmuvaid turvaparandusi, stabiilsete versioonide ilmumise kindlat tsüklit, väärikat kasutajaskonda ja tarkva jagamist kompileeritud lähtepakettide kujul ning eeskujulikku paketihaldust. Samuti on Debian sobilik väga erinevale kasutajaskonnale, olles võimeline töötama serverites, nii laua- kui ka sülearvutites, toetatuna samal ajal paljude erinevate arhitektuuride poolt. Debianiga on võimalik kaasa saada üle ...
Võrgutarkvara ja selle eripärad Helmen Priske Võrgutarkvara 1. Riistvara: Võrgu võimendamiseks kasutatakse HUBe ja repeatereid. Pistikud, ühendused: RJ-45 pistik (TP-le), BNC-konnektor, BNC T-konnektor, terminaator. Võrgukaardi tüübid: 16-bit, 32-bit VESA, 64- bit kiire PCI. Hinnatumad firmad: Cisco, 3Com, Accton, Cnet, D-Link Draiverid · Draiverid disketil kaasas tavaliselt võrgukaardiga. · DOS'i all tegutsedes vaja tavaliselt laadida paketidraiver (packet driver). · Uuemad operatsioonisüsteemid ( Windows 95, Windows NT 3.51 / 4.0 ) toetavad paljusid võrgukaarte. · Tavalisele 16-bitisele kaartidele võib ka üldjuhul valik NE2000 Compatible sobida, kuid mitte alati. Soovitav alati kasutada kaasasolevat disketti. Konfigureerimine · PCI-tüüpi kaardil tavaliselt automaatne. · Vanematel kaartidel jumper'ite abil konfigureeritav, siis abiks manuaal. Uuemad on...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
